Maalehe nõuandelisa Nr 6 10. veebruar 2011

SÕBRAPÄEV:Kutsu sõbrad kokkuLk 86–87

KEHA VIRGEKS:Venita lihaseidLk 90–91

REISI AJAS:Kas või minevikkuLk 93–94

TALVEPUHKUS

82 Talvepuhkus

w w w . d a n s u k k e r . e e

UMBES 20 TÜKKI

5 muna500 g Dansukkeri tumedat Muscovado suhkrut200 g toasooja võid60 g kakaopulbrit25 g Dansukkeri vanillisuhkrut1 g soola200 g nisujahu

KOOKOSE-KARAMELLIGLASUUR

400 g kookoshelbeid300 g Dansukkeri valget suhkrut 280 g Dansukkeri heledat siirupit300 ml vahukoort125 g võid või margariini

Vispelda kokku munad ja Muscovado suhkur. Lisa või, kakao-pulber, vanillisuhkur ja sool ning sega ühtlaseks massiks. Lisa jahu. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpse-ta ahju keskmises osas 200 °C kraadi juures umbes 15 minutit. Kuni kook küpseb, sega glasuuri koostisained omavahel paksupõhjalises kastrulis ning lase madalal kuumusel, pidevalt segades, 5 minutiks keema tõusta. Vala glasuur ahjust võetud koogile ning aseta kook veel 10 minutiks tagasi küpsema. Lõi-ka jahtunud kook ruutudeks. Kooki saab ka sügavkülmutada.

4 TASSI

2 spl Dansukkeri Demerara suhkrut2 spl Dansukkeri heledat siirupit1 tl võid või margariini50 g tumedat 70% kakaosisaldusega šokolaadi8 dl piima

KAUNISTAMISEKS

jäätistDansukkeri heledat siirupit

Sulata Demerara suhkur ja hele siirup kastmepannil, lisa rasvaine ning sulata, madalda kuumust, et vältida karamelli kõrbemist. Murra šokolaad tükkideks ja sega karamellisegusse. Vala juurde piim ja kuumuta uuesti. Vala šokolaad klaasidesse ning lisa igasse klaasi jäätisepall, millele nirista veidi heledat siirupit.

2 TÜKKI

1 leht külmutatud lehttainast2 õuna15 g vedelat margariini15 g Dansukkeri Demerara suhkrut1 g Dansukkeri vanillisuhkrut

Rulli sulanud lehttainas tööpinnal õhukeseks ja lõika sellest kaks südamekujulist tükki. Koori ja puhasta õunad ning lõika õhukesteks viiludeks. Lao need tainasüdametele ning pintselda kergelt vedela margariiniga üle. Sega kokku suhkrud ning puista segu õuntele. Küpseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil ahju keskosas 200 °C kraadi juures umbes 15 minutit. Serveeri jäätisekuuli, vahukoore või vanillikastmega.

Vaata ka uusi videoretsepte Eesti oma toidublogijatelt meie Youtube’i kanalil Dansukker TV.

Talvepuhkus 83

Tõsta talvetujuUsun endiselt, et jaanuar

on kõige igavam kuu. Veebruar tuleb juba tei-

siti. Võime ju võõramaiste täht-päevade peale nina krimpsuta-da, aga küünlakuu päästavad nad tänavu ära. Sest meie oma vastlapäev liugleb sedakorda märtsikuusse.

3. veebruaril imporditi meile Hiinast taas uus aasta. Kas pole hea vigade parandus neile, kel-lele ametlik aasta algus just kõi-ge õnnelikum ei tundunud?

14. veebruaril tähistame va-lentini- ehk sõbrapäeva. Sõb-rapäev mõjub mis tahes kujul kindlasti pehmemalt kui ukse taga “pommi või kommi!” karja-tavad halloween’i-jõmpsikad.

Arvate, et unustasin vabarii-gi aastapäeva? Oma suhtelises uudsuses alles avastame selle päeva võlu ja kujundame pere-traditsioone.

Ometi võiks iga talvepäeva omal kombel pühitseda.

Rõõmustagem või selle üle, et praegused lapsed saavad pensio-nieas õhata: küll minu lapsepõl-ves olid kõrged hanged! Ja koos nendega suusatada, suusatada, suusatada!

Huvitavat tubast tegevust leiab aga paikades, kuhu kuu-mal suvepäeval ehk ei satu. Miks mitte minna ajas tagasi lapse-põlve (Tartu mänguasjamuu-seumisse) või koguni esiesiisade maale (Paide ajakeskusesse).

Reisida võib ka tulevikku. Kui omamaist kevadet ei jõua kuida-gi ära oodata, saab talle Hollan-disse vastu minna.

Peatähtis on liikumine! Kui

liigub mõte ja astub jalg

– järelikult elad! Ja

kevadeni pole enam pikk maa.

KAJA PRÜGI

toimetajaNarva mnt 11e, 10151 Tallinn, www.maaleht.eeToimetaja: Kaja Prügi, 661 3337 / Kujundaja: Mari PetersonReklaam: Enn Viidik, enn.viidik@lehed.eeVäl jaand ja AS Maaleht / Trükk AS KroonpressLehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2011 ILMUB KOOS MAALEHEGA

TALVEPUHKUS

Peatähtis on liikumine! Kui

liigub mõte ja astub jalg

– järelikult

pole enam pikk maa.

Valentinipäeva tähistamine on laialt levinud nii Euroopas kui Ameerikas. Päeva seos-tatakse eelkõige armastus-avaldustega, aga ka sobiva kihlumis- ja pulmapäevaga.

Eestis on valentinipäeva oma tagasi-hoidlikul moel tähistatud arvatavalt 20 aastat. Eestlane ju umbusklik ja oma tunnete väljendamises rohkem kui ta-gasihoidlik. Võib-olla just seepärast on meil valentinipäevast pigem sõbrapäev saanud – kõlab leebemalt, kohustama-ta millekski.

Kust selline tähtpäevKatoliku kirik teab rääkida vähemalt kolmest Valentinist, kes surid 14. veeb-ruaril märtrisurma. Sagedamini seos-tatakse valentinipäeva Rooma krist-liku preestriga, kes keiser Claudius II käsu vastaselt salaja sõdureid laulatas. Legendi järgi saatis ta enne hukkamist 14. veebruaril 270. aastal armsamale kirja allkirjaga “Sinu Valentin”.

496. a nimetas paavst Gelasius 14. veebruari valentinipäevaks ja Valentini armastajate patrooniks. 1969. aastal jättis aga paavst Paulus VI selle päeva kalendrist välja.

Valentinipäeva on seostatud ka pa-ganliku viljakuspühaga, mida pee-ti Vana-Itaalia ja Vana-Rooma abi-elu ja sünnituse jumalanna Juno auks 14. veebruaril. Sel päeval peeti uhket festivali, mille tähtsaimaks rituaaliks oli naistel armastuskirjade kirjutami-ne. Kirjad visati urni, kust neid tõm-basid loosina välja mehed, kes asusid kirjutajat jälitama. Niisugune loosi-ga valentinide valimise komme kestis XVIII sajandini.

Valentinipäeva on seostatud ka lin-dude ja mesilaste paaritumisaja algu-sega, mis keskaegse arusaama kohaselt langes kokku just 14. veebruariga.

Valentinipäevast, nagu teistestki tähtpäevadest, oskab kaubandus jär-jest enam kasu lõigata. Inimesi meeli-tatakse ostma kingitusi, šokolaadi, lil-

li... Kõige traditsioonilisemaks valen-tinipäeva kingituseks võib aga lugeda (isetehtud) kaarti.

ValentinikaartRomantiliste teks-tidega kaartide saat-mise algust seostatak-se Orleani Charlesiga, kes 1415. aastal vangistuses vii-bides läkitas selliseid oma naisele.

XVI sajandist levisid värvilisele pa-berile värvilise tindiga kirjutatud va-lentinikaardid. Paberist lõigati väl-ja kujundeid, neile kirjutati salmike-si, mille värsside esitähed moodusta-sid armsama nime. Salmikestes oli osa sõnu asendatud piltidega. Neid võtteid kasutatakse tänapäevalgi.

1800ndate alguses hakkasid levima mustvalged trükikaardid, mis muutu-sid kiiresti väga populaarseks, sest nen-dega oma tunnete väljendamine tun-dus kombekam.

1800. aastast kehtestati USAs kaar-tide saatmiseks pennine mark. Ja nagu jõuluvanale saab kaardi saata jõulu-maalt, nii on võimalik valentinikaar-ti saata armastusemaale Coloradosse või seda sealt tellida.

Aegade jooksul kujunesid valentini-kaartidest tõelised kunstiteosed, mida ilustati siidipaelte, lillede, kullalehtede ja trükitud või joonistatud Cupido ehk Erosega (Venuse poeg). Sümboolikas-se kuuluvad südamed, punased roosid, pits, armusõlmed, tuvid, X kui suudlu-se sümbol. Viimase tekkelugu on pärit keskajast, mil kirjaoskamatud kritselda-sid allkirja asemel X-i ja kinnitasid selle tunnistajate juuresolekul suudlusega.

Tänapäeval saadavad valentinikaar-te enamasti naised, mehed kingivad lilli ja šokolaadi. Valentinilillede kinki-mise kommet ja lillesümboolikat seos-tatakse Rootsi kuninga Karl II-ga, kel oli suur huvi Pärsia lillede keele vas-tu. XVIII sajandil avaldati arvukalt lil-leleksikone, mille abil sai mõista lillede sümboolikat ja tõlgendada kimpu kät-ketud sõnumeid.

Allikas: BERTA

84 Talvepuhkus

Kõige parema emotsiooni suudab tekitada miski, mis on natuke ootamatu ja mille eest ei pea maksma.

Meeldivalt palju on tulnud bussireisijatelt tagasisidet, et SEBE bussijuhid on vaata et tavatult sõbralikud.

Abivalmidus pagasi paigutamisel või reisija muu prob-leemi kiire lahendamine on tihti põhjuseks, miks bussirei-sijad armastavad SEBE bussiga sõita.

Mõni bussijuht viskab ootamatu nalja ja kogu bussitäis kihistab väikest naeru või vahel isegi aplodeerib. See teeb meele rõõmsaks nii bussijuhtidel kui reisijatel.

Naeratame päeva paremaksSõbrakuul tahab SEBE olla kõigi oma reisijate suhtes veelgi sõbralikum. Kõik SEBE bussijuhid kingivad reisijatele sooja ja lahke naeratuse. Ehk teevad nad seda väikses ootuses, et lahked reisijad kingivad naeratuse ka vastu.

Inglise kirjanik Joseph Addison on öelnud, et naeratu-sed on inimestele sama mis päikesepaiste lilledele. Ehk tu-leb nii ka kevad kiiremini?

Naeratus ei maksa midagi, küll aga muudab päeva rõõm-samaks. Naeratus tekitab tunde, et oled oodatud, et sinust hoolitakse. Eestlast peetakse sageli külmaks ja tundetuks, kes silmside vältimiseks pea lausa kõrvale pöörab.

SEBE teeb aga üleskutse, et just sõbrakuul oleksime üks-teise vastu sõbralikumad kui kunagi varem, et naeratusele vastataks naeratusega, et me ei häbeneks klienditeeninda-jat tervitamast ja tänamast.

Las olla väike päike igas päevas, päeva meeldivaks muutmine on meie enda võimuses.

Valime kõige sõbralikumaSEBE kodulehekülje www.sebe.ee/tagasiside kaudu saavad reisijad valida kõige muhedama ja sõbralikuma naeratuse ja olekuga SEBE bussijuhti. Arvesse lähevad kõik kiitused, mis laekuvad veebruarikuu jooksul.

Enim poolehoidu võitnud bussijuhti ootab ees üllatus-kingitus. Ikka selleks, et saada jõudu edaspidi veel särava-malt naeratada.

Austraalia luuletaja Pam Brown on öelnud toredasti, et naeratus poe kassapidajalt või bussijuhilt, sõbralik sõna raamatukoguhoidjalt, lõbus mõttevahetus kanalisatsioo-nikaevu parandava mehega, viisakas parklateenindaja – ja see hetk, see päev muutub teiseks. Kogu usaldus inimkon-na vastu on tagasi.

Ära siis unusta, et naeratus võib korda saata imesid. Tee endale ja teistele see väike heategu ning rõõm tuleb sinu juurde.

Naeratav SEBE bussijuht Tiit Hansman.

HENDRIK OSULA

Kingime naeratuse!

Talvepuhkus 85reklaamTekST

5. veebruaril SEB Kõrvemaa suusamaraton

19.–20. veebruaril Suusalaager koolilastele

27. veebruaril Tallinna suusamaraton

1. aprillil Oja talu sünnipäev ning näitus „Oja talu piirkond läbi aegade”

23. aprillil SEB Kõrvemaa kevadjooks

30. aprillil Tervisepäev „Liigume koos” (rattasõit, metsajooks ja kepikõnd)

1. mail Kevade kuulutaja perematk

7. mail Tavaharrastajate metsajooks koos treeneriga

8. mail Elion Cup’i rattamaraton

8. mail Emadepäeva perematk

Rohkem infot:

Sportland Eesti ASi Kõrvemaa Matka- ja Suusa-keskus asub 56 kilomeetri kaugusel Tallinnast Anija vallas Harjumaal. Keskuse territooriumi pii-ril asetseb 12 961 hektari suuruse Põhja-Kõrve-maa „mägede”, soode ja järvedega kaetud loodus-kaitseala, mida kutsutakse Eestimaa Šveitsiks ning peetakse üheks ainulaadsema maastikuga puhke-piirkonnaks Põhja-Eestis.

Keskusest viie kilomeetri kaugusel asub Kõrve-maa pealinn ja kunagine kuurortlinn Aegviidu, kuhu saab kohale sõita ka rongiga. Aegviidust kes-kusesse võib liikuda mööda terviserada. Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses keskendutakse palju peredele, pereväärtuste hoidmisele ja koos-tegevuste võimaldamisele aktiivse liikumise kaudu.

• fantastilised, huvitavad ja hästi hooldatud suusa rajad pikkusega 1,5 km, 3 km, 5 km, 19 km ja 24 km• Pavo Raudsepa juhendamisel Kõrvemaa suusa kool lastele, algajatele ja edasijõudnutele• mõnus kelgumägi ja äkilisem snowtube’i nõlv• uisuplats väikestele harjutajatele• rühma- ja personaalmatkad mootorsaanidel• talvised seiklus- ja orienteerumismängud• talvevarustuse rent ja kauplus Sportland Out-door• kuum saun• maitsvad kodused toidud söögimajas• öömajalistele magus uni kottpimedas

Keskusel on välja kujunenud hulk traditsioonili-si ettevõtmisi.

Looduskool on mõeldud nii kooli- kui ka laste-aialastele. Matkamise, orienteerumise, seiklemi-se, meisterdamise töötoa ja loodusmängude teel avastatakse koos lihtsaid ja põnevaid looduses vii-bimise võimalusi ning õpitakse tundma taime- ja loomariiki. Varakevadel keskendutakse kevade-märkide jälgimisele ja avastamisele.

Laupäevased loodusspordipäevad toimuvad treenerite juhendamisel. Tegevuse keskmes on ak-

tiivne liikumine: talvel suusakool ja treeningud, lumevabal ajal metsajooks, kepikõnd ja rattasõit. Korraldatakse ka spordilaagreid koos konkreetse programmiga nii lastele, naistele, meestele kui ka segarühmadele.

Rattasõidutreeningutel antakse harrastus-sportlastele ettevalmistust ning julgust marato-nil osaleda ja võistelda. Selle tulemusel kasvab osavõtjate arv ka tavaharrastajate seas. Saadak-se paremad sõiduoskused ning põhjalikud tree-ningteadmised. Õpitakse ka teadlikult toituma, enesekindlamalt võistlusrada läbima ning kuk-kumistest ja traumadest hoiduma.

Metsajooksu programmiga on ühendatud Nike Running Clubi jooksukoolitused, etteval-mistused maratonideks ning jooksulaagrid.

Kepikõnnitreeningud on mõeldud rahuliku-matele, kuid täielikku treeningkoormust nauti-vatele harrastajatele, sealhulgas aktiivsetele eaka-tele. Kepikõnd Põhja-Kõrvemaa terviseradadel ei ole niisama jalutuskäik metsas, vaid pigem tõsi-ne treening tõusude ja laskumistega maastikul.

Samal ajal kui vanemad tegelevad spordiga, saavad lapsed keskuses mängida, matkata või loodusest leiduvast midagi huvitavat meisterda-da. Seda kõike järelevalve all ja vajadusel juhen-daja abiga.

Perematkad on traditsioonilised püha-päevased matkapäevad, mis lõppevad ühi-se pannkoogisöömisega.

Matka käigus mängitakse loodusmänge, õpitakse orienteeruma, läbitakse jalgratastel pikemaid radu, õpitakse tundma taimi ja loo-mi. Võetakse ette ka ühiseid marja-seene ko-rilasmatku, lahendatakse legende ja otsitak-se aardeid. Matkad jagunevad vastavalt tee-madele ja lähtudes laste vanusest. Korralda-takse ka perematku, millest saavad osa võt-ta isegi kõige pisemad pereliikmed, kes nau-divad loodust oma vankrist või lapsevanema kandelinas olles.

Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses on võimalik pidada koosolekuid, seminare või ak-tiivse tegevusega ühisüritusi (nn office-day-out). Keskus loob üha enam juurde sportimise ja ak-tiivse puhkuse võimalusi nii harrastajatele, pro-fessionaalidele kui ka võistluste ja ürituste kor-raldajatele.

TulGe meile külla! Puhas eesTimaa loodus ooTab Teid!

Tallinn 56 kmTartu 134 kmRakvere 64 kmJõgeva 84 kmPaide 57 kmPärnu 147 km

Oja talu, Pillapalla küla, Anija vald, 74501 Harjumaatel 5349 9598, e-post info@korvemaa.eewww.korvemaa.ee

86 Talvepuhkus

05.–06.03 Kaziaukase laat (Leedu suurim käsitöölaat) H: 100 € / 1560 kr

04.–11.04 ja väike-saared. Giid O. Sandrak H: 844 € / 13 200 kr

06.–08.05; 09.–12.06 Kultuurimetropol , Jaani kirik 150. Giid B. Gorbunov

H: al 177 € / 2765 kr

02.–07.05 H: 908 € / 14 200 kr

28.05.–04.06 – meie ühine ajalugu. Giid O. Sandrak H: 505 € / 7900 kr

02.–04.06 reis aiandushuvilistele. Taimetark A. Aaspõllu H: 192 € / 3000 kr

10.–12.06 (Läti-Leedu). Giid O. Sandrak H: 204 € / 3200 kr

17.–18.06 Rododendronid, rododendronid… reis aiandushuvilistele.

Taimetark A. Aaspõllu H: 160 € / 2500 kr

08.–09.07 koos ajakirjaga Elukiri H: 188 € / 2950 kr

11–17.07 H: 450 € / 7500 kr

14.–17.07Häme, Pohjanmaa, Satakunta. Giid O. Sandrak H: 255 € / 3990 kr

tel 645 5925, 522 0009comtour@comtour.eewww.comtour.ee

21.–24.07; 11.–14.08 Päripäeva . Giid B. Gorbunov

H: 315 € / 4929 kr

12.–13.08 H: 150 € / 2347 kr

18–21.08 Giid O. Sandrak H: 190 € / 2973 kr

01.–08.09 Odessa linna-päevad, Doonau delta, mõlemad Moldovad ja Buko-viinad. Giid O. Sandrak. Jälgi reklaami

12.–18.09 Värviküllane Jälgi reklaami

25.09.–01.10 Toscana aiad ja maitsed H: 985 € / 15 400 kr

Alljärgnev lugu annab lootust selleks, et jutt meie külade ja maaelu väljasure-misest võib sisaldada väikest liialdust. Ning eestlane polegi teisele eestlasele va võsavillem.Enne talvist koolivaheaega õhkas sõb-ra tütar, seitsmenda klassi neiu Kar-men, et tahaks juba Ristiväljale. Ei, mitte Hiiumaale sellenimelisse kül-la Käina vallas, vaid Saaremaale, kus Ristivälja nime kannab kõigest üks plats kahe küla – Orinõmme ja Liiga-laskma – piiril.

Koht spordiks ja mõtisklusteksOrinõmmes elab Karmeni vanaema ja tüdruk peab tema maja oma teiseks koduks. Kuid see pole ainus põhjus, miks ta ka südatalvel Ristivälja järe-le igatseb.

“See on üks mõistatusliku auraga koht, kus kahe küla noored koos käi-vad,” jutustab mandrilaps. “Tullakse kaugemaltki, Maasist ja Saiklast näi-

teks. Päris võõ-raid sinna ei satu. Tulijad on ikka kohalike tuttavad, sõb-rad või sugula-sed.”

Neiu rää-gib õhinal, et kui vähegi suu-rem seltskond kokku tuleb, mängitakse su-vel Ristiväljal võrk- või jalgpalli. Järgmisel suvel on lootust ka korvpalliväljak valmis saa-da. Spordihull tundub see sõpruskond tõepoolest olevat, sest kuiva ilmaga ei lähe vaata et ühtki õhtut pallimängu-ta mööda. Plats on külakeskustest ee-mal, nii et sealset rahvast noorte val-jud hõiskamised ei sega.

“Ristiväljale võib ka üksi minna, kui seal valitseb vaikus ja tahad omaette mõtiskleda,” räägib Karmen. “Sellel kohal on eriline rahustav toime. Plat-si servas asub väike majake, mille üks aken on näiteks seinale täiesti ärapet-valt joonistatud. Majas on kamin, tele-

viisor ja kohalike meeste meisterdatud täispuidust lauad-pingid. Nõnda saab koos spordiülekandeid vaadata.”

Ristivälja loomise luguAga kuidas saab niisugune “meka” sündida, kui paljude metsateede otsas vaatavad tulijale vastu hoiatavad, kee-lavad ja piiravad märgid või tahvlid: eramaa, lubatud omaniku loal jne?

2003. aastal asutasid 16 suitsuga Orinõmme ja 10 suitsuga Liigalask-ma seltsingu nimega Ristivälja. Selle esimeheks sai Anu Viljaste, kelle põ-hiamet on olla Orissaare kultuurima-ja juhataja.

“Vajadus sellise koha järele tekkis siis, kui küla vana kooskäimiskoht en-distele omanikele tagastati,” meenu-tab seltsingu eestvedaja. “Nõnda jäi-me ilma palliplatsita. Kuna oma pe-res olid pojad kasvamas, adusin sel-gelt, kuidas noorele inimesele on vaja kohta, kus omaette olla, kus oleks ruu-mi palli mängida ja puhata. Just sellist paika on igas külas väga-väga vaja.

Koos toimetamine liidab noori ja ehk tänu sellele jääb meie silmadel

RISTIVÄLJA – sõpruskonna väike paradiis Mis kuurike? Ilus nukumajake!

Anu Viljaste. Võiks öelda, et Ristivälja pereema.

Talvepuhkus 87

ANU VILJASTE ERAKOGU

Viis põhjust, miks osta maja talvelLevinud on arvamus, et eramut on talvel raske müüa ja ebasoovitav osta. Kummutame selle müüdi.

Maja ümbritsev haljastus lisab kinnistule kindlasti atraktiivsust, kuid talvel on paraku see toredus mattunud lume alla. Sellegipoo-lest juhiksin tähelepanu põhjuste-le, miks oleks arukas elumaja otsi-da just talvekuudel.

n Ilma suviselt lopsaka taimestiku emotsionaalselt pimestava mõjuta tõuseb maja ise kõigi oma eeliste ja puudustega paremini esile. Arves-tades meie kliimavööndit, mis ini-mesed pikkadeks kuudeks peami-selt siseruumidesse surub, on maja ehituslik kvaliteet suurema kaa-luga kui haljastuse omapära. Aia meeldivaks kujundamine pole nii pakiline ja kulukas probleem kui maja elamiskõlblikuks ümber ehi-tamine.

n Talvel saab maja külastades pa-remini aimu, kas olemasolev kütte-süsteem on korras ja toimiv. Sellest lähtuvalt saab ennustada ka ees oo-tavaid küttekulusid.

n Köetud ruumid püsivad kauem soojad, kui maja on hästi soojus-tatud. Talvel on müüjal keeruline maja soojapidavust üles kiita, kui tema jutu taustaks põrand jalge all külma õhkab või katuseservast jää-liustikud alla koolduvad.

n Lumerohke talv näitab, kui hea on ligipääsetavus kinnistule. Eriti oluline on see info kahtlemata lin-nalähedaste arenduste või vanade-le talukohtadele ehitatud eramu-te puhul. Huvipakkuva majani vii-val kõrvalteel hange kinni jäämine pole ostjale just parim reklaam, ise-gi kui suvel sealsed maastikupildid hinge kinni võtavad.

n Talviselt lühike päev ja pikk õhtu sunnivad tähelepanu pöörama piir-konna valgustusele. Ka ilma autota liikuvad pereliik-med peaksid end koduteel turvali-selt tundma.

KATRIN NOPPEL

Uus Maa Tartu büroo maakler

nägemata, kuidas nad kodust ära len-davad ega leia tagasiteed. Ja tõsi mis tõsi – kaob maalt noorus, kaovad kü-lad, kahvatub ka rahvuslik kultuur, mida suuresti Eesti küla säilitab.

Keegi pidi külarahvale uue koos-käimiskoha leidmise enda peale võt-ma. Julgesin. Natuke oli ikka alustu-seks raha ka vaja. Olin siis valla voliko-gus ja sealt sain infot ning nõu.”

Esimesed 4000 krooni saadi Koha-likult Omaalgatuse Programmilt. Veel toetas vald ja iga pere annetas võima-lust mööda puumaterjali. Nõnda töö lahti läkski – esimestena valmisid pin-gid, välikäimla ja tore katusega kiik.

“Mul on praegugi meeles see päev, kui sellest esimesest rahastamisotsu-sest külarahvale rääkisin – rõõm oli suur,” meenutab Anu Viljaste. “Nüüd-seks on abiprojekte kogunenud palju, sest kuis muidu oleksime ka oma ma-jakese saanud. Lisaks tulid appi meie suvesaarlased, kes andsid omapoolse rahalise toetuse.”

Headus pole ilmast otsasAga maa? Pahatihti jäävad head plaa-nid pidama just kohapuuduse taha – kõik eramaa ja see on püha ning puu-tumatu.

“Meie mail on teistsuguseid inime-si ka,” kiidab Anu Viljaste. “Lahkelt lu-bas Jaagu-Mardi perenaine Heli Tuus oma valdustest tüki külaplatsi otstar-

beks. Selles, et puhtale paepinnasele tuli muru kasvamiseks mulda vedada, ei nähtud takistust. Lähikonnas käis mitme tee remont ja kaevati kraave. Nii sai vajalikku kallist kraami lihtsa-malt kätte.”

Platsi serva oli jäänud kunagine ma-sinakuur. “Meie kuurike paistabki väl-jastpoolt ikka kuuri moodi, kuigi ehita-sime selle mõne meetri pikemaks. Aga maja on seestpoolt väga hubane.”

“Kogu töö tegime oma küla ini-mestega talgukorras,” meenutab Ris-tivälja ehituse eestvedaja. “Külaplatsil ühiselt toimetamise päev oli iga teisi-päev. Käsku polnud, kes sai, see tuli. Tuldi ja toimetati ka üksi, endale so-bival ajal.”

Aastal 2004 pühitsesid kahe küla inimesed uue kooskäimiskoha kokku-tulekuga sisse. Kokku tuli rahvast üle kolmesaja. Rahvarohkeid üritusi on seal peetud hiljemgi.

Karmen peab aga Ristiväljat eelkõi-ge noorte kogunemiskohaks. “Mina tunnen Ristiväljal, et kooskäivad noo-red oleksid nagu mu õed ja vennad. Nii omaks on nad saanud. Ja seetõttu tahan sinna jälle ja jälle.”

Poleks ime, kui nende kahe küla inimesed kunagi päris seltsimaja ehi-tavad. Ja kui lähikonda ka töökohti tekib, on kohalikud noored kord kõik Saaremaal tagasi.

IVO PILVE

Külakokkutulekutel kuurikesest ei piisa, siis lüüakse telk üles.

88 Talvepuhkus

Hinnas edasi-tagasi laevapiletid, majutus Hollandis armsates maja-kestes (köök, elutuba, magamis-tuba) ning Lübecki kesklinna külalismajas hommikusöökidega. Vabaõhumuuseumi, lilleparaadi ja Volendami kaluriküla külastus, tutvumine Amsterdami linnaga.

Hinnas reisibuss, majutus kesklinna hotellis*** hommikusöökidega, viisa, linna-ekskursioon, kohalik giid, reisisaatja.Külastame Peterhoffi , Venemaa Versailles’d ning Tsarskoje Selo suurejoonelisi paleesid ja aedu.

LILLEPARAAD HOLLANDIS

KEVADINE PETERBURI FOLKLOORIETENDUSEGA

13.–20.04.2011HIND 300 eurot

25.–27.03.2011HIND 85 eurot

NORDLAND TRAVEL. Narva mnt 4, Tallinn (Krediidipanga 2. k), reg nr 11332142. Tel 633 7951, 507 1879; info@nordlandtravel.ee www.nordlandtravel.ee

Esimese kevadeootusest pakatava reisi võiks teha Hollandisse.Holland on pindalalt enam-vähem Eesti-suurune, ent meiega võrreldes üle kümne korra suurema rahvaarvu-ga riik Lääne-Euroopas.

Hollandi kõrge elatustase ja rahva üldine heaolu põhinevad aastasadade jooksul välja kujunenud töökusel, aga – mis seal salata – ka omaaegsete asu-maade, nt Indoneesia ja Lõuna-Aafri-ka alade ekspluateerimisel.

Holland on kuulus ka oma tolerant-suse ning vabameelsuse poolest.

Pealinn AmsterdamKõige enam korraldatakse Hollandis-se rühmareise aprillis, kui toimub tra-ditsiooniline lilleparaad. Rühmareisi eelis on kindlasti see, et midagi täht-sat ja riigile iseloomulikku ei jää nä-gemata.

Tallinnast lähevad otselennud ka Amsterdami, kuid sel juhul piirdub reis tavaliselt selle linna ja Keukenho-fi lilleaiaga.

Amsterdam on ülivõrrete linn – siin on rohkem sildu kui Pariisis ja rohkem kanaleid kui Veneetsias. Linn on pii-savalt väike, et tutvumisretk ette võt-ta jalgsi. Tänavad on Amsterdamis kit-sad ning bussiga pole võimalik kõikja-le ligineda.

Kindlasti tasub kunstisõpradel kü-lastada Rijksmuusemi, millest võibki kujuneda tippelamus. Rijksmuuseu-mi lähedal asub Van Goghi muuseum, kus on enam kui 200 maali.

Elamuse saab ka kanalikruiisilt, kust on hea vaade kanaliäärsetele vil-tustele majadele. Mõni maja võib püs-ti seista lausa ohtlikult. Majad projek-teeritigi kohe algselt kaldu, et oleks võimalik vintsi abil kaupu üles tirida, mitte purustada aknaid ega kaupa.

Üle kogu maailma on kuulsust ko-gunud Hollandi lilled ning parim koht

lillesibulaid ja -mugulaid soetada on lilleturg, mis asub Amsterdami kesk-linnas Singeli kanali pealsel. Tänava-tel on väga palju lillemüüjaid ja võib näha väga erinevalt sätitud kimpe.

Teemandikodades saab vaada-ta, kuidas teemante lihvitakse. Enne II maailmasõda oli Amsterdam tee-mantide ostmise ja lihvimise keskus.

Omamoodi vaatamisväärsused on ka majade eesaiad, mis meenutavad paradiisiaedu. Hollandis on kõik ma-jade aiad hoolikalt kaunistatud, rää-ma jäetud aedu kohtab siin haruhar-va. Perenaised on väga töökad ning kõik aiaga seonduva teevad nad ise, kasutamata kujunduses tippmeistri-te teenust.

Vabaõhumuuseum ja lillekasvatusedVabaõhumuuseum ei asu Amsterda-mist väga kaugel ning sissepääs on ta-suta. Küll aga tuleb maksta väljapa-nekute eest, kui on soov nendega lä-hemalt tutvuda. Kindlasti on huvitav vaadata, kuidas juustuvabrikus juust valmib ning seda kodustele kingitu-seks kaasa osta. Puukingade töökojas saab osta tibatillukesi puukingi, aga ka suuremaid. Vabaõhumuuseumis on seitse tuuleveskit.

Kala on olnud hollandlaste toidu-valiku tähtsaim osa. Vabaõhumuu-seumist edasi minnes tasub läbi sõi-ta Volendami kalurikülast, kus on õdusaid kohvikuid ja kalarestorane. Maitsta saab mageveekalu, hiidlesta, rannakarpe, austreid. Siit võib kaasa osta ka värsket kala.

Hollandi tuntuim ja arenenuim lil-lekasvatuse ala paikneb maa lääne-osas Amsterdami ja Rotterdami piir-konnas. Juba alates jaanuari lõpust õitsevad siinsetel poldritel erksavärvi-lised sibullilled: kõigepealt varajased krookused, seejärel tulbid ning kogu

Lilleline Holland

Riia 15b, 51010 Tartutel 742 7997, 502 6554info@eurotravel.ee

REISIKALENDER 2011 >> Itaalia: romantiline Toscana

>> Lõuna-Itaalia – Sitsiilia

>> Sardegna-Corsica-Liguria

>> Avastame Põhja-Itaalia salapärast ilu!

>> Sicilia – antiiksete naudingute saar

>> Itaalia ringreis

>> Imepärane Šveits ja Prantsuse Alpid

>> Põhja-Itaalia – Alpid ja Prantsuse Riviera

>> Majesteetlikud Alpid – Provence – Cote d’Azur>> Normandia-Bretagne

>> Prantsuse Riviera

>> Püreneed-Andorra-Provence

>> Reini-äärne Saksamaa – Luksemburg

>> Taani-Saksamaa-Poola

>> Nordkapp-Lofoodid-Lapimaa

VT REISIKIRJELDUSI: WWW.EUROTRAVEL.EE

Soodustus kuni 10%

õiteperioodi lõpetavad maikuus hilis-te õitsejatena tuntud liiliad.

Kõige suurem lilleaed on Keuken-hof ning seal käib igal aastal sadu tuhandeid turiste kogu Euroopast. Keukenhofi lilleväljadele istutatakse igal aastal umbes seitse miljonit sibul-lille ning kõige kaunimaks ajaks lille-pargi külastamiseks peetakse ajavahe-mikku märtsi lõpust mai lõpuni.

Keukenhofi külastamiseks tuleb varuda hulganisti aega, kuna lille-aed on tohutult suur. Peale turistide-hordi on siin lõpmatuseni tulpe, nart-sisse, hüatsinte – kõik kaunilt ja läbi-mõeldult paigutatud vanasse parki. Võimatu on kirjeldada seda õitepidu! Et mulje oleks veel külluslikum, lisan-

duvad aia ühes osas lillemerele õits-vad kirsipuud. Kohad, kuhu sibullil-li pole millegipärast sattunud, ei ole ometi tühjaks jäänud – need on mõel-dud suvelillede ning õitsvate põõsas-te etteasteks.

Uhke lilleparaadÜks kevadise lillehooaja värvikamaid ettevõtmisi on iga-aastane traditsioo-niline lilleparaad. Paraad saab alguse Põhjamere-äärsest väikesest sadama- ja kuurortlinnast Noorwijk aan Zeest ning lõpeb õhtul Haarlemi linna vanal illumineeritud turvaturu väljakul.

Tuhanded vabatahtlikud aitavad lil-leparaadi korraldada, rongkäik koos-

neb 20 hiigelsuurest lilledega kaetud hõljukist ning enam kui 30 dekoreeri-tud luksuslikust limusiinist.

Peotuju lisavad meeleolukad saa-teorkestrid.

Huvilistel tuleks enne paraadi kind-lasti täpselt vaadata, kustpoolt päike paistma hakkab, et see fotoaparaate ja vaadet ei häiriks. Mida varem kohale minna, seda paremad kohad saab.

Ja lõpetuseks veel üks näpunäide. Kevadel Hollandist ostetud lillesibu-lad tuleks mulda pista alles sügisel, et järgmisel kevadel oleks ka meil õites paradiisiaed.

HELEN NOORKÕIV Nordland Travel reisikonsultant

www.keukenhof.nlKeukenhofi park.

Talvepuhkus 89

Talvepuhkus90

Pärast pingutavat treeningut ja väsitavat tööd tuleb oma pinges lihaseid lõõgastada.

Lumerohke tali kestab ja suusata­miseks ei pea tingimata kaugetesse kõrgmägedesse sõitma. M.I. Massaa­žikooli spordimassaaži õpetaja Anneli Albert paneb kõigile talispordiharras­tajatele südamele, et igasuguse sport­liku tegevuse järel tuleb kohe oma li­haseid venitada.

“Sportimise käigus lihas lüheneb, ja kui venitust peale ei tehta, häirub nor­maalne lihastöö. Lihases kuhjuvad jääk­ained ja halveneb varustatus toitaine­tega. Koormuste jätkudes võivad lihas­tes tekkida mikrovigastused. Venitusi on vaja teha, et taastuks lihase algpik­kus. Oluline on ka see, et kui lihaseid regulaarselt venitada, siis koormusta­luvus­vastupidavus lihases suureneb.”

Ka massaažist on abiLihaste valulikkuse puhul on Anneli Al­berti sõnul abi ka massaažist. “Kui nä­dalas tehakse regulaarselt kolmel­nel­jal päeval sporti, siis soovitan paar kor­da kuus lasta teha ka professionaalset massaaži. See hoiab lihased töökorras ja vajadusel saab inimene kiiret abi.”

Massöör tunnistab, et näiteks mõne jäseme valulikkuse puhul võib abi olla ka kiirest enesemassaažist. Tähtis on liigutuste suund: ikka südame poo­le, toetades lümfi­ ja vereringet. “Kui lööte ennast millegi vastu ära, panete ju ka instinktiivselt käe haigele koha­le. Kohe närvisüsteem rahuneb ja valu annab järele.”

Kui sportimisel kukuteSuusatades ja eriti uisutades kimbu­tavad ka kukkumine ja traumad. “Kui kukute ja mingi kehaosa muutub va­lulikuks, tuleb esmalt midagi külma peale panna,” õpetab Anneli Albert. “Päris ära külmetada seda kohta ei to­hiks, aga väikeste vaheaegadega võib külmageeli või külmakotti peal hoida kuni 72 tundi.”

Luumurru ja muu tõsisema vigastu­se puhul tuleb muidugi pöörduda ars­ti poole. Hea on teada, et igasugused põrutatud ja rebenenud koed taastu­vad aeglasemalt kui murdunud luu, mis kasvab kipsi toel kiiresti kinni.

Kui valulikkus kestab, on mõistlik külastada spordiarsti. Kasu võib olla ka haige koha kinesioteipimisest. Ki­nesioteipimise eesmärk on taastada, parandada ning soodustada lihaste ja liigeste füsioloogilist liikumist ilma lii­kuvust piiramata. Aga just liigutama sellist viga saanud kehaosa peab.

Näiteks õlaliigese trauma korral halveneb üsna tihti liigesliikuvus. Vä­hene liikuvus liigestes võib põhjusta­da sidekoe jäigastumise. Seega harju­tuste tegemine on olulise tähtsusega. Harjutuste tegemine ei tohiks põhjus­tada valulikkust. Traumajärgselt tu­leks esialgu harjutusi teha ilma ras­kusteta.

Kinesioteipi soovitab Anneli Albert kasutada kuuridena. Kokku näiteks 4–5 nädalat (sõltub probleemist) rüt­mis, kus teip on peal 4–5 päeva ja see­järel lastakse nahal paar päeva hin­gata. Kindlasti aitavad taastumise­le kaasa ka massaaž ja spetsiaalsed harjutused.

Tõhusaid harjutusiSuusatamisel saavad olenevalt tehni­kast rohkem või vähem koormust pea kõik suuremad lihasgrupid. Sestap tu­leks venitada eelkõige jala­, tuhara­ ja käelihaseid, sest need lühenevad spor­timise käigus kõige rohkem. Venituste juures võiks jälgida, et algasendis hin­game sisse ja venitusse minnes välja.

Venituste juures ei tohi “nõksuta­da”, et saavutada kiirem lõppasend, sest viimase piirini viidud lihases võib tekkida lihaskiu rebend. Lihas hakkab venima juba viiesekundilise venitu­ses oleku juures. Venitus võiks toimu­da pigem lühiajaliselt (15–30 sek) ja väikese vaheajaga mitu korda (3–4). Venitus on tõhus, kui tunnete n­ö ma­gusat valu. Tõelise valu piiri ei tohiks ületada.

Anneli Albert oli nõus kõik harjutu­sed ise ette näitama.

n Õlavarre kolmpealihase venitami­seks viime käe üle õla selja taha. Sel­le venituse juures on hea kasutada kä­terätikut. Teise käega rätti sikutades tunneme üle pea viidud käe venitust.

n Õlavarre kakspealihas on painutajali­has ja seda on keerulisem venitada. Toe­tame randme laua peale ja teise käega lükkame küünarnukki ettepoole.

Kasulikke venitusharjutusi

Talvepuhkus 91

n Reie nelipealihase venituseks kõ-verdage jalga põlvest taha suunas, vii-ge jalg (säär) vastu tuharat ning puus ette. Tunnetage venitust.

n Tagareielihaste venitamiseks tõst-ke jalg lauale või toolile, põlv kergelt kõverdatud. Nüüd painutage keha-ga kergelt jalale. Kõverdatud põlv ta-gab selle, et venitus toimub ainult ta-gareielihaseas. Kui põlv on sirge, toi-mub venitus ka säärelihases.

n Säärelihase venitamiseks on mitu võimalust. Tõstame varbad üles enda poole, põlv on sirge. Teise variandi pu-hul toetage varbad vastu seina ja suru-ge jalga seina poole.

Kõige tõhusamad on harjutused trepil. Seiske poole jalalabaga trepil ja suruge kanda alla. Seda harjutust võib teha jalghaaval või kaks korraga.

n Tuharalihaste venituseks heitke selili ja püüdke põlve tõmmata vastu rinda.

n Reie väljapööraja- ehk pirnlihas asetseb tuharalihaste all. Selle venita-miseks istuge maha, üks jalg on rät-sepiste asendis ja teine otse põlvest kergelt kõverdatud. Laskuge ette ning tunnetage tuharapiirkonnas venitust.

See harjutus teeb head ka neile, kellel on istuv töö. Lühenenud pirn-lihas põhjustab palju probleeme, sest selle alt läheb läbi meie kõige suurem närv istmikunärv. Kui lihas on pinges, surub see närvi peale ja võib tekkida närvivalu.

n Sääre eesmisi lihaseid saab venita-da, pöörates varbad tagurpidi (plan-taarflektsioon) ja surudes säärt väga rahulikult ettepoole.

n Suusatamisel tekib üsna suur pin-ge alaselga. Heitke selili ja tõstke jalad tooli peale, nii et põlved ja puusad on 90° nurga all. Selles asendis rahuneb kogu keha ja soovitatav on seda harju-tust kõige viimasena teha, lebades nõn-da kuni pool tundi. Ka istuva või pikka aega jalul olemist vajava töö puhul on see hea lõõgastusharjutus.

Ka Tartu maratonist osavõtjatele on Anneli Albertil nõuandeid varuks:

“Maratoni järel oleks soovitatav kerget sauna võtta, aga mitte üle poole tunni. Ka ei maksa üle poole tunni mul-livannis sulistada. Mõlemad tekitavad kehale lisakoormust. Järgmisel päeval võite nautida juba kuumemat ja pika-ajalisemat sauna. Ka massaaži võiks nautida järgmisel päeval, kuid mitte mõlemat korraga ühel päeval.”

KAJA PRÜGI

SVEN ARBET

92 Talvepuhkus

Talvine välikempsn Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Lumest kempsu ehitamise vajadu-se tingis saabuv sünnipäev, kuhu oli tulemas üle 60 inimese. Majaperemees pelgas, et ainult üks WC sellise rahvamassi kohta võib tekitada järjekorra. “Ja kuidas ma ikka lasen sõpradel põõsasse urineerida,“ sõnas lumetualeti autor Enn Hiiemets ise.

GERLI RAMLER

TopelT allahindlus

Soodustus kehtib raamide ja klaaside koosostul kuu lõpuni.

Tallinn Pärnu mnt 68, tel 645 3941; Väike-Karja 5, tel 644 3121; Pärnu mnt 17, tel 665 1740; Kaubamaja 6, tel 677 8219; Sõpruse pst 213, tel 652 3235; Järve Selveris Pärnu mnt 238, tel 667 3677; Tartu mnt 45, tel 648 4874, Rocca al Mare kaubanduskeskuses Paldiski mnt 102, tel 652 2444. Tartu Rüütli 10, tel 742 3659. Pärnu Hospidali 14, tel 444 0345, Lai 11 (Port Artur 2), tel 447 8690. Rakvere Tallinna mnt 16, tel 322 3354. Paide Vee 3, tel 385 0767. Jõhvi Narva mnt 5, tel 335 2258. Kuressaare Kohtu 1, tel 455 5601. Kärdla Heltermaa mnt 14a, tel 463 2057. Rapla Tallinna mnt 14, tel 485 5540. Viljandi Tartu tänav 3, tel 433 3322.

Meie kauplused:

silmanägemise konTroll

0 €prillide valmisTamine tasuta!päikeseprillid –50%

www.optika.ee

Talv teeb taibukaks

Marten Karise

enn HiieMets

n Suure lumega talvel on sageli väga keerukas puid kuurist tuppa vedada, kuna käruratas kipub lumehange kinni jääma. Marten Karise pani talve kergemaks üleelamiseks puuveokärule alla suusa. Ja nüüd ei jõua vaata et ise enam kärule järele lipata! “Selliseid suuski leidub kindlasti igas keldris – veerand tundi nokitse-mist, ning talvised käru-tööd lähevadki märksa libedamalt,“ ütleb ta ise.

Puud vaevata

tuppa

Talvepuhkus 93

REISIKALENDER 2011NB! Eelregistreerijatele kuni 01.03.2011 hinnasoodustus 10%UUDIS! PRAHA – VARSSAVI – KARLOVY VARY – KARLŠTEIN – CZESTOCHOWA (6 p) 19.–24.03 (kevadvaheaeg); 17.–22.06; 20.–25.08; 23.–28.10 (sügis-vaheaeg) H: 159 €UUDIS! KASTANIÕITES PARIIS ja TULPIDES HOLLAND 10.–19.04. H: 319 €HOLLANDI LILLEFESTIVAL 13.–19.04 H: 255 €KLASSIKALINE ITAALIA RINGREIS (10 ja 11 p) 18.–27.03; 21.–30.10 H: 293 € (10 p); 16.–26.04 (lihavõtted Roomas); 02.–12.06; 07.–17.07; 18.–28.08 H: 319–338 € (11 p)UUDIS! BAIERIMAA-ŠVEITS-LIECHTENSTEIN-POOLA-TŠEHHI (9 p) 18.–26.04; 08.–16.07; 19.–27.08 H: 262 €UUDIS! PREISIMAA-VARSSAVI (Poola, 6 p) 03.–08.05; 01.–06.06; 06.–11.08 H: 159 €

UUDIS! LÕUNA-POOLA – VARSSAVI (6 p) 03.–08.05; 01.–06.06; 07.–12.08 H: 159 €KREEKA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (15 ja 13 p) 13.–27.05 ja 01.–15.09 H: 383 € ja 447 € (15 p); 24.07.–05.08 ja 18.–30.09 H: 434 € ja 357 € (13 p)SLOVEENIA – HORVAATIA – BOSNIA ja HERTSEGOVIINA PUHKUS (13 p) 19.–31.05; 08.–20.06; 25.06.–07.07; 13.–25.07; 02.–14.08; 18.–30.08; 03.–15.09; 17.–29.09 H: 307–319 €UUDIS! LÄÄNE-UKRAINA – MOLDOVA – KRIMM 03.–15.05; 05.–17.09 H: 383 €PARIIS – LOIRE’I ORU LOSSID – BRETOONI MAA ja NORMANDIA (11 p) 18.–28.05; 17.–27.08 H: 319 €UUDIS! RUMEENIA-BULGAARIA RINGREIS PUHKUSEGA MUSTA MERE ÄÄRES (13 p) 02.–14.06; 02.–14.09; 20.09.–02.10 H: 358–383 €PETERBURI – TSARSKOJE SELO – PETERHOF 28.–30.05 (purskkaevude avapidustused); 09.–11.06; 14.–16.06; 19.–21.06: 03.–05.07 H: 105 €

HISPAANIA PUHKUS (12 ja 14 p) 20.–31.07; 22.10.–02.11 H: 319–357 € (12 p); 23.04.–06.05; 03.–16.06; 25.06.–08.07; 22.07.–04.08; 15.–28.08; 17.–30.09; 24.09.–07.10 H: 377–428 € (14 p)IDA-EUROOPA RINGREIS (16 p) 03.–18.06 H: 491 €; 03.–18.09 H: 447 €BUDAPEST ja WIELICZKA soola-kaevandus (6 p) 18.–23.06; 21.–26.08; 23.–28.10 H: 153 €BERLIIN ja TROOPILINE PARADIIS 09.–14.06; 17.–22.06; 26.06.–01.07; 03.–08.07; 07.–12.08 H: 166 €HORVAATIA-SLOVEENIA RINGREIS (10 p) 10.–19.06; 25.06.–04.07; 15.–24.07; 05.–14.08; 19.–28.08; 01.–10.09; 17.–26.09 H: 249–275 €UUDIS! FANTASTILINE NORRA ja KUULUS TROLLITEE (7 p) 28.06.–04.07; 07.–13.07; 19.–25.07; 10.–16.08 H: 274 €UNELMATE KESK-NORRA (7 p) 15.–21.06; 28.06.–04.07; 11.–17.07; 20.–26.07; 28.07.–03.08; 18.–24.08 H: 274 €

PÕHJA-NORRA (NORDKAPP), LOFOODID ja LAPIMAA (7 ja 9 p) 09.–15.06; 29.06.–05.07; 19.–25.07; 10.–16.08 H: 242–255 € (7 p); 10.–18.06; 26.06.–04.07; 29.06.–07.07; 08.–16.07; 29.07.–06.08; 19.–27.08 H: 319–331 € (9 p koos Nordkapiga)KREEKA-TÜRGI RINGREIS (19 p) 19.09.–07.10 H: 702 €SAKSA HANSATEE – BERLIIN – TAANI(9 p) 09.–17.07 H: 287 €HISPAANIA-PORTUGAL-MAROKO RINGREIS (21 p) 05.–25.05 H: 702 €; 21.09.–11.10 H: 765 €SUUR HISPAANIA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (15 p) 13.–27.07 H: 447 €UNELMATE PARIIS 20.–28.07; 04.–12.08 H: 239 €VÄIKE HISPAANIA RINGREIS (13 p) 02.–14.08 H: 383 €TUNEESIA-MALTA-SITSIILIA RINGREIS 19.09.–06.10 H: 875 €HORVAATIA – SLOVEENIA – BOSNIA ja HERTSEGOVIINA – MONTENEGRO –

ALBAANIA (15 p) 05.–19.09 H: 403 €MADALMAADE PÄRLID (9 p): Amsterdam, Haag, Rotterdam, Antverpen, Brügge, Gent, Brüssel 10.–18.07 H: 262 €ŠOTIMAA-INGLISMAA-LONDON (13 p) 16.–28.05; 27.06.–09.07; 23.07.–04.08; 16.–28.08 H: 364–383 €LONDON-PARIIS (11 p): Amsterdam, Brüssel, London, Pariis, Luksemburg 17.–27.05; 26.06.–06.07; 24.07.–03.08; 17.–27.08 H: 294–307 €

AUSTRIA-BAIERIMAA-ŠVEITS-LIECHTEN-STEIN (10 p) 25.06.–04.07; 05.–14.08 H: 293 €

PRANTSUSE RIVIERA RINGREIS (11 p) 17.–27.08 H: 338 €

MALTA JA SITSIILIA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (16 p) 22.09.–07.10 H: 640 €

SOOME (3 p) 03.–05.09 H: 158 €

VAATA HINDA! SUURBRITANNIA KUNINGRIIK JA IIRI VABARIIK (18 p) 23.07.–09.08 H: 574 €

Väljasõidud Jõhvist, Tallinnast, Tartust, Pärnust. Püsiklientidele ja gruppidele soodushinnad. NB! Bussikohtade broneerimine seniks, kuni kohti jätkub!

NB! Kindlasti helista ja küsi infot ning vaata kodulehte www.virureisid.ee

TalliNN: Narva mnt 7–347, III sisse pääs, III korrus; tel 610 9321, 610 9322; tallinn@virureisid.ee

JõHvi: Keskväljak 9, tel 337 0594, 337 1216; viru.reisid@neti.ee.

TarTu: Lõuna-Eesti Turismikeskus,Turu 2 (bussijaam), tel 734 4190.

PärNu: Pärnu Reisibüroo,Rüütli 32, tel 444 5105.

Jaanuari alguses avas uksed Paide vallimäel asuv ajakeskus Wittenstein, kus külastajad saa-vad ajamasina rollis oleva liftiga sõites ülevaate meie ajaloost.

Ajamasin alustab teekonda maa-alusest mui-nasajast, liigutakse läbi orduaja, kuningate ja tsaariaja, Eesti aja, okupatsioonide aja ning lõpetatakse keskuse kahel kõrgemal korru-sel, kus on eksponeeritud taasiseseisvumise ning euroaeg.

Keskus sündis läbi europrojektiPaide linnavalitsuse arendusnõunik, siht-asutuse Ajakeskus Wittenstein juhatuse liige Elena Sapp sõnab, et ajakeskus on pidevalt arenev objekt ja lõplikult valmis ei saa see kunagi. Pidevalt mõeldakse vastavalt idee-dele juurde uusi ekspositsioone.

“Vajadus vallimäele midagi rajada seisnes selles, et pärandvara seisis tühjalt ja kasutult,” jutustab Sapp. “Samal ajal avanes võimalus kirjutada projektitaotlus ELi Euroopa regio-naalarengu fondi rahastatavasse meetmesse “Piirkondade konkurentsivõime tugevdami-ne”. Püüdsime seda võimalust rakendada lin-na arendamiseks ja nii sündiski projektitaot-lus. Ajakeskuse kontseptsiooni autor on Georgi Särekanno, kellel oli nii ideid kui kogemusi.”

Elena Sapp usub, et ajakeskuse üks suure-maid väärtusi on videofilmid, mille on Ruu-du Produtsendid OÜ spetsiaalselt keskuse jaoks loonud.

“Mulle meeldivad kõige rohkem Ordu korrus ja Rüütlite saal. Külastajatelt oleme kuulnud palju häid sõnu ka Muinasaja kor-

ruse kohta, kus on kõige rohkem interaktiiv-seid efekte. Palju positiivset tagasisidet on antud veel Okupatsioonide korruse kohta, mis loob väga eheda õhkkonna.”

Ajastutruud rõivadKui ajakeskuse kontseptsioon võib tunduda esmapilgul väga tehniline ja elektroonne, siis nüüdseks näeb seal tänu korraldatud riigihan-keprojektile ka ajastutruid ja ehe-daid kostüüme. 18 eri aegadesse kuuluvat mannekeeni, alates kivi-ajast ja lõpetades XX sajandi lõpu-ga, valmistasid Katrin Koch-Maasing Tige Tikker OÜst ja FIE Jana Ratas.

“See oli suur ja huvitav projekt,” kinnitab Katrin Koch-Maasing. “Manne-keenide määratlused anti projekti loojate poolt ette, näiteks tsistertsi munk XIII–XIV sajandist või naine aastast 1900. Meie üles-andeks jäi need mannekeenid võimalikult originaalilähedaselt riidesse panna – et nii siluett, kasutatud lõiked kui ka materjalid oleksid võimalikult algupärased.”

Katrin Koch-Maasing teab, et näiteks kuni XIX sajandi teise pooleni ei ole manne-keenide rõivastel nähtavaid masinaõmblusi. Osadel on pealisõmblused, mõnel lausa kõik õmblused käsitsi tehtud. Sama kehtib ma-terjalivaliku kohta. “Kui välja arvata mõ-ned üksikud detailid, mille jaoks algupä-rase kanga leidmine kaasajal ülikeeruline, on kasutatud originaalilähedasi naturaalseid kangaid, eelkõige täisvillast ja linast. Ja kõik need rõivad on ka tegelikult kantavad.”

GERLI RAMLER

ruse kohta, kus on kõige rohkem interaktiiv-seid efekte. Palju positiivset tagasisidet on antud veel Okupatsioonide korruse kohta, mis loob väga eheda õhkkonna.”

Kui ajakeskuse kontseptsioon võib tunduda esmapilgul väga tehniline ja elektroonne, siis nüüdseks näeb seal tänu korraldatud riigihan-keprojektile ka ajastutruid ja ehe-daid kostüüme. 18 eri aegadesse kuuluvat mannekeeni, alates kivi-ajast ja lõpetades XX sajandi lõpu-ga, valmistasid Katrin Koch-Maasing Tige Tikker OÜst ja FIE Jana Ratas.

“See oli suur ja huvitav projekt,” kinnitab Katrin Koch-Maasing. “Manne-keenide määratlused anti projekti loojate poolt ette, näiteks tsistertsi munk XIII–XIV sajandist või naine aastast 1900. Meie üles-andeks jäi need mannekeenid võimalikult originaalilähedaselt riidesse panna – et nii siluett, kasutatud lõiked kui ka materjalid oleksid võimalikult algupärased.”

Katrin Koch-Maasing teab, et näiteks kuni XIX sajandi teise pooleni ei ole manne-keenide rõivastel nähtavaid masinaõmblusi. Osadel on pealisõmblused, mõnel lausa kõik õmblused käsitsi tehtud. Sama kehtib ma-terjalivaliku kohta. “Kui välja arvata mõ-ned üksikud detailid, mille jaoks algupä-rase kanga leidmine kaasajal ülikeeruline, on kasutatud originaalilähedasi naturaalseid kangaid, eelkõige täisvillast ja linast. Ja kõik Sellises kostüümis

meesterahvas võis tänaval vastu jalutada

XVI sajandi I poolel.

Paides saab ajas tagasi rännata

KATRIN KOCH-MAASING

Talvepuhkus 9594 Talvepuhkus

Kui Haanja või Otepää kupli-te vahel on nädalavahetusel piisavalt suusatatud või kel-gutatud, tasub sättida end paar tundi varem koduteele ning põigata sisse Tartu mänguasjamuuseumisse.

Igaüks meist igatseb aeg-ajalt taga-si lapsepõlve mängumaale. Tartu va-nalinnas asuv mänguasjamuuseum on koht, kus see unistus täitub.

Lutsu tänavas avas Tartu mänguas-jamuuseum külastajatele uksed 2004. aasta küünlakuul. Kümme eelnenud aastat tegutseti Toomemäe all kitsuke-ses hoones. Kuid sealgi olid kõik kolm tuba rõõmsaid kilkeid täis ning külas-tajatest puudust ei tuntud. Praeguses asukohas on nii ruumi kui valgust, eri eas külastajatele on mõeldud kõikvõi-malikud arendavad tegevused.

Tuntud ka väljaspool EestitMuuseumi arendusjuht Marge Pärnits kinnitab, et aastas käib Lutsu tänavas enam kui 30 000 külastajat. Lisaks Eestile tullakse mänguasju uudista-ma päris kaugelt – Hiinast, Jaapanist, Austraaliast ja isegi Ameerikast. Kü-lalisteraamatusse on oma kodukoha märkimine vabatahtlik. “Kui tehakse sissekanne hieroglüüfides ja lisatakse juurde ingliskeelne tõlge, läheb süda soojaks,” räägib arendusjuht.

Päris sageli juhtub, et emad-isad või vanavanemad kiljatavad rõõmsalt eksponaatide ees: oi, see ju minu lap-sepõlve lelu! Kui enamik muuseume püüab oma sihtgruppi rangelt mää-ratleda, siis mänguasjamuuseumi kü-lastajaid on beebidest vanaemade-va-naisadeni.

Marge Pärnitsa sõnul on Tartu mänguasjamuuseum ainulaadne ter-ves Baltikumis. Lätis-Leedus sellist kohta ei ole, ja kui sealt Tartusse tul-lakse, siis plaanitakse ikka mitu tundi ekspositsiooniga tutvumiseks.

Esimene tuba, kuhu külastaja kohe satub, on linnalaste tuba. Seal on koha leidnud kõige vanemad lelud, mis pä-rinevad XIX–XX sajandi vahetusest. Silmailu pakuvad nii portselannukk, vana kepphobune kui ka juba viim-seni kulunud kaisumõmm. Omaette vaatamisväärsused on XX sajandi al-guse tekstiilist ja krepp-paberist sa-

longinukud. Linnalaste toas saab rat-sutada inglise stiilis kiikhobusega. Va-naemad võivad lastepiltidega albu-meid lehitsedes meenutada oma kau-get lapsepõlve.

Talulaste toas köidavad pilku pui-dust meisterdatud kariloomad, riideri-badest kaltsunukud, tillukesed nuku-voodid ja kõiksugu kirstud ning laekad. Puupulgast mänguloomad on muide ühed vanemad Eesti mänguasjad.

Rõõmu suurtele ja väikestele Väikeste poiste lemmik on kahtlema-ta mudelraudtee. Poetad pilusse mün-di ja vedurid-vagunid hakkavadki lii-kuma. Isegi isad unustavad ennast ja jälgivad, sära silmis, koos poegadega rongide liikumist.

Kõrvalasuvasse teatrimajja siirdu-des saab osa mehaanilisest nukuteat-rist. Marge Pärnits kinnitab, et teist sellist Eestis ei ole. “See on spetsiaal-selt meie jaoks ehitatud. Külastaja-le sobival ajal antakse kuni kolmemi-nutine etendus, mis on tõeliselt mee-liköitev.”

Üks suuremaid äratundmiskoh-ti meie põlvkonnale on nõukogude aja mänguasjad. Norma ja Polümee-ri firmamärki kandnud leludega ole-me kõik mänginud, ja millist rõõmu tundsid vanemad, kui neil õnnestus

poest hankida lapsele just tema unis-tuste mänguasi.

Väikestele tartlastele on ajalooline hoone Lutsu tänavas mõnus koht sün-nipäevade pidamiseks. Kringli-koo-gi söömise kõrvalt saab ise ka mida-gi teha, kui lahked tädid kõrval juhen-damas. Meisterdad varjuteatri nukud, hiljem annad vahva etenduse ning saad emalt-isalt pealekauba kiitagi.

“Võimalusi on palju ja põhimõ-te ongi see, et kõik head mõtted tule-vad läbi mängu. Meie majas on põnev olla,” tõdeb Pärnits.

Hiljuti avati mänguasjamuuseumis Meeri Säre teatrinukkude näitus. Va-nemuise tuntud peakunstnik oli üks mänguasjamuuseumi algatajaid ja käimalükkajaid.

Uudistada saab ka Lutsu teatrimaja ehitamise käigus päevavalgele tulnud keskaegseid nukke, mille vanus küü-nib nüüdseks üle kuuesaja aasta.

Põnevaid väljapanekuid jagub mit-messe majja. Hiljuti avati väljapanek mängukaartidest. Marge Pärnitsa sõ-nul on vitriinides uudistamiseks 500 kaardipakki. Need kuuluvad ühele Tartu prouale, kes ei soovinud oma nime avaldada. 19. märtsil saab teoks kaardimängu laupäev, kus külastaja-tele õpetatakse kaardimänge.

VAMBOLA PAAVO

Tagasi lapsepõlve

Tartu mänguasjamuuseumi maskott karu Lillekäpp kutsub külla nii suuri kui väikesi.

TARTU MÄNGUASJAMUUSEUM

Talvepuhkus 9594 Talvepuhkus

Õhtuks koju!

15€ 9€ Sõiduauto ülevedu*

Täis-kasvanupilet

Lapse- pilet(6−17a) 15€

Nüüd saad Eckerö Line’ga soodsalt õhtuti Helsingist Tallinna. Ja seda kuuel päeval nädalas.

E-R kell 21.45 Helsingist (Tallinnas kell 00.45) P kell 20.30 Helsingist (Tallinnas kell 23.30)

*Auto mõõdud on max 1,9 m kõrge ja max 6 m pikk.

Info ja broneerimine reisibüroodest üle Eesti ja Eckerö Line Tallinna kassast telefonil 66 46 000 või www.eckeroline.ee

96 Talvepuhkus