Upload
others
View
3
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
TALLINNA ÜLIKOOL
Haapsalu Kolledž
Liiklusohutuse õppekava
Kaimar Juss
MOOTORSÕIDUKIJUHI SÕIDUEKSAMI HINDAMINE EESTIS
Diplomitöö
Juhendaja: MA Heli Ainjärv
Haapsalu 2016
TALLINNA ÜLIKOOL
Haapsalu Kolledž Osakond: Liiklusohutuse osakond
Töö pealkiri: Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Teadusvaldkond: Sotsiaal- ja käitumisteadused
Uurimuse tasand:
Diplomitöö
Kuu ja aasta: mai 2016 Lehekülgede arv:
39 lk + 3 lisa (3 lk)
Referaat: Sõidueksami vastuvõtjal on väga oluline roll. Ta peab oskama hinnata mootorsõidukijuhi
vastavust kvalifikatsiooninõuetele. Kvalifikatsiooninõuetele vastab juht, kes on vastutustundlik,
teisi liiklejaid arvestav, liikleb ohutult ja säästlikult. Nendele nõuetele vastavuse hindamine
eeldab kompetentsipõhist hindamist ning eksamineeritava kaasamist hindamisprotsessi. On
oluline, et eksamineeritav ei tunneks situatsioone või fakte ära eksamineerija etteütlemise
tulemusena, vaid jõuaks tõdemusteni ise, eksamineerija toetusel. Kui eksamil kontrollida
eksamineeritava kompetentsust ehk pädevust, siis keskne roll on eksamisõidule eesmärkide
seadmisel eksamineeritava poolt, mis toob kaasa teadlikkuse ja vastutuse tõusu.
Mootorsõidukijuhi eksamineerimine peab sisaldama enesehinnangut ja enesereflektsiooni.
Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada milliseid meetodeid mootorsõidukijuhi
sõidueksami hindamisel Eestis kasutatakse ning kas eksamineeritav on kaasatud
hindamisprotsessi. Eesmärgist lähtuvalt on uurimusküsimusteks:
• Kas Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala sõidukijuhi eksamineerija
praktika läbinud üliõpilased nägid vaadeldud sõidueksamitel veapõhist või
kompetentsipõhist hindamisest?
• Milline on Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala sõidukijuhi
eksamineerija praktika läbinud üliõpilaste hinnang nähtud sõidueksamitel
eksamineeritava kaasamisest hindamisprotsessi?
Uurimismeetoditena kasutati fookusgrupi intervjuud ja dokumendianalüüsi. Analüüsist selgus, et
Maanteeameti mootorsõidukijuhi sõidueksamitel on kasutusel vigadepõhine hindamismetoodika
ja eksamineeritavat kaasati hindamisprotsessi üksiku küsimusega eksami lõpus - tihti isegi
vastust ära ootamata.
Võtmesõnad: sõidueksam, kompetentsipõhine hindamine, vigadepõhine hindamine,
kompetentsus, enesehinnang, enesereflektsioon
Säilitamise koht: TLÜ Haapsalu Kolledži raamatukogu
Töö autor: Kaimar Juss allkiri:
Kaitsmisele lubatud:
Juhendaja: MA Heli Ainjärv allkiri:
TALLINN UNIVERSITY
Haapsalu College Curriculum: Traffic safety
Title: Evaluating the Driving Exams in Estonia
Science area: Social and Behavioural Sciences
Level: Diploma Thesis Year and month:
may 2016
Number of pages:
39 pg + 3 annex (3 pg)
Summary:
The examiner has an important roll. He must be capable of evaluating if the examinee matches
the qualification demands. The examinee matches the qualification demands if he/she is
responsible, considering of other road users, navigates safely and efficiently. These qualification
demands require a compentence based evaluating and engaging the examinee in the evaluation
process. It is important that the examine does not know facts as a result of the examiners
notations. But would come to the conclusion by themselves with the support of the examiner. If
we are to verify the examinee's compentence, the center roll is on assigning goals of the exam by
the examinee. Thus bringing along awareness and responsibility. A part in examining drivers
must be "self-evaluation" and "self-reflection". The researches goal is to determine which
methods are used in drivers exams in Estonia and if the examinee is engaged in the evaluation
process. The purpose research questions are as followed:
• Did the traffic safety students Haapsalu College of Tallinn University find in the drivers
examiner practice that the examiners used a fault based or compentence based evaluation
method?
• How do the traffic safety students Haapsalu College of Tallinn University see if the
examinee was engaged in the evaluation?
For the method, focus group interviews and document analysis was used. It came clear from the
analysis that examiners use fault based evaluation method and the examinee was asked few
questions at the end of the exam. Often even without waiting for a reply.
Key words: driving exams, compentence based evaluation, fault based evaluation,
competence, self-evaluation, self-reflection
Deposition: The Library of Haapsalu College of Tallinn University
Author of the thesis: Kaimar Juss signature:
Approved for dissertation:
Academic advisor: MA Heli Ainjärv signature:
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 2
Kaimar Juss
SISUKORD
SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4
1. TEOREETILINE OSA .................................................................................................. 6
1.1. Nõuded mootorsõidukijuhile ...................................................................................... 6
1.2. Nõuded eksamineerijale ............................................................................................. 7
1.3. Eksamineerimine ........................................................................................................ 8
1.4. Maanteeametis sõidueksami hindamine ..................................................................... 8
1.4.1. Sõidueksamil kontrollitavate harjutuste hindamine ............................................ 9
1.4.2. Sõidueksamil kontrollitavad ja hinnatavad elemendid ...................................... 10
1.4.3. Juhi kompetents ................................................................................................. 10
1.5. Kompetentsus ja kompetents .................................................................................... 11
1.6. Vigadepõhine hindamine .......................................................................................... 13
1.7. Kompetensipõhine hindamine ja enesehinnang ....................................................... 14
1.8. Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad ...................................................... 16
1.9. Kommenteeriv sõit ................................................................................................... 18
2. UURIMUS ................................................................................................................... 21
2.1. Uurimustöö eesmärk ................................................................................................. 21
2.2. Uurimismeetod ......................................................................................................... 21
2.3. Valim ........................................................................................................................ 22
2.4. Protseduuri kirjeldus ................................................................................................. 23
3. INTERVJUU ANALÜÜS ........................................................................................... 24
3.1. Kuidas juhatati sisse sõidueksam ............................................................................. 24
3.2. Kas eksamitel nähti vigadepõhist või kompetentsipõhist hindamist? ...................... 26
3.3. Kas nähtud eksamitel kaasati eksamineeritav hindamisprotsessi? ........................... 27
4. ARUTELU .................................................................................................................. 31
5. JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD ........................................................................ 33
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 3
Kaimar Juss
KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 35
ALLIKAD ........................................................................................................................... 37
LISA 1 Sõidueksamil kontrollitavad ja hinnatavad elemendid
LISA 2 Vigadepõhise hindamise plussid ja miinused
LISA 3 Sõidueksami kaart
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 4
Kaimar Juss
SISSEJUHATUS
Liiklusõnnetused on kõige sagedasem surma põhjus 15- kuni 24-aastaste sõidukijuhtide
hulgas OECD riikides. Eri riikide andmed näitavad, et noorte sõidukijuhtidega seotud
liiklusõnnetused moodustavad 20-30% kõigist surmaga lõppevatest liiklusõnnetustest.
(OECD, 2006.)
Hatakka jt (2002) jõudsid järeldusele, et sõidukijuhi traditsiooniline koolitus piirdub
valdavalt põhiteadmiste ja -oskustega, mis on vajalikud sõiduki manööverdamiseks ja
liiklussituatsioonides toimetulekuks. Riski suurendavatele teguritele pööratakse aga vähe
tähelepanu. Vähem kasutatakse niisuguseid koolituse eesmärke ja meetodeid, mis on
suunatud neile teguritele, mis on seotud sõiduki juhtimise eesmärkide ja sisuga ning
juhtimisega seotud isiklikele ja motivatsiooni aspektidele. Reeglina ei kasutata ka
enesehindamise oskustega seotud eesmärke ja meetodeid. (Keskinen jt, 2011.)
Enamasti on liiklusõnnetuse põhjused seotud individuaalse kompetentsi (hoiakud,
väärtused, eneseregulatsiooni- ja eneseanalüüsioskused jms) puudumisega (Schulte, 2015).
Riiklik õppekava näeb ette, et juhi ettevalmistamine peab õpilasele andma teadmised,
oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks vastavalt taotletava kategooria mootorsõiduki
juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Samas tuuakse välja ka eesmärgid juhi
ettevalmistamisele. Eesmärkideks on luua eeldused vastutustundliku juhi liikluskäitumise
kujunemiseks ja juhi ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva
käitumise kujunemisele. (MKM, 2011.)
Kaasaegne kognitiivne psühholoogia ja pedagoogika ei eita faktide ja informatsiooni
tähtsust, vaid rõhutab motivatsiooni osa käitumist suunava tegurina ning selle protsessi
teadvustamise vajalikkust. Ainuüksi teadmised, näiteks ohtudest, ei ole piisavad, kui nende
tähtsust sisemiselt ei tajuta. Seetõttu tuleb rakendada tagasisidet, enesehindamist ja muid
mõtlemist soodustavaid meetodeid. (Peräaho jt, 2003.)
GDE- raamistiku põhiseisukoht on, et lisaks põhioskustele peaks juhi koolitus käsitlema ka
sõidu erinevaid eesmärke ja motiive, nt sotsiaalse survega toimetulek sõites-kompetentsus.
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 5
Kaimar Juss
Liikluses toimetulekuks on vaja põhiliselt sõiduki manööverdamist ja toimetulekut
liiklussituatsioonides ning täita liiklusreegleid. (Keskinen & Hernetkoski, 2011.)
Sõidueksami vastuvõtjal on väga oluline roll. Ta peab oskama hinnata mootorsõidukijuhi
vastavust kvalifikatsiooninõuetele. Kvalifikatsiooninõuetele vastab juht, kes on
vastutustundlik, teisi liiklejaid arvestav, liikleb ohutult ja säästlikult. Nendele nõuetele
vastavuse hindamine eeldab kompetentsipõhist hindamist ning eksamineeritava kaasamist
hindamisprotsessi. On oluline, et eksamineeritav ei tunneks situatsioone või fakte ära
eksamineerija etteütlemise tulemusena, vaid jõuaks tõdemusteni ise, eksamineerija
toetusel (Ainjärv, 2012). Eksamineerija on see, kes kinnitab noore juhi lubamise
teeliiklusesse. Eksamineerija otsus on kõrge tähelepanu all. Eksamineeritava kompetentsus
sõidueksamil ja oskus ennast analüüsida annab ka ülevaate autokoolide kompetentsusest ja
oskusest õpetada tulevasi noori juhte vastutustundlikeks sõidukijuhtideks. Õigesti läbi
viidud ja hinnatud sõidueksam võib samuti mõjutada sõidukijuhi hoiakut teeliikluses.
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada milliseid hindamismeetodeid
eksamineerijad kasutavad ning kas ja kuivõrd nad eksamineeritavat hindamisprotsessi
kaasavad. Eesmärgist lähtuvalt viisin 12.01.2016a. läbi fookusgrupi intervjuu
mootorsõidukijuhi eksamineerija praktikal osalenud üliõpilastega.
Eesmärgist lähtuvalt on minu uurimisküsimusteks:
• Kas Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala sõidukijuhi
eksamineerija praktika läbinud üliõpilased nägid vaadeldud sõidueksamitel
veapõhist või kompetentsipõhist hindamisest?
• Milline on Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala sõidukijuhi
eksamineerija praktika läbinud üliõpilaste hinnang nähtud sõidueksamitel
eksamineeritava kaasamisest hindamisprotsessi?
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 6
Kaimar Juss
1. TEOREETILINE OSA
Töö teoreetilises osas annan ülevaate nõuetest mootorsõidukijuhi kvalifikatsioonile,
eksamineerija kvalifikatsioonile, mis on kompetentsus ning milline erinevus on vigade- ja
kompetentsipõhise hindamismetoodikatel, miks on vajalik eesmärkide püstitamine
eksamineeritava poolt ja enesehinnang ning ülevaade sellest, mida võimaldab hinnata
kommenteeriv sõit.
1.1. Nõuded mootorsõidukijuhile
2011. aastal vastuvõetud B-kategooria mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekava
määrab eesmärgid juhi koolitusele. Riiklik õppekava näeb ette, et juhi ettevalmistamine
peab õpilasele andma teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks vastavalt
taotletava kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Tuuakse
ka välja eesmärgid juhi ettevalmistamisele. Eesmärkideks on luua eeldused
vastutustundliku juhi kujunemiseks ja juhi ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja
keskkonda säästva käitumise kujunemisele.
Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalastes kvalifikatsiooninõuetes
(§ 11 lg 1) sätestatakse, et juht peab käituma vastutustundlikul, riske vältivalt, teisi
liiklejaid arvestavalt ning keskkonda säästvalt. Oskama (§ 6) sõitu kavandades hinnata ja
arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt elustiil,
sõidu motiivid joove, uimastid, väsimus, halb nägemine jms). Suurema ohu allika
valdajana arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähem kaitstud liiklejatega ja
tagama oma käitumisega nende ohutuse. Juht peab kasutama sõidukit keskkonda säästvalt,
kohanema liikluses toimuvate muutustega ning hindama võimaliku liiklusohtliku olukorra
tõsidust ja reageerima kohaselt. Juht peab juhtima oma sõidukit viisil, mis välistab ohtlikke
olukordade tekitamist (sh sõitu alustades, sõites sirgel teel ja kurvis, sõites tasasel või
mägisel maastikul, sõites erinevates ilmastiku- ja teeoludes, sooritades manöövreid,
tagurdades, pidurdades, möödudes, peatudes ja parkides jne). Samas tuleb järgida
liiklusreegleid ja neid praktikas kasutada. Tuleb aru saada, kui sõiduki kasutamine on
liiklusele ohtlik ja käituma olukorra kohaselt. Juht peab ohutult sõidukisse sisenema ja
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 7
Kaimar Juss
sõidukist väljuma ning peab valmistama sõiduki ette ohutuks sõiduks (tööasend,
turvavarustuse, lisa- ja mugavusseadmete kasutamine jms). (MKM, 2011.)
Seda kõike peab eksamineerija oskama ja suutma kontrollida ka eksamil. Küsimus on
ainult selles, et milliseid meetodeid kasutades saab seda kontrollida?
1.2. Nõuded eksamineerijale
Maanteeamet korraldab liiklusteooria- ja sõidueksamite läbiviimist, eksamitulemuste
kinnitamist ja mootorsõiduki juhtimisõiguse andmist ning korraldab eksamineerijate
koolitusi ja teostab järelevalvet eksamineerijate nõuetele vastavuse üle.
Liiklusseadusest (2010) tuleneva volitusnormi kohaselt sätestatakse nõuded
eksamineerijale majandus- ja kommunikatsiooniministri järgmiste määrustega:
• Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa
vormid ning nõuded eksamisõidukitele (2011);
• Nõuded mootorsõidukijuhi eksamineerija kvalifikatsioonile ja ettevalmistusele
ning mootorsõidukijuhi eksamineerimise õigust tõendava tunnistuse väljastamise ja
kehtetuks tunnistamise kord (2011).
Eksamineerija kvalifikatsioon peab olema sellisel tasemel, et hinnata mootorsõiduki
juhtimisõiguse taotleja teadmiste, oskuste ja hoiakute vastavust juhi
kvalifikatsiooninõuetele (MKM, 2011, §4 lg 1).
Eksamineerija peab teadma mootorsõidukijuhi ettevalmistamise vastava riikliku õppekava
sisu ja selle ülesehitust sõltuvalt mootorsõiduki kategooriast, mida on eksamineerijal õigus
eksamineerida, kaasaegseid mootorsõidukijuhi õpetamise põhimõtteid, mootorsõidukijuhi
teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalaseid kvalifikatsiooninõudeid, juhi käitumise
psühholoogilisi aspekte ning mootorsõidukijuhi tervisliku seisundi mõju liiklusohutusele,
vastava mootorsõiduki kategooria sõiduki ehitust, tööpõhimõtteid, sõidutehnilisi omadusi,
õigeid juhtimisvõtteid ning muid liiklusohutusega seonduvaid aspekte, säästliku ja
keskkonnasõbraliku sõiduviisi põhimõtteid, iseseisva liikluse jälgimise põhimõtteid,
kuidas tegutseda liiklusõnnetuse korral, kuidas tegutseda ohuolukorras, liiklusohutusalast
statistikat, tüüpilisemaid liiklusõnnetusi ning nende toimumise põhjuseid, liiklusalaseid
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 8
Kaimar Juss
õigusakte, liiklusreegleid, mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise tingimusi, liiklusteooria-
ning sõidueksamite läbiviimisega seonduvaid õigusakte ja nendega seonduvaid
dokumente, sõidueksami ülesehitust, sisu ja metoodikat, sõidueksami hindamise
üldpõhimõtteid, juhtimisõigust tõendavate ja muude dokumentide väljastamise tingimusi
ja nõudeid. (MKM, 2011, §4 lg 3.)
1.3. Eksamineerimine
Juhi eksamineerimise eesmärk on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute
vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Juhtimisõiguse taotleja teadmiste, oskuste,
käitumise ja hoiakute vastavuse hindamiseks kehtestatud eksamid koosnevad
liiklusteooriaeksamist ning seejärel sõidueksamist. Juhi eksamineerimist korraldab ja
eksamitulemusi hindab Maanteeamet. (Maanteeamet, 2016.)
1.4. Maanteeametis sõidueksami hindamine
Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse Majandus-ja
kommunikatsiooniministri määruse „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle
juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 3 ja 4
toodud nõuetest (Maanteeamet, 2016).
Sõidueksamil hinnatakse eksamineeritava käitumist liikluses ning oskust juhtida sõidukit
iseseisvalt ja ohutult erineva liiklustihedusega teedel ning tingimustes. Hinnatakse ka
sõidueksami harjutuste sooritamise oskust. (Maanteeamet, 2016.)
Sõidueksamit ei hinnata vigade üldarvu põhjal. Hindamisel annab eksamineerija hinnangu
kogu sõidueksamile tervikuna, pöörates erilist tähelepanu sellele, kas eksamineeritav järgib
liiklusreegleid ning oskab käsitleda ja juhtida sõidukit liikluses täiesti ohutult ja teisi
liiklejaid arvestavalt. Siia kuulub kohanduv, kindel ja ohutu juhtimisstiil, tee-ja
ilmastikuolude arvestamine, muu liikluse arvestamine, teiste (eriti ohualtimate) liiklejatega
arvestamine ning ettenägelikkus. (Maanteeamet, 2016.)
Eksamineeritava sõidueksamit hinnates selgitab eksamineerija välja, mil määral kaldus
eksamineeritav kõrvale juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetest (tema oskused ja
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 9
Kaimar Juss
käitumine), kas eksamineeritav rikkus liiklusalastest õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mis
kaasnes eksamineeritava tegevuse tagajärjel ja kas eksamineeritava tegevuse tagajärjel
kaasnes otsene oht liiklusohutusele (Maanteeamet, 2016).
Selliste vigade või ohtlike käitumisviiside puhul, mis ohustavad eksamisõidukit, selles
olijaid või teisi liiklejaid, katkestatakse sõidueksam enneaegselt, sõltumata sellest, kas
eksamineerija pidi sekkuma auto juhtimisse või mitte. Sõidueksam loetakse
mittesooritatuks. Erandjuhtudel on eksamineerijal õigus otsustada, kas viia sõidueksam
lõpule või mitte. (Maanteeamet, 2016.)
1.4.1. Sõidueksamil kontrollitavate harjutuste hindamine
Iga harjutuse sooritamiseks on eksamineeritaval ette nähtud kaks katset. Sõidueksam
loetakse mittesooritatuks sõidueksami harjutuse korduskatse ebaõnnestumisel,
eksamineeritav ei oska või ei ole võimeline oma ebapiisava ettevalmistuse tõttu harjutust
sooritama või viivitab põhjendamatult kaua harjutuse sooritamisega ja kui eksamineeritav
tekitab mis tahes harjutuse sooritamise käigus liiklusohtlik olukorra, ohustab inimest või
sõidukit või sõidab kujundit tähistavasse piirdesse. (Maanteeamet, 2016.)
Kui eksamineerija märkab tõsist viga, siis loetakse sõidueksam koheselt mittesooritatuks.
Sellisteks tõsisteks vigadeks on järgmised liiklusnõuete rikkumised nagu liiklusohu
tunnetamine ja pidurdusvalmidus, foori või reguleerija keelava märguande eiramine,
jalakäija või teise liikleja ohustamine, vasakpöördel reastumine vastassuunavööndisse,
sõidurea vahetamine liiklusolukorda jälgimata, liiklusohtliku olukorra tekitamine ja
eksamineerija sekkumise vajadus eksamineeritava juhtimisse, möödasõidu sooritamine
kohas, kus see pole lubatud, teeandmise kohustuse nõude eiramine ja keelumärgi
„Sissesõidu keeld“ nõude eiramine. (Maanteeamet, 2016.)
Eksami mittesooritamise põhjuseks võib olla ka eri vigade kordumine või selliste vigade
kuhjumine, mis üksikult võetult negatiivset tulemust ei anna. Sellisteks vigadeks on
järgmised liiklusnõuete rikkumised nagu puudulik liikluse jälgimine, tähelepanelikkus ja
koostöö teiste liiklejatega, vigade esinemine sõiduki juhtimisel (ebaühtlane kiirus,
käiguvahetus, järsud pidurdamised jms), liiklusoludele mittevastav sõidukiirus, teiste
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 10
Kaimar Juss
liiklejate põhjendamatu takistamine, vale paiknemine sõiduteel, ebapiisav piki-ja külgvahe
hoidmine, ristmike ületamine pika kõhklemise ja viivitusega, suunamärguande ebaõige
kasutamine, fooride, liiklusmärkide, teekattemärgistuste ja muude märguannete nõuete
eiramine ning vale või poolik reastumine ühesuunalisel tänaval vasakpöördeks.
(Maanteeamet, 2016.)
1.4.2. Sõidueksamil kontrollitavad ja hinnatavad elemendid
Käesoleva töö Lisas 1 on tabel, mis annab ülevaate kõikidest elementidest, mida
eksamineerija kontrollib ja hindab eksamineeritava sõidueksamil tema oskuste ja käitumise
osas.
1.4.3. Juhi kompetents
Alljärgnev on väljavõte Maanteeameti kodulehelt ja annab ülevaate juhile vajalikust
kompetentsist mida eksamineerija sõidueksamil hindab. Sõidueksamil peab eksamineeritav
näitama, et tal on olemas juhile vajalikud oskused ja käitumine ning tema ettevalmistuse
tase vastab juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. (Maanteeamet, 2016.)
Sõiduki valitsemine hõlmab turvavöö, tahavaatepeeglite, peatugede, juhiistme õiget
kohandamist ja kasutamist. Tulede ja muude seadmete õiget kasutust. Siduri, käigukasti,
gaasi-ja pidurdussüsteemide (sealhulgas kolmanda pidurisüsteemi, kui see on olemas),
rooliseadme õiget kasutust. Sõidukit tuleb valitseda mitmesugustes olukordades ja eri
kiirustel ning teelpüsimine peab olema kindel arvestades sõiduki massi, mõõtmeid ja
omadusi.
Tähelepanelikkus ja liikluse jälgimine hõlmab kõigi suundade jälgimist (süstemaatiline
liikluse jälgimise oskus ning informatsiooni kogumine ning kaugel, keskmisel ja lähedal
kaugusel asuva liikluse ning olukordade märkamine), peeglite õiget kasutamist,
kaasliiklejate tegevuse varajast etteaimamist ja iseseisvat liikluse jälgimist.
Teeandmise kohutus-ja sõidueesõigus hõlmab sõidueesõigust ristmikel,
raudteeülesõidukohal, trammi-ja bussipeatuses, ülekäigurajal. Vajalik oskus on ka
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 11
Kaimar Juss
teeandmine muudel puhkudel (nt suunamuutmisel, sõiduraja vahetamisel, erimanöövritel),
möödasõit (kui võimalik) ning mööda sõita laskmine (kui see on asjakohane).
Sõiduteel paiknemine hõlmab sõiduki liigi ja omadustega sobivat õige asukohta teel,
sõidurajal, ristmikel ja kurvis. Oluline on asukohta ennetav sõitmine ning
ümberreastumine.
Piki-ja külgvahe hoidmine hõlmab piisava piki-ja külgvahe hoidmist ees ja külgedel
liikuvatest sõidukitest ning piisava vahemaa hoidmine teistest liiklejatest.
Sõidukiirus hõlmab lubatud sõidukiiruse järgimist, kiiruse kohandamist vastavalt
ilmastiku-ja liiklusoludele ja kui see on kohane, siis kuni riigisisese piirkiiruseni. Sõita
tuleb sellise kiirusega, et oleks võimalik peatuda nähtaval vabal teelõigul. Kiirust tuleb
kohandada vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele.
Fooride, liiklusmärkide, teekattemärgistuste ja muude märguannete arvestamine
hõlmab õiget käitumist foori ees, liikluse reguleerijate korralduste täitmist, liiklusmärkide
(keelu-ka kohustusmärkide) õiget järgimist ja teekattemärgiste õiget järgimist.
Suunamärguannete kasutamisel on oluline õige ja õigeaegne suunamärguandmine
vajaduse korral, õige suunanäitamine ja tähelepanelikkus teiste liiklejate suunamuutmise
ning märguannete andmise suhtes.
Pidurdamine ja peatumine hõlmab ettenägelikkust, õigeaegset aeglustamist, pidurdamist
või peatumist vastavalt asjaoludele. (Maanteeamet, 2016.)
1.5. Kompetentsus ja kompetents
Meie õigekeelsussõnaraamat ÕS ütleb, et kompetentsus on asjatundlikus, pädevus (ÕS,
2013). Sõna “pädevus” tuleb ladina keelsest sõnast “competere”, mis tähendab “sobilik”
(Onrec, 2007). Pädevuse mõiste võeti algselt kasutusele psühholoogia valdkonnas, viidates
inimese võimele käituda vastavalt tema ametikoha ja tööülesannete poolt tulenevatele
nõudmistele. Eesti keeles on sõnal “pädevus” paraku ka teine tähendus: kõnekeeles ja
juriidilises kontekstis tähendab “pädevus” pigem “volitatust”, seaduste või muude
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 12
Kaimar Juss
õiguslike aktide poolt inimesele antud legitiimset tegutsemisõigust teatud ülesannete
täitmiseks (nt lepingute allkirjastamine, otsuste langetamine). Seetõttu on mitmed Eesti
autorid eelistanud kasutada töötaja suutlikkusest rääkides kasutada sõna “pädevus” asemel
hoopis laensõna “kompetents”. (Tammets, 2010.)
Kompetentsus (asjatundlikkus, pädevus) on suutlikkus teatavas valdkonnas tulemuslikult
tegutseda koos seda tulemuslikkust kirjeldavate mõõdetavate tunnustega
Kompetentsuse mõiste kaks tahku:
• Suutlikkus teatavas valdkonnas (kompetentsusalal) tulemuslikult tegutseda (edukalt
täita mingit (töö-)ülesannete kogumit)
• Kompetentsuse tunnused (oodatavad või tegelikud õpiväljundid) kui tulemuslikku
tegutsemist kirjeldavad mõõdetavad suurused (kompetentsuse profiil). (Murre &
Rekkor, 2010.)
Kompetents on suutlikkus teatavas valdkonnas edu tagavat tegevust tulemuslikult
sooritada koos selle tegevuse tulemuslikkust kirjeldavate mõõdetavate tunnustega.
Kompetentsi mõiste kaks tahku:
• Suutlikkus teatavas valdkonnas (kompetentsialal) edu tagavat tegevust (täidetavate
(töö-) ülesannete kogumit) tulemuslikult sooritada.
• Kompetentsi tunnused (oodatavad või tegelikud õpiväljundid) kui selle tegevuse
tulemuslikku sooritust kirjeldavad mõõdetavad suurused. (Murre & Rekkor, 2010.)
Kompetentsus on kompetentside kogum, mida kirjeldab inimese kompetentsuse profiil.
Kutsestandard on oodatava kompetentsuse profiili kirjeldus tasemeti määratletud
kompetentside kogumina (kutsealal edu toovad tegevused + kompetentsi tunnused
(õpiväljundid) + hindamise kriteeriumid. (Murre & Rekkor, 2010.)
Kompetentsuse ja kompetentsi tunnuste (õpiväljundite) erinevad liigitused: teadmised,
oskused, kogemused ja hoiakud. Kvalifikatsioon on ametlikult tunnustatud kompetentsus.
(Kutseseadus, 2008.)
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 13
Kaimar Juss
1.6. Vigadepõhine hindamine
Eesti keele seletav sõnaraamat (EKSS) ütleb, et viga on eksimus reegli, normi, standardi,
fakti vms. vastu, kõrvalekaldumine õigest sooritusest (EKSS, 2009).
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala õppekavas aastal 2015 oli
õppeaine „Eksamineerija“. Seda õppeainet viis läbi Maanteeameti eksamiosakonna
juhataja Toivo Kangur. Allpool on väljavõtted tema loengumaterjalidest.
Vea suurused tulenevad liiklussituatsioonist ja ohust liikluses. Vigadepõhisel hindamisel
jääb sõiduoskus tahaplaanile, kuna põhirõhk on keskendunud vigadele. Antud
hindamismeetodi juures nähakse vigu, kus eksamineerija toetub hinnangu andmisel nähtud
vigadele ja hinnang näitab üldjuhul seda, mis läks halvasti ning kus eksiti. (Kangur, 2015.)
Peamiselt nähakse vigu seetõttu, et viga on kui “asitõend”, mis annab eksamineerijale
kindlustunde:
• olemas “asitõend”;
• lihtne hinnata (teada hindamiskriteeriumid ja vead);
• vähem selgitustööd.
Samuti on väljakujunenud teadmine, et vigu “aktsepteeritakse” (eriti tõsised vead).
Ilmnenud vigu hakatakse teadlikult vältima või „pähe õppima”, kartuses neid vigu korrata
ning tekitab pahameelt; algab “süüdlase” otsimine väljaspool ennast. Reeglina on
“sihtmärgiks” eksamineerija, sõiduõpetaja. Vigadepõhine hindamine soodustab vigade
kronoloogilist ja situatsioonipõhist meelde jätmist. (Kangur, 2015.)
Eksamisõidu vigadepõhine hinnang on negatiivse suunitlusega ja hea sõiduoskuse
tunnustamine jääb vigade taustal tahaplaanile. Sõidueksamil domineerib eksamineerija ja
eksamineeritav on passiivses kuulaja rollis. Eksamineeritaval puuduv võimalus oma
oskuste/käitumise/hoiakute analüüsiks ehk enesereflektsiooniks. (Kangur, 2015.)
Vigadepõhise hindamise plussid ja miinused on toodud tabelina Lisas 2. Maanteeameti
eksamitel praegu kasutuses oleva eksamikaardi (Lisa 3) põhjal võime oletada, et
sõidueksamil hinnataksegi vigasid ja vea raskust.
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 14
Kaimar Juss
1.7. Kompetensipõhine hindamine ja enesehinnang
Pädevuspõhisel ehk kompetentsipõhisel hindamisel on tavaliselt järgmised etapid:
• eesmärkide sõnastamine õppija poolt;
• tõendusmaterjalide kogumine õppija poolt;
• tõendusmaterjalide võrdlemine eelnevalt sõnastatud eesmärkidega hindaja
poolt;
• arvamuse vormistamine hindaja poolt (kas soorituse tase on aktsepteeritav või
mitte) (Tammets, 2010).
Pädevuspõhise hindamise (ka õppurikeskse hindamise) meetodeid võib olla mitmeid.
Näiteks praktiliste oskuste demonstreerimine ja seejärel küsimustele vastamine.
Pädevuspõhine hindamine on omandatud pädevuste võrdlemine vastavalt ühe valdkonna
standardile, millega on paika pandud oodatud oskused ja teadmised. Hindamine on
tavaliselt individuaalne, ei toimu kaaslastega võrdlemist ning hindamine ei toimu eelnevalt
paika pandud aja jooksul, vaid pigem on tegemist protsessiga mitte ajahetkega. Lisaks on
pädevuspõhine hindamine tõendusmaterjalipõhine – see tähendab, et otsus, kas inimene on
teatud valdkonnas pädev või mitte, tehakse tõendusmaterjalide põhjal, mis hindajale
esitatakse. (Tammets, 2010.)
Enamasti on liiklusõnnetuse põhjused seotud individuaalse kompetentsi (hoiakud,
väärtused, eneseregulatsiooni- ja eneseanalüüsioskused jms) puudumisega. Seetõttu peab
mootorsõidukijuhi õpetamine ja eksamineerimine sisaldama enesehindamist ja
enesereflektsiooni. (Schulte, 2015.)
Üks võimalus suurendada õppija vastutust on julgustada teda endale eesmärke püstitama ja
ise hindama eesmärkide saavutamist (Bartl, 2010). Vastutustunnet (mis on
mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni nõue) oma käitumise eest aitab suurendada
enesehindamine. Enesehindamine on õppijate kaasamine oma õppimise kohta käivatesse
otsustustesse – seades õppetunnile eesmärgid, hinnates õpiväljundite saavutamist,
analüüsides mida järgmisena teha. Õppimist seostatakse eelkõige õppija enda teadlikkuse
ja valmisolekuga ning võimega hinnata ennast ja enda tegevust. Enesehindamine
õppeprotsessis on seotud refleksiooniga – õppija analüüsib teadlikult enda kogemust ja
tegevuse põhimõtteid ning selle tulemusena kujuneb uus arusaam.
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 15
Kaimar Juss
Enesehindamise eesmärgiks on seega:
• toetada refleksiivse õppimise avaldumist;
• arendada valmidust mõista enda tegevust, seda juhtida ja muuta;
• arendada enda tegevuse analüüsi;
• arendada mõtlemise ja eneseregulatsiooni oskust (Karu, 2005).
Enesehindamine koosneb kahest etapist:
• esmalt leitakse kriteeriumid, mille alusel hinnata;
• seejärel hinnatakse nende alusel (Karu, 2005).
Järgnevalt näide eksamineeritava enesehinnangust enne eksamit, et kuidas ta saab
hakkama eksamil hinnatavate valdkondadega. Pärast eksamit arutatakse, kuidas tegelikult
läks ja miks ning millele tuleks edaspidi rohkem tähelepanu pöörata. Selle arutelu
efektiivsuse tagab arengutreeningu meetodi kasutamine.
Tabel 1. Soome enesehinnangu küsimustik sõidueksamil (CIECA, 2007)
Enesehinnang enne sõidueksamit Eksamineeritav
Kehv...Suurepärane
Eksamineerija
Kehv...Suurepärane
Sõiduki juhtimine ja sõiduki üle valitsemine 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5
Liiklussituatsioonide kontrollimine ja
toimetulek
Tähelepanelikkus jalgratturite ja jalakäiate
suhtes
Sõidu kavandamine/planeerimine
Riske vältiv/riske äratundev
Koostöö teiste liiklejatega
Säästlik sõit
Järjepidevuse hinnang
Üks enesehindamise ja vastutuse võtmist toetav võte mootorsõidukijuhi koolituses on
arengutreening. Arengutreeningu tsükkel sisaldab endas nii õppija poolt õppimisele
eesmärkide seadmist kui ka hinnangut eesmärkide saavutamisele (Passmore & Rehman,
2012). Arengutreening tähendab indiviidi võimaluste avastamist ja arendamist, tagades
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 16
Kaimar Juss
toetuse ja võimaldades katsetada. Seetõttu on treeneri tõeliseks proovikiviks see, kuidas
viia passiivses tarbijarollis olev õpilane aktiivsesse tootja rolli. (Whitmore, 2009 .)
Treenimise puhul on oluline, et klient ei tunneks situatsioone või fakte ära treeneri
etteütlemise tulemusena, vaid jõuaks tõdemusteni ise, treeneri toetusel. Seetõttu tähendab
arengutreening suhtlemise (õppeprotsessi) läbiviimist mitte etteütlemise vaid küsimuste
esitamise abil. Treeneri kohustus on küsida õigeid küsimusi ja õpilase kohustuseks on
jõuda õige vastuseni. (Bartl, 2010.)
Eksamineeritava enesehindamise ja enesereflektsiooni kasutamine eeldab, et eksamineerija
peab oskama küsida avatud küsimusi ja teadma arengutreeningu põhimõtteid. Avatud
küsimused nõuavad pikemaid arutlusi, seletusi või kirjeldusi. Õpilased saavad avaldada
oma arvamust või väljendada tundeid. Miks-, millal-, kuidas-küsimused nõuavad pikemat
mõtlemist, järelduste tegemist või hinnangu andmist. (Sõrmus, 2016.)
Tõhusa arengutreeningu olemus seisneb teadlikkuse ja vastutuse suurendamises
(Whitmore, 2009). Auto juhtimine eeldab suurt teadlikkust nii ümbritseva (mis toimub
minu ümber?) kui ka iseenda teadvustamise (kuidas ja mida ma tunnen?) osas. Kontrolli
omamiseks ja turvaliseks juhtimiseks pean olema teadlik sise- ja ümbritsevast maailmast.
Järelikult see, millest ma teadlik ei ole, omab kontrolli minu üle. (Bartl, 2010.)
1.8. Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad
Mootorsõidukijuhi õppekavade koostamisel tugineti kaasaegsetele õppekava koostamist,
õppimist ja õpetamist kirjeldavatele käsitustele ja teooriatele, sealhulgas:
• moodulipõhisus,
• õppijakesksus,
• väljundipõhisus,
• GDE-maatriks (Ainjärv, 2012).
Eestis ja Euroopas toimuvas õppekavade reformis on põhitähelepanu pööratud
õpiväljunditele, tasakaalustamaks seni paljudes riikides valitsenud sisendipõhist
lähenemist. Kuna õppija õpitulemused on tema toimetuleku ja seega ka hariduse kvaliteedi
seisukohalt kõige olulisemad, väljendataksegi õppekava eelkõige õpiväljundite kaudu,
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 17
Kaimar Juss
kuigi tähtsaks peetakse ka sisendit ja protsessi, ilma milleta oleks õpiväljundite
omandamine väga keeruline kui mitte võimatu. (Rutiku jt, 2009.)
Kuna mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooninõuetele tuginedes peab juht käituma
vastutustundlikult (Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased
kvalifikatsiooninõuded, 2011, § 11) ning juhi ettevalmistamise eesmärgiks on luua
eeldused vastutustundliku juhi liikluskäitumise kujunemiseks (Mootorsõidukijuhi
ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad,
2011, §2), on õppekava koostamisel lähtutud väljundipõhisusest. (Ainjärv, 2012.)
Väljundipõhine õpe annab võimaluse õppijakeskse(ma)ks lähenemiseks. Kui õppijale on
teada kavandatud õpiväljundid ja nende hindamise viisid, on tal võimalik ise osaleda
otsustamisel, kuidas oleks parim viis eesmärgi poole liikuda. Õppijakeskne lähenemine
toob kaasa ka õppija teadlikkuse ja vastutuse tõusu. (Rutiku jt, 2009.)
Väljundipõhises õppes on keskne roll õppimise eesmärkidel ja hindamisel, seega on
väljundipõhine õppekava juhis nii õppijale kui õpetajale ehk õppimise plaan (Rutiku jt,
2009).
Kõik juhi käitumist kirjeldavad tänapäeva teooriad lähtuvad ideest, et inimese käitumine
tugineb asjaolule kuidas inimene informatsiooni töötleb (Keskinen & Hernetkoski, 2011).
Sellest ideest on alguse saanud ka juhi käitumise kujunemist kirjeldav GDE-maatriks.
GDE-raamistik on Euroopa liiklusuuringutes laialdaselt tunnustatud liiklusõpetuse
arendamise teoreetiline alus. Lühend GDE tähendab „Goals for driver education“ –
sõidukijuhi koolituse eesmärgid.
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 18
Kaimar Juss
Joonis 1. Liikluskäitumise laiendatud hierarhia (Katila, Keskinen & Hatakka, 1996)
Igal hierarhia tasandil saab sõiduki juhi koolituse sisu ja eesmärke vaadelda: teadmiste ja
oskustena; riskide ära tundmise/märkamise, hindamise ja vältimisena; enesehinnanguna
(Keskinen jt, 1998).
GDE-maatriksi lahtrites kirjeldatakse detailselt kompetentse, mida juht peab omama
ohutuks liiklemiseks. See on sõiduki juhtimise kirjeldus üldiselt ja seda ei saa kasutada
selgitamaks konkreetse juhi käitumist. (Keskinen & Hernetkoski, 2011.)
1.9. Kommenteeriv sõit
2015. aastal oli mul võimalus kuus nädalat osaleda õpingutel Norras mootorsõidukijuhi
õpetajate ja eksamineerijate väljaõppekeskuses HINT (Nord-Trøndelag University
College). Õpingute ajal tutvustati muuhulgas mootorsõidukijuhi eksamineerimise
hetkeseisu Norras. Kolledži õppejõud Eva Brustad Dalland kaitses 2014. aastal Norra
eksamineerimist käsitleva doktoritöö „Førerprøven i et helhetlig perspektiv. En
intervensjonsstudie“. Selgus, et Norras on siiani kasutusel vigadepõhine hindamissüsteem
ja see ei võimalda kontrollida mootorsõidukijuhi hoiakuid, motiive, vastutustunnet.
Vigadepõhise hindamismeetodiga ei ole võimalik teada saada, mida eksamineeritav tajub
ja kuidas tema otsused valmivad (Joonis 2).
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 19
Kaimar Juss
Joonis 2. Juhi käitumine (Dalland, 2014)
Et teada saada juhi käitumisest, mida juht tajub ja kuidas sünnivad tema otsused on vajalik
lühikese aja jooksul kommenteerida oma sõitu. See toob koheselt välja juhi
vastutustundlikkuse, riskide äratundmise ja teiste liiklejatega arvestamise. (Dalland, 2014.)
Need on kvalifikatsiooninõuded juhi käitumisele ja kommenteeriv sõit võimaldab hinnata
kas on tegemist vastutustundliku juhiga. Kõike oma sõidus kommenteerida ei ole
võimalik. Kommenteeritakse eksamineerija poolt nimetatud aspekti oma sõidus (Joonis 3).
Joonis 3. Mõtle valjult (Dalland, 2014)
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 20
Kaimar Juss
Joonis 4. Kommenteeriv sõit (Dalland, 2014)
Eksamineeritav kommenteerib oma sõitu (Joonis 4): „Nüüd ma hoian eriti suurt pikivahet
eesoleva autoga, kuna minu taga sõitev raskeveok on mulle liiga lähedal. Niimoodi saan
talle anda rohkem aega, kui mina peaksin pidurdama“. See kommentaar näitab riskist
arusaamist ja märkamist ning motivatsiooni sõita vastutustundlikult, teisi liiklejaid
arvestavalt. (Dalland, 2014.)
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 21
Kaimar Juss
2. UURIMUS
Selles peatükis toon välja uurimustöö eesmärgi, uurimusküsimused, uurimismetoodika,
üldkogumi ja valimi ning kirjeldan protseduuri.
2.1. Uurimustöö eesmärk
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada milliseid hindamismeetodeid
eksamineerijad kasutavad ning kas ja kuivõrd nad eksamineeritavat hindamisprotsessi
kaasavad. Eesmärgist lähtuvalt on minu uurimisküsimusteks:
• Kas Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala sõidukijuhi
eksamineerija praktika läbinud üliõpilased nägid vaadeldud sõidueksamitel
veapõhist või kompetentsipõhist hindamisest?
• Milline on Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala sõidukijuhi
eksamineerija praktika läbinud üliõpilaste hinnang nähtud sõidueksamitel
eksamineeritava kaasamisest hindamisprotsessi?
2.2. Uurimismeetod
Uurimismeetodiks valisin fookusgrupi intervjuu ja dokumendianalüüsi. Fookusgrupp on
struktureeritud küsitluskava järgi toimuv vestluslik rühmaintervjuu, millel on kindel,
küllalt kitsas teemafookus ning eesmärk saavutada vestluses osalevate informantide
omavaheline stimulatsioon. Fookusgruppi juhib moderaator, kelle ülesandeks on hoida
vestlus kindlates aja- ja teemaraamides ning luua-säilitada sotsiaalsest survest vaba
õhkkonda. (Vihalemm, 2014.)
Fookusgruppi sobib hästi kasutada otsingulise uurimuse (pilootuuringu) puhul, nt et välja
töötada mingi teoreetilise käsitluse operatsionaliseerimise skeem ja seda proovida; et
püstitada hüpoteese, konkreetsemaid küsimusi ja ülesandeid edasisteks uuringuteks;
kirjeldada, struktureerida ja mõtestada uudset/originaalset/ebatavalist materjali jne
(Vihalemm, 2014).
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 22
Kaimar Juss
Fookusgrupis tavaliseks informantide arvuks loetakse 6–8 inimest, kuid tehakse ka
väiksemaid ning suuremaid rühmi. Sobivaks kestuseks peetakse 1,5–2,5 tundi, mis annab
võimaluse osalejate vastastikusel stimulatsioonil toimima hakata, kuid ei kurna osalejaid
väga ära. (Vihalemm, 2014.)
Kehakeele jälgimine on oluline saamaks teavet vastajate enesetunde, väljendamata mõtete
ja emotsioonide kohta. Näiteks väljendab ülessuunatud pilk seda, et vastaja mõtleb üldistes
kategooriates ja/või konstrueerib uusi ideid. Kõrvalpilgud viitavad olukorrale, et vastaja on
ebakindel ning ootab öeldule kinnitust. (Vihalemm, 2014.)
Hästi kavandatud ja modereeritud fookusgrupis informandid stimuleerivad üksteist, st
kiirendavad teema või sündmusega seotu väljaotsimist mälust, peegeldavad vestlusaluse
teema/sündmuse eri aspekte, esindavad eri vaatenurki, aitavad üksikosalejaid formuleerida
oma arvamust võrdluse (tausta) loomise kaudu jms. Kindlasti ei saa fookusgrupi puhul
rääkida mingist üldisest garanteeritud stimulatsiooniefektist, vaid selle tekkimine-
mittetekkimine sõltub grupi koosseisust ja valimi koostamise põhimõtetest. (Vihalemm,
2014.)
Süvaintervjuu/fookusgrupp on tundlik küsitlusvorm vastaja anonüümsuse ja isikuandmete
konfidentsiaalsuse seisukohalt, sest intervjuu eesmärk on avada inimese mõttemaailma ja
väärtusi ning analüüsi seisukohalt on oluline ka vestluse salvestamine (video- või vähemalt
audiosalvestisena). Seetõttu pannakse uuringupraktikas väga suurt rõhku eetiliste normide
(heade tavade) loomisele ja nende jälgimisele. Uuringu üheski etapis ei tohi ei sõna ega
teoga riivata inimese eneseväärikust. Vastajale peab alati jääma vaba valik kas vastata või
mitte. Vastaja isikuandmeid ei tohi üheski etapis seostada tema hinnangutega. Vestluse
stenogramme ega lindistusi ei tohi kasutada ühekski muuks otstarbeks kui ainult analüüsi
koostamiseks. (Vihalemm, 2014.)
2.3. Valim
Uuringu üldkogumiks on ajavahemikul september 2015 – jaanuar 2016 Maanteeametis
põhikohaga töötavad eksamineerijad. Telefonivestluses 16.05.2016 ütles Maanteeameti
eksamiosakonna juhataja Toivo Kangur, et sügisel 2015 viimases kvartalis oli suur
liikumine eksamineerijate seas. Tulenevalt erinevatest asjaoludest oli sel perioodil tööl
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 23
Kaimar Juss
minimaalselt ca 13-15 eksamineerijat. Valim moodustus nendest eksamineerijatest (N=14),
kelle tööd Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži üliõpilased (N=16) eksamineerija
vaatluspraktika ajal vaatlesid. Valimisse kuulub kaks Tallinna, kaks Saue, kolm Pärnu,
kolm Tartu, üks Jõhvi, kaks Jõgeva ja üks Haapsalu eksamineerija. Iga tudeng pidi
vaatlema ja kaasa sõitma 8 eksamit ning koostama selle kohta praktikaaruande. Kokku
vaadeldi 128 sõidueksamit.
2.4. Protseduuri kirjeldus
Fookusgrupi intervjuu toimus 12.01.2016 algusega kell 10.00 Tallinna Ülikooli Haapsalu
Kolledži õppeklassis, kuhu liiklusohutuse eriala III kursuse 16 tudengit kogunesid
eksamineerija praktika kaitsmisele. Intervjuud aitas läbi viia minu juhendaja Heli Ainjärv,
Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse õppekava juht ja liiklusohutuse lektor.
Heli Ainjärv on ka õppeaine „Eksamineerija praktika“ lektor. Esmalt teavitasin gruppi, et
soovin nendega läbi viia fookusgrupi intervjuu seoses minu diplomitöö teemaga. Seejärel
tutvustasin teema, milleks on mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis. Minu
eesmärk on saada teada tudengite arvamust ja nägemust, mida nad eksamitel nägid ja
kogesid ning minu küsimused neile oleks järgnevad:
• Kas te nägite eksamitel veapõhist või kompetentsipõhist hindamist?
• Kas nähtud eksamitel kaasati eksamineeritav hindamisprotsessi?
Selgitasin, et soovin intervjuu salvestada ja küsin lisaküsimusi. Vastuväiteid sellele ei
olnud. Salvestuse pikkus on 3 tundi ja 28 sekundit. Hiljem ma transkribeerisin
(helisalvestuse ümberkirjutamine) kogu intervjuu, et oleks võimalik kuuldut ja nähtut
analüüsida. Mahuks tuli 40 lehekülge.
Esialgsetest praktikaaruannetest tuli välja, et suur osa tudengitest nägid kompetentsipõhist
hindamist. Seejärel palus meie õppejõud Heli Ainjärv igal tudengil kirja panna, et mis on
nende arvates kompetentsipõhine hindamine ja saata vastus tema e-mailile. Üldiselt
mõisteti, mis on kompetentsus- asjatundlikus, pädevus. Puudus aga üksmeel selles, mille
järgi tunneme ära kompetentsipõhise hindamise. Arutelu käigus moodustus ühine arusaam.
Selle tagajärjel tuli paljudel tudengitel muuta praktikaaruandeid.
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 24
Kaimar Juss
3. INTERVJUU ANALÜÜS
Intervjuu analüüsis toon välja, kuidas juhatati sisse sõidueksam, kas nähti vigade või
kompetentsipõhist hindamist ja kuidas kaasati eksamineeritav hindamisprotsessi.
3.1. Kuidas juhatati sisse sõidueksam
Vaatlejate kirjeldusest selgub, et eksamitel oli suhtlemine rahulik ja sõbralik. Pärnus süstiti
lausa enesekindlust ja eksami eel kingiti helkureid. Samas suurt sõbralikkust ei täheldatud
Sauel. Õhkkond oli rohkem ametlik.
Katkeid intervjuust:
• Ta oli sihuke konkreetne. Tema nagu sihukest sõbralikust nagu ei õhkunud. Hästi
konkreetne. Erilisse kontakti ei tahtnud nagu astuda.
• Mida mina täheldasin oli hästi sõbralik sissejuhatus. Võetigi pingeid maha.
Selgitati. Mis hakkab saama, mida vaadatakse, mida jälgitakse.
• Hästi palju selgitati, mis minule ka väga meeldis. Et väga põhjalik sissejuhatus. Et
mida ma vaatan, kuidas ma vaatan. Ja mulle meeldis, et öeldi, et kui sa ikka
vaatad, siis vaatad. Pead pöörad. Mitte ainult silmi liigutad peas. Noh ja kerge
humoorikas, et ei olnud väga suur semutsemine aga ääretult sõbralik. Mõnus
õhkokond.
• Ei, kiidusõnad ka minu poolt. Väga sihuke tore sõbralik. Oligi just see pingete
maha võtmine enne eksamit. Räägiti ära,et mida me vaatame. Mis on olulised,
mida jälgitakse eksamil. Pakuti ka enne sõidu alustamist tutvumist autoga. Kes
kasutas seda võimalust. Kes ei tahtnud ei kasutanud.
Sissejuhatavas osas eksamineerija tutvustas ennast, kontrollis eksamineeritava dokumente
ja toimus sõiduki sõidueelne kontroll. Sõidueksami eel tutvustas eksamineerija
sõidueksami ülesehitust ja mida eksamil kontrollitakse.
Katkeid intervjuust:
• Ta ütleski, et ta hindab liiklusohutust, liiklusseadust ja sõiduki valitsemise oskust.
See oligi nagu aamen kirikus.
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 25
Kaimar Juss
• Siis sissejuhatavas osas ta ütles, et mida ta kontrollib. Liiklusseadust, ohutust,
tähelepanelikkust. Ja milline eksam välja näeb. Et pool on siis asulas. Pool on
maanteel.
• Hinnatakse esimeses pooles maanteesõidu oskusi. Kuidas käituda maanteel.
Eksami teises pooles neid harjutusi. Neid kolme harjutust. Ja viimases pooles, siis
liikluses olemist. Kolm asja mida räägiti nagu ära. Ütleme, et maanteesõidu oskusi,
eksamiharjutusi teises pooles ja kolmas pool siis liiklus juba.
• Kohe alguses ütles inimestele, et mida tema hindab. Kas sõit on mugav, sõit on
ohutu ja kas sõit on kooskõlas liiklusseadusega. Selle ta tõi nagu kohe alguses
välja.
• Noh, et millised on harjutused. Millised käesoleval eksamil tehakse. Tehakse
sõidukäigus. Teises pooles, kui on sõidukiga rohkem harjutud. Siis rõhutatigi, et
ohutu sõit ja liikluseeskirjad.
Saame järeldada sõidueksami sissejuhatavast osast seda, et suhtlemine oli rahulik ja
sõbralik. Eksamineerijad selgitasid eksami alguses, kuidas sõidueksamit läbi viiakse ja
mida nad kontrollivad.
Mida aga vaatlejatest keegi välja ei toonud on see, et sõidueksami alguses oleks palutud
eksamineeritaval anda enesehinnangut oma teadmistele ja oskustele ning palutud ka seada
eesmärke, mida soovitakse saavutada selle eksamisõiduga. Kompetentsipõhisel hindamisel
on peamised tegurid enesehinnang, eesmärkide püstitamine ja enesereflektsioon. Paraku
sõidueksami sissejuhatavas osas ei tegeletud kordagi eksamineeritava
enesehinnanguga ja eesmärkide püstitamisega.
Eksamineerija peab kontrollima mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni ja
kvalifikatsiooninõuetes on kirjas, et juht peab käituma vastutustundlikult, riske vältivalt,
teisi liiklejaid arvestavalt ja keskkonda säästvalt. Paraku intervjuu käigus ei toonud
vaatlejatest keegi välja, et eksami sissejuhatavas osas oleks räägitud, vastutustundest,
riskide vältimisest, keskkonna säästmisest.
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 26
Kaimar Juss
3.2. Kas eksamitel nähti vigadepõhist või kompetentsipõhist hindamist?
Kui selgitused ja arutelud kompetentsipõhise ja vigadepõhise hindamise kohta olid tehtud,
siis vaatlejad jõudsid järeldusele, et hinnatakse nii vigasid kui kompetentse aga
hindamismeetod on vigadepõhine. Eksami kokkuvõtte ja tagasiside teeb eksamineerija
andes ülevaate tehtud vigadest või kirjeldades juhi kompetentse. Jagati ka kiitust.
Katkeid intervjuust:
• Kas te keegi nägite seda ankeeti, mida arvutis eksamineerija täitis? Kuidas ta
märkis seda, mida ta hindas?
• Jaa. Ainult vigadepõhine.
• Ei selles mõttes, et kui me hindame vigadepõhiselt, siis meil ongi, et mis vigu ta
tegi. Millal oli raskem viga, millal oli kergem viga. Ja kas oli vigade kuhjumine. Ja
see on see, mismoodi praegusel hetkel...
• Ette on antud kriteerium, mille järgi nemad peavad ju käituma.
• Just. Ja nad käitusid korrektselt nii nagu ette on nähtud.
• Kui tabelisse märgitakse näiteks pööramine viga või tagurdamine viga. Siis on
raske või mitte raske. See on vigadepõhine, sest ei hinnatud kompetentsi, vaid vigu.
Aga ta võis vestluse käigus tegeleda vahepeal kompetentsiga, kui te rääkisite, et
liikluses toimetulek oli sul väga hea. Said hakkama selle ja sellega.
• Hindamine ikkagi vigadepõhiselt. Samamoodi kõik need eksamineerijad lasid
eksamineeritavatel teha siis ise enda tagasiside sõidule. Kuidas rahule jäädi. Too
oma põhilised vead välja, kuidas teisiti teha. Kui eksamineerija jäi asjaga rahule,
siis ok. Kui ei, siis seletas asjad üle ja seejärel hakkas enda tagasisidet tegema.
Sõidu algusest kuni lõpuni.
• Ja see oli siis sinu arust nagu marsruudi põhiselt ja vigade kaupa?
• Jah.
• Too mõni näide positiivsest tagasisidest. Kuidas see käis?
• Näiteks üks eksamineeritav kommenteeris nagu. Ta ei olnd küll kindel. Ta ütles ka,
et ei ole kindel üldse autoroolis. Eksaminärvid ja asjad. Kõva häälega rääkis kõik
mis ta teeb. Endale kindluse saamiseks. Nüüd panen, nüüd võtan hoo maha. Pärast
eksamineerija kommenteeris seda. See talle väga meeldis. Nii tulebki teha.
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 27
Kaimar Juss
Siin on näide sellest, kuidas eksamineerijale tegelikult meeldib, kui eksamineeritav
kommenteerib oma sõitu. Eksamineerija saab selge ülevaate eksamineeritava riskitajust,
vastutustundlikkusest ja arvestamist kaasliiklejatega ehk saab täieliku ülevaate juhi
käitumisest.
Jätkuvalt katkeid intervjuust:
• Näiteks, ee jalakäiate nägemine ühe autojuhi puhul. Et nägi kaugelt ära, kui
liikumine ülekäiguraja ääres hakkas, siis võttis hoo maha. Sai selle eest kohe kiita
ka.
• Aga muidu see tagasiside oli ka minuarust pigem vigadepõhine. Nagu kõigepealt
küsis, et mis õpilane ise tundis. Mis ta valesti tegi. Aga kuna need õpilased olid
mitmendat korda, et ega nad tundusid pohhuiistid. Et ah läks metsa nagu alati.
Mingid sellised väljendid olid. Nad väga ei süvenend sellesse tagasisidesse.
• Pigem kompetentsipõhine või pigem vigadepõhine hindamine?
• Vigade.
• Ok aga eksamil hindamine. Oli vigadepõhine kompetentsipõhine?
• Vigadepõhine.
• Selles mõttes, et kas kaasati? Või küsiti lisaküsimusi? Esitas täpsustava küsimuse?
• Küsiti kas küsimusi on.
3.3. Kas nähtud eksamitel kaasati eksamineeritav hindamisprotsessi?
Intervjuu käigus selgus, et kõik 16 vaatlejat nägid eksamitel eksamineeritava kaasamist
hindamisel. Küsimus on selles, et kuidas eksamineerijad seda teostasid?
Katkeid intervjuust:
• Uh-uh-uu, et ee, mis te rehvide kohta üldse vaatate. Noh, et see, et te lihtsalt toksite
seda aga mis veel nagu, et mõni ütles, et jah enam vähem silmajärgi rõhku aga noh
täpselt ma ei oska öelda aga, et tundub, et on täis. Et mis veel? Mõni pakkus
loomulikult ise, et vaatan rehvi turvisemustrit, kui sügav on, et ja ja kui veel meelde
ei tulnud, siis küsis, et mis sa veel vaatad. Naastud või lamellid. Nagu ise aitas
natukene kaasa, kui päris sellepeale ei tuldud.
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 28
Kaimar Juss
• Minu argument on kõige rohkem just see, et kas õpilane ise mõistab seda, et mida
ta teeb. Et see on nagu märksõna tegelikult.
• Eksamineerija läbi avatud küsimuste peabki jõudma....
• Ja see ongi just see, et mida ma tahan teie vaatlusaruannetest välja lugeda. Et kas
sellesse hindamisprotsessi oli õppija kaasatud või mitte. No mis moodi saab õppija
kaasta hindamisprotsessi? Kas keegi nägi?
• Eksamineerija küsiski õpilase käest, et kuidas toimetulekuga oli? Kuidas sa
hindad? Õpilane selle peale, et mis mõttes.
• Ok, et õppija kaasatust saab ka teha sellega, et me näiteks eksami alguses palume
õppijal ennast hinnata nendes kompetentsides, mida me hindama hakkame. Siis
oleks õppija hinnang kaasatud. Ma saan aru, et see tööriist, mis tal praegu on ei
võimalda teistmoodi hinnata.
• Vabateksti saab ka kirjutada, kui ta tahab aga noh, kui ta kompetentsipõhiselt
hindab selle õpilase ära, siis kuidas ta seda protokollib.
• Kompetents on olemas, ei ole olemas. Ja alla on selgitused, et mis osas kompetents
ei ole saavutatud. On võimalik. Tööriist on ka olemas selleks. Kui me hindame neid
kolme kompetentsi, siis protokollis ongi kolm asja mida hinnati.
• Ühe korra tundus nagu peedistas ühte noormeest parkimisega. Noormehel oli
käsipidur peal. Ta muudkui küsis, et mis tuli sul seal põleb. Inimene oli nii närvis,
et ta ei suutnud isegi meenutada, kas auto on katki või... 10 minutit läks selle
peedistamisega. Küsis, mis tuli sul seal on? Aga noh inimene sai läbi, et ....
• Aga lõpus, kas ta võttis siis nagu kokku ka need asjad?
• Ta üldiselt võttis kokku aga tundus, et ta nagu ka kiiresti tahtis puhkepausile
minna. Võibolla see päeva esimene pool oli kus ta andis rohkem tagasisidet. Aga
mida rohkem päeva lõpupoole, siis ta nagu...
• Põhi lause oli, et kuidas tundus.
• Ta alustas ja nagu, et kuidas sulle endale tundus see sõit?
Intervjuu käigus selgub olukord, kus eksamineerija kaasab eksamineeritavat
hindamisprotsessi üksiku küsimusega, millele ta pädevat vastust ei saa ning põhilise
hinnangu annab ta ise.
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 29
Kaimar Juss
Jätkuvalt katkeid intervjuust:
• Et miks need õpilased ei suuda saavutada 50 km/h üldse. Eksamiajal ka utsitas, et
võta see kiirus üles. Meist sõidetakse juba mööda. Paljud sõitsid ikka 30-ga 50-ne
alas. Et see on nagu autokoolide probleem. Tema arvates õpetatakse seal seda, et
sõida hästi rahulikult.
• Aga õppija kaasati hindamisse?
• Lõpus. Selles mõttes, et küsiti, et mis sa ise arvad. Kuidas sul läks või. See
diskusioon oli küll omavahel jah. Ja pärast seda oli nagu õpetaja andis hinnangu.
• Küsitigi, et mis sa arvad, kuidas sul sellega läks ja. Aga mida sa võiksid paremini
teha?
• Aga tagaside oli ka noh. Ilmselt on neid õpetatud, et kuidas ise hindate. Siis annab
oma hinnangu. Toodi välja põhilised vead. Eco driving talle eriti ei meeldinud, mis
tähendas seda, et kui on aeglustusrada, mis on 10m pikk, siis ta tahtis, et
aeglustusrajale pööra nagu täiskiirusega. Talle ei meeldind see, kui tee peal hoo
maha võtsid.
• Aga nüüd selline, et õppija või eksamineeritava kaasamine hindamisprotsessi?
• Noh ainult niimodi, et pärast küsis seda, et mis sa arvad, et kuidas sul läks.
• Ütleme nii, et õpilasi Sauel ei kaasatud protsessi. Küsiti just kõige rohkem umbes
nii, et noh kuidas läks. VASTUST ÄRA OOTAMATA. Teda tegelikult vastus ei
huvitand. Et kohe loeti vead üle ja öeldi. Aitäh. Nägemist. Pärnus vastupidi oli
tõesti see, et küsiti, oodati. Kui õpilane ei suutnud midagi öelda, siis paar avatud
küsimust ja õpilane siis hakkas, noh kommenteeris ikka siis oma sõitu. Aga
hindamine oli ikka veapõhine. Et ma nägin ka neid küsimusi ja sain siis vaadata, et
mis nad seal kommenteerivad. Kompetentsist oli minu jaoks asi kaugel. Kuigi
tagasiside andmisel oli seda kompetentsipõhist Pärnus olemas.
• Ja Pärnus kiideti. Toodi välja need head küljed. Et sellepärast ka need naeratavalt
ära minnes. Kui eksam oli mitte sooritatud, siis õpilased said selle positiivse
elamuse, et mis tegelikult läks ju hästi. Et ei ole midagi hullusti, kui seekord
ebaõnnestus. Ta sai oma nagu sellilse lootuse tagasi, et midagi ei ole kadunud.
• Pärnus selgub see, et kui eksamineeritav läheb eksamilt ära mitte vihasena
eksamineerija peale, siis ta järelikult on ilusti saanud aru oma eksimusest. Ja ta ei
süüdista pärast eksamineerijat, et vaata kus põrsas. Kukutas mu läbi, onju.
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 30
Kaimar Juss
Selgub, et eksami lõpus esitati lihtne küsimus. Mõnes kohas isegi vastust ära ootamata
edastas eksamineerija faktid ja sellega eksam oligi lõppenud. Pärnus oodati ära ka
eksamineeritava selgitused. Jagati ka kiitust. Kuna eksami alguses eksamineeritaval ei
lastud sõiduks eesmärke püstitada ja puudus ka enesehinnang, siis eksami lõpus ei olnud
eksamineeritaval võimalik ka neid hinnata. Eksamineeritaval oli võimalus ainult anda
hinnang konkreetsetele situatsioonidele, mis eksamisõidul toimus. Hinnati fakte. Vastutus
on eksamineerijal, mitte eksamineeritaval.
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 31
Kaimar Juss
4. ARUTELU
Kas Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala sõidukijuhi
eksamineerija praktika läbinud üliõpilased nägid vaadeldud sõidueksamitel
veapõhist või kompetentsipõhist hindamisest?
Fookusgrupi intervjuust selgus, et hinnatakse nii vigasid, kui kompetentse aga
hindamismeetod on vigadepõhine. Eksami kokkuvõtte ja tagasiside teeb eksamineerija
andes ülevaate tehtud vigadest või kirjeldades juhi kompetentse. Jagati ka kiitust. Kui
vaadata eksamineerimise määrust „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle
juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisa 4, siis
eksamineerija käitub vastavalt määrusele. Selgus ka, et praegune eksamineerijate tööriist
ehk hindamisleht on üles ehitatud vigadele ja vigaderaskuse märkimisele.
Kompetentsipõhisel hindamisel on peamised tegurid enesehinnang, eesmärkide
püstitamine ja enesereflektsioon. Paraku sõidueksami sissejuhatavas osas ei tegeletud
kordagi eksamineeritava enesehinnanguga ja eesmärkide püstitamisega. Seda ei nõua ka
eksamineerimise määrus.
Eksamineerija peab kontrollima mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni ja
kvalifikatsiooninõuetes on kirjas, et juht peab käituma vastutustundlikult, riske vältivalt,
teisi liiklejaid arvestavalt ja keskkonda säästvalt. Paraku intervjuu käigus ei toonud
vaatlejatest keegi välja, et eksami sissejuhatavas osas oleks räägitud, vastutustundest,
riskide vältimisest, keskkonna säästmisest. Siinkohal tuleb arvesse võtta, et vaadeldi B-
kategooria sõidueksameid. B- kategooria riiklik õppekava näeb aga ette ühe õpiväljundina
keskkonda säästvat sõiduki juhtimist. Kui vaadata eksamineerimise määrust
„Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid
ning nõuded eksamisõidukitele“ lisa 4, siis selgub, et B- kategooria mootorsõidukijuhi
hindamisel ei arvestatagi säästliku sõidustiili. Selgub see paragraafist „1.3.2. Ökonoomne
ja keskkonnasäästlik sõidustiil, võttes arvesse mootori pöördeid minutis, käikude
vahetamist, pidurdamist ja kiirendamist (üksnes BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1-,
D1E-kategooria puhul)“. Lugedes Maanteeameti kodulehel välja toodud juhi kompetentse,
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 32
Kaimar Juss
siis säästlikust ja ohutust sõidust juttu seal ei ole. Samas on see kirjas (Lisa 1) välja toodud
tabelis hinnatavate elementide loetelus.
Milline on Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala sõidukijuhi
eksamineerija praktika läbinud üliõpilaste hinnang nähtud sõidueksamitel
eksamineeritava kaasamisest hindamisprotsessi?
Intervjuu käigus selgus, et kõik 16 vaatlejat nägid eksamitel eksamineeritava kaasamist
hindamisel. Selgub, et eksami lõpus esitati lihtne küsimus: „Kuidas sul enda arvates
läks?“. Mõnes kohas isegi vastust ära ootamata edastas eksamineerija faktid ja sellega
eksam oligi lõppenud. Pärnus oodati ära ka eksamineeritava selgitused. Jagati ka kiitust.
Kuna eksami alguses eksamineeritaval ei lastud eesmärke püstitada ja puudus ka
enesehinnang, siis eksami lõpus ei olnud eksamineeritaval võimalik ka neid hinnata.
Eksamineeritaval oli võimalus ainult anda hinnang konkreetsetele situatsioonidele, mis
eksamisõidul toimus. Hinnati fakte ja see näitab kindlalt seda, et kasutusel on
vigadepõhine hindamismetoodika. Kaasaegne kognitiivne psühholoogia ja pedagoogika ei
eita faktide ja informatsiooni tähtsust, vaid rõhutab motivatsiooni osa käitumist suunava
tegurina ning selle protsessi teadvustamise vajalikkust. Ainuüksi teadmised, näiteks
ohtudest, ei ole piisavad, kui nende tähtsust sisemiselt ei tajuta. Seetõttu tuleb rakendada
tagasisidet, enesehindamist ja muid mõtlemist soodustavaid meetodeid. Kui eksamil
kontrollida eksamineeritava kompetentsust ehk pädevust, siis keskne roll on eesmärkide
seadmisel, mis toob kaasa teadlikkuse ja vastutuse tõusu. Kaasaegne liikluspsühholoogia
viitab mitte ainult sooritustegurite tähtsusele, s.o mida sõidukijuht suudab teha, vaid ka
motivatsiooni ja hoiakute olulisusele, s.o mida sõidukijuht on valmis tegema.
Mootorsõidukijuhi õpetamise ja ka eksamineerimise üks kohustuslik osa peab olema
"enesehindamine" ja "enesereflektsioon". On oluline, et eksamineeritav ei tunneks
situatsioone või fakte ära eksamineerija etteütlemise tulemusena, vaid jõuaks tõdemusteni
ise, eksamineerija toetusel. Selleks peab eksamineerija oskama esitada avatud küsimusi ja
tundma arengutreeningu põhimõtteid.
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 33
Kaimar Juss
5. JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD
Maanteeameti mootorsõidukijuhi sõidueksamitel on kasutusel vigadepõhine
hindamismetoodika ja kaasati eksamineeritavat hindamisprotsessi üksiku küsimusega
eksami lõpus. Mõnel pool isegi vastust ära ootamata.
Kuna mootorsõidukijuhi õppekava on üles ehitatud GDE raamistikule, siis selline
hindamismetoodika ei võimalda hinnata GDE raamistiku kõiki osasid aga
eksamineerimine peab hindama mootorsõidukijuhi kvalifikatsioonile vastavust ja sellega
seonduvalt tema pädevust.
Kui eksamil kontrollida eksamineeritava kompetentsust ehk pädevust, siis keskne roll on
eesmärkide seadmisel, mis toob kaasa teadlikkuse ja vastutuse tõusu. Mootorsõidukijuhi
õpetamise ja ka eksamineerimise üks kohustuslik osa peab olema "enesehindamine" ja
"enesereflektsioon". Enesehinnangu eesmärgiks on arendada valmidust mõista enda
tegevust, seda juhtida ja muuta ning arendada mõtlemise ja eneseregulatsiooni oskust.
Esimeseks ettepanekuks on viia sisse järgmised täiendused „Mootorsõidukijuhi
eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded
eksamisõidukitele“:
• Sõidueksami sissejuhatavas osas on vajalik sisse viia eksamineeritava
enesehinnang, mida saab võrrelda sõidueksami lõpus enesereflektsiooni osas.
Samas ka sõidueksami alguses sisse viia eesmärkide püstitamine. Sõidueksami
lõpus enesereflektsiooni osas on võimalik hinnata, kas püstitatud eesmärgid on
saavutatud või mitte. Sellega on eksamineeritav kaasatud hindamisprotsessi ja see
toob kaasa eksamineeritava teadlikkuse ja vastutuse tõusu. Muuta sõidueksami
hindamislehte. Hinnata tuleb kompetentse ja milles need kompetentsid avaldusid
või ei avaldunud, mitte tehtud vigasid.
• Teiseks ettepanekuks on viia kooskõlla erinevad õigusaktid ja dokumendid, et
oleks võimalik neid üheselt mõista. Põhjuseks, et mootorsõidukijuhi
kvalifikatsiooninõuetes, B- kategooria riiklikus õppekavas ja Maanteeameti
kodulehel hinnatavate elementide loetelus on kirjas säästlik sõidustiil. Samas ei
tuua välja säästlikku sõidustiili Maanteeameti kodulehel juhi kompetentside
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 34
Kaimar Juss
loetelus ja ka eksamineerimise määruses selgub, et B- kategooria
mootorsõidukijuhil ei kuulu hindamisele säästlik sõidustiil.
• Kolmandaks ettepanekuks on sõidueksamil sisse viia lühiajaline kommenteeriv
sõit, mis võimaldab kontrollida mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooninõuetes välja
toodud juhi käitumist ning saada ülevaade juhi vastutustundlikkusest, riskide
äratundmisest ja arvestamist teiste liiklejatega.
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 35
Kaimar Juss
KOKKUVÕTE
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada milliseid hindamismeetodeid
eksamineerijad kasutavad ning kas ja kuivõrd nad eksamineeritavat hindamisprotsessi
kaasavad. Eesmärgist lähtuvalt on minu uurimisküsimusteks:
• Kas Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala sõidukijuhi
eksamineerija praktika läbinud üliõpilased nägid vaadeldud sõidueksamitel
veapõhist või kompetentsipõhist hindamisest?
• Milline on Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala sõidukijuhi
eksamineerija praktika läbinud üliõpilaste hinnang nähtud sõidueksamitel
eksamineeritava kaasamisest hindamisprotsessi?
Uurimistöö teoreetilises osas tõin välja juhi ja eksamineerija kvalifikatsiooninõuded,
avasin mõisted kompetentsus ja kompetentsid, mis on vigadepõhine hindamine ja milline
on kompetentsipõhine hindamine, mida rohkemat võimaldab kontrollida
kompetentsipõhine hindamine vigadepõhise hindamise ees, miks on vajalik eesmärkide
püstitamine, enesehinnang ja enesereflektsioon ning mida võimaldab kontrollida
kommenteeriv sõit.
Uuringule aitasid kaasa kuusteist Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala
III kursuse tudengit, kes olid vahemikus 2015 september kuni 2016 jaanuar Eesti
erinevates maanteeameti filiaalides eksamineerija õppeaine praktikal ning vaatlesid
sõidueksameid. Kokku vaadeldi 128 sõidueksamit. Üheks eesmärgiks oli neil vaadelda
sõidueksamitel kasutatavaid hindamismeetodeid ja kuidas tehti kokkuvõte ning anti
hinnang. Saamaks teada, mida maanteeameti sõidueksamitel nähti, viisin läbi fookusgrupi
intervjuu, mille salvestasin ja hiljem transkribeerisin et oleks võimalik kuuldut ja nähtut
analüüsida.
Analüüsist selgus, et hinnatakse nii vigasid, kui kompetentse aga hindamismeetod on
vigadepõhine. Vigadepõhine hindamismeetod ei võimalda kontrollida mootorsõidukijuhi
kvalifikatsiooninõudeid. Eksami kokkuvõtte ja tagasiside teeb eksamineerija andes
ülevaate tehtud vigadest või kirjeldades juhi kompetentse. Selgus ka, et praegune
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 36
Kaimar Juss
eksamineerijate tööriist ehk hindamisleht on üles ehitatud vigadele ja vigaderaskuse
märkimisele.
Sõidueksami sissejuhatavas osas ei tegeletud kordagi eksamineeritava enesehinnanguga ja
eesmärkide püstitamisega. Sellega seoses ei ole eksamineeritav kaasatud hindamisprotsessi
ja enesereflektsiooni osas ei ole võimalik teostada enesehinnangut.
Erinevates õigusaktides ja dokumentides on erinevused säästlikus sõidustiilis. Need on
vaja viia kooskõlla, et oleks võimalik neid üheselt mõista.
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 37
Kaimar Juss
ALLIKAD
Ainjärv, H. (2012). B-KategooriaMootorsõidukijuhi Õppekava Metoodiline Juhend.
[18.03.2016].
http://www.mnt.ee/public/B-
kategooria_mootorsoidukijuhi_oppekava_metoodiline_juhend_19_11_2012.pdf
Bartl, G. (2010). EU HERMES Project: Final Report: High impact approach for
Enhancing Road safety through More Effective communication Skills in the context
of category B driver training. Institut Gute Fahrt, Austria.
http://www.alles-fuehrerschein.at/HERMES/index.php?page=documentation
CIECA. (2007). Integrating the GDE matrix into category B driver training and the practical
driving test. [2016, märts 30].
http://www.vsv.be/sites/default/files/integrating_the_gde_matrix_into_category_b_driv
er_training_and_the_practical_driving_test_-_cieca.pdf
Eesti Keele Instituut. (2009). „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja
parandatud trükk. [2016, märts 30].
http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=viga&F=M
Eesti Keele Instituut. (2013). Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. [2016, märts 30].
http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kompentents&F=M
Dalland, E. S. B. (2014). Førerprøven i et helhetlig perspektiv. En intervensjonsstudie.
Doktoravhandling ved NTNU 2014:199. Trondheim: Norges teknisk-vitenskaplige
universitet. Pedagogisk institutt.
Hatakka, M., Keskinen, E., Gregersen, N.P., Glad, A. & Hernetkoski, K. (2002). From
control of the vehicle to personal self-control: Broadening the perspectivesto
draiver education. Transport Research Part F: Traffic Psychology and Behaviour,
5, 201-215.
Kangur, T. (2015). Sõidueksami hindamine. [Power-point esitlus]. Haapsalu:
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledž.
Karu, K. (2005). Enesehindamine kui hindamisvahend õppimises. Rmt: Jõgi, L. &
Ristolainen, T. (koost.). Õppimine ja õpetamine avatud ülikoolis. Tartu Ülikooli
Kirjastus, 391-395.
Katila, A., Keskinen, E. & Hatakka, M. (1996). Conflicting Goals of Skid Training.
Accident Analysis and Prevention, Vol.28(6), 785-789.
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 38
Kaimar Juss
Keskinen, E., Hatakka, M., Katila, A., Laapotti, S. & Peräaho, M. (1998). Psykologia
kuljettajakoulutuksessa: Kogemuksia ja näkemyksiä. Turku: Painosalama Oy.
Keskinen, E. & Hernetkoski, K. (2011). Driver Education and Training. In: Porter, B.E.
(Ed.). Handbook of Traffic Psychology. Elsevier Inc, 403–422.
Kutseseadus. (2008). Riigi Teataja I. 24, 156
https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015261
Liiklusseadus. (2010). Riigi Teataja I. 44, 261
https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015120
Maanteeamet. (2016a). Eksamineerimine. [2016, märts 21].
http://www.mnt.ee/index.php?id=10643
Maanteeamet. (2016b). Sõidueksami hindamine. [2016, märts 21].
http://www.mnt.ee/index.php?id=14441
Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid
ning nõuded eksamisõidukitele. (2011). Riigi teataja I, 18.
https://www.riigiteataja.ee/akt/128062011018
Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi
ettevalmistamise õppekavad. (2011). Riigi teataja I, 11.
https://www.riigiteataja.ee/akt/122042015011?leiaKehtiv
Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded.
(2011). Riigi teataja I, 37.
https://www.riigiteataja.ee/akt/128062011037
Murre, S. & Rekkor, S. (2010). Kompetentsipõhine hindamine. [2016, märts 30].
www.kutsekoda.ee/fwk/contenthelper/10371297/10382559
Nõuded mootorsõidukijuhi eksamineerija kvalifikatsioonile ja ettevalmistusele ning
mootorsõidukijuhi eksamineerimise õigust tõendava tunnistuse väljastamise ja
kehtetuks tunnistamise kord. ( 2011). Riigi Teataja I, 2.
https://www.riigiteataja.ee/akt/108032011002
Onrec. (2007). Competency Profilings Fits the Bill. [2016, märts 30].
http://www.onrec.com/news/news-archive/competency-profiling-fits-the-bill
OSCD. (2006). Young Drivers The Road to Safet. [18.03.2016].
http://www.internationaltransportforum.org/Pub/pdf/06YoungDrivers.pdf
Passmore, J. & Rehman, H. (2012). Coaching as a learning methodology – a mixed
methods study in driver development – a Randomized Controlled Trial and
thematic analysis. International Coaching Psychology Review.
Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis
Diplomitöö 2016
TLÜ Haapsalu Kolledž 39
Kaimar Juss
Peräaho, M., Keskinen, E. & Hatakka, M. (2003). Driver competence in a hierarchical
perspective: Implications for draiver education. Turku, Universiti of Turku.
Rutiku, S., Valk, A. , Pilli, E. & Vanari, K. (2009). Õppekava arendamise juhendmaterjal.
Tartu: Sihtasutus Archimedes.
Schulte, K. (2015). Face 15 - Framework for a curriculum(blueprint) for the driver
education.
Sõrmus, E. (2016). Kuidas küsida? [2016, märts 18].
http://www.eestikeelteisekeelena.ee/index.php?option=com_content&task=view&i
d=44
Tammets, K. (2010). Pädevuspõhine koolitus. [2016, märts 30].
https://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/padevuspohine-koolitus/
Vihalemm, T. (2014). Fookusgrupi intervjuu. [2016, märts 30].
http://samm.ut.ee/fookusgrupi-intervjuu
Whitmore, J. (2009). Coaching for performance: GROWing human potential and purose:
The Principes and practice of coaching and leadership. London: Nicholas Brealey
Publishing.
LISA 1
Sõidueksamil kontrollitavad ja hinnatavad elemendid (Maanteeamet)
Kontrollitavate elementide loetelu Hinnatavate elementide loetelu
1. sõidu alustamine 1. sõiduki juhtimine ja sõiduki üle
valitsemine
2. sõit sirgel teel 2. sõidusujuvus
3. kurvis sõitmine 3. tähelepanelikkus ja liikluse jälgimine
4. ristmiku ületamine: ringliiklusega 4. koostöö teiste liiklejatega
5. ristmiku ületamine: reguleeritud 5. liiklusohu tunnetamine ja
pidurdusvalmidus
6. ristmiku ületamine: reguleerimata 6. teeandmise kohustus ja sõidueesõigus
7. vasakpööre 7. sõiduteel paiknemine
8. parempööre 8. piki-ja külgvahe hoidmine
9. tagasipööre 9. sõidukiirus
10. sõiduraja vahetamine 10. fooride, liiklusmärkide,
teekattemärgistuste ja muude märguannete
arvestamine
11. liiklusvoolust väljasõit: aeglustusrada 11. suunamärguanded
12. liiklusvooluga ühinemine:
kiirendusrada
12. teiste liiklejate põhjendamatu
takistamine
13. möödasõit 13. ökonoomne ja keskkonnasäästlik
sõidustiil
14. iseseisev liikluse jälgimine
15. sõidu lõpetamine
LISA 2
Vigadepõhise hindamise plussid ja miinused (Kangur, 2015)
PLUSSID MIINUSED
1. viga on “asitõend” ja eksamineerija
“trump”
1. nähakse ainult vigu
2. viga annab eksamineerijale
kindlustunde
2. hinnang on negatiivse suunitlusega
3. lihtsam hinnata (teada reeglid ja
vead) ja vähem selgitustööd
3. soodustab vigade pähe õppimist, mitte
nende mõistmist
4. eksamineeritavad aktsepteerivad
reeglina vigu (eriti tõsised vead)
4. eksamineeritava osavõtlikkus
(hindamisprotsessis) on tagaplaanil
5. viga näitab kus eksamineeritav eksis 5. hindamine on jäik ja raamidesse surutud
6. soodustab info üleküllust ja hindamisvigu
7. tagasiside ei motiveeri eksamineeritavat
8. ei säästa eksamineerija energiat
9. pärsib eksamineerija loovust
10. suhtlemine ja koostöö eksamineeritavaga
on tagaplaanil
11. õõnestab eksamineerija professionaalsust
ja usaldust
12. suurem tõenäosus kaebuste ja vaiete
tekkeks
LISA 3
Sõidueksami kaart (Maanteeamet)