Raplamaa Ühistöö nr 27

Nr. 27 4. juuli 2012Suur suvi

Suus suvi on käes, segadused Rapla valla vanemaga ei taha aga lõppeda. Sellal, kui teised vallad on siirdunud suu-res osas suvepuhkusele, ei leita Raplas kuidagi uut vallava-nemat. Aga loomulikult on uut vallavanemat raske leida, kui üldsusele pole tänase päevani üheselt selge, milleks oli vaja senist vallavanemat nii kaua kangutada, kui see viimaks ise lahkumisavalduse kirjutas. Niiditõmbajatena vallavanema kangutamisel on nimetatud üsna mitmeid vo-

likogu liikmeid, keda valla elanikud teavad ilmselt suure-päraselt. Eks siin ole valijatel aasta pärast veidi mõtlemist, kas ikka on mõtet valida volikokku isikuid, kes oskavad ainult lammutada, omapoolseid ettepanekuid edasimine-kuks aga välja pakkuda pole.

Praegu aga vaatame, kas jätkub vindumine või saabub lõpuks ikka see tõeline suvi. Nii Rapla valla juhtimises kui ilma poolest.

Raplamaa Ühistöö 2

Üha valjemalt on hakanud kostma suurriikide soov või-mu rohkem haarata.

Saksamaal pole mitte mingit tahtmist oma maksu-maksjate rahaga kinni maksta Hispaania pankurite vigu, kes buumi ajal pumpasid raha kinnisvaraarendusse, nagu oleksid nad päikesepistest sõgedaks läinud.

Suures pildis liigub seega kõik Eesti pankuri Indrek Neivelti ennustatud rada pidi, et Eesti ja teised riigid anna-

Kirjutasin üleeelmises „Ühistöös“ rabavast kohtuotsu-sest.

Täna siis pisut järellainetest, sest rahvas on ikkagi kahte leeri: ühed ihkavad ranget karistust, teised kiidavad õigeks-mõistvat otsust.

Kuna prokuratuur kaebas otsuse edasi, siis on meil sü-giseni hapukurgi hooaeg vähemalt selles küsimuses. Nii mõnigi asi ununeb ja asemele tulevad üha uued intriigid. Juba teine turismifirma läks hiljuti pankrotti. Puhkajad jäävad puhkuseta ja vaevalt ka raha tagasi saavad. Kollase poole pealt olevat üks menukirjanik naist vahetanud jne.

Selline on kord juba meie elu siinpool Soome lahte.Aga ikkagi, ülipikalt väldanud kohtuprotsessist.Üllatas see, et jälitustegevus oli selline praak, et seda ei

kõlvanud kohtuniku väite kohaselt kasutada asitõendina. Seitse aastat protsessi pidamist ja mõtelgem vaid, mis

on kohtuniku palk, advokaatide tasud ja kogu toimiva süs-teemi kulutused. Lisaks mõisteti välja kohtukulude katteks riigilt 1,3 miljonit €urot. Aga ega see pole veel kõik. Kahju-nõudeid tuleb veelgi.

Rahvast on selle aja jooksul mõjutatud uskuma, et tegu oli äärmiselt kahjulike sobingutega.

Kui aga kohtuotsust lugeda, siis mitte keegi pole ju kah-junõuet mitte kellelegi esitanud!

Tohutu energia on kulutatud ja „pahad“ ei lähegi vangi.Milline saab olema prokuratuuri edasikaebuse sõnas-

tus sest senisega nad edasi ei pääse ja kuna teine kohtuaste võib asja vaadata nii ja naa, siis pole välistatud ka riigikoh-tusse minek.

Reiljan on lubanud minna euroopa kohtuni välja. Jääb mulje, et seda protsessi ei tahetagi veel lõpetada. Siia kõr-vale võib panna vaid Siim kallase 10 miljoni dollari prot-sess mis oli samasuguse sotsiaalse ja riigiõiguse mõõtmega.

Võime arvata, et kuritegu toimus kuid tõestust ja süü-dimõistvat otsust ei ole. Nüüd tekib mõte, kas kohtuotsus on karistus või siis hoopis kohtupidamine ise? Kas orga-

nites on poliitilised jõud, kes tegelavadki Reiljani ja Tuik-soo mahategemisega? Kohtuprotsess on meile näidanud, et korruptsioon riigis on olemas ja mitte midagi pole nende aastatega muutunud. Võtame kasvõi salarahade kantimi-se juhtpartei kontole läbi variisikute või ka elamislubade müük kalli raha eest vene ärikatele. Lisandub Volvode üliodav müük riigikogu rikastele. Või siis Võru kohtumaja direktori süüdi mõistmine; mitu aastat ta jõudis enne seda korruptiivselt tegutseda ja kallutatud kohtuotsuseid mõis-ta, kuni kinni võeti ja süüdi mõisteti. Julgen väita, et viis-teist aastat oli seadusetust Võrumaal.

Jääb mulje, et sügavuti meil asju ei uurita või siis on tegu hoopis sisemise poliitilise kemplemisega nii parteide kui nende mõjusfääris olevate ametnike vahel. Nagu vanas-ti vene ajal, kui oli tarvis keegi kinni panna, siis ka pandi.

Ka täna jääb mulje, et elame suure venna valvsa pilgu all ja meie kõigi kohta kogutakse infot, nagu väitis ka peami-nister Ansip. Ja siis ühel päeval võib see info saada saatus-likuks kasvõi näiteks mõne väärteo puhul.

Reiljani protsessi käis kuulamas üksikuid ajakirjanikke. Artiklid aga ilmusid teiste poolt ja ilmselt kasutati prokura-tuuri seisukohti. Kohtunik Lõõnik ütles korduvalt protsessi käigus-hakkame rääkima asjast-kus on see kuritegu aga ik-kagi rõhuti 40.000 leheküljelisele uurimismaterjalile.

Kas seda ka keegi läbi lugeda jõudis?Nüüd on järgmise kohtuastme asi kas Valeri Lõõniku

otsus kinnitada või tagasi saata esimese astme kohtusse. Kaldun arvama, et läheb tagasi ja kõik algab uuesti.

Võiduks võib nimetada Reiljani kõrvaldamist poliiti-kast ja seeläbi sai lüüa endine tema juhitud partei liige, riigi president ja teiseks ametiajaks kandideerinud presi-dendikandidaat.

Seda enam ei suuda küll mitte keegi muuta.A.Aju

Valeri Lõõniku kohtuotsus kütab endiselt kirgi

Kas Euroopa Ühendriigid?vad iga kuu natuke iseseisvust ära.

Loosungist “Üks kõigi, kõik Kreeka eest!” alanud sündmused viivad meid tasapisi lähemale ühise eelarvega Euroopa Ühendriikidele, et mitte öelda uuele Suur-Sak-samaale. On ju sakslastel kõige rohkem raha, nemad mak-savad paljuski kinni Euroopa Liidu kooshoidmise, nemad poputavad vaesemaid ääreriike.

Kõige raskem praeguse finantssõja juures on see, et pole


selget vaenlast, nagu olid viimase sõja ajal sakslastel vene-lased, jänkid ja juudid. Lahinguid peavad Euroopa Liidu liikmesriigid eeskätt iseendiga, aastaid kestnud soovmõtle-misega, et elu läheb üksnes paremaks ning üle jõu elamist ei karista keegi

Need on suurriikide ambitsioonid. Mis siis meist saab?Esimene mure on konstitutsiooni kiire muutmine. Seda

ei saa aga teha ühe riigikogu poolt.Asi peab kanduma teise riigikogu koosseisu. Ja kuidas rahvas sellesse suhtub? Või tehakse vaikselt, nagu soovitab jurist Raidal?

Mida sellest arvab professor, majandusdoktor Ivar Raig:„Vähesed uskusid Eestis, et kui otsustati ühinemine Eu-

roopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF), mille laenusid on Eesti juba hakanud garanteerima, siis Eesti rahva eu-rovõlavangi viimine alles algas. Nüüd räägime aktiivselt rahandusminister Jürgen Ligi poolt eelmise aasta suvel alla kirjutatud Euroopa (Finants)Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepinguga liitumisest ja reaalse raha eraldamisest selle 700 miljardi suuruse fondi kapitali.

Eesti panuseks ESMi kapitalis saab olema umbes 1,3 miljardit eurot, mis on väga suur summa, ulatudes viiendi-kuni Eesti riigieelarve aastamahust. Iga-aastased sissemak-sed ESMi fondi (30 miljonit eurot) oleksid suurusjärgus, mis on suuremad kui kogu Eesti kultuuri ja hariduse fi-nantseerimiseks eraldatavad riiklikud vahendid.

Kui Eesti Riigikohus tunnistab ESMi aluslepingu 12. juulil põhiseadusega vastuolus olevaks, siis ilmselt lükkub Eesti liitumine ESMiga edasi või jääb isegi toimumata. Kui aga Riigikohus põhiseadusega vastuolu ei näe ning Riigi-kogu ratifitseerib ESMi lepingu oma erakorralisel istungil juulikuu lõpus, siis kaasnevad maksumaksjatele ilmselt veelgi suuremad kohustused.

Need kohustused võivad osutuda suuremaks, kui prae-gu teada on, sest ESMi fondi nõukogu võib taotleda fondi kapitali suurendamist. Kuna võlakriis on juba laienenud, siis ilmselt seda tulebki juba lähiajal tegema hakata - algselt kavandatud fondi suurusest ei piisa Kreekast suuremate riikide jaoks.

Kui Eesti otsustajad ja valitsejad ei asu ka nüüd oma ettevõtlust ja maksumaksjaid kaitsma, siis toob tingimus-teta ESMiga ühinemine kaasa enneolematult suuri kohus-tusi. Juba räägitakse ESMi vahendite vähesusest Hispaania abistamiseks, Lisaks kasvavad probleemid Itaalias, kus vä-lisvõlg ulatub mitte enam sadade miljarditeni, vaid juba enam kui kahe triljoni euroni. Rahaliit ja euro pole tekita-nud rahutusi mitte üksnes Kreekas, vaid tõsiseid poliitilisi erimeelsusi ka ELi juhtriikide hulgas. Erimeelsused võla-

Kas Euroopa Ühendriigid?kriisi ületamise teede küsimuses võivad viia isegi rahalii-du lagunemiseni juba keskpikas perspektiivis, siis kui euro jätkuvalt nõrgeneb ja hakkab kaotama oma tähtsust teiste maailma juhtivate valuutade seas ning tasuma on vaja ha-kata ülisuuri (rohkem kui 10 triljoni euroni ulatuvaid) võl-gasid, mida võlausaldajad (peamiselt USA, Hiina, Jaapani ja rikaste naftariikide pangad) hakkavad üha valjuhäälse-malt nõudma.“

Raha on juurde vaja.Meie armastatud Siim Kallas on nutikas mees ja tahab

ka meie pikaajalist kogemust Saksamaale peale suruda, ajades närvi Saksamaa autoomanikud plaaniga kehtestada vanematele sõiduautodele kohustuslik iga-aastane tehno-ülevaatus.

Mainekas ajakiri „Auto motor und sport“ (AMS) kir-jutas selle kohta järgmist: “Igal aastal ülevaatusele: just sel-lised lõbusad ideed on Eestist pärit Siim Kallase nimelisel mehel. Kunagi oli ta seal hoiukassa juhataja ja saadeti 2004. aastal Euroopa Komisjoni. Õnnetuseks on ta seal nüüd enam või vähem tegev transpordivolinikuna. Mida ülevaa-tusfirmade lobistid sedavõrd supervahvate ideede esiletu-lekuks tegema pidid, võite ise ette kujutada.”

Kallase plaani ei toeta ka Saksamaa suurim autoklubi ADAC: “Tehnilised rikked pole ei uutel ega vanadel auto-del sage avariipõhjus.” Küll aga tooks uus kord ADACi hin-nangul ainuüksi Saksamaa ülevaatajatele enam kui miljard eurot lisatulu aastas.

Kas meil on põhjust muretsemiseks? Vähem kui viie aasta pärast oleme rikkad!

Ikka ja jälle võrdleme ennast Soome ja Nokiaga. Nokia läks kahjuks allamäge, iseasi, kui kauaks.

Teine õnnetus neil oli somaallaste sisselubamine. Anti elamine, anti mobiiltelefonid! Mis oli tulemus? Ümmargu-ne null!

Nüüd räägitakse juba ka meil vajadusest teisi rahvaid sisse tuua. Nii pimedad meie juhid ongi.

Eestit pürgitakse EL nõukogu „eespoolistujaks“ 2018 aastaks.

Meile pakutakse töökohad paarisaja uue ametniku jaoks, kümnete miljonite eurode suurused meiepoolsed investeeringud ja üleeuroopaline tähelepanu on kokkuvõte sellest, millega Eestil tuleb arvestada!

Ja mis peamine- selleks ajaks on meil riigis rikkad amet-nikud ja riigijuhid, sissesõitnud uuselanikud ja tavarahvas juba kõik välismaale pagenud…

A. Aju


Müügikuulutusi Raplast


Reedel 22. juunil toimus Paide linna staadionil esimene Järva- ja Raplamaa maavõistlus jalgpallis. Omavahel võtsid mõõtu kahe maakonna esindusvõistkonnad, mille mängi-jad olid koondatud maakondadest pärit parematest män-gijates. Idee selline võistlus läbi viia tuli eelmise aasta lõpus Eesti Jalgpalli Liidult. Reedel toimus üle Eesti samal ajal kokku 8 sellist maavõistlust.

Raplal õnnestus mängu küll 0:1 Taavi Lauritsi väravast juhtima minna, kuid poolaeg lõppes juba võõrustajate 2:1 eduseisus. Teisel poolajal algul oli Järvakatel veel üks käik varuks ja lööd 3 vastuseta väravat.

Eelkõige sai mängus siiski määravaks kogemuste vahe. Järvkate platsil käinud meeskonna põhituumik koosnes meistriliigas pallivast Paide Linnameeskonna mängijatest, lisaks mitmed meistriliiga ja Eesti koondise kogemusega mehed näiteks Tarmo Neemelo, Urmas Rooba, Liivo Leet-maa. Raplamaal oli vastu panna võistkond, kus igas liinis oli 1 kõrgema tasemega kogemusega mängija ja pool võist-konda meie praegustest 3 liiga poistest. Aga igal juhul oli Rapla võistkond tubli ja oleks heameel näha sellise tase-mega võistkonda Raplamaal ka lähemas tulevikus mängi-

Esimese Järva- ja Raplamaa maavõistluse võitis Järvamaa seisuga 5:1

Tekst ja foto: http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-1914.html

mas. Aastapärast juunis peaks toimuma korduskohtumine Raplamaal.

Pealtvaatajaid oli Paidesse linnastaadionile kogunenud 145.

Raplamaa võistkonna moodustasid: väravavahid 12- Palm Siim-Sten (Rapla) (85.min. 1-Kirs Sander (Rapla)), 9- Laurits Taavi (Märjamaa), 15- Tutk Rauno(Kohila), 18-Sil-laste Ats (Märjamaa), 7- Miilen Rene(Rapla), 3-Maltsar Mihkel (Rapla), 10- Maltsar Martin (Rapla), 8-Pärt Mikk (Lelle), 17- Aus Taavi (Kohila), 2- Noode Raigo (Kehtna) (46.min. 6-Kallaste Teet (Rapla)), 5-Kulli Roland (Lelle) (59.min. 14-Jänes Kaarel (Rapla)).

Varus: 14-Jänes Kaarel, 6-Kallaste Teet, 1-Kirs Sander.

Rapla võistkonda juhatasid peatreener Janno Kivisild, Taavi Tüvist – Treener (Rapla)Kaido Mägi – Treener (Kohila)Rein Pajunurm - manager Tiit Leier - esindajaMargo Noode - pressiesindaja, fotograaf


Külastusmäng Unustatud Mõisad 2012Raplamaal osaleb külastusmängus

Vana-Vigala mõishttp://www.unustatudmoisad.ee/Kakskümmend seitse mõisat, milles asuvad koolid, on külalistele sel aastal kuuel päeval avatud. Miinimumprogram-

mina toimub igal täistunnil mõisates giidiga jalutuskäik, avatud on näitused ja kohvikud. Lisaks korraldatakse koolide tugevuste ja mõisate eripära rõhutamiseks kontserte, töötubasid ja muud huvitavat.

Külastuspäevad: 19. juuli, 3.-4. august. Mõisad avatud 10.00 kuni 18.40.Külastustasud: pered 3.20 EUR, täiskasvanud 1.60 EUR, õpilased, pensionärid 0.90 EUR Kohtume mõisas.

Eesti Mõisakoolide Ühendus

ATV-matk Toosikannu Puhkekeskuses 11.07.2012 al-gusega kell 18:00.

Matk kestab 2 tundi.Sõidetakse mööda metsaradu, läbitakse raskemat maas-

tikku ja sõidetakse krossirajal.Matkajatele antakse sõidueelne instruktaaž, poriülikon-

nad, kummikud, kiivrid, prillid ja kindad.Maksimaalselt saab matkal osaleda 8 inimest.Hind 70 €/in.Juuni kuu jooksul broneerijatele hind 65 €/in.Broneerimine kuni 06.07.2012 telefonil 5693 5465 või

[email protected] 50% matka kogumaksumusest.Osaluse matkal kinnitab broneerimistasu laekumine

Toosikannu OÜ arveldusarvele 10220045627014.Kõikidele matkal osalejatele Toosikannu Puhkekeskuse

saunad -10% soodsamalt.

ATV-matk Toosikannu

PuhkekeskusesRapla maakonna ja SVK MV

õngitsemises7. juulil

Kasari jõel nn Teenuse sirgel.Kogunemine

Teenuse kaupluse ees.Teave Jaanus Luks tel: 5197 3054

Jätkame andekate fotograafide ja kõnekate fotode tut-vustamist Kohilale ja tervele Eestile. Seekord kogume jäädvustusi neist nähtustest, inimestest, objektidest, sünd-mustest, paikadest jne, mis või kes hoiavad teie arvates endas midagi Kohilale ainuomast ja tähenduslikku. Näitu-sele välja valitud fotodest valmib valla esinduskingitusena postkaardikomplekt esialgse pealkirjaga Kohila märgid. Fotokonkursile laekunud tööd avaldame ka vallalehes.

Fotosid valivad valla kultuuri- ja tunnustamiskomisjoni liikmed ning professionaalide poolt heidab fotodele pilgu kogenud pressifotograaf Toomas Volmer.

http://www.kohila.ee/et/sport-ja-vaba-aeg/2505-fotokonkurss-kohila-maergid.html

Fotokonkurss Kohila märgid lõpeb hommeOotame digitaalseid sähvatusi nii asjaarmastajatelt kui

professionaalsetelt fotograafidelt Kohilast ja kaugemalt. Igalt autorilt on oodatud viis fotot koos omapoolse teks-tiga, kus autor kirjeldab maksimaalselt tosina reaga pildi saamislugu või selle tähenduslikkust.

Kõikidele osavõtjatele on valla poolt ka väiksed kingi-tused.

Fotod palume saata või tuua sobival infokandjal, mis on varustatud autori nime ja kontaktandmetaga 5. juuliks 2012 vallamajja sekretäri kätte. Aadress Vabaduse 1 Kohila alev 79804 Kohila vald


Rapla maakonna laulu-ja tantsupeo ideekonkursi võidutöö on selgunud

25. juulil toimus Rapla maakonna laulu- ja tantsupeo korraldava toimkonna koosolek, kus valiti nelja laekunud töö seast välja sobivaim. Häid ideid peo korraldamiseks oli kõigis neljas laekunud töös. Võidutööks hääletati ühel häälel töö teemaga „Raplamaa lätted ja loitsud“, autor Eeva Kumberg. Eriti imponeeris toimkonna liikmeid idee lahti-mõtestatus ja seostatus.

Antud teema puudutab meid kõiki ja aitab peol osale-jal-vaatajal mõista meie esivanemate mõttelaadi, sõna ja loitsu mõju, väe võimsust.

Peo täpne pealkiri ja stsenaarium valmib augusti teiseks pooleks ning täpsem repertuaar pannakse paika septemb-rikuu jooksul, misjärel saab tantsija/laulja/pillimees anda oma panuse meie ühise peo kordaminekule.

Lisaks Eeva Kumbergile on andnud oma nõusoleku loometöös osalemiseks Vahur Soonberg kooride üldjuhina ning Ulvi Mägi tantsurühmade üldjuhina.

Peopäevaks saab 9. juuni 2013. a ja pidu saab toimuma Raplas Tammemäe laulukaare all.

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-1915.html

Austatud kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.

Kallid raplamaalased!Aasta kõige ilusamal ajal tähistame Eesti riigi ja rahva

jaoks ühte kõige tähtsamat püha - Võidupüha. Täna 93 aas-tat tagasi Võnnu lahingus saavutatud võit aitas kindlustada meie riigi iseseisvust ja vabadust. Täna mälestame Vaba-dussõjas langenud kangelasi ning kõiki neid, kes on võidel-nud vaba Eesti eest. Mõtleme ka tänasele päevale, sellele, kuidas hoiame ja kaitseme oma riiki täna. Juba vähem, kui kahe kuu pärast möödub kakskümmend üks aastat Eesti taasiseseisvumisest.

Möödunud paarikümne aasta üheks oluliseks saavutu-seks võime kindlalt pidada tugeva kaitseväe ja kaitseliidu taasloomist ja arendamist. Kaitseliidu Rapla malev ja tema eriorganisatsioonid on selle heaks näiteks. Rapla malevas on täna juba üle kuuesaja kaitseliitlase lisaks eriorganisat-sioonid Naiskodukaitse, Kodutütred, Noored Kotkad. On ütlematagi selge, et liikmeskond näitab kõige paremini organisatsiooni elujõudu. Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva val-misolekut kaitsta Eesti iseseisvust. Suur osa selles on sõjali-sel ettevalmistusel, õppustel ja treeningutel. Teine pool aga isamaalisel kasvatusel ja traditsioonide hoidmisel. Selles tegevuses mängivad olulist rolli Noorte Kotkaste ja Kodu-tütarde organisatsioonid. Rõõm on tõdeda, et nende noor-teorganisatsioonidega maakonna noored liituvad. Täna hommikul Vahastus Vabadussõja mälestusmärgi juures andis järjekordne hulk noori oma liikmevande. Tänusõnad

nende organisatsioonide vabatahtlikele juhtidele! Kaitseliidul on saanud tavaks, et Vabariigi Presidendi

käest toovad võidutule maakonda tublimad kaitseliitlased. Seekordseks tuletoojaks on valitud aasta Naiskodukaitsja ja Kaitseliitlase nominendid.

Raplamaale tõid tule aasta naiskodukaitsja Nele Sarra-pik ja Kaitseliidu nooremleitnant Heino Juur.

Tänasel Maakaitsepäeval osalevad traditsiooniliselt meie politsei- ja päästeametnikud, kelle töö kohta on mul samuti põhjust öelda kiidusõnu. Jätkuvalt kärbitud eelarve tingimustes, on suudetud tagada Raplamaa elanike turvali-sus ning oleme endiselt Eesti üks turvalisemaid maakondi.

Eriliselt tahan ära märkida politsei- ja päästeametnike poolt läbiviidud ennetustööd. Mitmete ametkondade koo-töös läbiviidu projekt „Kaitse end ja aita teist“ aitab juba aastaid omandada ohutusalaseid teadmisi ja oskusi meie noortel.

Tähtsat rolli maakonna turvalisuse tagamisel täidavad vabatahtlikud päästekomandod, kes on eeskujuks tervele Eestile.

Austatud kohalviibijad, täna saadame siit Kaiust maa-konna igasse paika Vabariigi Presidendi poolt läkitatud Võidutule, millest süüdata õhtused jaanituled. Need mee-nutavad kõigile omariikluse algust ja Võidupüha, milleta poleks olnud vabadust ja iseseisvat Eesti riiki. Võidutuli ühendab sümboolselt kõiki meid, nii meie pidu- kui argi-päevastes tegemistes ning sisendab uut jõudu ja usku tule-vikku.

Ilusat Võidupüha ja kaunist jaaniõhtut teile kõigile!

Rapla maavanem Tiit Leieri kõne maakaitsepäeval 23. juunil Kaius

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-1913.html




Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

*Tasse meie kodudest (vitriinis)*Rapla vanadel fotodell (fuajees)

*Päikeseliblikad: Tarvo Aro Meti vitraažinäitus (lugemissaalis)

*Kaiu Põhikooli õpilase Lisette Kabeli joonistused (lasteosakonnas)

*Мир животных: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest (kojulaenutuses)

*Ühinemine on jõud: raamatunäitus (lugemissaalis)

*Suvelugemist: raamatunäitus (lasteosakonnas)

Reedel, 6. juulil Märjamaa valla puuete-ga inimeste päev “Päikselisem pool”

***Pühapäeval, 8. juulil kell 20.00 Märja-

maa lauluväljakul kontsert “Lootuste lin-nutee: Koiduni pikk on tee”.

Teisipäeval, 10. juuli kell 11 Ruthi müük

***Reedel, 13. juulil kell 20Märjamaa lauluväljakul

SELLE SUVE SUVENIIR. Piletid eelmüügis Märjamaa rahvamajas

Märjamaa rahvamajasSauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres)telefonid: 4820075, 4821355, 56564614e-post: [email protected]://www.marjamaarahvamaja.ee/


Krimihttp://www.krimi24.ee/?page=110-112

Esmaspäeval, 2. juulil algasid Kohila alevis Lohu–Kohi-la kergliiklustee ehitustööd. Kohilast Tohisoo mõisapargist Lohu bussipeatuseni viiva teelõigu ehitust on vallarahvas oodanud ligi 8 aastat. Uue kergtee pikkus on 2,7 kilomeet-rit ja vastavalt ehituskavale valmib see hiljemalt 31 oktoob-riks.

Vastavalt projektile saab teealune pind korraliku dre-naaži, kindla aluskihi ja peale asfaltkatte. Tee saab täies ulatuses valgustatud, tee äärde äärde paigaldatakse 9 iste-pinki ja prügikastid. Kergliiklustee ehitustöid teostab AS Järva Teed ning ehitus koos järelevalvega läheb maksma pisut enam kui 383 tuhat eurot. Tee ehituseks sai vald toe-tust Siseministeeriumi regionaaltoetuste valdkonna Kerg-liiklustee toetusskeemist, tänu millele kaetakse 80% ehitus-kuludest. Valla omaosaluseks kujuneb ligikaudu 75.5 tuhat

http://www.kohila.ee/et/kommunaalmajandus/2510-valgustatud-kergtee.html

Kohila saab juurde 2,7 kilomeetrit valgustatud kergteed

eurot.Pukamäe ja Lohu küladest käib Kohila alevisse kooli ja

tööle aastaringi väga palju inimesi Nii jalgsi kui jalgrattal liikumine pimedal ajal ja talvel on sellel teel eriti riskantne.

Kohila vallavanema Heiki Hepneri sõnul on vallal ohu-tu ja mugava liiklemise tagamiseks lähema viie aasta jook-sul kavas rajada vähemalt kolm kergliiklusteed, mis ühen-davad Kohila-Urge-Prillimäe ning Prillimäe-Salutaguse piirkonnad, aga ka Kohila-Hageri, Hageri-Sutlema-Aespa, Kohila-Vilivere suunad Kiisa-Kohila tee trassil. „Kuna tee-de ehitamise näol on tegemist väga kalli investeeringuga, on vajalik selle teostamiseks taotleda kaasrahastust kas Euroopa Liidu tõukefondidest või riigieelarvest,” selgitas Heiki Hepner.

Info arendusnõunik Rando Lai, tel 55560097

24. juunil kella 18 ja 19 vahel löödi Märjamaa alevis Pärnu maanteel 18-aastast meest.

***26.juunil kella 18 ajal toimus liiklusõnnetus Raplamaal

Kaiu alevis Kasvandu tee 23ja Keskuse tee 5 vahel, kus sõi-duauto, mida juhtis18-aastane Siim, tagurdas otsajalakäi-jale.Jalakäija, 66-aastane Helgi, toimetati Rapla maakonna-haiglasse, kus peale esmaabi andmist lubati kodusele ravile.

***26. juunil kell 20.25 sai Häirekeskus teate, et Rapla val-

las Koigi külas põleb sõiduauto. Päästjad kustutasid masina ning kohalik inimene pukseeris autovraki teelt.

***Ajavahemikul 23. –26. juuni varastati Järvakandi alevis

Kooli tänaval abihoonetest kohvimasin, mikrolaineahi ja 9 kana. Kahju on selgitamisel.

***26. juunil kella 19.05 paiku tungiti Kohila vallas Pahkla

külas tallu.***Ajavahemikul 26. – 27.juuni varastati Vigala vallas Va-

na-Vigala külas ettevõtte mahutist kütust ja õli. Kahju on 675 eurot.

***27. juunil kella 19.45 paiku tungiti Kohila alevis Kapa

männikus kallale 24-aastasele mehele ja varastati tema tas-kust mobiiltelefon ning võtmed. Kahju on 450 eurot.

30. juunil kella 20.40 ajal toimus liiklusõnnetus Rapla-maal Kohila vallas Prillimäe alevikus Aia põik 6/1 juures, kus registreerimata mopeed, mida juhtis 21-aastane Boris, põrkas kokku ette jooksud koeraga ning kukkus. Mopee-dijuht toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, esialgsetel andmetel juht kiivrit peas ei kandnud.

***1. juulil käisid Lääne-Eesti pommigrupi demineeri-

jad Märjamaa vallas Sõtke külas, kus oli leitud lõhkekeha. Sündmuskohale jõudes tegid demineerijad kindlaks, et vana sepikoja vundamendist oli leitud vene käsigranaat RG-14. Kuna granaadil puudus detonaator, viisid demi-neerijad leiu hävituskohta ja hävitasid selle.

***1. juulil kell 03.10 sai Häirekeskus teate, et Kohila alevis

Liiva tänaval põleb kahekorruseline hoone. Päästjate saa-budes põles mansardkorrusega elumaja lahtise leegiga, tuli oli väljunud akendest ning katusest. Sündmuskohal selgus, et tegemist oli tühjana seisva majaga. Päästjad kustutasid põlengu, mille tagajärjel hävis hoone katus, ülejäänud hoo-ne sai tugevaid kahjustusi. Põlengu tekkepõhjuse selgitab menetlus.

***30. juunil kell 22.45 käisid päästjad Märjamaa alevis

kustutamas valveta lõket.


Kava7. juuli 19.00 Rapla kirikMINU LAULUDSiiri Sisask (vokaal)(7€ , 5€)vaata lisaks http://kmf.eelkrapla.ee/?Kava:7._juuli_2012

8. juuli 20.00 Juuru Mihkli kirikORELI SÜNNIPÄEVA KONTSERTVille Urponen (orel, Soome)(koostöös VI Juuru Orelisuvega)Kavas: J.S. Bach, F. Lizst, R. Schumann, T. KuusistoVABA SISSEPÄÄSvaata lisakshttp://kmf.eelkrapla.ee/?Kava:8._juuli_2012

10. juuli 19.00 Järvakandi Pauluse kirik“PUHTAD HELID”Sigrid Kuulmann (viiul), Johanna Vahermägi (vioola),

Andreas Lend (tšello)Kavas: Z. Kodaly, J. Sibelius, J. Halvorsen jt(5€, 3€)vaata lisakshttp://kmf.eelkrapla.ee/?Kava:10._juuli_2012

11. juuli 19.00 Rapla kirikEESTI FILHARMOONIA KAMMERKOORdir. Mikk ÜleojaKavas: C. Kreek, A. Pärt, R. Tobias, G. Grigorjeva(7€ , 5€)vaata lisakshttp://kmf.eelkrapla.ee/?Kava:11._juuli_2012

12. juuli kell 19.00 Käru kirik III Rapla Suvekooli keelpillimängijate meistrikursuse

lõppkontsert(3€) vaata lisakshttp://kmf.eelkrapla.ee/?Kava:12._juuli_2012%26nbsp

%3B%26nbsp%3B%26nbsp%3B%26nbsp%3B%26nbsp%3B%26nbsp%3B%26nbsp%3B%26nbsp%3B%26nbsp%3B%26nbsp%3B%26nbsp%3B%26nbsp%3B%26nbsp%3B%26nbsp%3B%26nbsp%3B%26nbsp%3B%26nbsp%3B%26nbsp%3B%

13. juuli 19.00 Vahastu kirikMÄLESTUSTE JÕGIJaak Lutsoja (akordion), Taavo Remmel (kontrabass),Oleg Pissarenko (kitarr), Guido Kangur (luule)(7€ , 5€)vaata lisakshttp://kmf.eelkrapla.ee/?Kava:13._juuli_2012

15. juuli 19.00 Rapla kirikRapla Kirikumuusika festivali 20. aastapäevale pühen-

datudFESTIVALI GALAKONTSERTHelen Lokuta (metsosopran), Henry-David Varema

(tšello)FESTIVALI KAMMERORKESTERdirigent Lauri SirpKavas: J. Haydn, A. Vivaldi(7€ , 5€)vaata lisakshttp://kmf.eelkrapla.ee/?Kava:15._juuli_2012

16 juuli kel 19.00 Rapla Kultuurikeskus Rapla Suvekooli lauljate meistrikursuse lõppkontsert(3€)vaata lisaksh t t p : / / k m f . e e l k r a p l a . e e / ? K a v a : 1 6 . _

juuli_2012%26nbsp%3B

19. juuli 19.00 Velise Õigeusu kirikSakraalmuusika ansambel “HEINAVANKER”(5€, 3€)vaata lisakshttp://kmf.eelkrapla.ee/?Kava:19._juuli_2012

22. juuli RAPLA KIHELKONNAPÄEV “Evald Saag 100”

kell 10-19 Rapla kalmistul, kirikus ja pastoraadiskell 18.00 Rapla kirikORELIKONTSERTJaanus Torrim (orel)kaastegev Hille Poroson (orel)kavas:D. Buxtehude, J. S. Bach, J. Torrim, A. Pertmann

jt.vaba sissepääsvaata lisakshttp://kmf.eelkrapla.ee/?Kava:22._juuli_2012

Rapla Kirikumuusika festival on saanud päris oma kodulehe, kus on infot ka eelmiste festivalide kohta ning selle aastase festivali kava

ja info esinejate kohta. Festivali koduleht asub aadressil http://kmf.eelkrapla.ee



Mida teha, kui kukeseeni on liiga palju värskest peast ära tarvitamiseks, nagu sel aastal juba korduvalt on juhtu-nud? Tegelikult on ju päris mitu varianti. Olenemata tööt-lemisviisist tuleb alustuseks natuke vaeva näha ja seened kuivalt pintsliga puhtaks pühkida.

•Ilma rasvaineta vedelik välja praadida ja tihedalt kar-pidega sügavkülma. Sulanuna kasutads on nagu värskelt praetud. Säilib erinevalt rasvainega läbi praetust (mõni kuu) järgmise seenesaagini. Nii ei jää seened sitked ega mõrud, nagu toorest seent külmutades võib juhtuda.

•Praadida rohke võiga (mitte õliga, õli ei tahku), suruda purki, panna külmkappi ja tarvitada ära paari kuu jooksul.

•Marineerida (1, 2) või teha segasalateid. Pole minu meelest parim viis kukeseene säilitamiseks, lihtsalt ei meeldi kukeseen hapus marinaadis.

•Kuivatada seened, peenestada kohviveskiga võimali-kult jahuks ja kasutada suvalisele toidule seenemaitse and-miseks. Seda varianti eelistan lisaks sügavkülmutamisele ka ise. ...ja teha saab seda ju kõigist kupatamist mitte vaja-vatest seentest. Kukeseent on lihtsalt mugav kuivatada, ta ei kipu ussitama minema.

Praetud kukeseenedhttp://thredahlia.blogspot.com/2007/07/praetud-ku-

keseened.htmlKukeseeni peab puhastama kuivalt - nii on maitse hoo-

pis parem. Pesemine mõjub mu meelest hukutavalt kõigile kupatamata söödavatele seentele. Korralikuks kuivpuhas-tuseks tuleb leida mugav pintsel ja see töö ei ole sugugi ae-ganõudvam ega vähem efektiivne kui pesemine. Proovige, see tõesti on nii, miks, ei oska arvata.

Seened võib praadimiseks lõigata väiksemaks, aga mitte hakkida peeneks :) Maitset see mu meelest küll ei muuda, küll aga praadimise aega. Kui väiksemaid tükke niisama kaua praadida kui terveid seeni, siis võib kummise tulemu-se saada küll - ikka vastavalt suurusele. Pealegi on ju tore vaadata taldrikule ja näha, MIDA sa sööd.

Tulisel pannil sulatada supilusikatäis korrallikku võid (>80% rasva), puistata mõni tera jämedat (mere)soola ja lisada puhastatud ning väiksemaks lõigatud seened. Pisut enne seeni võib pannile visata ka helde koguse hakitud si-bulat.

Prae aeg-ajalt segades kuni seentest eraldub vedelik ja enamus sellest on ära auranud, maitsesta musta pipraga.

Kalla pannile törts rööska või haput koort (maitse ja panni suuruse järgi), sega läbi ning tõsta pann tulelt. Koore asemel võib vahelduseks kasutada ka kreemjat toorjuustu või hoopistükkis sulatatud juustu. Rukkileivaviilaka peal

http://thredahlia.blogspot.com/2006/10/kukeseene-silitamine-klmutamine-ja.html

KukeseenedKukeseene säilitamine: külmutamine ja seenejahu

nautimiseks võib selle punkti üldse vahele jätta (pildil).Serveeri keedetud ja tilliga üle raputatud värskete kar-

tulitega.

Seenepirukas, kukeseenepirukashttp://thredahlia.blogspot.com/2006/09/seenepirukas-

kukeseenepirukas.htmlSee pirukas on hea nii soojalt kui külmalt, nii kukeseen-

te kui ka puravikega. Kas või leotatud soolariisikatega viib keele alla, aga kukeseentega on lihtsalt parim. Põhja sisse sobib juustuks hästi mõni odavam “parmesaniline” ja ürti-dega toorjuustu võib asendada maitsestamata toorjuustu ning ohtra koguse sobivate ürtidega.

... ja kui seenepirukad seenele tahaks saata, siis võib seened hoopis köögiviljadega asendada ja piruka vastavalt tujule ümber nimetada.

Kukeseenepirukas150 g võid75 g riivitud kõva ja tugevamaitselist juustu150 g valget või täistera nisujahu0.5 dl vett250-300 g värskeid kukeseeni või puravikke (kaaluda

pesemata seeni)100 g suitsupeekonit1 sibul1 sl jahu2 dl piima200 g kreemjat toorjuustu ürtidegajahvatatud valget pipart2 munaRiivi juust peene riiviga. Sega toasoe või jahu ja juustu-

ga. Lisa vesi ja töötle tainas ühtlaseks. Suru tainas lahtikäi-vasse küpsetusvormi ja tõsta külmikusse.

Puhasta seened kuivalt või kui tunned äärmist vajadust neid pesta, siis tee seda voolava vee all ükshaaval ja nõruta korralikult.

Haki sibul ja lõika peekon ribadeks.Prae peekonit sibulaga keskmisel kuumusel kuni sibul

hakkab pehmenema. Lisa seened ja prae kuni seened “kok-ku kukuvad” ning enamus vedelikku on ära auranud.

Raputa pannile supilusikatäis jahu ja sega läbi. Kalla pannile piim, sega korralikult läbi ja kuumuta segades 2-3 minutit, kuni kaste pakseneb. Tõsta pann tulelt ja lisa toor-juust, sega ühtlaseks.

Maitsesta ja jäta jahtuma.Soojenda ahi 200 kraadini ja tõsta pirukapõhi kuuma

ahju. Küpseta 8-10 minutit. Pirukapõhja ääred võid toes-tada fooliumiga.

Sega jahtunud seenetäidisesse lahti klopitud munad ja kalla täidis põhjale.

Küpseta 175-kraadises ahjus 30-40 minutit. Lase valmis pirukal natuke jahtuda ja taheneda ning

serveeri toorsalatiga.


“Kes ütles, et suitsetamine ei mõju naisterahva häälele? Proovige ainult kordki, istudes diivanil, raputada sigareti otsast tuhka vaibale!”

***Blondiin ostis auto ja sõidab rahulolevalt tänaval. Äkki

kuuleb auto all kolinat. Astub autost välja ja vaatab, et min-gi suur detail on auto alt ära kukkunud. Tassib selle siis kui-dagi autosse ja sõidab autoremonti. Mõne aja pärast tuleb meister ja räägib:

- “Üldiselt autoga on teil kõik korras, aga selle kanali-satsiooniluugi peate ilmselt tagasi viima.”

***Ahvid püüavad jõest kala. Läheduses ujuvad kaks kro-

kodilli, kes tahavad ahve lollitada. Mõtlevad, et kuidas seda teha. Üks pakub: “Küsime, et kas näkkab ka. Kui ütlevad, et ei näkka, siis ütleme, et sellistel lõustadel ei saagi näkka-ta. Kui aga näkkab, siis ütleme, et sellistel lõustadel peabki näkkama.”

Krokodillid ujuvad ahvide juurde ja küsivad itsitades: „Kas näkkab ka?” „Kuidas siis näkkab, kui sellised lõustad siin ringi uju-

vad!”***Mees sõidab autoga. Vastu sõidab naine, kes karjub läbi avatud autoakna:

“Siga!” Mees karjub vastu: “Lits!”, sõidab edasi ja järgmise kur-

vi taga sõidab suurele metsseale täiega kümnesse...***“Kellelt sa täna kirja said?” pärib naine mehelt. Too vas-

tu: “Aga miks sa seda teada tahad?” “Miks, miks... küll sa oled ikka uudishimulik!”***“Kas sa armastad mind?” küsib poiss tüdrukult. “Muidugi!” vastab poiss. “Ja sa abiellud minuga?” “Mis imelik komme see sul on - alati teemat vahetada?”***“Issi, kumb on meie majas peremees, kas sina või

emme?” “Muidugi mina, millest selline küsimus?” “Aga miks siis öösiti esikumatil magad?” “Aga sa tead poiss,et peremees teeb, mis peremees

tahab...”***Vestlus mehe ja naise vahel. “Homme tuleb meile mu ema külla!” - Vaikus. “Mitte kauaks, arvatavasti paariks nädalaks!” - Vaikus. “Kas sa kuulsid, mis ma ütlesin?” - Vaikus.

Nali Naljaks“Tore! Ma teadsin, et sa ei ärritu sellest uudisest!” - Raske ohe. “No kuule , ega sul pole vaja siis kohe mu peale karju-

ma hakata!”***Mees vahetab autoteeninduses rehve. Mõni tund pärast teenindusest lahkumist saab ta SMS-i: “Kui olete veel terve, siis keerake palun poldid kinni. Me unustasime, vabandust!”***Autotöökojas küsib mees meistrilt: “Öelge, kas mu autoga annab veel midagi teha?” “Aga muidugi!” vastab meister. “Talt tuleb vaid võtta esimene ja tagumine pamper ja uus auto vahele panna...”***Noor neiu siseneb striptiisiklubi mänedžeri kabinetti: “Ma tulin kuulutuse peale…” “Hea küll, näidake rindu!” Neiu võtab häbelikult pluusi ja rinnahoidja ära. “Hea küll, minge keset kabinetti ja tantsige!” Tunni aja pärast lülitab mänedžer muusika välja ja

teatab: “Ei, te ei sobi meile – te ei paindu piisavalt!” “Aga ma oskan ka arvutiga töötada!” õiendab neiu. “Mis see arvuti siia puutub?” “Kuidas ei puutu?! Ma tulin ju raamatupidaja kohale

kandideerima!” ***

Toimub siseorganite koosolek. Juhatajaks on aju: “Meil on siin kitsaks läinud, peaks kedagi amputeerida

laskma.” Sapp: “Loobume kopsust, meil on neid kaks.” Aju: “Ei saa, ta suitsetab ja ei saa ühega hakkama.” Sapp: “Siis neerust, neid on ka kaks.” Aju: “Ei. Ta joob.” Sapp: “Loobume munadest, neid pole tal niikuinii

vaja.” Seepeale tõusis M**n püsti: “Ainult üle minu laiba!” Aju: “Sina istu, rsk. Nii kui sa tõused, kaob minul mõt-

lemisvõime!”***Mees läheb ujuma. Samal ajal varastatakse tal riided

ära. Eemal märkab beebivankrit ja haarab sealt kaks pudipõlle. Ühe seob ette ja teise taha,ning hakkab vaikselt ära liikuma, aga mingi ajapärast näeb et inimesed naera-vad ja näitavad pudipõllede suunas. Mees siis vaatab mis seal kirjas on. Ette oli kirjutatud “Kasva-kasva memme rõõmuks”, taha oli aga kirjutatud “Söögi ajal ära pirise”.


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21

22 23 24

25 26 27 28

29 30 31 32 33 34 35 36 37

38 39 40 41 42 43 44 45

46 47 48 49 50 51 52

53 54 55 56

57 58 59 60 61 62 63 64

65 66 67 68 69 70 71 72

73 74 75 76 77

78 79 80 81 82 83

84 85 86 87 88 89 90 91

92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102

103 104 105 106

107 108 109 110

111 112 113 114

PAREMALE 1 Hõimupealik Vana-Kreekas, hiljem

kuningas 9 Tegelikkus 18 Närima 19 Linn ja järv USA ja Kanada piiril 20 Kõige enam 21 Jõgi Kesk-Euroopas 22 Erinevate muusikateoste kokkusegamine 23 Austraalia filminäitleja ja -lavastaja (s

1956) 24 Maitseaine 25 Teatmeteos 26 Suvinisusort 27 Liikumisvõimeline elusolend 28 Näo osa 29 Imik 32 Puhkpill 34 Tehiskeel 35 Puiestee 38 G.Puccini ooper 40 Puuduv, eemalviibiv 44 Grimass 46 Kreeka saatusejumalanna 47 Vee jälg pinnases 49 Nakkumine 51 Urve, väike vaheruum aines 53 Putukas 54 (raudtee)rööbas 56 Liisku heitma 57 USA kosmoseorganisatsioon 60 Keskpunkt, keskkoht 61 Teravili

62 Mõisa ülemkubjas 65 Teater Eestis 67 Kehv, vilets, niru 68 Kitsas perv kaitsekraavi esikülje ja

eesvalli vahel 71 Tegelane "Kevades" 73 Maja osa 74 Paraguai tee 76 Toa osa 77 Paremik, valituim osa 78 Arvamisi 81 Uuesti 83 Kogu aeg, alati 84 Iiliti puhuv 87 Tundemeel, meelelisus 89 Puude mahu mõõtühik 92 Inglise kuldmünt 95 Juga Venezuelas 97 Õukonnapidu100 Jahujook103 Kolmekordne kalavõrk104 Hääle valjuse ühik105 Papagoi106 Ratsakarjuste viskenöör107 Piiskopimüts108 Lõhkeseade109 Milliampersekund110 Muhamedi usk111 Astumine, samm112 Leiva- või saiapätsike113 Magnetilise induktsiooni ühik114 Kuujumal India mütoloogias

ALLA 1 Jaotistega klaastoru (keemias) 2 Näitleja (1927-90) 3 Riidesort 4 Vastsündinu 5 Vesine toit 6 TV tegelane 7 Koobas 8 Trigonomeetriline funktsioon 9 Munakollane 10 Agul 11 Positiivne poolus 12 Peen pr. lõuend 13 Absorbeerima 14 1000kg 15 Riigiametnik Vana-Roomas 16 Lahkuminev 17 Vaikselt 30 Laetud aatom 31 Brasiilia osariik 32 Mahuti 33 Neelav, imev veekeeris 36 Riigi sümbol 37 Ajastu 39 Partisan 41 Kehvade üliõpilaste ühiselamu keskajal 42 Nivoo 43 Riigikogu liige (PPL) 45 Raske kuritegu 46 Ajaühik 47 Linn Leedus 48 Nädalapäev 50 Vürtsisegu 52 Peremees, valdaja 55 Nõidade pidu 58 Eeslinn 59 Kogu aeg 60 Eesti rahvustoit 61 Doonau lisajõgi 63 Puust anum pesupesemiseks 64 Dokumente koostav ja kinnitav

ametiisik 66 Näitleja (1929-84) 69 Ega siis 70 Näitus-laat 72 Häire, tõrge 75 Leppekohane 78 Soiguma 79 Teele asuma 80 Undruk 82 Teatud siidriie 85 Egiptlaste püha lind 86 Käpik 88 Üle elama 90 Kanali, tee suunda tähistav liin 91 Teadmiste kontroll 93 Riist vähkide püüdmiseks 94 Irdumine 96 Langus, alanemine 98 Mehhiko filminäitleja ja lavastaja (s

1932) 99 Objekt101 Pealinn Euroopas102 Kirjavahemärk


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21

22 23 24

25 26 27 28

29 30 31 32 33 34 35 36 37

38 39 40 41 42 43 44 45

46 47 48 49 50 51 52

53 54 55 56

57 58 59 60 61 62 63 64

65 66 67 68 69 70 71 72

73 74 75 76 77

78 79 80 81 82 83

84 85 86 87 88 89 90 91

92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102

103 104 105 106

107 108 109 110

111 112 113 114

PAREMALE 1 20 naela 9 Indiaanlaste nahkjalats 18 Islami peajumal 19 Astumine, samm 20 Raiumiseks eraldatud metsaosa 21 Sise-, sisemine 22 Jenissei lisajõgi 23 Anne 24 Doonau lisajõgi 25 Kõrge meeshääl 26 Tegelane "Kevades" 27 Purjelaeva osa 28 Lehtpuu 29 Metsik viha 32 Puupakuke 34 Määrsõna 35 Laevade randumispaik 38 Linn Soomes 40 Etanaat 44 Haldusüksus Venemaal 46 Kahevõitlus 47 Vooditarve 49 Suurejoonelik 51 Varn 53 Tänav 54 Piiskopimüts 56 Levikuala 57 Samoa pealinn 60 Pirnisort 61 Pulbriline putukamürk 62 Teater Eestis

65 Haarama, krahmama (murdes) 67 Rumeenia ringtants 68 Suur lai tükk 71 Viiuldaja 73 Kleepaine 74 Ablas, täitmatu 76 Eit 77 Eesti näitleja 78 Virelema 81 Vald Järva maakonnas 83 Papagoi 84 Idanema panema 87 Kehv, vilets, niru 89 Kultusehoone 92 Osa saamas, jagamas 95 Lõtvunud, vaibuv 97 Peruu pealinn100 Kallas, äär103 Määrsõna104 Vulkaan Sitsiilias105 Jõud106 Eesti näitlejanna107 Puiestee108 Surmajumal India mütoloogias109 Kreeka täht110 Juustuvesi111 Metsaand112 USA kosmoseorganisatsioon113 Setu koori kõrgeim hääl114 Ümmargune pallikujuline ese

ALLA 1 Asula Valgamaal 2 Jõgi Kesk-Euroopas 3 Süljega koos 4 Teatud munst pintsak 5 Himur, ablas 6 Linnupidamishoone 7 Tähe- 8 Seade esemete valmistamiseks

survetöötlemise teel 9 Heli-, muusika- 10 Välja mõeldud 11 Suur kraav 12 Eesti linn 13 Visand 14 Kuna, kuivõrd 15 Indiaani hõim Peruus 16 Orient 17 Kehtestatud hulk, kogus, suurus 30 Hautatud liharoog 31 Meelevald, võim 32 Teatud püstol 33 Usulahk 36 Vistrik 37 Pikkusühik 39 Ankruvinn 41 Kiirus, kiirusaste 42 Kitsas 43 Tervitus 45 Linnavalitsus 46 Kaksus 47 Tootmisjaoskond 48 Kärme 50 Riik Aasias 52 Aerudega sõjalaev 55 Rullkardin 58 Kreeka täht 59 Jordaania pealinn 60 Veesõiduk 61 India osariik 63 Zola romaan 64 Riisiviin 66 Küla Raplamaal Rapla vallas 69 Vanakreeka laulik 70 Jäme vorst 72 Lehma kehaosa 75 Jõgi Leedus 78 Islami pühakiri 79 Talutaja 80 Puhkama 82 Eesti näitleja 85 Prantsuse näitleja (s 1964) 86 Salakraav 88 Kogu aeg 90 Riik Aasias 91 Terase ja nikli sulam 93 Suusataja 94 Võlg 96 Üksildane inimene 98 Lääge 99 Maksedokument101 Ülev mõte102 Kümme


Veel veidi peamurdmist: sudokud 2 8 1 4 7 3 9 8 5 2 8 6 7 3 3 7 8 6 9 5 2 5 2 6 3 1 3 2 7 4 5

1 8 2 6 9 1 3 4 2 4 3 1 9 6 3 2 4 1 3 6 3 9 8 6 5 7 2 9 6

2 9 3 6 7 2 4 7 9 1 9 6 8 2 4 3 1 8 3 6 9 5 8 9 2 8 3 5 6 1

3 4 2 5 4 9 9 8 1 7 9 3 6 4 6 2 3 5 2 8 7 3 9 2 2 6 7 2 8 3

1 6 5 4 3 2 9 6 4 2 1 7 8 6 4 2 5 2 6 7 3 8 4 9 5 2 1 7

7 9 6 3 4 7 2 2 5 5 8 4 6 3 1 6 1 5 4 7 9 6 4 3 1 8 1 4

7 3 2 6 1 5 4 9 85 9 6 3 4 8 7 1 24 8 1 2 9 7 3 5 61 5 7 9 8 4 2 6 39 4 3 7 6 2 1 8 52 6 8 1 5 3 9 4 78 7 5 4 2 9 6 3 16 2 4 5 3 1 8 7 93 1 9 8 7 6 5 2 4



Selleks aastaks on naised kärutatud, üle võlli kiigutud, vägikaigas veetud ja tantsud jaaniöösel tantsitud. Suured tänud kõikidele võistlustel osalenutele, pealtvaatajatele ja toetajatele, kes hoolimata kehvast ilmast Kassi-Võllimäel toimunud ürituse läbiviimise võimalikuks tegid!

Naisekärutamises said naela hõbedat ning I koha Kristina ja Eeri Zaitsev (pildil keskel ainult Kristina, kuna Eeri kärutas autasustamise hetkel pesamunaga juba kodu poole), II koht Marleen Pärkma ja Karl Aas ning III koht Mairi Henriksoo ja Margo Paluoja. PALJU ÕNNE!!!

Selleks aastaks on naised kärutatud

Eidapere võllimees 2012 Aigar Hansen (keskel), II koht Raimo Merekivi ja III koht Silver Niinemets


Eidapere jõumees 2012 Mikk Meinberg (keskel), II koht Kalle Toomet, III koht Meelis Ohu.Aare Hindremäe fotod

Selleks aastaks on naised kärutatud

Nüüd saab Raplamaa Ühistöö pdf-faili alla laa-dida aadressilt http://www.raplayhis.eu/ Kehtivad ka kõik varasemad allalaadimisaadressid ja e-posti aadressid. Mugavaim koht lehe lugemiseks korrali-ku internetiühenduse korral on http://issuu.com/piirp .

Kommentaare, repliike, arvamusi saab nüüd jät-ta külalisteraamatusse aadressil http://raplayhis.eu/gbook/

Sõnumite jätmiseks ja loomulikult ka sõnumite lugemiseks ei ole vaja liikmeks registreerida (siiski oleks soovitav seda teha). Postituste tegemisel pa-lume arvestada seadusandlust ja head tava kedagi mitte solvata ning mitte esitada laimu. Iga autor vastutab oma sõnade eest vastavalt seadusandluse-le.

Kolmapäeviti ilmuvasse Raplamaa Ühistöösse

ootame materjale, reklaame ja kuulutusi teisipäeva tööpäeva lõpuni. Tavapäraselt on uus number val-mis teisipäeva õhtu jooksul ja hilisõhtul saab seda juba lugeda.

Vähemalt sügiseni pannakse Raplamaa Ühistöö kokku väljaspool Rapla maakonda. Seega ei ole meil võimalik otseselt osaleda kohapealsetel üritustel. Kohalike sündmuste kajastamine sõltub seega suu-remal määral meie senistest ja uutest kaastöölistest. Aga kui teie asutus või ettevõtmine väärib üldsusele tutvustamist, kirjutage meile sellest ja saatke ka pil-te. Ootame oma lugejate pilte ja jutte ka suvistest üritustest ja ettevõtmistest, mida nad külastavad.

Reklaami ja kuulutuste avaldamine on jätkuvalt vähemalt sügiseni tasuta. Kõikvõimalikku infot oo-tame e-maili kaudu.

Raplamaa Ühistöö

Raplamaa Ühistöö


MASINAPÄEV MÄRJAMAA VALLA SILLAOTSA TALUMUUSEUMIS

Kell 8.00 Kogunemine ja tehnika ülespanek väljanäitu-seks.

10.00-14.00 Vanatehnika (autod, mootorrattad, võrrid, jõumasinad, ja muu tehnika) hindamine.

11.30 Maamootorite “ POPSUMINE”12.00-14.00 Lõunasöök osalejatele (tasuta)15.00 Autasustamine ja masinapäeva lõpetamine. TÄHELEPANU! Samaaegselt toimub SUUR LAAT.• vanavara (kaasaarvatud vanatehnika)• käsitööd• koduloomadAUTASUSTAMISELE PÄÄSEVAD:- Paremini restaureeritud jõumasin (statsionaarmoo-

tor)- Omapärasem jõumasin- Kaunima “lauluhäälega” jõumasin. Lauluhääle kauni-

duse otsustavad muusikutest komisjon.- Vanim auto- Paremini restaureeritud auto- Parim autoga kostümeeritud ekipaaz.- Parim kaunistatud pulmaauto (Valiku teeb rahvas.)- Vanim mootorratas-- Paremini restaureeritud mootorratas.- Vanim traktor.- Vanim mehhanism mille käitamiseks vajati statsio-

naarmootorit.10.15 – 14.45 Kultuuriprogramm• ansambel VANAD VIISID

Masinapäev -Vabariiklik tehnika-alane laat Sillaotsal 7. juulil

• naisrahvatantsurühm ÜLEJALA SUSSISAHISTA-JAD

• naiskoor LOOTUS• eakate tantsurühm VALGU VALLATUD• laste tantsurühm MärjamaaltVANATEHNIKAGA kohaletulnuile on üritusel osale-

mine tasuta ja et kõik osalejad õigel ajal koju jaksaks minna on korraldajate poolt ka toitev lõunasöök. Külm õlu!

Müügiplatsi rent laadal 5 eurotMasinapäeva ja laada sissepääs täiskasvanule 1 euroN.B. kogu masinapäeva tulu antakse Sillaotsa Talumuu-

seumi mootorite varjualuse fondi.Masinapäeva toetavad:Sinu Ekspert OÜHandymann OÜAS A.Le CoqSiidivennadRapijata OÜ Karu Trans OÜFIE Boris Metsansambel VANAD VIISIDPÕLLUMEHE KAUBAMAJAMärjamaa VallavalitsusTÄIENDAV INFO JA OSALEJATE REGISTREERIMI-

NEJüri Vaikjärv tel: 5341 8951Jüri Kusmin tel: 5397 9308Raivo Hannus tel: 504 3614E-post: [email protected], [email protected] ka www.velise.ee/muuseum

http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-4933.html

Foto Sillaotsa talumuuseumi koduleheküljelt http://www.velise.ee/saurus/index.php?id=1079


Muuseum avatud1.maist - 31. augustini

E - P 10-17

1.septembrist - 30.aprilliniE - R 10-17

L - P tellimisel


Pizzadhttp://pizzakiosk.ee/ väike SUUR 2. JÜRI PIZZA (suitsukana, peekon, virsik, barbeque kaste) €3,40 €7,65 3. ALLA POLINA (suitsukana, paprika, ananass) €2,90 €6,90 4. MAFIOSO (sink, suitsukana, salaami, suitsujuust, oliivid, paprika, sinihallitusjuust) €4,00 €8,65 5. CONTRAPOLLO (suitsukana, sink, ananass, küüslauk, paprika) €3,45 €7,60 6. TÜRI PIZZA (hakkliha, sink, peekon, mar.kurk, küüslauk, sibularõngad) €3,10 €6,80 7. ROCCA AL MARE (kebab, salaami, tomat, basiilik, mozzarella, päikesekuivatatud tomat) €4,05 €8,75 9. FANTAASIA (neli lisandit Teie valikul) €4,20 €9,20 10. VEGETARIANA (seened, paprika, oliivid, ananass, tomat) €2,90 €6,85 11. TUTTI-FRUTTI (krevetid, salaami, ananass, küüslauk, makra) €3,50 €7,10 12. SIGARILLO (hakkliha, paprika, sibul, suitsujuust) €2,80 €6,25 13. TEX-MEX (terav) (hakkliha, küüslauk, sibul, paprika, jalopeno) €2,80 €6,40 14. LUXORY (juustuäär, krevetid, suitsukana, ananass, paprika, sink) €3,85 €8,10 16. FRANCESCANA (sink, vorst, paprika, shampinjonid) €2,90 €6,95 17. LASTE PIZZA (pizzakaste, vorst, juust) €2,30 €5,60 18. MARGHERITA (pizzakaste, juust) €2,30 €5,60 22. PAIDE PIZZA (topelt kogus sinki, ananass, sinihallitusjuust) €2,95 €7,10 24. BECONARE (peekon, salaami, suitsukana, virsik, shampinjonid, sinihallitusjuust) €3,85 €8,10 25. CARNEOLI (mõõdukalt terav) (hakkliha, peekon, marineeritud kurk, sibul, küüslauk) €2,80 €6,60 32. OPERA (sink, marineeritud kukeseened, tomat, marineeritud kurk) €3,30 €7,90 33. JOLANTA (salaami, tuunikala, sinihallitusjuust, virsik) €3,20 €7,65 34. CASABLANCA (suitsukana, tomat, ananass, suitsujuust) €3,05 €7,05 35. TARAPITA (salaami, vorst, tomat, marineeritud kurk, värske kurk) €2,85 €6,50 36. LA PERLA (hakkliha, tomat, seened, krevetid, marineeritud rannakarbid) €4,25 €9,30 37. PAPA CARLO (hakkliha, pärlsibul, shampinjonid, marineeritud kurk, paprika) €3,00 €7,15 38. ELDORADO (mõõdukalt terav) (sink, hakkliha, marineeritud kurk, jalopeno) €2,90 €6,95 LisandidOliivid, salaami, sinihallitusjuust, vorst, ananass, peekon, suitsujuust, küüslauk, virsik, jalopeno, tomat, marineeritud

kurk, paprika, värske kurk, sibul. €0,60/tk BBQ-kaste, ekstra juust, krevetid, rannakarbid, sink, hakkliha, šampinjonid, makra, juustuäär, pärlsibul, päikesekui-

vatud tomatid. €1,20/tk Kukeseened, Mozzarelaa juust, tuunikala, suitsukana, kebabliha €1,50/tk Kiosk on avatud kella 11-21

Raplas Viljandi mnt 4 on avatud pizzakiosk


MENÜÜ RAPLACANA taigen, kaste, riivjuust, sink, sampinjon, sibul ALUMARE taigen, kaste, riivjuust, suitsuvorst, tomat, oliiv LOHUNARA taigen, kaste, riivjuust, hakkliha, jalapeno, tomat VALTUNEZE taigen, kaste, riivjuust, hakkliha, oliiv, paprika KOHILATARIANA taigen, kaste, riivjuust, suitsukana, krevett, ananass KEHTNAPICANTE taigen, kaste, riivjuust, sink, jalapeno, ananass KUUSIKUTONNO taigen, kaste, riivjuust, suitsuvorst, krevett, oliiv JUURULINO taigen, kaste, riivjuust, suitsukana, paprika, ananass HÜTIPITSA taigen, kaste, riivjuust, 4 lisandit omal valikul. 2 LISA-sink,suitsuvorst,hakkliha ,suitsukana,tuunikala 2 LISA-tomat,oliiv,ananass,papri ka,jalapeno,sibul,krevett HINNAD SUUR PITSA (30X30) 5.50EUR VÄIKE PITSA (20X20) 3.20EUR LISAND 0.60EUR RD COLA,SPRITE,FANTA 0.64EUR VESI 0.50EUR KÕRREJOOK 0.45EUR KOHV 1.20EUR TEE 0.90EUR GIN, ÕLU (0.33) 2.00EUR PITSADE OOTEAEG ON 15-25MIN. PITSADE ETTETELLIMINE TEL. 56 77 95 26

Lisaks nimetatule asub Raplas Karmani kaubamajas (Kooli 6a) Piccolo Pizza. Piccolo Pizza oma hindu internetis avalikustanud ei ole.

Küll on aga oma toodete nimekirja ja hinnad avaldanud facebookis

Pitsa Hütt Rapla bussijaamas (Tallinna mnt 2a)

7 9 6 3 4 7 2 2 5 5 8 4 6 3 1 6 1 5 4 7 9 6 4 3 1 8 1 4

7 3 2 6 1 5 4 9 85 9 6 3 4 8 7 1 24 8 1 2 9 7 3 5 61 5 7 9 8 4 2 6 39 4 3 7 6 2 1 8 52 6 8 1 5 3 9 4 78 7 5 4 2 9 6 3 16 2 4 5 3 1 8 7 93 1 9 8 7 6 5 2 4


Järvakandi saab Konsumi

Senine A ja O kauplus tehakse ka suuremaks



Documents

Raplamaa Ühistöö nr 27