veebruar 2013

Reklaamlehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11E, Tallinn

Projektijuht: Eigo Kaljurandeigo.kaljurand@lehed.ee, tel 680 4521Suusaleht

Terviseradasid arendavad:

Võida 1000 € eest suusavarustust!Mine www.terviserajad.ee ja õpi koos Elina Pähklimägiga suusanippe. Vasta Facebookis küsimustele ja võida.Uus video ja küsimus iga nädal, kuni 24.02.

Kui suusasammud selged, saame 24. veebruaril terviserajal kokku ja suusatame üheskoos ümber maailma!

2 Suusaleht

Kuutsemägi ja Munamägi moodustavad Baltikumi suurima mäesuusaterritooriumi.

KAKS MÄGE, ÜKS PILET!2=1

e-post info@kuutsemae.ee, tel. +276 69007, +256 471 197 www.kuutsemae.ee, www.munakas.ee

- 10 tõstukit- Kaheteistkümmne kunstlume ja valgustusega nõlva kogupikkus 2,8 km maksimaalne kõrguste vahe 73m- Kaks lumeparki, krossirada- 2 lastenõlva, suusa ja lumelauakoolid- Varustuse laenutus - Majutus ja toitlustus- Legendaarne Taru maratoni murdmaasuusarada ühendab mõlemat keskust ja möödub mõlema mäe jalamilt.- Pakett: mäepilet,majutus ja hommikusöök - alates 29€ päev

Kaire Talviste

Nõukogude ajal kasutati suuresti tõrvatud puusuuski, mida täna-päeval enam ei kohta. Nüüd on valik nii suur, et ostuotsuse tege-mine nõuab eelteadmisi. Korra-liku suusakomplekti hind algab 250 eurost.

Suuskade valik sõltub sellest, millist sõidustiili harrastatakse: klassikat või vabatehnikat (uisu-tehnikat). Vabastiili suusad võiks olla enda pikkused või siis kuni 10-15 cm endast pikemad, klas-sikasuusad aga 20-25 cm endast pikemad.

„Mis kõlbab kõigeks, see ei kõlba ikka päris kõigeks,” ütleb Sikupilli Rademari määrdemeis-ter Arti Allmägi neile, kes soovivad

Enne suusaostu on kohustuslik endale sel-geks teha, mis vahe on klassikalisel ja vabastiili tehnikal ning seejärel otsustama neist ühe kasuks.

ühte suuska nii klassikaliseks kui ka vabastiiliks. „Neile pakume pigem klassika suuska, sest vabastiili suusaga ei ole klassika-lises stiilis võimalik sõita.”

Suuskadel on erinev paine. Vabastiili suusk on jäik, see sõidab ainult suusaotste peal, väheneb hõõrdumine ja suusk saab vedruna toimivast painest hoogu. Klassika suusa puhul on oluline pidamine. Poe mõõtelaual saab määrata suusa pidamisala, ent seda võib ka kodus teha. Selleks soovitab Allmägi seista suuskade peale ja lasta abilisel suuskade all paberi-lehte edasi-tagasi liigutada. Ala, kus paber liigub, ongi pidamisala, kuhu tuleb pidamismääret määrida.

„Klassikasuusa pidamisala võiks jääda 50-60 cm vahele, vabastiilisuusal võiks sellele peale astudes esimene ja tagumine ots veidi õhku tõusta,” soovitab Ext-reme Sport Rocca klienditeenin-daja Kristjan Lindau.

Kuidas suusk kogukama ini-mese kaalu all täpselt käitub, saab samuti poodides asjatundjate pilgu all kontrollida. A&T Spordi Tartu kaupluse juhataja Kai Silla soovitab suurema kaaluga spor-

dihuvilistel õige paindega suuska otsida kallimate ja pikemate seast. „Odavama suusa vajutab raske ini-mene kinni, libisemine kaob ära. Kallimatel suuskadel on parem paine ja suusad on esitletud kaa-luvahemiku järgi,” lisab Silla. Ta lohutab, et olgu inimene või üle 100 kg suusa leiab talle ikka. „Peab ainult teadma, mida otsitakse. Kes tahab linnulaulu kuulamas käia, sel ei pea suusk nii põhjalik olema, ent kui see üldse ei libise, siis on ka kehvasti,” lisab ta. Lastele paku-takse enamasti universaalsuuski, sest neil pole veel väljakujunenud sõidustiili.

SuusasaapadSuusasaapa val ik peaks toimuma enne sideme valikut, sest kordades kergem on leida õige side, kui õige saabas, ütleb Hawaii Exp-ress Almare kaupluse suusamüügispetsialist Marden Muuk. „Saapa valikuks varu aega ja proovi erinevaid mudeleid, sest saa-bas peab hästi jalga istuma.”

Suusavaliku tähtsaim küsimus on stiilis

Saabas peab fikseerima kanna, olema mugav ega tohi pigistada. „Jala veresooned paisuvad suu-satades ja jalg võib numbri võrra suureneda. Seetõttu oleks mõist-lik võtta suusasaabas kinga omast numbri võrra suurem,” soovitab Allmägi. Sedagi valikut tuleb teha sõidustiilist lähtuvalt. Klassikasaa-

Vabastiili suusk on jäik, saades vedruna toimivast painest hoogu. Klassika suusa puhul on oluline pidamine.

3Suusaleht

kes sööb,see lööb!

J O O G I P A R T N E R

Tugev süsivesikuterikas õhtusöök (pasta, pasta, pasta, pasta, pasta ....) maratoni eel.KORRALIK HOMMIKUSÖÖK 2-3H ENNE STARTI!

5-10 min enne starti 1 PowerBar Performance batoon.

Lisaks tarbida 6 PowerBar geeli, 1 iga ca 30-40 minuti tagant.

Peale juua kindlasti PowerBar spordijooki. Kogu distantsil tarbida 2-4 l PowerBar spordi-jooki (võib juua vaheldumisi tavalise veega, sõltuvalt ilmast 0,7-1,2 l vedelikku tunnis).

Tugev süsivesikuterikas õhtusöök (pasta, pasta, pasta, pasta, pasta ....) maratoni eel.KORRALIK HOMMIKUSÖÖK 2H ENNE STARTI!

5-10 min enne starti 1 PowerBar Performance batoon. Sõidule 1 PowerBar Performance + 2 PowerBar Natural Energy batooni, mis tarbida esimesel 2/3 distantsil.

Lisaks 4 PowerBar geeli, mis tarbida viimasel kolmandikul. Peale juua PowerBar spordijooki. Kogu distantsil tarbida 2-4 l PowerBar spordi-jooki (võib juua vaheldumisi tavalise veega, sõltuvalt ilmast 0,7-1,2 l vedelikku tunnis).

HAWAII EXPRESS

ALLA 4h SÕITJATELE. ÜLE 4h SÕITJATELE.

Tatjana Mannima Tartu Maratoni võitja

SOOVITAB:

www.hawaii.ee

TALLINN Hawaii Express Pirita 53 443 777, Hawaii Express Al Mare 53 333 396, Hawaii Express Järve 53 333 566, Hawaii Express Kristiine 53 333 665, VIIMSI Hawaii Express Randvere tee 6, 53 333 266, TARTU Hawaii Express Zeppelin Turu 14, 53 333 502, Hawaii Express Lõunakeskus Ringtee 73, 53 333 603, PÄRNU Hawaii Express Aida 7, 444 0470, NARVA Hawaii Express Linda 1, 356 9422, RAKVERE Hawaii Express Laada 14, 53 333 721, VILJANDI Hawaii Express Tallinna mnt 41, 53 333 591, KURESSAARE Hawaii Express Tallinna tn 58, 453 3042, HAAPSALU Hawaii Express Tallinna mnt 1, 53 333 149, JÕHVI Hawaii Express Lille 3, 332 5759, VÕRU Hawaii Express Lembitu 4, 53 333 617, OTEPÄÄ Hawaii Express Tartu mnt 1A, 53 333 629, VALGA Hawaii Express Raja 5, 76 61 284, PAIDE Hawaii Express Rüütli 10, 385 1541, PÕLVA Hawaii Express Tuglase 1, 79 94 945 Kõik pildid on illustreeriva tähendusega. Kaubavalik kaupluste lõikes erinev. Kõik hinnad kehtivad Hawaii Expressi kauplustes. Hawaii Express jätab õiguse hinnamuutusteks.

bas on pehmema tallaga ja mada-lama säärega. Uisusaapa tald on jäik ja kõrge toestusega. Lisaks on olemas ka kombineeritud saabas.

KlambridKlamber tuleb valida saapa järgi. Kristjan Lindau eristab klambreid kinnituste järgi: ühed kruvitakse suusa külge, teised kinnitatakse suusa kinnitusplaadile. Viimased on paremad põhjusel, et need on reguleeritavad ja suusa sisemine struktuur jääb puutumata.

Laias laastus on kahte erinevat tüüpi sidemeid: SNS- või siis NNN-sidemed. „SNS-sidemed tunneb ära sellest, et neil on klambril kaks kinnitust, kuhu suusasaabas sisse käib, NNN-sidemel aga üks,” sel-gitab Marden Muuk. Lisaks saab eristada sidemeid ka sõidustiili järgi: on nii klassika-, uisu- kui ka universaalsidemeid. Sood-sama hinnaga plastist klambrid on Muugi sõnul mõeldud pigem koolilastele või siis harrastajatele, kes sõidavad väga vähe.

KepidSuusakeppide hinna määravad kepi materjal, käepide, käerihm ja kulp. Kallimad kepid sisaldavad süsinikku, kepp on seeläbi jäigem ja kergem. Odavamad suusakepid on klaasfiibrist või alumiiniumist. „Klaasfiiber on pehmem kui süsi-nik, seetõttu paindub see rohkem ja osa energiat läheb hoo lükka-mise asemel kepi painutamisse. Klaasfiiber on aga kergem kui alumiinium. Alumiiniumkeppi soovitan kasutada matkadel või raskema kehakaaluga inimestel,” ütleb Allmägi.

Ühed kallimad suusakepid on Swixi Triaci-d, mis on valmista-tud väga kergest süsinikust ning tavalise ümarakuju asemel on need hoopis kolmnurksed, mis annavad neile teistega eelise tuuletakistuse osas, lisab Muuk.

Käepidemevalikus võiks eelis-tada soojemat korki. Käerihmal võiks olla pöidlakoht, et käsi suu-sakepi külge fikseerida. Radadel sõitmiseks pole suusakeppidele suuri kulpe vaja, sest pole karta kepi sügavale lumme vajumist.

Lindau annab ette ka kepivaliku standardmõõdud. Vabastiili jaoks tuleb enda pikkus korrutada 0,9-ga, klassika kepi valikul korrutada enda pikkus 0,83-ga. „Kui tegu on tugeva ülakehaga inimesega, siis soovitame pigem pikemaid keppe,” lisab Muuk.

MäärdedAllmägi soovitab poorse põhjaga suuskadel lasta esmamäärimine teha kohe ostmisel. Määrdeme-hed panevad alla krundi ja sinna peale vastava ilmastikumäärde.

Extreme Sport Rocca määrde-spetsialist Siim Leppik selgitab, et kui mõlema stiili suusad vajavad libisemise määret, vajab klassika

suusk lisaks ka pidamismääret. Universaalse variandina pakub ta harrastajaile pidamisteipi, mis peab vastu kuni 200 km sõitu.

Kallimatel suuskadel püsib määre paremini all, aga selle kulumise aega ei saa siiski üheselt määrata. Oluline on raja olukord, suusatalla omapärad, suusa hoius-tamine, sõidustiil ja valitud määre. „Üldjuhul püsib määre all 40-50 km,” ütleb Allmägi. „Igatahes kui suusatald on juba halliks läinud, siis oleks aeg seda määrida.”

Tänapäeval on olemas head ilmastikule vastavad kiirmäärded.

Paremad libisemisomadused on fluori sisaldavatel määretel – need hülgavad vett ning hoiavad nii ka suusatalda. Null kraadi juures tuleks valida võimalikult kõrge fluorisisaldusega määre, –20 kraadi juures ei mängi fluo-risisaldus parafiinmäärdes enam nii suurt rolli. „Reegel on selline, et pehmem määre sobib soojema ilma jaoks, kõvem määre külmema ilma korral,” õpetab Leppik.

Odavama plastsuusa alla pole mõtet parafiinmääret panna, sest see ei imendu suusa sisse ja kulub kiiresti maha. Siis võiks

pigem eelistada kiirlibisemise-määret, sest seda on lihtne ja odav uuesti määrida. Pidamise jaoks võib plastsuusa pidamisala liivapaberiga ära karestada ja selle peale määret panna.

SuusariietusMuuk soovitab suusatajal riietuda kihiliselt: soe spordipesu, mis ei lase kehal külmetada ja juhiks kehast tekkiva soojuse eemale, teiseks kihiks sobib õhuke spordi-pluus ning sinna peale tuulekindel jakk. Tuulekindlad tooted on mär-gistatud sõnaga „Windproof”. Kõik

tehnilised riided on tehtud tehiskiu-dudest. Nende eesmärk on kehast higi eemale juhtida ja samal ajal hoida sooja ning kaitsta tuule eest.

Soojade suusasaabastega pole mõtet kasutada villaseid sokke, sest need ei juhi higi eemale. Jalga võiks tõmmata spetsiaal-sed suusasokid. Suusatamiseks on olemas ka spetsiaalsed suusa-kindad: sõrmikud, labakud ja kahe sõrmekojaga kindad. Kaela võib panna mugava buff’i. „Kindlasti ei tohi ära unustada mütsi, sest pea kaudu kaotab keha palju soojust,” lisab Allmägi lõpetuseks.

Paremad libisemis-omadused on fluori sisaldavatel määre-tel – need hülgavad vett ning hoiavad nii ka suusatalda.

4 Suusaleht

Maratoniks ettevalmistamine•• Treenidatuleksaastaringi•• Ennemaratonitulekspuhatapaarpäevajarohkesti tarbidasüsivesikuid••Maratonisõitjalpeakskaasasolemaenergiabatoonid või-geelid•• Joogipunktidestasubsoolasüüajakindlastijuua

Signe Kalberg

Aravete keskkooli kehalise kasva-tuse õpetaja ja Ambla spordiklubi murdmaasuusatamise treener Raido Rohi (36) on püüdnud osa-leda kõikidel Eestis toimuvatel suusamaratonidel. Ühel aastal neil kõikidel osaleda pole mahti, olulisemaks on ikkagi kujunenud Tartu suusamaraton.

„Maratonil osalemine annab hea enesetunde, ühtlasi on see sõpradega ühiselt veedetud aeg minu jaoks oluline,” ütleb Rohi, kes on osalenud ametlikult ka kümnel Tartu maratonil. Mitteametlikult tuleb neid paar lisaks, kui ta sõitis teise mehe nime all. Kõige lühem maraton, kus ta on osalenud, on 40 kilomeetri pikkune Alutaguse. Unistuseks on senini jäänud aga kuninglikuks maratoniks kutsutud ja tõenäoliselt ka maailma pikim, Vasaloppet. Rohi kiidab ka keva-dist Haanja maratoni, mis tänavu toimub 9. märtsil. Kui Alutaguse maratonil on meeldejäävamaks olnud just loodus, siis Haanja

Maraton – suusataja kauaoodatud pidupäevSuusamaraton on nii enda füüsilise vormi proovilepanek kui ka oodatud kohtumine samasuguse elustiiliga inimestega.

maratonil mööda mägesid ja lauskmaad kulgev, suusataja võimeid proovile panev rada. Loomulikult ka kevadpäike, mis sõitmisele erilise sära annab.

Rohi tunnistab, et maratonisõi-dul ei püüagi ta parimat aega saa-vutada, vaid eelkõige ikkagi sõi-dust rõõmu tunda. „Tõeline melu käib ju sõitjaterivi lõpuosas. Kui võitjad sõidavad 63 kilomeetrit läbi paari tunniga, siis marato-ninautlejatel kulub selleks 7–8 tundi. Vaat nende ees ma võtan mütsi maha,” ütleb Rohi.

Just sõitjate tagaotsas võib näha huvitavalt riietatud või veel vana suusavarustust kasutavaid suusatajaid. Rohi meenutab, et 39. Tartu suusamaratoniks leppisid tema ja veel neli sõpra kokku, et võtavad ette parasjagu hullumeelse tembu – sõita 63 kilomeetrit läbi puusuuskade, pillirookeppidega ja 1970ndate stiilis riietuses. „Minu suusad pärinesid aastast 1966. Püüdsime ka ajastutruult riietuda, selga läk-sid kampsunid, pähe tuttmütsid ja kätte labakud ehk püüdsime läbida raja viisil, mil seda tehti aastakümneid tagasi,” selgitab ta. Nii oli endal lõbus ja teistel ka.

42. Tartu maratonil on juba sel pühapäeval teiste seas stardis ka Aravete spordiklubi suusatreener. Raido Rohi tunnistab, et ega tal pole olnudki aega olnud mara-toniks spetsiaalselt valmistuda.

Spordiklubi suusatreenerina on tal küll kolm korda nädalas las-tega Kangrumäe suusaradadel, kuid sealt koguneb kilomeet-reid nädalas vaid kümmekond, kui sedagi. Nädalavahetustel on lastel aga võistlused ning siis on treener suusamäärija. Sellegipoo-lest on Tartu maraton tema kui juba elupõlise suusataja aasta tähtsündmus, millelt puududa ei saa. „Varustan end energiaba-toonide ja -geeliga.” Kogenenud maratonil käija soovitab kõikidel osalejatel joogipunktides soola

süüa ja kindlasti ka juua. Ässa-del on jootjad raja ääres, nemad vuhisevad joogikohtadest lihtsalt läbi, teistel suusatajatel aga tasub sõita rahulikus tempos ja pakuta-vat kindlasti kasutada.

Maratoniks valmistu aasta ringiTartu maratoni stardirivis peaks teises grupis olema ka Saue valla mees Andres Laineste, kes spor-disõpradele tuntud mitte ainult suusatajana, vaid ta sõidab ka rat-taga ja jookseb. Esimesest klassist

Ambla spordiklubi suusatreener Raido Rohi jõuab Eestile tulevaste

suusakuulsuste treenimise kõrval aeg-ajalt läbi sõita ka ise mõne maratonidistantsi.

Foto: Signe Kalberg

5Suusaleht

NUTIKASTREENING

SISSEEHITATUD GPS’iga

RC3 GPS

Uus Polar RC3 GPS kuulab sinu keha, jälgib kiirust, läbitud vahemaad ja kaardistab teekonna ühes kompaktses seadmes.

Sisseehitatud GPS koos Polari nutikate treeningfunktsioonidega analüüsib igat sinu treeningut ning aitab viia sinu võimekuse uuele tasemele.

Avasta Polar RC3 GPS ja nutikad treeningud polarestonia.ee

PULSIVÖÖ H7Muudab sinu iPhone 4S-i või iPhone 5 nutikaks treeningukaaslaseks.

›› Polar H7 on mitmekülgne pulsivöö, mis edastab sinu südame löögisageduse täpsed andmed reaalajas sinu iPhone 4S-ile või iPhone 5-le ning samaaegselt Polari 5 kHz sagedusel töötavale pulsikellale.

›› Polar H7 võimaldab sul edasi kasutada oma olemasolevat pulsikella ning samaaegselt salvestada andmed nutitelefoni, et saada treeningu kohta veelgi täpsemat infot, nagu kiirus, teepikkus, teekonna kaardistamine jm.

Laadige alla Polar Beat treenigrakendus

Polari tooted leiad spordipoest või veebipoest oleterve.ee

SuuSaMaratonid EEStiS 2013Maraton aEG KoHt

42.TartuMaraton(Estoloppeti4.etapp) 17.veebruar OtepääjaElva

HaanjaSuusa100 23.veebruar Haanja

TallinnaSuusamaraton(Estoloppeti5.etapp) 3.märts Kõrvemaa

HaanjaMaraton(Estoloppeti6.etapp) 9.märts Haanja

Salomonisuusamaraton 16.märts Valgehobusemäe

13thAlbuJaakMaeCUPskirace 17.märts Valgehobusemäe

AlbuSuusasõitJaakMaekarikatele(lapsed) 17.märts Valgehobusemäe

Maraton – suusataja kauaoodatud pidupäevalates Nõmmel suusatreeningu-tega alustanud ja nüüdseks juba murdmaasuusatamises tuntust kogunud Andres Laineste (41) Vanamõisa suusaklubist on aga endale sihiks võtnud Worldloppeti Masteriks saamise.

„Suusatamine ja maratoni-del osalemine on mulle hobi ja sellest on saanud elustiil,” ütleb Laineste. Kui suusataja on läbinud vähemalt 10 erinevat Worldlop-peti maratoni, vähemalt üks neist teisel kontinendil, võib ta taotleda Worldloppeti Masteriks saamist. Neid maratone ei pea läbi sõitma muidugi ühe aasta jooksul. Laineste sõnul on ta kaks korda osalenud ka Vasaloppetil, 2006. ja 2007. aastal. Neist viimasel saavutas ta eestlastest Raul Olle, Andrus Veerpalu ja Priit Kajari järel neljanda aja, üldarvestuses aga 353. koha. Suusamaratonidel osalemine väljaspool Eestit on elamus omaette ja annab head

võrdlusvõimalust. „2010. aastal käsin Itaalias Marcialonga 70 km pikkusel suusamaratonil, kus sain 322. koha. Itaalia ja Eesti mara-tonid on korraldusel ja tasemelt üsna sarnased. Finlandiahiihto jättis aga tagasihoidliku mulje, kuid Vasaloppetil 18 000 inimest stardis on ikka väga võimas vaa-tepilt,” meenutab Laineste.

Maratoniks valmistumine toi-mub Laineste sõnul aasta ringi ja kes otsustab nädalapäevad enne pikka sõitu treeninguid alustada, on hiljaks jäänud. „Aasta jooksul olen suuskadel maha sõitnud üle 3500 kilomeetri, tavalised suusa-päevad on 20–30 kilomeetrit. Kuid enne võistlust tuleb puhata paar päeva ja rohkesti tarbida süsivesi-kuid,” kõneleb Laineste. Marato-nisõitjal peaks kaasas olema ener-giabatoonid või -geelid, kindlasti tuleb juua energiat andvaid jooke. Ja kui ikka pikk rada pole jõuko-hane, valida poole lühem.

Kilomeeter enne maratoni lõppu – Andres Laineste 2010. aastal Itaalias Marcialonga 70 km pikkusel suusamaratonil, mis lõppes 322. kohaga.

Foto: erakogu

Foto: Rauno Volmar

6 Suusaleht

Effektiivsed, kvaliteetsed ja soodsad tooted Eesti ravimi�irmalt!

Vees lahustuvad tabletid!

Muuda vesi energiaks!

Uus Eesti toode SportActive!Tõeline spordivitamiin!Vitamiine ja mineraalaineid sisaldav kompleks!

Tõsta vitamiinide taset organismis!

Vitamiinipomm Pexvital! Esimeste haigussümptomite ilmnemisel tõsta vitamiinide taset organismis!

Tootja:

Vanapere tee 3 , Viimsiwww.vitale.eevitale@vitale.ee

Saadaval hästivarustatud apteekides üle Eesti!

VEEL ON VABU KOHTI MÄRTSI KOOLIVAHEAJA SUUSAREISIDELE!SUUSAREISID ALPIDESSE16.-23. märts - Val Gardena, Itaalia hind al 799€ (tasuta laste suusaklubi)16.-23. märts - Les Arcs, Prantsusmaa hind al 699€ (tasuta laste suusaklubi)17.-24. märts - Zermatt, Sveits hind al 1099€

SUUSAREISID ANDORASSE17.-24. märts - El Tarter, Andorra hind al 699€ (tasuta laste suusaklubi)

SUUSAREISID HIMOSELEBroneeri ise endale sobiv majutus meie kodulehel Himose bännerilt. Kingituseks Rademari kinkekaart väärtusega 30€.

LIITU UUDISKIRJAGAIga kümnes liituja saab kingituseks Rademari kinkekaardi väärtusega 30€.

Loosimine 25. veebruaril.Reisikorraldaja: STIILNE PUHKUS (AT Devorex OÜ) tel 66 44 890 või 51 40 647 info@devorex.ee

www.stiilnepuhkus.ee

Kristiina Viiron

Märjamaa mehe Valdo Kanguri jaoks on mäesuusatamisest kui hobist saanud töö, juba mitu aas-tat õpetab ta teisi Austrias Mayr-hofenis mäesuuskadega sõitma ning korraldab erilisi mäesuusa-

Mäed haaravad suusatajad oma lummusse ja enam lahti ei laseKui paljud eestimaa-lased kiruvad külma talve ja igatsevad palmi alla sõidust, on omajagu ka neid, kel lööb silm lume tulekuga särama. Siis saab taas mägedesse suusatama! Öeldakse, et kes kord mäemaitse suhu saanud, tahab lumistelt nõlvadelt laskumist kogeda üha uuesti ja uuesti.

laagreid, kus õpitakse sõitma ja sõidetakse ainult väljaspool amet-likke suusaradu. Eestis teda talvisel ajal eriti tihti ei kohta, hiljuti naasis ta Austriast ja õige pea algab sõit Gruusiasse Gudauri freeride’i laag-risse. Eelmisel nädalavahetusel aga oli ta siiski platsis Kiviõli tuhamäel.

Suusapisikuga nakatus Valdo aga hoopis lapsena Tõstamaal, kui koos teiste poistega puusuus-kadel mäest alla laskis ja ikka nii, et üle hüpeka ja sinka-vonka puude vahelt läbi.

Üheksakümnendate algul käis Valdo sõpradega Slovakkias, kus õppis siis n-ö päris mäesuusatamist ja nii see läkski, et nüüd jagab ta oma kogemusi teistele edasi. „Kui asi endale meeldib, äkki hakkab teistele ka meeldima,” muheleb ta.

Pikki aastaid uhas ta talvel gruppidega Slovakkia vahet, aga 1999. aasta kevadel korraldas tõusu Elbruse idatipule, kus las-kusid esimeste eestlastena nii kõrgelt (5621 m) lumelaudadel ja suuskadel. Aasta hiljem kor-raldas ta sarnase ekspeditsiooni

Pamiiri Lenini mäetipule (7134 m). Niisugune laskumine – free-ride – ei sarnane suusakeskuses sõiduga – radu ees ei ole ning tuleb valida ise laskumistee. Kui Valdo nüüd oma lõbuks õpetamise kõr-valt sõitma läheb, siis just nimelt freeride’i ning seetõttu meeldivad talle kõige rohkem nn metsikud mäed: Tšeget Kaukasuses, aga ka juba eelmärgitud mäed Gruusias ja Indias Gulmargis.

„Ma ei ole mööda erinevaid keskusi ekskurseerija – kui saad ühe keskkonna selgeks, saad aru,

milline on sinu areng,” märgib Valdo, lisades, et see on ka tur-valise sõidu koha pealt oluline. „Lumeolud küll muutuvad, aga tunned nõlva ja tead, mis võib ette tulla,” osutab ta.

Algul kohutasid, siis võlusidValdo soovitab kõigil, kes mäesuu-satamisega alles tegelema hakka-vad, juhendajaga õppida. „Tehni-kat tuleb lihvida, et sõita ohutult,” ütleb ta. „Eks see ole igaühe enda valik, aga mägedesse tasuks suh-tuda aupaklikult.”

Worldloppeti meister Alar Haabma sõitis pikki aastaid mara-tone, enne kui 11 aastat tagasi Itaalias Marcialonga suusamara-tonil otsustas sõpradega ka mäele minna. „Praegu ma küll soovitaks neile, kes pole mäesuusatami-sega enne tegelenud Nuustakule minna, aga mina tegin vastupidi ja kui hiljem Nuustakule läksin ei saanud arugi, kui olin juba mäest all,” muigab mees, et mastaabid on ikka nii erinevad. Esimene alla-sõit võttis Alaril naha märjaks – poole laskumise peal tuli näiteks korjata üles sõbra alla libisev suusk, sest sõber oli vahepeal kuk-kunud. „Aga kui alla sain, teadsin, kuidas uuesti alla tulla,” ütleb ta.

Sellest ajast saadik on nad teiste maratonlastega mäesuusatamise ja maratonisõidud ühitanud. Ühe kahenädalase reisiga läbivad nad tavaliselt kaks maratoni eri riikides ning käivad ühtlasi ka mäel.

Riike, kus ta maratoni ja/või mäge sõitnud, on seega oma-jagu: Poola, Tšehhi, Austria, Itaa-lia, Šveits, USA, Kanada, Soome... „Aga kõige kõvem on ikka Itaalia,” tunnistab Alar. „Šveitsis on ka head rajad. Kui korra oled käinud, siis pead ju proovima, kus kõige mõnu-sam on.”

Alar nendib, et allasõit üksi ei ole asja võlu, vaid ka seltskond ja suusakeskuses valitsev melu.

Argipäeviti raamatupida-jana töötav Monika Kirst langes mägede kütkesse rohkem kui kümme aastat tagasi. Vähemalt kord talvel käib ta suusatamas Slovakkias, ka on ta käinud Soo-

mes ja Austrias, Eesti mägedest rääkimata. Monika sõnul on Slo-vakkia hinnatasemelt perele kõige vastuvõetavam.

„Mulle meeldib, et selle alaga saab terve perega tegeleda – pole selline sport, et ema-isa lähevad minema ja lapsed jäävad maha,” sõnab Monika, kes mullu võttis paariks tunniks raamiga seljas mäele kaasa ka oma tollal ühek-sakuuse poja.

Monika meenutab, et pelgas varem kõrgust, ent mäesuusata-mine võttis selle ära.

„Mäletan, et esimest korda Slovakkias mäe peal olles mõtlesin küll, et appi, kas siit pean ma nüüd alla tulema,” muheleb ta.

Sõitma õppiski ta Slovakkias, elukaaslase, kes tegeles mäesuu-satamisega juba varasemast ajast, abil. „Kui oskad tehnikat, siis ei ole ka hirmu suurte mägede eest, sest oskad õigesti pöörata, pidurdada ja oma kiirust kontrollida,” osutab Monika.

Samuti finantsalal töötav Krista Lõoväli on võõrsil käinud korra – mõned aastad tagasi Austrias ning sealsed mäed algul kohutasid ja siis vaimustasid. Mäejalam ju ei paistnud ja tekkis hirm, et sõidad ei tea kuhu. „Algul tahtsin laste-mägedele minna, aga polnudki nii-suguseid. Leidsin siis laugjad mäed ja sõitsin seal,” naerab Krista. Tema sõnul annabki elamuse oma hirmu ületamine – kardad küll, aga hakkad hoolimata sellest laskuma ja tuledki sellega toime. Nüüd märtsis sõidab Krista perega suusatama Norra.

Foto: erakogu

Juba maast madalast mägedes: Monika, Sven ja üheksakuune Steven Slovakkias.

Kui naine eitule kaasa,lähen üksi.Raudne värk

.

Hiiumaa II rattamaraton

18. augustil 2013.a

Suusatame, jookseme ja sõidame rattaga!

Kui naine eiKui naine eiKui naine eiKui naine eiKui naine eiKui naine eiKui naine eiKui naine eiKui naine eiKui naine eiKui naine eitule kaasa,tule kaasa,tule kaasa,tule kaasa,tule kaasa,tule kaasa,tule kaasa,tule kaasa,tule kaasa,tule kaasa,tule kaasa,lähen üksi.lähen üksi.lähen üksi.lähen üksi.lähen üksi.lähen üksi.lähen üksi.lähen üksi.lähen üksi.lähen üksi.Raudne värk

.Raudne värk

.Raudne värk

.Raudne värk

.Raudne värk

.Raudne värk

.Raudne värk

.Raudne värk

.Raudne värk

.Raudne värk

.lähen üksi.Raudne värk

.lähen üksi.lähen üksi.Raudne värk

.lähen üksi.lähen üksi.Raudne värk

.lähen üksi.lähen üksi.Raudne värk

.lähen üksi.lähen üksi.Raudne värk

.lähen üksi.lähen üksi.Raudne värk

.lähen üksi.lähen üksi.Raudne värk

.lähen üksi.lähen üksi.Raudne värk

.lähen üksi.Hiiumaa I suusamaraton 23. veebruaril 2013.a

Lisainfot vaata www.maraton.hiiumaa.ee

Sinna lähen kindlasti ja koos perega!

Selle sõidu tee

me jälle

terve perega

kaasa!

18. augustil 2013.a

Lisainfot vaata Lisainfot vaata Lisainfot vaata Lisainfot vaata Lisainfot vaata Lisainfot vaata Lisainfot vaata Lisainfot vaata www.maraton.hiiumaa.ee www.maraton.hiiumaa.ee www.maraton.hiiumaa.ee www.maraton.hiiumaa.ee www.maraton.hiiumaa.ee www.maraton.hiiumaa.ee www.maraton.hiiumaa.ee www.maraton.hiiumaa.ee www.maraton.hiiumaa.ee www.maraton.hiiumaa.ee www.maraton.hiiumaa.ee www.maraton.hiiumaa.ee www.maraton.hiiumaa.ee www.maraton.hiiumaa.ee www.maraton.hiiumaa.ee www.maraton.hiiumaa.ee www.maraton.hiiumaa.ee

Hiiumaa II rattamaraton

18. augustil 2013.a

23. veebruaril 2013.a

Sinna lähen Sinna lähen Sinna lähen kindlasti ja kindlasti ja koos perega!koos perega!koos perega!koos perega!koos perega!kindlasti ja koos perega!kindlasti ja kindlasti ja koos perega!kindlasti ja

Selle sõidu tee

me jälle

terve perega

kaasa!

Selle sõidu tee

me jälle

terve perega

kaasa!

Selle sõidu tee

me jälle

Hiiumaa II rattamaraton

18. augustil 2013.a

koos perega!koos perega!koos perega! Hiiumaa III jooksumaraton 01. juunil 2013.a

TAVAHIND 52.- €

art 9430/0418

Snickers WorkwearXTR soe aluspesusärk

Uue põlvkonna soe aluspesusärk, mille loomisel on kasutatud parimaid materjale ja parimat tehnoloo-giat. Särk hoiab sind kuiva ja värskena, see on mugav ning juhib higi ja niiskuse kehapinnalt eemale. Riietus pakub kaitset, isoleerib ja ventileerib just õigeid kehapiirkondi. Materjal on kõrgtehnoloogiline AVS kangas (56% polüamiid, 40% polüpropüleen, 4% elastaan, 200g/m2).Värvus: tumehall/must

TAVAHIND 47.- €

art 9431/0418

Snickers WorkwearXTR pikad aluspesupüksid

TAVAHIND 17.- €

SOODUSHIND 41.60 €

SOODUSHIND 37.60 €

SOODUSHIND 13.60 €

art 9202/0418

Snickers WorkwearWool Mix sokid

Uue põlvkonna aluspesupüksid, mille loomisel on kasutatud parimaid materjale ja parimat tehnoloo-giat. Püksid hoiavad sind kuiva ja värskena, mis on mugavad ning juhivad higi ja niiskuse kehapinnalt eemale. Riietus pakub kaitset, isoleerib ja ventileerib just õigeid kehapiirkondi. Materjal on kõrgtehnoloogi-line AVS kangas (56% polüamiid, 40% polüpropüleen,4% elastaan, 200g/m2).Värvus: tumehall/must

Mugavad, elastsed ja soojad töösokid, sobivad hästi ka sportimiseks. Tugevdused kanna ja varba osas, õhem ja elastne jalavõlvi osas, talla all sooned niiskuse juhtimiseks. Kanna taga hõõrdumist vähen-dav paksendus. Materjal WoolFusion isoleeriv segulõng - 60% vill, 20% polüamiid, 6% siid, 4% Lycra.Värvus: tumehall/must

Mugavus. Vastupidavus. Funktsionaalsus. Disain.

PANE OMA MUGAVUS PROOVILE!XTR ALUSPESU TÖÖTAMISEKS JA SPORTIMISEKS

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.eeTAMREX OHUTUSE OÜ

TALLINNLaki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

TARTUAardla 114, Ringtee 37a

PÄRNURiia mnt 169a, Savi 3

RAKVEREPikk 2

VILJANDIRiia mnt 42a

JÕHVITartu mnt 30

VÕRUPiiri 2

VALGAVabaduse 39

NARVATallinna mnt 19c

HAAPSALUEhitajate 2a, Uuemõisa

-20%

-20%

-20%

VÄHEMALT

-20%

KÕIKTALVETOOTED

MÄRTSI LÕPUNITAVAHINNASTSOODSAMAD

VÕI KUNIKAUPAJÄTKUB!