Raplamaa Ühistöö nr 51, 18.12.2013

Nr. 51(103) 18. detsember 2013Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Jätkub 4. lkJätkub 2. lk

Jätkub 3. lk

Lõpetas ENSV oma tegutsemise rahavahetusega. 1500 rubla muutus 150 Eesti krooniks.

See oli raha, mis meile vahetati ja sellega tuli ära ela-da terve kuu aega. Jäime ellu.

Hinnad olid inimlikud ja ka palgad enam-vähem. Sai osta leiba – saia ja ka elekter makstud.

Kellel oli auto, paari kroonise bensiiniliitriga hakati küll vähem sõitma, aga sai kuidagi hakkama. Rahvas oli joovastuses oma „vabadusest“.

Varsti muutus kõik. Hinnad hakkasid tõusma, pal-gad ei jõudnud järele. Pakuti välja uus joovastus, mil-leks said Euroopa Liit ja NATO. Ka nendesse mahtu-sime sisse.

Vahetati välja ka meie vahepealne Eesti kroon euro-de vastu. See vahetus oli juba üsna nukker. Öeldi küll, et euro ei tõsta hindu aga praeguseks on seis selline, et tollase rubla vahetusrahaga kroonide vastu, ehk 150 krooni eest ei saaks enam mitte kuidagi osta kümmet kirjamarki ja ilusat postkaarti, et saata jõuluõnnitlused.

Pandi peale käibemaks 20% iga ostu eest. Ka toidu-ained on sama maksu all. Aga ikka on riigile selles veel vähe. Elektri kohaletoimetamine on mitmeid kordi kallim voolust enesest ja lisaks kõigele võetakse veel ka aktsiisimaksu! Järelikult pole elekter enam vajaduspõ-hine, vaid hoopis luksuskaup.

Igapäevased uudised toovad meile ikka sama mäsu-lit Maidani (iseseisvuse) väljakul.

Ukraina siseväed alustasid eriüksuse Berkut toetu-sel barrikaadide likvideerimist. Siseministeeriumi tea-tel sai selle käigus vähemalt kümme sõjaväelast kan-natada.

Saabuvad Jõulud on ka meenutuste aeg. Valisin tä-naseks ühe maailma kuulsaima lauljatari

Timi Yuro. Rosemary Timothy Yuro sündis 4.augustil 1940

Chicagos, Illinoisis ameerika-itaalia perekonnas, kel-le esialgne nimi võis olla Aurro.

Kommunistlik mentaliteet

eksisteerib edasiehk

„Mitte sittagi pole siin muutunud“

/E.Baskin/

Mille nimel kisklevad Kiievi

mässulised

Timi YuroAivo Oina

Raplamaa Ühistöö 2

Jätkub 5. leheküljel

Algus 1. lk

Piisab vaid veidi tugevamast tuulest ja kohe on ri-vist väljas kõrgepingeliinid, madalpingetest rääkima-ta. Eelmisel nädalal oli 13. kuupäeval Järvakandi terve päeva pimeduses. Polnud ei vett, ei telefoni, mobiili-mastid said patareivoolust tühjaks. Lapsed ei saanud kooli, lasteaiad olid suletud, lapsevanemad ei saanud tööle minna. Tehasest rääkimata. Vooluta olid ka kaks Varbola suurtööstust, väikemajandeist ja kauplusest rääkimata. Kui selline asi oleks Stalini aegu juhtunud, oleks väga paljud Eesti Energia juhid lihtsalt maha las-tud. Seda oleks tollal käsitletud kui diversiooni.

On arusaamatu, kuidas ei suudeta meie paljukii-detud riigis elektriliine maa alla viia. Vähemalt kõrge-pingeliine. Jälle aetakse kõik langevate puude süüks. Tegelikult on need põhiliinid ehitatud veel vene ajal ja ainuüksi vanarauda need saates jätkuks raha maaalus-te kommunikatsioonide rajamiseks.

Meie riik on rikas. Vähemalt statistiliselt. Abistame rahadega meist palju paremal sotsiaalabi tasemel ole-vaid riike. Oleme ka esirinnas vist ainukestena NA-TOle makstavas 2%-s. Mitmed teised riigid maksavad tihti väiksema osa.

Võrdluseks Island. Käibemaks toidult vaid 7%, raa-matutel ja ravimitel veel väiksem. Osa ettevõtteid on käibemaksust hoopis vabastatud, näiteks haridustee-

Kommunistlik mentaliteet eksisteerib edasi ehk „Mitte sittagi pole siin

muutunud“/E.Baskin/

nust pakkujad. Õpetaja palk ühe tunni eest on kuni 40,4 eurot. Abiraha immigrantidele on 1118 eurot kuus. Ilma priiskamiseta elab sellega ära küll.

Meil aga tõstetakse igal aastal riigikogulaste palka-sid ja mitte väikeses osas. Ainuüksi peaminister hak-kab uuest aastast saama igakuiselt rohkem, kui 1000 eurot. Pensionäridele antakse juurde „aprillinaljana“ 10-15 euro vahel. Rahvale see muidugi ei meeldi, aga selle vastu tahetakse ära keelata igasugune streikimine valitsuse mõjutamiseks.

Sotsiaalministeerium valmistab ette seaduseel-nõud, mille järgi võib muu hulgas keelu saada poliiti-line streik.

Mis teeb rahva vihaseks? Üks näide: Kokku kulu-tas 101 riigikogulast kuluhüvitisteks, mis on palgalisa, eelmise aasta jooksul 721 200,46 eurot. See oleks üm-berarvestatuna üle 37 000 lapsetoetuse, mis tähendab, et ühes kuus saaks enam kui Rapla maakonna täis lapsi selle raha eest 19,18 eurot lapsetoetust.

Riiklikku matusetoetust, mis 2011. aastal oli 191,74 eurot ja siis ära kaotati, saanuks selle summa eest ja-gada 3761-le oma lähedase kaotanud inimesele. Seda oleks rohkem kui elab Kärdla linnas inimesi (3308).

Valitsuse soov on see, et inimesed oleksid kuulekad

Stereik


Jätkub 4. leheküljel

Algus 1. lk

Kannatanuid oli ka meeleavaldajate hulgas ning opositsiooni teatel vahistati vähemalt 11 inimest.

Ukraina siseministeerium teatas, et „meetmed Ise-seisvuse väljakut ümbritseva territooriumi heakorras-tamiseks“ võeti öösel kasutusele selleks, et mitte teki-tada kodanikele täiendavaid ebamugavusi. Hea nali Ukraina moodi!

President Janukovõtš, kes veel hiljuti ei osanud uk-raina keelt, tegi Euroopa Liidule ettepaneku pakkuda Ukrainale finantsabi. 20 miljardit eurot! Teise abina ootab ta Venemaa poolseid pakkumisi. Istub nagu kits kahe kuhja vahel. Aga rahvas on tänavatel.

Tekib küsimus, kui palju seal väljakul meeleaval-dajate seas on neid, kes tööl käivad? Enamasti noored ikkagi, kellel pole väljavaateidki kujunenud. Inimesed tahavad lihtsalt actionit, olenemata sellest, mis tegeli-kult toimub. Isegi, kui nad seisavad õige asja eest, ei pruugi nad sellest õigesti aru saada. Selles suhtes on sellest jamast kahju. Võite boikoteerida presidendi ot-suseid, kuid saab ka teisiti, ei pea kive loopima.

Ilma Kiievis teevad Lääne-Ukraina kolme oblasti esindajad ja osa ka Kesk-Ukrainast.

Ida-Ukraina tööstusoblastid teevad tööd ja märuli-tes ei osale.Ka eristaatuses Krimm on momendil roh-

Mille nimel kisklevad Kiievi mässulised

kem vaatleja rollis, kuigi toetab regionaale. Ukraina mõistes käputäis mässajaid nõuavad presi-

dendi tagasiastumist.Ukraina rahva arv on 45 372 700. Platsil on ligi-

kaudu 15000 inimest. Teeme võrdluse: kui Eesti rahvaarv, mis on 1,2 mil-

jonit, siis proportsionaalselt oleks Eestis meeleavalda-jate arv kusagil 250 inimest. Ei tea, mis jutt siis EL ja Eesti juhtide suust tuleks, kui Tallinnas 250 inimest liiklust segaks, hooneid blokeeriks, kive sillutisest üles kangutaks ja politseid loobiks. Nõudmisteks oleks näi-teks, et valitsus ja president tagasi astuks, Eesti integ-reeruks näiteks Venemaaga või Hiinaga?

Kas meie president ja valitsus oleks astunud tagasi? Ei usu.

Rahvas tänavail ei otsusta Ukrainas midagi. Seal käib võitlus võimu pärast, võim aga tähendab raha. Ülesköetud rahvas on ainult vahend võimu saavutami-seks, pärast saadetakse nad koju ja siis hakkab rahvas pikapeale ärkama ja ei saa midagi aru, mis ümberringi toimub, sest seda mida lubati - seda nad ei näe nagu oma kõrvu.

Ukrainlased võivad ju emotsioonihoos tahta Eu-

Nii suhtuvad noored presidendisse.


Algus 1. lk

Algus 1. lk

roopasse - kuid jäävad siiski kuuluma Venemaale. Mentaliteedilt, harjumustelt, väärtushinnangutelt. Sel-lepärast puht humaansuse seisukohast leian, et ukrain-laste tee viib ikkagi Venemaale.

Ja mida rutem see mässajatele selgeks tehakse - seda valutum see on.

Enne kui Ukrainal üldse kellegagi lõimuda, tuleks selles korrumpeerunud ussipesas suurpuhastus teha. Kogu see RADA laiali peksta ja ka vanad olijad nagu näiteks Tõmošenko, kes on ilmselgelt hunt lambana-has, neid ei tohiks enam üldse ligi lasta riigikraanidele.

Ja ikkagi, kas need EL-i “pooldajad” tööl ei peagi

Mille nimel kisklevad Kiievi mässulised

Parim sõber avaks ka Ukrainale uksed.käima? Kust tuleb see päevaraha, et molutada nädalate kaupa tänavatel? Selge see, et neid rahutusi rahasta-takse väljaspoolt. Eks tsaarivõimgi kukutati Venemaal Saksa rahadega ja küllap nüüd lisab oma dollareid ka USA.

Ja lõpuks siis kõige rabavam uudis:„Euroopa Liidu välispoliitiline esindaja Catherine

Ashton ütles, et Ukraina president Viktor Janukovõtš kavatseb laiaulatuslikule kaubandus- ja koostöölep-pele Euroopa Liiduga, millest ta eelmisel kuul loobus, siiski alla kirjutada“.

Vaat niimoodi!Jeremy Nagelmyller

orjad, kes ei mõtleks kriitiliselt ega protestiks. Tuuak-se sisse mõiste, mis annab võimaluse sõlmida selliseid kollektiivlepinguid, kus pooled lepivad kokku abso-luutses streigikeelus, kus mitte ühelgi tingimusel strei-ki, töösulgu, hoiatusstreiki ja toetusstreiki teha ei tohi. Nende muudatuste trend on selgelt streigivõimaluste keelustamine. Sellest “eelnöust” saab järeldada, et va-litsev klikk on teadlik jalgealuse ebakindlusest ja kar-dab nende endi poolt tekitatud olukorda.!

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ei kõhkle seda nimetamast kurioosumiks ja põhjako-

reastamiseks. Aga kus on sisendusjõulised ajakirjanikud, ameti-

ühingud ja parteid, kes valitsejatest sõltumatult selgi-taksid, kuivõrd see ettepanek esitatud kujul mahub või ei mahu Eesti rahva lootustesse Euroopa Liidus?

Valitsejad on meile põlvkondade kestel väsimatult korranud, et on vaja mõelda suurelt ja et nemad mõt-levadki suurelt. Nad mõtlevad juba nii suurelt, et kaob arusaamine sellest, kui väike on tegelikult Eesti.

A. Aju

Kommunistlik mentaliteet eksisteerib edasi ehk „Mitte sittagi pole siin

muutunud“/E.Baskin/


Algus 1. lk

Rosemary Timothy sünni järgselt hakkas pere kasutama nime Yuro. Noor Rosemary kolis oma perega Los Angelesesse 1952. aastal Seal laulis ta oma vanemate itaalia restoranis ja vaatamata oma perekonna vastuseisule ka kohalikes ööklubides.

Kõige tuntumad salvestused peaksid olema “ Hurt “ ja “Smile” Timi Yuro oli eelkõige ikkagi ameerika laulja ja helilooja. Teda kutsuti “Väike tüdruk, suur hääl”, kellel oli

„sinisilmne soulistiil“ ja kontra-alt, mis kohati kõlas üsna mehelikult. Paljud raadiokuulajad 1960ndate alguses arvasid, et Yuro on mustanahaline.

1960. Yuro kaks TV esinemist Ed Sullivan Shows ja külalisena American kõlakoja saates lisasid kuulsust veelgi. Algasid pikad maailmaturneed.

Aastal 1980 avastasid Ameerika arstid Yurol kõrivähi. Nüüd hakkas lauljatar palju salvestama, tahtes jätta endast maha oma unustamatud laulud ja hääle.

1981 tegi Yuro comebacki Hollandis, esinedes aukülalisena Hollandi riigitelevisioonis. Tema uuendatud versioon “Hurt” tõusis viiendaks Dutch edetabelites. Timi Yuro kirjutas alla ka lepingule Hollandi plaadifir-maga Dureco, et salvestada uus album, „Ihuüksi ma olen“, mis tõusis tippu Hollandi muusikatabelites. Yuro kolis elama Hollandisse ja jätkas hittsinglite ja albumitega.. Mõne aasta pärast tuli aga Yuro tagasi Ameerika Ühendriikidesse. Tema viimane salvestus oli vinüül album „Täna“, mis ilmus 1982 Ariolas ja oli toodetud koos tema vana sõbra ja kaastöötaja Willie Nelsoniga .

Aastal 1990 andis plaadi uuesti välja Yuro enda plaadifirma Timi ja nimega „Timi Yuro Sings Willie Nelson“Timi Yuro tervis aga halvenes edasi ja lõpuks eemaldati temal operatsiooni käigus kõri. 2004 suri ta vähki. Muusikalised meenutused leiate siit: http://www.youtube.com/watch?v=BPy-Memj0vE&list=RDPsrCqZljmqs http://www.youtube.com/watch?v=4EOXBAbBcyIhttp://www.youtube.com/watch?v=PsrCqZljmqs http://www.youtube.com/watch?v=ehA0bLhck_g http://www.youtube.com/watch?v=T40FLveGh5M 1981Popurrii: http://www.youtube.com/watch?v=zE-S9XTZJOo&list=PLC691F9BFD18C970A http://www.youtube.com/watch?v=TB61Vn6jf1M Elvis Presley versioonhttp://www.youtube.com/watch?v=T40FLveGh5M&list=RD2j126R2LkgQ

Timi YuroAivo Oina


Jätkub 7. lk

Esitan Naiskodukaitse Rapla jaoskonna nimel Aas-ta naiskodukaitsja kandidaadiks jaoskonna tegevliik-me Eli Sukles’e. Minu tutvus Eliga sai alguse aastal 2008, kui ta liitus Rapla ringkonnaga. Tõele au andes oli see liitumine asja ametlikuks tegemine, sest orga-nisatsiooniga oli ta juba ammu enne seda seotud olles Kodutütarde Rapla ringkonnas rühmajuht ja ringkon-navanem ning kaks aastat ka Kodutütarde keskjuha-tuse liige.

Kui tavaliselt saadakse naiskodukaitsjast noorteju-hiks, siis Eli tee oli vastupidine – noortejuhist naisko-dukaitsjaks. Kodutütarde juhi ja ringkonnavanemana tegi Eli kõike, mida tegusad ja aktiivsed noortejuhid ikka – pidas koonduseid, korraldas laagreid ja kõik-võimalikke muid üritusi, käis väljasõitudel, matkadel ja tegi maastikumänge, oli ideede generaator ja ise ka

nende elluviija. Peale Naiskodukaitsega liitumist oli Eli veel mitu aastat tubli rühmajuht ja hakkas siis järjest enam Naiskodukaitsega tegelema ning noortejuhina ennast taandama kuni ta ühel hetkel täiskohaga nais-kodukaitsjaks hakkas.

Minu lähem suhtlus Eliga algas aastal 2011, kui ta valiti Rapla jaoskonna juhatuse liikmeks. Juhatuses oldud aeg on tõestanud, et Elil on palju häid mõtteid ja Eli on valmis neid teoks tegema, kui vähegi leidub kaasamõtlejaid. Eli on see, kelle õlule me oleme lüka-nud suurema osa kujundustöid ja jaoskonna üritustel fotograafiks olemise, kuna just seda talle teha meel-dib. Rapla jaoskond on viimastel aastatel püüdnud väljapoole organisatsiooni nähtav olla ja kaasata oma üritustele organisatsiooniväliseid inimesi ning seetõt-tu on Eli oma huvidega olnud jaoskonnale just nagu

Naiskodukaitse rahvatantsurühm koosseisus Nele Pernits, Suivi Vaga, Piret Tamm, Eli Sukles, Merike Tyyr, Tiia Aasrand ja Kiir Jutt Naiskodukaitse Rapla ringkonna 2013. aasta jõulupeol.

Foto: Kaire Soomets

Rapla jaoskonna aasta naiskodukaitsja


Algus 6. lk.

rusikas silmaauku, sest plakatite tegemisel ei näi lõppu olevat, alati on uus üritus peale tulemas. Eli on ka see, kes paneb erinevateks jaoskonna sündmusteks kokku fotokollaaže ja videoklippe, mida kõik alati muheledes naudivad.

Lisaks korraldab Eli ka üritusi ja näiteks toimus tema eestvedamisel 2013. aasta kevadel rahvarohke värbamispiknik Rapla Lastepargis. Piknikul osales nii oma liikmeid kui võõraid inimesi ja sekka Naiskodu-kaitse juttudele tehti seal tutvust värvijoogaga, mis oli vist küll kõigile osalejatele uudne ja eriti huvitav tee-ma.

2013. aasta sügisel hakkas Eli eest vedama Rapla ringkonna rahvatantsurühma. Ideed hakata rahvatant-suga tegelema, kandsime me endas juba mõnda aega, aga lõpuks oli Eli see, kes ütles, et tema võib meid tant-sima õpetada, määras kokkusaamise aja ja otsis tant-simiseks ruumi ning nii see rahvatantsu rühm alguse saigi. Algus läks raskelt, kuna oli küll eestvedaja, aga järeltulijaid nappis. Kord kaotas isegi alati positiivne

Rapla jaoskonna aasta naiskodukaitsja

Eli motivatsiooni, aga kaaslaste abiga, tulid tantsulust ja usk meie tantsurühma tagasi ning nüüdseks võib küll öelda, et rahvatants on Rapla ringkonnas kanda kinnitanud ning esimene esinemine on loetud päeva-de pärast. Just rahvatantsurühma loomist pean ma ise Eli 2013. aasta suurimaks saavutuseks. See energia ja lust, millega Eli meid seal nakatab, on kirjeldamatu. See, kuidas ta meid õpetab, on imetlusväärne, sest me kõik oleme peale trenni iseenda üle uhked, et oleme hakkama saanud ja hästi hakkama saanud, ometi on need mõnel meist esimesed rahvatantsusammud elus üldse.

Eli puhul tulebki kõige enam kiita positiivsust ja pealehakkamist. Ta usub, et kõigega saab hakkama, et kõik saab nö „ära teha“, tuleb vaid pihta hakata. Selli-seid naiskodukaitsjaid meil Rapla ringkonnas just vaja ongi.

Nele Pernits,Naiskodukaitse Rapla jaoskonna esinaine


Mäletatavasti oli paar nädalat tagasi saates „Ärapa-nija“ lõik, kus näidati üht Venemaa linnukese püüde-kirja Eestimaale.

Jupikene sellest kirjast:Minu nimi on Elena , ma olen 35 aastat vana. ja ma

elan linnas, Asgabat.Ma sundisin 20. 10 1978 Asgabat .Minu vanemad olid sojavaelased on teeninud soja-

vaes territooriumil Turkmenistan .Pikkus on 171 cm. Ja kaal 57 kg. Olen venelane.

Minu eesmark on rahuldada meest , kellega voiks tos-ta pere .

Ma armastan lapsi . Aga ma ei ole lapsi .Samuti loodan, et sa huvitatud meie suhe , ja see

jatkub.Ma olen uudishimulik teada, kas sa oled minust

huvitatud?Mis on minu pilt sulle meeldib koige rohkem ?Palun saatke mulle pilte teile. Tee foto tana . Ok ?Palun saatke mulle oma kodust aadressi ja nime

oma lennujaama jaoks! Olen raha kogunud. Ma ise ei suuda maksta oma reisi teile ise. Nii et ma ei kusi, et aidata! See on oluline !

Huvitav on see, et sinult kusima. Kas te olete valmis votma mind oma kodus 14 paeva?? Voiksime kohtu-vad joulud?? Kas soovite veeta joulud koos minuga?

Ma loen teilekiri niipea kui sa kirjutad mulle.Elena!Lisaks fotodele saabus paari nädala pärast ka ka

üllatuskiri, et näe, pilet ka juba lennukile olemas. Tu-lengi Tallinna!

Huvitav, mitu adressaati selle kirja said Maarja-maal?

Meile saatis oma pruudikirja variandi nuhk Joosep 6., kellest kirjutasime mõiisnik Piret Bärgi nuhkide loos.

Suur jõulurõõm Venemaalt

Niisiis, kallis pruut on tulemas Tallinna lennujaama juba täna kell 17:30 Moskva lennuga.

Kiri oli ka üsna kahemõtteline vastutulijale:TereSa void osta kulmutatud koogiviljasegud . Osta kul-

mutatud liha voi kala .Kui ma tulen sinuga , Ma kupsetan sullemaitsev oh-

tusook . Ma puuan .Siis saate hinnata oma kulinaarsed oskused .


Ja jargmisel hommikul , kui me arkama , ma ei saa suua teile hommikusooki.

Ma tahan , et tuua teile kohvi voodisse .Arge unustage, et osta kondoome, me vajame neid .Ma ei taha rasestuda , mida te esimesel kohtamisel .Ja luba mulle, et sa ei ole kohe soostma mind len-

nujaamas .Sa pead mulle aega voorutusravi parast pikka reisi .Mul on vaja kohaneda oma riigis vahemalt uks

paev.Ma tahan, et sa minuga kohtuda lennujaamas .Nii et tana ma uuesti saata teile uksikasju lennu ,

kuid nuud on see aeg elektrooniliselt.ElenaPanime selle kirja siia seepärast, et äkki keegi tun-

neb huvi, kui palju siis neid „armukesi“ täna õhtuks lennujaama koguneb.

Joosep kuues on ise samaaegselt Soomes ja ei saa oma „kallimale“ vastu minna.

Äkki kellelegi teist naeratab Jõuluõnn päris elusa päkapikust kralla näol!

Jeremy Nagelmyller

Suur jõulurõõm Venemaalt






Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

Kiilid tantsivad taevas: sumi-e kohtub luulega (Andres Ehini haikud) (saalis)

Draakonid ja saurused. Autor Inger-Berlissa Kaugemaa (vitriinis)

Rapla vanadel fotodel (fuajees)

Märjamaa Muusika ja Kunstikooli õpilase Inger-Berlissa Kaugemaa ja tema kaasõpilaste tööde näitus

(lasteosakonnas)

Aastaaegade aken: raamatunäitus (kojulaenutuses)

Книги для вас, женщины: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest

(kojulaenutuses)

Käsitöö varasalvest : teavikute näitus (lugemissaalis)

Jõuluime põue poeb : raamatunäitus (lasteosakonnas)

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.Raamatukogu on suletud 24. - 26. dets. ja 1. jaan.;23. dets. ja 31. dets. avatud 10 - 15


Meeldib.eeBoss räägib oma sekretärile:“Minu asetäitja kaebab pidevalt, et sa käid tööl so-

bimatult lühikeses ja kitsas miniseelikus. See pidavat häirima tema ja ka teiste kolleegide tööd. Rohkem ma seda enam ei kannata! … Homsest päevast on mu ase-täitja vallandatud!”

Sõbrad nädalavahetusel baaris.“Sa erootilisi unenägusid ka näed?” küsib üks tei-

selt.“Lapsepõlves nägin…” vastab teine.“Ainult lapsepõlves? Ja praegu…?” küsib esimene

imestunult.“Ah, nüüd on ainult puhas porno…” lööb teine käe-

ga.*** USA vanglas korraldatakse rahvusvaheline sei-

filõhkujate konkurss.Reeglid on järgmised: kaks kurjategijat sisenevad

minutiks pimedasse tuppa ja üritavad avada kahe koodlukuga seifi.

Seifis on miljon dollarit.Minuti pärast pannakse tuli jälle põlema ja žürii

vaatab seifi üle.Kui seif on lahti, saavad vargad miljoni endale.Kõigepealt läheb võistlustulle ameerika meeskond.Kui tuli minuti pärast süüdatakse, muugivad nad

alles esimest lukku lahti.Järgmisena teevad oma etteaste mehhiklased.Pärast tule süütamist selgub, et nad on alles teise

luku kallal.Viimasena lähevad peale venelased.Minuti pärast tahab žürii tule süüdata, aga lamp ei

sütti.Pimedusest kostab pahur hääl:“No kuule, Vasja, meil on kotis miljon dollarit! Mis

kuradi pärast sa veel selle pirni sisse vehkisid?!?”***Politseinik passib ühe baari juures, lootes tabada

mõne purjus juhi.Kätte jõuab baari sulgemisaeg ja rahvas valgub baa-

rist välja autodesse.Politseinikule jääb silma üks mees, kes väljub baa-

rist eriti tugevasti tuikudes, komistab ja peaaegu ku-kub kõnniteel ning proovib võtmeid viie erineva auto peal, enne kui leiab enda oma.

Istunud rooli taha, jahmerdab mees mitu minutit võtmetega, enne kui auto käima saab. Selleks ajaks on kõik teised ammu ära sõitnud.

Viimaks saab mees auto käima, lükkab käigu sisse ja mõistagi ei jõua kuigi kaugele, kui politseinik ta kin-ni peab. Politseinik tutvustab ennast, palub näha mehe

juhiluba ja leides, et see on korras, määrab alkomeet-ritesti.

Alkomeeter näitab 0.0“Kuidas on see võimalik?” imestab politseinik.“Täna õhtul oli minu kord peibutis olla…” vastab

mees naeratades.***Mees müüb turul 1-euroseid 90 sendi eest.Tema leti ette koguneb pikk järjekord ostjaid.Üks järjekorras seisjatest küsib müüjalt:“Mis selle äri mõte on??? Kasumit ju pole!”“Kasum, kasum… Kurat seda kasumit teab, aga käi-

ve on küll tohutu!” irvitab mees õnnelikult.***Jaan: “Seitse lehma kõnnivad mööda teed, kuus on koos

ja üks eespool.Milline lehm võib öelda: “Kui ma ümber pööran, siis

näen kuut lehma.”?”Tiit: “Loomulikult esimene lehm!”Jaan: “Vale, Tiit, lehmad ei räägi.”***Tööpäeva hommikul külmetab bussipeatuses kooli-

poiss.“Noh, kas väikemehel on külm?” küsib mööduv naine

murelikult.“Väikemehel pole häda midagi, kätel on külm!” vastab

poiss tusaselt.***Vastabiellunud naine sai sõbrannaga kokku.“Kuidas siis pulmaöö ka möödus?” küsis sõbranna ka-

valalt silma pilgutades.“Ah, ära parem küsi!” kihistas noor abielunaine õnne-

likult. “Terve öö läbi seksisime! Voodis, köögis, vannitoas, koridoris…”

“Ja kes siis esimesena ütles, et enam ei jaksa?” küsis sõb-ranna.

“Naaber kõrvalkorterist…” itsitas värske abielunaine.***Uusrikas räägib sõbrale:“Kaevan oma suvilas maad, noh, et ennast vormis hoi-

da, ja äkki näen – mullas on kuldmünt! Võtan selle üles, panen tasku ja kaevan edasi – jälle kuldmünt! Panen ka selle tasku. Mõne minuti pärast leian jälle mündi – ja nii vähemalt oma kümme korda!”

“Kas leidsid tõesti aarde???” hüüatab sõber.“Ei, taskus oli auk…”***Muusikatund.Teemaks on heliloojad.“No lapsed, kas teate nimetada ka naissoost heliloo-

jaid?” küsib õpetaja.Jukul käsi esimesena püsti ja enne, kui õpetaja jõuab

talle sõna anda, karjub ta üle klassi:“Uno Naissoo!”


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23

24 25 26

27 28 29 30 31 32 33 34

35 36 37 38 39

40 41 42 43 44 45 46 47

48 49 50 51 52 53

54 55 56 57 58 59 60

61 62 63 64 65 66

67 68 69 70 71 72

73 74 75 76 77 78 79 80

81 82 83 84 85 86

87 88 89 90 91 92 93

94 95 96

97 98 99 100

101 102 103 104

PAREMALE 1 Linn Soomes 7 Asulatüüp 13 Pealinn Euroopas 18 Merekärnkonn 19 Eralduma 20 Soomari 21 Lähe 22 Võbisema 23 Eesti kirjanik 24 Muskushibiski vili 25 Uimastusvahend 26 Kõigest hoolimata 27 Hawaii saar 31 Pärani lahti (suu) 33 Seen 35 Vana-Kreeka maakond 37 Läänemeresoome keel 38 Puulabidas 40 Vald Läänemaal 42 Kirgiisi eepos 46 Kultuuriasutus 48 Vald Ida-Virumaal 50 Leotatud ja kuivatatud pärnaniin 52 Domineeriv 54 Kiire 56 Õukonnapidu 58 Te 59 Vint 61 Rõngassaar 63 Maksarakkude nõre

65 Vastu-, vastas-, vastand 66 Jõgi Kesk-Euroopas 67 Koer 68 Vee jälg pinnases 70 Luuletaja 71 Hiina kaaluühik 73 Saati 76 R.Rohu romaan 80 Vene rahvapill 81 Tuiksoon 83 Rabamurakas (murdes) 84 Rahvaarst 87 Siseelund 88 Küla Harjumaal 90 Kitsas 92 Hüüdsõna 94 Taotluste kõrgeim eesmärk 95 Tegelane "Kevadest" 96 jal turgi rändrahvaste valitseja

tiitel 97 Ilus 98 Kloostris elav naine 99 Kuur, küün100 Meteoriidikraater Eestis101 Kogu aeg102 Pelgupaik103 Sihikindel104 Vanaaja linn Mesopotaamias

ALLA 1 Argonautide juht

2 Pikem teekond jalgsi 3 Punavetikas 4 Piirdeaed 5 Kombetalituse kord, kombetalitus 6 Ülem-, pea- 7 Mõistma, aru saama 8 Nõusolekut andma, nõustuma 9 Siga 10 Lahendus 11 Silmipimestavalt kaunis 12 Ebajumal 13 Erialane tegevus 14 Usuline liikumine Venemaal 17.

sajandil 15 Linn Soomes 16 Järelkäru 17 Puunõu 28 Jumalate käskjalg kreeka

mütoloogias 29 Haaramine 30 Lehma kehaosa 32 Ajaühik 34 Metall 35 härmakosuKüla Harjumaal 36 Linn Itaalias 39 Kosmeetikabränd 41 Prantsuse filminäitleja (s 1935) 43 Kristlik misjoniorganisatsioon 44 Kagu-Aaasia maade ühendus 45 Jõgi Lätis 47 Inglise õõnesmõõt 49 Eskimote lumionn 51 Mittemuutuv, püsiv, vastupidav 53 Leotamine 55 Katelok 57 Maailma suurim arvutite

emaplaatide tootja 59 Tugev meeleline iha 60 Postimehe endine nimi 62 Kirjamees 64 Oherdi 67 Kabuhirm 69 Tõeline 72 Ronitaimed 74 Pealinn Euroopas 75 Verdi ooper 77 Lage koht veokite laadimiseks 78 Informatiivne 79 Kerglane, eputav 82 Kartsas 83 Kalamees 85 Linn Jaapanis 86 Väike rannasõidupurjekas 89 Mõis Lääne-Virumaal 91 Koristusvahend 92 Osmani väepealik 93 Kinnitusvahend


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23

24 25 26

27 28 29 30 31 32 33 34

35 36 37 38 39

40 41 42 43 44 45 46 47

48 49 50 51 52 53

54 55 56 57 58 59 60

61 62 63 64 65 66

67 68 69 70 71 72

73 74 75 76 77 78 79 80

81 82 83 84 85 86

87 88 89 90 91 92 93

94 95 96

97 98 99 100

101 102 103 104

PAREMALE 1 Melonipuu vili 7 Kauplustekett 13 Eesti spordireporter 18 Pagun 19 Riidesort 20 Prantsuse laulja (s 1972) 21 Süljega koos 22 Veinisort 23 Seade kaupluses 24 Ümbris 25 Lamamisest tekkinud koekärbus 26 Aerudega sõjalaev 27 Veider 31 Paljas 33 Linn Slovakkias 35 Tervenema 37 Daam (eriti Inglismaal) 38 Kunstiteos 40 Peatus-, puhkepaik 42 Isukalt, ahnelt 46 Tants 48 Kartulisort 50 Vanuseline 52 Seljatoeta türgi diivan 54 Linn Jeemenis 56 Vald Jõgeva maakonnas 58 Leiva- või saiapätsike 59 Ümara tipuga mägi Kaug-Idas 61 Kasahstani rahaühik

63 Eesti sisearhitekt 65 Kreeka täht 66 Kaardimast 67 Siseorgan 68 Elusolendite keha õhuke tihe

väliskate 70 Keemilise elemendi väikseim

osake 71 Uurali lisajõgi 73 Liisku heitma 76 Soole-, soolte- 80 Küla Raplamaal Kehtna vallas 81 Suzuki mudel 83 Vigastus 84 Asula Jõgeva mk 87 Egiptuse päikesejumal 88 Kaubalinnade liit keskajal 90 Tundemeel, meelelisus 92 Maitse 94 Edvistaja 95 Rünnak 96 Ilutaim 97 Objekt 98 Vürstinna tiitel Indias 99 Saar Indoneesias100 Närvide, kõõluste ristmik101 Rütmikas Ladina-Ameerika tants102 Häire, tõrge103 Joastik Ida-Virus104 Emane koer

ALLA 1 Diagonaalselt 2 Määrsõna 3 Rooma-katoliku preester 4 Vistrik 5 Imepärane 6 Veekeskus Tartus 7 Järv Soomes 8 Spetsialiteet 9 Lapiku kujuga kala 10 Küla Raplamaal Märjamaa vallas 11 Apostli kiri 12 Taosed 13 Orelimängija 14 Taluma, kannatama 15 Kandev, juhtiv mõte 16 Kirjatäht 17 Opeli mudel 28 Võlur 29 Naer 30 Anatoomilise keha keskosa 32 Riigikogu liige 34 Lehtpuu 35 Tahvel 36 Kesk-Ameerika indiaanlane 39 Hawaii saar 41 Evolutsioon 43 Blankett 44 Kuurortlinn Venemaal Krasnodari

krais, samanimelise rajooni halduskeskus

45 Pealinn Aasias 47 Pisik 49 Näitleja (1927-90) 51 Endine sigaretimark 53 Uimasti 55 Armas inglise keeles 57 Osmani väepealik 59 Dirigent 60 Kiirerütmiline tants 62 Iiri õlu 64 Suvinisusort 67 Malk, madjakas 69 V.Hugo draama 72 Korraks vaatama 74 Irvakil 75 Küla Raplamaal Juuru vallas 77 Roomaja 78 Uterus 79 Okse täis 82 Linn Itaalias 83 Teatud teravili 85 Vana-Kreeka maakond 86 Instrument 89 Kirjatäht 91 Küla Pärnumaal 92 Pikkusühik 93 Mäeahelik Aasias


Veel veidi peamurdmist: sudokud

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt taga-pool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnadInteraktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti,

sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadi-da alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo.comuv.com/ Head lahendamist!

8 9 1 4 6 2 4 7 2 8 36 5 9 1 3 9 43 9 6 4 3 8 1 8 4 7 2

5 7 4 2 3 6 6 9 7 2 4 8 7 3 1 8 6 9 1 4 7 2 5 1 6 3 9 3 5 7

3 7 6 9 2 4 1 7 8 9 2 5 1 8 1 6 7 5 1 3 4 8 7 3 1 9 8 2 2 9

6 2 3 5 8 1 3 2 7 5 8 3 4 2 7 6 2 9 4 8 4 2 7 5 6 3 9 9

4 9 8 7 1 6 2 5 32 3 7 4 5 9 8 6 15 6 1 3 2 8 9 7 46 5 9 1 8 4 3 2 78 1 4 2 3 7 6 9 53 7 2 6 9 5 1 4 89 8 3 5 4 2 7 1 67 2 5 8 6 1 4 3 91 4 6 9 7 3 5 8 2


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

Käsitöö näitusmüük

Lelle raamatukogus9.-22. detsembrini

Hea võimalus soetada jõulukinke!Avatud raamatukogu lahtiolekuaegadel.

Käsitöö pakkujad on oodatud!

6 2 3 5 8 1 3 2 7 5 8 3 4 2 7 6 2 9 4 8 4 2 7 5 6 3 9 9

4 9 8 7 1 6 2 5 32 3 7 4 5 9 8 6 15 6 1 3 2 8 9 7 46 5 9 1 8 4 3 2 78 1 4 2 3 7 6 9 53 7 2 6 9 5 1 4 89 8 3 5 4 2 7 1 67 2 5 8 6 1 4 3 91 4 6 9 7 3 5 8 2

Naiskodukaitse Rapla jaoskond saab det-sembris 10. aastaseks ja kutsub sel puhul kõiki pühapäeval, 22. detsembril jõuluorienteerumi-sele Rapla linnas.

Kell 12 Rapla avatud noortekeskuse juurest alguse saav orienteerumismäng ei ole konti murdev kellelegi ning seda saab läbida koos pere või sõpradega. Kõik huvilised üle kogu maakonna on oodatud - keegi ei ole liiga vana või liiga noor!

Rapla linnas kulgeva raja läbimine võtab umbes tund aega, lisanduvad veel ürituse alustamise ja lõpe-tamise tseremooniad.

Peale orienteerumismängu juuakse sooja teed ja süüakse sünnipäevakooki, tänatakse osavõtjaid ja rää-gitakse huvilistega Naiskodukaitsest!

Registreerumine 19. detsembrini facebookis või aadressil [email protected].

Tule kindlasti, võta pere ja sõbrad ka kaasa ning veeda üks tore jõulueelne pühapäev!

Kogu sündmus on tasuta!

Naiskodukaitse kutsub jõulu-

orienteerumisele Rapla linnas

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2286.html


Maavalla koda ühineb Eesti Metsaseltsi üleskutsega hoiduda plastkuuskede ostmisest ning säästa sellega loodust. Õige jõulurõõmu saab tuua vaid päris kuusk ja kõige parem on see tuua kodulähedasest metsast.

Kuigi jõulupuu on maarahva tavandis alles väga uus nähtus, toob see sarnaselt suvistekaskedega kodudesse rõõmu, elujõudu ja õnnistust. Kõike seda saab pakku-da üksnes kodumaine lõhnav kuusepuu.

Kõige parem on tuua jõulupuu enne toomapäeva. Maarahva jõulud algavad 21.12. ning sealt pühade lõ-puni ei soovitata metsast puid ja oksi raiuda.

Jõulupuu kõrval tuleks aga meeles pidada, et päris jõulud on tulnud ajast aega tuppa koos jõuluõlgedega. Kutsume üles talunikke ja kaupmehi pakkuma eesti rahvale jõuludeks käsitsi lõigatud vilja vihke ja kubu-sid, et see iidne tava saaks kesta edasi.

Looduse säästmiseks ja samuti oma vaimujõu hoid-

Jõulurõõm kodu lähedaltMaavalla koja üleskutse

miseks ei maksa lasta end pühade eel kaasa haarata ostuhullusest. Kõige hinnalisem kingitus lähedastele ja sõpradele on neile pühendatud aeg, tähelepanu ja südamesoojus. Muude kingituste puhul eelistage neid, mis on valmistatud Eestis loodussõbralikul viisil. Sa-muti tuleks jõulukaunistuste valimisel või valmista-misel lähtuda keskkonnasõbralikkusest. Esivanemate kombel õlgedest, kõrtest, pilliroost, lõngast jms val-mistatud jõulukroonid, -tähed, -hällid, -pärjad toovad hubasemad pühad nii teile kui maailmale.

Jõulud on põline aastavahetuse püha, mil lõpeb üks ja algab teine päikeseaasta. Nii on jõululaupäev 24.12. vana-aasta õhtu ning uusaastal 25.12. teeb päike pool aastat kestnud pimenemise järel esimest korda kuke-sammu võrra pikema kaare.

Maavalla kalendris algab jõulukuu 25. päeval 10227. aastasõõr.

LisateavetJõulukuusk too kodu lähedalt!http://www.metsaselts.ee/joulukuusk-too-kodulahedasest-metsast

Jõulutavadesthttp://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=61&id=448&op=lugu

Maavalla kalenderhttp://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=&id=5013&op=lugu

Ahto KaasikMaavalla koja vanem

Foto: erakogu


Üsna tihti reklaamitakse plastikkuuske kui „loo-dussõbralikku alternatiivi“ looduslikule kuusele. Esmapilgul tundub selline lähenemine olevat õige – plastikkuusk on kasutatav aastaid ja nii pole vaja maha raiuda ühte kasvavat puud. Siiski hoiatavad ka looduskaitseorganisatsioonid (näiteks Greenspace http://www.greenpeace.org/africa/en/News/news/A-Greener-Christmas/) selle eest, et selline „looduse-sõbralikkus“ on lõppkokkuvõttes loodusele palju kahjulikum kui ühe loodusliku noore kuusekese tup-pa toomine.

Nimelt tuleb arvesse võtta, et plastikkuuski val-mistatakse polüvinüülkloriidist (PVC), mis on üks levimuimad plastikuid maailmas. Seda toodetakse peamiselt naftast ning nii kasutatakse taastumatuid loodusvarasid. Samuti on ühe plastkuuse tootmine väga energiamahukas. Rohelise maailmavaate üks eestkõnelejaid, keemikuharidusega Marek Strand-berg on arvutanud, et kui tonni plasti tootmiseks ku-lub umbes 30 000 kilovatti (mis on ühe palju elektrit kasutava eramu aastane elektritarbimise maht) ener-giat ja ühe plastkuuse tootmiseks kulub umbes viis kilo plasti, siis on selleks vajalik energiahulk võrdne 40s kilogrammis puidus olevaga (http://www.tarbi-ja24.ee/print/60367/surm-libakuuskedele). Ja kuna plastkuuski toodetakse peamiselt Hiinas ja Taiwanis, siis lisandub sellele kuuse Eestisse transpordiks vaja-lik energiakogus.

Ka on väga problemaatiline plastkuuskede hävita-mine. USAs hinnatakse ühe plastkuuse kasutuseaks 5-6 aastat (http://www.science20.com/science_mot-

http://www.metsaselts.ee/joulukuusk-too-kodulahedasest-metsast

Jõulukuusk too kodulähedasest metsast!

herhood/great_debate_real_vs_artificial_christmas_trees), kuid tegelikult on plastkuuse materjal PVC loodu-ses peaaegu hävimatu. Selle põletamisel eraldub aga loodusesse hulgaliselt mürgiseid aineid, nii et tegelikult on ühe plastkuuse kahjutu hävitamine äärmiselt kallis tegevus. Plastkuuse matmise korral säiliks see aga peaaegu igavesti.

Ohtu võib kujutada ka plastkuuse kasutamine. Nimelt kasutatakse kuuse tootmisel mitmeid lisaaineid, mis muudavad PVC painduvamaks ja annavad sellele värvi. Tihti sisaldavad need lisaained pliid, nii et USAs on soovitatud lapsi plastkuusest eemal hoida ja olla ettevaatlik võltspuult pudeneva tolmu osas.

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et kuigi loodusliku jõulupuu saamiseks tuleb maha raiuda elav puu, ei ole see keskkonnale kuigi ohtlik tegevus. Seda enam, et tänapäeval pärinevad paljud linnades müüdavad jõulupuud spetsiaalsetest kasvandustest. Kui aga on meil siin Eestis soovi endale ise jõulupuu metsast tuua, siis RMK pa-kub selleks omapoolse võimaluse (http://www.rmk.ee/kuuseke). Need kuused kasvavad kohtades, kus kuuseke kauaks püsima ei jääks (liinialused, kraaviperved jne) ning kahju metsale on olematu.

Samuti mõjub päriskuuse hankimine soodsalt meie süsinikutasakaalule. Nimelt on jõulukuuseks sobiv puu keskmiseks kaheksa aastat vana ning see tähendab, et oma eluea jooksul on see puu kogunud endasse aktiivselt süsinikku. Ka tuuakse need puud palju lähemalt kui Hiinast ning seega on nende transporditeekond palju lü-hem.

Foto: erakogu


Jätkub 23. lk

http://rmk.ee/kuuseke/omal-kael-metsa

Omal käel metsaJuhised metsaregistri kasutamiseks

http://rmk.ee/kuuseke/juhised-metsaregistri-kasutamiseksRiigimetsa leidmiseks ning looduskaitseliste piirangutega arvestamiseks saab kasutada ka metsaregistri avalik

kaardirakendust, mis asub siin: http://register.metsad.ee/avalik (rakendus töötab Internet Explorer 6.0 ja uuema-tega, Mozilla Firefox 1.5 ja uuemate versioonidega ning Google Chrome’iga)

Minge avanenud kaardipildile ja klikkige hiirega 2x kaardil selles piirkonnas-maakonnas, kuhu soovite minna jõulukuuske otsima. Suurendage kaardipilti senimaani, kuni leiate endale sobiva piirkonna küla tasemel. Kaardil on näha küla nimed ja ka teed

Kui olete kaardipilti suurendanud tasemeni, et küla nimed ja piirid on nähtavad, siis klikkige kaardikihtide menüüd (vasakul üleval). Sealt valige ainult „eraldised RMK“, sest siis kuvatakse kaardile ainult RMK poolt ma-jandatav riigimets, mis on tähistatud kaardil roheliste joontega.

Kaardikihtide menüüs lülitage nüüd sisse kõik piirangute kihid (välja arvatud Jahipiirkonnad) – nii värvuvad

Omal käel metsa


Algus 22. lk

http://rmk.ee/kuuseke/mobiilimakse

kaardil toodud riigimetsa kontuurid vastavate värvidega, juhul, kui seal esineb looduskaitselisi piiranguid. Kui nii, siis kaitsealadelt on jõulukuuskede varumine keelatud.

Kui kaardil on kuvatud ainult riigimetsa eraldised roheliste kontuuridega, siis nende kontuuride sees klik-kides (2x) avaneb selle eraldise detailvaade – sealt näete maakonda, valda, küla nime, samuti saate kinnitust, milline on omandivorm. Kui sinna on kirjutatud Riigimets, RMK – siis olete õige koha valinud. Samuti näete sealt kvartali ja eraldise numbrit ning kaitsealuse ala pindala, kui seal on looduskaitselisi piiranguid.

Tutvu metsaregistri kaardirakendusega siin: http://register.metsad.ee/avalik .

Omal käel metsa

Kuuse eest tasumine mobiilimaksegaMobiilimakse on mugav võimalus tasuda jõulukuuse eest metsas olles, peale sobiva puu välja valimist.Sõltuvalt valitud kuusepuu pikkusest helista allolevale telefoninumbrile: Kuni 1-meetrine kuusepuu hinnaga 3 EUR: helista tel 9001003 1 kuni 2-meetrine kuusepuu hinnaga 8 EUR: helista tel 9001008 2 kuni 3-meetrine kuusepuu hinnaga 13 EUR: helista tel 9001013NB! Teenus on kasutatav mobiiltelefonidelt 01.-31.12.2013. Helistades jää ootele ning kuula ära teenusega seonduv info (vähemalt 10 sekundit). Makse sooritamist kinnitab saabuv SMS. Summa kajastub sinu järgmise kuu mobiiliarvel. Peale makset kinnitava sõnumi saamist võid asuda kuuske saagima.

Foto: erakogu


http://www.eesti.ca/eesti-madal-maksukoormus-on-maailmapanga-aruande-kohaselt-muut/article38074

Einar EilandmajandusmagisterPrantsusmaa juhtiv majandusajakiri Contrepoints http://www.contrepoints.org/20... toob välja Maailma-

panga poolt koostatud analüüsi. Uuringus selgub, et Eesti maksukoormus jääb alla vaid Itaaliale ulatudes 67,3 protsendini.

Eesti maksutõus on toimunud just viimaste aastate jooksul. Sama uuringu 2010 aasta versioon http://www.pwc.com/ee/et/press... näitab maksukoormuseks vaid 49,6 protsenti.

Tavakodanikule teeb olukorra eriti valusaks see, et maksutõus on toimunud just majanduslanguse perioodil.Ajakiri toob välja ka selle, et keerukas maksusüsteem ja seal hulgas muidugi ka kaudne maksustamine on

majandusele negatiivse mõjuga. Teisisõnu - lihtne maksusüsteem soodustab majandust. Eestis on kaudsete maksude osakaal suur ja maksusüsteem keeruline. Palju räägitud Eesti madal maksukoormus on maailmapan-ga andmetele tuginedes osutunud müüdiks.

Kui meie madalate palkade juures (võrreldes Euroopaga) suudab valitsus väita, et raha riigi ülalpidamiseks napib, siis see on midagi enamat kui kriis. Ilmselt ei maksa sellise maksukoormuse juures välisinvesteeringutest unistadagi.

Hämmastav on see, et Eesti kuulub kõrgelt maksustatavate riikide hulka koos Itaalia, Prantsusmaa, Belgia, Austria ja Rootsiga.

Teades aga nende riikide palganumbreid on selline maksukoormus ka mõistetavam, sest on mida maksusta-da. Eesti sobiks paremini ühte gruppi Küprose 23%, Iirimaa 26,4% , Islandi 33% või Lätiga 36,6%.

Kuid ka ülikõrgete palkadega Luxenburgi, Sveitsi ja Inglismaa maksukoormus jääb samasse suurusjärku, nende maade maksukoormus ei ületa 35%. Prantsusmaa ajakiri avaldab samas siirast muret Prantsuse majan-duse tuleviku üle, mille maksukoormus ulatub 65,7 protsendini, maksud pidavat olema nende palkade juures liiga kõrged.

Tabeli etteotsa jäävad peamiselt kõrge ühistegevusliku majandusosakaaluga riigid. Välja arvatud muidugi Eesti. See näitab, et suure osa maksude ümberjagamine toimub ühishuvide realiseerimise tagamiseks. Madal ühistegevusvõime ja kõrged maksud viitavad antud kontekstis vaid varjatud elitaarse feodaalkorra levikule Ees-tis.

http://arvamus.postimees.ee/2629568/siim-veskimees-rail-baltic-voib-olla-meie-pusimajaamise-kaalukee-leks

Maailmapanga uus aruanne annab Eesti maksukoormusele hävitava hinnangu

Rail Balticu vastu seisjatel tasuks tähelepanelikult lugeda läbi Postimehes avaldatud Siim veskimehe arva-musartikkel “Rail Baltic võib olla meie püsimajäämise kaalukeeleks”

Veel Rail Balticust


Maailmapanga uus aruanne annab Eesti maksukoormusele hävitava hinnangu


RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: Seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected]@gmail.comVeebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://www.yhistoo.comuv.com/ (pdf-faili allalaadimiseks). 2011.-2012. aasta Raplamaa Ühistööd ja pildialbum

Raplamaa pildis ja pildil http://www.mediafire.com/?9j5bk58f29ia6

12. detsembril toimus väärikas ja meeleolukas Aasta tegu 2013 tunnustamisõhtu Hageri Rahvamajas. Rapla Maavalitsus, Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ning Raplamaa kohalikud omavalitsused jagasid tänu kokku 15-le nominendile.

Raplamaa AASTA TEGU 2013 on Kohila Mõisa-kooli loomine- MTÜ Kohila Mõisakool

Raplamaa Aasta Tegu 2013Anti välja ka kaks eripreemiat.PARIM kaasamine: Rail Balticu teemaline selgitustöö- Kehtna valla külade aktiivPARIM sporditegu: Raplamaa Jalgpallikooli loomine - MTÜ Raplamaa JalgpallikoolTeised nominendid:Andres Ehini pingikobar - Rapla KeskraamatukoguKontsertetendus „Vaid sina, Niina!“ - Piia Põder ja meeskondRaikküla Kultuurikeskuse taasavamine - Tõnu Rahula, OÜ Raikküla FarmerKäru Järvepäev – Eva Seera ja meeskondKehtna MTK ja Kehtna noorte ühisprojekt Garaazikino - Madis Liiver ja Kaire SoometsOrgita Lasteaia Midrimaa Perepäev - Jane HainsaluRaplamaa 28. memme-taadi suvepidu - Helgi RandlaRahvakultuuri edendamine - Tiina KokemägiRohevahetus - MTÜ TammekoorI Rapla Selveri jooks - Donatas NarmontPlaadi “Kuukiigutus” väljaandmine - MTÜ Raplamaa NooredMinu Klaas 2013 - Kaja VaikrePalju õnne kõigile tunnustatutele!

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2288.html

Raplamaa AASTA TEGU 2013 on Kohila Mõisakooli loomine





21. detsembril kell 12 – 19Järvakandi

Kultuurihallis Jõululaat ja talve

tervitamine(päkapiku meisterdamistuba, laadakohvik,

kl 14 kultuuriprogramm, kl 19.11 õues talve teretamine)

http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-6798.html

Talve teretamine ja aastalõpuball

21. detsembril kell 19.11

Märjamaa Valla Rahvamajas

kell 19.11 Talve teretaminekell 20 Aastalõpuball ansambliga „Igihaljas seitse“,

eelregistreerimisega, pilet 10 €Palume piletid välja osta nädal enne etendust.Teave tel 482 0075, 5656 4614www.marjamaarahvamaja.eehttp://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-6778.

html





Aita Rapla vallal kasvada!http://rapla.kovtp.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/9KYb/content/id/7663447Kutsume üles registreerima oma elukoha koduvallas. Kõigi dets. 2013 Rapla valla elanikuks registreerunud

täiskasvanute vahel loosime välja 3 X 100 EUR ning 3 Sadolin Spordihoone 20 EUR kinkekaarti.Hea Rapla valla elanikTäname kõiki, kes on oma kodukohaks valinud Rapla valla! Meid on 01.12.2013 seisuga 9486.Omavalitsustele tulumaksuraha eraldamise aluseks on valla kodanike rahvastikuregistri järgne elukoht sei-

suga 31. detsember.Kutsume üles registreerima oma elukoha koduvallas ka neid, kes seda mingil põhjusel seni teinud ei ole. Iga

uus elanik tähendab maksuraha kasvu ning tänu sellele on meil võimalik oma elukeskkonda parandada. Soo-vime ju kõik, et meie koolid, lasteaiad, spordihooned oleksid korras, teed ja tänavad ning haljasalad hooldatud.

Rahvastikuregistris olevaid elukohaandmeid saab kontrollida ning muuta pöördudes Rapla vallavalitsuse kantseleisse või sisenedes ID-kaarti kasutades kodanikuportaali www.eesti.ee.

Täpsemad juhised elukohateate esitamiseks leiad SIIT.Kõigi detsembris 2013 Rapla valla elanikuks registreerunud täiskasvanute vahel loosime 6. jaanuari 2014

vallavalitsuse istungil välja 3 X 100 eurot ning 3 Sadolin Spordihoone 20 eurost kinkekaarti. Võitjatega võetakse ühendust jaanuarikuu jooksul.

Soovin kaunist ja rahulikku jõuluaega kõigisse Rapla valla kodudesse!Ilvi Pere

Rapla vallavanem

Documents

Raplamaa Ühistöö nr 51, 18.12.2013