Arenguvõimalused avatud tööturu tingimustes –

Eesti Pank teel Euroopa keskpankade

süsteemi

Rein Minka05/03/2004

Euroopa Liidu ministrite nõukogu, Euroopa Liidu komisjoni ja Euroopa Keskpanga juures asuvad komiteed, töögrupid ja rakkerühmad (oktoober 2003)

Komiteesid, töögruppe ja rakkerühmi

EP osalusega komiteesid, töögruppe ja rakkerühmi

Euroopa Liidu ministrite nõukogu

6 6

Euroopa Liidu komisjon

17 16

Euroopa Keskpank 72 43

Kokku 95 65

Seminarid Soome Pangaga (alates 1992. aastast), kus käsitleti EL- ga liitumist või personalitööd

III (Tampere 1995) “Eurointegratsioon – kogemused ja tegevus” “Eesti ja eurointegratsioon”

IV (Pärnu 1996) “Juhtimine ja personali arendamine Soome Pangas”“Organisatsiooni areng ja personalijuhtimine Eesti Pangas”“Eesti integreerumine Euroopa Liitu”

VI (Käina 1998) “Rahapoliitiline koostöö europiirkonna ja muude Euroopa Liidu maade vahel”“Koolitussüsteemi ümberkorraldamine Eesti Pangas”“Eesti Panga kogemus Hay-hindamissüsteemi kasutamisel”“Hay-süsteemi kasutamine keskpangas”

VII (Saariselkä 1999) ja VIII (Kuressaare 2000) “Euroopa keskpanga komiteed ja töörühmad – rahvuspankade osavõtt teoorias ja praktikas”“Eurosüsteemis liikmeksoleku kogemused”

Balti keskpankade korralised seminarid alates 1994. aastast

IV seminar (Pärnu 1997) eraldi töötuba, kus teemadeks: “Juhtimine ja inimressursside arendamine Läti Pangas”, “Organisatsiooni muutused Eesti Pangas” jmt

IV seminar (Vilnius 1999) “Euroopa majandus- ja rahaliit ning laienemine” hr. Francesco Mazzaferro (Directorate General-International and European Relations, Europa Keskpank).

EP koolitustegevuse dünaamika

Näitaja 2000 2001 2002 2003

Külastuste arv 547 645 656 563

Päevi ühe töötaja kohta

7,3 7,0 7,6 7,0

Koolituskulu ühe töötaja kohta

10 200.- 11 100.- 14 490.- 11 920.-

Osalenud töötajate arv

180 230 206 206

Täiendõppe mahu jaotumine põhivaldkonnas

17%

5%

15%52%

11%

FinantsstabiilsusRahvusvahelised institutsioonid ja keskpanga rollMajandusstatistikaMajandusteooria ja -poliitikaVälisreservid

Eesti Panga seminarid põhivaldkonnas (2003)

Seminarid külalislektoritega

10

Eesti Panga külalisuurijate uurimistööde esitlused

2

Eesti Panga töötajate uurimistööde esitlused

4

Ühisprojektide esitlused

2

Kokku 18

Täiendõppe mahu jaotumine kaasvaldkonnas

11%

25%

28%

19%

17%

Õigusteadus Keeleõpe J uhtimineHaldus Informaatika

2003. aastal toimus 31% koolitustest põhivaldkonnas ja 69% kaasvaldkonnas.

Keskmine täiendõpe Eesti Panga töötaja kohta oli 2003. aastal 56 tundi.

 Osakonniti oli koolituse ajaline maht kõikuv,

ulatudes 29-st 114 tunnini. Vähim oli see infotehnoloogia osakonnas,

suurim finantsvahendusosakonnas. Täiendõppe ajalist mahtu osakonnas paisutavad eelkõige pikemad (keskmiselt 1‑nädalased) täiendõppelähetused.

Koolituse maht tundides ametitasemete lõikes

0102030405060708090

Koolitusandmete tinglik võrdlustabel

Organisatsioon /näitaja

Eesti Pank

Soome Pank

Taani Pank

Läti Pank

Sampo Pank

Just.min.

Välis-min.

Rah.min.

Koolituskulu/ palgakulu, % 3,8 4,2 4,0 5,15 4,5 2,7 2,2 3,8

Keskmine koolituskulu töötaja kohta (EEK)

11 920 26 521 35 51816194

[1]8600 3284 4338

3310 [2]

Koolituspäevi töötaja kohta 7,0 5,6 4,0   6,0[3] 8,5[4] 10 7,8

[1] Töötajate arv ei sisalda turvatöötajaid ja koristajaid

[2] Täpse ülevaate puudumise tõttu hetkel ei ole siinjuures arvestatud väliskoolitusi

[3] Ei sisalda kaugkoolitust ega keeleõpet

[4] Sisaldab ka iseseisvat õpet

Osalemine täiendõppes välismaal (in. arv)

51

13

1249

13

6

Austria Pank Financial Stability I nstitute / BISCCBS, I nglise Pank Gerzensee StudiezentrumHollandi Pank IMF (Washington)IMF (J oint Vienna Institute) Prantsuse PankSaksa Pank

Välismaiste koolitajate osatähtsused nii Eestis, kui

välismaal (tundides)

1500

500500

200

300

300200 150

IMF Prantsuse PankInglise Pank Saksa PankMarten Hansen Duke UniversityRobert Weibel Uppsala Ülikool

Juhtimiskvaliteedi mudelStruktuurikapital Struktuur

organisatsiooni ülesehitus, struktuurimuudatused, kompensatsioonisüsteem, volituste jagunemine

Protsessid tööprotsessid,

otsustusprotsess Informatsioon

informatsiooni kättesaadavus, usaldusväärsus, koostöövalmidus

Kultuur üldine tööõhkkond,

üldinimlikud väärtused

Inimkapital Motivatsioon

juhi motiveerimise oskus ja motiveeriv mõju

Kompetentsid erialased kompetentsid,

juhtimiskompetentsid Suhtlemine, koostöö

meeskonnatöö, koostöökompetentsid

Väärtused ja hoiakud juhi isikupärased

hoiakud ja veendumused

Struktuurikapitali skaalade keskmised

4,7 4,8 4,6 4,74,8 4,74,1 4,0

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

7,0

STRUKTUUR PROTSESSID INFORMATSIOON KULTUUR

2003 2001

Struktuurikapitali skaalade keskmised

4,7 4,8 4,6 4,74,8 4,7

4,1 4,0

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

7,0

STRUKTUUR PROTSESSID INFORMATSIOON KULTUUR

2003 2001

Struktuurikapitali faktor

Inimkapitali faktor

Inimkapitali skaalade keskmised

5,9 5,7 5,7 5,65,4 5,3 5,1 5,2

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

7,0

MOTI VATSI OON KOMPETENTSI D SUHTLEMI NE J AKOOSTÖÖ

HOI AKUD J AVÄÄRTUSED

2003 2001

Juhtimiskvaliteedi üldnäitajad Struktuurikapitali faktor

2001 – 4.4 2003 – 4.7

Inimkapitali faktor 2001 – 5.3 2003 – 5.8

Üldindeks 2001 – 4.85 2003 – 5.25

Arenguvestlused Eesti Pangas

Alustati 1995-1996 Formaliseerimata ja vabatahtlik Mõned osakonnad “Milleks eraldi vestelda, me

räägime ju niikuinii iga päev oma töötajatega?!”

Arenguvestlused Eesti Pangas (jätkub)

Uus katse 1999, enam formaliseeritud

Endiselt vabatahtlik Rakendati ca pooltes osakondades Tagasiside ebatäielik Ent: läbiviijate suhtumine

muutunud palju positiivsemaks

Arenguvestlused Eesti Pangas (jätkub)

Oktoober 2001 - strateegilise juhtimise ühisseminar Inglise Pangaga

arenguvestlus kui strateegilise juhtimise orgaaniline osa (sisekeskkonna analüüs, inimressursi pikaajaliseks juhtimiseks vajalik informatsioon)

Arenguvestlused Eesti Pangas (jätkub)

Arenguvestluse all peetakse Eesti Pangas silmas organisatsiooni kahe töötaja - töötaja ja tema juhi - vahel kord aastas toimuvat usalduslikku neljasilmavestlust, mille käigus hinnatakse töötaja eelmise hindamisperioodi töötulemusi eelnevalt püstitatud kriteeriumide põhjal, lepivad uued kokku järgmiseks perioodiks, koostavad ja ajakohastavad töötaja isikliku arengukava ja räägivad nii panga kui osakonna üldisest strateegiast ja töökorraldusest

Arenguvestlused Eesti Pangas (jätkub)

Eelmise hindamisperioodi peamiste töötulemuste hindamine peamiselt arendusülesanded, mitte

rutiinid Isikliku arengukava

koostamine/ajakohastamine kooskõla otsimine inimese

arengusoovide ja organisatsiooni võimaluste/vajaduste vahel

Arenguvestlused Eesti Pangas (jätkub)

Panga ja osakonna üldine strateegia ja töökorraldus on ainus arenguvestluse osa, mis

läheb osakonnast välja sisendiks strateegilise plaanimise

ja juhtimise protsessi

Ökonomistide arengupõhimõttedArendamismoodused Ametitasemed

Vanem-spetsialist

Juhtiv-spetsialist

Pea-spetsialist

Magistriõpe Soovitav Eeldus Eeldus

Doktoriõpe Soovitav Soovitav

Täiendkoolituse tase ja maht keskmiselt aasta kohta Kuni 2,5 nädalat kesktasemel

Kuni 3 nädalat, 50% kõrgtasemel

Kuni 2 nädalat kõrgtasemel

Rotatsioon ja stažeerimine X X

Osavõtt ja esinemine rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel

1x aastas 3x aastas

Praktikantide juhendamine X X

Uute töötajate juhendamine X X

Üliõpilaste lõputööde juhendamine ja tööde retsenseerimine

X X X

Loengute pidamine, õpetamine X X

Pangasisestes töögruppides osalemine/ juhtimine X X/X X/X

Pangavälistes töögruppides osalemine/ juhtimine X X/X

Ökonomistide arengupõhimõtted (jätkub)Arendamisvõimalused Täpsustus

1. Tasemekoolitus 1.1. Magistriõpe 1.2. Doktoriõpe

2. Täiendkoolitus 2.1. Kesktaseme täiendkoolitus 2.2. Kõrgtaseme täiendkoolitus

3. Rotatsioon 3.1. Pangasisene rotatsioon 3.2. Pangaväline rotatsioon

4. Stažeerimine 4.1. Pangasisene stažeerimine 4.2. Pangaväline stažeerimine

5. Osalemine rahvusvahelistel konverentsidel/seminaridel

5.1. Ettekannete tegemine

6. Juhendamine 6.1. Pangasisene juhendamine (praktikandid, uued töötajad) 6.2. Pangaväline juhendamine (bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöö tegijad)

7. Loengute pidamine, õpetamine 7.1. Pangasiseste koolituste läbiviimine 7.2. Õpetamine kõrgkoolides jm asutustes

8. Osalemine töögruppides ja projektitöödes 8.1. Pangasiseste töögruppide juhtimine või nendes osalemine 8.2. Pangaväliste töögruppide juhtimine või nendes osalemine

Hindamiskeskus Hindamiskeskus

kui sisenemistingimus ja roteerumise kvaliteeditingimus arengu tagasiside

2002. aastal kasutati hindamiskeskuse teenuseid 10 ametikoha täitmiseks, sh

2 osakonnajuhatajat, mitu kandidaati kohale 4 ametikoha täitmisel paluti vaid hinnata ühe kandidaadi

sobivust esitatud nõuetele

2003. aastal on kasutatud hindamiskeskuse teenuseid 4 ametikoha täitmiseks.

EP töötajate arengud Tööjõu voolavus 2003. aastal oli 7,5%. Voolavus

on arvutatud aasta jooksul lahkunud töötajate suhtena töötajate arvusse aasta lõpus.

Tööjõu stabiilsus seisuga 31. detsember 2003. aastal oli 93%. Stabiilsus näitab arvutamise hetkeks üle ühe aasta staaži omavate töötajate suhet töötajatesse, kellega aasta tagasi oli tööleping sõlmitud.

2003 õppis EP töötajatest 5 diplomi-, 9 bakalaureuse-, 25 magistri- ja 12 doktoriõppes.

2003 käis 6 EP töötajat stažeerimas Euroopa Keskpangas (kestusega 3 nädalat – 4 kuud)

3 tööl Euroopa Keskpangas 1 tööl Rahvusvahelises Valuutafondis

Euroopa Liidu ministrite nõukogu, Euroopa Liidu komisjoni ja Euroopa Keskpanga juures asuvad komiteed, töögrupid ja rakkerühmad (oktoober 2003)

Komiteesid, töögruppe ja rakkerühmi

EP osalusega komiteesid, töögruppe ja rakkerühmi

Euroopa Liidu ministrite nõukogu

6 6

Euroopa Liidu komisjon

17 16

Euroopa Keskpank 72 43

Kokku 95 65

Tänan!