BIODIISLI TOOTMISE ALUSTAMISE TASUVUSE ANALÜÜS

Tallinn28. september 2004

HeiVäl Consulting Group 2004

Koostajad:Jüri Ott

Sihtasutus Eesti Tehniliste Põllukultuuride Töötlemispark

Enn PajupuuTõnis Tasa

Biodiisel AS

Kaido VäljaotsDeniss Holodkov

HeiVäl Consulting GroupRoosikrantsi 9-23 Tallinn 10133

Tel: 372 6 276 190372 5 280 270

http://www.heival.ee/email: kaido.valjaots@heival.ee

1. SISUKORD

1. Sisukord.......................................................................................................................................................................................................22. Kokkuvõte äriprojektist...............................................................................................................................................................................6

2.1. Projekti kirjeldus ja ärivaldkond, milles ettevõte tegutseb...........................................................................................................62.1.1. Äriidee.........................................................................................................................................................................................7

2.2. Ettevõtte lühiajalised eesmärgid ning teed nende saavutamiseks.................................................................................................92.3. Tootekirjeldus..................................................................................................................................................................................102.4. Turukirjeldus, millele toode on suunatud.....................................................................................................................................102.5. Ettevõtte olemasolevad kliendid.....................................................................................................................................................102.6. Ettevõtte konkurentsieelis...............................................................................................................................................................102.7. Ettevõtte juhtkonna ja personali kvalifikatsiooni lühikirjeldus.................................................................................................10

3. Toode.........................................................................................................................................................................................................113.1. Biodiisel.............................................................................................................................................................................................113.2. Glütseriin..........................................................................................................................................................................................143.3. Toote konkurentsieelised................................................................................................................................................................16

3.3.1. Soja -ja rapsiõlil põhinevate biodiislite võrdlus....................................................................................................................163.4. Piirangud tootmisele (litsentsid, tegevusload)...............................................................................................................................17

4. Turg...........................................................................................................................................................................................................184.1. Turu detailne kirjeldus, klientide iseloomus ja nende regionaalne paiknemine.......................................................................18

4.1.1. Biodiisli turg Euroopas...........................................................................................................................................................184.2. Turu nõudlus, kogumaht, ettevõtte eeldatav turuosa..................................................................................................................22

4.2.1. Saksamaa kui ekspordi sihtturg.............................................................................................................................................234.2.2. Biodiisli turg Eestis..................................................................................................................................................................244.2.3. Glütseriini turg Eestis.............................................................................................................................................................284.2.4. Glütseriini turg maailmas.......................................................................................................................................................29

4.3. Nõudluse sesoonsus..........................................................................................................................................................................304.4. Hinnakujundus................................................................................................................................................................................30

4.4.1. Diisli hind tulevikus.................................................................................................................................................................304.4.2. Biodiisli omahinna analüüs.....................................................................................................................................................314.4.3. Biodiisli hinnaarengu prognoos..............................................................................................................................................34

4.5. Konkurentsivõime säilitamine........................................................................................................................................................344.5.1. Projekti SWOT-analüüs..........................................................................................................................................................34

2

4.5.2. Kriitilised edutegurid..............................................................................................................................................................354.5.3. Riskianalüüs.............................................................................................................................................................................35

5. Konkurents.................................................................................................................................................................................................365.1. Ülevaade konkurentide käibest ning tegutsemisajast turul.........................................................................................................36

5.1.1. Biodiisli tootmine Balti riikides..............................................................................................................................................365.1.2. Biodiisel on alternatiiv diislile................................................................................................................................................37

5.2. Konkurentide toodangu sihtgrupp, turuosa hetkel ning millises turunišis tegutsevad............................................................385.3. Mille poolest planeeritav tootmine sarnaneb konkurentidele, mille poolest erineb..................................................................38

6. Turundusstrateegia.....................................................................................................................................................................................396.1. Kasutatavad turustuskanalid (edasimüüjad, jaemüüjad, hulgiladu jt) ja logistika..................................................................39

6.1.1. Biodiisli turundus-mix.............................................................................................................................................................396.1.2. B5 turundus-mix......................................................................................................................................................................406.1.3. B100 turundus-mix..................................................................................................................................................................416.1.4. Glütseriini turundus-mix........................................................................................................................................................42

6.2. Reklaamikanalid..............................................................................................................................................................................426.3. Peamiste konkurentide turundusstrateegiad................................................................................................................................43

7. Ettevõtte tegevusplaan...............................................................................................................................................................................447.1. Ettevõtte tootmisprotsessid.............................................................................................................................................................447.2. Tootmisprotsessi detailne kirjeldus...............................................................................................................................................457.3. Toormevajadus................................................................................................................................................................................46

7.3.1. Tooraine....................................................................................................................................................................................467.3.2. Rapsiõli.....................................................................................................................................................................................477.3.3. Rapsiõli logistikakulud............................................................................................................................................................497.3.4. Rapsiõli hinnamuutused viimase kahe aasta jooksul...........................................................................................................507.3.5. Metanool...................................................................................................................................................................................517.3.6. Keemilised ained......................................................................................................................................................................517.3.7. Rapsi kasvatamine Eestis........................................................................................................................................................52

7.4. Tootearendus....................................................................................................................................................................................537.5. Tehnilised vajadused: tootmistehnika, transpordivahendid jm..................................................................................................53

7.5.1. Tehnoloogia valik.....................................................................................................................................................................537.6. Tootmiseks vajalikud ruumid.........................................................................................................................................................56

7.6.1. Tootmise paiknemine..............................................................................................................................................................567.6.2. Asukoha valiku kriteeriumid..................................................................................................................................................56

3

7.6.3. Sadama valiku kriteeriumid...................................................................................................................................................588. Juhtkond.....................................................................................................................................................................................................59

8.1. Juhtkonna pädevus: töökogemus (juhtimis- ja töökogemus sarnases ettevõtlusvaldkonnas), haridus, isiklikud andmed...598.1.1. Juhtkond...................................................................................................................................................................................59

8.2. Juhatuse kohustused ja vastutus....................................................................................................................................................618.3. Ettevõtte organisatsiooni struktuur...............................................................................................................................................61

9. Personal.....................................................................................................................................................................................................619.1. Ettevõtte tööjõuvajadus ja olemasolev personal...........................................................................................................................619.2. Ettevõtte tööjõuvajaduse analüüs lähemate aastate jooksul: kui palju ja millise kvalifikatsiooniga inimesi vajatakse.......619.3. Palgakorralduse alused ning tulemustasu skeem.........................................................................................................................619.4. Näidis-ametikirjeldused..................................................................................................................................................................62

10. Finantseerimine.....................................................................................................................................................................................6310.1. Projekti käivitamiseks vajalik finantseering.............................................................................................................................63

10.1.1. Jõgeva stsenaariumi Investeeringute plaan..........................................................................................................................6310.1.2. Padiski sadama stsenaariumi Investeeringute plaan...........................................................................................................64

10.2. Rahastamise allikad (olemasolev raha, laenud, liising, riiklik toetus, tarnijate pikaajaline krediit jm)............................6510.3. Riskid rahastamisallikate kasutamisel......................................................................................................................................65

11. Finantsprognoosid.................................................................................................................................................................................6611.1.1. Finantsplaneerimise stsenaariumid.......................................................................................................................................6611.1.2. Jõgeva stsenaariumi finantsplaneerimine.............................................................................................................................6711.1.3. Paldiski sadama stsenaariumi finantsplaneerimine.............................................................................................................68

11.2. Müügiprognoos 3 aasta peale.....................................................................................................................................................6911.2.1. Jõgeva stsenaariumi Biodiisli tehase müügi prognoos 10 tegevusaastaks..........................................................................69

11.3. Tegevuskulude prognoos 3 aasta peale......................................................................................................................................7111.4. Prognoositud kassavoogude aruanne.........................................................................................................................................71

11.4.1. Jõgeva stsenaariumi rahavoogude prognoos........................................................................................................................7111.5. Prognoositud kasumiaruanne.....................................................................................................................................................73

11.5.1. Jõgeva stsenaariumi kasumiaruande prognoos 11 aastaks.................................................................................................7311.5.2. Paldiski sadama stsenaariumi kasumiaruande prognoos 11 aastaks.................................................................................74

11.6. Prognoositud bilanss....................................................................................................................................................................7611.6.1. Jõgeva stsenaariumi Tõenäolise stsenaariumi bilanss kolmeks aastaks.............................................................................7611.6.2. Paldiski sadama stsenaariumi bilanss kolmeks aastaks.......................................................................................................7711.6.3. Jõgeva stsenaariumi Biodiisli tehase püsikulude eelarve.....................................................................................................79

4

11.6.4. Jõgeva stsenaariumi Biodiisli tehase muutuvkulude eelarve..............................................................................................8011.6.5. Paldiski sadama stsenaariumi Biodiisli tehase püsikulude eelarve.....................................................................................81

12. Rahastamisstrateegia.............................................................................................................................................................................8212.1. Kahe stsenaariumi tulemused ja rahastamine..........................................................................................................................84

13. Lisa 1. Ametijuhendid...........................................................................................................................................................................8614. Lisa 2. Rapsikasvatamine Eestis, Lätis ja Leedus...............................................................................................................................100

5

2. KOKKUVÕTE ÄRIPROJEKTIST

2.1. PROJEKTI KIRJELDUS JA ÄRIVALDKOND, MILLES ETTEVÕTE TEGUTSEB

Antud analüüs käsitleb biodiisli tootmise võimalust Eestis rapsiõlist ja selle edaspidist turustamist ning kasutamist.Eesti tarbib mootorsõidukite vedelkütuseid 500 000 tonni, mis kasvab umbes 1-2% aastas. Eesti impordib kütuseid välismaalt ning 75% kogu tarbimismahust imporditakse Leedust Mažeikiai rafineerimistehasest. Transpordivahendite alternatiivkütuseks võib pidada ka gaasi, mille tarbimine bensiinimootorite täiendava kütusena hakkab tasapisi levima, kuid selle osakaal kogu mootorikütuste tarbimises on hetkel praktiliselt olematu.Viimase 5 aasta jooksul on kütuste hinnad tõusnud ning lõpptarbija jaoks kasvanud kuni 100%. Näiteks oli 1999. aastal tavalise diiselkütuse (edaspidi diisli) hind tanklas 5 krooni liiter ning 2004. aastal on see üle 10 krooni liitrilt. Kütuste olulist hinnalangust maailmaturul ei ole lähiaastatel oodata ning pikemas perspektiivis prognoositakse hinna edasist tõusu. Pärast Euroopa Liiduga liitumist võttis Eesti endale kohustuse tõsta kütuste aktsiisid Euroopa Liidu miinimumtasemele. Aastaks 2010 peaks Eestis olema diisliaktsiis tasemel 330 EUR tonni kohta võrreldes tänase aktsiisiga 245 EUR tonni kohta.Bio-vedelkütuseid on erinevaid liike, kuid antud analüüsi raames käsitletakse rapsiõlil baseeruva biodiisli tootmist. Biodiislit võib kasutada kas segatuna tavadiisliga suhtes 5% kogumahust või puhtalt, kui mootor on biodiisli jaoks vastavaks tunnistatud või adapteeritud. Uuemad automudelid võimaldavad tarbida biodiislit puhtal kujul. Biodiisli segu tavalise diisliga on võimalik kasutada kõikides diiselmootorites, sest biodiisel täidab kütuselisandi rolli määrimisomaduste parandamisel.Biodiisli tootmine on uus suund Euroopas, mille eesmärgiks on põllumajanduse stabiilse sissetuleku tagamine rapsiseemne püsiva nõudluse tekitamise abil. Keskkonnasõbralikuma biokütuse kasutamine vähendaks CO2 emissioone ning uute vedelkütuste liikide arendamine on oluline seoses maailma naftavarude ammendumisega pikemas perspektiivis.Biodiisli tootmise põhitooraineks on rapsiõli, mille ostuhinnast sõltub valmistoodangu hind 75% ulatuses. Vajalikust rapsiõlist 30% on planeeritud toota kohalikust rapsiseemnest Werol Tehased AS-s ning 70% ostetakse lähinaabritelt Venemaalt ja Ukrainast. Tooraine on samuti võimalik osta Euroopa börsilt, kuid siis oleks raske hoida biodiisli konkurentsivõimelist hinda. Tulevikus peaks biodiisli tootmises kasutatava Eesti põllumeeste kasvatatud rapsi osa suurenema ning importtooraine osa vähenema.Euroopas kehtiv biodiisli standard sätestab joodarvu, mis sojaõlil baseeruva biodiisli puhul ei vasta standardile. Soetatav tehnoloogia peaks võimaldama töödelda rapsiõli, sojaõli ja päevaseemneõli. Biodiisli tootmiseks sojaõlist ei ole mingit takistust, kuid selle müümiseks standardile vastava tootena tuleks hakata muutma Euroopa Liidu standardit EN 14214, mille kohaselt on koostatud ka EVS.

6

Käesoleval ajal on Eestis mitu tootmisüksust, mis võimaldavad toota biodiislit koguses kuni 3 000 tonni aastas. Praegu ükski neist ei funktsioneeri, sest biodiisli omahind koos maksudega küünib 16 kroonini ning ei võimalda konkureerida turul oleva diisli hinnaga 10 krooni.Aktsiisi tühistamine muudaks nii puhta kui ka seguna kasutatava biodiisli hinna konkurentsivõimeliseks. Eestis on praegu Euroopa madalaim diisli jaehind. Eestis oleks seetõttu puhta biodiisli tootmine kahjumlik kuni diisli aktsiisi tõusuni Euroopa keskmisele tasemele. Eesti kütusemüüjatel puuduvad uue kütuseliigi müügiks vajalikud eraldi mahutid, tankurid jms. Seega oleks Eestis esialgu võimalik biodiisli lisamine diislile 5% ulatuses kütusemüüjate terminalides. Kogu Eesti diisli tarbimismahtu arvestades oleks võimalik turustada sel moel kuni 15 000 tonni biodiislit aastas. Samas saab planeerida turustamist suurtele tarbijatele puhtalt kasutamiseks pärast oma transpordivahendite mootorite adapteerimist.Biodiislit on plaanis eksportida Saksamaale, kus on kõige arenenum tanklate võrgustik puhta biodiisli müümiseks ning suur tarbijate arv. Saksamaal on väljakujunenud biodiisli liitri tehasehind 8,6 EEK, millega võib arvestada ekspordi planeerimisel. Biodiisli turustamisel on peapartneriteks eelkõige kütuste jaemüüjad. Tulevikus on potentsiaalseteks klientideks rafineerimistehased Euroopas, kes valmistaksid valmissegu lisades biodiislit diislile ning turustaksid oma klientidele lõpptoodet.Biodiisli tootmise kõrvalsaaduseks on glütseriin. Glütseriini kavatsetakse puhastada astmeni 99,7% ning turustada kõrgema kasumlikkusega niššides nagu farmaatsiatööstus. Tänu biodiisli tootmise arengule on pakkumine glütseriini turul ületamas nõudlust, mis võib takistada glütseriini müüki ning sunnib hindu praegusega võrreldes alandama.Tootmistehnoloogia valikul hinnati põhiliselt 3 tehnoloogia pakkumist. Biodiisli tootmise majandusliku efektiivsuse seisukohast on olulised protsessis kasutatavate kemikaalide maksumused ja tehnoloogia tootlus. Tehnoloogia lõpliku valiku saab teha siis, kui valitakse tehase kindel asukoht ning tehnoloogia pakkujad suudavad detailplaneeringu alusel koostada tehnoloogia maksumuse eelarved.Projekti kasumlikkus sõltub eelkõige rapsiõli maksumusest ning eeldab biodiisli aktsiisivabastust.Kui projekti rahastaja leitakse 2005. aasta alguseks, siis valmib tootmisüksus 2006. aasta lõpuks ning valmistoodangu müüki saab alustada 2007. aastast.

2.1.1. ÄRIIDEE

Olukorra ülevaadeAlternatiivkütuste kasutuselevõtt muutub üha aktuaalsemaks seoses naftavarude vähenemise ja ammendumisega. Taastuvenergia levik ning võimalike biokütuste kasutamine on seatud Euroopa Liidu prioriteediks. Biokütuste kasutamist soodustab lisaks energiamaksustamise direktiivile ka direktiiv 2003/30/EC, mille kohaselt peavad biokütused moodustama turul olevatest transpordikütustest 2% 31. detsembriks 2005 ning 5,75% 31. detsembriks 2010. Hetkel on biokütuste turuosa ELis 0,5% ning biokütuste tootmisega tegelevad vähemalt 15

7

liikmesriiki: Prantsusmaa, Austria, Saksamaa, Suurbritannia, Tšehhi, Belgia, Ungari, Taani, Rootsi, Itaalia, Läti, Leedu, Slovakkia, Luksemburg ja Hispaania.

Euroopa Liidu 2003/96/EC energiamaksustamise direktiiv võimaldab kohaldada vähendatud aktsiisimäära biomassile ja biokütustele. Biokütustena käsitletakse erinevaid taimseid- ja loomseid õlisid ja rasvu (nt rapsiõli, päevalilleõli), etüül- ja muid alkohole, biomassist toodetud tooteid, mis sobivad transpordivahendites kasutamiseks. Energiamaksustamise direktiivis on ka sätestatud, et kui biokütusele kohaldada vähendatud maksumäära või maksuvabastust, siis tuleb seda arvestada vastavalt biokütuse osakaalule kütuses. Samuti kohaldatakse maksuvabastust või vähendust vastavalt tooraine hinna muutumisele, et vähendus ei oleks suurem kui toodete valmistamisega kaasnevad lisakulud.

ÄriideeAntud projekti äriideeks on toota rapsiõlist biodiislit, mis asendaks naftast toodetud diiselkütust. Toodangu turustamine toimuks Eestis ja välismaal. Ärimudel on kujundatud joonisel 1.

Joonis 1.

8

WEROLRapsiõli 8000 EEK/t

Rapsiõli import Venemaalt, Ukrainast 7400 EEK/t

Rapsiõli import börsi kaudu 9400 EEK/t

Tooraine

Biodiisel

8 500 EEK/t

Glütseriini müügihind

3000 EEK/t

Tooted

Puhas biodiisel kütusena

Tooraine keemiatööstuse

Tarbijad

Segatud diisliga mahus kuni 5%

MissioonEttevõtte missiooniks on toota keskkonnasõbralikku kütust, arendada biokütuste kasutamist Eestis, tõsta Eesti biokütuste ressurssi ning olla Eesti põllumajandussektorit toetav tarbija.

2.2.ETTEVÕTTE LÜHIAJALISED EESMÄRGID NING TEED NENDE SAAVUTAMISEKS

Ettevõtmise lühiajalisteks eesmärkideks on: Finantsinvestori leidmine ja ehitustööde käivitamine aastal 2005 Tooraine hankelepingute sõlmimine aastal 2005 Tootmisprotsessi käivitamine aastal 2006. Biodiisli turustamiseks lepingute sõlmimine aastal 2005.

Antud eesmärkide saavutamiseks tuleks moodustada juriidiline isik, kes oleks käesoleva äriprojekti juures eestvedajaks ning vastutaks antud eesmärkide saavutamise eest. Käesolev analüüs on nende eesmärkide saavutamise eelduseks.

VisioonAastal 2005 käivitatakse biodiisli tootmise projekt ning 2005/2006 hooaja lõpuks peaks tootmisbaas olema rajatud. Siis alustatakse täisvõimsusel tootmisega, jõudlusega 50 000 tonni biodiislit aastas. Tehase tooraine pärineb enamasti Werolist, mis toodab rapsi toorõli. Toodang realiseeritakse Eestis segatuna tavadiisliga kuni 5%-se biodiisli sisaldusega. Puhas biodiisel läheb ekspordiks Saksamaale ja Austriasse. Aastaks 2008 planeeritakse täielikult üle minna kohalikule toorainele. Ostetakse tehnoloogia lisamoodul tehnilise glütseriini puhastamiseks farmaatsiatööstuse jaoks, mis aitaks realiseerida kõrgema lisandväärtusega glütseriini otse tarbijatele.

EesmärkProjekti eesmärgiks on Eestis taaskasutatava keskkonnasõbraliku kütuseliigi tootmisvõimsuse arendamine, mis aitab riigil täita Euroopa Liidus seatud eesmärke biokütuste kasutamise osas aastaks 2010. Käesoleva projekti tulemusena peaks olema käivitatud põllumeeste poolt rapsi kasvatamise programm, mis võimaldaks ära kasutada Eesti bioressursi võimalusi biodiisli tootmiseks.Kohaliku biodiisli tehase käivitamine kindlustab töö põllumeestele, parandab väliskaubanduse bilanssi ning säästab keskkonda.

2.3.TOOTEKIRJELDUS

9

Antud teema on käsitletud punktis 3 – “Toode”.

2.4.TURUKIRJELDUS, MILLELE TOODE ON SUUNATUD

Antud teema on käsitletud punktis 4 – “Turg”.

2.5.ETTEVÕTTE OLEMASOLEVAD KLIENDID

Antud hetkel ei ole ettevõttel kliente.

2.6.ETTEVÕTTE KONKURENTSIEELIS

Ettevõtte konkurentsieeliseks on ligipääs odavamale toorainele Ida-Euroopast ja Venemaalt. Ettevõte kasutab kaasaaegsemat tehnoloogiat, mille tootluse näitajad on kõrgemad võrreldes eelmistel aastatel juurutatud tehnoloogiatega. Tulevikus saab olla ettevõtte konkurentsieeliseks kvaliteetne kohalik tooraine konkurentsivõimelise hinnaga, mis võimaldaks turustada biodiislit maailmaturul. Käesoleva projekti ja toodete konkurentsieeliseid on analüüsitud lähemalt punktis 4.5.

2.7.ETTEVÕTTE JUHTKONNA JA PERSONALI KVALIFIKATSIOONI LÜHIKIRJELDUS

Ettevõtte juhtkond moodustub siis, kui on potentsiaalsed investorid leitud ja investeerimisotsused tehtud. Ettevõtte juhtkonna lühikirjelduseks võib mainida, et tegemist võiks olla tehnilise ja/või majandusharidusega inimestega, kellel on rahvusvahelise äri kogemused.

10

3. TOODE

Biodiisli tootmise tehnoloogia põhisisendid ja –väljundid on näidatud joonisel 2. Tootmistehnoloogia põhiliseks väljundiks on biodiisel ja glütseriin. Biodiisel on tootmisprotsessi põhitoode. Sekundaarseks tooteks on tootmise käigus eralduv 85%-line tehniline glütseriin, mida hiljem puhastatakse puhtuseni 97,7%. Samuti eraldub väike kogus keemilisi aineid, mida saab põllumajanduses väetisena kasutada.

Joonis 2. Biodiisli tootmise ülesehitus.

Allikas: CIMBRIA Group.

Käesolev analüüs käsitleb rapsiõlil põhineva biodiisli tootmist, turustamist ja müüki.

3.1.BIODIISELBiodiisel (monoalküül estrid) on puhtamalt põlev diiselkütus, mida tehakse looduslikest taastuvatest allikatest nagu taimeõlid. Nagu ka tavalist diiselkütust, kasutatakse biodiislit sisepõlemismootorites, kusjuures muudatusi paljude kaasaaegsete diiselmootorite juures pole vaja teha, mootori võimsus jääb samaks.

11

Ümberesterdamine

Rapsiõli(1 012 kg)

Kemikaalid(38,6 kg)

Biodiisel(1 000 kg)

Glütseriin 97,7%(89 kg)

Metanool(96 kg)

SISENDID

VÄLJUNDID

PROTSESS

VäetisedK2SO4 (11 kg)

Käesolev analüüs käsitleb biodiislina rapsiõli metüülestreid.

Biodiisli sertifitseerimiseks on Euroopa Liidus loodud standard EN 14214. Biodiisli omadused on väga sarnased diisliga. Emissiooninäitajad on aga võrreldes diisliga keskkonnasõbralikumad.

Enamik biodiisli eeliseid on seotud selle keskkonnasõbralikkusega ning on suunatud keskkonnasäästlikuma eluviisiga tarbijale. Tabelis 1 on toodud biodiisli konkurentsieelised ja -puudused võrreldes diisli kasutamisega.

Mitmed uuringud näitavad, et biodiisli kasutamisel vähenevad saastavate emissioonide mahud. Tabelis 1 on toodud Euroopa Liidus seadusaktidega reguleeritavate emissioonide mahtude muutused biodiisli kasutamisel.

Tabel 1. Reguleeritud emisioonide mahud võrreldes konventsionaalse diisliga.Saasteaine Muutus puhta biodiisli

kasutamiselMuutus 20% biodiisli segamisel diisliga

Süsivesinikud (HC) -67% -20%Vingugaas (CO) -48% -12%Tolmuosakesed -47% -12%Lämmastikoksiidid (NOx)

+10% +2%

Allikas: http://www.biodiesel.org/pdf_files/emissions.PDF

Tabelist on näha, et nii süsivesiniku, vingugaasi ja tahkeainete eraldused vähenevad. Ainuke emissioon, mis biodiisli kasutamise puhul suureneb, on lämmastikuoksiidid. Antud valdkonnas tehakse lisauuringuid lämmastikuoksiidide emissiooni vähendamise suunas. See on teoreetiliselt võimalik biodiisli puhul, kuid ei ole võimalik diisli puhul.

Biodiisli kasutamine eeldab olemasoleva kütuseliigi tarbimise asendamist või kasvava vajaduse rahuldamist uue kütuse liigiga. Biodiislil on mitmeid kasutusalasid, mis on näidatud tabelis 3.

Tabel 2. Biodiisli kasutusaladKasutusala Kasutamise kirjeldusTranspordikütus Biodiisel võib olla kasutusel diisli asemel transpordivahendites. Saksamaal on

väga levinud biodiisli turustamine tanklakettides. Paljudes riikides on biodiisel

12

kasutusel ühistranspordi kütusena. Uuemad diiselmootorid tarbivad ka puhast biodiislit.

Diisliga segamine Biodiislit võib segada tavalise diisliga. Enamlevinud on biodiisli segamine mahus kuni 20%. Mitmed autotootjad soovitavad lisada mitte rohkem kui 5% biodiislit, sest vanemad mootorid ei ole biodiisliks adapteeritud. Eestis on lubatud segada biodiislit koguses kuni 5%.

Kütus katlamajas Biodiislit võib kasutada katlamajades kerge kütteõli asemel. Eratarbijad kasutavad kerget kütteõli oma majapidamistes. Suuremates katlamajades on kasutusel ka põlevkiviõli, kui biodiisli kasutamine kütmiseks ei ole majanduslikult otstarbekas.

Tööstuslahustid Lennunduses, metalli- ja naftatööstuses võib kasutada biodiislit puhastustöödel lahustina. Antud turgu ei ole veel põhjalikult uuritud.

Peamiselt kasutatakse biodiislit kütuse või kütteõlina. Järgmine tabel võrdleb biodiisli ja diisli omadusi.

Tabel 3. Biodiisli võrdlus diisliga.Diisel Biodiisel

Madalaim kütteväärtus 42,7 MJ/kg 37,3 MJ/kgErikaal 0,84 kg/l 0,88 kg/lKütuse kogus 1 GJ energia saamiseks liitrites 27,9 liitrit 30,5 liitrit

Kütteväärtuste erinevus väljendub transpordivahendi suuremas kütusekulus puhta biodiisli kasutamise puhul mahus protsentuaalselt kuni 10%. Saksamaal läbiviidud uuringud näitavad, et praktikas ei ole küttekulu vahe suurem kui 5%, mis on tingitud biodiisli teistest soodsatest omadustest. Seguna kasutades aga ei ole kütusekulu vahe märkimisväärne.(Allikas: http://www.agqm-biodiesel.de/downloads/WahrheitenBiodiesel_englisch.pdf)

Biodiisli kasutamine on võimalik nii segudes kui ka puhtana. Eesti standardi järgi tohib kasutada 5%-st biodiisli segu ja puhast biodiislit. Selleks pole vaja mootorit kohandada ning biodiisel täidab rohkem määrimisomadusi parendava kütuselisandi rolli.

Puhta biodiisli kasutamine on võimalik, kui mootor on selleks adapteeritud. Uuemad automudelid on aga biodiisli tarbimiseks tootja poolt adapteeritud ning biodiislit saab tankida ilma täiendavate ümberehitusteta. Näiteks saab biodiislit puhtana tarbida järgmistes autodes:

Škoda: Škoda Octavia 1U, Škoda Fabia 6Y;

13

Volkswagen: Golf/Vento (A3) alates väljalaskeaastast ´96, Sharan alates aastast ´97, Polo Classic kõik mudelid, Lupo kõik mudelid, Bora kõik mudelid, Beetle kõik mudelid;

Audi: kõik A3, Cabriolet, A4, A6 ja A8 TDI mudelid väljalaskeaastaga 1995-2002, kõik mudelid A2.Täiendav info mudelite kohta on kättesaadav aadressilt: http://www.ufop.de/2_2_1_4.php.2004. aasta lõpus peaks ilmuma ka uuem ja mahukam andmebaas, mis käsitleb automudeleid, mis võimaldavad kasutada puhast biodiislit.

3.2.GLÜTSERIIN

Glütseriin on biodiisli tootmise juures sekundaarne toode, mis moodustab kuni 10% toodangu lõppmahust. Glütseriin on värvitu vedel keemiline aine, mis leiab kasutust mitmetes erinevates rakendustes alates keemiatööstusest ning lõpetades kosmeetikatööstusega. Glütseriini nimetatakse ka glütseriiniks või 1,2,3-propaantriooliks (C3H8O3). Farmaatsiatööstuses on kasutusel puhas glütseriin 99,7%, kuid keemiatööstuses on kasutusel tehniline glütseriin puhtusega 85-95%. Tabelis 4 on toodud põhilised glütseriini kasutusalad.

Tabel 4. Glütseriini kasutavad tööstusharud.Valdkond KasutamisviisidTubakatööstus Kasutatakse niiskuse reguleerimiseks eesmärgiga kõrvaldada

ebameeldiv lõhn.Plastmassi tootmine Kasutatakse vaikude ja plastmasside tootmisel, eriti levinud

läbipaistvate pakkematerjalide tootmises.Toiduainetööstus Kasutatakse tee, kohvi, ingveri ekstraktide tootmisel, mis

sisaldavad glütseriini kuni 30%, samuti karastusjookide ja toidulisandite tootmisel.

Põllumajandus Kasutatakse seemnete töötlemisel.Meditsiin Kasutatakse salvide ning lahuste tootmisel.Elektroonika Kasutatakse kondensaatorite ja alküüdvaikude tootmisel.Tekstiil, paber ja nahatööstus Tekstiilitööstuses rakendatakse kudumisel, värvimisel ja

mettimises.Samuti kasutatakse sünteetilise siidi ja villa tootmisel.Paberitööstuses kalka, pärgamendi, paberossipaberi ning salvrätikute tootmisel.

14

Kasutatakse naha parkimisel.Värvi- ja lakitööstus Glütseriin on üks komponentidest lakkide ja värvide tootmisel.Trüki- ja fototööstus Kasutatakse lahustite tootmisel.Puhastusvahendite ja kosmeetikatööstus

Kasutatakse seebi, kreemide ja salvide tootmisel.

Sõjatööstus Glütseriin kasutatakse nitroglütseriini tootmisel.

Biodiisli tootmise käigus eraldatakse tehniline glütseriin puhtusastmega 85%. Seda on võimalik ka täiendavalt puhastada viies aine omadused farmaatsiatööstusele sobivaks. Selleks on tootmisprotsessis eraldi seade, mis puhastab glütseriini ja kõrvaldab vee, võimaldades toota glütseriini farmaatsiatööstusele puhtusega 99,7%.

15

3.3.TOOTE KONKURENTSIEELISED

Nagu on tabelist näha, biodiislil on mitmeid puudusi, mida tuleks eelnevalt likvideerida kemikaalide sissesegamisega. Lõppkokkuvõttes ei peaks tarbija jaoks olema vahet, kas tankida diislit või biodiislit. Tugevamaks argumendiks tarbija jaoks võib olla biodiisli määrimisomadus, mis säästab mootorit.

Tabel 5. Biodiisli konkurentsieelised ja puudusedBiodiisli konkurentsieelised Biodiisli puudused

biodiisel on kergesti bioloogiliselt lagundatav ja ei ohusta õnnetuste korral pinnast ning põhjavett

põleb puhtamalt kui diiselkütus (vt. andmeid) biodiisel on taastuv energiaallikas, sest seda toodetakse

taastuvatest ressurssidest CO emissioonid vähenevad biodiisel on väävlivaba (alla 0,001%) tahmaemissioonid vähenevad kuni 50% biodiisel paiskab atmosfääri ligikaudu samapalju CO2, kui taim

oma eluea jooksul on endasse sidunud (suletud CO2 ring) biodiisel ei sisalda bensooli ega ka teisi aromaatseid ühendeid biodiisel vähendab süsivesinike emissioone biodiislil on head määrimisomadused ja ta hoiab mootorit

biodiisel võib rohkem korrodeerida kummist materjale

nõuab eritingimusi ladustamisel, sest on vähem stabiilne võrreldes diisliga

biodiisli viskoossus on 7,4 mm2/s võrreldes diisli näitajaga 4 mm2/s, mis võib raskendada mootori käivitamist temperatuuril alla 0° C õhutemperatuuri puhul. (reguleeritav lisanditega)

kergesti vahutav (reguleeritav lisanditega)

Allikas: /Biodiisli tootmine ja kasutamine, Alar Noorvee, Elar Põldvere, http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/raamatud/biodiisel.pdf/

3.3.1. SOJA -JA RAPSIÕLIL PÕHINEVATE BIODIISLITE VÕRDLUSTabel 6.Tooraine Raps Soja EN 14214 StandardNimetus RME (rape methyl ester) SME (soy methyl ester) -Erikaal 0,88 0,89 -Viskoossus 40oC juures 4,83 4,08 -Tsetaanarv: CS. 52,9 50,9 Min. 51

16

Joodarv 97,4 133,2 Max. 120Kõrgeim kütteväärtus (MJ/kg) 40,7 40,4 -Madalaim kütteväärtus (MJ/kg) 37,3 37 -Allikas: Graboski, 1997.

Lähtuvalt toodud tabelist ei vasta Sojaõlil baseeruv biodiisel Euroopas kehtivale standardile EN14214 joodarvu ja tsentaanarvu näitajate osas. Soovides biodiislit müüa Euroopa turgudele oleks sobivaks tooraineks raps.

3.4.PIIRANGUD TOOTMISELE (LITSENTSID, TEGEVUSLOAD)

Ettevõtte käivitamisel tuleks teostada keskkonnamõjude hindamine, mille tulemusel saab taotleda keskkonnakompleksluba. Kompleksluba antakse üheaegselt saasteainete atmosfääri, veekogudesse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks (antakse saastatuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel). Entec AS spetsialistide hinnangul võib võtta keskkonnamõju hindamine aega 3-6 kuud peale detailplaneeringu teostamist ning tehase asukoha üle otsustamist. Tööde prognoositav maksumus võib varieeruda hinnavahemikus 100-200 tuhat krooni.

Ettevõte peab samuti registreerima ennast majandustegevuse registris. Kütust (välja arvatud vedelgaasi), võib müüa ainult äriühing, kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 500 000 krooni või kellel on kehtiv vastutuskindlustuse leping kindlustussumma alammääraga vähemalt 500 000 krooni, mis on ette nähtud kütuseettevõtja tegevuse tagajärjel kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju hüvitamiseks.Kütuse (välja arvatud vedelgaasi) importimiseks võib registreeringut taotleda ning nimetatud tegevusalal tegutseda äriühing, kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 10 miljonit krooni ja kes kohustub hoidma vedelkütuse miinimumvaru, kui selline kohustus tuleneb seadusest.Kütusemüüja esitab iga kuu 15. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile aruande tema poolt eelmisel kalendrikuul käideldud kütuste ja nende jääkide kohta.

Uue ettevõtte ohtlikkus tuleb määrata enne ehitamise või tegevuse alustamist. Biodiisli tehas koostab ja esitab Päästeametile teabelehe, riskianalüüsi põhjal koostatud ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse ja hädaolukorra lahendamise plaani ning Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile teabelehe ja riskianalüüsi põhjal koostatud ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse.

17

4. TURG

4.1.TURU DETAILNE KIRJELDUS, KLIENTIDE ISELOOMUS JA NENDE REGIONAALNE PAIKNEMINE

4.1.1. BIODIISLI TURG EUROOPAS

TuruülevaadeEuroopas on diisel väga levinud kütuseliik ning selle kasutusmäär on 50% kogu transpordikütuse mahust. Mitmed riigid kasutavad maksutoetusi biodiisli kasutamise levimise toetamiseks ning mitmed riigid ei maksustata biodiislit üldse.Allikas: http://information.ifp.fr/IFP/en/files/cinfo/IFP-Panorama04_12-BiocarburantVA.pdfJoonisel 3 on näidatud biodiisli tootmismaht Euroopa riikides aastal 2003. Saksamaa on momendil liider biodiisli tootmise osas ja selleks on mitmeid põhjuseid. Esiteks, Saksamaa on käivitanud riiklikud programmid biodiisli tootmise arendamiseks. Teiseks, Saksamaal on kõige arenenum biodiisli turustamise tanklate võrgustik. Kolmandaks, Saksamaa soosib ka puhta biodiisli kasutamist transpordivahendites, mis suurendab biodiisli nõudlust.

Joonis 3.

Allikas: www.ebb-eu.org

18

Tabelis 7 on toodud põhiliste Euroopa Liidu riikide mootorikütuste tarbimismahud ning biodiisli tootmisvõimsuse näitajad. Tabelis olevad andmed kütuse tarbimise kohta on aastast 1998, kuid toetudes Eesti kütuse tarbimise arengule viimase 5 aasta jooksul võib oletada, et Euroopas jäi kütuse tarbimine samale tasemele või suurenes natuke.

Tabel 7. Biodiisli tootmine ja mootorikütuste tarbimine EuroopasRiik Bensiini

tarbimine 1998 (tuhat tonni)

Diisli tarbimine 1998(tuhat tonni)

Mootorikütuste tarbimine kokku 1998(tuhat tonni)

Biodiisli kohustuslik määr 2% 2006(tuhat tonni)

Biodiisli tootmisvõimsus 2004 (tuhat tonni)

Biodiisli tootmine 2003(tuhat tonni)

Saksamaa 30 080 24 834 54 914 1 510 1 088 715Prantsusmaa 14 554 26 603 41 157 1 132 502 357Suurbritannia 21 882 16 597 38 479 1 058 44 9Itaalia 17 880 16 138 34 018 935 419 273Hispaania 9 018 16 215 25 233 694 15 6Holland 4 112 5 067 9 179

252andmed puuduvad

andmed puuduvad

Belgia 2 514 4 852 7 366203

andmed puuduvad

andmed puuduvad

Rootsi 4 021 2 374 6 396 176 8 1Austria 2 130 3224 5 354 147 70 32Taani 2 016 1711 3 727 102 100 41Soome 1 846 1 776 3 622

100andmed puuduvad

andmed puuduvad

Kreeka 3 106 2 245 5 351147

andmed puuduvad

andmed puuduvad

Portugal 2 030 2 863 4 893135

andmed puuduvad

andmed puuduvad

Iirimaa 1 307 1 429 2 73675

andmed puuduvad

andmed puuduvad

Luksemburg 541 685 1 22634

andmed puuduvad

andmed puuduvad

Kokku 117 037 126 613 243 651 6 700 2 246 1 434Allikas: D. Bockey “Situation and Development Potential for the Production of Biodiesel”Allikas: www.ebb-eu.org

19

Nagu tabelist on näha, et enamik riike arendavad biodiisli tootmist ning Taani ja Austria puhul on tootmisvõimsused ühe aastaga kahekordistunud. Euroopa Liidu biokütuste direktiivi täitmiseks peaksid enamik riike oma tootmisvõimsust kasvatama või biodiislit importima. Võiks ära märkida, et biodiisli valdkond on kõige vähem arenenud Suurbritannias. Need riigid, kus biodiisli tootmist ei ole aktiivselt alustatud, on potentsiaalseteks sihtriikideks Eesti toodangu turustamisel.

Biodiisli tootmine kasvab jõudsalt ning enamik riike soovib varustada transportsüsteemi oma biodiisliga. Biodiisli import Eestisse teistest riikidest on võimalik eelkõige Lätist ja Leedust. Biodiisli projekti käivitamisel Eestis võiks eksportida eelkõige Saksamaale, kus on rohkem kui 1800 biodiisli tanklat. 2004. aasta algusest on Saksamaal lubatud müüa ka segu tavadiisliga, mis suurendab nõudlust.

Eestis on praegu Euroopa Liidu odavaim kütus eelkõige madala aktsiisi tõttu. Tabelis 8 on toodud biodiisli hinnad erinevates Euroopa riikide tanklates, riigis kehtiv käibemaksumäär ja aktsiisi suurus. Lahutades müügihinnast käibemaksu ja aktsiisi, saame teada kütusemüüjate väljamüügihinnad.

Tabel 8. Euroopa riikide tavadiisli maksumused tanklates, käibemaksumäärad ja aktsiisi suurused.

RiikDiisli hind

tanklasEUR / tonn

Diisli käibe-maksu määr

%

Diisli aktsiisEUR / tonn

Diisli jaehind aktsiisiga ja

käibemaksutaEUR / tonn

Biodiisli aktsiisist

vabastamine (märts 2004)

Suurbritannia 1228,05 17,5 705,3 1045,15 €0,3 liitri kohta Saksamaa 984,3 16 470,4 848,53 100%Itaalia 962,54 20 403,21 802,12 100%Holland 939 19 380,4 789,08 100%Prantsusmaa 917,19 19,6 416,9 766,88 95%Rootsi 940,26 25 365,01 752,21 100%Iirimaa 910 21 368,06 752,07 0%Taani 924,99 25 369,57 739,99 0%Slovakkia 880,11 19 359,36 739,59 -Ungari 914,31 25 331,58 731,45 -Soome 865,81 22 346,81 709,68 0%Belgia 852 21 329,71 704,13 0%Austria 843 20 310,14 702,50 100%

20

Hispaania 791,24 16 293,86 682,10 100%Portugal 811,47 19 308,29 681,91 100%Tšehh 794,44 19 308,88 667,60 100%Sloveenia 785,48 20 297,81 654,57 -Kreeka 769 18 245 651,69 0%Küpros 744,71 15 243,86 647,57Luxembourg 743 15 252,85 646,09 100%Leedu 719,71 18 245,89 609,92 -Poola 729,79 22 231,55 598,19 100%Malta 679,16 18 248,06 575,56 -Läti 664,95 18 227,13 563,52 -Eesti 651,9 18 245,42 552,46 -Allikas: http://europa.eu.int/comm/energy/oil/bulletin/2004/weekly-prices-with-taxes-2004-08-23_eur_25.pdfhttp://europa.eu.int/comm/energy/oil/bulletin/2004/duties-taxes-2004-05.pdfAllikas: http://www.novem.nl/default.asp?documentId=110091Allikas: http://www.opet-network.net/opetnetworkinfo/areaofwork/Documents/Deliverable%20D%205-11%20Voluntary%20Schemes%20and%20opportunities%20for%20biofuels.pdf

Inglismaal ja Saksamaal on kõige kallim diisel kogu Euroopas. Eestis on aga diisel kõige odavam, mistõttu ka biodiisli turustamine ei ole väga rentaabel. Eestis toodetud biodiisli turustamine peaks olema võimalik riikides, kus on kõrge diisli hind ja kehtib biodiisli aktsiisivabastus. Näiteks Suurbritannias kehtib biodiislile väiksem aktsiisimäär, kuid biodiisli müük seal ei ole atraktiivne, sest biodiisli hind ei ole konkurentsivõimeline vaatamata väiksemale aktsiisile. Saksamaal on aga biodiisel aktsiisist vabastatud, mistõttu selle kasutamine on suurenemas. Austrias toetatakse biodiisli müüki tugevalt.

Kokkuvõtteks võib öelda, et potentsiaalsed eksporditurud biodiislile on eelkõige aktsiisivabastusega riigid nagu Saksamaa, Itaalia, Holland, Rootsi, Austria, Hispaania, Portugal ja Tšehhi. Põhjamaadest oleks perspektiivikam sihtturg Rootsi, kuna seal on biodiisli tootmismahud väga väiksed. Kõige paremini ettevalmistatud turutingimused biodiisli turustamiseks on Saksamaal.

21

4.2.TURU NÕUDLUS, KOGUMAHT, ETTEVÕTTE EELDATAV TURUOSA

Biodiisli turustamine Eestis sõltub kokkulepetest strateegiliste partnerite - kütuste hulgimüüjate ja suurte transpordifirmadega. Glütseriini müük võib õnnestuda ainult odava hinnaga.

Arvestades diiselkütuse tarbimise mahtu ja diiselmootoriga autode arvu, oleks Eestis turgu puhtalt müüdavale biodiislile. Puhta biodiisli turustamine Eestis on lähiaastatel raskendatud, sest Eestis puudub vajalik tanklate infrastruktuur. Tanklate ketid peaksid toote sortimendi laiendamisel ja puhta biodiisli müükivõtul investeerima tanklate arendamisse lisamahutite ja tankurite väljaehitamiseks. Teiseks takistuseks võib osutuda biodiisli müügihind, mis peaks olema natuke odavam kui tavadiislil. Biodiisli omahind ei ole aga tavadiislist odavam ning Eestis on kõige madalam diisli aktsiis Euroopas. Selle tõttu ei pruugi biodiisli turuhind ka aktsiisivabastuse korral konkurentsivõimeline olla. Täpsemalt käsitletakse teemat omahinna analüüsis.

EL direktiivile 2003/30/EÜ tuginedes peab Eesti tagama transpordi tarbeks turul olevast diisli- ja bensiinikütustest bio- ja muude taastuvate kütuste indikatiivse osakaalu 2% aastaks 2006 ja 5,75% aastaks 2011, arvutatuna kütuste energiasisalduse järgi. Sellest lähtuvalt peaks biodiisli turustatav maht Eestis aastal 2006 olema 10 000 tonni. Aastal 2011 peaks vastav maht olema 34 000 tonni toetudes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi prognoosile kütuste tarbimise osas aastaks 2010.

Joonis 4.

22

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et biodiisli tootmise käivitamisega Eestis suudetakse tagada vastavus EL direktiiviga 2003/30/EÜ biokütuste kasutamise osas, sellega vähendatakse imporditava kütuse mahtu ja suurendatakse sõltumatust imporditavatest kütustest.

4.2.1. SAKSAMAA KUI EKSPORDI SIHTTURG

Kõige atraktiivsem sihtriik biodiisli turustamiseks on Saksamaa. Puhta biodiisli turustamise üheks takistavaks asjaoluks Eestis on puudulik infrastruktuur, ehk tanklate valmisolek võtta sortimenti täiendav kütuseliik. Samal ajal oli Saksamaal 2000. aastal üle 1800 biodiisli tankla ning võib oletada, et see kasvab veelgi. Joonisel 5 on näidatud müügivõrgustiku areng.

Joonis 5.

Allikas: Union zur Förderung von Oel- und Proteinpflanzen e.V. (UFOP)

Saksamaa turu analüüsiks on müügimahtude arendamise ja tootmisvõimsuste laiendamise areng, mida illustreerib joonis 6. 2000. aastal oli müüdud biodiisli kogus Saksamaal suurem, kui seda toodeti, osaliselt oli tegu kütuse impordiga. 2001. aastal olid müügi- ja tootmismahud samad. Alates 2002. aastast on Saksamaa tootmisvõimsus suurem kui toodangu müügikogused.

Joonis 6.

23

Allikas: UFOP.

Jooniselt on näha, et biodiisli tootmisvõimsus Saksamaal oli 2003. aastal suurem kui müüdav biodiisli kogus. Sellele reageeris Saksamaa valitsus ning aastast 2004 lubati Saksamaal turustada biodiisli ja tavadiisli 5%-st segu. See võimaldab olemasolevale biodiisli kogusele müüa veel kuni 1,3 miljonit tonni aastas lisaks. Antud turu tingimustes peaks biodiisli müük suurenema lähiaastatel kahekordselt, kui pakkumine suudab rahuldada nõudlust.

“Arbeitsgemeinschaft Qualitätsmanagement Biodiesel e.V.” (AGQM) andmetel müüakse tänapäeval 35% biodiisli kogusest tanklakettide kaudu ja 65% otse suurtele tarbijatele. http://www.ufop.de/download/RZ_Biodiesel-Markt_engl.pdf

4.2.2. BIODIISLI TURG EESTIS

Turgude analüüsis on vaatluse all eelkõige diiselkütuse osatähtsus mootorikütuste tarbimisel.Vedelkütuste turg Eestis jaguneb kaheks: kütteõlideks ning mootorikütusteks. Põlevkiviõli on tähtsaim kohalikul toorainel põhinev vedelkütuse liik, mida kasutatakse peamiselt suurtes katlamajades. Eestis on vedelkütuse tootmine transpordivahenditele algfaasis ning toodetavad kogused on minimaalsed, seega imporditakse Eestisse mootorikütuste koguvajadusest praktiliselt 99%.

24

Joonisel 7 on näidatud Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses arvelolevad transpordivahendid erinevate kategooriate lõikes. Diiselkütuse tarbimine on seotud sõiduautode, busside ja veoautode arvuga.

Joonis 7.

Allikas: ARK.

Transpordivahendite arv on püsinud viimasel ajal stabiilsena. Nii oli sõiduvahendeid 4 aastat tagasi arvuliselt 10 000 võrra rohkem. Samas veoautode arv on suurenenud.

Joonisel 8 on näidatud bensiini, diisli ja kerge kütteõli tarbimismahud viimase 6 aasta jooksul. Alates 2002. aastast otsustati energiabilansis kerge kütteõli ja diiselkütuse tarbimist esitada nn ühel real, mis raskendab detailsemate analüüside tegemist nende ressursside arvestuses. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi prognoosi kohaselt kasvab autobensiini ja diiselkütuse tarbimine 1-3% aastas, kusjuures kasv on pikaajalises perspektiivis aeglustuv.Joonis 8.

25

Allikas: Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumAastal 2001 toimus kütuste statistika arvestuses muutus, mille tõttu diisli koguseks arvestati väiksemat mahtu. Antud number näitab diisli all müüdud ametlikku kütuse kogust. Nagu jooniselt näha, kasvab kerge kütteõli ja diiselkütuse tarbimine aastast aastasse. Samas bensiini tarbimine on olnud viimaste aastate jooksul stabiilne. Kui teeme projektsiooni aastaks 2006, jättes tarbimismahud samadeks võrreldes 2003. aastaga, siis planeeritava biodiisli tehase toodang 50 000 aastas moodustaks ainult 9,32% kogu mootorikütuste tarbimismahust.Eestis registreeritud diiselmootoriga sõidukite arv on viimaste aastate jooksul suurenenud, mida illustreerib joonis 9. Samal ajal on bensiinimootoritega sõidukite arv vähenenud.Joonis 9.

26

Samasugust arengut võib jälgida ka veoautode struktuurimuutuses. Viimase viie aasta jooksul on Eesti Autoregistris registreeritud veoautode arv kasvanud 9616 veoauto võrra samal ajal kui bensiinimootoriga veoautode arv vähenes 6947 veoauto võrra. Joonisel 10 on näidatud registreeritud autode arvu muutused viimase viie aasta jooksul.

Joonis 10.

Allikas: ARK.

Sellest saab järeldada, et diiselmootoriga sõidukite kasutamine kasvab ning tulevikus võib diisli tarbimine protsentuaalselt kasvada kiiremini kui bensiini tarbimine.

Oluliseks asjaoluks biodiisli turustamisel Eestis on hinnakujundus. Eesti Õliühingu esindaja Toomas Saksa kinnitusel on Eesti vedelkütuste kauplejad huvitatud puhta biodiisli müüki võtmisest ainult juhul, kui selle hind on arvestatavalt odavam tavadiisli hinnast. Kui biodiisli hind on võrdne tavadiisli hinnaga, siis oleks huvi segamise vastu, turustades seda oma olemasolevate müügivõrkude kaudu.

27

Biodiisli tarbimine liitrites võrreldes diisliga on suurem, mis on tingitud biodiisli väiksemast kütteväärtusest. Samal ajal biodiisli suurem erikaal, tugevam kompressioon ja parem määrimisomadus vähendavad kütusekulu erinevuse tasemele 3-5%.

4.2.3. GLÜTSERIINI TURG EESTIS

Eestis ei ole glütseriini tootjat. Glütseriin imporditakse välismaalt kemikaalide hulgimüügiga tegelevate firmade poolt. Glütseriini põhilised tarbijad Eestis on farmaatsiatööstuse ettevõtted nagu näiteks Tallinna Farmaatsiatehase AS, kosmeetikatööstuse ettevõte Orto AS ja mõned teised. Värvitööstuse ettevõtjad kasutavad glütseriini alküüdvaigu tootmiseks. Glütseriini tarbimismahud ei ole väga suured. Näiteks Tallinna Farmaatsiatehase AS ostab 300 kilogrammi kuus kõrgekvaliteetset glütseriini hinnaga 30 EEK/kg. Glütseriin peab vastama farmaatsiatööstuse nõuetele. Ettevõttele tuleb esitada kõik sertifikaadid ja täita ettevõtte poolt läbiviidavad glütseriini püsivuse, ehk stabiilsuse testid ning seejärel võidakse otsustada teise allhankija kasuks.Tehnilist glütseriini kasutatakse Eestis ka alküüdide sünteesil, värvide tootmisel ning Eesti Keemiatööstuse Liidu andmetel on tehnilise glütseriini aastane tarbimismaht umbes 20 tonni.

Joonis 11.

Allikas: Keemiatööstuse Liit, Tallinna Farmaatsiatööstus.

28

Samuti oleks mõeldav glütseriini segamine rapsikoogi juurde sööda tootmisel. Näiteks Werol Tehased AS võiksid tarbida glütseriini mahus 1000 tonni aastas, kuid sel juhul oleks glütseriini hind tunduvalt turuhinnast madalam. Samas võimaldaks see glütseriini realiseerimist ning täiendava tulu laekumist firma majandustegevuse aruandesse.

4.2.4. GLÜTSERIINI TURG MAAILMAS

Rootsi ettevõtte Tefac, mis tegeleb rasvhapete ja glütseriini müügiga, hindab Euroopa glütseriini turumahuks 300 000 tonni aastas. Tefac omab Euroopa turul 2-%list turuosa, müües Euroopa turul kuni 6 000 tonni glütseriini aastas põhiliselt tehnilistele aladele.

Firma Procter & Gamble Chemicals spetsialistide hinnangul on glütseriini maailma turumaht aastas 750 000- 800 000 tonni. (Allikas: http://www.nrel.gov/biotech_symposium/docs/abst5-34_35.doc)

Joonis 12.

Allikas: http://www.nrel.gov/biotech_symposium/docs/abst5-34_35.doc

Glütseriini hinnad on viimasel ajal oluliselt langenud ja sellist arengut prognoositakse ka edaspidiseks, seoses biodiisli tarbimise arenguga kogu Euroopas. Seoses lähiaastatel suureneva turustamist vajava glütseriini kogusega võib oletada, et pakkumine ületab nõudluse ning glütseriini müügiga võib tekkida raskusi.

29

(Allikas: http://www.karlshamns.com/technical/tefac/about_tefac.asp)

Glütseriini tootmismaht 50 000 tonni biodiisli tootmise juures on 5 000 tonni aastas, mis on arvestatav kogus ning selle turustamiseks Euroopas tuleks saavutada umbes 2%-line turuosa.

On vaja täiendavalt analüüsida glütseriini turustamisvõimalusi Venemaal, kus on palju glütseriini tarbivaid tööstusettevõtteid.

4.3.NÕUDLUSE SESOONSUS

Nõudlus diiselkütuse järele on stabiilne nii talvel kui ka suvel. Talvise biodiisli tootmisel tuleb arvestada lisanditega kütuse külmumise näitaja alandamiseks.

4.4.HINNAKUJUNDUS

Tabel 9. Hinnakujundus lähtuvalt diisli hinnast.

Hind tanklates Kütuse kulu 100 kilomeetri läbimiseks

Kogumaksumus

Diisel 10,50 EEK/liiter 10 liitrit 105 EEKBiodiisel 10 EEK/liiter 10,5 liitrit 105 EEK

4.4.1. DIISLI HIND TULEVIKUS

Diisli hind Eestis kujuneb aktsiisi lisandumisega kütuse müüja hinnale, millele lisandub ka käibemaks. Energiatoodete maksustamist Euroopa Liidus reguleerib energiamaksustamise direktiiv 2003/96, mis jõustus 1. jaanuaril 2004 ning laieneb EL kehtiva aktsiisi alammäärade süsteemi. Energiamaksustamise direktiivi peamine eesmärk on vähendada energiatoodete erinevate aktsiisimääradega

30

maksustamisest tulenevat konkurentsi moonutamist erinevate energiatoodete kui ka liikmesriikide vahel. Samas võimaldatakse biodiisli aktsiisist vabastamist, mis teeb seda turul konkurentsivõimelisemaks.Praegu on ELi aktsiisi alammäär diislile 4 730 EEK 1 000 liiri kohta, samas Eestis kehtiv aktsiis on 3 840 EEK 1 000 liitri kohta. Sellest lähtuvalt on planeeritud üleminekuperiood, mis praeguse nafta hinna juures mõjutaks diisli hinda tarbijale vastavalt joonisele 13.

Joonis 13.

Allikas: Rahandusministeerium.

4.4.2. BIODIISLI OMAHINNA ANALÜÜS

Biodiisli ühe liitri omahinna struktuur on näidatud joonisel 14. Omahinna arvutamiseks on otsestele tooraine ja energia kuludele lisatud ka kulumi, tegevuskulude, püsikulude, laenu tagastamise ja intressi kulud. Kulumi, laenu tagastamise ja intressi kulud 1 liitri kohta on arvutatud eeldusel, et tehas töötab 10 aastat täisvõimsusel ehk nende suurused on konstantsed ja lisanduvad ka 9 aasta pärast toodetud biodiisli 1 liitri omahinna juurde.

Joonis 14.

31

Jooniselt on näha, mis mõjutab kõige rohkem biodiisli omahinda. Rapsiõli osakaal omahinnas on 74%, mistõttu iga muutus rapsiõli hinnas avaldab mõju biodiisli hinnale. Ka tootmisprotsessis kasutatavad kemikaalide hinnad on olulised. Tööjõukulude mõju antud projekti puhul on väheoluline.

Kulude struktuuri täiendavaks analüüsiks võiks kasutada numbrilisi näiteid. Kui kasutada allpool toodud andmeid tingimusteks biodiisli liitri omahinna arvutamiseks, siis oleks orienteeruv kulude struktuur toodud tabelis 10.Tingimused biodiisli omahinna analüüsiks:Rapsiõli kilohind on 7,5 krooni.Aastane tootmismaht on 56 818 182 liitrit.Koguinvesteeringu maht on 200 000 000 krooni.Investeeringu tasuvus on arvestatud 10 aasta peale.Omavahendite osakaal on 30%.Laenu intress on 5% laenujäägilt aastas.Aastane kulum on 10% investeeringust.

Tabel 10.

32

Kulud koguväljundi kohta EEK

Kulud ühe biodiisli liitri kohta (EEK/liiter)

Glütseriin (EEK/ 78 grammi kohta.)

Rapsiõli 6,69 6,15 0,54Kemikaalid 1,23 1,13 0,10Kommunaalkulud 0,07 0,07 0,01Kulum 0,35 0,32 0,03Tegevuskulud 0,25 0,23 0,02Laenu tagasimaksmine 0,25 0,23 0,02Intress 0,12 0,11 0,01Tööjõukulud 0,08 0,07 0,01Omahind 9,04 8,31 0,72

Allpool toodud joonis 15 illustreerib biodiisli hinna muutust sõltuvalt tooraine või muude projekti koostisosade kallinemisest. Näiteks, kui rapsiõli hind tõuseb 10%, siis see tähendaks biodiisli liitri kallinemist 7,5% võrra. Samal ajal kõikide kasutatavate kemikaalide 10%-ne hinnatõus mõjutaks biodiisli omahinda ainult 1,5% võrra. Hinnatõus ei ole märgatav ka teiste kululiikide puhul.

Joonis 15.

33

Jooniselt on näha, et kõige olulisem faktor hinnakõikumiste jälgimisel ja hangete korraldamisel olukorra analüüsimiseks on just toorõli hind. Toorõli hinnamuutus väljendub koheselt lõpptoodangu hinnas.

4.4.3. BIODIISLI HINNAARENGU PROGNOOSTabel 11.  Diisel Biodiisel Diisel Biodiisel Diisel Biodiisel Diisel BiodiiselAasta 2004 2004 2008 2008 2009 2009 2010 2010

Hind tanklas 10,62 10,21 11,62 11,17 12,68 12,18 13,99 13,43Käibemaks 1,62 1,62 1,77 1,77 1,93 1,93 2,13 2,13Aktsiis 3,8 0 4,2 0 4,6 0 5,165 0Kütusemüüja marginaal 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7Diisli maaletooja hind a. 2004 4,5 7,89 4,95 8,69 5,445 9,54 5,9895 10,60

Diisli hinnatõusu prognoos aastas 10% koef. 1,1Diisli ja biodiisli küttekulu vahe 5% koef. 0,95

4.5.KONKURENTSIVÕIME SÄILITAMINE

4.5.1. PROJEKTI SWOT-ANALÜÜS

Tabel 12. Äriprojekti SWOT analüüsTugevused Nõrkused

Rapsiõli tootva partneri olemasolu, kes suudab olulisel määral toorainega varustada

Parim võimalik tehnoloogia kõrge tootlusega

Eesti rapsiõli kõrge hind võrreldes lähinaabritega (Läti, Leedu, Venemaa)

Biodiisli kõrge omahind, mis raskendab müüki Eestis

Võimalused Ohud Eesti rapsikasvatajatel suureneb Aktsiisi kehtestamine biodiislile

34

tulevikus kindel turg Biodiisli eksport Saksamaale Eestist

kõrgema marginaaliga.

Soja baasil toodetud biodiisli turustamine Eestis, mille omahind on rapsiõlist valmistatud biodiislist madalam

4.5.2. KRIITILISED EDUTEGURID

Lähtuvalt SWOT-analüüsist saab määratleda järgmised kriitilised edutegurid, mis võimaldavad ettevõttel pikaajaliselt säilitada oma turupositsiooni:

Ostujuhi oskused hankida õigel ajal, õige hinnaga ja piisavas koguses toorõli protsessi efektiivsuse ja järjepidevuse tagamiseks. Kriitiline on ostetava rapsiõli hind, mis mõjutab enamikku omahinnast.

Logistika-müügijuhi oskused korraldada tooraine ja valmistoodangu transpordi optimaalne tee. Transpordi ja hoiustamise kulud võivad ületada optimaalseid suurusi, mis vähendaks tehase majanduslikku efektiivsust.

Eestis on praegu Euroopa Liidu odavaim kütus eelkõige madala aktsiisi tõttu. Tabelis on toodud biodiisli hinnad erinevates Euroopa riikide tanklates, riigis kehtiv käibemaksumäär ja aktsiisi suurus. Lahutades müügihinnast käibemaksu ja aktsiisi, saame teada kütusemüüjate väljamüügihinnad.

4.5.3. RISKIANALÜÜS

Tabel 13. Riskide maatriks.Risk Ennetavad või arendamistegevused

Tooraine hind ja kättesaadavus Projekt on üles ehitatud tooraine impordile. Rapsiõli ostmine lähinaabrite juurest on odavam selle tootmisest Eestis. Tulevikus võib selline proportsioon muutuda ning oleks hea omada ligipääsu kohalikule ressursile.Rapsi kasvatamise laiendamise ja jätkusuutliku arengu toetamiseks võiks Põllumajandusministeerium välja töötada õlikultuuride kasvatamise programmi.

Sojaõli baasil biodiisli tootmine ja turustamine Eestis

Eesti biokütuste standardi järgi on sojaõlil baseeruva biodiisli turustamine ja müük võimalik. Sojaõli hind on praegu odavam rapsiõli hinnast ning seetõttu ka sojaõlist tehtav biodiisel konkurentsivõimelisem. Euroopas kehtiv biodiisli standard sätestab joodarvu, mis sojaõlil

35

baseeruva biodiisli puhul ei vasta standardile. Soetatav tehnoloogia võimaldab töödelda rapsiõli, sojaõli ja päevalilleseemneõli, mis vajadusel kindlustab tulevikus konkurentsivõime tooraine vahetumisel.

Glütseriini üleküllastunud turg Glütseriini saab segada loomasööda juurde võimaldades sellega teenida ca 2-3 krooni kilogrammi kohta. Parema alternatiivi puudumisel on võimalik ka glütseriini põletamine soojusenergia saamiseks.

Diisli hinna langus Diisli hinna langus pikemas perspektiivis on vähetõenäoline ja seega ei ohusta äriprojekti, võivad aga tekkida lühiajalised hinna kõikumised. Tehas peab olema valmis paindlikult juhtima varusid ning vajadusel otsima lisavõimalusi odavama tooraine hankimiseks.

Puhta biodiisli müügi ebaõnnestumine Eestis

Valmisolu ekspordiks ning pidevad läbirääkimised biodiisli müügiks teistes Euroopa riikides. Samas on see risk pikemas perspektiivis vähetõenäoline, sest autode tootjad võimaldavad uutel diiselmootoriga mudelitel puhta biodiisli tarbimist.

5. KONKURENTS

5.1.ÜLEVAADE KONKURENTIDE KÄIBEST NING TEGUTSEMISAJAST TURUL

5.1.1. BIODIISLI TOOTMINE BALTI RIIKIDES

Vedelate biokütuste tootmise turg Eestis on algfaasis. Suuremat konkurentsi võivad pakkuda Läti ja Leedu tehased oma toodangu eksportimisel ja tooraine hankimisel.Biodiisli suuremahulise tootmisega Eestis ei tegeleta. Põhilised biodiisli tootjad Eestis on toodud tabelis 12. Konkurentsi antud valdkonnas ei iseloomusta praegu turustamisraskused, vaid konkurents tooraine järele. Põhilisteks konkurentideks on Läti ja Leedu ettevõtted.

Tabelis 14. Balti piirkonna biodiisli tootjad.Ettevõte Tootmisvõimsus TegevusBiothompson OÜ, Viljandi

60 tonni aastas Eksperimentaaltootmine aastast 2002.

36

Oru Taimeõlitööstuse OÜ, Eesti,Eesti Biodiisel OÜ asutaja liige

Ca. 1200 tonni aastas Tootmine ei ole veel käivitatud. Diisli väljamüügi hind kütuseaktsiisiga oleks 15,90 EEK liiter.

OÜ WBT, Tartu 1 000 tonni aastas Tootmistehnoloogia on soetatud, kuid tootmist ei toimu.

Atko Grupp AS, Kohtla-Järve

1 500 tonni aastas Tootmiskompleks on rajatud, kuid tootmisega pole alustatud.

Delta – Riga, Läti 3 500 tonni aastas Ehitatud 2003Baltic BioDiesel, Läti 75 000 tonni aastas Tehnoloogia on ostetud USA firmast

CROWN. Ehitamise aasta 2004. Tootmine käivitatakse augustis 2005. Kuulub Campa Energie Verwaltungs GmbH-le.

Jelgava, Läti 80 000 tonni aastas Omanikeks on Grigori Krupnikov ja Latraps (õlitootja).

Lukoil Baltija, Leedu 30 000 tonni aastas Tehnoloogia on ostetud Slovakkia firmast Biorafineria SK. Ehitamise aasta 2003.

Eestis on biodiisli tootmine vähe arenenud ning tootmismahud on suhteliselt väikesed. Läti ja Leedu arendavad juba paar aastat suuremahulist tootmist ning Leedus on 10 000 tonni tootmisvõimsusega tehas juba töös.

Leedus on etanoolil põhinev biokütus juba jõudnud Lukoil’i tanklaketi kaudu müügile BioPetrooli nime all. Biodiisel on Leedus samuti müügil seguna, kus biodiisli osakaal on 35%.

5.1.2. BIODIISEL ON ALTERNATIIV DIISLILE

Biodiisel on alternatiivkütus diislile. Biodiisli turustamine sõltub biodiisli hinnast, mis peaks olema võrdväärne või natuke odavam võrreldes diisli hinnaga. Selleks tuleks võrrelda biodiisli hinda diisli hinnastruktuuriga. Tabelis 15 on toodud hinnakujundus tavadiisli ja biodiisli jaoks kahel erineval moel: aktsiisiga ja aktsiisita. Müügistruktuur tavadiisli puhul on arvutatud lähtuvalt jaehinnast tanklas, millelt arvutati maha maksud ning kütusemüüja marginaal.

37

Tabel 15. Diisli ja biodiisli hinnakujundus Eestis.Diisel Biodiisel

aktsiisigaBiodiisel aktsiisita

Hind tanklas 10,70 15,22 10,74Käibemaks 1,63 2,23 1,64Aktsiis 3,80 3,80 0Kütusemüüja hind 5,27 9,10 9,10Tootja hind 4,8 8,60 8,60

Praegune biodiisli tootja hind võimaldab antud turu tingimustes müüa seda diislist natuke kõrgema hinnaga, kui biodiislile ei kehtestata aktsiisi. Aktsiisi kehtestamisel biodiislile viib aga selle hinna kõrgemaks ning biodiisli turustamine osutub võimatuks.

5.2.KONKURENTIDE TOODANGU SIHTGRUPP, TURUOSA HETKEL NING MILLISES TURUNIŠIS TEGUTSEVAD

Hetkel konkureerivad enamus biodiisli tootjaid kütuste segmendis. Biodiisel on eelkõige kasutusel kütusena, mis on tingitud kütuse suhtelisest kallidusest võrreldes kütteõliga. Enamus tootjatest turustavad hulgi suurtele tarbijatele: bussiparkidele ja transpordiettevõtetele. Saksamaal on väga levinud ka kütuse jaemüük.

5.3.MILLE POOLEST PLANEERITAV TOOTMINE SARNANEB KONKURENTIDELE, MILLE POOLEST ERINEB

Käesoleva tasuvusanalüüsi aluseks on kaasaaegse tehnoloogia soetamine, mille tootlus hetkel ei erine teistest biodiisli tootmise arendusprojektidest ning on isegi parem biodiisli tehastest, mis on rajatud mõned aastad tagasi. Samuti kasutatakse tooraineks rapsiõli nagu mujalgi Euroopas. Erinevuseks võib tuua asjaolu, et projekti tootmisvõimsus on 50 000 tonni biodiislit aastas, mis jääb alla Saksamaa moodsatele 250 000 tonniste tootmisvõimsustega tehastele.

38

Olemasolevad lahendused biodiisli tootmiseks Eestis on projekteeritud väiksemate tootmismahtude peale ning veel ei ole saadud kinnitust sellele, kas tootmistehnoloogia lõpptulemuseks on kütus, mis vastab Euroopa Liidu standardile EN 14142.

6. TURUNDUSSTRATEEGIA

6.1.KASUTATAVAD TURUSTUSKANALID (EDASIMÜÜJAD, JAEMÜÜJAD, HULGILADU JT) JA LOGISTIKA

6.1.1. BIODIISLI TURUNDUS-MIX

Tabelis 16 on toodud biodiisli turustamise turundus-mix, mis koosneb valikutest lähtuvalt neljast aspektist: toode, hind, turustus ja reklaam. Biodiislit võib müüa segatuna diisliga või puhtana. Erinevused turunduses on näidatud tabelis.

Tabel 16. Biodiisli turundus-mix.Toode Biodiisel segatakse diisliga

küttelisandina koguses kuni 5% (B5)Puhas biodiisel (B100)

Hind

Biodiisli osa arvutatakse hinnakujunduses proportsionaalselt soodsama maksumääraga.Hind on võrreldav diisli hinnaga.

Hind on võrreldav diisli hinnaga ja järgib diisli hinnatrende.

TurustusTanklates koostöös tanklate operaatoriga.

Otse suurtele tarbijatele.Hulgimüük.Eksport.

Sõnum Paremate määrimisomadustega kütus. Keskkonnasõbralik kütus.

Promotsioon Koostöö autode edasimüüjatega, kes kinnitavad, et diisli segu biodiisliga ei kahjusta mootorit ja kõik garantiid kehtivad.

Koostöö tehnilist ülevaatust tegevate

Koostöö autode edasimüüjatega, kes kinnitavad, et biodiisel ei kahjusta mootorit ja kõik garantiid kehtivad.

Koostöö tehnilist ülevaatust tegevate firmadega tõestamaks heitmete olulist

39

firmadega tõestamaks heitmete vastavust normidele.

Koostöö transpordifirmade ja teadlastega tõestamaks mootorite kulumiskindluse suurenemist.

vähenemist ja vastavust normidele.

Koostöö transpordifirmade ja teadlastega tõestamaks mootorite kulumiskindluse suurenemist.

6.1.2. B5 TURUNDUS-MIX

ToodeBiodiisli B5 rõhutamist vajav omadus:1) 5% biodiisli segu on kütuselisandi rollis, mis parandab diisli määrimisomadusi ja säästab mootorit.

HindB5 biodiisli hind peaks olema võrdne kütusemüüjate poolt pakutava diisli hinnaga. Vastasel juhul ei ole kütusemüüja huvitatud biodiisli segamisest tavadiisliga. Orienteeruv tootja hulgihind oleks 8 krooni ilma käibemaksuta.

TurustusMüük tanklates. Biodiisli turustamisel seguna tuleb saavutada vastavad kokkulepped vedelkütuste hulgimüügiga tegelevate firmadega. Kui aktsiisita biodiisli hind võrduks aktsiisiga diisli hinnaga, siis kütuste müüjad võidaksid 15 000 tonni kütuse Eestisse transportimise kulud.

PromotsioonVõimalikud koostööpartnerid on toodud tabelis 17. Siia on koondatud vedelkütuste hulgimüügiga tegelevad enim tanklaid haldavad firmad.

Tabel 17. Suuremad kütuste müüjad Eestis.Firma Omanik Jaamade võrkStatoil Svenska Statoil AB 47 bensiinijaama üle EestiAlexela Eesti kapitalil 31 bensiinijaama üle EestiNeste Fortum 30 automaatjaama üle EestiHydro Texaco Eesti AS

Hydro Texaco A/S (Taani) 23 automaattanklat üle Eesti

40

DIO Eesti kapitalil 12 tanklat üle EestiLukoil OAO “LUKOIL” 31 tanklat üle Eesti

6.1.3. B100 TURUNDUS-MIX

ToodeBiodiisli rõhutamist vajavad omadused:1) mittetoksiline2) biolagundatav3) taastuvressurss4) emissioonide näitajad on paremad ehk keskkonnasõbralikum5) meeldivam lõhn

Turustus Puhast biodiislit oleks võimalik eksportida Saksamaale, kus on loodud puhta biodiisli turustamiseks vastav enam kui 1800 tanklast

koosnev infrastruktuur, mis eeldab erimahuteid, voolikuid ja transpordivahendeid. Hulgimüük suurtele tarbijatele, kes kontrollivad biodiisli sobivust mootoritele ning teostavad vajalikud parendused. Sellisteks

tarbijateks on omavalitsused, riiklikud organisatsioonid, transpordifirmad jne. Ühistranspordi ettevõtted, kes on huvitatud keskkonnasõbralikuma kütuse kasutamisest ostavad diislit hulgi. Õhu saastamise

vähenemisest on huvitatud nii omavalitsused kui linnaelanikud ning see on eriti oluline suurtes linnades. Võimalikud tarbijad on Tallinna Autobussikoondis, ATKO Grupp jne.

Taksofirmad nagu Tulika, Silver ja mitmed teised vajavad tihti autopargi täiendamist. Üheks automudeli valiku kriteeriumiks võiks olla ka puhast biodiislit tarbiva mootori pikem garantii, mida annavad mõned autotootjad. Biodiislil sõitmine annaks taksofirmadele parema imago ning omakorda võimaldaks neile müüa suure koguse puhast biodiislit.

HindSaksamaa biodiisli tootjate tehasehind on 0,55 EUR liitri kohta. Kallima hinnaga müüa ei õnnestu ning sellest summast tuleb katta transpordikulud Saksamaale. See võimaldaks teenida ekspordilt pärast transpordikulude lahutamist iga liitri kohta 0,51 EURi.Biodiisli hind on fikseeritud kütteväärtusele vastavas proportsioonis diisli hinnaga ning muutub vastavalt diisli hinnale. Biodiisli hind edasimüüjale, kes segab seda diisliga on mõnevõrra odavam kui hulgihind katmaks segamise kulusid. Suured tarbijad ostavad biodiislit otse tootjalt hulgihinnaga.

41

6.1.4. GLÜTSERIINI TURUNDUS-MIX

Glütseriini tarbijate nappuse tõttu Eestis on peamiseks suunaks eksport. Glütseriini pakkumise mitmekordsel ületamisel on mõeldav ka “tasuta jagamine oma partneritele”, kes maksavad kinni transpordikulud. Kõne alla tuleb ka glütseriini kasutamine kütteõlina tehase tarbeks.

Tabel 18. Glütseriini turundus-mix.Toode Farmaatsiaglütseriin (99,7%)Hind 20% odavam kui turuhind.

TurustusEksport otse suurtele tarbijatele värvitööstuse, farmaatsia- ja kosmeetikatööstuse ettevõtetele Venemaal.

Promotsioon Sihtturundus ja otsekontaktid

Suured tarbijadMüük suurtele tarbijatele võimaldaks vähendada logistika ja turustuskulusid seoses glütseriiniga ning müüa seda turuhinnast odavama hinnaga.

6.2.REKLAAMIKANALID

Antud äriprojekti puhul on tegemist Business-to-Business (B2B) turundusvaldkonnaga. Kasutatakse kaht põhilist promotsiooni meetodit.

PromotsioonKoostöö kütusemüüjatega Saksa turul. Sõltuvalt turuolukorrast võib sihtriik ka muutuda.Sihtturundus ja otsekontaktid suurte tarbijatega.

42

6.3.PEAMISTE KONKURENTIDE TURUNDUSSTRATEEGIAD

Konkurentide turundusstrateegiad on toodud allpool olevas tabelis 19. Enamus ettevõtjatest ei soovi oma täpsemaid plaane avaldada ning mitmete äriprojektide puhul nende strateegia määratlemine on raskendatud käivitamisfaasi tõttu.

Tabel 19.Ettevõte TurustusstrateegiaBiothompson OÜ, Viljandi

Eksperimentaalne tootmine

Oru Taimeõlitööstuse OÜ, Eesti,Eesti Biodiisel OÜ asutaja liige

Oma tarbeks ja lähinaabrite vajaduste rahuldamiseks (põllumehed, aga ka eratarbijad)

OÜ WBT, Tartu Plaanis segada diisliga ning turustada Olerexi tanklaketi kaudu.

Atko Grupp AS, Kohtla-Järve

Oma grupi otstarbeks.

Delta – Riga, Läti Oma ettevõtte otstarbeksBaltic BioDiesel, Läti Koostöö suurimate tarbijatega: bussipargid.

Turustus Neste ja Statoili kettide kaudu.Jelgava, Läti Ei ole oma plaane avalikustanud.Lukoil Baltija, Leedu Turustavad oma võrgus.

43

7. ETTEVÕTTE TEGEVUSPLAAN

7.1.ETTEVÕTTE TOOTMISPROTSESSID

Biodiisli tootmise tehnoloogia ostetakse täislahendusena ning selle häälestus- ja käivitustööd teostab tehnoloogia müüja. Tootmiskompleks on pideva töötlemisprotsessiga ning töötleb päevas 165 tonni toorõli. Tootmine peaks käima 335 päeva aastas. Ettevõtte tootmiskompleksi põhielemendid on näidatud joonisel 16.

Joonis 16.

Põhiosa tehnoloogiast moodustab eraldi hoones asuv tootmisblokk, kus toodetakse biodiislit ja kõrvaltootena tekkiv glütseriin puhastatakse astmeni 99,7%. Omaette hoones asuvad tootmisprotsessi tugisüsteemid nagu suruõhu tootmine, auru genereerimine, kemikaalide ladu jne. Samas hoones võib asuda ka operaatoriruum, mille abil kontrollitakse kogu süsteemi töötamist.Mahutid tooraine jaoks on eelkõige mõeldud rapsiõli ja metanooli jaoks. Mahutid valmistoodanguga peaksid sisaldama toodetud transpordiootel biodiislit.Ettevõtte korraldab ise tooraine sisseostu ja valmistoodangu müügi. Transporditeenuseid ostetakse logistika ettevõtetelt. Ettevõte ei oma tsisterne ega veoautosid.Tabelis 20 on toodud tootmise käivitamiseks ja projekti teostamiseks vajalikud põhitegevused.

44

Toorõli puhastamine Biodiisli tootmine

Glütseriini puhastamine

Tootmisprotsessi tugisüsteemid ja operaatoriruum

Mahutid tooraine hoidmiseks

Mahutid valmistoodangu hoidmiseks

Tabel 20. Ettevõtte tegevusplaan äri käivitamiselPeriood Tegevusoktoober-november 2004 Lõplik asukoha valikdetsember 2004 jaanuar 2005 Tehnoloogiapakkujatega läbirääkimiste pidaminejaanuar 2005 Tehnoloogia valik lähtuvalt 3 tehnoloogiapakkuja “võtmed kätte” pakkumisest ja logistilisest

lahendusest etteantud krundi suurusesveebruar – mai 2005 Finantseerijate leidmine: finantsasutustega läbirääkimised ja plaani presentatsioonjuuni 2005 Investeeringu tegemine – tellimuse esitaminejuuni 2005-november 2006 Tellimuse täitmine ja tootmiskompleksi rajaminejuuni 2005 – november 2006 Valmistoodangu müügi läbirääkimiste teostamineoktoober 2004 – november 2006 Tooraine ostu läbirääkimisedVeebruar –aprill 2006 Kvaliteedijuhtimissüsteemi planeerimine ja juurutamine koostöös Tehnilise Järelevalve

Inspektsiooni ja Päästeametiga.märts 2006 Personali koolitusjuuli 2006 Tootmise käivitamine

Antud tegevuskava on indikatiivne ning võib muutuda sõltuvalt tehnoloogia valikust ja vaheetappide pikkusest. Näiteks võib finantseerija otsimine võtta plaanitust rohkem aega.

7.2.TOOTMISPROTSESSI DETAILNE KIRJELDUS

Biodiisli näitlik tootmine baaskatalüüsitud transesterifikatsiooni skeemi põhjal Taimeõli (või loomne rasv) filtreeritakse ja kogutakse anumasse (näiteks 500 l); Lisatakse katalüsaatorit (enamasti naatrium- või kaaliumhüdrooksiid), mis on protsessi kiirendamiseks segatud alkoholiga (enamasti

metanooliga). Taimeõli töödeldakse, et siduda vabad rasvhapped rapsiõlis. 500 l rapsiõli puhul lisada ligi 10% õli kogusest ehk ~55 l metanooli,

mis on eelnevalt segatud 1kg NaOH-ga; Segada ja soojendada kogu segu 60-70_C ja segada 2-3 h. Selle aja jooksul õli triglütseriidid reageerivad ja moodustuvad

metüülestrid (biodiisel) ning glütseriini; Metanooli aurud kogutakse kokku ja taaskasutatakse; Kogu segu hoida vaadis 2-3 päeva. Selle aja jooksul glütseriin settib

45

Mahuti põhja ja biodiislit on kerge eraldada; Setitatud glütseriin eraldatakse ja kogutakse kokku edasiseks käitlemiseks. Biodiisel puhastatakse ja kogutakse tsisternidesse.

Allikas: /Biodiisli tootmine ja kasutamine, Alar Noorvee, Elar Põldvere, http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/raamatud/biodiisel.pdf/

7.3.TOORMEVAJADUS

7.3.1. TOORAINE

Joonisel 17 on näidatud põhilised toorained, millega tuleb biodiisli tehast varustada. Rapsiõli ja metanool on põhilised toorained, mis moodustavad 96% kogu tooraine vajadusest ning otseselt mõjutavad lõpptoodangu hinda.

Joonis 17.

Käesoleva peatüki eesmärgiks on analüüsida tooraine nõudlust ja kättesaadavust, mis peaks aitama biodiisli tehasel korraldada varude logistikat ja tagada tootmise täisvõimsusel töötamine.

46

7.3.2. RAPSIÕLI

Biodiisli tooraineks on rapsiõli, mida suures mahus toodab Eestis Werol Tehased AS. Weroli tootmisvõimalusi arvestades on 2004. aastal rapsiõli maksimaalne tootmismaht Eestis 26 000 tonni ning sellest tehakse ka toiduõli.Rajatava tehase tootmisvõimsus 50 000 tonni biodiislit aastas nõuaks samas mahus ka rapsiõli kogust, mida hetkel Eestis saada ei ole võimalik. Seetõttu oleks vajalik vähemalt pool toorainest importida. Tulevikus on võimalik ka Eesti toorõlil baseeruva biodiisli tootmise stsenaarium, kui Weroli tootmismahud tõusevad 60 000 tonnini aastas ja Eestis kasvatatava rapsi külvipind suureneb umbes 80 000 hektari võrra.Hetkel suudaks Werol biodiisli tehast varustada 15 000 tonni toorõliga aastas. Puuduolev kogus tuleks importida Venemaalt, Ukrainast või börsi kaudu. Lätist ja Leedust on rapsiõli import tulevikus raskendatud, sest sealsed biodiislit tootvad tehased tarbivad selle ära.Joonistel 18 ja 19 on näidatud skemaatiliselt peamised pudelikaelad rapsiõli varumisel Eestis. Praegu on Eestis rapsi kasvatamiseks kasutatav pindala 50 000 hektarit, seega on puudu biodiisli projekti jaoks 81 000 hektarit. Olemasolevat pindala arvestades saaks kohalikust toorainest toota 31 250 tonni rapsiõli. Külvipinna suurendamisel 80 000 hektari võrra kataks see biodiisli tehase tooraine vajaduse. Toiduõli tootmiseks ja teiste ettevõtete rapsiõli vajaduste katmiseks, oleks vaja suurendada rapsi külvipinda Eestis 131 520 hektarini, kuid maksimaalne rapsi külvipind on 100 000 hektarit aastas.

Joonis 18.

Allikas: Põllumajandusministeerium.

47

Teiseks piiranguks on õli tootmisvõimsused Eestis. Biodiisli tehase varustamiseks oleks vaja WEROLi tootmisvõimsused kahekordistada.

Joonis 19.

Allikas: Werol Tehased AS.

Eelolevast joonisest lähtuvalt peaksime varustama biodiisli tehast import rapsiõliga. Sellega lahendatakse nii külvipinna kui ka rapsiõli pressimise tootmisvõimsuse puudus. Eeldades, et Werol jätkab toiduõli tootmisega ka edaspidi samas mahus, oleks rapsiõli aastane impordimaht 35 000 tonni rapsiõli aastas. Eestis rapsi all olevate külvipindade laiendamine ja rapsi kasvatamise detailsem planeerimine võimaldaks vähendada sõltuvust importtoorainest ning anda Eesti põllumeestele rohkem tööd. Täiendav analüüs on tehtud lisas 12.

Rapsiõli importimiseks on mitmeid võimalusi. Eelkõige tasub seda varuda lähinaabritelt. Samas tuleb arvestada, et nii Lätis kui ka Leedus on rapsiõli järele suur nõudlus. Ukrainas on samuti suured rapsiõli tootmismahud, kuid enamasti see tarbitakse siseriiklikult või müüakse

48

Euroopa Liitu. Lähiajal on Ukrainas käivitumas riiklik rapsiseeme kasvatamise programm, mis peaks kättesaadava ressursi mahtu suurendama. Venemaa piiras tollimaksuga rapsiseemnete eksportimist, samas rapsiõli eksport ei ole reguleeritud.

Tabelis 21 on toodud põhilised regioonid, kust oli võimalik saada hinnapakkumisi rapsiõli ostmiseks.

Tabel 21. Tooraine maksumused.Tooraine Tarnija Hind seisuga juuli 2004

EEK/tonnRapsiõli Werol Tehased AS. 7 038 EEK

Venemaa (Krasnodar) 7 400 EEK (tehase hind)Hamburg 8 850 EEK

AS Werol Tehased varustab biodiisli tehast esialgu 15 000 tonni toorõliga aastas. Tulevikus on võimalik pakkuda ka suuremat kogust. Ülejäänud 35 000 tonni rapsiõli planeeritakse osta Venemaalt ja Ukrainast madalama hinnaga, kui suudab toota Werol. Ukraina ja Venemaa rapsiseeme hind on odavam, seetõttu on ka toorõli hind madalam. Toorainet on võimalik osta börsilt Hamburgis või Rotterdamis. Börssidelt on võimalik saada vajalikud rapsiõli kogused maailmaturu hinnaga.

7.3.3. RAPSIÕLI LOGISTIKAKULUD

Analüüsis kasutati transpordikulude kalkuleerimiseks allpool toodud andmed, mis on saadud logistikaettevõtetelt.

Transport Venemaalt raudteega:FOR Krasnodar - FOR Jõgeva 86.-USD/tlisandub printsipaalitasu 103.-EEK/vagetteandmine/äratoomine olenevalt haruteestseisuaeg (12 tundi tasuta, edasi 10.-EEK/tund/vagun)tariifid kehtivad kuni 30.09.2004

Transport Saksamaalt või Saksamaale laevaga:FOB Hamburg / FOT Jõgeva - 40 EUR/tonn.

49

7.3.4. RAPSIÕLI HINNAMUUTUSED VIIMASE KAHE AASTA JOOKSUL

Joonisel 20 on näidatud rapsiõli hinnamuutus börsil viimase 2 aasta jooksul. Nagu joonisel on näha, kõigub hind igal aastal, kuid üldine horisont jääb samaks. Jooniselt on samuti näha sojaõli ja rapsiõli hinnaerinevuste delta muutumine.

Joonis 20. Rapsiõli ja sojaõli hinnamuutused viimase kahe aasta jooksul.

Allikas: Euronext.

50

7.3.5. METANOOL

Planeeritavas biodiisli tehases on metanooli aastane tarbimismaht 4 800 tonni. Metanooli tootjat Eestis ei ole. Siin tegeleb metanooli müügiga Ingle AS, mis müüb metanooli hinnaga 4 000-5 000 EEK tonn. Kuna metanooli tarbimismahud on suured, siis oleks otstarbekas seda osta otse tootjalt. Tabelis 22 on toodud võimalikud metanooli tarnijad.

Tabel 22. Metanooli tootjad.Ettevõtte Riik Kontaktandmed Hind seisuga juuli 2004СГПП «Объединение АЗОТ»

Ukraina http://www.azot.lg.ua 3 705 EEK tehase hind

AO Metafrax Venemaa (Perm)

http://www.metafrax.ru/ 3 575 EEK tehase hind

ОАО "Щекиноазот" Venemaa (Tula)

http://www.n-azot.ru/ 3 600 EEK DAF Ivangorod

ОАО "Щекиноазот" juba varustab metanooliga Eesti ettevõtjaid, näiteks VKG AS-i ning suudaks pakkuda konkurentsivõimelist hinda.

7.3.6. KEEMILISED AINED

Tootmisprotsessis kasutatavad kemikaalid varutakse kemikaalide hulgimüügiga tegelevate firmade kaudu. Põhipartneriks saab olema Ingle AS, kes on praegu ka Werol Tehased AS’i partner. Lisaks sellele saab valida kemikaale ka firmast ALGOL CHEMICALS OÜ, kuid nad ei turusta biodiisli tootmiseks kõike vajalike kemikaale Eestis. Tabelis 23 on toodud kõik vajalikud kemikaalid ja nende aastased tarbimismahud. Tabelisse on pandud nende firmade hinnad, kes suutsid hinnapakkumise esitada.

Tabel 23. Keemiliste ainete tarbimine.Keemiline aine Aastane tarbimismaht Hind seisuga

august 2004Varustaja

Metanool 5000 tonni 5 EEK/kg Ingle ASKaustiline sooda (NaOH) 50% 750 tonni 3,50 EEK/kg Ingle ASSodium methylate 750 tonni 25 EEK/kg Algol-Chemicals OÜ

51

Vesinikkloriidhape (HCl) 37% 500 tonni 3,50 EEK/kg Ingle ASFosforhape (H3PO4) 75% 140 tonni 11 EEK/kg Ingle ASSidrunhape (C6H8O7*H2O) 50% 50 tonni 15 EEK/kg Ingle ASAktiivsüsi - Activated carbon 30 tonni 30 EEK/kg Algol-Chemicals OÜAllikas: Cimbria & Ingle

Hinnad on näidatud koos transpordi maksumusega tehasesse, seisuga 25. august 2004. Hinnad võivad tulevikus muutuda. Viimasel ajal on tõusnud metanooli, soolhappe, naatriumhüdroksiidi hinnad. Teised hinnad on püsinud ligikaudu samal tasemel.

7.3.7. RAPSI KASVATAMINE EESTIS

Põllumajanduslikult aktiivses kasutuses on Eestis 800 000 hektarit maad. Sellest 150 000 hektarit on püsirohumaad, mida ei saa kasutada teravilja kasvatamiseks lähtuvalt EL nõuetest. 150 000 hektarit maad ei ole sobilikud rapsi kasvatamiseks. Eestis on rapsi kasvatamiseks sobilik 500 000 hektarit maad.

Rapsi saab kasvatada põllul iga viie aasta tagant. Seega rapsi all võiks olla igal aastal viiendik kogu sobilikust külvipinnast ehk 100 000 hektarit kogu aktiivses kasutuses olevast põllumajandusmaast.

Eesti keskmine saagikus on 1,6 tonni rapsiseemneid hektarilt. Õigel väetamisel ja soodsate kliima tingimuste juures võiks saada hektarilt rohkem kui 2 tonni rapsiseemneid.

Tabel 24. Taluniku tulu struktuur rapsikasvatamisel.Kirjeldus Selgitus Tulu hektarilt

Werol AS ostab kokku rapsiseemneid kokkulepitud hinnaga €223,5-150EEK= 3345,5EEK

1,6 tonni rapsiseemneid hektarilt

5353 EEK

PRIA annab rapsi kasvatamiseks toetust

1 ha kohta baastoetus 400 EEK1 ha kohta teravilja

1200 EEK

52

kasvatamise eest 800 EEKKokku 6553 EEK

Ühe tonni rapsiõli tootmiseks kulub 2,6 tonni rapsiseemneid. Biodiisli tehase käivitamine Eestis tekitaks lisanõudluse 50 000 tonnile rapsiõlile. Selleks tuleks koristada igal aastal 130 000 tonni rapsiseemneid, mida oleks võimalik kasvatada põllumajandusmaal suuruses 81 520 hektarit.

Teades, et tänapäeva rapsipõldude maht on 50 000 hektarit, mille saak tarbitakse ära, peaks moodustama rapsi külvipind igal aastal 131 520 hektarit. Kuna maksimaalne rapsi külvipinna suurus on ca 100 000 ha, siis jääb puudu ca 31 520 ha ning kogu nõudluse rahuldamiseks biodiisli tooraine järele tuleb osaliselt importida rapsiseemneid või rapsiõli.

Eestis on käesoleval aastal teravilja all 330 000 hektarit põllumaad. Lisa 81 520 hektari arendamine tekitaks põllumeestele lisakäivet iga aastal 436 miljonit krooni aastas ning tagaks stabiilse nõudluse ka tulevikus. Arvestades aga põllumajandusmaade pindala piirangut saaks igal aastal suurendada rapsi külvipindala 50 000 hektari võrra, mis tooks põllumeestele lisakäivet 267 miljonit krooni aastas.

7.4.TOOTEARENDUS

Analüüsi tegemise ajal pole arendustegevusi planeeritud. Võimalikud arengusuunad on glütseriini põhiste toodete väljatöötamine.

7.5.TEHNILISED VAJADUSED: TOOTMISTEHNIKA, TRANSPORDIVAHENDID JM

7.5.1. TEHNOLOOGIA VALIKTehnoloogia biodiisli tootmise valdkonnas on viimasel ajal jõudsalt arenenud nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi poolest. Kaasaaegsed tehnoloogiad toodavad biodiislit, mis vastab kõikidele kvaliteedi nõuetele nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Tootmisvõimsusest 10 000 tonni aastas on jõutud tasemeni 250 000 tonni biodiislit aastas.

Eestisse planeeritava tehase tootmisvõimsuseks planeeritakse 50 000 tonni biodiislit aastas. Selle tootmisvõimsuse valiku kasuks saab tuua neli asjaolu:

1. Sellise tootmisvõimsuse juures on tehnoloogia pideva tootmisprotsessiga, mis on efektiivsem katkendlikust tootmisprotsessist.

53

2. Tehnoloogia maksumus ei ole võrdelises seoses tootmisvõimsusega, mistõttu hinnavahe suurema ja väiksema tootmisvõimsusega tehnoloogia vahel ei ole väga suur. Seega suurema tootmisvõimsusega tehnoloogia puhul on finantskulud iga toodetud liitri kohta väiksemad.

3. Eestis potentsiaalselt saadaoleva rapsiõli maht ei saa olla suurem kui 60 000 tuhat tonni.4. Suurema tootmismahu puhul võivad algaastatel tekkida turustusraskused ning sellest tulenevalt alakoormatus tootmises.

Arvestama peaks ka tootmisvõimsuse suurendamisvõimalustega tulevikus. Tehnoloogia maksumus kujuneb litsentsitasust, seadmetest ja tehnoloogia teenustest nagu projekteerimine, nõustamine ja tehase käivitamine.

Tabel 25. Pakutavate tehnoloogiate võrdlus.Firma pakkuja BDI Anlagenbau

Ges.m.b.H. (BDI)Cimbria Group

(Cimbria)Biorafineria SK Energea

Umwelttechnologie GmbH

Westfalia Separator AG

(Westfalia)Tootmisvõimsus aastas

50 000 tonni 56 950 tonni 50 000 tonni 50 000 tonni 50 000 tonni

Biodiisli vastavus standardile

EN14214 EN14214 EN 14214 EN 14214 EN 14214

Glütseriin 80% puhtusega 99,5% puhtusega 80% puhtusega 80% puhtusega 80% puhtusega

Kaaliumsulfaat (väetis) K2SO4

On Ei ole Ei ole On Ei ole

Rasvhapete destillaat

Ei ole 22 kg biodiisli 1 tonni kohta Ei ole Ei ole Ei ole

Kus ja millal ehitati esimene kompleks tootmisvõimsusega 50 000 tonni biodiislit?

NIEDERPOELLNITZ / Saksamaa, märts 2002

2001/2002, Muw Gmbh Saksamaa ja “Bio-Oelwerk Magdeburg Gmbh”

Kõige suurem projekt 20 000 tonni aastas 2003. aastal.

2001 aastal Austrias

2001. aastal

Pidev või partii protsess

Pidev Pidev Pidev Pidev Pidev

54

Tootmise pikkus aastas (päevades)

330 335 300 312 335

Biodiisli ühe liitri omahind (EEK) lähtuvalt tooraine ja energia tarbimisest.

8,20 8,29 8,26 8,04 7,96

Maksumus* (EUR)

13 000 000(sisaldab kogu investeeringu kulud koos seadmete ja ehitusega väljaarvatud maa)

9 300 000 (ei sisalda ehitustöid)

3 957 656 (ei sisalda ehitustöid, infrastruktuuri, mahuteid tooraine jaoks ja labori seadmeid)

3 800 000 (ei sisalda ehitustöid, infrastruktuuri, mahuteid tooraine jaoks ja labori seadmeid)

4 683 000 (ei sisalda ehitustöid, infrastruktuuri, mahuteid tooraine jaoks ja labori-seadmeid)

* Maksumused on esialgsed ning ei kohusta pakkujat sellise hinnaga tehnoloogiat müüma. Lõplik tehnoloogia maksumus selgub alles “võtmed-kätte” pakkumise tegemisel konkreetsele investorile.

Tehnoloogiate hindamisel lähtuti kolmest põhiasjaolust: tehnoloogia pakkuja eelnev kogemus, tehnoloogia tootluse näitaja, biodiisli liitri omahinna kujunemine. Iga tehnoloogia massi bilansi alusel arvutati välja toodetud liitri omahind, arvestades kommunaalkulude osakaalu ja tooraine maksumust. Liitri omahinnaks arvutati välja laenu tagasimaksmise kulu, laenu intressi ja amortisatsiooni kulud, mis kuulub 10 aasta jooksul iga toodetud liitri omahinna juurde. Täpsem skeem on näidatud tabelis 25.

Läbirääkimised täispakkumisega tehnoloogia väljavalitud asukoha jaoks on otstarbekas korraldada firmadega Energea, Cimbria ja Westfalia, mille käigus täpsustatakse pakkumiste tingimused ja määratakse detailsemad kulude struktuurid. BioRafineria SK’l ei ole siiamaani olnud ühtegi projekti tootmisvõimsusega 50 000 tonni biodiislit aastas, mistõttu nende tehnoloogilise lahenduse valik on riskantne. BDI tehnoloogia maksumus on liiga kõrge, mis tõstab liitri omahinda.

55

7.6.TOOTMISEKS VAJALIKUD RUUMID

7.6.1. TOOTMISE PAIKNEMINETootmisüksuse asukoha valikul tuleks arvestada tooraine hankimise ja valmistoodangu turustamise logistikaga. Kogutoodangu realiseerimisel siseturul on otstarbekas tootmine käivitada Weroli juures.Tootmisüksuse paiknemiskoha valimisel lähtuti kahest aspektist: tooraine olemasolust ja turustamise logistikast. Planeeritavaks tooraineks on WEROList tulev rapsiõli, mille maht ei ole piisav planeeritava biodiisli tootmismahu tagamiseks, mistõttu tuleb varustada tootmisüksust lisatoorainega.Tootmisüksuse vajadused, kui asukohaks on sadam: Tootmisüksuse vajadused kui asukohaks on Weroli tootmine:

1. territoorium 20 000 m2;2. mahutid kai juures ning mugav tooraine ja lõpptoodangu

transportimise süsteem laevale.

territoorium 20 000 m2.

Esimese paari aasta stsenaarium: Tehas toodab aastas 50 000 tonni biodiislit. Tooraineks on 15 000 tonni rapsiõli WEROList. Ülejäänud tooraine (aastas 35 000 tonni rapsiõli) tuleks importida naaberriikidest või rahvusvahelise börsi kaudu.Asukoha lõplikuks valikuks peaks tegema täiendavat analüüsi.

7.6.2. ASUKOHA VALIKU KRITEERIUMID

Joonisel 21on kujutatud kontseptuaalne paiknemise ülesehitus. Variandi A puhul asub biodiisli tootmisüksus sadamas. Tooraine imporditakse ja transporditakse Werolist. Variandi B puhul transporditakse lõpptoodang Werolist sadamasse ja eksporditakse.Joonis 21.

56

T

TWEROLWEROL

SADAM SADAM

Toorõli 35 000tTooted 50 000t Eksport

Toorõli 35 000t

Tooted 50 000t Eksport

Toorõli 15 000t

Tooted 50 000t

Variant A – tootmine sadamas Variant B – tootmine Werol’i kõrval

Tabel 26. Tootmise võimalike asukohtade hindamineTootmine sadama juures Tootmine Jõgeval - Werolis

Eelised Hea ligipääs maailmaturule ning väiksemad sisesed logistika kulud

Olemasoleva infrastruktuuri ja tugisüsteemide ristkasutamine

Puudused vajadus suurema infrastruktuuri loomiseks (mahutid)

vajadus suurema investeeringu tegemiseks (õlipressid)

Puudub raudteeharu Tooraine hankimisel meritsi tekib

logistiline lisakulu tooraine transportimisel sadamast Jõgevamaale ja valmistoodangu transport tagasi

Tabel 27. Logistikakorralduse analüüs.Sisendid 70% import raudteega, 30% Werolist

Tootmise asukohtJõgeval (Werol) Sadamas (Paldiski Põhjasadam (PP))

Tartu poolt 130 km 70%(Narva poolt 210 km 70%)Laadimiste arv 2

Narva poolt 258 km 70%Werolist maanteega 191 km 30%Laadimiste arv 2

35 000 tonni vedada 130 km 35 000 tonni vedada 258 km15 000 tonni vedada 191 km

Tootmise asukohtJõgeval (Werol)

Sadamas (PP)

Jõgeval (Werol)

Sadamas (PP) Jõgeval (Werol) Sadamas (PP)

Müük 0% Eksport Müük 50% Eksport Müük 100% EksportEestis siselogistika 25 000 tonni

vedada maanteega 191 kmEestis

Eestis siselogistika (50%)

50 000 tonni vedada maanteega 191 km

pole

57

siselogistika (50%)

Lisakulu erineva asukoha puhul ei teki

Jõgeva asukoha puhul tekib lisakulu 25 tuh tonni vedamiseks sadamasse.

Jõgeva asukoha puhul tekib lisakulu 50 tuh tonni vedamiseks

sadamasse.Sadama olemasolu pole

vajalikSadam olemasolu on oluline Sadama olemasolu on kriitiline

7.6.3. SADAMA VALIKU KRITEERIUMID

Tabel 28. Eesti sadamate võrdlus.Asukoht Paldiski

PõhjasadamKunda Sillamäe Paldiski

LõunasadamKai vedelkauba ümberlaadimiseks

On Ehitatakse Ei ole On

Raudtee haru On Ei ole Ei ole OnKaugus Werolist Maantee 191

Raudtee 190,2Maantee 105Raudtee 116,4

Maantee 132Raudtee 172

Maantee 191Raudtee 190,2

Jäävaba sadam Jah Ei Ei Jah

58

8. JUHTKOND

8.1.JUHTKONNA PÄDEVUS: TÖÖKOGEMUS (JUHTIMIS- JA TÖÖKOGEMUS SARNASES ETTEVÕTLUSVALDKONNAS), HARIDUS, ISIKLIKUD ANDMED

8.1.1. JUHTKOND

Biodiisli tootmise ettevõtte struktuur ei ole keeruline ja moodustub kahest tasandist. Kogu personali vajadus firma juhtimises on 4 inimest ja tootmisprotsessis osalevate töötajate arv on 13 inimest.Seega personali vajadus algetapil on 19 inimest. Firma organisatsiooni struktuur on näidatud joonisel 22.

Joonis 22. Biodiisli tootmise organisatsiooni struktuur.

Tehas peaks töötama 3 vahetuses ilma seisakuteta tootmisrežiimis.

59

Tegevjuht / tootmisjuht

I vahetusProtsessi-operaatorid 3

II vahetus Protsessi-operaatorid 3

IV vahetus Protsessi-operaatorid 3

III vahetusProtsessi-operaatorid 3

Assistent - raamatupidaja

Juhatus

Müügijuht OstujuhtLaborant

Tegevjuhi ülesanded ja funktsioonid: firma tegevuse korraldamine tehase töö eelarvestamine ja tegevusplaanide koostamine ning nende kooskõlastamine nõukoguga firma strateegiline juhtimine tegevjuht kuulub juhatusse

Assistendi ülesanded ja funktsioonid on: tegevjuhi assisteerimine büroo juhtimine raamatupidamise korraldamine logistika korraldamine

Ostujuhi ülesanded ja funktsioonid on: Tooraine hangete koostamine Logistika korraldamine

Müügijuhi ülesanded ja funktsioonid on: Biodiisli ja glütseriini turustamine Turu-uuringute koostamine Logistika korraldus

Protsessioperaatorid töötavad kolmes vahetuses ning kokku on neli tööbrigaadi. Enne tööle asumist tehase käivitamise faasis tehakse töölistele tehnoloogia pakkuja poolt koolitus. Protsessioperaatorite ülesanded on tehnoloogilise protsessi jälgimine ja tõrgeteta töörežiimi tagamine.

Laborandi töö on toodangu kvaliteedi kontroll ning vastava doseerimise tagamine tootmisprotsessis.

Kõik töötajad palgatakse täistööajaga ning aluseks on kokkulepitud kuupalk.

60

8.2.JUHATUSE KOHUSTUSED JA VASTUTUS

Juhatuse kohustuste ja vastutuste määratlemisel võetakse aluseks Äriseadustik.

8.3.ETTEVÕTTE ORGANISATSIOONI STRUKTUURBiodiisli tootmise ettevõtte struktuur ei ole keeruline ja moodustub kahest tasandist. Kogu personali vajadus firma juhtimises on 2 inimest ja tootmisprotsessis osalevate töötajate arv on 13 inimest.Seega personali vajadus algetapil on 15 inimest. Firma organisatsiooni struktuur on näidatud joonisel 19.Tehas peaks töötama 3 vahetuses ilma seisakuteta tootmisrežiimis. Protsessioperaatorid töötavad kolmes vahetuses ning kokku on neli tööbrigaadi. Enne tööle asumist tehase käivitamise faasis tehakse töölistele tehnoloogia pakkuja poolt koolitus. Protsessioperaatorite ülesanded on tehnoloogilise protsessi jälgimine ja tõrgeteta töörežiimi tagamine.

9. PERSONAL

9.1.ETTEVÕTTE TÖÖJÕUVAJADUS JA OLEMASOLEV PERSONAL

Hetkel ei ole ettevõttel personali. Planeeritav tööjõu vajadus on 19 inimest.

9.2.ETTEVÕTTE TÖÖJÕUVAJADUSE ANALÜÜS LÄHEMATE AASTATE JOOKSUL: KUI PALJU JA MILLISE KVALIFIKATSIOONIGA INIMESI VAJATAKSE

Pärast projekti käivitamist ei palgata lähiajal ettevõttesse uusi töötajaid. Projekti meeskond on stabiilne ning ei eelda laiendamist.

9.3.PALGAKORRALDUSE ALUSED NING TULEMUSTASU SKEEM

61

Kõik töötajad palgatakse täistööajaga ning aluseks on kokkulepitud fikseeritud kuupalk.

9.4.NÄIDIS-AMETIKIRJELDUSED

Ametijuhendite näidised on toodud Lisas 1.

62

10. FINANTSEERIMINE

10.1. PROJEKTI KÄIVITAMISEKS VAJALIK FINANTSEERING

Projekti käivitamiseks vajalik investeering jaguneb kolme ossa: Projekti ettevalmistuskulud, mille hulka kuuluvad järgmised tegevused: investoritega läbirääkimiste pidamine, sobiva asukoha

määratlemine, detailplaneeringu teostamine ja ehitustööde kavandamine, tehnoloogia pakkujaga läbirääkimiste pidamine, keskkonnamõjude hindamine. Etapi orienteeruvaks maksumuseks on 1 000 000 EEK.

Projekti investeeringu teostamine: tehnoloogia- ja ehitustööde maksumused. Selle etapi maksumused on toodud punktides 10.1.1 ja 10.1.2.

Jooksva käibekapitali vajaduste katmine ning esimeste aastate püsikulude ning tegevuskahjumi katmine. Rahavoogude positiivseks juhtimiseks on vajalike finantsinvesteeringute suurused toodud rahavoogude prognoosis.

Esimese etapi kulud tuleb katta omakapitalist. Projekti investeeringu teostamiseks on võimalik kaasata võõrvahendeid finantsasutustest. Kolmanda etapi kulusid saab katta ainult omavahenditest või riigi finantstoe abil.

10.1.1. JÕGEVA STSENAARIUMI INVESTEERINGUTE PLAAN.

MAA    Maa ost. 2ha hinnaga 10 EEK/m2 200 000EEK

HOONED    Infrastruktuur ja hoonete karkass 15 000 000EEKRaudteeharu 30 000 000EEK

SEADMED    Biodiisli tehase maksumus koos kogu vajaliku seadmestikuga 134 000 000EEKGlütseriini puhastusseade 16 000 000 

63

Laadimisterminal 5 000 000EEK

KÕIK KOKKU 200 200 000EEK

Märkused:Infrastruktuuri ja ehitustööde maksumus on hinnanguline. Täpne ehitustööde eelarve on võimalik koostada pärast tehnoloogia pakkuja projekti esitamist planeeritud krundile.Tehnoloogia maksumus võib muutuda pärast tehnoloogia pakkujaga läbirääkimiste pidamist ja pakkumise sisu täpsustamist.

10.1.2. PADISKI SADAMA STSENAARIUMI INVESTEERINGUTE PLAAN.

HOONED    Infrastruktuur ja hoonete karkass 15 000 000EEK

SEADMED    Biodiisli tehase maksumus koos kogu vajaliku seadmestikuga 134 000 000EEKGlütseriini puhastusseade 16 000 000

KÕIK KOKKU 165 000 000EEK

Märkused:Infrastruktuuri ja ehitustööde maksumus on hinnanguline. Täpne ehitustööde eelarve on võimalik koostada pärast tehnoloogia pakkuja projekti esitamist planeeritud krundile.Tehnoloogia maksumus võib muutuda pärast tehnoloogia pakkujaga läbirääkimiste pidamist ja pakkumise sisu täpsustamist.Tehasel puudub vajadus investeerida raudteeharu ning laadimisterminaali ehitusse.

64

10.2. RAHASTAMISE ALLIKAD (OLEMASOLEV RAHA, LAENUD, LIISING, RIIKLIK TOETUS, TARNIJATE PIKAAJALINE KREDIIT JM)

Projekti finantseerimine toimub erinevatest allikatest. Kasutatakse nii toetusvõimalusi kui ka lühi-ja pikaajalisi laenutooteid.Absoluutarvudes oleks vaja kasutada 41,1 miljonit omakapitali, 136 miljonit pikaajalist laenu ja 8 miljonit võimalikku toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest.Lõplikud finantseerimisallikate osakaalud selguvad pärast läbirääkimiste pidamist ja tingimuste määratlemist pikaajalise laenuandjaga. Kaalumise all on ka riiklike finantsvahendite kaasamine.

10.3. RISKID RAHASTAMISALLIKATE KASUTAMISEL

Rahastamisallikate kasutamisel võivad ilmneda järgmised riskid: Ujuv intressi määr. Kui laen on võetud ujuva intressimääraga, siis võivad finantskulud planeeritust suureneda ning lähtuvalt sellest

põhjustada negatiivseid rahavooge või vähendada tegevuskasumit. Laen välisvaluutas. Kui laenuleping on võetud välisvaluutas, siis võimalikust valuutakurssi muutumisest võib olla tingitud suurem

finantskulu, mis võib põhjustada negatiivseid rahavooge või vähendada tegevuskasumit. Selle riski vältimiseks tuleks laenuleping sõlmida EUR-ides.

Toetuste õigeaegne laekumine. Toetuste taotlemise ja laekumiste vahel on väga pikad perioodid, mis teeb keerulisemaks kogu ettevõtte finantsplaneerimise. Edukalt taotletud toetuste mitte väljamaksmine või laekumine hilinemisega bürokraatia või formaalsuste tõttu võib aeglustada kogu projekti käivitamist ja teostamist ning nõuda lisanduvaid finantskulutusi.

65

11. FINANTSPROGNOOSID

11.1.1. FINANTSPLANEERIMISE STSENAARIUMIDFinantsplaneerimisel kasutame kahe stsenaariumi andmeid. Stsenaariumile mõjuvad põhinäitajad on tehase asukoht, rapsiõli ostuhind ja biodiisli müügihind. Lisaks mõjutavad projekti edukust glütseriini müügihind, müügiprognoos ja vähesel määral laenu intress. Stsenaariumeid mõjutavad näitajad on toodud tabelis 29.

Tabel 29. Äriprojekti kulgemise kolme stsenaariumi tingimused.

StsenaariumRapsiõli

hindEEK/kg

Biodiisli müügihind aastal 2007EEK/liiter

Glütseriini müügihind

EEK/kg

Laenu-intress Müügiprognoos

JõgevaTehase asukoht on Jõgeva, Paunküla, Weroli tehase kõrvalStsenaariumi eeldused on realistlikud

7,5 7,89 20 (99%)3 (söödaks) 5%

Biodiisli müük 1. aastal 60%, 2. aastal 80%., 3. aastal 100%.Glütseriini müük farmaatsiatööstusele 1. aastal 10%, 2. aastal 15%, 3. aastal 20%, 4. aastal ja järgnevatel aastatel 25%Glütseriini müük söödaks on aastate jooksul stabiilne 20% kogu tootmisvõimsusest.

Paldiski sadamTehase asukoht on Paldiski sadam.Stsenaariumi eeldused on realistlikud.

7,5 7,8920 (99%)3 (söödaks) 5%

Biodiisli müük 1. aastal 60%, 2. aastal 80%, 3. aastal 100%.Glütseriini müük farmaatsiatööstusele 1. aastal 10%, 2. aastal 15%, 3. aastal 20%, 4. aastal ja järgnevatel aastatel 25%Glütseriini müük söödaks on aastate jooksul stabiilne 20% kogu tootmisvõimsusest.

Jõgeva stsenaariumi andmetel on järgnevalt koostatud analüüsi finantsplaneerimise skeem, mis koosneb kasumiaruandest, bilansist, rahavoogude prognoosist ja omahinna analüüsist. Stsenaariumide tingimuste määratlemise loogika on kirjeldatud iga stsenaariumi eeldustes finantsplaneerimisel. Paldiski sadama stsenaariumi puhul on koostatud ainult kasumiaruande prognoos.

66

11.1.2. JÕGEVA STSENAARIUMI FINANTSPLANEERIMINE

Finantsplaani koostamisel lähtuti järgmistest andmetest:Biodiisli erikaal 880 kg/m3Aastane tootmismaht 50 000 tonni

liitrites56 818 182 liitritSeadmete amortisatsioon 10 aastat 10,00%Ehitiste amortisatsioon 10 aastat 10,00%

Jõgeva stsenaariumi eeldused:1. Rapsiõli hind on 7,5 EEK/kg. See on kokku lepitud keskmine hind, millega WEROL peaks aastal 2005 varustama töötavat biodiisli

tehast. Sellise hinnaga toodab rapsiõli WEROL ise ning suudab vahendada ka Venemaalt ning Ukrainast. Pikemas perspektiivis on tooraine hind sama viidates eelmiste aastate trendile. Toorõli hind on viimaste aastate jooksul olnud väikese alanemisega.

2. Eeldav biodiisli müügihind aastal 2007 on 7,89 krooni liiter. Edaspidi hakkab biodiisli hind kasvama lähtuvalt diisli aktsiisi tõusust ning kallinemisest maailmaturul. Tehas suudab turustada biodiislit nii Eestis kui ka Saksamaal, Rootsis ja teistes Euroopa riikides. Saksamaa turul on biodiisli hind tehases fikseeritud tasemel 0,55EUR. Arvestades transpordikulusid on tõenäoline väljamüügihind Saksamaal 0,51 EUR ehk ca 8 krooni liitri kohta. Transpordikulud Saksamaale moodustavad 0,03-0,04 EUR ühe liitri kohta.

3. Farmaatsiatööstuse 99,7% puhtusega glütseriini turuhind on 25 krooni kilogramm. Eeldatakse, et 5-ndaks tootmisaastaks müüb tehas 25% kogu glütseriini mahust farmaatsiatööstustele soodushinnaga 20 EEK/kg ning 50% kogu glütseriini mahust söödaks hinnaga 3 EEK/kg. Glütseriini ülejäägid realiseeritakse katlamajades nullhinnaga soojusenergia saamiseks.

4. Laenu intress on 5% aastas laenu jäägilt. Laenu tagastamine toimub üks kord aastas. Omafinantseeringu määr on 30%.5. Müügiprognoos on koostatud eeldades, et biodiisli müük 1. aastal on 60% kogu tootmisvõimsusest, 2. aastal 80%, 3. aastal 100%.

Glütseriini müük jaguneb: 50% söödaks ja 25% kulub soojusenergia tootmiseks enda tarbeks. Esimesel aastal müüakse farmaatsiatööstusele 10% glütseriini kogu tootmismahust. Teisel aastal 15%, kolmandal 20%, neljandal ning edaspidi 25% kogutootmismahust. Prognooside kohaselt tekib aastal 2010 ülepakkumine, mille tõttu aeglustub ka müük.

6. Maa renditakse Jõgeval hinnaga 10 krooni ruutmeeter kuus. Tehase kogupindala vajadus on 20 000 m2.7. Jõgeval puudub raudteeharu, mida tuleks tehase jaoks välja ehitada. Investeeringu maksumus on 30 miljonit krooni.8. Püsikulude osas kuluread üldjuhtimine, müük ja juhtimine on mõeldud lisakulude katmiseks, mis on seotud teenuste sisseostuga

väljastpoolt ettevõtet.

67

11.1.3. PALDISKI SADAMA STSENAARIUMI FINANTSPLANEERIMINE

Finantsplaani koostamisel lähtuti järgmistest andmetest:Biodiisli erikaal 880 kg/m3Aastane tootmismaht 50 000 tonniliitrites 56 818 182 liitritSeadmete amortisatsioon 10 aastat 10,00%Ehitiste amortisatsioon 10 aastat 10,00%

Paldiski Sadama stsenaariumi eeldused:1. Rapsiõli hind on 7,5 EEK/kg. See on kokku lepitud keskmine hind, millega WEROL peaks aastal 2005 varustama töötavat

biodiisli tehast. Sellise hinnaga toodab rapsiõli WEROL ise ning suudab vahendada ka Venemaalt ning Ukrainast. Pikemas perspektiivis on tooraine hind sama viidates eelmiste aastate trendile. Toorõli hind on viimaste aastate jooksul olnud väikese alanemisega.

2. Eeldav biodiisli müügihind aastal 2007 on 7,89 krooni liiter. Edaspidi hakkab biodiisli hind kasvama lähtuvalt aktsiisi tõusust diislile ning diisli kallinemisest maailmaturul. Tehas suudab turustada biodiislit nii Eestis kui ka Saksamaal, Rootsis ja teistes Euroopa riikides. Saksamaa turul on biodiisli hind tehases fikseeritud tasemel 0,55EUR. Arvestades transpordikulutusi on tõenäoline väljamüügihind Saksamaal 0,51 EUR ehk ca 8 krooni liitri kohta. Transpordikulud Saksamaale moodustavad 0,03-0,04 EUR ühe liitri kohta.

3. Farmaatsiatööstuse 99,7% puhtusega glütseriini turuhind on 25 krooni kilogramm. Eeldatakse, et 5. tootmisaastaks müüb tehas 25% kogu glütseriini mahust farmaatsiatööstustele soodushinnaga 20 EEK/kg ning 50% kogu glütseriini mahust söödaks hinnaga 3 EEK/kg. Glütseriini ülejäägid realiseeritakse katlamajades null hinnaga soojusenergia saamiseks.

4. Laenu intress on 5% aastas laenu jäägilt. Laenu tagastamine toimub üks kord aastas. Omafinantseeringu määr on 30%.5. Müügiprognoos on koostatud eeldades, et biodiisli müük 1. aastal on 60% kogu tootmisvõimsusest, 2. aastal 80%, 3. aastal

100%. Glütseriini müük jaguneb: 50% söödaks ja 25% kulub soojusenergia tootmiseks enda tarbeks. Esimesel aastal müüakse farmaatsiatööstusele 10% glütseriini kogu tootmismahust. Teisel aastal 15%, kolmandal 20%, neljandal ning edaspidi 25% kogutootmismahust. Prognooside kohaselt tekib aastal 2010 ülepakkumine, mille tõttu aeglustub ka müük.

6. Maa renditakse Paldiski sadamas hinnaga 65 krooni ruutmeeter kuus. Tehase kogupindala vajadus on 20 000 m2.7. Tehasel puudub vajadus investeerida raudteeharu ning laadimisterminaali ehitusse.8. Püsikulude osas kuluread üldjuhtimine, müük ja juhtimine on mõeldud lisakulude katmiseks, mis on seotud teenuste sisseostuga

väljastpoolt ettevõtet.

68

11.2. MÜÜGIPROGNOOS 3 AASTA PEALE

11.2.1. JÕGEVA STSENAARIUMI BIODIISLI TEHASE MÜÜGI PROGNOOS 10 TEGEVUSAASTAKS.

TOOTMISVÕIMSUSTooted Kogus  1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta 5. aasta 6. aasta 7. aasta 8. aasta 9. aasta 10. aastaBiodiisel EN 14214 liitrites 56 818 182 56 818 182 56 818 182 56 818 182 56 818 182 56 818 182 56 818 182 56 818 182 56 818 182 56 818 182Glütseriin 99% (kg) 4 450 000 4 450 000 4 450 000 4 450 000 4 450 000 4 450 000 4 450 000 4 450 000 4 450 000 4 450 000

MÜÜGIEESMÄRGIDTooted %-des tootmisvõimsusest  1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta 5. aasta 6. aasta 7. aasta 8. aasta 9. aasta 10. aastaBiodiisel EN 14214 60% 80% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%Glütseriin 99% farmaatsiatööstusele 10% 15% 20% 25% 25% 25% 25% 25% 25% 25%

Glütseriin 99% söödaks 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20%

MÜÜGIMAHUDTooted kogus  1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta 5. aasta 6. aasta 7. aasta 8. aasta 9. aasta 10. aastaBiodiisel EN 14214 liitrites 34 090 909 45 454 545 56 818 182 56 818 182 56 818 182 56 818 182 56 818 182 56 818 182 56 818 182 56 818 182Glütseriin 99% (kg) farmaatsiatööstusele 267 000 534 000 890 000 1 112 500 1 112 500 1 112 500 1 112 500 1 112 500 1 112 500 1 112 500Glütseriin 99% (kg) söödaks 534000 712000 890000 890000 890000 890000 890000 890000 890000 890000

MÜÜGIHINNAD hind EEK

69

Tooted 2007 2008 2009 2010             1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta 5. aasta 6. aasta 7. aasta 8. aasta 9. aasta 10. aastaBiodiisel EN 14214 (liiter) 7,89 8,69 9,54 10,60 10,60 10,60 10,60 10,60 10,60 10,60 Glütseriin 99% farmaatsiatööstusele (kg) 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20Glütseriin 99% söödaks (kg) 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3

NETOMÜÜKTooted kogus                    1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta 5. aasta 6. aasta 7. aasta 8. aasta 9. aasta 10. aastaBiodiisel EN 14214 liitrites 268 806 818 395 113 636 542 201 705 602 089 489 602 089 489 602 089 489 602 089 489 602 089 489 602 089 489 602 089 489Glütseriin 99% (kg) farmaatsiatööstusele 5 340 000 10 680 000 17 800 000 22 250 000 22 250 000 22 250 000 22 250 000 22 250 000 22 250 000 22 250 000Glütseriin 99% (kg) söödaks 1602000 2136000 2670000 2670000 2670000 2670000 2670000 2670000 2670000 2670000NETO REALISEERIMINE EEK 275 748 818 407 929 636 562 671 705 627 009 489 627 009 489 627 009 489 627 009 489 627 009 489 627 009 489 627 009 489

Märkused:Biodiisli hind on korrigeeritud diisli kallinemisega lähtuvalt aktsiisi ja turuhinna tõusust ning vähendatud lähtuvalt küttekulu erinevusest.Esimene toodangu müümise aasta on 2007.

70

11.3. TEGEVUSKULUDE PROGNOOS 3 AASTA PEALE

11.4. PROGNOOSITUD KASSAVOOGUDE ARUANNE Kassavoogude aruanne peab arvestama igakuiselt kõiki sissetulevaid ja väljaminevaid rahasummasid. Kui teatud perioodil on ette näha raha defitsiiti tuleb korrigeerida müügiprognoosi, tegevuskulude aruannet või planeerida lisa rahastamisallikaid

11.4.1. JÕGEVA STSENAARIUMI RAHAVOOGUDE PROGNOOS

Rahavoogude prognoosis on näidatud täiendavate kapitali sissemaksete tegemise vajadused. Tehase rahajääk perioodide lõpus on puudujäägiga kuni 50 mln krooni. Puudujääkide kõrvaldamiseks tuleb kaasata täiendavat kapitali, mida oleks raske saada pankadelt, sest puuduvad vastavad tagatised ning omakapitali suurus ei võimalda selliseid summasid laenata.

RAHAVOOGUDE PROGNOOS 3. AASTAKSRaha jääk perioodi algul 0-8 022 000 -9 740 505-34 183 613-33 343 215-32 502 816-31 662 418-30 822 019-29 981 621-29 141 223-28 300 824-27 460 426-26 620 028

Esimene aastaTeine aasta

jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsemberLaekumised                          

Müügitulu 0 25 068 074 25 068 074 25 068 074 25 068 074 25 068 074 25 068 074 25 068 074 25 068 074 25 068 074 25 068 074Käibemaksu osa ostjatelt      4 512 253 4 512 253 4 512 253 4 512 253 4 512 253 4 512 253 4 512 253 4 512 253 4 512 253 4 512 253

Enammakstud käibemaksu tagastamine 165 000 15 000 4 296 822                   Laen 140 140 000                       

Omakapital 60 060 000                       Täiendavad omakapitali sissemaksed                         

Laekumised kokku 200 365 000 15 000 4 296 822 29 580 328 29 580 328 29 580 328 29 580 328 29 580 328 29 580 328 29 580 328 29 580 328 29 580 328 29 580 328                         

Väljaminekud                         Põhivara soetamine 200 200 000                       

Muutuvkulud: tooraine   22 704 231 22 704 231 22 704 231 22 704 231 22 704 231 22 704 231 22 704 231 22 704 231 22 704 231 22 704 231 22 704 231Käibemaksu osa tarnijatele    4 086 762 4 086 762 4 086 762 4 086 762 4 086 762 4 086 762 4 086 762 4 086 762 4 086 762 4 086 762 4 086 762

Püsikulud: tegevuskulud 1 000 000 1 167 000 1 167 000 1 167 000 1 167 000 1 167 000 1 167 000 1 167 000 1 167 000 1 167 000 1 167 000 1 167 000 1 167 000Käibemaksu osa tegevuskuludes 180 000 210 060 210 060 210 060 210 060 210 060 210 060 210 060 210 060 210 060 210 060 210 060 210 060

71

Rent                         Käibemaksu osa rendis 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Palgad   267 000 267 000 267 000 267 000 267 000 267 000 267 000 267 000 267 000 267 000 267 000 267 000Tööjõu kulu maksud   89 445 89 445 89 445 89 445 89 445 89 445 89 445 89 445 89 445 89 445 89 445 89 445

Intressi kulu 7 007 000                      7 007 000Laenu tagasimaksmine                        14 014 000Käibemaksu tasumine    215 432 215 432 215 432 215 432 215 432 215 432 215 432 215 432 215 432 215 432 215 432

  208 387 000 1 733 505 28 739 929 28 739 929 28 739 929 28 739 929 28 739 929 28 739 929 28 739 929 28 739 929 28 739 929 28 739 929 49 760 929

Raha perioodi lõpul -8 022 000-9 740 505-34 183 613-33 343 215-32 502 816-31 662 418-30 822 019-29 981 621-29 141 223-28 300 824-27 460 426-26 620 028-46 800 629

Raha jääk perioodi algul -46 800 629-46 280 841-44 158 630-42 036 419-39 914 207-37 791 996-35 669 785-33 547 574-31 425 363-29 303 152-27 180 941-25 058 730

Kolmas aastajaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember

Laekumised                        Müügitulu 25 068 074 33 994 136 33 994 136 33 994 136 33 994 136 33 994 136 33 994 136 33 994 136 33 994 136 33 994 136 33 994 136 33 994 136

Käibemaksu osa ostjatelt 4 512 253 6 118 945 6 118 945 6 118 945 6 118 945 6 118 945 6 118 945 6 118 945 6 118 945 6 118 945 6 118 945 6 118 945

Enammakstud käibemaksu tagastamine                       Laen                       

Omakapital                       Täiendavad omakapitali sissemaksed                       

Laekumised kokku 29 580 328 40 113 081 40 113 081 40 113 081 40 113 081 40 113 081 40 113 081 40 113 081 40 113 081 40 113 081 40 113 081 40 113 081                       

Väljaminekud                        Põhivara soetamine                       

Muutuvkulud: tooraine 22 704 231 30 272 308 30 272 308 30 272 308 30 272 308 30 272 308 30 272 308 30 272 308 30 272 308 30 272 308 30 272 308 30 272 308Käibemaksu osa tarnijatele 4 086 762 5 449 015 5 449 015 5 449 015 5 449 015 5 449 015 5 449 015 5 449 015 5 449 015 5 449 015 5 449 015 5 449 015

Püsikulud: tegevuskulud 1 225 350 1 225 350 1 225 350 1 225 350 1 225 350 1 225 350 1 225 350 1 225 350 1 225 350 1 225 350 1 225 350 1 225 350Käibemaksu osa tegevuskuludes 220 563 220 563 220 563 220 563 220 563 220 563 220 563 220 563 220 563 220 563 220 563 220 563

Rent                       Käibemaksu osa rendis 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Palgad 280 350 280 350 280 350 280 350 280 350 280 350 280 350 280 350 280 350 280 350 280 350 280 350Tööjõu kulu maksud 93 917 93 917 93 917 93 917 93 917 93 917 93 917 93 917 93 917 93 917 93 917 93 917

Intressi kulu                      6 306 300

72

Laenu tagasimaksmine                      14 014 000Käibemaksu tasumine 449 366 449 366 449 366 449 366 449 366 449 366 449 366 449 366 449 366 449 366 449 366 449 366

  29 060 539 37 990 870 37 990 870 37 990 870 37 990 870 37 990 870 37 990 870 37 990 870 37 990 870 37 990 870 37 990 870 58 311 170

Raha perioodi lõpul -46 280 841-44 158 630-42 036 419-39 914 207-37 791 996-35 669 785-33 547 574-31 425 363-29 303 152-27 180 941-25 058 730-43 256 819

11.5. PROGNOOSITUD KASUMIARUANNE

Biodiisli turustamine Jõgeva stsenaariumi järgi on koostatud lähtudes konkurentsivõimelisest hinnast tarbija jaoks ning arvestades biodiisli müügihinna tõusu lähiaastatel. Projekt vajab käibekapitali 40 miljoni ulatuses esimese kolme aasta käivitamise faasis ilma milleta tekivad projektil finantsraskused.

11.5.1. JÕGEVA STSENAARIUMI KASUMIARUANDE PROGNOOS 11 AASTAKS.

Eesti kroonides 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta 5. aasta 6. aasta 7. aasta 8. aasta 9. aasta 10. aasta 11. aastaÄritulud                      Realiseerimise netokäive   275 748 818 407 929 636 562 671 705 627 009 489 627 009 489 627 009 489 627 009 489 627 009 489 627 009 489 627 009 489 Kokku äritulud   275 748 818 407 929 636 562 671 705 627 009 489 627 009 489 627 009 489 627 009 489 627 009 489 627 009 489 627 009 489

Ärikulud                      Muutuvkulud: tooraine  272 450 772363 267 697454 084 621454 084 621454 084 621454 084 621454 084 621454 084 621454 084 621454 084 621

Püsikulud: tegevuskulud 1 000 000 14 004 000 14 704 200 15 439 410 16 211 381 17 021 950 17 873 047 18 766 699 19 705 034 20 690 286 21 724 800 Püsikulud: palgad  3 204 000 3 364 200 3 532 410 3 709 031 3 894 482 4 089 206 4 293 666 4 508 350 4 733 767 4 970 456

Püsikulud: maksud  1 073 340 1 127 007 1 183 357 1 242 525 1 304 651 1 369 884 1 438 378 1 510 297 1 585 812 1 665 103 Põhivara kulum   20 020 000 20 020 000 20 020 000 20 020 000 20 020 000 20 020 000 20 020 000 20 020 000 20 020 000 20 020 000 Ärikulu kokku 1 000 000 310 752 112 402 483 104 494 259 798 495 267 557 496 325 704 497 436 758 498 603 365 499 828 302 501 114 486 502 464 979

Ärikasum (-kahjum) -1 000 000 -35 003 294 5 446 533 68 411 906131 741 932130 683 785129 572 731128 406 124127 181 187125 895 003124 544 509

Finantskulud                      Intressi kulu 7 007 000 7 007 000 6 306 300 5 605 600 4 904 900 4 204 200 3 503 500 2 802 800 2 102 100 1 401 400 700 700

73

Finantskulud kokku 7 007 000 7 007 000 6 306 300 5 605 600 4 904 900 4 204 200 3 503 500 2 802 800 2 102 100 1 401 400 700 700

Kasum majandustegevusest -8 007 000 -42 010 294 -859 767 62 806 306 126 837 032 126 479 585 126 069 231 125 603 324 125 079 087 124 493 603 123 843 809

Akumuleeritud kasum/kahjum -8 007 000 -50 017 294 -50 877 062 11 929 245 138 766 276 265 245 861 391 315 092 516 918 416 641 997 502 766 491 105 890 334 914

11.5.2. PALDISKI SADAMA STSENAARIUMI KASUMIARUANDE PROGNOOS 11 AASTAKS.

Eesti kroonides 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta 5. aasta 6. aasta 7. aasta 8. aasta 9. aasta 10. aasta 11. aastaÄritulud                      Realiseerimise netokäive   275 748 818 407 929 636 562 671 705 627 009 489 627 009 489 627 009 489 627 009 489 627 009 489 627 009 489 627 009 489 Kokku äritulud   275 748 818 407 929 636 562 671 705 627 009 489 627 009 489 627 009 489 627 009 489 627 009 489 627 009 489 627 009 489

Ärikulud                      Muutuvkulud: tooraine  272 450 772363 267 697454 084 621454 084 621454 084 621454 084 621454 084 621454 084 621454 084 621454 084 621

Püsikulud: tegevuskulud 1 000 000 13 300 000 13 965 000 14 663 250 15 396 413 16 166 233 16 974 545 17 823 272 18 714 436 19 650 157 20 632 665 Rent 10 800 000 10 800 000 10 800 000 10 800 000 10 800 000 10 800 000 10 800 000 10 800 000 10 800 000 10 800 000 10 800 000

Püsikulud: palgad  3 204 000 3 364 200 3 532 410 3 709 031 3 894 482 4 089 206 4 293 666 4 508 350 4 733 767 4 970 456 Püsikulud: maksud  1 073 340 1 127 007 1 183 357 1 242 525 1 304 651 1 369 884 1 438 378 1 510 297 1 585 812 1 665 103

Põhivara kulum   16 500 000 16 500 000 16 500 000 16 500 000 16 500 000 16 500 000 16 500 000 16 500 000 16 500 000 16 500 000 Ärikulu kokku 11 800 000 317 328 112 409 023 904 500 763 638 501 732 589 502 749 987 503 818 256 504 939 938 506 117 703 507 354 357 508 652 844

Ärikasum (-kahjum) -11 800 000 -41 579 294 -1 094 267 61 908 066125 276 900124 259 501123 191 233122 069 551120 891 785119 655 131118 356 644

Finantskulud                      Intressi kulu 5 775 000 5 775 000 5 197 500 4 620 000 4 042 500 3 465 000 2 887 500 2 310 000 1 732 500 1 155 000 577 500

74

Finantskulud kokku 5 775 000 5 775 000 5 197 500 4 620 000 4 042 500 3 465 000 2 887 500 2 310 000 1 732 500 1 155 000 577 500

Kasum majandustegevusest -17 575 000 -47 354 294 -6 291 767 57 288 066 121 234 400 120 794 501 120 303 733 119 759 551 119 159 285 118 500 131 117 779 144

Akumuleeritud kasum/kahjum -17 575 000 -64 929 294 -71 221 062 -13 932 995 107 301 404 228 095 906 348 399 639 468 159 190 587 318 475 705 818 606 823 597 750

75

11.6. PROGNOOSITUD BILANSS

11.6.1. JÕGEVA STSENAARIUMI TÕENÄOLISE STSENAARIUMI BILANSS KOLMEKS AASTAKS

BILANSI PROGNOOS 1. aasta 2. aasta 3. aasta

AKTIVA

Raha ja pangakontod -8 022 000 -46 800 629 -43 256 819Nõuded ostjate vastu   29 580 328 40 113 081Mitmesugused nõuded 15 000   Käibevara kokku -8 007 000 -17 220 302 -3 143 738

Materiaalne põhivara 200 200 000 200 200 000 200 200 000Kulum   -20 020 000 -40 040 000Akumuleeritud kulum      Põhivara kokku 200 200 000 180 180 000 160 160 000

AKTIVA KOKKU 192 193 000 162 959 698 157 016 262

PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL)

Võlad tarnijatele   26 790 993 35 721 324Lühiajalised kohutused kokku 0 26 790 993 35 721 324

Pikaajalised laenud, kapitalirent 140 140 000 126 126 000 112 112 000Muud pikaajalised võlad      Pikaajalised kohustused kokku 140 140 000 126 126 000 112 112 000

76

Aktsiakapital nimiväärtuses 60 060 000 60 060 000 60 060 000Kohustuslik reservkapital      Aktsiakapitali suurenemine aasta kooksul 0 0 0Eelmiste perioodide jaotamata kasum   -8 007 000 -50 017 294Aruandeaasta kasum -8 007 000 -42 010 294 -859 767Omakapital kokku 52 053 000 10 042 706 9 182 938

PASSIVA KOKKU 192 193 000 162 959 698 157 016 262

11.6.2. PALDISKI SADAMA STSENAARIUMI BILANSS KOLMEKS AASTAKS

BILANSI PROGNOOS 1. aasta 2. aasta 3. aasta

AKTIVA

Raha ja pangakontod -17 752 000 -62 768 629 -65 712 819Nõuded ostjate vastu   29 580 328 40 113 081Mitmesugused nõuded 177 000   Käibevara kokku -17 575 000 -33 188 302 -25 599 738

Materiaalne põhivara 165 000 000 165 000 000 165 000 000Kulum   -16 500 000 -33 000 000Akumuleeritud kulum      Põhivara kokku 165 000 000 148 500 000 132 000 000

AKTIVA KOKKU 147 425 000 115 311 698 106 400 262

PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL)

Võlad tarnijatele   26 790 993 35 721 324

77

Lühiajalised kohutused kokku 0 26 790 993 35 721 324

Pikaajalised laenud, kapitalirent 115 500 000 103 950 000 92 400 000Muud pikaajalised võlad      Pikaajalised kohustused kokku 115 500 000 103 950 000 92 400 000

Aktsiakapital nimiväärtuses 49 500 000 49 500 000 49 500 000Kohustuslik reservkapital      Aktsiakapitali suurenemine aasta kooksul 0 0 0Eelmiste perioodide jaotamata kasum   -17 575 000 -64 929 294Aruandeaasta kasum -17 575 000 -47 354 294 -6 291 767Omakapital kokku 31 925 000 -15 429 294 -21 721 062

PASSIVA KOKKU 147 425 000 115 311 698 106 400 262

78

11.6.3. JÕGEVA STSENAARIUMI BIODIISLI TEHASE PÜSIKULUDE EELARVE.

TÖÖJÕUKULUDTööliste arv Palk Maksud Aeg

Aasta palgakulu

Tööandja palgakulu maksud

    EEK   kuudes    Tegevjuht 1 20000 6700 12 320 400 107 334Sekretär 1 10000 3350 12 160 200 53 667Protsessioperaatorid 12 10000 3350 12 1 922 400 644 004Laborant 1 10000 3350 12 160 200 53 667Müügijuht 1 15000 5025 12 240 300 80 501Ostujuht 1 15000 5025 12 240 300 80 501Juhatus 2 5000 1675 12 160 200 53 667Kokku         3 204 0001 073 340

TEGEVUSKULUD            Hooldustööd 1%koguinvesteeringust    2 002 000 EEKKindlustus 1%koguinvesteeringust    2 002 000 EEKMüük, juhtimine         5 000 000 EEKÜldkulud         5 000 000 EEKKokku         14 004 000 EEK

Märkused:Püsikulud kasvavad 5% aastas. Püsikulude kasv arvestatud kasumiaruandes.Rendi suurus on 11. aasta jooksul fikseeritud.

11.6.4. JÕGEVA STSENAARIUMI BIODIISLI TEHASE MUUTUVKULUDE EELARVE.

79

SISENDID

Keemilised ained Ühik Hind

Tarbimine 1000 kg biodiisli tootmiseks

Ühiku tarbimine biodiisli liitri kohta

Tooaraine maksumus biodiisli liitri kohta

    EEK     EEKMetanool 99,8% (CH3OH) kg 5 96 0,08 0,42Sodium methylate (30%/70%)NaOCH3 kg 25 15 0,01 0,33Citric Acid (50%) kg 15 1 0,00 0,01Caustic soda (NaOH) kg 3,5 12 0,01 0,04Vesi kg 0,05 1500 1,32 0,07Hydrochloric acid (HCI, 37%) kg 3,5 10 0,01 0,03Activated carbon kg 30 0,6 0,00 0,02Veeaur kWh 1 256 0,23 0,23CHIMEC 6635 (CFPP improver) kg 86 1 0,00 0,08CHIMEC R 876 (Stabilizer) kg 170 0,1 0,00 0,01Kommunaalkulud          Lämmastik (N2) Nm3 6,4 3 0,00 0,02Elektrienergia kWh 1 36 0,03 0,03Õhk kWh 1 27 0,02 0,02Tooraine          Rapsiõli kg 7,51 1012 0,89 6,69Kõik kokku 7,99EEK

VÄLJUNDIDToodetav biodiisli kogus 1000kgBiodiisli kogus liitrites 1136Glütseriin 99% 89kgMärkused:Sisendite all on mõeldud toorainet ja kommunaalkulusid, mis on vajalikud ühe liitri biodiisli tootmiseksTooraine hinnad on näidatud koos transpordimaksumusega

80

11.6.5. PALDISKI SADAMA STSENAARIUMI BIODIISLI TEHASE PÜSIKULUDE EELARVE.

TÖÖJÕUKULUDTööliste arv Palk Maksud Aeg

Aasta palgakulu

Tööandja palgakulu maksud

    EEK   kuudes    Tegevjuht 1 20000 6700 12 320 400 107 334Sekretär 1 10000 3350 12 160 200 53 667Protsessioperaatorid 12 10000 3350 12 1 922 400 644 004Laborant 1 10000 3350 12 160 200 53 667Müügijuht 1 15000 5025 12 240 300 80 501Ostujuht 1 15000 5025 12 240 300 80 501Juhatus 2 5000 1675 12 160 200 53 667Kokku         3 204 0001 073 340

TEGEVUSKULUD            Hooldustööd 1%koguinvesteeringust    1 650 000 EEKKindlustus 1%koguinvesteeringust    1 650 000 EEKMüük, juhtimine         5 000 000 EEKÜldkulud         5 000 000 EEKKokku         13 300 000 EEK

RENT         Aastane  

Maa rent 20000m2 45EEK/m2 kuus 10 800 000 EEK

Märkused:Püsikulud kasvavad 5% aastas. Püsikulude kasv arvestatud kasumiaruandes.Maa renditakse Paldiski sadamas.Rendi suurus on 11. aasta jooksul fikseeritud.

81

12. RAHASTAMISSTRATEEGIA

Projekti põhiosa finantseeritakse võõrkapitali abil pikaajalise laenu kaudu. Laen võetakse vähemalt 10 aastaks, ning eeldatav omafinantseeringu määr oleks 30%. Laenu intressi suurus määratletakse finantseerijaga läbirääkimiste käigus. Võimalikud laenuandjad on toodud tabelis 30.

Tabel 30. Võimalikud pikaajalise laenu andjad.LAENUANDJA OTSTARVE, EESMÄRK, VALDKONNAD RAHASTAMINE ABISAAJAIndividual Loans European Investment Bankwww.eib.org

Laenud suurteks ja väikesteks investeerimisprojektideks, mis toetavad EL poliitika ellurakendamist kõikides majandussektorites.

Investeeringutoetus. Põhiinvesteeringu summa peab olema vähemalt 25 miljonit eurot, laen kuni 50%.

Oma-valitsused, kolmas sektor, suurettevõte.

Environment ProtectionCouncil of Europe Development Bankwww.coebank.org/en/presentation/frmission.htm

Laenud ja tagatised keskkonna-alastele sotsiaalse iseloomuga investeerimisprojektidele.

Pikaajalised laenud ja tagatised, kuni 50% projekti kogumaksumusest.

Oma-valitsused, kolmas sektor, suurettevõte, VKE.

Euroopa Investeerimispank tegutseb Eestis erapankade kaudu nagu Hansapank ja Sampo pank, kelle poole tuleks laenu taotlemiseks pöörduda. Kohalikud pangad on samuti võimalikud laenu andjad ja kogu projekti finantseerijad.

Biodiisli tootmise infrastruktuuri ehitamiseks taotletakse abi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) summas kuni 5 miljonit krooni. Lisaks saab taotleda nõustamistoetust väliskonsultantide kasutamiseks tehase käivitamise nõustamisel ja võimalike turundustegevuste planeerimisel.

82

Joonisel 23 on näidatud projekti rahaallikate struktuur ja planeeritav finantseerimisstrateegia Jõgeva variandi puhul. Antud joonis illustreerib kapitalistruktuuri projekti käivitamise etapil ja ei arvestata käibekapitali vajadustega.

Joonis 23.

Projekti raamatupidamine ja maksude arvestamine korraldatakse lähtuvalt Äriseadustiku põhimõtetest.

83

12.1. KAHE STSENAARIUMI TULEMUSED JA RAHASTAMINE

Lähtuvalt eelpool olevast finantsanalüüsist kahe stsenaariumi puhul võib välja tuua näitajad, mis on toodud allpool olevas tabelis 31.Tabel 31.

Jõgeva Paldiski sadamInvesteeringu vajadus 200 200 000 165 000 000Akumuleeritud kasum/kahjum 11. aasta pärast 890 334 914 823 597 750

Projekt jõuab jooksvasse kasumisse 4. aastal 4. aastalTäiendava kapitali vajadus negatiivse rahavoo katmiseks

2 esimese aasta jooksul summas 46 miljonit krooni, edaspidi hakkab rahavoog

positiivseks muutuma

2 esimese aasta jooksul summas 63 miljonit krooni, edaspidi hakkab rahavoog

positiivseks muutuma

Mõlema projekti puhul eeldatakse pikemaajalises perspektiivis kasumlikkust. Samas, esimesed kaks tegevusaastat on kahjumis. Pikaajalise laenu kaasamisel pangast tuleb arvestada negatiivse rahavoo finantseerimisega omavahenditest, mis kõrgendab omafinantseeringu osakaalu projektis. Rahavoogude finantseerimiseks ei ole võimalik kaasata pikaajalist laenu pangast ning selles osas võiks riik projekti toetada, kattes esimese kahe aasta kahjud omandades sellega osaluse projektis.

Tabel 32.Jõgeva Paldiski

Investeeringu vajadus 200 200 000 165 000 000Negatiivse rahavoo katmise vajadus esimese kahe aasta jooksul 46 800 629 63 087 241

Raha vajadus kokku 247 000 629 228 087 241Pikaajaline pangalaen 140 140 000 115 500 000Omakapital 60 060 000 49 500 000Puuduoleva kapitali vajadus rahavoogude finantseerimiseks 46 800 629 63 087 241

Võõrvahendite osakaal 56,7% 50,6%Omavahendid 24,3% 21,7%Rahavoogude finantseerimiseks puuduoleva kapitali osakaal 18,9% 27,6%

84

Nagu eelnevast tabelist 32 näha, negatiivsete rahavoogude katmiseks esimesel ja teisel aastal vajalik investeering on väiksem Jõgeva variandi puhul. Samas nõuaks see variant ka suuremat omakapitali investeerijatelt.

Puuduoleva kapitali kaasamine esimese kahe aasta rahavoogude finantseerimiseks pangandussektorist ei ole võimalik. Tuleks otsida võimalusi kasutada finantseerimisel struktuurifondide allikaid, mis vähendaksid omavahendite osakaalu põhifinantseeringu tegemisel .

Riigiabi kaasamine on samuti üheks võimaluseks, kuid see eeldab arvestamist pikaajalise protsessiga riigi poolt, mis kulub finantseerimisotsuse langetamiseks.

85

13. LISA 1. AMETIJUHENDID.

TEGEVJUHI AMETIJUHEND

1. Üldsätted1.1. Käesoleva ametijuhendiga nähakse ette tegevjuhi töö põhieesmärgid, nõutavad oskused, pädevus, tööülesanded ning vastutus.1.2. Tegevjuhi töö põhieesmärkideks on ettevõtte huvide ja eesmärkide elluviimine ettevõttele tooraine kasvatamisel ja hankimisel.

1.3. Tegevjuht kohustub hoidma temale teatavaks saanud ettevõtja tootmis- ja ärisaladusi vastavalt ettevõttes kehtestatud reeglitele.1.4. Tegevjuht säilitab oma töös rahu, väljapeetuse ja väärikuse ning on töösuhetes kannatlik ja viisakas.

1.5. Tegevjuhi ametikohal töötamiseks on vajalikud järgmised kvalifikatsiooninõuded:1) kõrgharidus ja erialane töökogemus;2) riigikeele korrektne valdamine kõnes ja kirjas;3) vene keele ja inglise keele oskus kõnes ja kirjas;4) eneseväljendus- ja suhtlemisoskus;5) dokumentide vormistamise ja koostamise oskus;6) kontoritehnika ja arvuti kasutamise oskus teksti- ja andmetöötluse ulatuses;7) rahvusvahelise ärijuhtimise kogemus

2. Kommertsdirektori staatus2.1. Tegevjuht on juhatuse liige.

2.2. Tegevjuhil on õigus alla kirjutada ettevõtja nimel lepinguid ja kokkuleppeid, 2.3. Oma tööülesannete täitmisel juhindub tegevjuht töölepingust, käesolevast ametijuhendist ja juhatuse seaduslikest korraldustest, ettevõtte jooksvatest vajadustest ja isiklikust initsiatiivist ning seadusandlusest.

3. Asendamine3.1. Tegevjuhi äraolekul täidab tema tööülesandeid selleks määratud juhatuse liige.

4. Tegevjuhi õigused ja kohustused:1) teha ettepanekuid töö tulemuslikkuse tõstmiseks;2) osaleda täiendkoolitusel vastavalt ettevõttes kehtestatud koolituskavadele;3) kasutada tööülesannete täitmisel ettevõtte transporti või saada kompensatsiooni tööülesannete täitmisel kasutatava isikliku või muu kasutatava transpordi eest;

86

4) nõuda oma töökohustuste täitmiseks vajalikku informatsiooni kõigilt ettevõtte töötajatelt vastavalt ettevõttes kehtestatud reeglitele;

5. Tegevjuhi põhiülesanded:1) õlikultuuride ja õli varumise jälgimine väljastpoolt Eesti Vabariiki ettevõttele sobiva hinna- ja tarnetingimustega;2) müügi- ja ostutegevuse kavandamine, juhtimine ja koordineerimine;3) eelarvete, tooraine ja vahenduskauba plaanide koostamise jälgimine;4) muude juhatuse ja kaastöötajate seaduslike korralduste täitmine.

Oma tööülesannete täitmisel tagab tegevjuht ettevõtte huvide kaitstuse.

6. Tegevjuht vastutab:6.1. oma kohustuste ning tööülesannete tähtaegse, täieliku, kvaliteetse ja korrektse täitmise eest vastavalt õigusaktidele ja

ettevõttes kehtestatud korrale.6.2. ettevõtte ees oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatud kahjude hüvitamise eest.6.3. ettevõtte kvaliteedisüsteemi nõuete järgimise eest.

Tutvunud ametijuhendi ja kvaliteedisüsteemi nõuetega: ___________________/nimi, allkiri, kuupäev/

OSTUJUHI AMETIJUHEND

1. Üldsätted1.1. Käesoleva ametijuhendiga nähakse ette ostujuhi töö põhieesmärgid, nõutavad oskused, pädevus, tööülesanded ning vastutus.

87

1.2 Ostujuhi töö põhieesmärkideks on:kindlustada ettevõtte ostu- ja turundusstrateegia elluviimine ning tooraine ostu korraldamine Eestis ja välismaal;

1.3. Ostujuht kohustub hoidma temale teatavaks saanud ettevõtja tootmis- ja ärisaladusi vastavalt ettevõttes kehtestatud reeglitele.1.4. Ostujuht säilitab oma töös rahu, väljapeetuse ja väärikuse ning on kannatlik ja viisakas kõigi ettevõttes töötavate kolleegide ja lepingupartnerite vastu.

1.5. Ostujuhi ametikohal töötamiseks on vajalikud järgmised kvalifikatsiooninõuded:1) majandusalane kõrgem haridus ja/või müügi/ostu- ning turundusalase töö kogemus;2) riigikeele korrektne valdamine kõnes ja kirjas;3) kahe võõrkeele (saksa, vene või inglise keel) oskus suhtlustasandil4) eneseväljendus- ja suhtlemisoskus;5) dokumentide vormistamise ja koostamise oskus;6) kontoritehnika ja arvuti kasutamise oskus teksti- ja andmetöötluse ulatuses (Word, Excel).

2. Ostujuhi staatus2.1. Ostujuht allub tegevjuhile.

2.2. Ostujuhil ei ole õigust alla kirjutada ettevõtja nimel lepinguid, v.a. juhtudel, kui ta tegutseb tegevjuhi või juhatuse poolt selleks antud volikirja alusel.2.3. Oma tööülesannete täitmisel juhindub ostujuht töölepingust, käesolevast ametijuhendist, tegevjuhi seaduslikest korraldustest, ettevõtte jooksvatest vajadustest ja isiklikust initsiatiivist ning seadusandlusest.

3. Asendamine3.2. Ostujuhi äraolekul täidab tema tööülesandeid müügijuht.3.3. Müügijuhi äraolekul täidab tema müügitööga seotud ülesandeid ostujuht.

4. Ostujuhi õigused ja kohustused 4.1. Ostujuhil on õigus:

1) teha ettepanekuid ostuosakonna töö tulemuslikkuse tõstmiseks;2) keelduda tööst milleks ta ei ole välja õpetatud;3) osaleda täiendkoolitusel vastavalt ettevõttes kehtestatud koolituskavadele;4) kasutada tööülesannete täitmisel ettevõtte transporti või saada kompensatsiooni tööülesannete täitmisel kasutatava isikliku transpordi eest;

nõuda oma töökohustuste täitmiseks vajalikku informatsiooni kõigilt ettevõtte töötajatelt vastavalt ettevõttes kehtestatud reeglitele.

88

4.2. Ostujuhil on kohustus:1) teostada ettevõttes kehtestatud turundus- ja ostupoliitikat;2) jälgida pidevalt ostu- ja krediidinäitajaid;3) kinni pidada ettevõttes kehtestatud tehingute sõlmimise korrast;4) jälgida, et kõigil klientidel, kellelt ostetakse oleks kehtivad ostumüügilepingud;5) teostada ostetava tooraine monitooringut;6) pideva ülevaate omamine konkurentide (analoogse toodangu müüjad) hinnatasemest;7) esitada iga kuu 08. kuupäevaks eelmise kuu ostuaruanne vastavalt kehtestatud vormile;8) täita lisaks põhiülesannetele muid ettenägematuid ülesandeid vastavalt vajadusele;9) tööülesannete täitmise võimatuse korral pöörduda tegevjuhi poole.

5. Ostujuhi põhiülesanded5.1. Ostujuhi põhiülesanded on:

5) ettevõtte turundus- ja ostupoliitika määratlemine ning selle elluviimine;6) turundus- ja ostutegevuse korraldamine;7) turu-uuringute korraldamine ja turul toimuvate muutuste analüüs;8) ostutulemuste koondandmete analüüs;9) perioodiline ja aktiivne suhtlemine tarnijatega heade suhete loomise ning säilitamise eesmärgil;10) ettevõtte ostueelarvete ja ostuplaanide koostamine tootegruppide ja klientide lõikes ettevõtte eesmärkidest lähtuvalt;11) tarbijate registri loomine lähtuvalt strateegilistest eesmärkidest;12) kliendisuhete hoidmine ja klientide tagasiside kogumine ning vahendamine tegevjuhile;

5.2. Oma tööülesannete täitmisel tagab ostujuht ettevõtte huvide kaitstuse.

6. Ostujuhi vastutus6.1. Ostujuht vastutab oma kohustuste ning tööülesannete tähtaegse, täieliku, kvaliteetse ja korrektse täitmise eest vastavalt

õigusaktidele ja ettevõttes kehtestatud korrale. 6.2. Ostujuht vastutab ettevõtte ees oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatud

kahjude hüvitamise eest.6.3. Ostujuht vastutab ettevõtte kvaliteedisüsteemi nõuete järgimise eest.

Tutvunud ametijuhendi ja kvaliteedisüsteemi nõuetega: ___________________/nimi, allkiri, kuupäev/

89

MÜÜGIJUHI AMETIJUHEND

1. Üldsätted1.1. Käesoleva ametijuhendiga nähakse ette müügijuhi töö põhieesmärgid, nõutavad oskused, pädevus, tööülesanded ning vastutus.

1.2. Müügijuhi töö põhieesmärkideks on:kindlustada ettevõtte müügi- ja turundusstrateegia elluviimine ning hulgimüügi korraldamine Eestis ja välismaal;

1.3. Müügijuht kohustub hoidma temale teatavaks saanud tootmis- ja ärisaladusi vastavalt ettevõttes kehtestatud reeglitele.1.4. Müügijuht säilitab oma töös rahu, väljapeetuse ja väärikuse ning on kannatlik ja viisakas kõigi ettevõttes töötavate kolleegide ja lepingupartnerite vastu.

1.5.Müügijuhi ametikohal töötamiseks on vajalikud järgmised kvalifikatsiooninõuded:1) majandusalane kõrgem haridus ja/või müügi- ning turundusalase töö kogemus;2) riigikeele korrektne valdamine kõnes ja kirjas;3) kahe võõrkeele (saksa, vene või inglise keel) oskus suhtlustasandil 4) eneseväljendus- ja suhtlemisoskus;5) dokumentide vormistamise ja koostamise oskus;6) kontoritehnika ja arvuti kasutamise oskus teksti- ja andmetöötluse ulatuses (Word, Excel).

2. Müügijuhi staatus2.1. Müügijuht allub tegevjuhile.

2.2. Müügijuhil ei ole õigust alla kirjutada ettevõtja nimel lepinguid, v.a. juhtudel, kui ta tegutseb tegevjuhi või juhatuse poolt selleks antud volikirja alusel.2.3. Oma tööülesannete täitmisel juhindub müügijuht töölepingust, käesolevast ametijuhendist, tegevjuhi seaduslikest korraldustest, ettevõtte jooksvatest vajadustest ja isiklikust initsiatiivist ning seadusandlusest.

3. Asendamine3.4. Müügijuhi äraolekul täidab tema tööülesandeid ostujuht. 3.5. Ostujuhi äraolekul täidab tema tööga seotud ülesandeid müügijuht.

4. Müügijuhi õigused ja kohustused 4.1. Müügijuhil on õigus:

1) teha müügiosakonna juhataja ettepanekuid töö tulemuslikkuse tõstmiseks;2) keelduda tööst milleks ta ei ole välja õpetatud;

90

3) osaleda täiendkoolitusel vastavalt ettevõttes kehtestatud koolituskavadele;4) kasutada tööülesannete täitmisel ettevõtte transporti või saada kompensatsiooni tööülesannete täitmisel kasutatava isikliku transpordi eest;5) nõuda oma töökohustuste täitmiseks vajalikku informatsiooni kõigilt etteettevõtte töötajatelt vastavalt ettevõttes

kehtestatud reeglitele.4.2. Müügijuhil on kohustus:

1) teostada ettevõttes kehtestatud turundus- ja müügipoliitikat;10) jälgida pidevalt müügi- ja krediidinäitajaid;11) kinni pidada klientidele kehtestatud krediidilimiitidest;12) klientide maksevõime pidev kontroll ja tegevjuhi kohene informeerimine, juhul kui on oht, et mõni klient võib osutuda

maksejõuetuks.13) kinni pidada ettevõttes kehtestatud tehingute sõlmimise korrast;14) jälgida, et kõigil klientidel, kellele müüakse krediiti oleks kehtivad ostumüügilepingud;15) pideva ülevaate omamine konkurentide (analoogse toodangu müüjad) hinnatasemest;16) esitada iga kuu 08. kuupäevaks eelmise kuu müügiaruanne vastavalt kehtestatud vormile;17) täita lisaks põhiülesannetele muid ettenägematuid ülesandeid vastavalt vajadusele;18) tööülesannete täitmise võimatuse korral pöörduda tegevjuhi poole.

5. Müügijuhi põhiülesanded5.1. Müügijuhi põhiülesanded on:

13) ettevõtte turundus- ja müügipoliitika määratlemine ning selle elluviimine;14) turundus- ja müügitegevuse korraldamine;15) turu-uuringute korraldamine ja turul toimuvate muutuste analüüs;16) müügitulemuste koondandmete analüüs;17) perioodiline ja aktiivne suhtlemine klientidega heade kliendisuhete loomise ning säilitamise eesmärgil;18) ettevõtte müügieelarvete ja müügiplaanide koostamine tootegruppide ja klientide lõikes ettevõtte eesmärkidest lähtuvalt;19) kliendiregistri loomine lähtuvalt strateegilistest eesmärkidest;20) müügilepingute sõlmimine ja uuendamine kooskõlas ettevõttes kehtiva tehingute sõlmimise korraga;

kliendisuhete hoidmine ja klientide tagasiside kogumine ning vahendamine tegevjuhile5.2. Oma tööülesannete täitmisel tagab müügijuht ettevõtte huvide kaitstuse.

6. Müügijuhi vastutus

91

6.2. Müügijuht vastutab oma kohustuste ning tööülesannete tähtaegse, täieliku, kvaliteetse ja korrektse täitmise eest vastavalt õigusaktidele ja ettevõttes kehtestatud korrale.

6.4. Müügijuht vastutab ettevõtte ees oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatud kahjude hüvitamise eest.

6.5. Müügijuht vastutab ettevõtte kvaliteedisüsteemi nõuete järgimise eest.

Tutvunud ametijuhendi ja kvaliteedisüsteemi nõuetega: ___________________/nimi, allkiri, kuupäev/

LABORANDI AMETIJUHEND

1. Üldsätted1.1. Käesoleva ametijuhendiga nähakse ette laborandi töö põhieesmärgid, nõutavad oskused, pädevus, tööülesanded ning vastutus.

1.2. Laborandi töö põhieesmärkideks on:kindlustada ettevõtte labori häireteta töö kindlustamine ja labori pideva arengu tagamine.

1.3. Laborant kohustub hoidma temale teatavaks saanud ettevõtja tootmis- ja ärisaladusi vastavalt ettevõttes kehtestatud reeglitele.1.4. Laborant säilitab oma töös rahu, väljapeetuse ja väärikuse ning on kannatlik ja viisakas kõigi ettevõttes töötavate kolleegide ja lepingupartnerite vastu.

1.5. Laborandi ametikohal töötamiseks on vajalikud järgmised kvalifikatsiooninõuded:1) keemiaalane kõrgem haridus ja kogemus;2) riigikeele korrektne valdamine kõnes ja kirjas;3) vene keele ja inglise keele oskus suhtlustasandil 4) eneseväljendus- ja suhtlemisoskus;5) dokumentide vormistamise ja koostamise oskus;6) kontoritehnika ja arvuti kasutamise oskus teksti- ja andmetöötluse ulatuses (Word, Excel).

2. Laborandi staatus2.1. Laborant allub tegevjuhile.

92

2.2. Laborandil ei ole õigust alla kirjutada ettevõtja nimel lepinguid ja kokkuleppeid, v.a. juhtudel, kui ta tegutseb tegevjuhi või juhatuse poolt selleks antud volikirja alusel.2.3. Oma tööülesannete täitmisel juhindub laborant töölepingust, käesolevast ametijuhendist, tegevjuhi seaduslikest korraldustest, ettevõtte jooksvatest vajadustest ja isiklikust initsiatiivist ning seadusandlusest.

3. Asendamine3.6. Laborandi äraolekul täidab tema tööülesandeid ....

4. Laborandi õigused ja kohustused 4.1. Laborandil on õigus:

1) teha tegevjuhile ettepanekuid töö tulemuslikkuse tõstmiseks;2) keelduda tööst milleks ta ei ole välja õpetatud;3) osaleda täiendkoolitusel vastavalt ettevõttes kehtestatud koolituskavadele;4) kasutada tööülesannete täitmisel ettevõtte transporti või saada kompensatsiooni tööülesannete täitmisel kasutatava isikliku transpordi eest;

5) nõuda oma töökohustuste täitmiseks vajalikku informatsiooni kõigilt ettevõtte töötajatelt vastavalt ettevõttes kehtestatud reeglitele.4.2. Laborandil on kohustus:

1) tagada temale alluvas laboris kõikide katsetulemuste täpsus;19) Kindlustada labori häireteta töö;20) Täita lisaks põhiülesannetele muid ettenägematuid ülesandeid vastavalt vajadusele;21) Täita tegevjuhi poolt antud muid seaduslikke korraldusi;22) Tööülesannete täitmise võimatuse korral pöörduda tegevjuhi poole.

5. Laborandi põhiülesanded5.1. Laborandi põhiülesanded on:

21) Laboris teostatavate katsetuste tulemuste õigsuse tagamine;22) Analüüside metoodika väljatöötamine, täiendamine ja täitmise kontroll;23) Labori kemikaalide arvestus; kontroll ja tellimine;24) Kemikaalide jäätmete käitlemise organiseerimine;25) Labori seadmete tellimine, arvelevõtmine, kalibreerimiste ja taatlemiste organiseerimine;26) Labori nädala- ja kuuaruannete koostamine ja esitamine;27) Valmistoodangu kvaliteeditunnistuste väljastamine;

93

28) Võrdlusmõõtmiste korraldamine;29) Labori auditite planeerimine ja korraldamine;30) Muude tegevjuhi seaduslike korralduste täitmine;

5.2. Oma tööülesannete täitmisel tagab laborant ettevõtte huvide kaitstuse.

6. Laborandi vastutus6.1. Laborant vastutab vastutab oma kohustuste ning tööülesannete tähtaegse, täieliku, kvaliteetse ja korrektse täitmise eest vastavalt

õigusaktidele ja ettevõttes kehtestatud korrale. 6.2.Laborant vastutab ettevõtte ees oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatud kahjude hüvitamise eest.6.3.Laborant vastutab ettevõtte kvaliteedisüsteemi nõuete järgimise eest.

Tutvunud ametijuhendi ja kvaliteedisüsteemi nõuetega: ___________________/nimi, allkiri, kuupäev/

OPERAATORI AMETIJUHEND

1. Üldsätted1.1. Käesoleva töökirjeldusega nähakse ette operaatori töökohustused, nõutavad oskused, pädevus, vastutus.

1.2. Operaatori töö põhieesmärk on:stabiilselt kvaliteetse toote saamine vastavalt ettevõttes kehtestatud reeglistikule;

1.3. Operaator kohustub hoidma temale teatavaks saanud ettevõtja tootmis- ja ärisaladusi vastavalt ettevõttes kehtestatud reeglitele.

1.4. Operaator säilitab oma töös rahu, väljapeetuse ja väärikuse ning on kannatlik ja viisakas kõigi ettevõttes töötavate kolleegide ja lepingupartnerite vastu.

1.5. Operaatori ametikohal töötamiseks on vajalikud järgmised kvalifikatsiooninõuded:1) vähemalt gümnaasiumiharidus;2) riigikeele korrektne valdamine;3) inglise keele ja vene keele valdamine suhtlustasandil; 4) eneseväljendus- ja suhtlemisoskus;5) ettevõttes kasutatava tehnoloogia tundmine teoreetiliselt ja praktiliselt;6) kontoritehnika ja arvuti kasutamise oskus teksti- ja tabelitöötluse ulatuses.

94

2. Operaatori staatus2.1. Operaator allub tegevjuhile;

2.2. Oma tööülesannete täitmisel juhindub operaator töölepingust, käesolevast töökirjeldusest, tegevjuhi seaduslikest korraldustest, ettevõtte jooksvatest vajadustest ja isiklikust initsiatiivist ning seadusandlusest.

3. Asendamine3.7. Operaatori äraolekul täidab tema tööülesandeid teine operaator.

4. Operaatori õigused ja kohustused 4.1. Operaatoril on õigus:

1) teha tegevjuhile ettepanekuid töö tulemuslikkuse tõstmiseks;2) keelduda tööst milleks ta ei ole välja õpetatud;3) osaleda täiendkoolitusel vastavalt ettevõttes kehtestatud koolitusplaanile;4) nõuda oma töökohustuste täitmiseks vajalikku informatsiooni kõigilt ettevõtte töötajatelt vastavalt ettevõttes kehtestatud reeglitele.

4.2. Operaatoril on kohustus:1) täita lisaks põhiülesannetele muid ettenägematuid ülesandeid vastavalt vajadusele, lähtudes tegevjuhi seaduslikest korraldustest;2) tööülesannete täitmise võimatuse korral pöörduda tegevjuhi poole.

5. Operaatori põhiülesanded5.1. Operaatori põhiülesanded on:

5.1. tehnoloogilise protsessi sujuv juhtimine, täites tehase tegevjuhi poolt kinnitatud kirjalikke töö- ja käitlusjuhiseid;5.1.1. -täites tööalal kehtestatud kirjalikke ja suulisi ohutus-, hügieeni- ja keskkonnakaitse nõudeid;5.1.2. -täites saadustele ja vaheproduktidele kehtestatud kirjalikke nõudmisi;5.1.3. -täites tegevjuhi poolt kinnitatud töögraafikuid ning vahetuse üleandmise korda;5.1.4. -täites korraldusi tootmisreziimi reguleerimiseks;5.1.5. -teatades viivitamatult igast tööülesannete häireteta täitmist takistavast asjaolust;5.1.6. -veendudes kasutatava tooraine, materjalide ja energia piisavas varus ja neid varusid vastavalt vajadusele täiendades;

95

5.1.7. -arvestades kasutatava tooraine, materjalide ja energia kvaliteedinäitajate vastavust kvaliteetse toote saamiseks vajalikele kirjalikele normidele ning nende mõju seadmetele ja tootele;

5.1.8. -arvestades naaberprotsesside juhtimise vastastikust mõju;5.1.9. -kontrollides seadmete, mehhanismide, tehnoloogiliste trasside, sulgurite ja abivahendite töökorda;5.1.10. -kooskõlastades iseseisvad, töö- ja/või käitlusjuhistes nimetamata protsessijuhtimisvõtted tegevjuhiga;5.1.11. -hoides tööala puhta ja ohutuna;5.1.12. –keelates kolmandatel isikutel sisenemise tootmisalale;5.1.13. nõudes tootmisalal viibivatelt isikutelt ohutusnõuetest kinnipidamist;

5.2. tehase seismise perioodil muude seaduslike korralduste täitmine;5.3. operaatoritele edastatud isikukaitsevahendite arvestus, kasutamise jälgimine ja vajaduse edastamine vahetuse ülemale;5.4. operaatori abide töö järelevalve;5.5. operaatoritele ettenähtud töövahendite olemasolu ja nende kasutamise jälgimine;5.6. oma tööülesannete täitmisel tagab operaator ettevõtte huvide kaitstuse.

6. Operaatori vastutus6.1. Operaator vastutab oma kohustuste ning tööülesannete tähtaegse, täieliku, kvaliteetse ja korrektse täitmise eest vastavalt

õigusaktidele ja ettevõttes kehtestatud korrale. 6.2. Operaator vastutab ettevõtte ees oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatud kahjude hüvitamise eest.6.3. Operaator vastutab ettevõtte kvaliteedisüsteemi nõuete järgimise eest.

7. Vajalikud dokumendid töökohal7.1. Seadmete ja protsessi käitlusjuhendid;7.2. Ettevõttes kehtivad tööohutusnõuded;7.3. Tootmisprotokoll;7.4. Lähema 30 päeva töögraafik;7.5. Tegevjuhi kontaktandmed eriolukordadeks;7.6. Tooraine, vaheproduktide ja toodete kvaliteedinormid

Loetelus toodud dokumentidega on operaator kohustatud tutvuma ja täitma neis toodud nõudeid.

8. Isikukaitsevahendid Vahetatavad töörõivad; Töökindad; Happe- ja leelisekindlad kummikindad;

96

Kaitseprillid; Kõrvaklapid; Respiraator; Saapad; Müts

Töö- ja käitlusjuhendites ette nähtud kaitsevahendite kasutamine vastavate protsessilõikude juhtimisel on kohustuslik. Operaator on kohustatud ise kasutama kaitsevahendeid ning jälgima nende kasutamist operaatorite poolt. Operaatoril on õigus ja kohustus nõuda, et tööandja varustaks teda loetelus toodud isikukaitsevahenditega.

Tutvunud töökirjelduse ja kvaliteedisüsteemi nõuetega: ___________________/nimi, allkiri, kuupäev/

SEKRETÄR (RAAMATUPIDAJA) AMETIJUHEND

1. Üldsätted1.1. Käesoleva ametijuhendiga nähakse ette sekretäri töö põhieesmärgid, nõutavad oskused, pädevus, tööülesanded ning vastutus.1.2. Sekretäri töö põhieesmärgiks on kindlustada raamatupidamis dokumentatsiooni ja ettevõtte tegevuse korraldamine;raamatupidamise töökorralduse protsessis osalemine vastavalt ettevõttes kehtestatud raamatupidamise sise-eeskirjadele ja kehtivatele õigusaktidele.

1.3. Sekretär kohustub hoidma temale teatavaks saanud tootmis- ja ärisaladusi vastavalt ettevõttes kehtestatud reeglitele.1.4. Sekretär säilitab oma töös rahu, väljapeetuse ja väärikuse ning on kannatlik ja viisakas kõigi ettevõttes töötavate kolleegide ja lepingupartnerite vastu.

1.5. Sekretäri ametikohal töötamiseks on vajalikud järgmised kvalifikatsiooninõuded:8) vähemalt keskharidus9) raamatupidaja kogemus;10) riigikeele korrektne valdamine kõnes ja kirjas;11) vene keele ja inglise keele oskus suhtlustasandil; 12) eneseväljendus- ja suhtlemisoskus;13) dokumentide vormistamise ja koostamise oskus;

97

14) kontoritehnika ja arvuti kasutamise oskus teksti- ja andmetöötluse ulatuses (Word, Excel), soovitavalt ka raamatupidamistarkvara kasutamise oskus.

2. Sekretäri staatus2.1. Sekretär allub tegevjuhile.

2.2. Sekretäril ei ole õigust alla kirjutada ettevõtja nimel lepinguid ja kokkuleppeid, v.a. juhtudel, kui ta tegutseb juhatuse poolt selleks antud volikirja alusel.2.3. Oma tööülesannete täitmisel juhindub sekretär töölepingust, käesolevast ametijuhendist, tegevjuhi seaduslikest korraldustest, ettevõtte jooksvatest vajadustest ja isiklikust initsiatiivist ning seadusandlusest.

3. Asendamine3.8. Sekretäri äraolekul täidab tema tööülesandeid selleks määratud töötaja

4. Sekretäri õigused ja kohustused:1) teha tegevjuhile ettepanekuid töö tulemuslikkuse tõstmiseks;2) keelduda tööst milleks ta ei ole välja õpetatud;3) osaleda täiendkoolitusel vastavalt ettevõttes kehtestatud koolituskavadele;4) kasutada tööülesannete täitmisel ettevõtte transporti või saada kompensatsiooni tööülesannete täitmisel kasutatava isikliku transpordi eest;

5) nõuda oma töökohustuste täitmiseks vajalikku informatsiooni kõigilt ettevõtte töötajatelt vastavalt ettevõttes kehtestatud reeglitele.

5. Sekretäri põhiülesanded:23) pidada ja korras hoida dokumentatsiooni mis kajastab kliendiinfot;24) olla pidevalt kursis raamatupidamist reguleerivate õigusaktidega ja neid järgida;25) fikseerida kõik klientide poolt esitatud tellimused, ettepanekud ja kaebused (otse kliendilt või müügijuhtidelt saadud

info põhjal);26) koostada ja edastada klientidele ettemaksuteateid.27) koostada müügiarveid ja saatelehti ning säilitada ettevõttesse eelnimetatud dokumentidest jäävaid eksemplare;28) edastada müügijuhile iga nädala esmaspäeval eelmise nädala müügiaruanne;29) edastada tootmisele klientide tellimused;30) täita lisaks põhiülesannetele muid ettenägematuid ülesandeid vastavalt vajadusele;31) täita tegevjuhi poolt antud muid seaduslikke korraldusi;

98

32) tööülesannete täitmise võimatuse korral pöörduda tegevjuhi poole.

6. Sekretäri vastutus5.1. Sekretär vastutab oma kohustuste ning tööülesannete tähtaegse, täieliku, kvaliteetse ja korrektse täitmise eest vastavalt

õigusaktidele ja ettevõttes kehtestatud korrale. 5.2. Sekretär vastutab ettevõtte ees oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatud kahjude hüvitamise eest.5.3. Sekretär vastutab ettevõtte kvaliteedisüsteemi nõuete järgimise eest.

Tutvunud ametijuhendi ja kvaliteedisüsteemi nõuetega: ___________________/nimi, allkiri, kuupäev/

99

14. LISA 2. RAPSIKASVATAMINE EESTIS, LÄTIS JA LEEDUS.

Alates 1990 aastast kasvas Põllumajandusministeeriumi andmetel rapsikasvupind nagu on näidatud järgmisel joonisel. Viimase 4 aasta jooksul on suudetud kasvupinda kahekordistada.

Allikas: Põllumajandusministeerium. 2004 aasta andmed on prognoos.

Lätis on rapsi kasvupind jõudsalt kasvanud just eelmisel aastal, mil ta kolmekordistus tasemeni 60 tuhat hektarit. Eelnevatel aastatel ei olnud rapsi kasvatamine nii tõhus. Lähiaastatel on oodata kasvupindade jätkuvat suurendamist seoses mitmete võimsate tarbijate tekkimisega Lätis.

100

Allikas: Werol Tehased AS.

Perioodil1999-2002 on Rapsi kasvupind Leedus vähenenud.

Allikas: Werol Tehased AS.

101

SAAGIKUS

Aastate jooksul varieerus rapsi saagikus vahemikus 8-19 tsentnerit hektari kohta. Saagikuse lineaarne trend on positiivne ning püsib viimastel aastatel tasemel 15 tsentnerit hektari kohta. Eelmiste andmete alusel võib järeldada, et 15 tsentnerit hektari kohta on väga hea saagikus.

Allikas: Põllumajandusministeerium. 2004 aasta andmed on prognoos.

Lätis on saagikuse näitaja keskmiselt kõrgem kui Eestis ning püsib tasemel 1,8 tonni hektari kohta mis on 0,3 hektari võrra suurem võrreldes Eestiga.

102

Allikas: Werol Tehased AS.

Rapsi saagikus Leedus on ca. samal tasemel, mis Eestis.

Allikas: Werol Tehased AS.

103

KOGUSAAK

Kogusaak on suurenenud aastate jooksul eelkõige tänu rapsikasvupinna suurenemisele. Viimaste aastate saagikuse suurem tõus on tingitud saagikuse paranemisest aastatel 2001-2002.

Allikas: Põllumajandusministeerium. 2004 aasta andmed on prognoos.

Allikas: Werol Tehased AS.

104