Upload
hao
View
74
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
R I S C. Risc väärtushinnangute uuring. võti Eesti inimeste mõistmiseks. Seotuna toetusega Euroopa Liidule ja eurole. Uuringu kokkuvõte Juuni 2006. Uuringu eesmärk ja metoodika. Uuringu eesmärkideks oli: Kaardistada Eesti elanike väärtusorientatsioone aastal 2006 - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
R I S C
Uuringu kokkuvõteJuuni 2006
R I S C
Risc väärtushinnangute uuringvõti Eesti inimeste mõistmiseksSeotuna toetusega Euroopa Liidule ja eurole
2 R I S C
Uuringu eesmärk ja metoodika
Uuringu eesmärkideks oli:
Kaardistada Eesti elanike väärtusorientatsioone aastal 2006
Kirjeldada Euroopa Liidu ja euro teemalise kommunikatsiooni sihtrühmi lähtuvalt nende
sotsiaaldemograafilistest eripäradest, Euroopa Liidu ja euroga seotud veendumustest,
reisikogemusest, hinnangust oma elule ja tulevikule ning väärtushinnangutest.
TNS Emori poolt läbi viidud uuringus kasutati RISC rahvusvahelist väärtuste seiresüsteemi, mille
aluseks on ligi sada indikaatorküsimust erinevate käitumispõhimõtete ja eluorientatsioonide kohta.
Uuringu raames küsitleti 1001 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat. Uuring on antud sihtrühma suhtes
esinduslik.
Uuring viidi läbi 18. jaanuarist 14. veebruarini 2006 arvuti abil juhitavate personaalintervjuudena
vastajate kodudes. Lisaks paluti igal vastajal isiklikult täita ankeet, mis hiljem kokku korjati.
3 R I S C
väärtushinnangudkommunikatsioonifiltrina Väärtushinnangud on suhteliselt stabiilsed veendumused,
et teatud eesmärgid ja käitumisviisid on head ja õiged
(ihaldusväärsed ning sotsiaalselt eelistatud)
Ei seostu otseselt käitumisega, kuid …
kommunikatsioonifiltrina mõjutavad väärtused seda
kui avatud inimene mingile informatsioonile on ja
kuidas ta seda infot tõlgendab
Väärtuste tundmine aitab
teha strateegilisi otsuseid lähtudes ühiskonna üldistest väärtushinnangutest
töötada välja kõige mõjuvamad kommunikatsioonisõnumid erinevatele
sihtrühmadele
4 R I S C
Risc väärtushinnangute ruumkaardistab erinevad maailmavaated
RISC International poolt väärtusuurijate M.Rokeach ja S.Schwartz kontseptsioonide põhjal väljatöötatud litsentseeritud uuringumetoodika
5 R I S C
1. telg: suhtumine muutustesse
muutumine
stabiilsus
6 R I S C
2. telg: ellusuhtumine
muutumine
stabiilsus
hoolimineenese-kehtestamine
7 R I S C
3. telg: sisse- või väljapoole suunatus
muutumine
stabiilsus
hoolimineenese-kehtestamine
enesele keskendumine
väljapoole suunatus
8 R I S C
Eesti inimeste väärtushinnangud onuuele avatud, väljapoole suunatud ja mitte eriti enesekehtestajad
hoolimineenese-kehtestamine
muutumine
stabiilsusSoome
Rootsi
Eesti Prantsusmaa
Saksamaa
Itaalia
Hispaania
UK USA
Keskpunkt: Euroopa + USA 2004
9 R I S C
avatus muutustelekäib käsikäes majandusliku optimismiga
Mis Te arvate, mis juhtub Teie elatustasemega järgmise 12 kuu jooksul?Kas see …?
5
3
34
27
50
42
9
23
1
6
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2006
2004
Tõuseb oluliselt Tõuseb veidi Jääb samaks
Langeb veidi Langeb oluliselt
Millised on Teie lootused seoses eeloleva 12 kuuga? Kas …? (EB poolt mõõdetud sügisel 2005)
Majanduslik olukord Eestis
Parem Halvem Sama Ei tea
Eesti 40 13 38 9
Uued liikmesriigid 23 30 38 9
Vanad liikmesriigid 18 41 36 5
EL-25 19 39 37 5
Ja võrreldes teistega …
10 R I S C
väärtustrendid peegeldavad terviklikku hoiakutkonkreetsete väärtuste olulisuse suhtes
Määramatus kui väljakutse Põhimõttekindlus Väljakutsete otsimine
Altruism Paindlikud suhted Enese eest hoolitsemine
Keha kui kapital Empaatia Enese tunnetamine
Kultuuriline mobiilsus Võimu aktsepteerimine Seksuaalsus
Eristumissoov Raha Ostuteraapia
Keskkonna tähtsustamine Identiteetide paljusus Sotsiaalne osalus
Terviku tajumine Palju tegevusi korraga Religioon
Terviseteadlikkus Kord Rahulik elu
Kuulsus ja rikkus Enesetõestamine Kuuluvusvajadus
Perekonnale pühendumine Isikupära rõhutamine Piiride ületamine
Välimus ja mood Meelelisus Elamuste otsing
Kõikjal kohalolek Inimvõimete tunnetamine Päritolu ja juurte tähtsustamine
Sooline identiteet Hetked iseendale
Grupikuuluvus Lakkamatu tegutsemine
11 R I S C
olulised asjad väärtushierarhias:horisontaalsed suhted, lähiümbrus ja raha
45
44
81
64
55
53
52
50
48
45
Paindlikud suhted
Päritolu ja juurte tähtsustamine
Raha
Enese tunnetamine
Inimvõimete tunnetamine
Terviseteadlikkus
Määramatus kui väljakutse
Seksuaalsus
Kuuluvusvajadus
Perekonnale pühendumine
Väärtustrendide TOP
12 R I S C
olulised teemad väärtushierarhias:materialistlikud vs sotsiaalsed väärtused
0
20
40
60
80
100
1998 1999 2000 2002 2004 2006
Raha Sotsiaalne osalus
13 R I S C
Aga võrreldes Euroopaga … ? avatus muutustele ja kiire elu
Allikas: RISC International 2005, RISC Eesti 2006
29
30
28
28
28
30
28
52
49
42
39
39
17
5 EestiEuroopa
Inimvõimete tunnetamine
Määramatus kui väljakutse
Palju tegevusi korraga
Lakkamatu tegutsemine
Kõikjal kohalolek
Rahulik elu
Hetked iseendale
14 R I S C
Aga võrreldes Euroopaga … ? lokaalne perspektiiv ja madal riskivalmidus
Allikas: RISC International 2005, RISC Eesti 2006
38
24
34
36
28
64
33
23
29
19 EestiEuroopa
Päritolu ja juurte tähtsustamine
Grupikuuluvus
Kultuuriline mobiilsus
Väljakutsete otsimine
Enesetõestamine
15 R I S C
Aga võrreldes Euroopaga … ? kõrgem tervise- ja keskkonnateadlikkus
Allikas: RISC International 2005, RISC Eesti 2006
34
27
50
33EestiEuroopa
Terviseteadlikkus
Keskkonna tähtsustamine
16 R I S C
4 väärtusrühma4 erinevat maailmavaadet
hoolimineenese-kehtestamine
muutumine
stabiilsus
2 – Materialistid
3 – Alal-hoidlikud
4 – Hoolijad
1 – Avastajad
23%
20%29%
29%
R I S C
Euroopa Liidu toetusrühmad
18 R I S C
Toetus Euroopa Liidule (Eesti elanikud 15-74, N=1001, jaanuar-veebruar 2006)
30% 32% 18% 12% 8%
toetate pigem toetate pigem ei toeta olete vastu eoö
19 R I S C
Euroopa Liidu kindlate toetajate profiil (N=296, 30%)
SUGU ASULATÜÜPmees pealinnnaine suur linn
VANUS muu linn15-24 maa-asula25-34 REGIOON 35-49 Tallinn50-74 Harju-, Rapla,- Järvamaa
RAHVUS Lääne- EestiEestlane Tartu-, Jõgeva- maa
muu rahvus Lõuna- EestiSissetulek pereliikme kohta Virumaa
kuni 2000 kr Viimase 2 aasta jooksul käinud/elanud mõnes EL liikmesriigis 2001-4000 kr jah, olen EL riiki/riike külastanud
üle 4000 kr jah, olen EL riigis elanudteadmata ei kumbagi
HARIDUS Seotus mõne EL projektiga/saanud EL fondidest toetustpõhiharidus jah, mina /tuttav on osalenud EL projektis
kesk-või keskeriharidus ...saanud EL fondidest toetustkõrgharidus ei kumbagi
STAATUS Kasu EL liikmeks olekustiseendale tööandja on kasu saanud
palgatöötaja ei ole kasu saanudpensionil eoö
õpilane, üliõpilane Järgmise 12 kuu suhtes ... ?muu lootusrikas
Kas Te töötate peamiselt … murelikeraettevõttes ei tea / ebakindel
avaliku sektori asutuses Võrreldes sama ajaga aasta tagasi, majanduslik olukord on ... ?parem
samasugunehalvem
4852
2317
2831
6733
1229
4019
1856
26
950
161312
3316
3923
1820
39131114
815
433
55
1512
75
7912
9
7011
19
5539
6
20 R I S C
Keskmisest aktiivsem elustiil – käivad enam väljas, on aktiivsemad sportijad
Meediatarbimine:
Telerit vaatavad ja raadiot kuulavad sama palju kui keskmine eestimaalane:
iga päev vastavalt 78% ja 62%.
Loevad keskmisest enam Postimeest (40%), Päevalehte (26%), Eesti Ekspressi
(21%) ja Äripäeva (15%).
Vähem loevad kollast ajakirjandust
Keskmisest aktiivsemad internetikasutajad: 49% kasutavad igapäevaselt, 26% mitte
kunagi
Euroopa Liidu kindlate toetajate profiil (N=296, 30%)
21 R I S C
EL kindlate toetajate jaotumine väärtuskvadrantidesseKeskmisest muudatustele avatumad
Väljapoole orienteeritud
Iseloomulikud väärtustrendid:
Paindlikud suhted (82%)
Päritolu ja juurte tähtsustamine (61%)
Inimvõimete tunnetamine (59%) +
Enese tunnetamine (57%)
Määramatus kui väljakutse (54%) +
Keskmisest enam ka:
Põhimõttekindlus (42%)
Keha kui kapital (41%)
Sotsiaalne osalus (37%)
Isikupära rõhutamine (30%)
Terviku tajumine (30%)
Raha on keskmisest vähem oluline
(52%)
+ keskmisest eestimaalasest enam
Hoolijad Avastajad
Alalhoidlikud Materialistid
33%
28%
21%
18%
Hoolijad Avastajad
Alalhoidlikud Materialistid
33%
28%
21%
18%
Keskmisest enam
22 R I S C
Euroopa Liidu kindlate vastaste profiil (N=123, 12%)
SUGU ASULATÜÜPmees pealinnnaine suur linn
VANUS muu linn15-24 maa-asula25-34 REGIOON 35-49 Tallinn50-74 Harju-, Rapla,- Järvamaa
RAHVUS Lääne- EestiEestlane Tartu-, Jõgeva- maa
muu rahvus Lõuna- EestiSissetulek pereliikme kohta Virumaa
kuni 2000 kr Viimase 2 aasta jooksul käinud/elanud mõnes EL liikmesriigis 2001-4000 kr jah, olen EL riiki/riike külastanud
üle 4000 kr jah, olen EL riigis elanudteadmata ei kumbagi
HARIDUS Seotus mõne EL projektiga/saanud EL fondidest toetustpõhiharidus jah, mina /tuttav on osalenud EL projektis
kesk-või keskeriharidus ...saanud EL fondidest toetustkõrgharidus ei kumbagi
STAATUS Kasu EL liikmeks olekustiseendale tööandja on kasu saanud
palgatöötaja ei ole kasu saanudpensionil eoö
õpilane, üliõpilane Järgmise 12 kuu suhtes ... ?muu lootusrikas
Kas Te töötate peamiselt … murelikeraettevõttes ei tea / ebakindel
avaliku sektori asutuses Võrreldes sama ajaga aasta tagasi, majanduslik olukord on ... ?parem
samasugunehalvem
4456
1913
2939
6733
3042
1414
3455
11
343
2511
18
3310
2215
2933
2218
1210
2216
275
71
710
82
1369
18
3230
38
3943
17
23 R I S C
Keskmisest enam on siin passiivse elustiili harrastajaid (kodukesksus, vähem kultuuri- ja
spordiürituste külastamist, teevad ise vähem sporti)
Meediatarbimine:
Ajalehti ja ajakirju loevad keskmisest pisut vähem. 22% ei loe kunagi päevalehti.
Väljaannetest loetuimad SL Õhtuleht (35%), Postimees (28%), Päevaleht (16%),
Maaleht (15%), Kroonika (15%)
Igapäevaseid teleri vaatajaid ja raadio kuulajaid keskmisest pisut enam. Ka
igapäevane vaatamise ja kuulamise kestus keskmisest pikem. Keskmisest enam
action-, politsei- ja kriminaalfilme.
Internetikasutajaid vähem: 48% ei kasuta seda kunagi (keskmiselt 37%), 25%
kasutavad igapäevaselt.
Euroopa Liidu kindlate vastaste profiil (N=123, 12%)
24 R I S C
Euroopa Liidu kindlate vastaste jaotumine väärtuskvadrantidesse
Hoolijad Avastajad
Alalhoidlikud Materialistid
24%
28%
25%
23%
Hoolijad Avastajad
Alalhoidlikud Materialistid
24%
28%
25%
23%
Keskmisest vähem
Suurimad väärtusrühmad on:
Väljapoole suunatud Alalhoidlikud
Väljapoole suunatud Avastajad
Keskmise Eesti väärtusorientatsiooniga
inimesed
Iseloomulik on:
Pigem aktiivsed kui mugandujad: aktiivne
väärtuste kaitse või oma reeglite loomine
Aktiivsus suunatud pigem enda isikule kui
oma projektide elluviimisele (Hoolijaid
keskmisest vähem). Vähem ühiskondlikku
mõtlemist
Peamised väärtustrendid:
Paindlikud suhted
Päritolu ja juurte tähtsustamine
Raha
25 R I S C
Euroopa Liitu pigem toetajate profiil (N=320, 32%)
SUGU ASULATÜÜPmees pealinnnaine suur linn
VANUS muu linn15-24 maa-asula25-34 REGIOON 35-49 Tallinn50-74 Harju-, Rapla,- Järvamaa
RAHVUS Lääne- EestiEestlane Tartu-, Jõgeva- maa
muu rahvus Lõuna- EestiSissetulek pereliikme kohta Virumaa
kuni 2000 kr Viimase 2 aasta jooksul käinud/elanud mõnes EL liikmesriigis 2001-4000 kr jah, olen EL riiki/riike külastanud
üle 4000 kr jah, olen EL riigis elanudteadmata ei kumbagi
HARIDUS Seotus mõne EL projektiga/saanud EL fondidest toetustpõhiharidus jah, mina /tuttav on osalenud EL projektis
kesk-või keskeriharidus ...saanud EL fondidest toetustkõrgharidus ei kumbagi
STAATUS Kasu EL liikmeks olekustiseendale tööandja on kasu saanud
palgatöötaja ei ole kasu saanudpensionil eoö
õpilane, üliõpilane Järgmise 12 kuu suhtes ... ?muu lootusrikas
Kas Te töötate peamiselt … murelikeraettevõttes ei tea / ebakindel
avaliku sektori asutuses Võrreldes sama ajaga aasta tagasi, majanduslik olukord on ... ?parem
samasugunehalvem
4753
1921
2832
6733
2039
2318
2065
15
753
171013
3616
2817
2332
2817
1016
1018
396
60
711
82
6221
16
5620
25
4247
11
26 R I S C
Euroopa Liitu pigem mittetoetajate profiil (N=183, 18%)
SUGU ASULATÜÜPmees pealinnnaine suur linn
VANUS muu linn15-24 maa-asula25-34 REGIOON 35-49 Tallinn50-74 Harju-, Rapla,- Järvamaa
RAHVUS Lääne- EestiEestlane Tartu-, Jõgeva- maa
muu rahvus Lõuna- EestiSissetulek pereliikme kohta Virumaa
kuni 2000 kr Viimase 2 aasta jooksul käinud/elanud mõnes EL liikmesriigis 2001-4000 kr jah, olen EL riiki/riike külastanud
üle 4000 kr jah, olen EL riigis elanudteadmata ei kumbagi
HARIDUS Seotus mõne EL projektiga/saanud EL fondidest toetustpõhiharidus jah, mina /tuttav on osalenud EL projektis
kesk-või keskeriharidus ...saanud EL fondidest toetustkõrgharidus ei kumbagi
STAATUS Kasu EL liikmeks olekustiseendale tööandja on kasu saanud
palgatöötaja ei ole kasu saanudpensionil eoö
õpilane, üliõpilane Järgmise 12 kuu suhtes ... ?muu lootusrikas
Kas Te töötate peamiselt … murelikeraettevõttes ei tea / ebakindel
avaliku sektori asutuses Võrreldes sama ajaga aasta tagasi, majanduslik olukord on ... ?parem
samasugunehalvem
4852
211820
41
7030
2434
2120
3259
9
651
2214
8
3615
281919
35
2814141212
20
297
68
913
78
2953
19
3926
35
4247
11
27 R I S C
EL pigem toetajad ja pigem mittetoetajad
Elustiililt on kõhklejad üsna sarnased. Pigem toetajad on pisut aktiivsemad väljaskäijad ja
kultuuriürituste külastajad.
Sportlikkuselt võrreldavad Eesti keskmisega
Välisriikidesse ei reisi vastavalt 44% pigem toetajatest ja 47% pigem mittetoetajatest (Eesti
keskmine 45%)
Meediatarbimine:
Pigem toetajad: Postimees (34%), SL Õhtuleht (28%), Päevaleht (16%)
Pigem mittetoetajad: SL Õhtuleht (38%), Postimees (32%), Kroonika (21%)
Teleri vaatamiselt ja raadio kuulamiselt Eesti keskmised
46% pigem toetajatest ja 38% pigem mittetoetajatest kasutavad internetti iga päev või
peaaegu iga päev.
Pigem toetajad on keskmiselt enam haritud, tegusamad ja tuleviku suhtes
positiivsemad kui pigem mittetoetajad.
28 R I S C
EL pigem toetajate ja pigem mittetoetajate väärtusmaailm Väärtuskvadrantidesse jaotumine sarnane Eesti keskmisele:
Kõige enam Alalhoidlikke (30% ja 28%) ja Hoolijaid (26% ja 27%).
Pigem mittetoetajate seas keskmisest enam Materialiste (24%).
Kõhklejaid ühendab:
Sissepoole pööratud orientatsioon: tähelepanu ja energia suunatud pigem endale kui
ümbritseva maailma kujundamisele.
Orienteeritus stabiilsemale elule
Pigem toetajad on võrreldes pigem vastuolijatega:
Avatumad
Rohkem huvitatud isiklikust arengust (väärtustavad enam oma võimete tunnetamist)
Kõhklejate puhul
Vanemad (üle 50 aasta) eelkõige Alalhoidlikud. Ettevaatust muudatustest rääkimisega!
Noored, alla 35 aasta pigem sissepoole pööratud Avastajad (enesekesksed nautijad)
29 R I S C
Euroopa Liidu toetajarühmad kokkuvõtlikult
30% toetate
32% pigem toetate18% pigem ei toeta
12% olete vastu8% ei oska öelda
MUUTUMINE
STABIILSUS
ENESE-KEHTESTAMINE
HOOLIMINE
30% toetate
32% pigem toetate18% pigem ei toeta
12% olete vastu8% ei oska öelda
MUUTUMINE
STABIILSUS
ENESE-KEHTESTAMINE
HOOLIMINE
Kolmas dimensioon sissepoole-väljapoole suunatus väljendub kirjafondi suuruses: suur font tähendab väljapoole orienteeritust ning väike sissepoole orienteeritust. EL vastaste interpreteerimisel tuleb arvestada, et punkttõena väljendatud positsiooni taga on mitmeid erinevate väärtushinnangutega alamrühmi
R I S C
Eurole ülemineku toetusrühmad
31 R I S C
Toetus eurole ja Euroopa Liidule (veeruprotsent)
Kuidas Te suhtute Eesti kuulumisse Euroopa Liitu? Kas ... ?
KÕIK toetate pigem toetate pigem ei toeta olete vastu
Kuivõrd Te toetate euro kasutuselevõttu Eestis?
toetate
pigem toetate
pigem ei toeta
olete vastu
50%
22%
15%
9%
10%
43%
32%
11%
0%
4%
48%
46%
1%
4%
10%
83%
18%
23%
26%
27%
Eurole ülemineku teemast on huvitatud 47% elanikkonnast
Enim on huvitatud:
Eurole ülemineku toetajad (76% toetajatest ja 64% pigem toetajatest;
40%pigem mitte toetajatest ja 26% vastuseisjatest)
25-34 aastased, kõrgharidusega inimesed, ettevõtjad/iseendale tööandjad,
kõrgema sissetuleku saajad, pealinna ja väiksemate linnade elanikud
32 R I S C
Eurole ülemineku toetajate profiil (N=183, 18%)
SUGU REGIOON mees Tallinnnaine Harju-, Rapla,- Järvamaa
VANUS Lääne- Eesti15-24 Tartu-, Jõgeva- maa25-34 Lõuna- Eesti35-49 Virumaa50-74 Viimase 2 aasta jooksul käinud/elanud mõnes EL liikmesriigis
RAHVUS jah, olen EL riiki/riike külastanudEestlane jah, olen EL riigis elanud
muu rahvus ei kumbagiSissetulek pereliikme kohta Seotus mõne EL projektiga/saanud EL fondidest toetust
kuni 2000 kr jah, mina /tuttav on osalenud EL projektis2001-4000 kr ...saanud EL fondidest toetust
üle 4000 kr ei kumbagiteadmata Kasu EL liikmeks olekust
HARIDUS on kasu saanudpõhiharidus ei ole kasu saanud
kesk-või keskeriharidus eoökõrgharidus Laenu võtmine
STAATUS on laen/ kavas laenu võttaiseendale tööandja ei
palgatöötaja eoöpensionil Kas Teil/perekonnal on mingeid investeeringuid?
õpilane, üliõpilane jahmuu ei
Kas Te töötate peamiselt … eoöeraettevõttes Järgmise 12 kuu suhtes ... ?
avaliku sektori asutuses lootusrikasASULATÜÜP murelik
pealinn ei tea / ebakindelsuur linn Võrreldes sama ajaga aasta tagasi, majanduslik olukord on ... ?muu linn parem
maa-asula samasugunehalvem
5743
21222730
7525
928
4618
1657
27
1252
1514
7
3516
4314
2123
4316
813
713
496
49
1913
71
8767
4455
1
2970
1
771113
5536
9
33 R I S C
Eurole ülemineku toetajate jaotumine väärtussegmentidesse
Hoolijad Avastajad
Alalhoidlikud Materialistid
26%
30%
28%
16%
Hoolijad Avastajad
Alalhoidlikud Materialistid
26%
30%
28%
16%
Iseloomulik on:
Avatus muudatustele
Väljapoole orienteeritus
Iseloomulikud väärtustrendid:
Paindlikud suhted (76%)
Enese tunnetamine (63%) +
Päritolu ja juured (57%) –
Määramatus kui väljakutse (55%) +
Keskmisest enam ka:
Seksuaalsus (52%)
Palju tegevusi korraga (51%)
Väljakutsete otsimine (37%)
Kultuuriline mobiilsus (30%)
Keskmisest vähem oluline: raha (48%)
+ keskmisest eestimaalasest enam
- keskmisest eestimaalasest vähem
34 R I S C
Euro toetajate euroga seotud ootused
M i d a t e i e e u r o k a s u t u s e l e v õ t u g a s e o s e s k õ i g e e n a m o o t a t e
s u u r e n d a b u s a l d u s t E e s t i k u i e u r o t k a s u t a v a r i i g i v a s t u
E u r o o n s t a b i i l n e j a k i n d e l m a a i l m a r a h a , m i d a e i k õ i g u t a m a j a n d u s k r i i s i d e g a v a l u u t a s p e k u l a t s i o o n i d
l i h t s u s t a b h i n d a d e v õ r d l e m i s t j a o s t m i s t r e i s i d e s v õ i i n t e r n e t i t e e l
k a o t a b i s i k l i k u d r a h a v a h e t u s e g a s e o t u d k u l u t u s e d
v õ i m a l d a b E e s t i l k a a s a r ä ä k i d a E u r o o p a r a h a p o l i i t i k a k u j u n d a m i s e l
t a g a b , e t e b a s o o d s a d s i s e p o l i i t i l i s e d a r e n g u d e i o h u s t a m e i e r i i g i m a j a n d u s e j a r a h a n d u s e s t a b i i l s u s t
v a l u u t a v a h e t u s k u l u d e k a d u m i n e j ä t a b m a j a n d u s s e r o h k e m r a h a a l l e s
E i o o t a m i d a g i h e a d , e i s o o v i e u r o t , e l u l ä h e b k e h v e m a k s , h i n n a t õ u s
m u u
e i o s k a ö e l d a
3 4 %
3 4 %
3 2 %
2 1 %
2 0 %
1 6 %
1 3 %
1 %
2 %
8 %
M i s t e e b T e i l e i s i k l i k u l t e u r o l e ü l e m i n e k u p u h u l k õ i g e e n a m m u r e t
v õ i m a l i k h i n n a t õ u s
E e s t i k r o o n i k a d u m i s e s t o n k a h j u
p a l k a d e , s ä ä s t u d e v ä ä r t u s v ä h e n e b
k e e r u l i n e o n h i n d u ü m b e r a r v e s t a d a , u u e v ä ä r i n g u g a h a r j u d a
E e s t i m a j a n d u s l i k i s e s e i s v u s v ä h e n e b
k ä i b e l e t u l e b v a l e r a h a j a v õ l t s i n g u i d
m i s k i m u u
T e i l e e i t e e e u r o g a s e o s e s m i s k i m u r e t
e i o s k a ö e l d a
5 4 %
2 7 %
1 8 %
9 %
6 %
6 %
1 %
2 5 %
0 %
Olulised on euro
üldisemad mõjud Eestile
mitte vaid isiklikud kasud
35 R I S C
Eurole ülemineku vastaste profiil (N=271, 27%)
SUGU REGIOON mees Tallinnnaine Harju-, Rapla,- Järvamaa
VANUS Lääne- Eesti15-24 Tartu-, Jõgeva- maa25-34 Lõuna- Eesti35-49 Virumaa50-74 Viimase 2 aasta jooksul käinud/elanud mõnes EL liikmesriigis
RAHVUS jah, olen EL riiki/riike külastanudEestlane jah, olen EL riigis elanud
muu rahvus ei kumbagiSissetulek pereliikme kohta Seotus mõne EL projektiga/saanud EL fondidest toetust
kuni 2000 kr jah, mina /tuttav on osalenud EL projektis2001-4000 kr ...saanud EL fondidest toetust
üle 4000 kr ei kumbagiteadmata Kasu EL liikmeks olekust
HARIDUS on kasu saanudpõhiharidus ei ole kasu saanud
kesk-või keskeriharidus eoökõrgharidus Laenu võtmine
STAATUS on laen/ kavas laenu võttaiseendale tööandja ei
palgatöötaja eoöpensionil Kas Teil/perekonnal on mingeid investeeringuid?
õpilane, üliõpilane jahmuu ei
Kas Te töötate peamiselt … eoöeraettevõttes Järgmise 12 kuu suhtes ... ?
avaliku sektori asutuses lootusrikasASULATÜÜP murelik
pealinn ei tea / ebakindelsuur linn Võrreldes sama ajaga aasta tagasi, majanduslik olukord on ... ?muu linn parem
maa-asula samasugunehalvem
4258
2314
2439
6535
2540
1916
3455
11
545
241214
3510
252023
31
251415
91719
254
72
69
85
2353
24
2276
2
2078
2
3926
35
4145
14
36 R I S C
Eurole ülemineku vastaste jaotumine väärtussegmentidesse
Iseloomulik on:
Keskmisest suurem avatus muudatustele
Sissepoole orienteeritus
Iseloomulikud väärtustrendid:
Paindlikud suhted (80%)
Päritolu ja juured (68%)
Raha (60%)
Keskmisest enam ka:
Terviseteadlikkus (57%)
Kuuluvusevajadus (54%)
Elamuste otsing (47%)
Lakkamatu tegutsemine (47%)
Hoolijad Avastajad
Alalhoidlikud Materialistid
31%
26%
24%
19%
Hoolijad Avastajad
Alalhoidlikud Materialistid
31%
26%
24%
19%
37 R I S C
Eurole ülemineku vastaste väärtusmaailm
Väärtuspilt üsna sarnane keskmise eestimaalase omale:
15-24 aastastest 64% Avastajad (muutused, naudingud, riskid, enesekesksus)
25-34 aastastest 35% Materialistid (pole muutustele eriti avatud, naudingud,
materiaalsed väärtused, konkreetne kasu)
35-49 aastastest 37% Hoolijad (areng, teiste peale mõtlemine, põhimõttelisus,
füüsiline ja vaimne tasakaal)
50+ 40% Alalhoidlikud (muudatuste suhtes ettevaatlikud, soov mõista asjade
omavahelisi seoseid)
38 R I S C
Euro vastaste euroga seotud ootused mured
M i d a t e i e e u r o k a s u t u s e l e v õ t u g a s e o s e s k õ i g e e n a m o o t a t e
l i h t s u s t a b h i n d a d e v õ r d l e m i s t j a o s t m i s t r e i s i d e s v õ i i n t e r n e t i t e e l
k a o t a b i s i k l i k u d r a h a v a h e t u s e g a s e o t u d k u l u t u s e d
v a l u u t a v a h e t u s k u l u d e k a d u m i n e j ä t a b m a j a n d u s s e r o h k e m r a h a a l l e s
E u r o o n s t a b i i l n e j a k i n d e l m a a i l m a r a h a , m i d a e i k õ i g u t a m a j a n d u s k r i i s i d e g a v a l u u t a s p e k u l a t s i o o n i d
s u u r e n d a b u s a l d u s t E e s t i k u i e u r o t k a s u t a v a r i i g i v a s t u
v õ i m a l d a b E e s t i l k a a s a r ä ä k i d a E u r o o p a r a h a p o l i i t i k a k u j u n d a m i s e l
E i o o t a m i d a g i h e a d , e i s o o v i e u r o t , e l u l ä h e b k e h v e m a k s , h i n n a t õ u s
t a g a b , e t e b a s o o d s a d s i s e p o l i i t i l i s e d a r e n g u d e i o h u s t a m e i e r i i g i m a j a n d u s e j a r a h a n d u s e s t a b i i l s u s t
m u u
e i o s k a ö e l d a
2 4 %
1 4 %
1 0 %
9 %
8 %
8 %
8 %
5 %
1 %
4 2 %
M i s t e e b T e i l e i s i k l i k u l t e u r o l e ü l e m i n e k u p u h u l k õ i g e e n a m m u r e t
v õ i m a l i k h i n n a t õ u s
p a l k a d e , s ä ä s t u d e v ä ä r t u s v ä h e n e b
E e s t i k r o o n i k a d u m i s e s t o n k a h j u
k e e r u l i n e o n h i n d u ü m b e r a r v e s t a d a , u u e v ä ä r i n g u g a h a r j u d a
E e s t i m a j a n d u s l i k i s e s e i s v u s v ä h e n e b
k ä i b e l e t u l e b v a l e r a h a j a v õ l t s i n g u i d
m i s k i m u u
T e i l e e i t e e e u r o g a s e o s e s m i s k i m u r e t
e i o s k a ö e l d a
7 4 %
3 7 %
3 3 %
1 4 %
1 3 %
4 %
2 %
2 %
3 %
39 R I S C
Eurole ülemineku pigem toetajate profiil (N=231, 23%)
SUGU REGIOON mees Tallinnnaine Harju-, Rapla,- Järvamaa
VANUS Lääne- Eesti15-24 Tartu-, Jõgeva- maa25-34 Lõuna- Eesti35-49 Virumaa50-74 Viimase 2 aasta jooksul käinud/elanud mõnes EL liikmesriigis
RAHVUS jah, olen EL riiki/riike külastanudEestlane jah, olen EL riigis elanud
muu rahvus ei kumbagiSissetulek pereliikme kohta Seotus mõne EL projektiga/saanud EL fondidest toetust
kuni 2000 kr jah, mina /tuttav on osalenud EL projektis2001-4000 kr ...saanud EL fondidest toetust
üle 4000 kr ei kumbagiteadmata Kasu EL liikmeks olekust
HARIDUS on kasu saanudpõhiharidus ei ole kasu saanud
kesk-või keskeriharidus eoökõrgharidus Laenu võtmine
STAATUS on laen/ kavas laenu võttaiseendale tööandja ei
palgatöötaja eoöpensionil Kas Teil/perekonnal on mingeid investeeringuid?
õpilane, üliõpilane jahmuu ei
Kas Te töötate peamiselt … eoöeraettevõttes Järgmise 12 kuu suhtes ... ?
avaliku sektori asutuses lootusrikasASULATÜÜP murelik
pealinn ei tea / ebakindelsuur linn Võrreldes sama ajaga aasta tagasi, majanduslik olukord on ... ?muu linn parem
maa-asula samasugunehalvem
4753
1721
3131
7228
2133
2719
1670
14
759
13912
4117
3016
2430
3019
91311
18
384
61
1113
75
6422
14
3464
2
3166
2
6321
17
4546
9
40 R I S C
Eurole ülemineku pigem toetajate jaotumine väärtussegmentidesse
Iseloomulik on:
Keskmine positsioon teljel: muudatused vs stabiilsus
Väljapoole orienteeritus
Iseloomulikud väärtustrendid:
Paindlikud suhted (83%)
Päritolu ja juured (61%)
Enese tunnetamine (55%)
Määramatus kui väljakutse (54%)
Kommunikatsioonil aluseks eelkõige eestimaalaste
põhiväärtused
Hoolijad Avastajad
Alalhoidlikud Materialistid
29%
28%
23%
20%
Hoolijad Avastajad
Alalhoidlikud Materialistid
29%
28%
23%
20%
41 R I S C
Euro pigem toetajate euroga seotud ootused
M i d a t e i e e u r o k a s u t u s e l e v õ t u g a s e o s e s k õ i g e e n a m o o t a t e
l i h t s u s t a b h i n d a d e v õ r d l e m i s t j a o s t m i s t r e i s i d e s v õ i i n t e r n e t i t e e l
s u u r e n d a b u s a l d u s t E e s t i k u i e u r o t k a s u t a v a r i i g i v a s t u
E u r o o n s t a b i i l n e j a k i n d e l m a a i l m a r a h a , m i d a e i k õ i g u t a m a j a n d u s k r i i s i d e g a v a l u u t a s p e k u l a t s i o o n i d
k a o t a b i s i k l i k u d r a h a v a h e t u s e g a s e o t u d k u l u t u s e d
v õ i m a l d a b E e s t i l k a a s a r ä ä k i d a E u r o o p a r a h a p o l i i t i k a k u j u n d a m i s e l
v a l u u t a v a h e t u s k u l u d e k a d u m i n e j ä t a b m a j a n d u s s e r o h k e m r a h a a l l e s
t a g a b , e t e b a s o o d s a d s i s e p o l i i t i l i s e d a r e n g u d e i o h u s t a m e i e r i i g i m a j a n d u s e j a r a h a n d u s e s t a b i i l s u s t
E i o o t a m i d a g i h e a d , e i s o o v i e u r o t , e l u l ä h e b k e h v e m a k s , h i n n a t õ u s
m u u
e i o s k a ö e l d a
3 2 %
2 9 %
2 4 %
2 1 %
1 7 %
1 2 %
9 %
1 %
0 %
1 7 %
M i s t e e b T e i l e i s i k l i k u l t e u r o l e ü l e m i n e k u p u h u l k õ i g e e n a m m u r e t
v õ i m a l i k h i n n a t õ u s
p a l k a d e , s ä ä s t u d e v ä ä r t u s v ä h e n e b
E e s t i k r o o n i k a d u m i s e s t o n k a h j u
E e s t i m a j a n d u s l i k i s e s e i s v u s v ä h e n e b
k e e r u l i n e o n h i n d u ü m b e r a r v e s t a d a , u u e v ä ä r i n g u g a h a r j u d a
k ä i b e l e t u l e b v a l e r a h a j a v õ l t s i n g u i d
m i s k i m u u
T e i l e e i t e e e u r o g a s e o s e s m i s k i m u r e t
e i o s k a ö e l d a
6 2 %
3 2 %
2 9 %
1 5 %
9 %
6 %
1 %
9 %
4 %
Euroga seotud argumendid:
Nii isiklik kasu kui ka
Usalduse, turvalisuse ja stabiilsusega
seotud aspektid
Avatumad hinnatõusuga seotud
hirmude vähendamisele:
63% hinnatõus euro tagajärjel
25% hinnatõus ei sõltu eurost
ega kroonist
42 R I S C
Eurole ülemineku pigem mittetoetajate profiil (N=261, 26%)
SUGU REGIOON mees Tallinnnaine Harju-, Rapla,- Järvamaa
VANUS Lääne- Eesti15-24 Tartu-, Jõgeva- maa25-34 Lõuna- Eesti35-49 Virumaa50-74 Viimase 2 aasta jooksul käinud/elanud mõnes EL liikmesriigis
RAHVUS jah, olen EL riiki/riike külastanudEestlane jah, olen EL riigis elanud
muu rahvus ei kumbagiSissetulek pereliikme kohta Seotus mõne EL projektiga/saanud EL fondidest toetust
kuni 2000 kr jah, mina /tuttav on osalenud EL projektis2001-4000 kr ...saanud EL fondidest toetust
üle 4000 kr ei kumbagiteadmata Kasu EL liikmeks olekust
HARIDUS on kasu saanudpõhiharidus ei ole kasu saanud
kesk-või keskeriharidus eoökõrgharidus Laenu võtmine
STAATUS on laen/ kavas laenu võttaiseendale tööandja ei
palgatöötaja eoöpensionil Kas Teil/perekonnal on mingeid investeeringuid?
õpilane, üliõpilane jahmuu ei
Kas Te töötate peamiselt … eoöeraettevõttes Järgmise 12 kuu suhtes ... ?
avaliku sektori asutuses lootusrikasASULATÜÜP murelik
pealinn ei tea / ebakindelsuur linn Võrreldes sama ajaga aasta tagasi, majanduslik olukord on ... ?muu linn parem
maa-asula samasugunehalvem
4555
2116
2638
5941
2137
2319
2558
17
647
201313
3116
2924
1631
291212
189
20
385
61
812
82
4933
18
3267
0
2275
3
4519
37
4347
10
43 R I S C
Eurole ülemineku pigem mittetoetajate jaotumine väärtussegmentidesse
Iseloomulik on:
Keskmisest aeglased muudatustega kohanemine
Nii hoolijate kui enesekehtestajate olemasolu
(sarnaselt euro vastu olijatele)
Orienteeritus sissepoole, passiivsus
Iseloomulikud väärtustrendid:
Paindlikud suhted (82%)
Päritolu ja juured (65%)
Enese tunnetamine (59%)
Keskmisest vähem
määramatuse ja elamuste otsimist
Hoolijad Avastajad
Alalhoidlikud Materialistid
29%
31%
20%
20%
Hoolijad Avastajad
Alalhoidlikud Materialistid
29%
31%
20%
20%
44 R I S C
Eurot pigem mittetoetajate euroga seotud ootused
M i d a t e i e e u r o k a s u t u s e l e v õ t u g a s e o s e s k õ i g e e n a m o o t a t e
l i h t s u s t a b h i n d a d e v õ r d l e m i s t j a o s t m i s t r e i s i d e s v õ i i n t e r n e t i t e e l
s u u r e n d a b u s a l d u s t E e s t i k u i e u r o t k a s u t a v a r i i g i v a s t u
E u r o o n s t a b i i l n e j a k i n d e l m a a i l m a r a h a , m i d a e i k õ i g u t a m a j a n d u s k r i i s i d e g a v a l u u t a s p e k u l a t s i o o n i d
k a o t a b i s i k l i k u d r a h a v a h e t u s e g a s e o t u d k u l u t u s e d
v õ i m a l d a b E e s t i l k a a s a r ä ä k i d a E u r o o p a r a h a p o l i i t i k a k u j u n d a m i s e l
v a l u u t a v a h e t u s k u l u d e k a d u m i n e j ä t a b m a j a n d u s s e r o h k e m r a h a a l l e s
t a g a b , e t e b a s o o d s a d s i s e p o l i i t i l i s e d a r e n g u d e i o h u s t a m e i e r i i g i m a j a n d u s e j a r a h a n d u s e s t a b i i l s u s t
E i o o t a m i d a g i h e a d , e i s o o v i e u r o t , e l u l ä h e b k e h v e m a k s , h i n n a t õ u s
m u u
e i o s k a ö e l d a
2 6 %
1 9 %
1 8 %
1 8 %
1 4 %
1 1 %
1 0 %
2 %
1 %
3 2 %
M i s t e e b T e i l e i s i k l i k u l t e u r o l e ü l e m i n e k u p u h u l k õ i g e e n a m m u r e t
v õ i m a l i k h i n n a t õ u s
p a l k a d e , s ä ä s t u d e v ä ä r t u s v ä h e n e b
E e s t i k r o o n i k a d u m i s e s t o n k a h j u
E e s t i m a j a n d u s l i k i s e s e i s v u s v ä h e n e b
k e e r u l i n e o n h i n d u ü m b e r a r v e s t a d a , u u e v ä ä r i n g u g a h a r j u d a
k ä i b e l e t u l e b v a l e r a h a j a v õ l t s i n g u i d
m i s k i m u u
T e i l e e i t e e e u r o g a s e o s e s m i s k i m u r e t
e i o s k a ö e l d a
7 6 %
4 6 %
3 0 %
1 6 %
9 %
1 %
1 %
1 %
4 %
Kolmandikul puuduvad euroga seoses
igasugused ootused.
Tuleks selgemalt euro positiivseid mõjusid
välja tuua. Tasakaalus isiklik mõju ja mõju
riigile tervikuna.
Hinnatõus taandatakse eurole:
84%
45 R I S C
Usaldusväärsed infoallikad euro kommunikeerimisel(infoallikate järjestus peegeldab kogu elanikkonna eelistusi. Vastaja võis valida kuni 3 varianti)
Eesti Pangalt
Valitsuselt
Teadlastelt
Ajakirjanikelt
Euroopa institutsioonidelt
Sõpradelt ja tuttavatelt
Riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikelt
Kommertspankadelt
Poliitikutelt
Valitsusvälistelt organisatsioonidelt
ei usalda kedagi
muu
ei oska öelda0% 10% 20% 30% 40% 50%
toetatepigem toetatepigem ei toetaolete vastueoöKÕIK
46 R I S C
Euro kohta soovitav info(teemade järjestus kogu elanikkonna järgi. Vastaja võis valida kuni 2 varianti)
euro mõju teile isiklikult, mis puudutab teie sissetulekut, sääste, laenusid
euro sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised mõjud
kuidas toimub kroonide vahetamine eurode vastu
kuidas hinnad kroonides teisendatakse ümber hindadeks eurodes
kuidas hoiduda pettasaamisest sularaha vahetamisel eurodeks
milline on ühe euro väärtus kroonides
kuidas euro paberrahad ja -mündid välja näevad
muu
ei oska öelda0% 10% 20% 30% 40% 50%
toetatepigem toetatepigem ei toetaolete vastueoöKÕIK
Kindlaid toetajaid huvitavad eelkõige euro laiemad ühiskondlikud, majanduslikud ja poliitilised mõjud.
Ülejäänud sihtrühmade puhul pakub enam huvi mõju isiklikule elule. See kinnitab nende vähest ühiskondlikku
orientatsiooni
47 R I S C
Eelistatuimad info saamise viisid (järjestus kogu elanikkonna eelistuste järgi. Iga vastaja võis valida kuni 2 viisi)
väitlussaated televisioonis
euroteavituse bussituur maa-asulates ja maakonnalinnades
eurole üleminekut kajastav vaheleht üleriikliku päevalehe vahel
sissehelistamissaated raadios, kus saab esitada küsimusi ja avaldada arvamust
avalikud teabepäevad ja rahvakoosolekud
ekspertide arutelusaated raadios
5-10 leheküljelised brošüürid, mis saadetakse teile postiga koju
eurokalkulaatori saatmine otsepostitusega igasse majapidamisse
meelelahutuslik-harivad saated televisioonis
1-2 lehelised voldikud, mida jagatakse teavitusüritustel ja infokeskustes
mõneminutilised infoklipid televisioonis
eurole üleminekut kajastav vaheleht maakonnalehe vahel
1-2 lehelised voldikud (panga- ja postkontorites, suuremates kauplustes)
rändnäitus kohalikus raamatukogus
infotelk suurematel laatadel
internet
mõnel muul moel
ei soovi infot saada
ei oska öelda0% 10% 20% 30% 40%
toetatepigem toetatepigem ei toetaolete vastueoöKÕIK
48 R I S C
Eurole ülemineku toetusrühmad kokkuvõtlikult
MUUTUMINE
STABIILSUS
HOOLIMINE
18% toetate
23% pigem toetate
26% pigem ei toeta
27% olete vastu
5% eoö
I
ENESE-KEHTESTAMINE
MUUTUMINE
STABIILSUS
HOOLIMINE
18% toetate
23% pigem toetate
26% pigem ei toeta
27% olete vastu
5% eoö
I
ENESE-KEHTESTAMINE