RIIGI KINNISVARA INFOPÄEV

26.03.2018

Päevakava

Kl 13.00-15.00

• Avasõnad – Kaie Karniol

• Riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne 2015-2018 – Veronika Ilsjan

• Ülevaade HOPE projekti kulgemisest – Janno Veskimets

• Riigi kinnisvararegistri sõnumid – Katrin Solvak

• Ülevaade valitsemisalade töökorraldusest - Veronika Ilsjan

• Küsimustele vastamine

Kl 15.00-15.30 Kohvipaus

Kl 15.30-16.45

• Juhtimiskavade protsessi tutvustus, tulemuste kasutamise ja edasiarendamise võimalused – Eve Murumaa

• Ülevaade juhtimiskavadest – Lennart Lepik

• RES protsessi sõnumid – Eve Murumaa

• C02 meetme lühitutvustus – Lennart Lepik

• Küsimustele vastamine

Juhtimiskavad

VV-s seatud 2018. a lõpuks saavutatavad juhtimiskava eesmärgidVõtmenäitaja Kas tehtud? Väljakutsed

Büroopinna

kasutustõhusus (ainult

büroodel)

arvutatud andmete kvaliteet ja võrreldavus ei ole

kontrollitud

Hoone seisukord hinnatud metoodika vajab täiendavat kokku

leppimist

Remondivõla indeks arvutatud

Vastavus energiatõhususe

direktiivi nõuetele

kaardistatud

Tegelik kulu välja toodud andmete kvaliteet ja võrreldavus ei ole

kontrollitud

Vajalik kulu hindamata (RM ülesanne)

Alakulu/ülekulu arvutamata (eeldab vajaliku kulu eelnevat välja

selgitamist)

Lisaks VVs kokku lepitud eesmärkidele olid juhtimiskavas andmeväljad hoonete prioriteetsuse (olulisus/asendatavus), vajaduse ajalise perspektiivi ning asukoha vastavuse hinnangu andmiseks.

5

AVALIK SEKTOR

?

VALITSUSSEKTOR

> 9 100 000 m²

KESKVALITSUS> 3 500 000 m²

Riigi ameti- ja hallatavad asutused, sh

põhiseaduslikud institutsioonid ja

Riigikantselei

2 130 000 m²

Riigi asutatud sihtasutused(va haiglad)

300 000 m²

Riigi asutatud sihtasutused(haiglad)

360 000 m²

Avalik-õiguslikud asutused

800 000 m²

Riigi äriühingud, MTÜ-d

?

KOHALIK OMAVALITSUS~5 600 000 m²

SOTSIAALKINDLUSTUS-FONDID

~20 000 m²

MUU AVALIK SEKTOR

Avalik-õiguslikud juriidilised isikud

Sihtasutused

Äriühingud ja tulundusasutused, sh

RMK 100 000 m²

Mittetulundus-ühingud

Keskne ülevaade riigi ja RMK

hoonetest RKVRis

Juhtimiskavades kajastatud 225 000 m²

Juhtimiskavades kajastatud 90 000 m²

RKASi omandis 1,1 mln m², sh 660 000 m²

kajastatud läbi riigi ja SA-de kasutuse

Juhtimiskavades kajastatud 1,5

mln m²

Juhtimiskavade ulatus 1,8 mln m²

6

67% riigiasutustest1 500 000 m²

75% SA-dest225 000 m²

11% AÕJI-dest90 000 m² Kaasatud ei ole:

Kaitseministeerium

Välisministeerium

RMK

Julgeolekuasutus

Põhiseaduslikud institutsioonid

Riigikantselei

SA-d haiglad

Ülikoolid

Kasu• Valitsemisalades tekkis diskussioon kinnisvaraobjektide seotusest

arengukavadega

• Valitsemisalad said objektiivse ülevaate oma portfelli olukorrast

• Valitsemisalasid on võimalik omavahel portfelli seisukorra alusel võrrelda

• Portfelli tasemel ülevaade pikaajalisest remondivajadusest ja võimalustest

• RES protsessi sisend on kvaliteetsem ja valitsemisaladele lihtsam – ei olnud lisataotluse nõuet.

RM seisukohad ja ettepanekud

• Jätkame hoonestatud kinnisvara planeerimist ja eelarvestamist kinnisvara juhtimiskavade alusel

• Täiendame ja korrigeerime juhtimiskavade metoodikat RKAS ja RM koostöös

• Uuendame juhtimiskavad järgmiseks RES protsessiks

Ettepanek:

• Juhtimiskavades siduda kinnisvararessursside võtmenäitajad programmidega ja liikuda pikaajalise investeeringuvajaduse ülevaate tekkimise suunas.

2019. aasta tegevused ja väljakutsed

• Kommunikatsiooni parandamine

• Valitsemisalade suurem kaasatus juhtimiskava sisulisse töösse

• Vigade parandus

• Andmete ühtlustamine, vastuolude kõrvaldamine

• Prioriteetsuse määramise metoodika täpsustamine

• Prioriteetsete objektide detailsem analüüs

• Täiendavate asutuste kaasamine?

• RM otsib võimalusi keskselt: • SAPist personaliinfo juhtimiskavadega sidumiseks

• Kuluinfo (ja seeläbi arengukavade info) juhtimiskavadega sidumiseks

Riigi kinnisvara juhtimiskavade tulemuste ülevaade

Riigivara osakond

2019

Juhtimiskava maht

• juhtimiskavas 2 180 kirjet

• kasutuses 1,8 milj m2 pinda

• remondivõlg 589 miljEUR• sh kriitiline maht 280 milj EUR

• asendusmaksumus 2 802 milj EUR

• prioritiseeritud 228 objekti• neist hinnastatud 71 (kokku 263 milj EUR)

11

Portfelli jaotus juhtfunktsiooni alusel

Haridus35,2%

Haldusasutus15,5%

Muuseum10,1%

Kultuur (v.a muuseum)

9,3%

Vangla5,0%

Politsei4,8%

Pääste4,4%

Andmehoidla4,4%

Muu2,6%

Teadus2,2%

Piirivalve2,0%

Kohus2,1%

Arestimaja0,7%

Maamajandus0,6%

Tehniline infrastruktuur

0,6%

Keskkonnakaitse ja -majandus

0,3%

Sotsiaalteenindus0,3%

Hariduse ja kultuuri kasutuses üle poole pinnast

Riigi bürood (haldusasutused)

13

Büroopinna kasutustõhusus

23,5

21,0

26,425,2

21,9

18,1 17,6 17,418,6

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

30,0

HTM JUM KEM KUM MEM MKM RAM SIM SOM

Büroopind, m²/täiskohaga töötaja kohta keskmine

Riigimajade projektis otsustatud, et büroopinna kasutustõhususe sihttase uutes hoonetes on

rekonstrueerimisel 20 m²/TKT, uusehitistel 15 m²/TKT

2019. aastal 19,7 m²/töötaja sh turupiirkonnas (Tallinn ja Tartu) 19 m²/TKT

mitteturupiirkonnas 25 m²/TKT

keskmine 19,7

Büroohoonete omandisuheturu- ja mitteturupiirkonnas

36%

15%

49%

Pinna jagunemine omandi lõikes turupiirkonnas (164 tuhat m2)

RKAS riik kolmas isik

73%

7%

18%

1%

Pinna jagunemine omandi lõikes mitteturupiirkonnas

(52 tuhat m2)

RKAS riik kolmas isik AÕJI

Turupiirkonnas (Tallinn, Tartu) pooled büroohooned erasektorist

Büroohoonete seisukordturu- ja mitteturupiirkonnas

Büroohoonete seisukord turupiirkonnas oluliselt parem

Väga hea38%

Hea29%

Rahuldav33%

Halb0%

Mitte-rahuldav

0%

Büroopinna seisukordturupiirkonnas

Väga hea5%

Hea37%

Rahuldav43%

Halb14%

Mitte-rahuldav1%

Pinna seisukord

Büroode seisukohad ja ettepanekud

• Jätkame riigimajade projektiga – paraneb pindade seisukord, väheneb hoonete arv

• Täiendavad investeeringud büroohoonetesse suuname eelkõige mitteturupiirkonda

• Ettepanek: Tallinnas ja Tartus kasutada eelkõige turul pakutavaid pindu ja otsida koostöövorme, millega ei kaasne riigipoolse investeeringu vajadust.

17

Portfelli seisukord ja remondivajadused

18

Riigi hoonete seisukord pole halb, hoiame seda

19

183 tuhat

573 tuhat

654 tuhat

316 tuhat

38 tuhat

0 100 000 200 000 300 000 400 000 500 000 600 000

Haridus- ja Teadusministeerium

Justiitsministeerium

Keskkonnaministeerium

Kultuuriministeerium

Maaeluministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Pindade seisukord, m2

1 - Väga hea 2- Hea 3 - Rahuldav 4 - Halb 5 - Mitterahuldav keskmine 2,4

Seisukord omandivormide järgi

20

8%

25%

11%

33%

47%

29%

26%

41%

36%

36%

25%

20%

9%

8%

27%

5%

0%

1%

12%

1%

0 100 000 200 000 300 000 400 000 500 000 600 000 700 000

Riik

RKAS

AÕJI ja SA

Kolmas isik

Väga hea Hea Rahuldav Halb Mitte-rahuldav

Kolmandatelt isikutelt kasutusse võetud pindade seisukord oluliselt parem

AÕJI-te ja SA-te pindade seisukorra üldpildile suur mõju ERR-il ja RR-il

m²

Seisukord omandivormide järgi

21

8%

25%

38%

34%

47%

29%

26%

41%

36%

36%

25%

20%

9%

8%

7%

5%

0%

1%

4%

1%

0 100 000 200 000 300 000 400 000 500 000 600 000 700 000

Riik

RKAS

AÕJI ja SA

Kolmas isik

Pindade seisukord omandi järgi, kui ERR ja RR projektid ära teha

Väga hea Hea Rahuldav Halb Mitte-rahuldav

m²

Energiaklassid valitsemisala järgi

22

0 50 000 100 000 150 000 200 000 250 000 300 000 350 000 400 000 450 000

HTM

JUM

KEM

KUM

MEM

MKM

RAM

SIM

SOM

A B C D E F G H

Energiasäästuks on potentsiaali

D või halvem, m²

24 tuh (68%)

155 tuh (75%)

31 tuh (55%)

15 tuh (68%)

31 tuh (86%)

82 tuh (80%)

33 tuh (94%)

56 tuh (72%)

176 tuh (41%)

KOKKU 603 tuh (60%)m²

Energiaklassid valitsemisala järgi

23Arvestatav hulk hooneid energiamärgise kohustuseta

0 100 000 200 000 300 000 400 000 500 000

HTM

JUM

KEM

KUM

MEM

MKM

RAM

SIM

SOM

A B C D E F G H en klassi kohustuseta

m²

Energiaklassid omaniku järgi

24

-20 000 30 000 80 000 130 000 180 000 230 000 280 000 330 000 380 000 430 000

RKAS

kolmas isik

riik

SA

AÕJI

A B C D E F G H

m²

Energiaklassid omaniku järgi

25

-20 000 80 000 180 000 280 000 380 000 480 000 580 000

RKAS

kolmas isik

riik

SA

AÕJI

A B C D E F G H en klassi kohustuseta

m²

Remondivajadus

Kasutatav pind, m2

Rem. vajadus, EUR

Rem. vajadus, EUR/m2

sh kriitiline maht EUR

kriitiline maht,

EUR/m2

HTM 584 952 222 942 187 381 77 282 743 132

JUM 136 953 75 170 035 549 15 124 236 110

KEM 41 461 31 253 726 754 7 893 861 190

KUM 355 734 185 912 400 523 108 930 619 306

MEM 93 091 65 703 717 706 24 782 212 266

MKM 33 285 20 705 893 622 2 617 644 79

RAM 21 320 17 535 269 822 4 108 995 193

SIM 213 407 129 483 536 607 36 962 346 173

SOM 30 212 16 722 374 553 2 473 966 82

KÕIK KOKKU 1 510 414 765 429 137 507 280 176 622 185

Ei sisalda kasutaja vajadustest tulenevaid kohandamise kulusid ega kolmandate isikute omandis pindu

Remondivajadus

381

549

754

523

706

622

822

607

553

132110

190

306266

79

193173

82

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

HTM JUM KEM KUM MEM MKM RAM SIM SOM

Remondivajadus, EUR/m2 sh kriitiline maht,EUR/m2

Kriitiliste investeeringute osakaal koguvajadusest väga erinev

8

30

47

27

112

10,5

35,8

2,0

48,3

0

20

40

60

80

100

120

Riik, va HTM HTM RKAS AÕJI ja SA KOKKU

Milj

on

it €

Aastane vajadus, milj EUR Kasutatav raha

Aastane minimaalne investeeringuvajadus:kriitiline remondivajadus ja seisukorra hoidmine vs võimalused

VV otsustatav 55 milj EUR

kokku 112 milj EUR kokku 103 milj EUR

55

Hoonete seisukorra parandamine vajab lisavahendeid

• Hoonete seisukorra säilitamine maksab igal aastal 58 mln eurot, lisaks kriitilise remondivõla likvideerimine 54 mln eurot aastas – kokku 112 mln eurot• Sealhulgas on SA-dele ja AÕJI-dele vaja vara seisukorra hoidmiseks 9 mln eurot. Koos kriitilisest

remondivõlast välja toomisega 27 mln eurot aastas

• Seisukorra hoidmiseks ja remondivõlast väljatoomiseks on puudu keskmiselt 9 mln eurot aastas

• Eeltoodule lisanduvad:• kasutaja (mitte hoone) vajadusest tulenevad investeeringud

• juhtimiskavasse mittekaasatud objektid (nt põhiseaduslikud institutsioonid ja VÄM)

• krundirajatiste investeeringud

• uued vajadused

29

RES 2020-2023

Infoks

• RKAS üürilepingutes kaotatakse ära kõrvalteenuste tasaarveldused

• SE00028 kood riigi eelarves ei kao veel 2020

31

Kinnisvara investeeringutaotlused• Jätkuotsuse ootel KKK, ERR, Rahvusraamatukogu, Keskkonnamaja,

julgeolekuasutus – kokku ca 190 mln eurot

• Hinnastatud ja optimeerimisreservist rahastatavad prioriteetsed investeeringud – kokku 170 mln eurot

• Juhtimiskavadest tulenevad prioriteetsed investeeringud, mida ei saa rahastada RKAS optimeerimisreservist – 18,5 mln eurot

• RESi esitatud uute vajaduste ja kallinemiste lisataotlused – xxx mln eurot

• RM ettepanekud• Optimeerimisreservi suurendamine• HTM remondivahendite suurendamine• Sihtasutuste ja AÕJI-de remondivahendite suurendamine

32

Kinnisvara rahastamise maht koos CO2 toetustega

2 019 2 020 2 021 2 022 2 023Kokku 2019-

2023

VV broneeritud ja otsustamiseks vaba maht 19 815 000 40 087 000 64 700 000 64 900 000 189 502 000

VV otsustatud 42 285 923 34 288 000 222 000 200 000 0 76 995 923

RKAS optimeerimisreserv 18 550 000 18 865 000 18 865 000 18 865 000 18 865 000 94 010 000

RKAS remondikomponent 16 900 000 16 900 000 16 900 000 16 900 000 16 900 000 84 500 000

HTM hallatav 10 500 000 10 500 000 10 500 000 10 500 000 10 500 000 52 500 000

KUM hallatav 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000 10 000 000

KOKKU iga-aastaselt 90 235 923 102 368 000 88 574 000 113 165 000 113 165 000 507 507 923

CO2 meede 5 000 000 8 000 000 12 000 000 17 000 000 0 42 000 000

KOKKU koos CO2 meetmega 95 235 923 110 368 000 100 574 000 130 165 000 113 165 000 549 507 923

Täname tähelepanu eest!

34