2011 Veebruar

T T Ü T U D E N G I L E H T . V E E B R UA R 2 011

Vabaaineid piiramatult!Üliõpilasesindus: eilne ja homne

Ole otsustaja - kandideeri esinduskogusse!Tipikad vallutavad taas Toompea!

Ole liider - kandideeri Noored Kooli projekti!Tee head - Tudengi Eurovisoon 2011

Gerd Kanter - Haridus võib määrata ka tulemusi!

Vaba

aineid

piira

matult

! Üliõpilasesindus: eilne ja homneOle

otsu

staja

- kan

didee

ri esin

dusk

ogusse

!

Tipika

d vall

utav

ad ta

as To

ompe

a!Tee head - Tudengi Eurovisoon 2011

Gerd Kanter - Haridus võib määrata ka tulemusi!

„ÜKSIK MEES“ 07. veebruaril kell 19.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€, kaasa TASUTA karastusjook Hinnatud moekunstniku Tom Fordi debüütfilmi, mis on 1962. aasta Kuuba kriisi aega kantud visuaalselt efektne ning erakordselt stiilne romantiline lugu katkenud armastusest, inimolemuse üksildusest ja elu väikeste hetkede olulisusest. Los Angeleses inglise keelt õpetaav professor George Falconeri üritab leida elu mõtet pärast oma pikaaegse elukaaslase Jimi hukkumist autoõnnetuses. Ühe lämbe päeva jooksul kerib George minevikku, kohtub inimeste ja situatsioonidega, mis ei suuda veenda teda tuleviku mõttekuses, ning otsib lohutust oma pikaaegse sõbra Charlie seltskonnast, kes maadleb omaenda saatust puudutavate probleemidega.

„POLLI PÄEVIKUD“ 07. veebruaril kell 21.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€, kaasa TASUTA karastusjook 1914. aasta baltisakslaste valitsetud Eestis jõuab 14-aastane aadlitüdruk tagasi mõisa, kus pinged maad jagavate sakslaste, venelaste ja eestlaste vahel on jõudnud haripunkti. Samal ajal kui tüdruku teadlasest isa hoiab perekonda oma julma kontrolli all, peidab mõisapreili eestlasest mässajat (Tambet Tuisk) – alguses uudishimust ja siis trotsist, andes tõuke pidurdamatule ahelreaktsioonile. „Polli päevikud“ maalib lummava kuid kummitusliku pildi 20. sajandi algusaastate Saksamaa Keisririigi ja Vene Tsaaririigi ristumisteele jäänud ning hukule määratud ühiskonnas valitsevatest rusuvatest meeleoludest.

„BAADER MEINHOFI KOMPLEKS“ 14. veebruaril kell 20.00 ruumis VII-226 – Kaks piletit ühe hinnaga! Võta sõber kinno kaasa! Seitsmekümnendate Saksamaa. Pommirünnakud, terrorismihirm ja hirm sisevaenlase ees raputab noort ning habrast Saksa demokraatiat vundamendini välja. Natsipõlvkonna lapsed peavad vägivallarohket sõda nende arvates uuenäolise fašismi vastu - see on Ameerika imperialism, mida toetab natsiminevikuga Saksa ladvik. Soovides luua uut, inimlikumat ühiskonda, kuid valides oma võitluseks ebainimlikke vahendeid, nad mitte ainult ei külva terrorit ja verevalamisi, vaid kaotavad ka omaenda inimlikkuse. Mees, kes neid mõistab, on ühtlasi ka nende tagaajaja - Saksa politseipealik Horst Herold.

„KIIRE RAHA“ 21. veebruaril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€, kaasa TASUTA karastusjook Jens Lapiduse bestselleri esimese osa ekraniseering on realistlik ja ettearvamatu Stockholmi noir kolmest tüübist, kes üritavad narkoäriga kiiret raha teha. Ahnus seob väikelinnast pärit majandustudengit Johan JW Westlundi, serblaste maffiabossi Mradot ja tšiili taustaga vanglast plehku pistnud Jorget. JW teenib tudengieluks vajalikke taskuraha maffia autojuhina, ent hakkab karjääriredelil peagi tõusma. Eriti keeruliseks muutub kriminogeensete sõprade ja ihaldatud eluviisi sobitamine siis, kui JW ellu tuleb kaunis sõbratar Sophie.

NOORED KOOLI NÄITAB FILMI „HELENE ELUKOOL“

28. veebruaril kell 20.00 ruumis VII-226 – TASUTA, üles astub külalisesineja Ideaalne õpetaja annab õpilastele oma ainet edasi arusaadavalt, vaimustunult ja kirglikult. Ta on süsteemne, tal on autoriteeti, ta tekitab õpilastes aine vastu huvi. Ideaalne õpetaja on tolerantne, sõbralik ja suhtub erinevate võimetega õpilastesse toetavalt, täiendab ennast, teeb koostööd kolleegidega ning jälgib euroopalike kultuuritavade põhimõtteid. Aga kust alustada, kui sa oled 22 ja seisad esimest korda elus ühe maakooli klassi ees? Mille vahel tuleb valida, et olla hea õpetaja?

VEEBRUAR 2011 3TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

PEATOIMETAJA VEERG

Kaidi Tahula Peatoimetaja

PEATOImETAjA : KAIDI TAHULA ([email protected])

KEELETOImETAjA : mÄRT TIBAR | TÕLKIjA : SIRET LAASNER

KÜLjENDAjA : mARI HUNT | ESIKAANEPILTNIK : mARKO VILBERG (FOTOKLUBI)

REPORTERID : VEIKO KARU, mARTIN SImPSON, ALEKSANDES VASSILjEV

VÄLjAANDjA : TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS

mAKETT : SLOw | TRÜKK : AS VABA mAA

AADRESS : EHITAjATE TEE 5, TALLINN

KIRjUTA : [email protected] | HELISTA 620 3621

©STUDIOOSUS 2011 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

Jaanuarikuus oli Riigikogus lugemisel õppelaenu hüvitamise seadus, mis aga lükati tagasi. Mõned sosistavad, et varsti peaks uuele arutusele minema ka mitte-tallinlastest tudengite piletihinna mää-rus, kuid kas ka läheb – kes seda meie muutuvas maailmas teab. Vaikselt tekib tunne, et riigile pole tudeng oluline. Õppemaksud on kõrged, laenuintressid tudengile üle jõu käivad, piletihinnad

SISUKORDEighties Coming Back / 4

Nüüdsest saab võtta piiramatu arv vabaaineid / 5

Üliõpilasesindus: Eilne ja homne / 6

Esinduskogu vs esindus / 8

Ole otsustaja TTÜ üliõpilaskon-nas - kandideeri! / 8

Tipikad vallutavad taas Toompea / 10

ETÜN väljasõitude sari: Klassiruumist praktikasse ja tagasi / 11

IT-praktika ja miniseelik / 13

Hurmava tudengilinna külastus Hollandis / 14

Põsemusi Itaaliast / 15

Intercultural speaking club / 16

View on the Intercultural Spea-king Club / 16

COPENHAGEN / 17

TIPIKAD PROGRAmmIS „NOO-RED KOOLI“ / 18

Heategevuslik lauluvõistlus „Tudengi Eurovisioon 2011“ ootab osalejaid! / 19

TTÜ Kino kevadsemestril / 20

Piljard paneb vere vemmeldama / 20

Gerd Kanter: Haridus võib määravaks saada tulemuste ja tiitlite saavutamisel / 21

Mis siis, kui...

What if...

1920Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

kullakangi väärtusega, maksud suurene-vad, hinnad tõusevad... Ainult raha jääb kogu aeg vähemaks. Märtsikuu Stu-dioosussesse ootame Sinu tagasisidet, tudeng – mida teha, et elu lihtsamaks ja paremaks läheks?

Kõigest hoolimata – ilusat Vabariigi aastapäeva, iseseisvuspäeva ning valen-tinipäeva!

The first reading of the Bill on Amend-ments to the Study Allowances and Study Loans Act took place in January at the Rii-gikogu, but it was rejected. Some whisper that soon the non-Tallinn students’ public transportation ticket price regulation will be discussed once again, but who knows - the world around us changes so rapidly. Quietly you get the feeling that a student means nothing for the state. Tuition fees are high, loan interests far beyond the stu-

dents’ possibilities, public transport tickets with a price of a gold bar, taxes increase, prices rise... Only the amount of money decreases. Dear student, we encourage you to send us your feedback for the Studioosus March issue - what can be done to make life easier and better?

Despite all - have a beautiful anniversary of the Republic, Independence Day and Valentine’s Day!

VEEBRUAR 20114TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

KOLUMN

Hei, tipik as, kuidas läinud on?! Ma loodan, et jäid a astavaHetusel ellu ja et uusa asta poHMak as sind eksaMite ajal ei kiMbuta-nud. Mul on küsiMus. k as sulle Meeldib veidi vaneM Muusik a? äkki kuulad va-Hel Rolling stonesi ja aC/dC’d või sobib su kõRvale Hoopis HendRixi jäMM? oled sa lugenud Mati unti ja k as Mäletad, kui laHedad olid saRjad nagu see, kus R ä äki-vas-Hüppavas-autos seikles vappeR R aHvasalklane MiC-Hael knigHt või filMid, kus k alifoRnia ekskubeRneR „i’ll be baCk!“ ütles? see oli kuldne ajastu, Mil looMing voolas ojadena.

Mõned päevad tagasi käisin ma kinos, et viia end kurssi 3D tehnoloogiaga, millest nii palju on räägitud. Olles ini-mene, kes filmidest suuresti lugu peab, ei olnud ma mingil põhjusel veel kunagi kolmemõõtmelist kino näinud, sestap läksingi tehnikaimet kaema. Suur viga, sest tegevuste nimekiri, mis võinuks olla meeldivamad kui kulutada oma kaks tundi seal kinos, hõlmaks protseduure nagu küünte hääl kriidisel tahvlil või jala amputeerimine. Ma ei hakkaks siin laskuma sellesse, kui vähe avaldas mulle muljet vaadata filmi kahekordse pileti-hinna eest läbi prillide, või kui nürimeel-ne oli film TRON, mida ma nägin. Ma tahan rääkida hoopistükkis sellest, et tegu oli järjekordse juhtumiga, kus ka-heksakümnendate kassahitt taaselustati kahekümne esimese sajandi ekraanil.

ka nii ammu. Maailm on õnneks veel piisavalt suur, et elus jätkuks avastamis-rõõmu.

Ometigi usun, et võime rääkida teatud mõttes stagnatsioonist maailma loome-tööstuses. Kahekümnes sajand oli loo-mingulises mõttes siiski hoomamatult viljakas – uued kunstistiilid, muusika- ja filmitööstuse hüppeline areng ja suures koguses väärtkirjandust. Kas võtta paratamatusena, et kunstnike, muusi-kute ja kirjanike loovus on ammendu-nud. Kõige ostetum raamat Apollos on praegu Kristina Šmiguni memuaarid, kirjutatud nagu alati – kellegi teise poolt. Kiku on eluaeg suuskadel sõitnud, seega võin ainult püüda ette kujutada, kui vaheldusrikas lugemine see võib olla. Ning ega see pole mingi erand, Onu Bellast Uuno Loobini on lõviosal nen-dest, kelle nimi veel tuttav, kuid karjäär ammu otsast-otsani ära käinud, ilmunud memuaarid raamatupoodide riiulitele. Irooniliselt on just need raamatud, mida kõige enam ostetakse. Kas meid tõesti huvitab nii väga ühe suusatava naise mälestused... suusatamisest, puudub meil asjalik asendus või ei oska me seda lihtsalt leida?

Hei, oled veel minuga? Mäletad äkki seda lugu „Eighties Coming Back“, mida Vaiko Eplik mõned aastad tagasi Eurovisiooni tarvis kirjutas? No ega mina ka eriti hästi ei mäleta, aga prae-gu on mul küll tunne, et seitsme- ja kaheksakümnendad on naasnud, et taas vallutada loometööstus. Kuigi see oli loominguliselt hea ajastu, pean ma kurvalt aga tõdema, et pressides tagasi läbi filmide ja memuaaride, toovad nad

Kindlasti oled sinagi tähele pannud viimase aja trendi teha kino, vaevumata seejuures käsikirja kirjutama. Viimase paari aastaga on taaselustamise või jätkumise ohvriks langenud mõned selli-sed filmid ja sarjad nagu: „Wall Street“, „Freddy Krueger“, „A-rühm“, „Knight Rider“, „Miami Vice“, „Star Trek“ ning paljud teised. Kahjuks aga on nende filmide taaselustamised kohutavalt sar-nased sellele, kuidas elustas surnut noor Frankenstein vanas heas Mel Brooksi filmis: väljastpoolt tunneb küll ära ori-ginaali, kuid tegelikult on tegemist siiski ajudeta koletisega, mis vaevu meenutab endist inimest.

Ei kujutaks ette, et kolmkümmend aas-tat tagasi oleks keegi lavastaja julgenud öelda: „Aga proovime Casablancale ikka järje teha, esimene film tõi päris hästi sisse ja kellele ikka meeldivad lõpud, kus peategelane jääb lennukist maha.“ Ja selle otsuse peale oleks kõik püsti hüpanud ja aplodeerinud. Ent praegu paistab Hollywood olevat vaid paari ru-mala otsuse kaugusel mõnest „Kodanik Kane’i“ uusversioonist vampiirifilmi poisikesega peaosas. Samuti on mul ras-ke mõista trendi teha igale filmile, mis vähegi edukaks osutub, kolm-neli järge. See jätab mulje, nagu oleks kirjanikel mõtted otsa saanud.

Oodake, aga äkki ongi originaalsus ini-meste loomingulises tegevuses ammen-dumas? Millal nägid sa viimati uut filmi, mis oli tõeliselt originaalne, lugesid raamatut, mis polnud oma sisust lõviosa laenanud mujalt, või kuulsid uut bändi, mis ei kõlanud nagu miski, mida sa oled juba kuulnud? Olgu, minul ei olnud see

EightiesComing Back

Aleksander Vassiljev [email protected]


TIPIKAS JA HARIDUS

kaasa vaid mälestusi ja murdunud varje kunagisest loomingu hiilgeajast. Mida nad aga kaasa ei too, on nende ajastute loomingulisus, mis paistab nüüdseks läi-nud olevat. Ma ei tea selle ohtra loovuse päritolu ja põhjust, miks on see kadu-mas. Küll aga kinnitavad minu kahtlusi kõik need filmid, mis kordavad vanu süžeesid, raamatud, mis ei räägi mitte millestki uuest, ja muusika, mis viimase aja trendina eelistab liiga palju erinevaid sõnu ühes laulus mitte kasutada.

Kuid on midagi, mida sina, mu kallis kaasõppija, võid teha, et parandada kul-tuuri genofondi. Tarbijatena määrame sina ja mina ära loometööstuse suuna. Minnes kinno vaatama järjekordset remake’i, ostes Onu Bella memuaarid või järjekordne Ivo Linna plaadi Biitlite lugudega, anname me oma heakskiidu loomingulisele seisakule, mis on orien-teeeritud lihtsalt edukate teoste kopeeri-misele. Kui me valiksime kriitilisemalt, millist kultuuri tarbida, suudaksime võib-olla sundida loometööstust eemal-duma kordamisest ja taaskord väärtusta-ma uusi ideid, originaalseid stsenaariu-me ja loomingulisemat kunsti. Mine tea, mitu geniaalset raamatut on jäänud kir-jutamata, sest kirjanik on olnud ametis kellegi teise eluloo kirja panemisega, või mitu head filmi on jäänud tegemata, sest autor ei julgenud katsetada oma käsikir-jaga. Kokkuvõttes oleks mõte järgmine: hakkame jälle hindama originaalsust, loovust ja ärme tarbi ümbertöödeldud meelelahutust. Sass

üliõpilasesinduse HaRi-dusvaldkond on juba Mõn-da aega töötanud selle niMel, et ttü üliõpilastel oleks võiMalik tasuta senisest suuReMas MaHus õppida oMa õppek avasse Mittekuuluvaid õppeai-neid eHk vabaõppe aineid. on üliMalt Hea Meel tea-tada, et Meie pingutusi on lõpuks sa atnud edu!

Alates septembrist läbis vabaõppe eelnõu TTÜ nõukogu õppekomisjonis 3 lugemist ning vahetult enne jõule jõudsime ka oodatud tulemuseni: meie eelnõu võeti ühehäälselt TTÜ nõu-kogu istungil vastu. Uus kord jõustub 2010/2011 õppeaasta kevadsemestrist.

MIS SIIS MUUTUS? RE (riigieelarveline õppekoht) või TREV (riigieelarvest finantseeritav riigieelarveväline õppekoht) õppeko-hal täiskoormusega õppiv üliõpilane saab edaspidi õppida tasuta piiramatus mahus TTÜ-s õpetatavaid, kuid oma õppekavasse mittekuuluvaid õppe-aineid ja külalisüliõpilase suunamis-lehega teiste Eesti avalik-õiguslike ülikoolide õppeaineid.

Osakoormusega õppivad RE ja TREV tudengid saavad vabaõppe aineid õppida tasuta endises mahus ehk kuni kahekordses oma õppekavas ette nähtud vabaõppe mahus. Samal ajal jäi kohustusliku vabaõppe maht kõigis õppekavades endiseks.

Õppeaineid, mis kuuluvad ainult nendesse õppekavadesse, millele moodustatakse ainult REV õppekohti, saavad teiste õppekavade alusel õppivad üliõpilased õppida õppeteenustasu eest. Samuti saab vabaaineid (vabaained on need ained, mis ei kuulu ühegi õppekava koosseisu) üldjuhul õppida õppeteenus-tasu eest. Samas endiselt jääb kehtima kord, mille järgi saab tasuta õppida teatud vabaaineid, nende hulgas näiteks kehaline kasvatus, enesejuhtimine, kee-leõpe jne, selle nimekirja kinnitab rektor oma käskkirjaga.

HEAD TUDENGID! Kasutage seda võimalust ning avardage oma teadmisi ja silmaringi, õppides ka oma õppekava väliseid aineid! Üliõpila-sesindus jätkab ka tulevikus tudengite õppimisvõimaluste avardamise ja paren-damise eest seismist. Üheskoos parema hariduse poole!

Nüüdsest saab võtta

piiramatu arv vabaaineid

Oliver Kiisler [email protected]

TTÜ ÜE haridustoimkonna juht TTÜ nõukogu tudengiesindaja

tegutseMine ilMa vali-kuid tegeMata, keskkonna Muutustele ReageeRiMata, eesMäRgistaMata ja süs-teeMselt tegutseMata ei ole jätkusuutlik. oRgani-satsioonide jaoks võib olla eneseleidMise, selgineMise ja k asvaMise peRiood nii valulik või siis liitev või Hoopistükkis MõleMat koR-R aga.

Kõike eelpool kirjeldatud on ka üliõpi-lasesindus elanud viimase aasta jooksul läbi. Selge oli juba mõnda aega tagasi, et ilma pikaajalisemate eesmärkideta ja arengut hästi toetavate süsteemideta edasi tegutseda sarnaselt ei ole otstar-bekas.

Siit ka tuleb viimase aasta tegutsemise fookus, mille võib tervikuna võtta kokku kui ühe suure muutuste aastana, kus on peetud arvukalt üliõpilasesindusele kui ka ülikoolile sobilike suundi otsivaid arutelusid. Kui 2010. aasta esimeses pooles oli tippsündmuseks rektori valimised, siis aasta teine pool on läinud peamiselt üliõpilaskonna kui ka ülikooli arengukavade koostamise lainel.

Täpsemalt saab arengusuundadest lugeda juba järgmisest Studioosusest. Usinamad saavad sellega tutvuda ka üliõpilasesinduse kodulehel: www.ttu.ee/ye/arengukava

arengus suurendab muidugi ka meie poolset vastutust selle hea käekäigu eest.

VEEL õNNESTUMISI: • Tsentraalnejasüsteemnekommu-nikatsioon tudengitele (Nädalakirja projekt eesti ja inglise keeles). • Tudengkonna90.juubelitähistami-ne ~1600 tipikaga. • TipikatetugevesindatusSEBSügis-jooksul 300 tipikaga. • Viidiläbierinevaidküsimustikkejauuringuid koostöös ülikooliga erinevate süsteemidega arendamiseks (nõustamis-küsimustik, tuutorluse küsimustik, hari-duse hindamise uuring jms). Enamuste uuringute ja küsitluste mõju avaldub järgmistel semestritel. • Aktiivneosaleminerahvusvahe-listes koostöövõrgustikes, tänu sellele on saanud osaleda arvukalt tudengeid välislähetustel ja üliõpilasorganisatsioo-nid saanud vahetada väliskogemusi.

Arendatud on erinevate üliõpilasorgani-satsioonidega sidusust ja toetatud nende arengut. Nendest olulisemad on koostöö tugevdamine teaduskonna põhiste üliõpilasnõukogudega ja doktorantide esindajatega. Üliõpilasnõukogudega sõl-mitakse veebruaris ka „Hea Tava lepe“, milles fikseeritakse ühised eesmärgid 2011. aastaks. Samuti näevad üliõpilas-konna juhatus ja doktorandide esindajad üksteise tegevust toetades ka paremat tulevikku ülikooli arengus. Seeläbi suureneb kindlasti ka otsuste kvaliteet ja üliõpilasesinduse, kui organisatsiooni usaldusväärsus.

Viimase poole aasta jooksul on tegele-tud ühelt poolt nii tudengiorganisat-sioonide tegevuste soodustamisega, kui ka tudengite heaolu ning neile pakutava hariduse kvaliteedi parandamisega. See kõik on saanud võimalikuks tänu järjepi-devale tegutsemisele ja heale koostööle ülikooli juhtkonna ning erinevate struk-tuuriüksustega.

HEA KOOSTöö TULEMUSENA ON SAAVUTATUD: • REtäiskoormuselõppivadüliõpila-sed saavad omandada piiramatus mahus tasuta vabaõppeaineid. Muudatus jõus-tub alates 2011. aasta kevadsemestrist. • Üliõpilasesindusejaülikoolijuht-konna vahelise kokkuleppe tulemusel saavad üliõpilased senise 3 semestri asemel võtta 4 semestrit tasuta kehalist kasvatust. • Eksamisessiooniajalraamatukogulahtioleku aegade pikendamine. • Vanaraamtukoguasemelevalmibtudengimaja.

TUDENGITE KAASAMINE ON SUU-RENENUD: • ÜliõpilasesindussaiTTÜÜliõpilas-küla liikmeks. • Üliõpilaskülajuhatussekuulubke-vadsemestrist kaks tudengite esindajat (viie liikmeline juhatus). • Üliõpilasedolidkaasatudkõigisseolulisematesse otsustuskogudesse ja töögruppidesse

Üliõpilasesindusele antud võimalus rohkem kaasa rääkida Üliõpilasküla

Üliõpilasesindus: Eilne ja homne

ÜE juhatus

TUDENGITE TEGUTSEMISVõIMALUSTE AVARDAMINE JA HEAOLU PARANDAMINE


TIPIKAS TEAB


TIPIKAS TEAB

SEEGA... Üliõpilasesinduse vaatevinklist on eelmine poolaasta möödnunud justkui hetkena. Tagasivaadates tehtule võib öelda, et viimase aastaga on loodud ar-vukalt erinevaid eeldusi jõudsaks aren-guks tulevikus. Suurem osa tegevusi on saavutatud ja läinud plaanipäraselt.

Uus poolaasta toob enda kaasa organi-satsioonile uusi suuri väljakutseid ning katsumusi. Loodame tudengite huvile ja kaasarääkimisele üliõpilaskonnas ja ülikoolis toimuvale.

Ehk nägid ka Sina mõnda väljakutset, mille teostamisest sooviksid samuti osaleda. Uuri ja avasta võimalusi, mida pakub ka üliõpilasesindus. Kui Sa ei otsusta kandideerida üliõpilasesinduse esinduskogu valimistel, siis kindlasti anna oma panus hääletusel.

Üliõpilasesinduse võimaluste kasvades on järjest olulisem esinduskogu liikmete missioonitunne, solidaarsus ja otsustus-pädevus. Esinduskokku saajate üle saad otsustada ka Sina. Tulevase arengu mää-ravad suuresti esinduskogu liikmed ja nende otsused. Praeguse üliõpilaskonna juhatuse soov on, et arengud üliõpilas-konna ja ülikoolis jätkuksid.

• Erialasteteadusklubidetegevusetoetamine ja edendamine. • TTÜtudengitelepraktikasüsteemiarendamine ja karjääriteenistuse tege-vustele sisendi andmine.

SOTSIAAL & SPORT: • TöötataksekoostöösEÜLigasellesuunas, et õppetoetusi suurendatakse ning nende jaotamise süsteem muude-takse vajaduspõhiseks. • Kevadelvalmivalastehoiutoakäivi-tamine tulevases tudengimajas. • Ülikoolitoitlustusteemadegategele-mine • Grupivanematepilootprojektikäivi-tamine ehitus- ja sotsiaalteaduskonnas. Sügisest üle ülikooli. • Inglisekeelseteviitadepaigaldamineülikooli. • ErivajadustegatudengiteinfopäevTTÜs koos pidevate uute lahenduste väljatöötamisega • Harrastusspordilevitamine,järjepi-dev koostöö suurte ning hästi organisee-ritud massispordiüritustega. • Kevadeltoimuvadprofessionaalsedkoolitused TTÜ tudengitele jooksmise ja kepikõnni teemadel.

KOMMUNIKATSIOON • Veebi„Tudengile“(www.ttu.ee/tudeng) uuendamine ja kasutajasõbrali-kuks muutmine • Inglisekeelseltkättesaadavainfor-matsiooni hulga suurendamine sh. nii püsi- (veebileht, tutvustavad materjalid) kui ka operatiivse sisuga informatsiooni (uudised nädalakirjas, veebilehel, LCD jms). • Kajastametudengielus,TTÜ-sjaha-riduspoliitikas ning üliõpilaste esindus-organi-satsioonis toimuvat operatiivselt ja segmenteeritult. • Tagasisidekoguminetudengitelterinevate valdkondade kohta oma sei-sukohtade võtmiseks ja uute tegevuste planeerimiseks.

ÜLIõPILASTE ESINDAMINE • Riigikoguvalimistelseisabüliõpila-sesindus koostöös ülikooli ja EÜL-iga uue sotsiaalsete garantiide süsteemi loomise eest, poolekohaga tudengeid tööle võtvate ettevõtjate ja jätkuva kõrg-hariduse konsolideerumise eest. • Üliõpilasesindajadosalevadaktiivseltülikooli arengukava koostamise protses-sis ja seisavad üliõpilastehüvede eest.

TUDENGIELU • ÜEtagab,ettudengimajaolekstäide-tud tudengitega, sh. tudengite hallata. • Tudengiorganisatsioonidejatu-dengialgatuste toetamine muudetakse läbipaistvamaks ja läbimõeldumaks. • ToetatakseDoktorantidekoguhoog-sat tööle hakkamist. • TagatakseTipikaterohkeosavõttüleriigilistelt ja üleülikoolilistelt üli-õpilastele suunatud üritustel (Vabariigi aastapäeva marss Toompeale, Tudengi-päevadel, TTÜ Kevadballil, Maijooksul ja üliõpilaste suvemängudelt Käärikul jne).

HARIDUS • Õppematerjalidekättesaadavuseparandamine ja erinevate õppekeskkon-dade koondamine koostöös ülikooliga. • Õppekvaliteediparendamiseees-märgil teaduskonnapõhiste hariduse kvaliteedi töögruppide käivitamine pilootprojektina. Töögrupid annavad tagasisidet õppeainetele ja muule õp-petegevusele koos ettepanekutega, mis jõuavad teaduskonna/ülikooli juhtkon-nani. • Taotleme,etõppejõududelejaõppe-ainetele saaks anda tagasisidet kommen-taaride näol jooksvalt kogu semestri vältel. • Ülikoolijatudengiteteadustegevuse(tudengiteaduse) laiem kajastus läbi väl-jaannete ja videomaterjalide. Valmistu-me ühtlasi 2011–2012 õppeaastaks, mis on HTM-i poolt kuulutatud TEADUS-AASTAKS.

ESINDUSE OLULISEMAD TEGEVUSED JäRGMISE AASTA JOOKSUL


aastas valivad TTÜ tudengid endale esindajad. Esinduskogu liikmete kohus-tus ei ole osaleda projektide ja muude tegevuste elluviimisel jms. Loomulikult on neil see õigus olemas nagu ka kõigil teistel tudengitel.

KUIDAS LIITUDA ÜLIõPILASESIN-DUSEGA? Kõigepealt peaksid mõtlema, mis on Sinu isiklik huvi. Kui soovid olla otsustaja või juht ja erinevate poliitikate väljatöötaja ning oled isikuomadustelt tolerantne, demokraatlik, omad laia silmaringi, meeldib leida vigu süsteemi-des, soovid seista üliõpilaste huvide eest, julged ennast väljendada, siis kindlasti kandideeri üliõpilaskonna esinduskogu valimistel.

Kui tunned, et oled iseloomult rohkem asjade ärategija, soovid saada meeskon-natöö kogemust, projektis tegutsemise või nende juhtimise kogemust ja olemas-olevaid kogemusi lihvida, siis kindlasti soovitame võtta ühendust ÜE-st mõne tuttavaga, tulla ÜE ruumi või kontak-teeruda otse mõne juhatuse liikme või toimkonna juhiga.

Lisaks on võimalik üliõpilasesinduses tegutsedes kirjutada oma lõputöid. Eelkõige on lõputöö teemasid välja pak-kuda majandus- ja sotsiaalteaduskonna üliõpilastele.

veres? Oled õigel teel!

KANDIDEERID? Kui kasvõi mõtled sellele, siis mine aadressil www.ttu.ee/valimised ning vaata üle, kuidas protsess näeb välja. Kandideerimiseks on tarvis esitada avaldus, motivatsioonikiri ja digitaalne pilt. Täida vajalikud paberid ning too need TTÜ üliõpilasesindusse (VI-200) või saada digitaalselt allkirjastatuna [email protected].

kandideerimismaterjalide esitamise tähtaeg on 18. veebruar kell 16:00.

Täiendavate küsimustega võid vabas vormis pöörduda üliõpilasesindusse või ka valimiskomisjoni ([email protected]) poole.

KAS ÜLIõPILASESINDUSES TE-GUTSEMISEKS PEAB TINGIMATA KANDIDEERIMA ESINDUSKOGU VALIMISTEL? Tegelikult mitte! Paraku on see üks väga laialt levinud müüt paljudest teistest müütidest, mis on liikvel üliõpilasesin-dusest ning selle tegevusest. Tegelikult on TTÜ tudengeid esindava ja ülikooli ühe suurima organisatsiooniga liitumi-ne väga lihtne. Piisab vaid teotahtest ja julgusest tulla ning oma soovi avaldada esindusse kohale tulles, helistades või kirjutades.

ÜLIõPILASKONNA ESINDUSKOGU VS. ÜLIõPILASESINDUS TTÜ üliõpilaskonna esinduskogu on üliõpilaskonna seadusandliku võimu kandja - tegemist on otsustuskoguga. Esinduskogu võib võrrelda funktsioonilt Eesti Vabariigi Riigikoguga. Vahe on ainult selles, et TTÜ üliõpilaskonnas valitakse esinduskogu liikmed üliõpi-laste poolt otsestel valimisel, kus igale valimisringkonnale on kehtestatud üli-õpilaskonna suuruse alusel teatud hulk mandaate ehk kohti esinduskogus. Tänu sellele on esinduskogule antud õigus võtta vastu üliõpilaskonna seisukohalt kõige olulisemaid otsuseid - valida esindajaid ülikooli otsustuskogudesse, üliõpilaskonna (üliõpilasesinduse) juhatus, võtta vastu kõiki üliõpilasi puu-dutavaid otsuseid, muuta üliõpilaskonna tegutsemispõhimõtteid ja tegutsemise

ta askoRd on ttüs k ätte jõudMas valiMispeRiood, Mil sa aMe Mä äR ata endi esindajad jäRgnevaks a as-taks vastu võtMa kõige oluliseMaid otsuseid. sel-leks aga, et kedagi valida oleks, peaks leiduMa k a julgeid k andideeRijaid.

MIS ON TEISITI? TTÜ üliõpilasesinduses on vahepeal tehtud teatud põhimõttelised muu-tused – üliõpilasesinduse siseselt on tänaseks selgelt defineeritud erinevate inimeste rollid ja vastutusalad. Lisaks on lisandunud teaduskondade kõrvale üks valimisringkond, milleks on doktoranti-de valimisringkond, kes omavad maksi-maalselt esinduskogus 3 kohta 28st.

aluseid jne.

Üliõpilaskonna esinduskogu käib koos korraliselt kord kuus. Koosoleku mater-jale hakatakse uue esinduskogu ametisse astumisest alates arutama vastavalt tee-madele esinduskogu komisjonides. Iga esinduskogu liige peab valima endale meelepärase komisjoni.

Üliõpilaskonna esinduskogu esindab koosolekute vahepealsel ajal üliõpi-laskonna juhatus. Üliõpilaskonna juhatusele on antud volitus esindada üliõpilaskonda ja ülesanne juhtida TTÜ üliõpilasesindust ning nemad peavad tagama üliõpilaskonna esinduskogu otsuste elluviimise.

TTÜ üliõpilasesindus ise on aga hoopis laiem, kui on esinduskogu. Lisaks esinduskogule moodustavad selle vaba-tahtlikud ja tegevuse eesttasustatavad tudengid, kellel on vastutus mõne pike-maajalise tegevuse eest. Tegevust ÜE-s leivad aktiivsed isikuid, kes on huvitatud nii üliõpilasprobleemide lahendamisest (sotsiaal, haridus, sport), kui erineva-test tugivaldkondadest turundusest, kommunikatsioonist, IT, ettevõtetega suhtlemisest, projektide kirjutamisest ja juhtimisest, saada uusi tutvusi ja väär-tuslikke kogemusi tulevasse ellu.

Kokkuvõttes on esinduskogu üliõpilas-konna kõrgeim otsustuskogu, kuhu kord

MIDA TäHENDAB SEE SINU JAOKS? Kandidatuuri esitades pead teadma, et Sa kandideerid üliõpilaskonna esindus-kogusse, mis on sisuliselt TTÜ üli-õpilaskonna parlament. Sellest kogust käivad läbi kõik fundamentaalsemad üliõpilaskonda puudutavad küsimused ja otsused. Nendel on kõrgeim võim üli-õpilaskonna kontekstis, kelle otsustega peavad arvestama ka teised ülikoolipere liikmed. Nemad määravad juhatuse ja dikteerivad üliõpilasesinduse edasisi arengusuundi.

MIDAGI SULLE? Sul on soov anda panus TTÜ üliõpilas-konna arengusse ning parendada üliõpi-laste sotsiaal-majandusliku olukorda? Sa ihkad uusi kogemusi, vastutust, tutvusi või on ühiskondlik aktiivsus lihtsalt

Esinduskogu vs esindus Karel Kundrats

Ole otsustaja TTÜ üliõpilaskonnas - kandideeri!Erkki Jaanhold

TIPIKAS TEAB

Ole otsustaja TTÜ üliõpilaskonnas - kandideeri!Erkki Jaanhold

TIPIKAD KOOS

24. veebRuaRil koRR aldab ttü üliõpilasesindus jäRje-koRR as juba 11-ndat a astat tipik ate MaRssi tooMpeale. selleks, et vabaRiigi 93. sün-nipäeva koRR alikult täHis-tada, seaMe saMMud üHises Rongk äigus koos eRinevate tallinna kõRgkoolide ja koRpoR atsioonidega tooM-pea lossi Hoovi.

Rongkäiguks kogunemine algab 6.40 Raekoja platsil, kus tudengid koonduvad oma ülikoolide lippude juurde. Kella seitsme paiku on meeleolu juba piisa-valt ülev, et isamaaliste laulude saatel marssida üheskoos Pika Hermanni torni juurde. Toompeal ootavad meid juba Va-bariigi Valitsuse ja Riigikogu esindajad oma tervituskõnedega ning loomulikult kuum tee, et vapraid tudengeid soojas hoida.

Päikesetõusu ja ühise hümnilaulmise saatel saab nautida vaadet rahvuslipu heiskamisele, mil nii mõnelgi patrioodil pisar silmanurka tuleb.

Traditsiooniliselt suundume üheskoos edasi Reaalkooli juurde, et asetada pärg mälestusmärgi jalamile, millega aval-dame austust Vabadussõjas langenud õpilastele.

Sealt edasi ootab meid juba õdus pubi vanalinnas oma kuumade jookide ja saiakestega, et tudengitele vaimutoidu kõrvale ka midagi asisemat pakkuda.

Traditsioone jätkates ning 11. aastat järjest üheskoos Vabariigile austust avaldada on iga tipika aukohus ja samal ajal ka lihtsalt lõbus ettevõtmine.

Niisiis, ära sõna otseses mõttes maga maha ühte tudengielu olulisemat sünd-must – tipikate marssi Toompeale. Ehk 24. veebruari hommikul - tekkel pähe ja 6.40 Raekoja platsi!

TIPIKATE MULJED IGA-AASTA-SEST MARSIST TOOMPEALE Kristel Koitla, Tauri Kärson

Tipikad vallutavad taas Toompea

urmo (infotehnoloogia teaduskond, magistrant)

„No see on selline vahva tipikate traditsioon, kus kord aastas saab jube vara ärgata ja siis Raekoja platsil teiste teklikandjatega ühiselt Toompeale lippu heiskama minna. See tekitab sellise võimsa ühtsustunde. Mida rohkem meid on, seda võimsam see tunne olema saab. Aastad on näidanud, et ka käre pakane pole saanud tipika-tele takistuseks. Tekkel pannakse kas või oma talvemütsile peale ja tullakse kohale. Hiljem on muidugi äärmiselt meeldiv koos ülikooli kulul sooja teed juua.“

Riina (majandusteaduskond, vilistlane)

„Tipikate marss Toompeale on minu jaoks olnud traditsiooniks sel aastal juba neljandat aastat järjest - alates sellest ajast, kui ma TTÜ-sse astu-sin. Kogemus, mida ma jagan oma lähedasemate kursuse- ja grupikaaslas-tega. Kogemus, mis tekitab ühtsuse ja ülevuse tunde.

Kõikide ülikoolide tudengid, tuden-giorganisatsioonid oma teklite ja lip-pudega uhkelt üheskoos eestimeelseid laule lauldes Eesti Vabariigi sünnipäe-vale marssides, et koos päikesetõusul meie sini-must-valget austada, olgu poliitilises eesotsas vastaval kuupäeval kes tahes.

Loomulikult lipuheiskamistseremoo-nia on minu jaoks olnud ennekõike pidustusi lõpetav sündmus, sest oma kallite grupikaaslastega on iga aasta öö läbi üleval oldud, üheskoos aega veede-tud – näiteks lauamängu „Eesti“ män-gitud või kõikide eestlaste hingedes olevaid laule mitmeid ja mitmeid kordi järgemööda lauldud. Loomulikult ei puudu laualt ka söögi- ja joogipoolis. Tõeline sünnipäev, mida õhtul ja öösel enne õige sünnipäevakuupäeva algust pidada.

Seega 24. veebruari marss Toompeale on kindlasti üritus, mida peavad kõik üliõpilased kogema! See on kindlasti see, mida oma ülikooliajast meenuta-da!“

tauri (ehitusteaduskond, 2. kursus)

„Mäletan, et eelmine aasta sai seda sündmust tähistama hakatud juba eel-misel õhtul. Kuna kohti, mida külasta-da, oli tol õhtul mitmeid, siis jõudsin olemisega nii kaugele, et ühiselamusse naasin alles hommikul. Ühiselamu ees sattusin kokku tuttavatega, kes suutsid mu endaga kaasa vedada. Haarasin toast tekli ning olingi valmis. Väsimus oli meeletu, kuid eks ümbritsevad inimesed ja kambavaim hoidsid meele erksana. Temperatuur oli omajagu ma-dal. Muidugi kandsid kõrvad, mis tekli alt välja paistsid, seda ka suurepäraselt edasi üle kogu keha. Viimaks Beer House i jõudes oli tore näha rõõmsaid roosapõskseid ja särasilmseid tipikaid. Kes sõi kahe suu poolega pirukaid, kes lürpis kuuma teed ning kes seisis alles järjekorras, et samuti piruka ja teega veidi keha ja vaimu turgutada. Lisaks sellele oli mulle üllatuseks heaks tra-ditsiooniks kujunenud rektori tervitus meile kõigile ning baarikrediit 10 000 krooni. Sellel aastal on euro ja eks näis, kas muutub vaid valuuta või ka summa. Igatahes kohas, kus on ruum silmini tipikaid täis pressitud, oli igati meeldiv ja meeleolukas oma varajasi hommiku-tunde mööda saata.“



TIPIKAS JA HARIDUS

läbi a astate on eHitustea-duskonna üliõpilasnõu-kogu (etün) koRR aldanud eRinevaid väljasõite oMa üliõpilastele, eesMäRgi-ga pakkuda tudengitele lisaks teooRiateadMistele k a veidi pR aktik at. k äes-oleval õppea astal oleMe k äinud juba päRnu- ning R aplaMa al.

Novembri algul leidis aset meie esimene väljasõit. Külastasime ettevõtet Palktare OÜ, mis toodab puitmajade elemente. Saku lähedal asuvas tootmishoones näidati tudengitele liimpuidu valmista-mist, räägiti lähemalt palk- ja element-majadest. Väljasõidu suurimaks „hitiks“ kujunes lõppfaasis oleva Pärnu vallikää-ru ehituse/renoveerimise külastamine. Meid võttis vastu objektijuht, kellel oli tulevastele inseneridele nii mõndagi erialaliselt kasulikku öelda. Meile räägiti erinevate ehitusetappide probleemidest, suuremõõtmelise projekti rõõmudest ja muredest. Lisaks saime veel olulist teavet plaanide vormistamise kohta, mis esmakursuslastele eriti marjaks ära kulusid. Väljasõidu viimaseks peatuseks oli Fibo Exclay tehas Häädemeestel. Kuigi külastuse hetkel tehases enam kergkruusa ei toodetud, räägiti meile põhjalikult selle tootmisest. Pärast teoreetilist juttu nägime ehituses tähtsal

kohal olevate Fibo plokkide tootmist.

Teine väljasõit viis meid 1. detsembril kõigepealt Muuga Betoonelementi. Nägime betoonseinade valmistamise erinevaid etappe, näiteks betooni vala-mist ja sarruste lisamist ning valmis-toodangut. Järgnevalt tutvusime OÜ Saare Dolomiit-Väokivi tehases kau-bamärgi Revalstone tootmisega. Meile näidati ja selgitati erinevaid etappe, kuidas saada karjäärist kaevandatud kivilahmakatest erinevaid tooteid, mis leiavad tee inimeste kodudesse kas seinaplaatide või fassaadikaunistuste näol. Päeva viimaseks külastuseks jäi Raplamaal asuv Sadolini värvitehas. Pärast kaitseprillide ning külastajatele mõeldud vestide selga panemist viidi meid tehasesse. Nägime mahuteid, kus segatakse värve, toodetakse värvide baasaineid, töötatakse välja uusi, paremaid ja ohutumaid lahendusi, ning ladu, kust veetakse Sadolini tooteid Euroopasse.

Siiani on tagasiside olnud väga posi-tiivne. Järgmine, meie sarja viimane väljasõit, toimub juba 17. veebruaril Lääne-Virumaale. Plaanis on külastada kolme ettevõtet. Täpsem info aadressil www.ttu.ee/etyn ja ülikooli stendidel.

Väljasõidul loodame näha nii uusi kui ka juba tuttavaid nägusid!

ETÜN väljasõitude sari: Klassiruumist

praktikasse ja tagasi

Mariin Ling ETÜN

Robert (mehaanikateaduskond, 2. kursus)

"See hommik oli üks varajasemaid ärkamisi pika aja jooksul. See oli teist-moodi hommik – 24. veebruari hom-mik. Kell 5.45 olin Vabaduse väljakul, kus sain kokku oma kolme sõbraga, kõigil terashallid teklid peas. Puud olid lumekattega ja hingeõhk kondensee-rus nina ees auruks. Võtsime kioskist kuuma kohvi, mille vastu mõnusalt soojendada käsi ja viisime teineteist kurssi semestri alguse saavutustega.

Kui kohv joodud sai, liitusime inim-voogudega, mis täitsid tühjad hom-mikused tänavad kõigist suundadest Raekoja platsi poole liikudes. Munaki-vilagendikul toimus loomulik segregat-sioon - sama mustriga teklid koondusid gruppidesse ja tekkis lõbus sumin. Neil kõigil oli siiski midagi ühist – optimist-lik sära silmades.”

Heikko (sotsiaalteaduskond, 3. kursus)

„Esimene aasta oli jube raske hom-mikul üles ärgata ja esimese trolliga lõdisedes Raekoja platsi poole õõtsuda. Kord kohapeal olles aga sai head marja-teed ja mida rohkem tipikaid kohale tuli, seda soojem hakkas. Võimalik, et asi oli tuuletõkkes, mille inimmassid minu ette moodustasid, aga tagantjäre-le mõeldes oli oma osa mängida kind-lasti ka kasvaval ühtsustundel, nähes tuttavaid nägusid ning kerkivaid pea-nupukesi, kõigil tekkel kenasti olulise päeva puhul kaasas ja peas. Kui rahvas koos ja vaikselt liikuma hakkasime, oli väljas juba veidi valgemaks läinud ning sõber käevangus liikusime nüüd juba rohkem kui kahekesi Toompea poole. Kord kohale jõudnud, paar teekest hinge all ja isamaalistest lauludest hääl lahti lauldud, jäi üle vaid head meelt tunda, et selline ettevõtmine olemas on ja aastast aastasse traditsiooni Vabariigi austusavalduse läbi edasi kannab.”


TIPIKAS JA HARIDUS

Heily Hindrea

MitMes koRd see Mul juba saksaMa al oli? seitsMes, k aHeksas, üHeksas... k aHek-sas vist. üHesõnaga seda Riiki on vaReM juba MitMest nuRgast näHtud ja k atsu-tud, kuid igal koRR al on Reisiga seotud eRinevad iniMesed – sel koRR al 19 ida-euRoopa nooRt vallutaMas põHja-saksaMa a linnu ning kogeMas suvekuudel unus-taMatuid seiklusi.

Kui keegi oleks mulle aasta alguses öelnud, et ma liitun AIESEC-iga ja saan oma ülikoolis nõutud praktika sootuks välismaal teha, siis ma poleks seda usku-nud. Business Contract 2010 projektist kuulsin täiesti kogemata ja pooljuhus-likult, kuid haarasin sellest võimalusest kinni. Mida mul kaotada oli? Keel on suus, hakkamine olemas, parasjagu ambitsioonikas ka, ja julgus pea ees pimedusse tormata. Polnud ma ju varem Eestis üheski suures firmas töötanud, rääkimata kaheksatunnistest tööpäeva-dest või elust büroos. Enne Saksamaale minekut oli teada ainult linn (Bremen), firma nimi ning koht, kus kaks kuud elama hakkan. Nothing more.

ESIMENE PäEV TööL Kujutage ette suure rahvusvahelise laevakontserni ICT osakonda, kus töötab umbes 30 inimest, kellest kolm olid naised. Üks neist sekretär, teine juhiabi ning kolmas tegeles mingite dokumentidega. Siis astusin sisse mina, miniseelik seljas, kontsad jalas, pikad

pakiraamil või käes on aga portfell. Bre-men on nii tasane linn, et kõik sõidavad ratastega. Vahet ei ole, kas mõni tähtis nina või miniseelikute ja kontsadega mimmid. Respect!

COUCH SURfING Uues keskkonnas on alati keeruline sisse elada ning omale uut sõpruskonda tekitada. Minul oli selle juures abiks vana hea sõber couch surfing (CS, inglise k sohvasurf). Nimelt korraldasid kohalikud bremenlased iga kahe nädala tagantInternationalGetTogether'itjaminagi otsustasin osa võtta. Üks kord on mulle aga väga eredalt meelde jäänud. Kohtusime Bremeni vana kohtuhoone õuel asuvas õlleaias ning meid oli kokku ligikaudu 25 inimest kõikvõimalikelt kontinentidelt. Rääkisime ja vahetasime tulihingeliselt lugusid ning naersime nõrkemiseni. Need hetked on need, mis panevad mind elama ja annavad power’it. Kuuled kellegi elu esimesest reisist Euroopasse ja tema kultuurišo-kist Pariisis või siis hoopis nuuskamise kultuurist Moldovas. You name it!

Kui tahad veel lugeda lisa, siis: hellu-bremen.blogspot.com

blondid juuksed lahti, ütlesin „Heeey!” ning seletasin, et tulin tegema oma IT praktikat. Ma küll ei tea kindlalt, kuid ilmselt paljud vaatasid mind kui äraeksinud blondi, kes ilmselt ei oska muud kui küüsi lakkida ja tunde peegli ees veeta. Esimese asjana määrati mulle nn Ansprichpartner (saksa k. tugiisik), kes pidavat mind praktika juures aitama. Esimesed 15 minutit aitaski - näitas mulle, kus on mu tulevane töökoht ning tutvustas mind teistele kolleegidele. Sellega asi enam-vähem piirduski.

Firma IT-osakond oli jaotatud kaheks kaheks: help desk ja arenduse pool. Help desk poolel vastatakse pidevalt telefo-nile ning lahendatakse reaalajas firma töötajate IT-probleeme. Esimese hooga pandigi mind help desk poolele. Võite arvata, millises vaimses šokis ma olin. Hakkasin mõtlema, et jah, ma olen koo-lis midagi õppinud arvutite füüsilisest ja loogilisest ehitusest, aga ikkagi – mina ja lahendan tehnilisi küsimusi? Veel SAKSA keeles?

Uurisin seejärel tasapisi, kuidas eelmi-sed praktikandid on hakkama saanud, ning mulle vastati, et eelmine kutt hakkas juba nädala pärast kõnesid ise vastu võtma ja oli väga asjalik. Tol hetkel tundsin ennast ikka väga vales kohas. Mida ma sinna meestemaailma ikka trügin?

Esimesel päeval mulle ülesandeid ei antud ning ma püüdsin iga hinna eest mainida, et olen tulnud sinna firmasse praktikale eesmärgiga õppida ja areneda ning ma ei taha niisama istuda. Öeldi, et eks nad homme siis vaatavad, mida nad minuga peale hakkavad. Tulemu-seks viidi mind üle arenduse poolele ja sain hakata täitma ülesandeid, mis olid mulle jõukohased ning mis haakusid ka mu erialaga (äriinfotehnoloogia). Siit moraal – tuleb alati enda eest väljas olla ja julgeda suud lahti teha.

KULTUUR Suuri üllatusi Saksamaa mulle enam pakkuda ei suuda, kuid siiski on olukor-di, kus vaatan silmad pärani ja imestan. Näiteks kujutage pilti, et üks 30ndates aastates osakonnajuhataja sõidab jalg-rattaga. Mis selles imelikku? Aga tal on viimase peal ülikond seljas, lips lehvib üle õla ning parema jala püksisäär on kummiga vastu jalga tõmmatud, et see jalgratta keti vahele kinni ei jääks. Taga

Moosekant-eeslil tuleb mõlema käega jalgadest kinni võtta, muidu ei too õnne!

IT-praktika ja miniseelik

Selline on AIESEC-i praktika emotsioon.


TIPIKAS JA MAAILM

noveMbRi keskpaigas kü-lastas aegee-tallinna 20-liikMeline esindus ae-gee HaRuoRganisatsiooni gRoningenis. aegee-tal-linna teekond gRoningeni võiMaldas Reisiseltskon-nal Ringi va adata k a Riias ning saksaMa al bReMenis. kuue päeva jooksul tutvu-ti Hollandlastele oMase R attakultuuRi ja tudengi-kodude va ataMisvä äRsuse, ülijäRskude tReppidega. MainiMata ei sa a jätta pidu jä äkuubikus või sissepoole avanevaid uksi, Mida eest-laste poolt pidevalt välja-poole vä änati.

TEGEMATA JääNUD fOTO PU-NASTE LATERNATE KABIINIS AEGEE-Groningeniesindusekoosta-nudkultuuriprogrammsaialguseGro-ningeni ülikooli külastusega. Eestlased said üllatuse osaliseks, kui ingliskeelsete presentatsioonide vahel esines professor Cornelius Hasselblatt, kes tegi seda eesti keeles.

Ettekannetele järgnenud lõunasöögiks ei olnud eestlastele harjumuspärane soe praad, vaid suur võileib. Üsna kiiresti jõudis meieni teadmine, et hollandlased söövadki lõunaks võileiba ning sooja toidu lootus saabub alles õhtul.

Samal päeval leidis aset reisi üks meel-dejäävamaid mänge nimega Linna Ralli. Mängu tarvis moodustati meeskonnad, kellest üks oli kohalik ja ülejäänud eestlased. Ralli eesmärgiks oli linnas pil-

pea kabinetti ja samas majas asetsevaid abielu registreerimise ja ajaloolise taustaga volikogu ruume. Lisaks linna-eksukrsioon ning Maailma Pressifoto näituse külastamine erinevate giidide-ga. Iga kultuuri täis päeva õhtuks oli võõrustajatel eestlastele planeeritud pubimaraton. Igal õhtul maanduti uues baaris, mille seast kõige eksootilisemaks kujunes pidu jääkuubikus. End Jääbaa-riks nimetanud ruumi sisenedes kandis iga külaline hõbedast sooja hoidvat jopet, mis lubas tantsisklemise vahel jääst baaripukilegi istuda. Olenemata pubis valitsenud miinuskraadidest, ku-junes sellest õhtust üks reisi palavamaid pidusid.

KOHALIK fARM JA HOBUSELIHA Groningenisviibitudkaksviimastpäevatutvustasid eestlastele linnaäärset elu. Üheks selliseks oli bussiga ekskursioon Fraeylemaborgi, mis kujutas endas vee-kogu keskele ehitatud häärberit.

RattamatkGoldenRaandfarmipakkusvõimalust maitsta värsket lehmapiima ja imetleda sealseid elanikke. Eestlaste seast kostus vaikne jälestuse mühin, kui farmi töötaja teatas, et meie poolt imet-letaval hobusel on lihtsustatult väljen-dudes oht sattuda pannile. Teisisõnu on Holland üks nendest Euroopa riikidest, kus süüakse hobuseliha.

Eelnimetatud ekskursioonide käigus õnnestus eestlastel esimest korda näha eramaju, mida suure asustustiheduse tõttu linnas näha ei saa. Kõige maalili-semaks vaatepildiks osutusid roheluse ja põllul sööva lambakarja taustal seisvad tuuleveskid.

distada võimalikult palju ettekirjutatud kohti või situatsioone. Sedasi avastas nii mõnigi meeskonna liige end võhivõõra hollandlase WC potil, sillal rippumas või tänaval inimpüramiidi tegemas. Ettekirjutatud ülesandeid oli paarküm-mend, millest vähemalt ühte ei suutnud meeskondadest mitte ükski täita – pilt sinust punaste laternate kabiinis.

JALGRATTAID ROHKEM KUI AU-TOSID AEGEEseltkonnastmitteükskieest-lane ei ole oma elus näinud nii palju rattaidkuiGroningenis.Jalgrattaidvedeles pikali maas, tänava nurkadel ning spetsiaalsetes jalgrattaparklates üksteise kohal. Linnapildis leidus rattaid rohkem kui autosid ja nende ohjeldami-sega tegeleb jalgrattapuksiir, sarnanedes golfiväljakutel kasutatava sõiduriistaga.

Eestlasi võõrustanud tundegikodudes pälvisid tähelepanu järsud trepid ning asjaolu, et groninglased ise käivad sise-ruumides välisjalanõudega. Elamisruu-mina kasutatakse ka linna kanaleid, kus paiknevad väikesed paat-majakesed, mis on odavamad kui elamine maapinnal.

RAEKOJAS REGISTREERITAKSE GEIABIELUSID AEGEE-TallinnaigalesindajaloliausurudakättGroningenilinnapeaPeterRehwinkeliga. Tegemist on äärmiselt nägusa meesterahvaga, kes suutis teki-tada eestlastest naistudengites elevust. Tekkinud ärevus sai sama kiiresti maandatud, kui pressiesindaja teatas, et linnapea on geiabielus.

Groningeniraekojastutvustatilinna-

Hurmava tudengilinna külastus HollandisKerttu-Liina Urke


TIPIKAS JA MAAILM

MIS ON AEGEE-TALLINN?

AEGEE-Tallinnonrahvusvahelisetu-dengiorganisatsiooniAEGEE(EuroopaTudengite Keskliit) haruorganisatsioon. AEGEEasubumbes230erinevadEuroopalinnasningkokkuonAEGEE’sumbes 15 000 liiget. Läbi erinevate kultuuri- ja hariduslike projektide loob AEGEEüliõpilastelevõimalusereisidaja saada organisatsioonitöö kogemust läbi erinevate ürituste organiseerimise. AEGEE-Tallinnasonvõimalikosaledapaljudel kohalikel ja rahvusvahelistel koolitustel ja üritustel, aidata ise pro-jekte korraldada ning saada endale suur hulk vahvaid välismaa sõpru!

Kõik huvilised on oodatud osasaama kapaljudestmuudestAEGEE-Tallinnalõbusatest ettevõtmistest. Lähiaja sünd-muste kohta leiab täpsemat infot meie kodulehelt www.aegee-tallinn.ee ning oleme aktiivsed ka Facebookis.

25. noveMbRi õHtupooli-kul, Mil kogu tallinn oli ta as aRktiliselt jäise luMe-tuisu Meelevallas, kogu-nes üHte Hubaselt sooja vanalinna k atusekoRteRis-se ita alia soojust ja toite nautiMa pea 30-liik Meline R aHvusvaHeliselt kiRju seltskond.

Külma tuisu käest pääsnutena avastasid nad end järsku kui teisest maailmast. Peale Põhja-Itaaliast pärit aperatiivi Aperol Spritz i tervitasid neid ukse peal ka elutoast kõrvu kostvad kaunilt lummav-sügavad klaveriballaadid, esita-jakseikeegimuukuiAEGEE-Tallinnapresident isiklikult. Rahvast oli kohale tulnud mõnusalt palju. Esindatud olid nii TLÜ, BFM, TTÜ, EBS, ELA, BEST, ESN-Tallinn,ESN-Rootsi,AEGEE-Lublin,AEGEE-Tallinnjaniimitmedkiveel.

Õhtu kulges lõbusas meeleolus, nauditi üksteise seltskonda kohapeal valmista-tud itaaliapäraste söökide ja jookidega ning avardati silmaringi erinevatel teemadel vesteldes. Puudu ei jäänud ka rohkest huumorist ja lõbusatest seika-dest, millest nõustusid rääkima kohale tulnud külalised:

„Alustasime õhtut Põhja-Itaalias po-pulaarse aperitiiviga Aperol Spritz, mis koosneb Aperolist, vahuveinist, mul-liveest ja jääst. Aperoli ei õnnestunud küll kusagilt leida, aga kasutasime väga sarnast jooki. Antipastoks ehk eelroaks valmistasime buschettasid (hääldus ´brusketa ) valgete ubadega. Pearoaks oli ricotta gnocchi tummise tomatikast-mega; gnocchi (hääldus njoki´) näol on tegemist klimpidega, mis võivad olla valmistatud kartulist, kõrvitsast või mil-lestki muust, neist kõige õhulisemad on ricottast tehtud. Magustoiduks valmisid punases veinis vürtsidega keedetud pirnid. Usun, et nii mitmedki osalejad tutvusid uute Itaalia roogadega, mida ka ise järele proovida.“ liisi (aegee-tallinn)

„Oh, I liked it very much! I think that idea of preparing national nights with food is really great and goes well with AEGEEattitude-opennesstowardsother cultures. I managed to meet so many nice and interesting people and I could try Italian cuisine, and the place itself was great - in the city centre, big enough for everyone. What I only think that could have been added - maybe some games or watching Italian movies together but anyways I enjoyed it very, very much.“ joanna asia (aegee-lublin)

„Itaalia õhtu oli mega äge, minu jaoks oli palju uusi nägusid ja elavat vestlust. Valmistasime väga häid itaalia roogi, nautisime veini ja üksteise seltskonda. Atmosfäär hubases ja avaras vanalinna korteris oli igati sõbralik, samal ajal kui väljas akna taga tuiskas lund.“ käthlin (ela)

„Väljareklaamitud Itaalia pitsaõhtu kujunes tavapärase pitsasöömise asemel poole põnevamaks degusteerimiseks, mille raames õnnestus kogeda uusi mait-seid ja toite. Lisaväärtuse andis asjaolu, etkokkutulnudAEGEEkampvalmis-tas toidu kohapeal ning ise. Sedasi sai iga soovija ise käed külge panna. Minu isiklikuks lemmikuks olid ricottast valmistatud pasta ja veinis keedetud pir-nid. Kogu õhtut ilmestas rahvusvaline seltskond ning muljetamine hiljuti aset leidnudkultuurireisistAEGEE-Gronin-geni juurde.“ kerttu-liina (tlü)

„Söök oli päris huvitav ja eks muidugi ka seltskonna kohta pole midagi ette heita, kuigi väga uute inimestega ei suhelnud. Võibolla siis siin näekski uute inimeste vahelises tutvumises nõrka kohta - seda oleks võib-olla mingite mängude või sellelaadsete tegevustega korraldada võinud.“ Raigo (tlü)

„ItaaliaõhtuolimõnusAEGEE-Tallin-na liikmete ja külaliste koosviibimine, mille jooksul sai proovida erinevat itaaliapärast sööki ja jooki. Inspiratsioo-niallikaksAEGEE-TallinnaItaaliaõhtujaokssaidüheAEGEE-Milanoliikmepoolt kingitud söögid, mis anti üle Tartus toimunud regionaalsel kokkusaa-misel(AEGEEkeelesNetworkMee-ting). Õhtu jooksul sai lisaks erinevatele maitseelamustele nautida ka Lõuna-Eu-roopa muusikat ning meeldivat seltskon-da, kus vesteldi erinevatel maailma ja elu teemadel.“ jüri (tlü, aegee-tallinn)

Põsemusi ItaaliastAnnika Luure [email protected]

Let o

ur sp

irit i

nspi

re yo

u!

tHe inteRCultuR al spea-king Club set out to enHanCe dialogue be-tween foReign and loCal students witHin tseba faCulty and beyond and bRing students togetHeR to talk about tHe topiCs tHey find inteResting and Related to tHeiR studies. as a ModeR atoR of tHe Club, i aM Happy to say tHat tHe inteRCultuR al speaking Club lived up to its expeC-tations.

The f lexibility of the project is a central idea that allowed students to talk freely, introduce their ideas, change leaders and speakers in the group and have a pleasant discussion.

During the previous semester, the club

initially, i was unsuRe wHat to expeCt fRoM tHe inteRCultuR al speaking Club. tHe idea itself was new, and tHeRe Had been notHing even ReMotely like it in tHe univeRsity befoRe. as a MeMbeR of tHe tseba student CounCil, HoweveR, i witnessed its CReation; i knew wHat its aiM was.

Now, after attending sessions throug-hout the previous semester, I can say that the aim has been indeed achieved. Different topics were discussed between both local and foreign students. A great deal of its success, I believe, can also be attributed to its ability to develop and adjust throughout the semester, and to the challenges it encountered along the way.

session 1. February 2nd – International Mother Language Day session 2. February9th–TallinnEuro-pean Capital of Culture session 3. March 2nd – the EU cultural concept session 4. April – Earth Day; 2011 – Year of Forests session 5. April – Creative writing, Part I session 6. May – Creative writing, Part II session 7. May – Chain story / trip

The club will not necessarily take place in the university, so choice of the places is up to its members; the costs will be co-vered by the club as much as possible.

accept and listen to what you have to say. It is up to you to find out! I have greatly enjoyed the past sessions of the Club, and I am looking forward to the spring ones as well. With the newly introduced aspects of the Intercultural Speaking Club, I am sure that they will be even better than the previous ones. So come join us and find out what the Speaking Club might have in store for you!

sessions have been held on a variety of topics. Among them grown up digital, living with asymmetry, on tole-rance, the feeling of achievement.

From now on, the club has a permanent amount of members, who comprise a study group. It does not mean, however, that new members are not welcome. Anyone, who would like to join, is abso-lutely free to do so.

However, the format of the Intercultural Speaking club has been altered. Below you can see a schedule of all the sessions that are going to take place within the spring semester of 2011, if you would like to contribute to any of the sessions with your ideas, materials, readings, videos or speakers you are very welcome to do so. You can do it by contacting me at [email protected], as I am a moderator of the club.

For me, the Speaking Club became more about hearing the opinions of fellow students than expressing my own. It was interesting to see and hear how diffe-rent people from various places around the world thought. Since most of the discussed topics were related to cultural issues, the Speaking Club also provided me with a platform, from where I could learn about different cultures, their similarities and differences. By picking up these opinions, my own outlook on the world also became broader.

However, aside from the opportunity to learn about different cultures, there is really something for everyone in the Club. Whether it is simply to improve command of the English language, meet new people, gain new friends, experience something utterly new in the university, or communicate with open-minded people, who will willingly

INTERCULTURAL SPEAKING CLUBTatyana Kasima

View on the Intercultural Speaking ClubZane Mezdreija

INTERNATIONAL



INTERNATIONAL

TRAVELINGBROADENSTHEMIND. THIS STATEMENT HAS BEEN POINTED OUT IN DIFFE-RENT CONTEXTS. I THINK THAT THESPANISHLANGUAGEHASAGREATWORDTODESCRIBETRAVELING:“VALICANTO”.ITMEANSGOINGSOMEWHEREBUTONEDOESNOTGREATLYCAREWHETHERORNOTHEGETSTHERE,ALTHOUGHHEHASADESTINATION.

GoingtoCopenhagenwasexactlythatsort of experience. I knew where I was going but I had no idea who or what I will discover there.

The International Week experience was delightful, not only one gets to see a new place, one sees it from three different angles. Through your own eyes as a foreigner abroad, tourist and a student. Through they eyes of local students and through the eyes of 30 other students who come from different parts of the world. This wonderful fusion of ideas, impressions and experiences creates a new perception on traveling and the city you are visiting.

In this article I would like share my visit to Christiania. You can learn about thisareabysimplyGooglingit.Icameacross a newspaper that is being issued there, one of the articles was in English and written by a tourist just like me and I would like to share this opinion here.

COPENHAGEN ’70 UTOPIA SOON TO BE JUST ANOTHER BRICK IN THE WALL I was strolling through the commotion of downtown Copenhagen, past chain restaurants dressed up to look old and under towering hotels that seem to be part of a different international chain each year. Then, as if from another age, a man peda-led his wife on a Christiania Bike – two wheels pushing a big, utilitarian, rounded bucket. You’d call that couple “granola” in the United States; they look as out of place here in Copenhagen as an Amish couple in Manhattan.

Later that same day, I paused to watch a parade of ragtag soldiers: against – confor-

alternative lifestyles or build more prisons.

At the community’s entrance there is a sign announcing that you are leaving the European Union. The main drag is nickna-med “Pusher Street” for the marijuana – selling stands that lined it before the recent police crackdown. Now the police drop in 10 times a day, and cafes and post signs warning “No smoking”. (Hard drugs have always been strictly forbidden.)

As you walk down the Pusher Street, you’ll see Nemoland, a kind of food circus, a huge warehouse called the Green Hall does trip-le duty as a recycling centre, a craft center for kids and an evening concert hall.

While biking through the community, it occurred to me that, except for the bottled beer being sold, there is not a hint of any corporate entity in the entire free city. Everything was handmade, nothing was packaged.

The current conservative government is feeling the pressure from developers to “normalize” Christiania. There is a take-it-or-leave-it “ final solution” on the table for leaders of the commune to deal with. The verdict is that the land needs to be developed. Much of it will be opened to market forces, and 1,600 outsiders will be allowed to move in. This will drastically change Europe’s last and only surviving attempt to a socialist utopia dating from flower-power days.

I recently received an e-mail from some traveling readers. They said “We are not prudes, but Christiania was creepy. Don’t take kids here or go after darks.” A free city is not pretty. But watching parents raise theirs children with Christianian values, I came to believe more strongly that it is a social experiment. Article by Rick Steves, Sunday, July 22, 2007

I must admit that the free city left a strong impression on me as well; it reminded me once again how different people are, how diverse attitudes, values and lifestyles there are and how easy it is to think about everyone in the same way and measure them with your own views and experiences without trying to think and understand.

mity dressed in black venture through the modern bustle of downtown Copenhagen. They walked sadly bVehind a World War II vintage truck blasting Pink Floyd’s “Another Brick in the Wall”. I never listened to the words until now. They’re fighting a rising tide of conformity. They want to raise their children to be not cogs but free spirits. On their banner painted onto an old sheet was a slogan you see in their Christiania squatter community: “Lev livet kunstnerisk! Kun dode fisk flyder med strommen”. ( Live artistically! Only dead fish follow the current.). They flew the Christiania flag, three yellow dots on an orange background.

In 1971, the original 700 Christiania established squatters’ right in an aban-doned military barrack, just a 10-minute walk from the Danish parliament building. A generation later, this “ free city” still stands an ultra-human mishmash of idea-lists, hippies, potheads, non-materialists and happy children (600 adults, 200 kids, 200 cats, 200 dogs, 17 horses and two par-rots). The place has become the third most visited sight after the Little Mermaid.

Christiania, which sprawls just behind the spiral tower of Our Savior’s Church in the trendy district if Christianshavn, welcomes visitors (even offering tours daily through the summer). They’ve become a major part of the economy. Tourists react in very different ways to the place. Some see dogs, dirt and dazed people. Others see a heaven of peace, freedom and no taboos. Locals will remind judgmental Americans that the society must make the choice: allow

COPENHAGENTatyana Kasima


TIPIKAS ON AKTIIVNE

nooRed kooli HaRidus-pRogR aMMist on tänapäe-vaks tõenäoliselt kuul-nud juba iga tipik as – igal a astal valitakse välja 15-25 ülikoolilõpetajat, kellele antakse lüHike pR aktiline väljaõpe ning sa adetakse siis k aHeks a astaks õpeta-Ma Mõnda eestiMa a kooli. eesMäRgiks on tekitada positiivne Muutus eesti HaRiduses, tuues koolides-se tegusaid nooRi iniMesi (Meie õpetajate kesk Mi-ne vanus on üks euRoopa kõRgeMaid – viisküMMend). tallinna teHnik aülikooli vilistlased on pRogR aMMis eRiti Hinnatud, kuna Meie ülikooli nooRed on suuda-vad õpetada Rea alaineid, Mille õpetajatest on ees-tiMa a koolides eRiti suuR puudus.

„Vastutasuks“ saavad programmis osale-vad noored suure esinemis-, veenmis- ja õpetamiskogemuse. Panna klassitäit lapsi end kuulama ja asjadest aru saama ei ole aga lihtne ülesanne ning nõuab suurt pingutust eriti just varasema õpetamiskogemuseta noorelt inimeselt. Kolm TTÜ taustaga praegust osalejat jagavad oma kogemusi programmis osalemise kohta.

kärt toomel lõpetas rahvamajanduse eriala cum laude ja õpib hetkel ärirahan-duse ja arvestuse magistrantuuris. Kärt on programmis teist aastat ja õpetab Tallinna Kunstigümnaasiumis mate-maatikat.

Mikk lellsaar omandas magistrikraadi energeetikateaduskonnas elektroener-geetika erialal. Ta on lõpetanud ka Eesti Diplomaatide Kooli Euroopa integrat-siooni ja rahvusvaheliste suhete erialal. Praegu õpetab Mikk esimest aastat füüsikatPelgulinnaGümnaasiumisjaTallinnaSaksaGümnaasiumis.

siim leiten on tootearenduse eriala magistrant. Õpingute kõrvalt on tööta-nud seadmete projekteerijana ja mehaa-nikainsenerina ning hetkel õpetab teist aastat füüsikat ja matemaatikat Vodja Koolis Järvamaal.

õpetaja eriala lõpetanuna. Programmi teine aasta tundub olevat palju efektiiv-sem, kuna esimene aasta kulub puhtalt sisseelamisele.

MIDA ON NOORED KOOLI PROG-RAMMIS OSALEMINE SULLE JUURDE ANDNUD?

Mikk: Oskus eesmärke seada ning pingutada nende saavutamise nimel. Samuti oskan palju paremini oma aega kasutada. Esinemisoskus ja suurenenud enesekindlus publiku ees ka loomulikult – see tuleb elus kindlasti väga suureks kasuks mis tahes erialal.

siim: Palju uusi tutvusi, sõpru ja kon-takte. Iseennast ja oma võimeid õpid väga põhjalikult tundma ja arendama. Samuti on tekkinud mitmeid uusi ideid, mida haridussüsteemis ellu viia ja mis on tugevalt seotud ka TTÜ-s omanda-tud teadmistega. Ühe uue ideena oleme koostamas näiteks tööstusautomaatika valikaine õppekava Rocca al Mare koolis.

kärt: Usun, et mida iganes Noored Kooli vilistlased pärast programmi lõppu ka ette ei võtaks, jääb meile hinge ikka huvi hariduse ja haridusprobleemi-de vastu.

siim: Jah, see on nüüd mulle kohale jõudnud, et Noored Kooli programm ei koolita noori õpetajaid, vaid inimesi, kes võiks leida ideid ja luua võimalusi haridussüsteemi muutmiseks.

kärt: Kodu õpilased omale valida ei saa ning paratamatult on laste tingimused ja võimalused erinevad. Seda suurem ongi õpetaja roll selle noore inimese kuju-nemises: märgata inimest ning tema võimeid, seejärel toetada ja julgustada teda omale eesmärke seadma ning neid saavutama.

Kogemusi, mis sellest ametist kaasa saab, võib rakendada tõesti igas vald-konnas. Juhtimis-, esinemis-, esitlemis- ning probleemilahendamisoskusi ei saa omandada üleöö või koolipingis. See võib olla üsna heaks elukooliks enne „päris“ juhtimisse siirdumist.

KES OLI/ON SINU JAOKS TTÜ-S KõIGE INSPIREERIVAM õPPE-JõUD NING KAS JA MIDA OLED

KUIDAS OLI NIIMOODI „VETTE VI-SATULT“ õPETAMA MINNA? MIDA KARTSID JA KUIDAS LäKS?

siim: Alguses oli kooli minnes selline optimism, et nüüd lähed ja särad, teed kõik õigesti ja kohe meeldid kõigile. Oli oma kujutelm, kuidas tund välja näeb. Väga ei osanud ette kujutada, et keegi tunnis ebasobivalt käitub või vahetunnis kakleb vms.

kärt: Jah, mul oli ka nii. Suvekoolituselt tulid küll sellise tundega, et nüüd suure hurraaga õpetama. Ja siis läksime kooli. Mina läksin küll ikka pühas lihtsameel-suses ning esimene tund tõi maa peale. Palju abi oli regulaarsetest kokkusaami-sest oma lennukaaslastega, kus saime uusi teadmisi kogenud koolitajatelt ning ka lennukaaslastega omavahel mõtteid jagada.

Mikk: Kõige rohkem kartsin, et mul pole aega tunde korralikult ette valmis-tada ja läbi mõelda. Alguses oligi väga keeruline, kuid praeguseks olen õppinud oma aega paremini planeerima. Olin sarnaselt Kärdi ja Siimuga alguses väga optimistlik, kuid reaalsus on, et õpilastel on sinu eesmärkidest täiesti erinevad huvid. Pidin kõvasti pead murdma, kuidas neid motiveerida ja end kuulama panna.

MIS OLI SINU SUURIM KõHKLUS ENNE, KUI OTSUSTASID PROG-RAMMI KANDIDEERIDA?

Mikk: Mina kartsin alguses, et mu elukogemusest jääb väheks, et noortele mõjuda. Kuid siis hakkasin mõtlema, et kui 22-aastane Noored Kooli osaleja õpetab 15-18-aastaseid noori, võib see teisest küljest hoopis plussiks olla – ta on vanuse poolest õpilastega sarnasem ja saab õpilastest paremini aru.

siim: Minu suurim kõhklus oli see, et kas ma pean need 2 aastat koolis vastu, arvestasin ka võimalusega, et panen pä-rast esimest aastat pillid kotti. Käesolev aasta on lihtsam olnud, eelmisel aastal ettevalmistatud tunnid on abiks ka sel aastal tunde planeerides ning praegu on mu koolikoormus ka väiksem.

kärt: Iga algus on raske. Teadsin, et esimene õpetamise aasta on väljakut-suv ka neile, kes tulevad kooli ülikoolis

TIPIKAD PROGRAMMIS „NOORED KOOLI“Edith Soosaar


TIPIKAS TEEB

TEMALT OMA KLASSITUNDI ÜLE VõTNUD?

kärt: Minu jaoks oli see inimene professor Milvi Tepp, kes loeb organi-satsiooni ja juhtimise teooriate kursust. Tema puhul on täiesti selge, miks ta auditooriumi ees seisab ning mida ta tahab tudengitele edasi anda. Kursus oli hästi läbi mõeldud ning oli näha, et õppejõud naudib oma tööd. Püüan ka oma tunde alati eesmärgipäraselt üles ehitada, et õpilased alati teaks, mida nad just selles ühes konkreetses tunnis on juurde õppinud.

Mikk: Mind inspireerisid õppejõud, kes suutsin rääkida nii, et auditoorium ka tegelikult kuulaks. Ise klassi ees olles saad aru, kui palju selleks tegelikult peab pingutama, et su sõnum tõesti õpilastele kohale jõuaks. Püüan oma tunnid teha nii huvitavaks, et õpilased kogu aeg ootaks, mida ma järgmisena ütlen või mida nad järgmiseks peavad tegema.

kärt: Veel tuli meelde Peeter Luikmel, kes andis mulle panganduse kursust. Tema oskas tudengitele tõesti kõik

näoliselt jäädakse kauemaks ka selleks, et saavutada järjepidevust – kui oled õpilasi keskkoolis kaks aastat õpetanud, siis aasta enne riigieksameid neid nii naljalt maha ei jäta.

Mikk: Koolis õpetamine on väga väljakutsuv ja suurt pingutust nõudev. Samas on väga hea tunne, kui tullakse pärast tunde ütlema, et oli väga hea tund või kui lihtsalt näed, et noorel inimestel tekib aine vastu uudishimu. See tekitab sõltuvust.

kärt: Vahel konsultatsioonis või järele-aitamistunnis on mõni õpilane öelnud, et olen esimene õpetaja, kellega ta on hakanud matemaatikast aru saama. Siis tekib küll tunne, et see on tõesti oluline, et ma seal olen. Mõne õpilase jaoks võib-olla tõesti muutub sellest midagi paremaks, kui just mina tema õpetaja olen.

selgeks teha. Tema aine konspekte olen ka hiljem magistriõppes tihti kasutanud, sest need on tõesti nii selged ja samas piisavalt põhjalikud. Ma ise pean just pa-rimaks kiituseks seda, kui mõni õpilane tunnis hüüab: „Ma saan aru!“

siim: Vahel ma avastan, et ma olen mõnes tunnis muutunud Jüri Kirsiks. Ta on inimeste ees alati ülienergiline. Isegi kui tund algab rahulikult, kulmineerub see mõnikord käte-jalgade abil asjade selgekstegemisega. Aga lastel ongi huvitavam.

PALJUD NOORED KOOLI OSA-LEJAD, KES ON TTÜ-ST LäINUD KOOLIDESSE õPETAMA, ON JääNUD KAUEMAKS KUI SEE KAKS AASTAT, MIS PROGRAMM ETTE NäEB. MIS SA ARVAD, MIKS INIMESED JääVAD õPETAJAKS, KUI MINNAKSE ALGUSES AINULT KAHEKS AASTAKS?

kärt: Töö käigus tekib inspiratsioon ja saab selgeks, kui vajalik see on, mida me koolis teeme. Õpetajate võimuses on noorte inimeste saatust muuta. Tõe-

Sellel aastal otsitakse osalejaid juba 5. lendu. Kandideerimiseks tuleb täita avaldus koduleheküljel www.nooredkooli.ee enne 4. märtsi.

eelMisel a astal toiMunud tallinna Muusik aHuviliste tudengite Heategevusliku tulepRoovi „tudengi euRo-fusioon“ eelkonkuRss on ta as alanud ning seekoRd täiesti uues kuues. niMelt sel a astal ootaMe osaleMa kõiki andek aid nooRi kõRg- ja ülikoolidest üle teRve eesti. sel a astal k annab üRitus niMe „tudengi euRo-visioon 2011“.

„Tudengi Eurovisioon“ on üle-eestiline heategevuslik tudengitevaheline laulu-võistlus, mis toimub teist korda.

Võistlus on akustilises võtmes, mis tähendab, et lugusid esitades võib kasutada instrumente, mis üldlevinud arusaamade kohaselt klassifitseeruvad akustilistena, näiteks akustiline kitarr, klaver ja erinevad keel- ning puhkpillid. Erandina on lubatud ka instrumendid, mille puhul pilli akustiline väärtus ei kao, sõltumata erinevate seadmete olemasolust (näiteks akustilise kitarri

Tudengi Eurovisioonil osalemiseks saada oma demo aadressile [email protected].

Esitada võib ükskõik mis stiilis lugusid, peaasi et lood oleks akustilises võtmes. Võib esitada nii omaloomingut kui ka kavereid. Saadetud demode seast valitakse välja 10 parimat, kes pääsevad märtsis toimuvasse finaalvooru. Finaalkontsert toimub 24. märtsil Tallinna Tehnikaüli-kooli aulas, kus selgitatakse välja võitjad.

edasipääsenute nimed avalikustatak-se kodulehel ja facebookis 4. märtsil.

Kõik Tudengi Eurovisiooni tulud anne-tatakse Tilsi lastekodule muusikainstru-mentide soetamiseks.

Ära kõhkle! Võta osa või tule kuulama ning tee üks suur heategu Tilsi lasteko-du lastele.

Lisainfot saab aadressilt www.kultuu-riklubi.ee või meiliaadressilt [email protected]

puhul sobib ka elektroakustiline kitarr).

Tudengi Eurovisiooni formaat sarnaneb Eurovisiooni omaga. Nimelt on ka Tu-dengi Eurovisiooni tunnusteks video-salvestiste ja otseülekande olemasolu, green room, SMS-hääletuse süsteem, esinejate "saategrupp", kelle eesmärgiks on välja mõeldud temaatikat (Euro-visioonil on temaatikaks riigid, mida lauljad esindavad) esindada ning oma sõpra toetada ja talle kaasa elada.

Esinejate vaheldumise ajal viiakse green room'isläbiintervjuuniisaategrupikuiesineja endaga.

Võimaluse lõppvõistlusel osaleda saab 10 noort Eesti artisti, kes on eelnevalt saadetud demomaterjalide põhjal sõltu-matu žürii poolt välja valitud.

Finaalkontserdi võitja selgitatakse välja 50-50 süsteemis, mis tähendab, et 50% tulemustest on žürii otsus ja teine 50% saadakse rahvahääletusest, mis viiakse läbi SMS-hääletusena.

Heategevuslik lauluvõistlus „Tudengi Eurovisioon 2011“ ootab osalejaid!

Viimane tähtaeg demode esitamiseks on 25. veebruar.


TIPIKAS ON AKTIIVNE

eesti üliõpilaste Meist-Rivõistlused piljaRdis on poolel Ma al. alates sep-teMbRist kuni pR aeguseni on eRinevates eesti kõRg- ja ülikoolide üliõpilased võtnud Mõõtu üksteise-ga piljaRdis, et selgitada Hooaja 2010/2011 paRiM üli-õpilasest piljaRdiMängija. pR aeguseks on läbitud 4 kvalifik atsioonietappi, Millele jäRgneb veel k aks ning 23. apRillil toiMuv fi-na altuRniiR, kus selguvad k a paRiMad.

Tänaseks moodustavad Tallinnas esikümne Mainori kõrgkooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Tehnika-ülikooli ja Infotehnoloogia Kolledži mängijad. Tartus aga Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Eesti Lennuakadee-mia mängijad.

Võistlused on üles ehitatud kuuele kvalifikatsiooni- ja ühele finaalturnii-rile. Võistlejad peavad ühes piirkonnas osalema vähemalt neljal etapil, et nad saaksid kandideerida finaalturniiri pääsule. Kirja lähevad neli parimat

meistrivõistlused Eesti üliõpilastele. Eelneval aastal toimusid Tallinnas Tudengite Karikavõistlused piljardis, millest võttis osa 60 mängijat.

TALLINNA ESIVIISIKU PAREMUS-JäRJESTUS Marti Dengo (Tallinna Tehnikakõrg-kool) Urmas Mihkelsoo (TTÜ) Timmo Lilium (Mainor) Rene Pringi (TTÜ) Kim Orlov (TTÜ)

TARTU ESIVIISIKU PAREMUSJäR-JESTUS Martin Raid (TÜ) Jaan Pettai (EMÜ) Taavi Taremaa (EMÜ) Siim Teppand (TÜ) Sander Õigus (EMÜ).

Finaalturniir toimub 23. aprillil alguse-ga kell 12.00 Tallinnas, Raua Baribali piljardisaalis (Raua tänav 23).

Rohkem infot ja tulemused ning juhendi Eesti Üliõpilaste Meistrivõistlustest piljardis leiab aadressil www.easl.ee rubriigi Kalender alt. Lisainfo: Oliver Lehtmets, 58 177 633

tulemust, mille alusel koostatakse pingerida. Tallinna piirkonnast pääseb finaalturniirile 13 ning Tartu piirkon-nast 12 mängijat. Kvalifikatsiooniturnii-rid toimuvad paralleelselt nii Tallinnas kui ka Tartus. Tallinnas on osalenud 43 sportlast 8 erinevast kõrg- või ülikoolist jaTartus29sportlast5erinevastkõrg-jaülikoolist.

fINAALTURNIIR Finaalturniirile on kvalifitseerunud juba 5 mängijat, kes osalevad Eesti Meist-riliigas või on väga heade tulemuste ja oskustega üliõpilastest piljardimängijad. Nendeks on Maario Hussar (TTK), Ale-xander Leitmäe (TTÜ), Karl Mihkelson (TTÜ), Stanislav Saiov (TTÜ) ja Reimo Simsalu (Mainor).

Võistluste tase on keskmine – leidub asjaarmastajaid, palju esimest korda turniiridel osalejaid kui ka mängijaid, kes on piljardispordiga juba aastaid tegelenud. Finaalturniirile on automaat-selt lubatud pääseda just neil mängijatel, kelle tase on teistest eelnevalt kõrgem, võimaldamaks põnevamaid kvalifikat-siooniturniire teistele osalejatele. Eesti Üliõpilaste Meistrivõistlused piljardis on esimest aastat toimuvad piljardi

Piljard paneb vere vemmeldamaOliver Lehtmets

uus a asta tõotab eesti fil-MiMa astikul tulla toiMe-k as. valMistutakse eesti filMi 100. juubelia astaks, kinobussi ja euRoopa kul-tuuRipealinna tallinn 2011 eestvedaMisel toiMuvad üleRiigilised filMitalgud ning kõigele lisaks on töös palju koduMaiseid linateo-seid.

TTÜ Kino püüab samuti kätt pulsil hoida ja sellel kevadel vastavalt võima-lustele pakkuda laiahaardelist filmiva-likut nii kodumaistelt tegijatelt kui ka piiritagustelt filmimeistritelt. Pärast mõningast pausi on taaskord korralda-misel Eesti FilmiÖÖ filmimaraton, mis peaks vaatajatele semestri teisel poolel pakkuma viimase aja parimaid Eesti lühi- ja täispikki filme.

kaardi, mis annab õiguse tulla vaatama viit filmi ilma tasuta. Samuti korraldame kevadel klubiliikmetele kinniseid klu-biõhtuid, kus näitame filme, mida meie tavaseanssidelt ei leia, ning muidugi kaasneb liikmelisusega ka täpsem info korraldatavatest üritustest.

Sellest sügisest alates on saalis olemas ka uus ja korralikult töötav projektor ning vastupidiselt eelmise kevade intsiden-tidele saab filme vaadata segamatult ja terviklikult. Meie tegemistest leiad täpsemat ja ajakohast infot uuenenud kodulehelt www.ttukino.ee. Kindlasti on tulemas mitmeid üllatusi, mida siinkohal veel mainitud ei ole, kuid mida jooksvalt nii kodulehel kui ka mujal reklaamime.

Ootame Sind kinno ja tulles võta sõber ka kaasa - on mõnusam!

Uuel semestril on filmivalikutes antud võimalus kaasa rääkida ka vaatajatel. Meie kinoklubi liikmed ja sõbrad Facebookis saavad kord kuus teha oma valiku etteantud filmidest, mida soovi-vad järgmisel kuul meie ekraanil kõige enam näha. Igal kuul saab ka üks õnne-lik valiku tegija tulla koos sõbraga tasuta kinno. Valentinipäeval, 14 veebruaril, pakume kõigile võimalust tulla filmi vaatama koos sõbraga ja maksta ainult ühe pileti eest. Muidugi tasub siinkohal mainida, et seoses uue rahaga läks meie pilet vastupidiselt üldisele tendentsile hoopis odavamaks. Nüüdsest maksab üks külastus 2 € ja jätkuvalt saab iga külastaja sellega kaasa ka karastusjoogi pakutavast valikust.

Ootame endiselt ka kõiki kinohuvilisi oma klubiliikmeks. Ühekordse liikme-maksu eest saab klubiliige omale klubi-

TTÜ Kino kevadsemestril 2011


geRd k anteR on olüMpia-võitja (2008) ning Ma ailMa-MeisteR (2007) kettaHeites. kokku on k anteR toonud eestile 5 tiitlivõistluste Medalit. teMa RekoRd 73,38 M on Ma ailMa kõigi aegade edetabelis kolMas tule-Mus. geRd on Ma ailMa Hoo-aja edetabelit juHtinud 5 Hooaega jäRjest (2006-2010). ttü spoRditoiMkonnal õn-nestus geRdi tRenni Minna ning küsida Mõned Huvita-vad küsiMused.

MIKS ASUSID õPPIMA TALLINNA KõRGEMASSE MAJANDUSKOOLI (PRAEGUNE TALLINNA TEHNIKA-ÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDž) JUST äRIJUHTIMIST? KES OLI SINU LEMMIKõPPEJõUD NING MIKS JUST TEMA? MIS AASTAL ASTUSID ÜLIKOOLI JA MILLAL LõPETASID SELLE? Asusin TTÜ KMK-sse õppima aastal 1997 ja lõpetasin 2001. Ärijuhtimine ja majandus olid minu kindlad valikud juba keskkoolis, seetõttu ei tekkinud mul eriala valides kahtlusi. Toredaid ja meeldivaid õppejõude oli palju, aga kindlasti meenub esimesena kooli hing ja juht Udo Meriste.

KUI TäHTSAKS PEAD HARIDUST TIPPSPORDI JUURES? KAS HA-RIDUS ON OLULINE VõI SAAB SPORDIS KA ILMA SELLETA HAK-KAMA? Mina arvan, et tänapäeval soosib õnn eelkõige ikka peaga sportlasi. Konkurents on tihe ja haridus on kind-lasti üks osa, mis võib tulemuste ja tiitlite saavutamisel määravaks saada.

KUIDAS SUJUVAD SUL MAGIST-RIõPINGUD EBS-IS TURUNDUSE ERIALAL? Hetkel passiivselt, kuna suurema osa ajast võtab ikkagi minu põhitegevus (kettaheide). Kindlasti on soov õpin-gud lõpule viia, kuid juba siis, kui on natukene rahulikum elu.

ON SUL KUNAGI OLNUD PROB-LEEME AJA PLANEERIMISEGA KOOLI JA SPORDI VAHEL? Ülikooli viimasel kursusel tekkis küll probleeme aja planeerimisega. Pärast

Kadrioru staadion on mulle kõige meelepärasem, kuna seal on tingi-mused head ja ka väga tore võistelda.

KUNA SA REISID KINDLASTI PALJU, SIIS ON SUL MõNI NALJA-KAS SEIK JUTUSTADA LENNUKI RUUMIPUUDUSEST? Mäletan, et kord lendasin Johannes-burgist Frankfurti. Lend kestis umbes 10 tundi. Reisiolud olid suhteliselt kitsad. Maadlesin kogu sõidu aja ruu-mipuudusega ning eriti irooniliseks muutus olukord, kui kõrvalistmel reisiv hiinlane lausa uppus ruumi üleküllusesse. Nimelt oli tal ruumi, et lebada jalg üle põlve ja samuti kippus hiinlane tukkudes minu õlale vajuma.

MITU KILO KUKIL SUUDAD KÜKKE TEHA? MõNI MÜSTILINE TULE-MUS VEEL TAVAINIMESE JAOKS? Minu täisküki rekord on 290 kg. Müstilise tulemusena võiks öelda, et olen maast lahti tõmmanud 300 kg.

ON SUL ERILISI RITUAALE, MIDA VIID LäBI ENNE JA PäRAST VõISTLUST? Rituaale ma ei harrasta. Minu jaoks on tähtis, et olen võistluseks välja puhanud ning enesetunne ja tervis on hea, siis tulevad ka tulemused oluliselt paremad.

MIS ON SINU KõIGE MAGUSAM VõIT SPORDIS, VäLJA ARVATUD KETTAHEIDE? 100 meetri jooksus olen olnud Pär-numaa meister, edestades tulevast sprinditalenti Martin Vihmanni. Seda võitu mäletan tänase päevani.

treeningut loengusse minnes kippus aeg-ajalt väsimus tähelepanu hajutama ning silmad tahtsid vägisi kinni va-juda. Õnneks lõppes kõik siiski hästi ning lõpetasin TTÜ KMK.

RAAMATUS „GERD KANTER. 15 SAMMU VõIDUNI“ KIRJELDAD ERINEVAID INIMESI, KES ON OLNUD SULLE EESKUJUKS. KES ON SULLE KõIGE SUUREMAKS EESKUJUKS OLNUD? MIKS JUST SEE INIMENE? Teadmised ja juhised on ikka kokku kogutud paljudelt erinevatelt in-imestelt. Seda ühte ja ainust inimest ei ole võimalik välja tuua. Igaühelt olen saanud midagi, mis on aidanud arene-da mul selliseks sportlaseks, nagu ma praegu olen. Näiteks minu isa Jaan Kanter tõi meie perre spordivaimu ning ilma kodu ja eelkõige isa õpetu-seta poleks ma kunagi olümpiavõitjaks tulnud. Michael Jordani eeskuju aitas mul mõista, et näilise kerguse ja osa-vuse taga peitub pea alati kas mahu-kam või targem treening.

MIS SA ARVAD, MIKS ON SINU RAAMATUD NII fENOMENAAL-SED? Ma arvan, et fenomenaalsus peitub lihtsuses. Raamatutes kirjutatud reeg-lid ja nõuanded on elementaarsed ja noortel lihtsalt rakendatavad.

OLED SA KUNAGI VäLJA ARVU-TANUD, MITU HEIDET SOORITAD ÜHE HOOAJA JOOKSUL? Ühe hooaja jooksul sooritan umbes 10 000 heidet.

MILLINE ON SINU LEMMIK KETTA-HEITEVäLJAK?

GERD KANTER •Gerdonkokku214korda heitnud üle 60 meetri ning seda 78 erinevas linnas ja 30 riigis. •PekingiolümpiavõidupuhulandisEesti Post välja sportlase margi. •Gerdikäesonkettaheitesisemaail-marekord (69,51 m, 2009. a Växjös) •Eestiaastameesportlane 2007 ja 2008 •Rohkeminformatsiooni Gerdi tiimi kodulehelt www.team75plus.com

TIPIKAS JA SPORT

Gerd Kanter: Haridus võib määravaks saadatulemuste ja tiitlite saavutamisel Liis Jaagant, Hans Üürike [email protected]


TIPIKAS JA HUUMOR

GEOGRAAfIA EKSAM Üliõpilane vastab geograafia eksamit ning teeb seda väga halvale tulemusele.õppejõud: „Jaa-jaa, noormees, näen et teie peas on üksainus kõrb.“ tudeng: „Võib-olla, aga kallis profes-sor, igas kõrbes leidub oaas ning ainult rumalad kaamelid ei pane seda tähele ja jalutavad mööda.“

INGLISE KEEL, VõõRKEEL Üliõpilane tuleb auditooriumist välja. Järjekorras ootavad tunnevad muret: koridoris olija : „Noh, vastasid ära?“ üliõpilane: „Vist vastasin!“ koridoris olija: „Aga mida ta küsis?“ üliõpilane: „Kust mina tean, ta küsis ju inglise keeles!“

GEOGRAPHy ExAM A student takes an exam and his result is very poor. Professor: “Yes, young man, I can see a huge desert in your head.” Student: “You may say so, but dear professor, an oasis can be found in every desert and only stupid camels miss to notice it and pass by.”

ENGLISH, fOREIGN LANGUAGE A student comes out of the auditorium. Those who wait for their turn are curious: Line-stander: “Well, did you pass?” Student: “I guess so!” Line-stander: “But what did he ask?” Student: “How I would know, he asked all in English!”

KõIK OLENEB SELLEST, MIS NURGA ALT VAADATA... Üliõpilane tuleb eksamilt, sõbrad kohe pärivad: „Noh, vastasid ära?“ Üliõpilane: „Vastasin, aga oh, kuidas ta mind muudkui uputada ja uputada püüdis, aga mina siiski ujusin välja.“ Kui sama üliõpilase kohta küsiti pro-fessorit, siis too vastas: „Oh, kuidas ma teda küll sikutasin ja sikutasin, suure vaevaga sikutasin läbi.“

IT ALL DEPENDS fROM WHICH ANGLE yOU LOOK... A student comes from an exam, his friends are eager to know: Friends: “Well, did you pass?” Student: “Yes, I did, but oh, how he tried to drown me, but I still managed to swim to the shore.” When the professor was asked about the same student, the reply was: “Oh, how I tugged and tugged him, with a great ef-fort I managed to tug him to the shore.”

VIIMANEGI EESEL SAAB ARU õppejõud: „Teie lõputööst ei saa mitte tuhkagi aru, töö peab olema kirjutatud nii, et iga viimnegi eesel saaks sellest aru.“ üliõpilane: „Jah, professor, mis täpselt teile siis arusaamatuks jäi?“

VASTUSTE TäHISTAMINE „Teadsin kõiki vastuseid!“ teatab audi-tooriumist väljunud rõõmus üliõpilane. „Oodake, kuhu te jooksete,“ hüüab auditooriumi uksele tulnud õppejõud, „õiged vastused tuleb ju ära ka tähista-da!“ Üliõpilane: „Küll õhtul tähistame, vas-tab üliõpilane.“

EVEN EVERy DONKEy GETS IT Professor: “Your thesis is impossible to understand, it must be written in a way that even every donkey gets it.” Student: “Well, yes, professor, and what remains so obscure for you?”

ABOUT SCORING “I knew all the answers!” exclaims the student who just left the auditorium. “Hold up, where are you off to,” asks the professor from the auditorium door, “you have to check all the answers so I can score them!” Student: “We’ll see about scoring toni-ght!”

Kogus Sass Vasiljev

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

0,5‰ 1‰ 1,5‰ 2‰ 2,5‰

mehed

naised

Joobe aste VS atraktiivsus vastassoole

atra

ktiiv

sus

vast

asso

ole

%

joobe aste ‰

vastu puud õues

vastu posti mis ma talle ostsin

vastu kõike muud

Mille vastu teritab minu kass küüsi

Veebruar 2011

31

28

3

17

10

24

4

1

15

8

22

2

5 6

20

13

27

6

14

7

21

1

4

18

11

25

5

2

16

9

23

3

E

E

E

E

E

R

R

R

R

R

K

K

K

K

K

P

P

P

P

P

T

T

T

T

T

L

L

L

L

L

N

N

N

N

N

Tartu rahulepingu aasta-päev, KüünlapäevLõppeb TTÜ aasta teadla-se konkurssLõpeb TTÜ aasta parima nooremteadlase konkurss

18.00 Inseneride moes-how moetund Tallinna Tehnikaülikooli ruumis III-301. EELREGISTEERImINE

20:00 TTÜ Kino "Kiire raha" VII-22623.59 - registreerimise lõpp Inseneride moes-howle 17:30 Noored Kooli venekeelneinfoõhtu

ETÜN`i väljasõit L.-Virumaale www.ttu.ee/etyn

ÜE esinduskogu kandi-deerimise tähtaegkorp! Tehnola külalisõhtu www. tehnola.ee

Lõppeb aasta 2010 parimate õpejõudude valimineinfo:256Õppetöö algus kaugõppe üliõpilasteleTTÜ Futsali meistrivõist-lused

23.59 - eelvooru regist-reerimise lõpp Tudengi Eurovisioonile

Eesti Vabariigi aastapäev, Iseseisvuspäev06:45 Raekojaplats Tipikate rongkäik ToompealeEesti pidu

20:00 TTÜ kino "Noored kooli"film"Heleneelukool" VII-226

Leedu iseseisvuspäev18:00 Eesti üliıpilaste meistrivıistlused piljardis V-etapp Tallinnas

"Punase joone päev" semestri õppetööalase liikumise lõpp12.00 Tallinna Tehnika-kõrgkoolis erakondade esindajate vaheline debatt kõrghariduse temaatikal17:30 Noored Kooli eestikeelneinfoõhtu

Valentinipäev

20:00 TTÜ Kino "Baader Meinhofikompleks"VII-226Lõppeb "Hüvasti, Eesti kroon. Tere euro! näitus TTÜ raamatukogu galeriis

18:00 Eesti üliıpilaste meistrivıistlused piljardis V-etapp TartusTTÜ Futsali meistrivõist-lused

TTÜ Futsali meistrivõist-lused18.00 - Tudengidate pimekohting AHHAA Tea-duskeskuses (Vabaduse väljak 9)23.00 - TTÜ, TLÜ, TKTK, TTK ja TPSi ühine Valen-tinipäeva pidu Balous (Rüütli tänav 18)

19.00 TTÜ Kino "Üksik mees" VII-22621.00 TTÜ Kino "POLLI PÄEVIKUD" VII-226Lõppeb näitus "akadeemi-kute allee 25" peahoone fuajees

12:00-16:00 Ettevõtte Rahanduse Olümpiaad, Akadeemia tee 3 r.211 A,B,C

korp! Tehnola külalisõhtu www. tehnola.ee

18:00AIESEciinfoõhtuTTÜfuajee/TLUfuajee18.00 Inseneride moes-how moetund Tallinna Tehnikakõrgkooli ruumis 123. EELREGISTREERImINE ÜE esinduskogu valimiste väljakuulutamine

18:00AIESEciinfoõhtuTTÜfuajee/TLUfuajeeTudengidate pimekohtin-gule registreerimise lõpp

5

7

6

8

9

Rohkeminfotüritustekohtaaadressilwww.ttu.ee

12

19

26

Documents

2011 Veebruar