Raplamaa Ühistöö nr 4

Raplamaa

ÜhistööRapla maakonna nädalaleht

Nr. 4 25. jaanuar 2012

Nii palju teavet!

Raplamaa Ühistöö 2

Streigihirmust nii ja naa...No kas nüüd teevad ära? Nii mõtlevad praegu paljud, kes

õpetajate streigi kavandamisest kuulevad, loevad.Samas meenub eelmine streik, mis suure käraga välja

kuulutati ja nagu ikka, jäi vaid jutuks.Mis siis õpetajatel viga on? Kas nende palk on madal?

Kui võrrelda teiste ametitega, siis vast ikka keskmise poole. Muidugi me ei võrdle õpetajaid valitsejate ja riigikogulaste palkadega, mis on nii suured, et kannaks kogu meie riigi õit-sengute helgesse väravasse. Aga ei, see on ikkagi valitutele. Ka õpetajad on olnud valimistel esireas. Mis siis nüüd ei meeldi? Kas valimiste aegu polnud mõtlemiseks aega?

Koolid on alarahvastatud, eriti maakohtades. Koolide vähendamine on saanud vastuseisu kulutustest hoolimata. Kokkuhoid oleks palgafondis suur. Muidugi, kõiki õpetajaid siis enam ei vajata. Ka see on arusaadav.

Meil on pidevaks kujunev haridusreform. Parim lahendus oleks lõpetada tasuta hariduse jagamine

riigi arvelt.Siis iga õppur saaks võtta õppelaenu ja elada inimese

moodi. Hiljem „töötaks kodumaa heaks“ teatud aja ja mak-saks oma laenu tagasi. Pärast seda põrutagu või välismaale tööle.

Süda on puhas ja riik rahul. Nii oli ka eelmise paljuki-rutud riigi puhul. Tasuta õpe tasuti töökohal, kuhu riik sinu suunas. Kaks kärbest ühe hoobiga. Kui ka täna niimoodi tööd saaks!

Õpetajatel on ametiühing. Suured jutupaunikud on seal koos, nagu kogu meie ametiühingute süsteem. Vanasti oli

selle asja nimi „torisev vanaema“. Kas täna on teisiti?Samas tahaks teada, mida siis ülejäänud töölised, harit-

lased peaksid tegema, rääkimata pensionäridest? Neil ka palgad väikesed, maksud kõrged. Ei päästa neid Ansipi iga-nädalane kiidulaul meie heaolust. Või siis riigipea võrdlus- „Eestis polnud eelmises riigis isegi restorane“!

Kas ka streikida? Võtta eeskuju Kreekast, kus rahvas pole nõus neljateistkümnenda kuupalga vähendamisega ja on tänavatel?

Lätlased tõid traktorid Riia linna kui taheti põlluseadust muuta. Proovitagu Iirimaal õllehinda tõsta, kohe loobitaks valitsust kividega. Muudest kärbetest rääkimata.

Rahareserve on meie riigis küllaga:Armsas Euroopa Unionis olles pole meie riigi Põhisea-

dus enam mitte ülimuslik, seega pole meile kallist riigikogu enam vaja. Piisaks kümneliikmelisest nõukojast, kes sea-duste tõlkeid korraldaks.

President ja peaminister võiks olla ühes isikus. Ministee-riume üle kolme pole ka vaja: üks sisemine, üks välimine, üks üldine ja küllalt!

Parteid võiksid toimida oma liikmemaksudest. Riik nei-le ei pea peale maksma. Tegelikult on see teine töötasu suu-rele kambale valgekraedest. Lisaks veel igasugused fi rmade nõukogud.

Need on vaid üksikud mõtted, aga nii saaks streigiohust küll vabaks.

Ja oleksimegi õnnelikud! Aga kaua selleks veel aega ku-lub?

A. Aju

http://arhiiv.sport.err.ee/lumeinfo.php?0&id=52Suusarajad: 2; 3; 5 kmRollerirada: ei oleValgustatud rada: 2 kmAadress: Kehtna vald, Paluküla, RaplamaaKontaktisik: 5148261Telefon: 5148261Kodulehekülg: www.valtusm.ee

Alo, 23.01.2012 17:35Käisin täna sõitmas,lund on küll rajale värskelt juurde

tulnud aga suusapõhjad on sellele vaatamata head. Soovitan küll minna neid radu nautima!

Sass, 22.01.2012 22:12Avastasin endajaoks sellel nädalavahetusel Paluküla ra-

jad, Neist saab rääkida ainult ülivõrdes!! Suurepärane ja as-jatundlik töö rajameistri poolt. Fantastiliselt head klassika rajad. sisuliselt kõik tõusud on vahelduvtõukelises kassikas üles suusatatavad, st ei mingit harkisjalgadega lumeplögas kakerdamist. Väga nauditav igaljuhul, minusuguse Tallinna elaniku jaoks, kus tuleb enamsti suht lauskmaal trenni teha ja need vähesedki tõusunukid kust kannataks kenasti üles

suusatada songitakse enamasti muidu suuskadel tatsajate poolt kiiresti ära. Aga nagu keegi siin juba eelpool mainis, siis kuigi see 3 kildine on päris nauditava profi iliga ja mõnus rada, siis viiene kordades nauditavam, samas ka krdi väsi-tav. Aga nu see talv natuke üle 300 kildi sõidetud ainult. Pole veel seda õiget vormi. Igaljuhul suured tänud kõigle, tänu kellele seal Palukülas on sellised suurepärased ja hästi-hooldatud suusarajad! Võrratu emotsionaalne laks!

Ain, 22.01.2012 20:54Rajapikkused- Sports Tracker koos Nokia GPS’ga: 2km

ring 1,8km, 3km ringi pikkuseks 3km, 5km rajal 4,8km.5km ringi sai täna küll ainult üks ring sõidetud, nii et

väike mõõteviga võib sees olla. Viiene ring purustas täna armutult illusiooni heast vormist, mis kolmeste peal oli tek-kinud :)

Avo, 22.01.2012 10:08Täna öösel kõik rajad hooldatud. Avatud ka 5-kilomeet-

rine rada. Avo, 21.01.2012 15:38Täna hommikul rajad hooldatud. Tallasin traktoriga ka

5km.-se raja põhja! Veeaugus pressis ca.10 meetri pikkusel alal vee välja. Kui ära külmub, saab uuesti peale minna.

Paluküla suusarajad


Konkureeriva väljaande fotograafi kuri kiri eelmises numbris pani mind mõtlema…

Vanasti oli kõik teisiti. Fotograaf pidi nägema pildi saa-miseks kõva vaeva.

Pildistati negatiivfi lmile. See tuli ilmutada ja alles siis sai pildi fotopaberile kanda.

Filmid, mis poes müüdi ei olnud eriti sobilikud ajalehe-tööks.

Profi d kasutasid kitsasfi lmi, mis kino jaoks mõeldud. Pa-rim oli neist Ukrainas toodetud „Šostka“ vabriku toodang, mis oli nelja tundlikkuse astmega. Loomulikult räägin must- valgetest fotodest. Moskva meestel oli ka Kodaki fi lm käes.

Ajalehed värvi ei trükkinud, ajakirjad küll. Sinna tehti ülesvõte „pööratavale“ fi lmile ehk slaidile. Selle ilmutamine oli keerukam, sest samal materjalil tuli saada positiiv-kuju-tis. Selleks oli vaja ilmutamise keskel fi lmi veelkord val-gustada ja siis jätkus ilmutamise protsess. Slaidist tehti siis värvilahutus ja iga värv läks eraldi trükkimisele. Tollal oli see kõik käsitöö. Pilt kanti tsinkplaatidele rasterkujutisena.

Kauges Siberis väiketrükikojas lõigati fotokujutis trumli-le asetatud tsinkplaadile triiprastrina.

Selleks, et ajalehele trükitekst tekiks, oli ladumismasin „Linotip“. Kirjutusklahvidega sisestati iga rida veeru laiu-selt masinasse. Tähed olid üleval suures salvraamis ja kui rida valmis sai, anti käsk tähereal alla tinavormi minekuks. Tinavormis valati veerurida ja see läks jahutusse.

Kui kogu lehelugu valmis sai, laoti need read raamile- seekord küljendusraamile.

Vahele pandi tsinkograafi a fotoplaadid ja tehti käsitõm-mis trükivärvise rulli ja pressi abil.

Kui valvetoimetaja üle luges ja kõik sobis, tehti ajalehe numbri proovitrükk.

Selle luges üle korrektor. Vajadusel parandati vead uute veeruridade valamise ja vahetamise teel.

Olles Siberis, tuli kuulata öösiti raadiot ja maha kirjutada

Kuidas vanasti lehte tehti„tähtsad“ partei ja valitsuse materjalid. Need läksid esikül-jele ja seal ei tohtinud midagi muuta. Seda tegi samuti val-vetoimetaja, graafi ku alusel.

Valves käisid kõik toimetuse töötajad, ka fotograaf.Kui kõik korras, tuli allkirjastada kõik paberile trükitud

prooviküljed. Need olid dokumendid, näitamaks valvetoimetaja vastu-

tust.Pärast seda unetut ööd läks ajaleht trükki, et varahommi-

kul juba olla lugejatel postkastis ja kioskites müügil.Pärast sellist „kadalippu“ ei tekkinud kunagi konkureeri-

va ajalehe ega tema fotode suhtes mingid viha ega kurjust. Jo siis oldi küllaldaselt väsinud oma tööst…

A.AjuToimetuselt:Eks Eestis käis asi veel paarkümmend aastat tagasi sama-

moodi, tinaladu jääb ikka tinalaoks. Aga autoril on unune-nud, et enne lehe trükkiminekut luges lehe otsast lõpuni läbi veel Glavlit (vene keeles Главное управление по охране государственных тайн в печати, ГУОГТП, ГУОТ) oli 1922. aastal asutatud nõukogude ametlik tsensuuri- ja riigi-saladuse kaitse organ.

Selle organi esindaja istus trükikojas ja ilma tema reso-lutsioonita ei näinud ükski leht ilmavalgust. Muu hulgas jäl-giti näiteks seda, et lehte ei jõuaks ükski kohanimi, kus asus mingi sõjaväeosa, suurematest saladustest rääkimata.

Mis puutub aga konkurentsi teiste lehtedega, siis ei saa aru, millest üldse selline küsimus. Maakonnas on paberleht, mis kardab internetti kui tuld ja ilmselt likvideeriks selle võimaluse korral üldse ära. Veel mõned aastad tagasi aval-dati toimetamata kujul politseiuudiseid ja pandi ka mõned paberlehe artiklid internetti lugemiseks. Praegu on aga jõu-tud niikaugele, et isegi parteisõdurite reklaamlugudest aval-datakse vaid esimene lõik või esimesed read. Tavaliselt on täpselt samad lood teiste maakonnalehtede koduleheküljel vabalt loetavad.

Seega, kuna Raplamaal puudus täielikult internetis välja-antav ajaleht, asusimegi sellele kohale. Pole muidugi välis-tatud, et kunagi tekib ka meile konkurente.

Näitus eelmise sajandi kalendritest Hageri muuseum avas 12. jaanuaril Kohila raamatuko-

gus näituse “Eelmise sajandi kalendreid Hageri muuseumi kogudest”

Teave tel 5648 3828, Virve Õunapuu Hageri muuseumi juhataja

Võtame vastu reklaame ja kuulutusi.Avaldamine tasuta!Ootame kaastöid!

Reklaamid, kuulutused, kaastööd palume saata aadressil [email protected]

või [email protected] kohta saab arvamust avaldada, kirju-

tades samadele aadressidele (avaldame kirjade rubriigis) või facebookis leheküljel Raplamaa

Ühistöö.Järgmisse lehte ootame reklaame, kuulutusi

ja kaastöid kuni 31. jaanuari tööpäeva lõpuni.

26. jaanuaril kell 18.30 Kuimetsa Rahvamajas esinevad

Reet Linna ja Aare Jaama. Pilet 4 €

***

Ansambel Tungaltera 10. juubelikontsert

28. jaanauril kell 14.00 Rapla Kultuurikeskuses

***


Valla kodulehel Käru vald

20. jaanuaril valla kodulehte vaatates tundus, et kodulehe toimetaja on läinud puhkusele või tegeleb sellega siis, kui aega juhtub olema. Aga üldiselt ei juhtu aega olema. Üldinfo ja Käru vald pildis alajaotuste all valitses täielik tühjus, need leheküljed ei avanenud ühegi lehitsejaga.

Alajaotusest Kultuur & Sport loeme: Käru rahvamajaKäru rahvamajaks on endine PKV (Põhja Kõrgepinge

võrkude) hoone. Majas on kaks saali, köök, kinonäitamise võimalus.

Maja põhisaalis peetakse pereüritusi, noortediskosid, tantsuõhtuid, näidatakse kino ja peetakse ka peiesid.

Sündmused:Vabariigi aastapäevVolbriööEmadepäevKüüditamise aastapäev 14.juuniVõidupüha - Valla spordipäev ja JaanipäevKäru järve päevKoolirahu väljakuulutamineHingedepäevJõulupidu kodustele lastele ja igas asutuses eraldiVallavolikogu esimehe ja vallavanema vastuvõtt valla

elanikeleAastavahetuse piduTeatri ühiskülastusedKädva Jüriöö jooksLeheküljel asuvad viited lehekülgedele: Käru Hariduse

Selts, Rahvatants ja Seiklusring, mis viitavad paraku jällegi tühjadele lehekülgedele. Üldist juttu võib lugeda ainult lingi Pereklubi KERRO alt.

Viimane lakooniline vallavolikogu istungi proto-koll on 15. novembrist

Käru 23. november 2011 nr 12Istung algas kell 16.30, lõppes 19.30.Istungit juhatas vallavolikogu aseesimees Timo Tuisk,protokollis vallasekretär Liia Tõnismäe.Istungist võtsid osa vallavolikogu liikmed: Janek Hunt,

Maimo Nöps, Paul Sepp, Heli Sillaots, Ilme Säde, Timo Tuisk, puudus Riina Kalvet.

Istungil osales vallavanem Elari Hiis.PÄEVAKORD:1. Käru valla 2006-2012 arengukava muudatuste kinni-

tamine.2. AS Käru Hooldusravi Keskuse põhikirja muudatuste

kinnitamine.3. Vallavanema informatsioon.1. Käru valla 2006-2012 arengukava muudatuste kinni-

tamine.ARUTATI laekunud arengukava muudatusettepanekuid.

Ettepanekud esitasid volikogu liigeTimo Tuisk ja Heli Sillaots.OTSUSTATI kinnitada arengukava muudatused, otsusta-

ti välja anda vallavolikogu määrus nr 6(6 poolthäält).2. AS Käru Hooldusravi Keskuse põhikirja muudatuste

kinnitamine.ARUTATI AS Käru Hooldusravi Keskuse põhikirja

muutmist, seoses krooni üleminekugaeurole. Aktsiakapital peab olema euro täisarvu täpsu-

sega, kuid aktsiakapitali väärtuse ümberarvestamisel tuleb aktsiakapitali väärtuseks 25 564,66. Sellest tulenevalt on vaja aktsiakapitali kas vähendada või suurendada täisarvuni või siis kinnitada aktsiakapitali väärtuseks lähim täisarv, mis on 25 564 eurot ning 0,66 senti kanda eelmise aasta jaotama-ta kasumi arvele.

2 Käru vallavolikogu 23.11.2011 istungi protokolli nr 12 järg

OTSUSTATI muuta AS Käru Hooldusravi Keskuse põhi-kiri ning kasutada aktsiakapitali ümberarvutamisel viimast variant. Vastu võtta vallavolikogu otsus nr 18 „AS Käru Hooldusravi Keskuse põhikirja muudatuste kinnitamine“ (6 poolthäält)

3. Vallavanema informatsioon.KUULATI vallavanem Elari Hiisi informatsiooni:1) esmaspäevast alustati lasteaia hoone soojustamise ehi-

tustöödega. Ehitusjärelvalve on Vealeidja OÜ.Järgmine vallavolikogu istung toimub 15. detsembril

2011 algusega 16.30 vallamajas.

20. jaanuari seisuga pole veel 15. detsembri volikogu is-tungi protokolli.

Käru valla vallavalitsuse istungid on üldsuse jaoks täielikult salastatud.

Dokument on asutusesiseseks kasutamiseks!Põhjendus:AvTS § 35 lg 1 p 11 - teave, mis sisaldab delikaatseid

isikuandmeid AvTS § 35 lg 1 p 12Piirang kehtib kuni 11.01.2017. Näib, et Käru valla vallavalitsus arutab põhiliselt ainult

delikaatseid isikuandmeid. Siiski on ära trükitud üks selle aasta vallavalitsuse korraldus Elion Ettevõtted ASile ehitus-loa väljastamisest. Väljavõte korraldusest:

“1. Väljastada ehitusluba Elion Ettevõtted ASle (reg.kood 10283074) Käru DSL võrgusõlm ELA034-ga seotud Elioni objektide, vastavalt Sideprojekt OÜ poolt koostatud tööprojektile nr 11-14E, ehitamiseks aadressil Viljandi mnt 4a, Käru alevik, Käru vald, Raplamaa.


ringi vaadates

E-teenusedKasutage Kodanikuportaali dokumentide/avalduste saat-

miseks! Kodanikuportaal (riigiportaal) on keskkond, kus koda-

nikel ja ettevõtjatel on võimalik omavalitsuste ja riigiasu-tustega digitaalselt suhelda ning mille abil omavalitsused ja riigiasutused osutavad e-teenuseid.

Kodanikuportaali saab siseneda www.eesti.ee ning lingi Kodanikuportaal alt, kasutades selleks ID-kaarti, Mobiil ID või internetipanga kasutajatunnuseid.

Käru valla kodulehel on välja toodud ka mitme-suguste teenuste hinnad. Kuna need võivad teistelegi huvi pakkuda, trükime need siinkohal ära:

Teenuste hindade ümberarvutamise alus: VV korraldus nr 125 “Käru Vallavalitsuse korralduste muutmine seoses euro kasutusele võtmisega Eestis”, 22.12.2010

1. Käru valla bussi (16-kohaline) kasutamine: (VV korraldus nr 68, 27.05.2008) sõidukilomeeter - 0,77 € (12.- kr); seisutund - 5,11 € (80.- kr); Käru valla lastele ja pensionäridele - 50 % kinnitatud

hinnast.2. Sotsiaalauto kasutamine: (VV korraldus nr 4,

12.01.2006) Sõidukilomeeter - 0,77 € (12.- kr) Seisutund - 5,11 € (80.- kr) Käru valla lastele ja pensionäridele 50 % kinnitatud hin-

nast3. Valla asutuste ruumide kasutamine 4,47 €/tund

(70.- kr). (VV korraldus nr 23, 06.03.2007) Ruumide kasutusajaks loetakse võtmete saamise ja tagastamise ajavahemik.4. Peotelgi kasutamine: (VV korraldus nr 97,

16.09.2008) 63,91 € (1000.- kr) esimene ööpäev ja iga järgnev öö-

päev 15,98 € (250.- kr)5. Paljundustööd: formaat A4 - 0,10 € leht (1,50 kr); formaat A3 - 0,13 € leht (2.- kr).6. Valla lehes reklaami ja trükiste avaldamine;

(VV korraldus nr 124, 04.12.2006)Ühe mooduli suurus 20 x 50 mm ja mooduli hind; valla elanikele - 0,96 € (15.- kr); teistele soovijatele - 1,60 € (25.- kr).7. Faksiteadete saatmine ja vastuvõtmine: (VV mää-

rus nr 70M, 07.05.2003) formaat A4 - 0,10 € leht (1,50 kr).8. Fekaalivedu - 19,17 €/tund (300.- kr) (VV kor-

raldus nr 26, 21.03.2006)9. Muruniitmisteenus - 12,78 €/tund (200.- kr). (VV korraldus nr 77,

29.07.2009)10. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hin-

nad alates 01.01.2010: (Volikogu määrus nr 8, 24.09.2009)1) veevarustuse teenuse hind - 0,72 €/m3 (11,25 kr/m3) 2) reovee ärajuhtimise teenuse hind – 0,83 €/m3 (13,00

kr/m3). Hindadele lisandub käibemaks.

Käru Vallavalitsuse poolt pakutavad e-teenused on sa-mad kui teistelgi valdadel:

Kiri kodanikult Kiri ettevõtjalt Puurkaevu/puuraugu asukoha kooskõlastamise taotlus Raieloa taotlus Teabenõue Avaldus 1. klassi astumiseks Avaldus matusetoetuseks Avaldus sünnitoetuse taotlemiseks Hooldajatoetuse taotlus Isikliku hooldaja määramise taotlus Koolimineku toetuse taotlus Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotlus Lasteaiakoha taotlus Taotlus õpilase sõidukulude hüvitamiseks Avaldus kaevetööde teostamiseks Avaldus hooldekodusse paigutamiseks Avaliku ürituse korraldamise loa taotlus Detailplaneeringu algatamise taotlus Katastriüksuse jagamise taotlus Projekteerimistingimuste taotlus Sotsiaaltoetuse avaldus Siiski leidub Käru vallas ka midagi sellist, mida senikä-

sitletud valdades ei olnud:Koolilõpetamise toetuse avaldus \ avalduste vormid, Täiendava sünnitoetuse avaldus / mida kodanikupor-

taalis ei ole.Meil on Teie poolt saadetud dokumendile võimalik vas-

Valla ajaleht on avaldatud kodulehel alates 2007. aasta jaanuarist, kui ilmus üldarvestuses 37 number.

Värskeilm uudis on päästeameti konkurss, mis lõppes 1. detsembril.

Samas on lisaks alajaotusele “Uudised” veel alajaotus “Teated”, kus asuvad vallaelanike üsna tähtsad teadaanded, näiteks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud pidid 20. jaa-nuariks esitama uue taotluse, et soovivad vabastust ka käes-oleval aastal. Samuti leidub leheküljel mitmeid lõppenud enampakkumiste teateid. Oleks loogiline,et selliseid olulisi teateid antakse edasi avalehel, mitte erinevate alajaotuste vahel killustatult.

Teenuste hinnad

2. Ehitusloa taotluse läbivaatamise eest on tasutud Käru Vallavalitsuse arveldusarvele nr 1120048080 Swedbank rii-gilõivu 127,82 eurot.”

tata nii Kodanikuportaali vastust saates kui ka kasutades teisi sidevahendeid. Teile vastamine sõltub soovitud vastuse saa-mise viisist, mille olete Kodanikuportaalis valinud.


Nii palju maksis Käru valla juhtimine 2010. aastal

Ametiisikute palgaandmed 2010

Ametiisiku andmed Töötasu liik Palga (tasu) kogu-summa (1+2+3+4+5)

Periood (perioodi alg- ja lõppkuupäev)

Teenistus- või töösuhte vorm

Ameti-koht Ameti-isiku nimi

Põhipalk Lisatasud ja hüvitised Muud tasud

astme-(ameti-) palk+dif.

Puhkuse-tasu Lisatasud hüvitised

toetused, pree-mia,tulemuspalk ja/või -preemia

1 2 3 4 5

Vallavolikogu esimees Riina Kalvet 48006,10 6178,70 - 1329.- 55513,80 01.01.-31.12.10 Valimine

Vallavanem Elari Hiis 159220,80 21319.- - 180539,80 01.01.-31.12.10 Valimine

Vallasekretär Liia Tõnismäe 118214,30 13900,55 - 132114,85 01.01.-31.12.10 Teenistusse nimetamine

Pearaamatupidaja Ülle Sizask 113050,45 18949,55 - 132000.- 01.01.-31.12.10 Teenistusse nimetamine

Sotsiaalnõunik Tõnis Vaik 10092,85 - 10092,85 01.01.-04.02.10 Teenistusse nimetamine

Sotsiaalnõunik Riina Hunt 48373,75 5523,40 253.- 54150,15 05.02.-31.12.10 Teenistusse nimetamine

Maanõunik Jaan Aaslav 20000.- 2993,70 - 22993,70 01.01.-28.02.10 Teenistusse nimetamine

Maanõunik Aivar Puur 74610,35 8813,75 83424,10 26.04.-31.12.10 Teenistusse nimetamine

Raamatupidaja Agnes Saarpere 85535,75 14169,85 984,45 100690,05 01.01.-31.12.10 Teenistusse nimetamine

Sotsiaal-hooldustöötaja Virve Vaino 72800.- 7593.- - 1266.- 81659.- 01.01.-31.12.10 Tööleping

Käru Põhikooli direktor Sirje Liivak 78283,65 15295,20 - 93578,85 01.01.-08.07.10 Tööleping

Käru Põhikooli direktor Meelis Sulg 72090,90 4727,25 76818,15 05.07.-31.12.10 Tööleping

Käru Lasteaed PEETRIKE juhataja Ellen Nugis 34599,10 7636,60 42235,70 01.01.-31.08.10 Tööleping

Käru raamatukogu juhataja Ilme Säde 99868,20 11099,60 - 110967,80 01.01.-31.12.10 Tööleping

AS Käru Hooldusravi Keskuse juhatuse liige Anne-Ly Reede 135600.- 1128.- 136728.- 01.01.-31.12.10 Tööleping

Käru rahvamaja juhataja Eva Seera 50000.- 4161,85 - 54161,85 15.07.-31.12.10 Tööleping


Vladislav KorzetsVladi

Baltimaade suurim ühiskalastamine, traditsioo-niline kalastusvõistlus Kuldkala, toimub 18. veeb-ruaril 2012 Viljandi järvel.

Suur talvine Kalapidu ei vaheta üksnes asupaika, vaid laieneb ka sisuliselt. Lisaks kalastusvõistlustele ja kontsert-kavale, mille sisustavad üld- ja ülituntud esinejate kõrval ka Mulgimaa muusikud, toimuvad järverannal käsitöölaat ning omaette kalakola-kirbuturg. Kalapüügi õpitoas on võimalik omandada talvise kalapüügi põhitõdesid ja peensusi, et neid siis kohe järvel järgi proovida. Kalaroogade nautijad saavad jälgida Kalasupi-Gaalat, mille käigus valmistatakse mitu erinevat kalasuppi (tuuraseljankast külma kala-kaljasupini), mida pakutakse seejärel ka maitsmiseks. Omaette alal toi-mub lasteprogramm.

Muutuvad ka kalastusvõistlusel osalemise tingimused. Kõikidele Kalapeole tulejatele kehtib ühesugune pilet, mille eest võib osa võtta kõikidest üritustest ja ka kalastusvõist-lustest.

Piletid kohapeal:Eelkooliealine tasutaÕpilaspiletiga 7 eurTäiskavasnu 10 eurPensionär 7 eurMeeskond 40 (meeskonna nimi registreeritakse kohapeal

enne võistluse algust)Eelmüük:Õpilaspiletiga 6Täiskasvanu 8Pensionär 6Meeskond 32 eurKoolieelikutele on Kalapidu tasuta.

http://www.kalale.ee/sisu/ODEsMTE5NDE0M-SwyMCwwLDE/

Kalapeo põhivõistlusel Kuldkala 2012 on püüdjate üles-andeks tabada järvest märgistatud kalu. Selleks on eelnevalt püütud, märgistatud ning järve tagasi lastud 130 ahvenat. Igal märgisel on number ja igale numbrile vastab teatav au-hind: suurimateks auhindadeks on 3000, 1000 ja 500 eurot. Kui suurimatele auhindadele vastavate märgistega kalu ei tabata, viiakse teiste märgistega kalu tabanud kalameeste vahel läbi lisavõistlus ning auhinnad jagatakse selle tule-muste põhjal.

Lisaks märgisekalade püüdmisele toimub järvel ka mees-kondlik võistlus. Sellel osalemiseks peavad kalamehed eel-nevalt registreeruma kuni 4-liikmeliste võistkondadena. Meeskonnavõistluse püügiülesanne tehakse teatavaks va-hetult enne võistluse algust. Peaauhinnaks on kalastusreis Norrasse.

Aset leiab ka võistlus Kuldkalake 2012, milles võivad osaleda kuni 12 aastased (12 kaasa arvatud) lapsed. Enne lastevõistlust viiakse läbi jääaukude puurimise võistlus, mil-le üheks eesmärgiks on püügiaukude puurimine lastevõist-luse jaoks.

Kõik võistlused toimuvad järvel selleks eelnevalt piira-tud ja märgistatud aladel. Võistlustel osalemiseks ei pea ka-lamehed taotlema individuaalset kalastusluba, sest Kuldkala toimumise ajal toimib kõigi osalejate jaoks ühine kalastus-luba.

Talvine Kuldkala-pidu toimub eeloleval talvel juba 14. korda: see on suurepärane võimalus nautida eestimaist tal-vepäeva ja kogeda, kas ja kui palju on sellel päeval kellelgi kalaõnne.

Kuldkala 2012 toimub Viljandi järvel 18. veebruaril

Kala- ja jahitarvete internetipoed Eestis

Trapper http://www.trapper.ee/ – jahi - ja kalastustar-bed, matkatarbed

Fishing24.ee http://www.fi shing24.ee/catalog/index.php?language=ee - kalastustarbed, matkatarbed

Konksupood.ee http://konksupood.ee/index.php?route=product/special - kalastustarbed

EG Tackle Trade http://www.egtt.ee/ – internetipood, jahi - ja kalastustarbed, matkatarbed

Kalale.ee http://www.kalale.ee/pood – internetipood, kalastus- ja matkatarbed

Jahipaun http://www.jahipaun.ee/ - jahi - ja kalastus-tarbed, matkatarbed

Lant.ee http://www.lant.ee/ -kalastustarbed Kalastus24.ee http://www.kalastus24.ee/ - kalastustar-

bed

Reedel, 27. jaanuaril kell 11 Pärnu teater Endla las-teetendus “Kolm põrsakest ja hea hunt”. Pilet 5 €

Lustakas lugu kõige pisematele, kus hea võidab kurja. Abi tuleb sealt, kus seda oodata ei oska. Lavastuse moraa-liks on, et alati ei olegi see kuri ja paha, kes sedamoodi välja näeb.

***Reedel, 27. jaanuaril kell 19 Pärnu teater Endla eten-

dus “Esimesed suudlused” Ühe armastuse lugu. Pilet õpi-lane, pensionär 8 € ja täiskasvanu 10 € VÄLJA MÜÜDUD!

Näidendi autor Jay D. Hanagan. Osades Piret Laurimaa ja Sepo Seeman. Vaimukas, hell ja südantsoojendav armastuslugu. Vaa-

taja ees laotuvad lahti elu väikesed, isiklikud ja käestlibise-vad hetked.

Märjamaa Rahvamajas


Teeme oma maakonna koAvades lehekülje http://maps.google.com/ , avaneb järg-

mine lehekülg

Kui vajutada paremal ülanurgas asuvale pisikelsele kolmnurgale, saame asetada linnukse “photos” ette ja kaardile ilmu-vad ikoonid piltidest, mille kasutajad üles on laadinud.

Hiire abil saame kaarti nihutada ja kerimisnupu või vasakul asuva skaala abil leiame meid huvitava koha ja näeme, millised pildid seal asuvad. Osa fotosid on tähistatud suurte, osa väikeste ikoonidega. Ikoonil klikkides avaneb suurem pilt.

Kuidas aga ise oleks võimalik sinna pilte lisada? Vasakul on link: Upload your photos to Panoramio. Sinna klikkides avaneb Googlesse sisselogimise aken. Kui teil on näiteks gmaili konto, saate sisse logida selle kasutajatunnuse ja parooliga. Kui kotot Googles ei ole, tuleb see luua, aga sellel momendil pikemalt peatuma ei hakka. Esimesel sisselogimisel Panora-miosse küsitakse kasutajanime, mida tahate näha oma fotode juures. See ei pea ühtima Google üldise (gmaili) kasutajani-mega.


ogu maailmale nähtavaks!

Kui kasutajanimi loodud, saategi alustada oma fotode üleslaadimist. Kuigi vormil on 10 pildi laadimisvõimalus, soovitame pilte ühekaupa üles laadida. Valite oma arvutist ühe pildi (Browse-nupu abil) ja vajutate upload.

Kui pilt on üles laetud, ilmub ülalolev ekraanipilt. Nüüd tuleb panna pildile nimetus (Title) ja määrata võtmesõnad (Tags) ning asetada pilt õigele kohale kaardil (Map this pho-to) Ükskõik, kumb enne, aga enne kui mõlemad on tehtud, mitte vajutada “Save” Vajutame siis “Map this photo”. Ava-neb kõrvalolev ekraanipilt, kuhu sisestame kohanime, kus pilt on tehtud. Osad mobiiltelefonid salvestavad juba pildis-tamise ajal koha koordinaadid, siis viiakse pilt kohe õigesse kohta (pilti on siiski võimalik ka ümber tõsta)

Kohanime sisestamisel ilmub vasakul oleva ekraanipil-diga sarnane pilt, mida saab suurendada ja nihutada, samuti saab punast tilgakujulist tähist nihutada vajalikku kohta. Tä-hele tasub panna, et see punane tähis asetatakse mitte pildis-tatava objekti kohale vaid pildistamiskohale.

Raplamaa Ühistöö 10Teeme oma maakonna kogu maailmale nähtavaks!

Märgis on asetatud paika, vajutame “Save position” ja uuesti avaneval aknal “save”

Ilmub allolev ekraanipilt. Foto on üles laetud. Kaardile ei ilmu üleslaetud pilt kohe vaid mitu nädalat hiljem. Ka ei tohi üleslaetaval pildil olla äratuntavate nägudega inimesi.

Muidugi ei pea piirduma oma kodukoha pildistamisega, pilte võib üles laadida suvalistel kohtadel asuvatest huvita-vatest objektidest.

Pilt on “in Google Earthi” vastu võetud, mida tähistab sinine märgis foto all ja tekst all pa-remal. Kui fotol on lähivaates inimesi, siis seda märgist ei ilmu ja pilti vastu ei võeta.


Teie kultuurimaja, rahvamaja, seltsima-ja, klubi, noortekeskus, külamaja, trahter, kõrts jne jne korraldab vingeid üritusi, aga kõik huvilised ei saa nendest üritustest õige-aegselt teada ja jäävad kohale saabumata.

Andke oma ettevõtmistest meile teada ja me avaldame info nende kohta Raplamaa Ühistöös ja seda täiesti tasuta! Võtame vastu nii kujundatud kui kujundamata reklaame ja kuulutusi. Kolmapäevases lehes avaldame info, mis on meile jõudnud teisipäeval kella seitsmeteist-kümneks.

Meiega saab ühendust e-maili teel aadres-sil: [email protected] või [email protected]

Kultuuri kohvik kutsub: Reisimuljeid Hiinast jagab Mart Järvik

26. jaanuaril kell 18.00 Järvakandi Kultuurihallis.

Tutvume aastaga 2012 läbi astroloogia (T. Markson). Pääse 2 EUR.

Teave tel: 489 4719, 5346 0195

Olete oodatudRAPLA RAHVAKOOLI

Raplas, Hariduse 3 II korrus* Kolmapäeval 8. veebruaril

kell 19-20DRAAKONIAASTA GONGI-MEDITASIOONI ÕHTU

Valdo LaurigaGongi tervendavad helid aitavad

meie kehal ja vaimul paremini lõdvestuda.

Osalustasu 5 EURRegistreerimine 528 3358,

[email protected]* Neljapäeval 16. veebruaril

kell 17.00DRAAKONIAASTA IDAMAINE TURG

- Idamaised kampsunid; sallid; ehted; suupisted

- Kuidas noorkuud ära kasutada oma soovide soovimisel

(Katrin Aedma)- Pea ja näo minimassaaž

(indialane Vicky)- Indiapäraste suupistete laud

Info 520 3090, [email protected]

* Igal teisipäeval kell 18-19ARNE LAURI JOOGAÕHTUD

* Neljapäeval 1. märtsil kell 15RAPLAMAA KOOLITAJATE

III ÜMARLAUDLoe lähemalt www.koolitaja.com

Võta meiega ühendust telefonil 528 3358,

E-postil [email protected]

Kohtumisõhtu - külaliseks Tõnis Mägi26. jaanuaril kell 19.00

Purku koolimajas.Piletid eelmüügist 25. jaanuarini (Purku

raamatukogus) 7 €26. jaanuaril 12 € või a/a 221049097060

Teave tel: 486 3223, 5330 8285


Reform tuleb, pääsu poleVanu lehti sirvides jäi ühel hetkel silm peatuma ühel am-

musel artiklil Maalehes. See on aeg, kui lehe päises ilmut-ses veel kiri „Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee ajaleht“ ja aastaarvuks kirjutati 1989. Huvitav võrrelda, kuidas asjad on arenenud loodetuga võrreldes. Eks lugeja otsustab ise, kui sinisilme sai oldud. Tegemist siis Maale-hega nr. 46, 16. oktoobrist 1989. Ja tuletagem meelde, et Maareformi seadus võeti vastu 17. oktoobril 1991.a ehk siis pea täpselt kaks aastat pärast antud artikli ilmumist.

Mitmed viimasel ajal läbiviidud üritused ja avalikud sõ-navõtud ei jäta kahtlust, et maareformi püütakse põhja lasta. Kaugemalt vaadates tundub, et siin on igaühel oma arvamus, mis on loomulikult ainuõige ja mida tuleks ilmtingimata arvesse võtta. Kui aga tungida vaidluste sisusse, saab õige ruttu selgeks, et tegemist on vaid kahe erineva suhtumise-ga reformisse. Esimesed, põhjalaskjad väidavad, et järsud pöörded põllumajanduses on kahjulikud, vaja on mõelda ja katsetada, arvestada nendega, kes tahavad talu kümne ja enama aasta pärast võtta, anda ikka õigus majanditele are-neda. Lühidalt öeldes tahavad need isikud teha väikest ilu-ravi, olemuselt aga jätta kõik endiseks. Sellisele seisukohale teevad oma panuse majandijuhid, osa majandite spetsialis-tidest, rajooni ja vabariigi tasemel sooja koha peal istuvad seltsimehed, kes kardavad esmajoones oma isikliku tugitoo-li kaotamist. Siia kuulavad ka need majanditöötajad, kellele on vastuvõetamatu oma peaga mõtlemine, ise vastutamine ja korralik töö. Traktorist, kes jätab pöörderibad kündmata ja veab sõnnikut ainult põllu teeääresees serva,kuid saab pal-ka kvaliteetse töö eest, ei ole loomulikult huvitatud olukorra muutmisest.

Teise gruppi kuuluvad isikud, kes on taibanud, et kui kol-hoosikord ei ole seni oma elujõudu näidanud, ei hakka ta seda ka edaspidi tegema. Nemad pooldavad majandite kuu-lutamist stalinismi kuriteoks meie maa ja rahva vastu, tõelist maareformi ja maa kuulutamist eraomandiks.

Ükskõik kui tugev ka esimese grupi surve ei oleksjõua-me paratamatult varem või hiljem tõelise reformini.Ainult, mida kauem me ootame, seda enam läheb kord käest ära. Seda enam kaotab meie maa ja rahvas.

Me oleme paraku nii vaesed, et midagi lõhkuma hakata ei tohi. Kuidas sellistel tingimustel oleks võimalik üleminek?

Hädavajalik on maa andmine kohalike võimuorganite käsutusse, vältimaks olevate ja tulevaste talunike mõnitam-sit ja alandamist majandijuhtide poolt. Selle eest aga, et ko-halikes võimuorganites oleksid õiged inimesed, peab hoolit-sema rahvas ise eelolevatel valimistel.

Kuni 1. jaanaurini 1991 tuleb vältida uustalude tekkimist ja luulutada selle ajani välja talude tagasiandmine endiste-le omanikele (järglastele). Kes selle ajani endast märku ei anna, kaotavad õiguse oma endist talu edaspidi taotleda. Ta-gastatav maa peab saama kindlasti eraomandiks, olgu hoo-ned säilinud või mitte. Tingimuseks olgu, et maa tuleb kohe kasutusele võtta, erandi võivad moodustada ainult võsastu-

nud ja muidu harimiskõlbmatuks muutunud alad. Cõtmaks võimalust maaga äritseda, tuleb keelata maa edasimüük näi-teks kolme aasta jooksul. Kui endise talu maadel on ehiti-sed, teed või muu taoline, peab endine omanik saama maad samas suuruses lähikonnast.

Määratad tähtajaks väljavõtmata maadele enam kellelgi õigust ei ole ning nende eest peavad tulevased talupereme-hed maksma. Kuna kunagised talud olid võrdlemisi väike-sed, tuleb nende maadega külgnevate alade ostuks anda ee-lisõigus senistele taluperemeestele.

Omakorda nendest ülejäänud maa aga jagatakse uuteks talukruntideks ja müüakse enampakkumisel. Eelisõigus võiks siin jääda seni majandis töötanud inimestele. Loo-mulikult ei ole tulevastel taluperemeestel tavaliselt nii palju ralaa, et oma krunt kohe välja osta ja talu arendama hakata. Seetõttu tuleb neile veel ilmselt laenugi anda ja krundi ning laenude tasumine toimugu pikema aja joobul.

Siinkohal tekib „rahva eest hoolitsejatel“ kindlasti taht-mine vahele hüüda, et tootmine peab ju jätkuma. Ja jätkubki, sest ega inimesed maalt kuhugi kao. Maa, mis ei ole veel talu-nike käes, jääb esialgu säiliva majandi käsutada. Majandites tuleb aga moodustada täiesti isemajandavad tootmisüksused inimestest, kes ei soovi või ei saa talu võtta. Näiteks rendiet-tevõtetena lepingu alusel mingiks kindlaks ajavahemikuks. Grupp loomakasvatajaid võtab suurfarmi enda hooldada ja vastutab selle eest majanduslikult. Söötasid ostetakse talu-nikelt või iseseisvatest söödatootmisüksustest, samuti rii-gilt. Remonditöökodadest aga saavad remondiühistud, kes remondivad tasu eest talunike ja ühistute masinaid. Esial-gu jäävad ka suuremad traktorid ja autod remondikodade juurde, kust siis talunikud ja ühistud neid (juhiga või ilma) vastava tasu eest laenatada saavad. Kui veel inimesi vabaks jääb, võivad need moodustada väikesi koha1ikul toorainel töötavaid vorstivabrikuid, piimatöötlemispunkte, miks mitte ka konservitsehhe või pagaritöökodasid.

Juurde peaks tulema ka maaelanikke teenindavaid kõik-võimalikke asutusi Seega on alusetu väide, et seni suurpa-neelelamutes asunud isikud tööd ei leia.

Raskeks võib minna ainult nendel, kes seni suurmajandis oskasid ilma tööta läbi ajada ega midagi teha ei taha.

Vaja on välja töötada mitmesuguste laenude ja krediiti-de süsteem, sest igast tootmislõigust ei hakka ju päevapealt toodangut tulema.

Otsesed riigi kulutused põllumajandusele ei tohiks kir-jeldatud süsteemi puhul suureneda, sest kõik seni kasutusel olnud masinad ja hooned jäivad ka edaspidi käiku, küll aga vähenevad ülepaisutatud juhtimiskulud majandites ja otsene raiskamine ning nn mustade otsade tegemine.

PEETER PIIR,taluniku järeltulija

Raplamaa Tühitöö 13

Erkki Kõlu päevaanekdoodidMees pajatab seltskonnas oma poisipõlvest:“Igal sügisel ootasin ma kannatamatult esimest lund. Mä-

letan siiamaani, kuidas ma vaimustusest kiljusin, kui esime-sed lumehelbed maha langesid ja tasapisi kogu maa valge vaibaga katsid… Rõõmu pärast täiesti endast väljas, torma-sin ma meie maja välisukse juurde ja karjusin emale-isale:

“Hurraa! Lumi! Kas näete? Esimene lumi on maas! Mä-letate, mis te mulle lubasite? Kas mäletate? Laske mind nüüd jälle tuppa!!!”

***Ülemus tahab oma blondiini sekretäriga magada, kuid

tollel on poiss-sõber ja ta ütleb bossile ära. Lõpuks lubab ülemus sekretärile vahekorra eest 100 eurot ja lisab:

„Ma teen hästi kähku. Ma viskan raha maha, sina kum-mardud seda üles võtma ja mina olen selleks ajaks juba lõ-petanud, kui sa raha kätte saad.“

Blondiin helistab oma poisile, et temaga nõu pidada.„Küsi 200 eurot ja võta raha nii kähku üles, et ta ei jõua

püksegi alla lasta,“ soovitab too.Nii võtabki blondiin bossi pakkumise vastu. Möödub

pool tundi ja blondiini poiss-sõber ootab kannatamatult tema kõnet. Kui tund aega on möödas, helistab ta ise:

„Kallis, mis juhtus?!“„See lurjus kasutas münte!“ vastab blondiin.***Õhtul jääb isa oma 2-aastase pojaga üksi koju. Poisil on

kingituseks saadud teetass ja ühel hetkel viib ta elutoas tele-rit vaatavale isale tassitäie vett. Isa joob ja kiidab head teed. Poiss toob talle uue tassitäie. Ja siis veel ühe. Kui see on juba mõnda aega kestnud, jõuab koju ema.

„Kallis, tule kohe elutuppa ja sa näed kõige armsamat pilti maailmas!“ hõikab isa.

Ema läheb elutuppa. Varsti tulebki jälle Juku ja ulatab isale teetassi.

„Ah, milline suurepärane tee!“ hüüatab isa ja joob tassi ühe sõõmuga tühjaks.

„Tõesti väga armas!“ nõustub ema. „Aga kas see sulle pähe ei tulnud, kallis, et ainus koht, kust meie Juku vett kätte saab, on tualetipott?“

***Esimest korda Londonis olev noormees uurib taksojuhilt,

kus oleks kõige parem naisi sebida.„Sõida metrooga King´s Crossi jaama,“ soovitab takso-

juht. „Sealt leiad kindlasti kellegi, keda rajalt maha võtta.“Noormees ajab kogemata metrooliinid segi ja sõidab

hoopis teise kohta. Ometi tutvub ta juba viie minuti pärast seksika daamiga, kes ta enda juurde koju viib. Vaevalt on noormees jõudnud magamistoas kuue seljast võtta, kui vä-lisukse lukku pistetakse võti.

„Mine kähku kööki!“ sosistab tema võluv võõrustaja. „Tee nägu, nagu parandaksid kraani, mina aga seletan abi-kaasale, et tellisin torumehe.“

Noormees tormab kööki ja hakkab kraani kallal askelda-ma. Sisse astub naise abikaasa, silmitseb teda paar minutit tähelepanelikult ja lausub siis:

„Olete see tõesti teie? Aga mulle justkui meenub, sir, et ma soovitasin teil King´s Crossile sõita...“

***Lennukis pöördub võõras mees väikese tüdruku poole,

kes on just raamatu avanud:”Ajame õige juttu, eks? Vesteldes lendab aeg kiiremini.””Millest me siis räägime?” küsib tüdruk raamatut sulge-

des.”Oh, ma ei tea. Näiteks tuumaenergiast,” muigab mees.”Hea küll,” noogutab tüdruk, ”see on huvitav teema. Aga

vastake kõigepealt ühele küsimusele. Hobune, lehm ja kits söövad kõik ühte ja sama asja – rohtu. Kuid kits laseb välja väikesi kuulikesi, lehm lamedaid kooke ja hobune kuivanud rohuga segatud pabulaid. Miks see teie arvates nii on?”

”Pole aimugi,” vastab tüdruku intelligentsusest jahmu-nud mees.

”Ja kas te tõesti arvate, et oskate minuga tuumaenergiast vestelda, kui te ei tea SITTAGI?” küsib tüdruk.

***Väikelinna sõidab külalisetendustele tsirkus. Ühe numb-

rina viiakse areenile lauake ja asetatakse sellele kreeka päh-kel. Marsihelide saatel tuleb areenile tõmmu meesiludus, lä-heb laua juurde, avab püksiluku ja lööb pähkli oma riistaga tükkideks. Tormilised kiiduavaldused.

Möödub 20 aastat. Linna sõidab taas sama tsirkus. Ühe numbrina viiakse areenile lauake ja asetatakse sellele ko...okospähkel. Marsihelide saatel tuleb areenile hallijuukseline meesiludus, läheb laua juurde, avab püksiluku ja lööb pähkli oma riistaga tükkideks. Tormilised kiiduavaldused lähevad üle ovatsiooniks, rahvas karjub: „Braavo!“ ja „Korrata!“.

Kohaliku ajalehe reporter teeb artistiga intervjuu ja kü-sib:

„Me mäletame teid veel 20 aasta tagusest etendusest. Siis oli tegemist kreeka, nüüd aga juba kookospähkliga. Öelge, milles on teie saladus?“

„Pole siin mingit saladust,“ lööb artist käega. „Hakkan lihtsalt vanaks jääma, nägemine pole enam see...“

***Louisiana pärapõrgus puhkav blondiin tahab endale alli-

gaatorinahast kingad osta, kuid kohkub nende kõrgest hin-nast.

„Ma lähen püüan ise ühe alligaatori kinni ja saan endale tasuta kingad!“ teatab ta poemehele.

„Lase aga käia, kullake!“ vastab poemees muiates.Õhtul kodu poole sõites märkab poemees blondiini vöö-

ni soos, püss käes. Just samal hetkel sööstab blondiini poole 3-meetrine alligaator. Blondiin võtab eluka sihikule ja tapab ta esimese lasuga. Tema ümber soos hulbib veel umbes pool tosinat surnud alligaatorit.

Hämmastunud poemees tuleb autost välja ja jääb sõna-tult vahtima. Blondiin aga sukeldub alligaatori alla, tuleb minuti pärast pinnale ja karjub vihaselt:

„Kuradi-kurat! Ka see neetud elukas ei kannagi kingi!“


Kartul msoovite muredaid kartuleid, aga poti juures passida ei viitsi, tuleks hankida aurutusrest.

Umbes 20 minutit peale keema hakkamist tuleks kont-rollida, kas kartul on pehme ning kui nad on pehmed, vesi ära valada ja pott ilma kaaneta umbes 10 sekundiks tulele panna, siis potti raputada ning jätta see ilma kaaneta natu-keseks seisma, et ülearune vesi ära auraks, muidu muutuvad kartulid vesiseks. Peale võib panna puhta rätiku.

Kartulite lagunemise vältimiseks võib keeduvette panna tilga äädikat või natuke sidrunhapet, kurnata tuleks nad enne päris pehmeks saamist ning lasta siis järelvalmida rätiku all aurus. Soola võiks lisada keetmise teisel poolel. Meresool ja mineraaliderikas sool võib soodustada tumenemist. Tume-nemise vältimiseks võib keeduvette ka veidi piima lisada.

Keedukartuliks sobivad: Ando, Ants, Anti, Maret, Reet, Piret, Gala, Birgit, Solist, Salome, Adretta, Rome-ra, Flavia, Satina, Princess, Secura, Madeleine, Manitou, Fontane, Red Baron, Arielle, Varane Läti Kollane.

AhjukartulidAhjus küpsetamisel kaotavad koorega kartulid oma toi-

teväärtusest väga vähe ja nad on väga maitsvad. Suuri kar-tuleid küpsetatakse koorega, fooliumisse pakitult, neisse pannakse ka täidist ja neid serveeeritakse tervelt. Paksema koorega sorte nagu ‘Läti Varane Kollane’, on soovitav siis-ki koorida. Ahjukartulitel tuleks peale koorimist ja pesemist lasta rätikul veidi taheneda ja panna siis nad sektoriteks lõigatult õlitatud pannile (küpsetuspaberile), maitsestada soola, kartulimaitseaine, küüslaugupulbri või ürtidega. Ilu-sa kuldpruuni ja maitsva toidu saab, kui kartuleid üle pint-seldada maitsestatud toiduõliga. Ahju panemisel peaks ahju temperatuur olema 230-250º, sellises kuumuses küpsevad nad pehmeks 20-30 minutiga. Madalama temperatuuri juu-res kuivab toit ära ja ei jää maitsev.

Ahjukartuliks sobivad: Ando, Anti, Quarta, Agria, Laura, Maret, Juku, Varane Läti Kollane.

Kartulipuder.Kartulipuder on maitsev ja eestlastele omane toit, kuid

selle tegemisel peab arvestama, et C-vitamiinist jääb alles ainult umbes 15 %. Pudru tegemiseks sobivad muredad sor-did. Mittemuredast kartulist puder jääb tükiline. Kui putru tehakse, peaks sordi valikul arvestama ka sellega, kas putru süüakse veel järgmiselgi päeval. Näiteks sordist ‘Läti Vara-ne Kollane’ tehtud puder on pehme ja pannil kergesti soojen-datav ka teisel päeval. Sordist ‘Maret’ tehtud puder aga on küll väga maitsev esimesel päeval, kuid teisel päeval läheb ta kõvaks ja klimpi.

Pudru jaoks tuleb kartulid korralikult pehmeks keeta, valada vesi ära, lasta hetkeks tulel seistes ülearune niiskus välja aurata ja siis puruks tampida ning lisada kuum piim, sool ja maitseained, soovi korral võid. Külma piima lisami-ne teeb pudru kleepuvaks ja halliks. Puder on väga maitsev, kui teda vahustada, kuid seda ei tohi teha köögikombaini noateraga - see teeb pudru libedaks ja kleepuvaks. Kuna kartulipudrus hävib suur osa C-vitamiini, tuleks teda süüa koos vitamiinirohke toorsalatiga. Järelejäänud pudrust võib

Kartul on tervislik toiduaine, temas esineb inimor-ganismile hästiomastatavaid valke, kasulikke süsivesi-kuid, soolestikku puhastavaid kiudaineid, 30 erinevat mineraali ning B ja C-grupi vitamiine.

Kas kartuli söömine teeb paksuks?Kartuli söömine ei tee paksuks, sest toitumisteadlaste

arvates peaks inimene sööma 300 g kartulit päevas, see aga annab vaid 216 kcal, meie päevane vajadus on aga 2000-2500 kcal.

Milliseid kartuleid keeta?Keetmiseks on kõige paremad 4-5 cm läbimõõduga kar-

tulid, suuremaid peab keetmiseks tükeldama. Suvist värsket kartulit ei peaks koorima, sest koore all leidub rohkelt C-vitamiini. Ka sügisesi kartuleid võib keeta koorega või siis võtta õhuke koor. Kuid kevadel, kui kartulil idud hakkavad kasvama, kuhjub mugula silmadesse inimesele kahjulikku ainet solaniini, mistõttu kevadisi kartuleid peaks koorima ja hoolikalt eraldama silmad. Ka roheliseks muutunud mugu-lad ei kõlba toiduks neis sisalduva solaniini tõttu.

Kuidas kartuleid keeta?Kartulid tuleks koorida vahetult enne keetmist, sest C-

vitamiin hävineb vees seistes kiiresti. keetmiseks tuleb võt-ta kas email- või teraspott, alumiiniumpotis võivad kartulid keetes siniseks minna. Pange potti vesi ja laske see keema. Kartulid asetage keevasse vette nii, et vesi neid napilt katab. Pott võiks olla täidetud 2/3 ulatuses, siis ei hakka keeduvesi pliidile üle keema. Külma vette pannes hävib palju C-vita-miini. kartuli lagunemine keetmisel oleneb sordist ja kas-vutingimustest, lagunevad sordid on näiteks `Läti Varane Kollane`, `Adretta`, `Maret`, `Ando`, mittelagunevad aga `Reet`, `Laura`, `Princess`. Kuival suvel kasvanud kartulid lagunevad rohkem kui vihmasel aastal.

Mittelagunevat kartulit tuleb keeta suurel tulel, mulinal, et kartul ei vinduks ja vettiks. Lagunevate kartulite keet-misel võiks kuumust vähendada ja keeta veidi aeglasemalt, et mugulad keeduvette laiali ei pudiseks. [aurutusrest] Kui

http://www.rebasetalu.ee/kartul

Meelis ja Piia TiigemäeMärjandi küla, Ambla vald, Järvamaa, ind. 73513 [email protected] See e-posti aadress on kaitstud

spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

tel. Meelis: 56 500 481Piia: 56 988 813Asume Järvamaa põhjaosas, Ambla vallas, Piibe mnt

58. kilomeetril ehk Rakvere- Pärnu mnt 128. kilomeetril.


eie toidulaualvalmistada järgmisel päeval vormirooga, kotlette ja sellest saab teha ka kartulimuretaigent küpsetiste tarvis.

Kartulipudruks sobivad: Ando, Ants, Maret, Piret, Sa-tina, Adretta, Varane Läti Kollane, Mats, Vigri.

KartulisalatKõige maitsvam kartulisalat tuleb, kui kasutad mittelagu-

nevaid väikesi kartuleid ja keedad neid koorega. Keetmise ajal peaks lisama soola, kartuleid tuleks koorida kuumalt ja siis maha jahutada. Muredad sordid ei sobi, sest nad lagune-vad segamisel ja imavad endasse salatikastme. Eriti maitsva salati saab suvisest värskest kartulist. Salatisse võiks veel lisada redist, murulauku, rohelist sibulat, värsket kurki, ku-patatud seeni või õunakuubikuid, samuti võib sinna lisada veel keedetud porgandit, hernest, muna, liha ja vorsti. Sala-tikastmeks võib kasutada hapukoort, maitsestamata jogurtit, majoneesi või nende segusid, ürtide ja äädika või sidrunhap-pega maitsestatud õli.

Salatikartuliks sobivad: Anti, Salome, Princess, Arielle, Ants, Reet, Nicola, Impala.

FriikartulidFriikartulid on küll maitsvad, kuid nad ei ole oma suure

rasvasisalduse tõttu tervislikud. On siiski olemas spetsiaal-seid friikartulisorte, mis ei ima endasse nii palju õli. Friikar-tuli kuivainesisaldus peaks olema 23 %, kui kuivainet on lii-ga vähe, siis jäävad nad liiga pehmeks ja kui palju, siis jälle lähevad puiseks. Muredast sordist tehtud friikartulid lagune-vad ära. Friikartulite tegemiseks on müügil spetsiaalsed po-tid, kuid neid saab teha ka tavalises potis, kui õli kuumuseks saavutatakse 190 - 200º. Kooritud mugulad tuleb ribadeks lõigata, pesta ja rätikuga kuivatada ja siis kuumutada 150-200º õlis umbes 12 minutit. Peale väljavõtmist võib neile puistata friikartulimaitseainet või soola. Korralikud friikar-tulid on pealt krõbedad ja pehme sisuga. Liigne friikartulite tarbimine põhjustab kiiret vananemist, veresoonte lupjumist ja ateroskleroosi. Õli ei tasuks korduvalt kasutada, sest kor-duval kuumutamisel tekivad õlis vähkitekitavad ained.

Friikartuliks sobivad: Reet, Piret, Madeleine, Manitou, Fontane, Agria, Helena, Quarta.

PraekartulidPraekartulid ei ole ka just tervislike toitude varasalvest,

kuid on üks kiirem ja lihtsam kartulitoidu valmistamise viis. Praekartuliks ei sobi lagunevad sordid. Praekartuleid võib teha nii tooretest kui keedetud kartulitest. Toorest kartulist praekartuli tegemisel peaks kartuliviilud külma veega pese-ma ja siis rätikuga kuivatama ning panema pannile alles siis kui rasv on kuum. Kartuleid ei tohi olla liiga palju, muidu ki-puvad osa neist tooreks jääma, pannil peab jääma ruumi neid kiiresti ja kergelt segada. Praadimine peaks toimuma üsna suurel kuumusel. Umbes poole praadimise ajal võiks lisa-da tükeldatud sibulat. Sool või kartulimaitseaine lisada alles praadimise lõpus. Kaant võiks kasutada umbes poole praa-dimise ajal, et tükid paremini pehmeneksid, kuid lõpupoole võiks selle jälle ära võtta, et kartulid krõbedaks muutuksid. Maitsestamiseks sobib maitseroheline, praekartulitele võib praadimise lõpus lisada veel muna või juustu.

Miks ei tule sinu kartulitoidud alati nii hästi välja kui sa sooviksid?

Ühest ja samast kartulisordist ei saa teha putru, friikar-tuleid, keedekartulit ja prae- ning ahjukartulit. Osa sorte on tärkliserikkad, need kartulid on muredad, neist saab maitsva pudru või ahjukartuli. Sellised sordid on näiteks “Maret”, “Läti kollane”, “Adretta”, “Ando”. Kartul muu-tub muredaks alles siis, kui ta on juba enam-vähem täis-kasvanud, seepärast ei saa ka suvel esimestest värsketest kartulitest head putru.

Väiksema tärklisesisaldusega kartulid ei lagune töötle-misel ja teda saab keeta ning praadida, ilma et ta laiali pu-diseks. Sellisteks sortideks on näiteks “Finka”, “Princess”, “Reet”, “Laura”.

Eri elustiiliga inimestele sobivad eri sorti kartulid

Noored, kes soovivad toitu valmistada võimalikult kii-resti, ootavad, et kartul oleks võimalikult sile, madalate silmadega, et teda oleks lihtne koorida ja et kartulid potis pudruks ei keeks.

Vanem põlvkond eelistab sorte, mis ei ole nii siledad ja kergesti kooritavad, aga mis keetes lagunevad.

Kas kollane ja sile kartul on parem?Kartuli värvus ja maitseomadused ei ole omavahel su-

gugi alati kooskõlas. Kui sa ei ole eriliselt nõudlik maitse suhtes, sobivad sulle paljud sordid. Kuid mureda ja eriti heade maitseomadustega kartuli soovija peab tihti paraku leppima sellega, et mugul ei ole väga tumekollane, teda on sügavate silmade tõttu raske puhastada, koorel esineb kär-nasid ja kuju on ebakorrapärane.

Näiteks sort “Maret”, mis on võitnud Eestis kartuli maitseomaduste testimise võistluse, on ebaühtlase kujuga, tihti esineb tal koorel kärnasid, tal on sügavad silmad ja ta ei ole tumekollane. Sarnaste omadustega on veel “Ando”. “Läti kollasel” jälle on paks, tume, kare koor, mis ei kutsu ostma, kuigi paksu koore all peitub maitsev kollane sisu.

Kas sõnniku peal kasvanud kartulid on parimad?

Kahjuks ei tea inimesed tihti, et just värske ja käärita-mata sõnnik tõstab nitraatide sisalduse kõrgeks. See on ka üheks põhjuseks, miks kartulid keetes siniseks lähevad.

Miks kartul läheb keetes siniseks?Värske sõnniku peal kasvatamine ei ole ainus põhjus,

mis kartuli keetes siniseks muudab. See võib juhtuda veel ka muudel põhjustel: näiteks liiga vara koristatud mugulad, mis ei ole veel küpsed. Seda juhtub tihti näiteks armasta-tud kartulisordiga “Ando”, mis on hiline sort ning kui ta koristades ei ole täisküps, siis ongi oht, et ta hakkab keetes tumenema. Tumenemise põhjuseks võib veel olla näiteks vee keemiline koostis ja vale keedunõu (veneaegne alumii-niumpott).

Praekartuliks sobivad: Reet, Birgit, Solist, Salome, Romera, Flavia, Princess, Sekura, Madeleine, Manitou, Fontane, Red Baron.


Ristsõnad vab1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

16 17 18

19 20 21

22 23 24

25 26 27 28 29 30 31

32 33 34 35 36 37 38 39

40 41 42 43

44 45 46 47

48 49 50 51

52 53 54 55 56

57 58 59 60 61 62 63

64 65 66 67 68 69 70 71

72 73 74

75 76 77

78 79 80

PAREMALE 1 Varn 5 Suli, kelm 10 Abistama 16 Süljega koos 17 Eesti poliitik 18 Vanaaegkonna ajastu 19 Ründeaine 20 Selektsioon 21 Valesüüdistus 22 Lõrin 23 Täis ajama 24 Ravimtaim 25 Jäljendaja 29 Lõtvunud, vaibuv 32 Ussike, tõuk 34 Väike erk koer 37 Keedus, keetmine 40 Tegelane "Kevades" 42 Veoõng 43 Surnu 44 Vint 45 Tõbine 47 Kala

48 Pealinn Euroopas 49 Ameerika dokumentalist (s

1935) 51 Metsik viha 52 Tasane 53 Tõsise sisuga näidend 55 Eesti jõgi 57 Sisseoste tegema 60 Toalill 64 Lokk 67 Laius 70 Dirigent 72 Mesipuu 73 Postimehe endine nimi 74 Sõjajumal India mütoloogias 75 Sodiaagimärk 76 Istutustaim 77 Vastuvõtlik 78 Eesti näitleja 79 Suur pada 80 Koduloom

ALLA 1 Teravili

2 Häire 3 Madal põõsastik

Vahemeremaades 4 Inisemine 5 Tööriist 6 Ena 7 Lind 8 Igas suhtes 9 Nägemisorgan 10 Aasialane 11 Doonau lisajõgi 12 Maitseaine 13 Nurjatu 14 Kerge naeratus 15 Sõjavägi 25 Terakas 26 Tõestust nõudev väide 27 Radiaan 28 Kehaosa 30 Söögiisu täitmatus 31 Tekkelugu, teke 33 Aretamise saadus 34 Aiatöövahend 35 Eesti linn 36 Korvpallur 38 Lemba ooper 39 Tahkekütus 41 Neelav, imev veekeeris 42 Sugulane 43 Ilus 46 Maha, kadugu (pr) 50 Asula Lääne-Virumaal 54 Nukunäitleja, viiuldaja ja

helilooja (s 1957) 55 Rõhu- ja pingeühik 56 Riik Aafrikas 57 Eriti madal bass muusikas 58 Asula Harjumaal 59 Vald Ida-Virumaal 61 Tainataoline mass 62 Punakaspruun 63 Seni tedmata asi 65 Margariinisort 66 Mitte väike 68 Metall 69 Virn 70 Parv, trobikond, rühm 71 Lähker


baks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

16 17 18

19 20 21

22 23 24

25 26 27 28 29 30 31

32 33 34 35 36 37 38 39

40 41 42 43

44 45 46 47

48 49 50 51

52 53 54 55 56

57 58 59 60 61 62 63

64 65 66 67 68 69 70 71

72 73 74

75 76 77

78 79 80

PAREMALE 1 Tütarlaps kõnekeeles 5 India osariik 10 14-realine luuletus 16 Planeet 17 Toa- ja ravimtaim 18 Võhumõõk 19 Puudu 20 Hele kõlin 21 Varn 22 Imielund, -seade 23 Tegevvulkaan Antarktikas 24 Sõna kirikus 25 Kehaosasid muljuma, hõõruma 29 Karusloom 32 Kõrvapõletik 34 Vinnutatud vääriskala 37 Avameelne 40 Liitplokk 42 Ameerika dramaturg, stsenarist

ja filmilavastaja (s 1947) 43 Automark 44 Elus olema 45 Õhtusöök kutsutud külalistele 47 Talinisusort

48 Magamisnari 49 Etikett 51 Sadamaeelne ankrukoht 52 Viiuldaja 53 Kordaläinud 55 Nukunäitleja ja -lavastaja (s

1924) 57 Veorihm, -kett 60 Nurgamõõteriist 64 Loopealne 67 Kuumaveeallikas 70 Volga lisajõgi 72 Vees elavate imetajate jäse 73 Ohjeldamatu joomapidu 74 Kaksteist (kr) 75 Köögivili 76 Ajaühik 77 Nad 78 Linn Kreekas 79 Merelind 80 Raskejalgne

ALLA 1 Lind 2 Irisema

3 Vald jõgeva maakonnas 4 Lehtpuu 5 Küsitlusleht 6 Vald Jõgeva maakonnas 7 Riisivein 8 Süüdistatava mujalolek süütuse

tõendina 9 Lõust, nägu 10 Lühiaegne peatus 11 Koduloom 12 Näo osa 13 Eramaja 14 Kuri 15 Metall 25 Hotell motomatkajatele 26 Eesti peaminister 27 Riiklik Akadeemiline Meeskoor 28 Idee 30 Estraadikavaga lõbustusasutus 31 Linn Norras 33 Vaimuliku ametirüü 34 Madal meeshääl 35 Lepamets 36 Kodulind 38 Väär 39 Kõhn, lahja, luine 41 Tasase pinnaga kõrgendik 42 Paraguai tee 43 Hoiak 46 Metsloom 50 Hea 54 Oksüdeerunud parkerasv 55 Linn Itaalias 56 Nutma 57 Eesti endine tõstja 58 Omama 59 Mittesügav looduslik või

tehiskoobas 61 Ploomisort 62 Mälestusmünt 63 Vana 65 Estraadilaulja 66 Kolmekordne kalavõrk 68 Ega siis 69 Suvinisusort 70 Teravili 71 Ülev mõte


Looduse aasta foto 2012

Algab fotovõistlus „Looduse Aasta Foto 2012“

Neljapäeval 19. jaanuaril kuulutati Estonia kontserdisaalis Villu Veski juubelikontserdil pidulikult välja fotovõistlus „Looduse Aasta Foto 2012“. Ka tänavu kutsuvad Looduse Om-nibuss, Eesti Energia ja Nordea Pank kõiki loo-dusfotohuvilisi osalema.

Auhinnafond on üle 10 tuhande euro. Võit-jad kuulutatakse välja 28. aprillil Estonia kont-serdisaalis.

Korraldaja Jaan Riisi sõnul polnud võistluse väljakuulutamine Villu Veski sünnipäeval ju-huslik. Koostöö on olnud pikk ja ka Tantsivad Hundid nii lastele, noortele kui suurtele antakse

üle 28. aprillil koos Villu ja Fääri ning Islandi looduslaps Eivoriga. Selleks ajaks ilmub Loo-dusfoto Aastaraamat 2012, kus sees kõik tun-nustatud tööd. 1. mail korraldatakse koos Villu ja Eivoriga ka piltide maidemonstratsiooni Jõh-vi kontserdimajas.

Võistlus on mõeldud loodusfotograafi a er-gutamiseks. Eelmisel aastal osales 1850 foto-graafi . Korraldajad loodavad ka tänavu arvukat osavõttu.

Võistluse eeskirjad ja juhised, kuhu pilte saata, leiab aadressilt www.looduseomnibuss.ee. Tööde esitamise tähtaeg on 29. veebruar. Töid hindab fotograafi dest ja kunstnikest žürii Rein Marani juhtimisel.

Foto: Paduvihmas, autor Peeter Nahko, LAF2011 tunnustatud töö.

Documents

Raplamaa Ühistöö nr 4