31
Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu infopäev Tartus 16.11.2010

Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu infopäev Tartus 16.11.2010

  • Upload
    lexine

  • View
    63

  • Download
    6

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu infopäev Tartus 16.11.2010. Päevakava:. 15.00-15.15   kogunemine, tervituskohv 15.15-15.45   Tiina ettekanne 15.45-16.00 paus 16.00-17.00   töö juhtumiga. Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühing. Loodi 1997. aastal. - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Page 1: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu

infopäev

Tartus 16.11.2010

Page 2: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Päevakava:

15.00-15.15   kogunemine, tervituskohv 15.15-15.45   Tiina ettekanne 15.45-16.00 paus 16.00-17.00   töö juhtumiga

Page 3: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Eesti Supervisiooni ja Coachingu Eesti Supervisiooni ja Coachingu ÜhingÜhing

Loodi 1997. aastal. Alates 2003. aastast Euroopa Rahvuslike

Supervisiooniühingute Assotsiatsiooni (ANSE) liige. Eesmärgiks on hoida ja arendada Eesti superviisorite erialast

taset. Samuti supervisiooni kui teenuse arendamine, kvalifikatsiooninõuete välja töötamine, rahvusvahelises erialainimeste kogukonnas tegutsemine.

Ühingus on 45 liiget, erinevatesse töörühmadesse on kaasatud peaaegu kõik aktiivsed liikmed. Tööd koordineerib kolmeliikmeline juhatus. ESvÜ http://www.supervisioon.ee/ANSE http://www.anse.eu/

 

Page 4: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010
Page 5: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Eesti Supervisiooni ja Coachingu Eesti Supervisiooni ja Coachingu ÜhingÜhing

Ühingu asutamise initsiaatoriteks olid Tallinna Pedagoogikaülikooli, Saksamaa Organisatsiooni-, kommunikatsiooni- ja supervisiooni Instituudi Der Rote Faden, EV Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Lastefondi koostöös käivitatud supervisiooniõppe esimese kursuse õppurid.

Page 6: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Eesti Supervisiooni ja Coachingu Eesti Supervisiooni ja Coachingu ÜhingÜhing

Suurem osa ühingu liikmeid on saanud oma ettevalmistuse Tallinna Ülikooli juures läbitud koolitusel, tuntud Saksamaa superviisor ja pereterapeut Achim Fritzsche käe all.

Teine osa ühingu liikmeid on saanud ettevalmistuse Soomes töönõustamise koolituse käigus.

Page 7: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Mis on supervisioon?Mis on supervisioon? Supervisioon on tööprotsessiga seotud nõustamine, kus töö toimub n.ö.

tellija materjalist See tähendab, et kui koolituste või treeningute puhul on eesmärgid alati

selgelt määratletud, siis supervisioonis toimub töö vastavalt sellele, millega juhid ja töötajad hetkel silmitsi seisavad

Supervisioon on professionaalse käitumisega seotud peegeldamisprotsess

Heal lapsel mitu nime.

Psühholoogias, –teraapias ja psühhiaatrias, sotsiaaltöös –

supervisioon.

Soomes (kõik valdkonnad) – töönõustamine.

Ärivaldkonnas – coaching.

Page 8: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Eesti kogemusedEesti kogemused

Eestis tegutsevad superviisorid töötavad pea kõikides valdkondades: sotsiaal-, tervishoid, äriorganisatsioonid, avalikud asutused ja viimasel ajal on eriti aktiivseks selles osas muutunud haridusasutused.

Page 9: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Supervisiooni mudelSupervisiooni mudel

superviisor

jõustamine

superviseeritav ala

superviseeritav superviseeritava isik (grupp) klient

Page 10: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Millal supervisiooni Millal supervisiooni kasutada?kasutada?

Kui on palju intensiivseid kontakte inimeste vahel

nii organisatsioonisiseselt kui suhetes klientidega Kui organisatsioonis tervikuna või mõningates

lülides on oodata suuri muudatusi Kui on vaja midagi arendada, näiteks: koostööd,

toodet või häälestada uut projekti Kui on palju keerulisi kliente Kui on suur läbipõlemise oht Kui on tarvis kõrvaldada vigu ja parandada juhtimismudelit

organisatsioonis

Page 11: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Supervisiooni võimalikud Supervisiooni võimalikud eesmärgideesmärgid

Professionaalse kompetentsuse suurenemine Kolleegide, klientide ja juhtide omavahelise

suhtlemise ja koostöö parendamine Organisatsiooni eesmärkide efektiivsem ja kiirem

saavutamine Probleemide konstruktiivsem lahendamine Juhtimise kvaliteedi paranemine Läbipõlemisega toimetulek ja ennetamine

Page 12: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Kes on superviisor ?Kes on superviisor ? Superviisor on laiapõhjalise ettevalmistusega spetsialist, kel on

kõrgharidus psühholoogias, pedagoogikas, meditsiinis, õigusteaduses, sotsiaaltöös, teoloogias või sotsiaalvaldkonnas.

Lisaks sellele on ta läbinud 3-aastase supervisioonialase väljaõppe ning omab tunnistust, mis kinnitab tema ettevalmistuse vastavust rahvusvahelistele standarditele

Omab teadmisi ja kogemusi individuaal-, grupi- ja organisatsiooni nõustamises, protsesside juhtimises

On partner, kes on erapooletu, eetiline ja konfidentsiaalne Aitab indiviidil, grupil, meeskonnal või organisatsioonil ennast ning

enda tööviise analüüsida, saada toetust ja tagasisidet ning töötajana edasi areneda

Page 13: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Supervisiooni vormidSupervisiooni vormid

Individuaalne supervisioon Grupisupervisioon Meeskonna supervisioon Juhtkonna supervisioon (coaching) Organisatsiooni supervisioon Projekti supervisioon

Page 14: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

IndividuaalsupervisioonIndividuaalsupervisioon

Individuaalsupervisiooni fookus on superviseeritava professionaalsel arengul. Superviisori ja superviseeritava vahel on partnerlussuhe, mille käigus on võimalik tegeleda lahendamist vajavate individuaalsete tööjuhtumitega ja teemadega.

Ühe sessiooni kestvus on 1-1,5 tundi.

Page 15: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

IndividuaalsupervisioonIndividuaalsupervisioon Eesmärk: toetada töötaja toimetulekut töörollis,

individuaalsete tööjuhtumite superviseerimine ning eneserefleksiooni käivitamine, töötaja jõustamine

Supervisiooni sessioonide arv sõltub superviseeritava vajadustest ning juhtumite iseloomust. Minimaalne sessioonide arv on 3 korda, intervalliga 1x nädalas või 1x kahe nädala tagant. Maksimaalne sessioonide arv ei ole piiratud.

Page 16: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

PaarisupervisioonPaarisupervisioon Viiakse läbi töötajate paarile, kes on seotud ühise

töölõiguga ja -eesmärkidega või tööjuhtumiga. Ühe sessiooni kestvus on 1,5 tundi.

Eesmärk: toetada kahe kolleegi omavahelist koostööd, teine teise toetamist, käivitada individuaalne ja paarisisene refleksioon, soodustada konfliktide kiiret lahenemist jms.

Supervisiooni sessioonide arv sõltub superviseeritavate vajadustest ning juhtumite iseloomust. Minimaalne sessioonide arv on 3, maksimaalne ei ole piiratud.

Page 17: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

GrupisupervisioonGrupisupervisioon

Grupp võib moodustuda erinevatel alustel - kas organisatsioonisiseselt või sama eriala töötajatest erinevatest organisatsioonidest.

Supervisioon viiakse läbi püsiva kooseisuga grupile. Ühe sessiooni kestvus on 4x45 min (3 tundi). Grupi suuruseks on 4 - 14 inimest.

Eesmärk: toetada gruppi kuuluvate spetsialistide professionaalset arengut, käivitada individuaalne ja grupisisene refleksioon ja tagasisidestamine, töötada grupile vajalike juhtumite ja teemadega.

Page 18: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

OrganisatsioonisupervisioonOrganisatsioonisupervisioon

  Organisatsiooni supervisioonis töötatakse eelkõige organisatsiooni eesmärkide, nende saavutamise teede, vajalike muudatuste ja nende läbiviimise strateegiatega.

Töö toimub mitmel tasandil, individuaal- ja grupivormis, vajadusel ka dokumenteeritud materjalidega.

Page 19: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Juhtide supervisioonJuhtide supervisioon

Juhtkonnale soovitatakse reeglina intensiivsemat, enam konkreetsetele eesmärkidele ja ülesannetele keskenduvat supervisiooni vormi - coatchingut.

Page 20: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Supervisiooniprotsessi sisuSupervisiooniprotsessi sisu

Superviseeritava teod ja kogemused professionaalses elus

Ametiroll ja funktsioon Juhtumikeskne supervisioon Töö hetke konfliktsituatsiooniga Ametialaste ülesannete peegeldamine Professionaalsete suhete loomine meeskonnas Töö organisatsiooni eesmärkide saavutamisega

Page 21: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

SSuperviupervisoonis kasutatavad soonis kasutatavad meetodid:meetodid:

Meetodid, mis arendavad ja soodustavad nii

individuaalset kui ka grupisisest refleksiooni (enesepeegeldus) ja tagasisidestamist.

Erinevad isiksuse arendamise ja teraapia meetodid/tehnikad, grupitöö meetodid, organisatsiooni arendusmeetodid (ka diagnostilised vahendid) jms.

Page 22: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Mujal maailmas:Mujal maailmas:

Soomes on supervisiooni (töönõustamise)

Juured sotsiaaltöö ja psühhoteraapia ajaloos.

1920 aastatel oli see peaasjalikult kirikutegelaste ja psühhoanalüütikute pärusmaa.  

Kirikute perenõustamistöö algas aastatel 1944 - 1945, mis osutus populaarseks ja vajalikuks. Töö käigus kerkisid esile abielu ja perede rasked probleemid, millega töötamiseks ei piisanud perenõustajate pädevusest.

Page 23: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Mujal maailmas:Soome tervishoius on töönõustamist kasutatud

1950 aastatest, psühhoanalüütikute poolt läbiviiduna.

Alates 1980 aastatest hakkas töönõustamine hoogsalt

arenema: on hakanud ilmuma kirjandust, ministeeriumid

kaardistasid töönõustamise vajaduse ja tegid ettepanekud

selle rakendamiseks, saab alguse ka töönõustamise

teaduslik tegevus.

Emeriitprofessor Marita Paunonen-Ilmonen on uurinud

töönõustamise mõju töötajatele ja tööle.http://www.suedm.com/index.php?option=com_content&task=viendex.ph

p?option=com_content&task=view&id=15&Itemid=26

Page 24: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Mujal maailmas: 1990 aastatel tõstatati Soomes juhtide töönõustamis-

vajaduse küsimus.

Määrati juhtimistöö eritunnused ja töönõustamise võimalused juhtide ja juhtimise toetamiseks, kus töönõustamistegevus läbib organisatsiooni eri tasemed, alates töötajatest juhtideni.

Äri- ja majandusvaldkonda jõudis töönõustamine 1990 lõpus ja uue sajandi alguses.

Page 25: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Mujal maailmas:Mujal maailmas:

Norras on 10 aastat tagasi riiklikul tasemel vastu võetud otsus multisüsteemse teraapia (MST) rakendamisest ühiskonna (ka pered, koolid ja muud organisatsioonid) hüvanguks. See on intensiivne perekonna ja kogukonna ravi programm, mis keskendub kogu maailmas leviva vägivalla pidurdamisele. Selles süsteemis töötab palju erinevaid spetsialiste ja supervisioon on nende professionaalsuse loomulik osa.

Page 26: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Mujal maailmas:Mujal maailmas:Hollandis sai supervisioon alguse 40 -50 aastat tagasi,

kui metoodiline toetus sotsiaaltöö ja vaimne tervise

valdkonna töötajatele ja sotsiaaltöö õppijatele.

Sotsiaaltööd tegevad inimesed on kohustatud saama oma

praktikale supervisiooni. See võimaldab neil õppida

lähenemist ja suhtlemist klientidega.

Tänapäeval on supervisioon leidnud oma kindla koha ka

haridusvaldkonnas. Valitsus on seadnud eesmärgiks tõsta

inimsuhete juhtimise taset ja haridustöötajate

professionaalsust selles.

Page 27: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Mujal maailmas:Mujal maailmas: Saksamaal ja saksa keele mõju piirkonnas sh Austria,

Šveits, Itaalia. Alates 1970-st algas sotsiaaltöö professionaliseerumine ja arenes akadeemiline haridus selles valdkonnas.

Austrias. Kasutatakse kõige enam haridusvaldkonnas, kus koolidele antakse sertifitseeritud superviisorite nimekiri ja õpetajad saavad kasutada supervisiooni oma professionaalse arengu eesmärkidel. Põhiteema, millega tegeletakse on õpetajate gruppide/meeskondade toetamine koostöö seisukohast. Teine teema on õpilastega seotud juhtumite läbitöötamine.

Saksamaal on supervisioon vähemalt viiel Liidumaal õpetajakoolituse kohustuslik osa, kuulub n.ö. paketti.

Page 28: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Mujal maailmas:Mujal maailmas:

Lätis kasutatakse supervisiooni sotsiaaltöös, coaching-ut kasutatakse äriorganisatsioonides ja superviisoreid valmistatakse ette ülikooli tasandil.

Page 29: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Mujal maailmas:

USA-s ja Inglismaal sai supervisioon alguse 19. ja 20.saj vahetusel seoses vabatahtlike organisatsioonide tekkega (peamiselt sotsiaalvaldkonnas) vajati koolitatud spetsialistide abi ja nõustamist.

Page 30: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Tänan kuulamast!

Page 31: Eesti Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu     infopäev Tartus  16.11.2010

Lisainfo:Lisainfo:

www. supervisioon.ee