Kokkuvõte 2016. aastast

1. Maksulaekumine Maksude laekumine riigieelarvesse ületab eelarve ootuse

2016. aastal laekus maksutulu ca 327 mln euro võrra rohkem kui aasta varem ja laekumine ületas eelarveootusi ca 8,2 mln euroga

Joonis 1. Riigieelarve prognoosi täitumine 2012–2016

Maksumaksjate struktuur ei ole aastaga muutunud

66 isikut (igaühe tasutud maksude summa ületab 10 miljoni eurot) tasusid kokku ca 2,07 miljardit eurot ehk 33% kogu tasutud maksude summast

Kahte suurima tasumise summaga gruppi kuuluvat 846 isikut tasusid 64% kogu tasutud maksude summast

Joonis 2. Juriidiliste isikute (v.a riigiasutused) jagunemine maksude tasumise gruppidesse ning tasutud maksude summa

Joonis 3. Juriidiliste isikute (v.a riigiasutused) ja FIEde tasutud maksusumma jaotus – 5000 suurimat maksumaksjat vs ülejäänud maksumaksjad

5000 suurimat maksumaksjat toovad riigile 84% juriidiliste isikute ja FIEde maksutulust (välja on jäetud riigiasutused – moodustavad ca 12% kogulaekumisest), ülejäänud ca 95% isikutest tasuvad vaid 12% maksutulust

5000 suurima maksumaksja roll maksulaekumises ei ole 2016. aasta jooksul muutunud (nende osatähtsus kogulaekumisest ei ole kasvanud ega langenud)

5000 suurima maksumaksja maksude tasumise kasv: 2015. aastal kasv 12,2% ja 2016 aastal kasv ca 7,5%

Joonis 4. 5000 suurima maksumaksja poolt väljamakseid saanud füüsiliste isikute arv (töötasud ja juhatuse liikme tasud) vs ülejäänud juriidiliste isikute (v.a riigiasutuste) ja FIEde väljamakse saajate arv

Suurimad 5000 maksumaksjat on teinud väljamakseid ligikaudu sama paljudele isikutele kui ülejäänud ca 120 000 ettevõtet/ettevõtjat (juriidilised isikud ja FIEd v.a riigiasutused)

Üle 100 töötajaga ettevõtetest 90% on 5000 suurima maksude tasuja seas

Käibemaksukohustuslaste arv on kuue aastaga kasvanud 20% võrra

Joonis 5. Käibemaksukohustuslaste arv aasta lõpu seisuga

Eestis loodud ettevõtetest jõuavad esimestel aastatel maksude1 tasumiseni ja töötajate registreerimiseni väiksem osa

Ligi veerand uutest äriregistris registreeritud ettevõtetest jõuab samal aastal ka maksumaksjaks

Käibemaksukohustuslaseks jõuab registreerimise aastal ca 1/4 uutest ettevõtetest

Uutest ettevõtetest jõuab maksude tasumiseni kolmandal aastal ca 1/3

1 Käibemaks, sotsiaalmaks, juriidilise isiku tulumaks, kinnipeetud tulumaks, kogumispensionimakse, töötuskindlustusmakse

69 61672 217 74 101

75 78778 351

83 405

4%

3%2%

3%

7%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

50 000

55 000

60 000

65 000

70 000

75 000

80 000

85 000

90 000

2011 2012 2013 2014 2015 2016

Käibem

aksuko

hustuslaste arvu 

kasv võrreldes eelmise aastaga

(%)

Käibem

aksuko

hustuslaste arv

Käibemaksukohustuslaste arv Kohustuslaste arvu kasv (%) aastaga

Joonis 6. Uute ettevõtete maksumaksjaks jõudmise struktuur

Ca 15% uutest ettevõtetest deklareerib registreerimisaastal uusi töötajaid

Uutest ettevõtetest jõuab töötajate registreerimiseni kolmandal aastal ca 1/4

Joonis 7. Uutes äriregistris registreeritud ettevõtetes töötajate deklareerimine

2. Tööjõuturg

Palgasaajate arv on teist aastat järjest kerges languses, samal ajal püsib palgaväljamaksete summa tõus üle 5%

Joonis 8. Palgasaajate muutus võrreldes aasta varasemaga

Palgaväljamaksete saajate arv2 langes 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 4430 isiku võrra ehk 0,7%.

Samal ajal tõusis palgaväljamaksete summa 361 mln eurot ehk 5,7%.

Palgaväljamakseid teinud asutuste arv tõusis 1280 asutuse võrra ehk 1,95%.

Enim langes töötajate arv avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal (-7410 töötajat), järgneb ehitus (-1430 töötajat) ning taime- ja loomakasvatus (-1060 töötajat); enim tõusis töötajate arv tegevusalal programmeerimine (+900 töötajat) ning jaekaubandus (+900 töötajat).

Palgaväljamaksete summa on enim langenud koondamiste tõttu tegevusalal toornafta ja maagaasi tootmine (-8 mln €); tõusnud avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal (44 mln €), millele järgneb jaekaubandus (32 mln €) ja tervishoid (31 mln €)

2016. aastal vähenes osalise ümbrikupalga maksmisest tulenev hinnanguline maksukahju aastases võrdluses 1,4 mln eurot ehk 52,3 miljoni euroni. Osalise ümbrikupalga vähenemine on positiivne trend, kuid riskikohana võib tähendada ka töötajate liikumist 100%-lise illegaalse töötasu peale.

Ümbrikupalga saamise kahtlusega töötajate arv osakaaluna hõivest langes aastases võrdluses 0,3 protsendipunkti (6,9%-lt 6,6%-le).

TÖR vaatluste käigus tuvastatud registreerimata isikute osakaal oli 2016.a 6,8% (2015.aastal 8,3%, 2014.aastal 10%).

Joonis 9. EKI andmetel sai 2015. aastal enim inimesi ümbrikupalka ehituses ja põllumajanduses.

Osalise ümbrikupalga suurim maksukahju on ehitussektoris, moodustades 15% kahjust.

Ehitussektori neto tunnipalk on madalaim Ida-Virumaa ettevõtetes.

2 Palgaväljamakse saajaks loetaks töötaja, kes sai nullist suuremat palgaväljamakset kasvõi ühes kuus

Joonis 10. Ehitussektori 2016.a keskmine neto tunnipalk maakondade lõikes

3. Maksuvõlad Maksud laekuvad hästi ja tasumata jääb neist alla 1%

Möödunud aastal oli võlasumma stabiilne, jäädes vahemikku 263–274 mln eurot

Võlgnike arv on samuti olnud aasta läbi stabiilne, suurenedes mõnevõrra maamaksu ja tulumaksu tasumise tähtpäevadel aprillis, juulis ja oktoobris.

Oluliselt on kasvanud maksuvõlglaste arv, kes on oma maksuvõla tasumise ajatanud. Kui 2016. aasta algul oli maksuvõla ajatanud 2922 isikut, siis 2017. aasta alguses oli maksuvõlg ajatatud 4913 isikul. Kuni 20 000-eurost maksuvõlga saab isik ajatada online-teenusena.

Joonis 11. Maksuvõla suurus 2015. ja 2016. aasta võrdluses

24

11

60

26

88

47

27

05

86

27

47

17

26

32

86

27

47

05

31 38835 364

36 92436 93639 333

35 757

220 000

230 000

240 000

250 000

260 000

270 000

280 000

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

45 000

jaanuar juuli detsember

Makuvõlglaste arv ja maksude võla summa 2015-2016

maksude võlg 2015 (tuh euro) maksude võlg 2016 (tuh euro)

võlgnike arv 2015 võlgnike arv 2016

3.1 Maksuvõlgade sissenõudmine on tulemuslik

Vastutusmenetluste tulemusena määrasime maksuvõlga tasuma 91 isikut kogusummas 4,4 miljonit eurot. Alates 2007. aastast on selliseid menetlusi tulemuslikult lõpetatud 487 ja maksuvõla kogusummas 66,4 miljonit eurot. Pankrotimenetluses oleme 2012. aastast võtnud aktiivsema positsiooni ja selle aja jooksul esitanud ca 200 pankrotiavaldust. Kui 2015. aastal oli maksuhalduri poolt esitatud pankrotiavaldustesse hõlmatud maksunõuete maht eelneva aastaga võrreldes enam kui kahekordne, kogusummas üle 9,3 miljoni euro, siis 2016. aasta jooksul kasvas ka pankrotiavalduste koguarv mitmekordseks – kokku esitasime 75 pankrotiavaldust, millega seotud maksuvõla summa moodustas ligi 13,87 miljonit eurot. Väljakuulutatud pankrotimenetlustesse oli aasta lõpu seisuga kaasatud hinnanguliselt samaväärses suuruses maksunõudeid võrreldes eelnevate aastatega – 40,69 miljonit eurot, millele lisanduvad intressinõuded. Pooleliolevaid pankrotimenetlusi oli aasta alguse seisuga mõnevõrra vähem kui eelmise aasta alguses – kokku ca 1100, millest pooled maksunõuetes alates 10 eurot. Pankrotimenetlustest laekus 2016. aasta jooksul kokku 1,19 miljonit eurot, millest 392 tuhat eurot jaotisena.

4. Maksuauk Maksuaugu osakaal kogutud maksudest jäi 2015. aastal samale tasemele aasta varasemaga (maksuauk on vahe teoreetilise võimaliku maksulaekumise ning tegeliku maksulaekumise vahel).

Joonis 12. Maksuaugu osakaal eelarvest ning laekunud maksudest aastate lõikes

2,00%

3,05%2,34%

2,71%2,45% 2,53% 2,71%

1,99% 2,07%

7,5%

11,2%

8,1%

9,9%9,2% 9,5%

10,1%

7,1% 7,1%

0

1 000 000

2 000 000

3 000 000

4 000 000

5 000 000

6 000 000

7 000 000

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Mak

sula

eku

min

e e

ela

rve

sse

10

00€

Eelarve maksutulu (1000€, parem skaala) Maksuaugu % SKP-st Maksuaugu % laekunud maksudest (vasak skaala)

2015. aastal oli maksuauk kokku 419,5 miljonit eurot ehk 2,07% SKP-st

Aasta varem oli see 393,3 mln € ja 1,99% SKP-st. Tulenevalt maksuaugu arvutamise metoodikast ning selleks vajalikest algandmetest, valmib lõplik 2016. aasta maksuaugu hinnang selle aasta oktoobriks.

2015. aasta maksuaugu märksõnaks on käibemaksu kahju jätkuv vähenemine, kuid ümbrikupalgast tingitud tööjõumaksude kahju summa kasv.

Kui varasematel aastatel on vähemalt pool kogu maksuaugust olnud tingitud käibemaksu kahjust, siis 2015. aastal tuli suurem osa kahjust otsestest maksudest, kus peamiseks mõjutajaks oli ümbrikupalk.

Ümbrikupalga saajate arv jäi 2015. aastal küll aasta varasemaga samale tasemele, kuid suurenes deklareerimata palga osakaal kogu saadavast palgast ning üldine palgatase, mis suurendasid oluliselt ka ümbrikupalgast tingitud kahjusummat.

Salaalkoholi kogus turul ei ole oluliselt muutunud, kuid üldine alkoholi tarbimine on langenud

Tubakaaktsiisi maksuauk vähenes 2015. aastal eelkõige just salaturu mahu vähenemise tõttu.

Samuti vähenes kütuse salaturu maht. Ja kuna 2015. aktsiisimäära tõusu ei olnud, siis vähenes ka maksuauk.

Joonis 13. Erinevate maksude kahjud aastate lõikes

Ootused 2016. aasta maksuaugu kujunemisele:

2016. aastal oli KMD INF-i mõju stabiliseerunud ning selle arvelt 2016 võrreldes aasta varasemaga maksuaugu täiendavat vähenemist oodata ei ole. Pigem võib oodata 2015. aastaga samale tasemele jäämist. Hetkel ei ole avastatud ka uusi suuremahulisi pettuseskeeme INF-st möödahiilimiseks.

Tööjõumaksude osas võib maksukahju summa kasvada 2016. aastal. Samal põhjusel 2015. aastaga – ümbrikupalga saajate arv märkimisväärselt ei muutu, kuid jätkuvalt on kasvanud üldine palgatase, mis suurendab ka ümbrikupalgast tulenevat kahjusummat.

Tubakaaktsiisi osas on esimesed uuringud näidanud, et 2016. aastal oli ca 0,5 protsendipunktine salaturu mahu kasv. Kuna aasta sees tõusis ka aktsiisimäär, siis see tähendab ka maksuaugu summa kasvu.

17

3,0

€

11

7,2

€

71

,1 €

9,0 €

21

,0 €

28

,3 €

0,0 €

50,0 €

100,0 €

150,0 €

200,0 €

250,0 €

300,0 €

Käibemaks Sotsiaalmaks Tulumaks Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuseaktsiis

2011 2012 2013 2014 2015

Alkoholiaktsiisi osas tuleb peamine surve piirikaubandusest, kus on peamiseks riskiks lubatud kogustes alkoholi toomine ärilistel eesmärkides.

2016. aasta võimaliku kütuseaktsiisi kahju kujunemise kohta on hetkel keeruline hinnangut anda. Vaatamata aasta alguses olnud aktsiisitõusule on ka tarbitavad ja deklareeritud kogused kasvanud (seda arvestades ka koos varumisega). Määravaks saavad autode läbisõidu kasvu lõplikud andmed ehk tarbimisvajadus, mis selguvad 2017. aasta sügisel.

ELi viimane käibemaksukahju võrdlus on 2014. aasta kohta ja Eesti oli seal võrreldes 2013. aastaga üks paremaid positsiooni parandajaid, suutes viia käibemaksu kahju ELi keskmisest tasemest oluliselt madalamale.

Joonis 14. Käibemaksukahju EL-i riikide võrdluses. Käibemaksu augu osakaal teoreetilisest võimalikust käibemaksust.

Meetmed maksuauguga võitlemisel on olnud edukad

2014. aastal rakendunud KMD INF-ga kaasnes koheselt Eestisiseste tehingute lisandväärtuse märkimisväärne kasv. Siseriiklike tehingute lisandväärtus on peamine käibemaksu määraja.

2016. aastal jätkas siseriiklike tehingute lisandväärtus kasvu. Seda ka juba 2015. aasta kõrge baasiga võrreldes.

Joonis 15. Lisandväärtuse kasv

Kütusesektoris on käibemaksu deklareeritud oodatavas mahus

Kogumüük on langenud 12% (317 mln € võrra), Eesti-sisene käive 4% (81 mln € võrra) ja KM tasumise kohustus 5% (8 mln € võrra)

Selle on põhjustanud maksubaasi muutus (tarbimisse lubatud kütuse kogus x kütuse hind), mis on maailmaturu hinnalanguse tõttu vähenenud 2016. ja 2015. aasta võrdluses 5% (ca 48 mln € võrra)

Eesti-sisese müügi ühe euro pealt tasuti keskmiselt 0,088 eurot käibemaksu (2015. aastal 0,087 eurot)

2016. aasta kütusesektori käibemaksu kahjuks hindame 18,5 mln eurot (võrreldes 2015. aastaga 12% langus). 2016. aastasse on sattunud kaks varumise perioodi ning jääkide olemasolu tõttu pole veel täies ulatuses käibemaksu deklareeritud.

Joonis 16. Tasumisse lubatud vedelkütuse kogus, müük ja käibemaksu tasumise kohustus

807

743

834 839

928 945 943 946905 924 912

1 051

300

400

500

600

700

800

900

1 000

1 100

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

Mil

jon

it €

MIN Eesti lisandväärtus 2007-2013 MAX Eesti lisandväärtus 2007-2013

Eesti lisandväärtus 2014 Eesti lisandväärtus 2015

Eesti lisandväärtus 2016

Varjatud töösuhte nõustamine tõi tööjõumaksudele lisa

Perioodil 10/2015 – 12/2016 on töösuhte varjamise teemal üle vaadatud 910 ettevõtte maksuasjad. Kokkuvõttes on vähemalt 459 isikut hakanud senise näiliku teenuseosutamise asemel deklareerima töö- ja juhatuse liikme tasu väljamakseid kokku summas üle 4,77 mln €. Lisandunud tööjõumakse kokku 2 556 727 €.

5. Aktsiisikaubad

Tubakaaktsiisi tõusud on valdavalt kokku kogutud

Joonis 17. Tubakaaktsiisi laekumine

Legaalse sigaretipaki ja salasigarettide hinnavahe on pisut suurenenud

Joonis 18. Sigarettide hind

Hinnavahe suurenes alates septembrist, kui juuni aktsiisitõus poodidesse jõudis

Salasigarettide leviku suurenemist näitab ka piiripunktides tehtav seirekontroll

Salasigarettide turg on võrreldes 2012. aastaga oluliselt kahanenud, 2016. aastal oli väike kasv

Joonis 19. Salasigarettide turg (allikas: The Nielsen Company)

Suurim salasigarettide levik jätkuvalt Ida-Virumaal

Joonis 20. Salasigarettide levik (allikas: The Nielsen Company)

Salaalkoholi kogus turul ei ole oluliselt muutunud, kuid üldine alkoholi tarbimine on langenud

Joonis 21. Eestis tarbitud alkoholi kogus (väljas on turistide poolt kaasa viidud kogused).

0

1 000 000

2 000 000

3 000 000

4 000 000

5 000 000

6 000 000

7 000 000

2011 2012 2013 2014 2015

Eestis tarbitava legaalse alkoholi kogus (l abs alk)

Eestis tarbitava salaalkoholi kogus (l abs alk)

2015. aastal vähenes märkimisväärselt Eesti turule deklareeritud alkoholi kogus (arvestatud ka aktsiisimäära tõusu eelseid laovarusid). Kogus vähenes miljoni liitri absoluutalkoholi võrra.

Tarbitava koguse suur vähenemine on tingitud peamiselt üldisest alkoholi tarbimise vähenemisest.

Alkoholiaktsiisi laekus 101,2% eelarve ootusest

Joonis 22. Alkoholiaktsiisi laekumine

2016 laekus 29 mln eur (13%) alkoholiaktsiisi rohkem kui 2015 ja 3 mln eur (1,2%) RE prognoosist rohkem.

Piirikaubanduse mõju 2016 oli oodatust väiksem

Joonis 23. Piirikaubanduse mõju

Ootus oli -5 mln €, tegelik mõju -3 mln €

0

10 000 000

20 000 000

30 000 000

40 000 000

50 000 000

60 000 000

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2016 2015 Eelarve prognoos

Eurot

Lühiajaliselt Lätis viibijate autode osakaal kasvas 2 protsendipunkti

Joonis 24. Lühiajaliselt Lätis viibijate autode osakaal

Kütuseaktsiisi laekus 101% eelarves oodatust ehk 4,4 mln € oodatust rohkem

Joonis 25. Kütuseaktsiisi laekumine

2016 laekus 61,9 mln € (14%) kütuseaktsiisi rohkem kui 2015 ja 4,4 mln € (1%) RE prognoosist rohkem.

2016. aastal on tarbimisse lubatud kokku 12,9 mln l vedelkütuseid (bensiin, diislikütus, erimärgistatud kütus, kütteõlid) enam kui 2015. aastal.

0

10 000 000

20 000 000

30 000 000

40 000 000

50 000 000

60 000 000

70 000 000

80 000 000

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2016 2015 Eelarve prognoos

eurot

Vaatamata aktsiisimäära tõusule kasvasid deklareeritud diislikütuse kogused 2% (6,7 mln l) ja bensiin 4% (23 mln l) võrreldes 2015. aastaga

Joonis 26. Deklareeritud kütuse kogused liikide lõikes

Kütuse salaturu maht on vähenenud 3 mln € võrra

Joonis 27. Kütuse salaturg

6. Kuritegevuse vastane võitlus 2016. aastal realiseerisime kokku 12 kuritegeliku gruppi (66 isikut):

8 seotud maksukuritegevusega

2 salakaubaveoga

2 narkoveoga

Arestisime kuritegelikul teel teenitud vara 3,4 miljoni euro väärtuses ehk 37% tuvastatud kahjust.

Aasta Tuvastatud kahju

Arestitud vara väärtus

Osakaal

2012 9 738 868 1 826 761 19 %

2013 37 952 996 4 986 563 13 %

2014 7 952 383 2 011 184 25 %

2015 10 103 686 3 794 167 37 %

2016 9 306 706 3 439 798 37 %

Salakaubandusega seotud avastatud kogused 2016. a avastasime 951 juhtumiga 11,5 miljonit salasigaretti (2015. a 14,5 sigaretti);

65 kg huuletubakat 91 juhtumiga (1034 kg 2015. a)

29 kg vesipiibutubakat 10 juhtumiga (46 kg 2015. a)

11 kg suitsetamistubakaid 9 juhtumiga

Salaalkoholi avastati 2016.a 180 juhtumiga kokku 2250 liitrit absoluutalkoholis, (2015.a 210 juhtumiga 4639 liitrit absoluutalkoholis), sealhulgas ligi 200 liitrit puskarit, 1200 liitrit meskit ning 7 puskariaparaati. Kütusepettuseid avastasime möödunud aastal:

27 eriotstarbelise diislikütuse väärkasutuse juhtumit

Piiril tuvastasime aktsiisivaba piirmäära ületavat kogust 2127 korral (kokku 82 030 l)

3 korral leidsime tanklas nõuetele mitte vastavat kütust (kokku 5261 l)

3 korral avastatud ilma nõuetele vastavate dokumentideta kütuse käitlemine (kokku 8000 l)

Piiril avastati toitesüsteemiga ühendamata või ebaseaduslik suurem kütusepaak 53 korral (kokku 13 999 l)

Raske kütteõli mitte-eesmärgipärast kasutust avastasime 1 juhul (kokku 280 177 l)

Narkootilisi aineid avastasime möödunud aastal üle 612 kg (2015.a. 1075 kg, 2014.a. 455 kg), sh

23 049 erinevat narkootilist ja psühhotroopset tabletti

2 kanepikasvatust 166 taimega

Uusi narkootilisi aineid 22 korral postisaadetistes, kokku 108,24 gr

7. Kohtustatistika

Lahendid

haldusasjades

2012 2013 2014 2015 2016

Lõppenud

asjade arv

361 391 344 327 275

Positiivselt

lõppenud

asjade arv

232 284 274 256 236

Võiduprotsent 64% 72% 80% 84% 86%

Olulisemad kohtulahendid:

Mitmed olulised ja/või rahaliselt kaalukad kohtuotsused juhatuse liikmele tehtud

vastutusotsuste vaidluses. Iga juhatuse liikme süü on individuaalne ja tuleb

tuvastada eraldi. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda

tõendite (mõnikord isegi üksnes kaudsete tõendite) kogumist ja „elulise usutavuse“

kriteeriumist (3-12-1170). Vastutusotsuse tegemise aegumistähtaeg ja

postiteenuse osutajale üleandmine – MKS § 98 lg 4 ls 1 tähenduses saab lugeda

vastutusotsus tehtuks aegumistähtaja kestel, kui see on edastatud e-posti

aadressile, kui maksukohustuslane on maksuhalduriga suhtlemisel seda

kasutanud (3-13-2009). Kriminaal- ja haldusmenetluse paralleelsus: kriminaaltulu

konfiskeerimine ning vastutusotsuse alusel maksuvõla tasumise nõudmine ei ole

käsitatavad ühe ja sama majandustehingu maksustamisena. Seega puudus

maksuhalduril seaduslik alus vastutusotsuse koostamata jätmiseks (3-3-1-6-16).

Nn ostja-müüja kaasustes oluline kohtupraktikat koondav lahend. Euroopa Kohtu

praktikast tuleneb põhimõte, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse

kasutamise eelduseks on ostja heausksus. Maksukohustuslane, kes on osalenud

käibemaksupettuses, ei saa sellele õigusele tugineda. Tehinguid, mis on tehtud

maksupettuse maskeerimiseks, tuleb käsitada pettuse osana. See tähendab, et

need tehingud toovad kaasa maksupettuses osalemise maksuõiguslikud

tagajärjed. (3-3-1-30-15)

Rahaliselt kaalukas (käibemaksu tagastusnõue summas 540 000 000 eurot)

sisendkäibemaksu pettuse teemaline lahend, kus kohus leidis, et väidetavalt

soetatud teabe olemasolu ei ole kinnitust leidnud (3-13-678).

Mitteresidendi kasu maksustamine osaluse müügist ning võõrandatava vara

maksumus sh küsimus, kas tootmisettevõtte puhul saab vara kogumaksumusest

välistada masinad ja seadmed. TuMS § 29 lg 4 p 5 eesmärgiks ei saa pidada

tootmisettevõtte masinate ja seadmete või muude sarnaste varaobjektide

võõrandamisest saadud kasu väljajätmist tulumaksukohustuse alt olukorras, kus

neid tuleb Eesti õiguse järgi lugeda kinnisasja ja/või ehitise olulisteks osadeks. (3-

14-26)

Äriühingu poolt korteri soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning

küsimus sellest, kas korter on soetatud maksustatava või mittemaksustatava käibe

tarbeks. Majutusteenuse pakkumine pole kunagi maksuvaba ja eluruumi üürile,

rendile või kasutusvaldusesse andmine on alati maksuvaba. Ei saa välistada, et

kuigi detailplaneeringus või ehitusloas on hoone või hooneosa kasutusotstarbeks

märgitud elamu, kavandatakse tegelikult selle kasutamist muul otstarbel kui alaline

elamine, sh ärilisel otstarbel. Maksukohustuslasele tuleb anda võimalus selgitada

ja esitada tõendid näitamaks, et elamu, korter või muu elamu osa on tegelikult

soetatud majandustegevuse tarbeks. Seejärel peab maksuhaldur hindama, kas

kavandatud tegevus kujutab endast maksustatavat käivet ning kas esitatud

äriplaan on usutav. (3-3-1-47-15)

Korteriomandi soetamiselt ja sellega seotud kuludelt tasutud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvamise võimalikkuse ning küsimus, kas korteri

maksumust ning korteriga seonduvaid muid kulutusi saab pidada varjatud

dividendi väljamakseks ainuosanikule olukorras, kus maksuhalduril on kahtlus, et

korter ei ole soetatud äriühingu maksustatava käibe tarbeks, vaid äriühingu

juhatuse liikme eluruumiks. Riigikohus pidas võimalikuks sisendkäibemaksu

mahaarvamise piiramise, aga mitte tehtud kulutuste pidamist varjatud dividendi

väljamakseteks ainuosanikule. (3-3-1-28-16)

Liisinguandja õigus liisingueseme remontimise ja hooldamisega seonduvate

kuludelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna mahaarvata. Kohtud leidsid, et

sisendkäibemaksu mahaarvamiseks peavad korraga esinema kaks tingimust:

liisingueseme remontimise ja hooldamise kohustus on liisinguvõtjal ning

liisingutehing on maksustatud finantsteenuse osas. Üksnes liisingueseme

omanikuks olemine ei põhjenda liisinguandja kohustust liisingueset remontida ega

huvi tagada liisingueseme kõrgeim võõrandamishind. Liisingueseme korrashoiu

on liisinguperioodil kohustatud tagama liisinguvõtja. Liisinguvõtja teenuse

osutamisega otsesemalt seotud kui liisinguandja.(3-15-1627)

8. Teenindus

94% ettevõtetest esitab oma aruanded õigeaegselt

2016. kliendirahulolu soovitusindeks kokku oli 60% (aasta varem 57%). Kõige hinnatum teenus oli 88%-ga Soome maksunumbri väljastamine

1 klikiga deklareeris oma tulud 40% maksumaksjatest

9. Tolliteemad 2017. aastal

Eesti Tollitariifistiku (ETT) infosüsteemi arendus

ETT on süsteem, mida kasutatakse ELi importimise ja EL-ist eksportimisega seotud kaubandusmeetmete kohaldamisel ja impordimaksude arvutamisel.

24/7 töötava uuendatud infosüsteemiga hoiame ära asendustoimingute, st paberkandjal tollideklaratsioonide esitamise vajaduse.

Kaubavahetusega tegelevate ettevõtete rahulolu tagamiseks kaasame neid nii

juhtrühma tegevusse kui testimisse.

Mis muutub?

ETT avalik veebiliides tuleb olemasolevale võimalikult sarnane, kuid kasutajasõbralikum.

Avalikesse päringutesse lisandub kaubakoodi, lisakoodi ja allmärkuse otsing teksti järgi.

Mobiiltelefoni ja tahvelarvuti jaoks valmib vähendatud funktsionaalsusega rakendus, mis sisaldab kaubakoodi otsingut, meetmete päringut ja maksude arvutamist.

Töötatakse välja andmete sõnumivahetus ettevõtetega üle x-tee. Lisandub ETT klassifikaatorite (meetmeliigid, maksuliigid, valuutad, riigid jne) alla

laadimise võimalus excel failina. Riigisisesed andmed ja nende muudatused muutuvad kättesaadavaks

avaandmetena, mida ettevõtted saavad oma süsteemide väljatöötamisel kasutada.

Infosüsteem võetakse kasutusele 2017. aasta aprillis.

Arenduse teeb Cybernetica AS, projekti maksumus on veidi alla 2 miljoni euro.