Upload
phungxuyen
View
216
Download
3
Embed Size (px)
Citation preview
Volume - 2. No. 11 November - 2017 Copies - 2000
uav;uufovpfomoem wGef;ZHZHke,f usDcg;pD&ifpkrS
Rev. Deacon Thomas Thang Khen Tuang ( L.L.B, B.Ph., B.Th., Ph.L) \
x m 0 & & [ e f ; o d u m w i f y G J pm - 3
Vol 2. No.11, November, 2017 2
uav;omoem ynma&;aumfr&Sif\ OD;aqmifrIjzifh (10.10.2017)ckESpf? eHeuf
(9;00-12;00)em&Dtxd uav;NrdKU? q&mawmfausmif; okH;xyfaqmifwGif rdbynmay;
oifwef;udk jyKvkyfusif;ycJhygonf/ uav;omoem? ynma&;'g&dkufwm Fr. Andrew Thang Ngaih ESifh pdefyufx&pf ausmif;tkyfq&mrBuD; rmwDema':edefa[mufanmifwdkYrS oifwef;udk ydkYcsay;cJhMuygonf/ Fr. Andrew Thang Ngaih rS ydkYcsay;&mwGif jrefrmEdkifiHawmfBuD; jyKjyifajymif;vJ&ef uav;rsm;upNyD; ynma&;pepfESifh rdbrsm;yl;
aygif;NyD;ajymif;vJ&efvdktyfaMumif;udk tcsuf(10)csufESifh uav;rsm;\ tajccHvkdtyf
csufrsm;taMumif;udkydkYcsay;NyD; q&mrBuD;rS uav;rsm;usef;rma&;ESifh ywfoufodoifh
odxdkufonfrsm;udk ydkYcsay;oGm;cJhygonf/ oifwef;odkY wufa&mufvmMuaom rdbrsm;
rSm auseyftm;&rI&SdaMumif;udkvnf; awGY&Sd&ygonf/
tqdkygoifwef;udk pdefyufx&pfausmif;rSrdbrsm;? pdeftmem;rlBudKausmif;rS rdbrsm;?
pdefar&DrlBudKausmif;rSrdbrsm;? pdef*sdK;ZufrlBudKausmif;rSrdbrsm; pkpkaygif;(58)OD; wuf
a&mufcJhMuygonf/ oifwef;udk wufa&mufvmMuaom rdbrsm; auseyftm;&rI&SdaMumif;
awGY&Sd&ygonf/
pdefyufx&pfausmif;rS rdbynmay;oifwef;
Mu,fpifi,f
2017 ckESpf atmufwdkbmv(25)&uf
aeYwGif? uav;cdkif? uav;NrdKU? bmom
aygif;pHkcspfMunfnDnGwfa&;twGuf (yxr)
tBudrftpnf;ta0;udk uav;NrdKU?csrf;ajrh
atmifpnf&yfuGuf? odrfhcef;r nae
(4;30 rS 6;30) em&D txdusif;y&m?
bmomBuD;(4)yg;jzpfonfh Ak'bmom?c&pf
,mefbmom? [EdLbmomESifhrGwfpvif
bmomwdkYrS udk,fpm;vS,faygif; (37)OD;
wdkYwufa&mufMuygonf/
uav;cdkif omoemOD;pD;t&mSdESifh
0DpvDaq;Hktkyf a'gufwmxefYabvG,fwdkYrS
tzGifhtrSmpum;ajymMum;Muygonf/
,if;aemuf Ak'bmomrSawmifzDvm
ausmif;xdkif q&mawmfbk&m;ESifhuav;NrdKU
Ak'bmoma*gyuOuXwdkYrS aomfvnf;
aumif;? c&pf,mefbmomrS aupDpDOuX
ESifh twGif;a&;rIwdkYrSaomf vnf;aumif;?
[dNEdLbmomrS toif;OuXaomfvnf;
aumif;? rGwfpvifbmomrStoif; OuX
aomfvnf;aumif; toD;oD;trSmpum;
ajym Mum;Muygonf/
aSYvkyfief;pOfrsm; aqG;aEG;Mu&mwGif
uav;cdkif? uav;NrdKU? bmomaygif;pHk
cspfMunf nDnGwfa&;twGuf (2)
vwpfBudrf tpnf;ta0;usif;y&efESifh
2017ckESpf 'DZifbmvtpnf; ta0;udk
uufovpftoif;awmf? uav;omoem?
q&mawmfBuD;ausmif;wdkuf c&prwfpf
tBudKrdwfqHkpm;yGJESifh yl;aygif;usif;y&ef
tm;vHk;oabmwlMuygonf/ ,if;ESifh
ywfouf omoema&;OD;pD;Hk;rS tao;
pdwf tpDtpOfrsm;udka&;qGJNyD; jzefYa0&ef
oabmwlqHk;jzwfMuygonf/
q&m bm;e'fvsef EV.
bmomaygif;pHkcspfMunfnDnGwfa&; aqG;aEG;yGJtm'f0i
fwl;umv
jrefrmEdkifiHvHk;qdkif&m AsIPA OD;aqmifolrsm;oifwef;udk National AsIPA Workshop for facilitators rEav;omoem? csrf;omukef; Edk0ifbm(6)&ufaeYrS (10)&ufaeYtxdusif;y jyKvkyfcJhygonf/
tqdkygESD;aESmzvS,fyGJ AsIPA OuXq&mawmfBuD; Lucius He Kung rS rdefYMum;cJhonfrSm-
jyefvnfopfqef; AsIPA oifwef;
trduufovpftoif;awmf\ wpfESpfwm0wfjyKjcif;jyu'defonf a0a0qmqm t
vGefSdvSygonf/ tb,fhaMumifhqdkaomf tcsdefumvwpfrsdK;pDwGif ,if;rsm;\0dnmOfa&;
t[m&zGHUNzdK;&ef pDrHay;xm;ygonf/ wpfESpfwm\0wfjyKjcif;udk umv(3)ydkif; cGJ
tpOfEdk;aqmfavhSdygonfudk bmomwlrsm;tm;vHk; odSdNyD;jzpfayrnf/ 4if;wdkYrSm
(1) tm'f0ifwl;umv (odkY) c&prwfumv
(2) 0gwGif;umv (odkY) ygpum;umv
(3) omrefumvwdkY jzpfMuNyD; ydkrdkay:vGifap&ef tao;pdyfydkif;rnf qdkvQif (5)
ydkif; [kqdkEdkifygonf/ 4if;wdkYrSm -
(1) tm'f0ifwl;umv
(2) c&prwfumv
(3) 0gwGif;umv
(4) ygpum;umv ESifh
(5) omrefumv wdkYjzpfMuygonf/
0dnmOfa&;umvwpfckjcif;pD\ MumSnfrI tydkif;tjcm;rwlnDMuay/ ,ckumv
onf u,fwifSif rufqD;,m;\ arG;zGm;jcif;udk jyifqifBudKqdkaomumvjzpfaomaMumifh
tm'f0ifwl;ESifhc&prwfumv ESpfck taMumif;udkom tenf;i,f a0rQvdkygonf/
tm'f0ifwl;umvonf a,Zl;ocifarG;zGm;vmjcif;udk xdkufwef pGmjyifqif
BudKqdkEdkif&ef 0dnmOfa&;twGuf jyifqifjcif;jzpfygonf jyifqifaomumv\ MumjrifhcsdefrSm
(4)ywfjzpfygonf/ (4)ywfwmumvtwGif; zwfIaomEIwfawmfxGufpum;rsm;rSm
ya&mzwfrsm;\ tem*wfudkzwfaom(0g) u,fwifSifazG;zGm;vmrnfh taMumif; ol\
usifhpOfrnfodkYSdaMumif;? aus;Zl;awmfw&m;xl;rsm;udk jrifawGU? Mum;odcHpm;& rnfjzpf
aMumif;udk OD;pm;ay; zwfIcGeftm;ay;xm;ygonf/
{0Ha*vdusrf;pmawmfjrwf(4)apmifSdonfhteuf u,fwifSifrufqD;,m;\ arG;
zGm;jcif;taMumif;udk a&;om;xm;aom SifrmawOD;ESifh Sifvkum "ropfusrf;ESpfapmifudk
ydk zwfIMum;em&rnf/ xdkusrf; ESpfapmif tm;jzifh "ra[mif;umv bdk;ab;rsm;tm;
jyKcJhaom bk&m;ocif\ uwdawmfjynfhpHkjcif;jzpfaMumif; a,Zl;ocifonfvnf;
xdk uwdawmf\toD;tyGifhawmfjzpfaMumif; oufaoxljcif;jzpfygonf/
c&prwfumvudk tm'f0ifwl; we*FaEG (4)ywfjzifhjyifqifMuygonf/
omrefjyifqifcsdefonf 'DZifbm (16)&ufaeYwdkifjzpfNyD; (17)&ufaeYa&mufonfESifh
aeYpOfzwfIaomusrf;pmrsm;? qkawmif;pmrsm;udk ajymif;vJaG;cs,fzwfI&ygonf/
xdk umvudk (9)&ufwm teD;uyfjyifqifaomumv[k owfrSwfygonf/
usefjyifqif jcif;wpfckrSm txl;jyifqifjcif;jzpfonf/ 4if;\tcsdefumvrSm
(3)&ufomjzpfNyD; 'DZifbm (22 rS24)&uftxd jzpfygonf/wpfenf;tm;jzifh
oHk;&ufwm txl;jyifqifjcif; (Tridum)[k vnf;ac:ygonf/ 'gaMumifhrkdYvdkY cspfvSpGmaom bmomwltaygif;wdkY oli,fawmfa,Zl;
,laqmifvmrnfh Nidrf;csrf;jcif;? aysmfTifjcif;? cspfjcif;ESifharQmfvifhjcif;rsm;ESifh twl
'DuaeYupNyD; ukefvGefNyD;aomtwdwfed,mrawGudkxm;cJhum arG;zGm;vmrnfh u,f
wifSifrufqD;,m;udk pdwfaumif;ESvHk;aumif;jzifh rdom;pkpHkpHkvifvif BudKqdkNyD; twGif
pdwftjyifcEm usef;rmpGm 'DESpfc&prwfjzpfaom oli,fawmf\arG;aeYudk jyifqif?BudKqdk
EdkifMuygapvdkY qkrGefawmif;&if; ...
Ref:
Bro.Robert Thawn.
2014 bkef;awmfBuD;wpfyg;\ Mo0g'rS jyefvnfa0rQjcif;
Vol 2. No. 11, November, 20173
]]owdkYorD;unmonf y#doaEpGJ,l om;a,musfm;udk bGm;jrifvwHh/ xdkom;
udk {rmaEGvtrnfjzifh rSnfh&vwHh}} (a[&Sm, 7;14)/
trsKd;orD;ESpfOD;onf taumif;qkH;0wfqifvsuf oD;oefYpm;aomufqdkifwpfqdkif
wGifaeYvnfpmpm;aeMuonf/ olwdkYudkawGUoGm;aom rdwfaqGwpfOD;u olwdkYtm;EIwf
quf&if; ]]'DaeYxl;xl;jcm;jcm; bmtpDtpOf&SdvdkYvJ}} [kar;&m wpfa,mufaomtrsKd;
orD;u ]]uRefrwdkYrdom;pkxJu uav;wpfa,muf&JU arG;aeYygwDyGJusif;ywmav/
'DaeYrSm (2)ESpfjynfhNyD ]]b,frSmvJuav;}} [k rdwfaqGuqufar;onf/ uav;
taru ]]tdkolYudk uRefrtartdrfrSmxm;cJhw,f/ ygwDyGJNyD;wJhtxd olYudktzGm;u
xdef;ay;w,f/ olygvm&ifaysmfrSmr[kwfbl;}} [k jyefajzavonf/
&,fp&maumif;ygay/ olYtwGufusif;yaom arG;aeYyGJryg0if&onfhuav;yif/
c&prwf&moDcsdefvnf; uREkfyfwdkYonf *kPfjyK&rnfharG;aeY&Sifudk csefvSyfxm; aysmf
yg;zdkY&ef yGJrsm;qif,ifusif;yjcif;xuf rdkufrJjcif;rsKd;r&Sdacs/
enf;twdkif;yif vltrsm;wdkYonf c&prwfyGJawmfudk usif;yMuayonf/ ygwD
yGJwufa&mufjcif;? vufaqmifrsm;0,fjcif;ESifhrdom;pk pkkH;jcif;ponfjzifh tvkyfIyf
aeum olwdkYowd&*kPfjyKaeonfh arG;aeY&Sifudk vkH;0arhypfjcif;yifjzpfayonf/
tm;vyf&uftcgor,wGif oifonf rdom;pk? rdwfaqGrsm;ESifhtwl aysmfarGY
aecsdef ocifa,Zl;udk ry,fxkwfrd&ef owdjyKyg/ olESifhxdkufonfh csD;ajrmufrIudk
tjynfht0ay;yg/ ta&miftqif;pkHpGm qif,ifum c&prwfopfyifESifhtkyfrsm;Mum;
c&prwftxdrf;trSwfaysmfp&mrsm; yvifawmfESifho&zlpGefYol bk&m;ocifapvTwfonfh
c&pfawmfbk&m;um; tb,frSmenf;/
c&prwfyGJawmf rjywfqif,ifusif;yaevnf; c&pfawmfryg&Sdjcif;onf pdk;&drfzG,f
&mwnf;/ pmzwfy&dowftm;vkH;ukd aysmf&Tif c&pfawmfygaom c&prwfjzpfygap/
q&m0DvsHaygif
wm0efcHt,f'Dwm
t,f'Dwmhpum;
oli,fb,frSmvJ
uav;uufovpfomoem wGef;ZHZHk
e,f ajrmufydkif;csif;jynf tdEd,e,fpyfNrdKU
jzpfaom usDcg;NrdKUwGifaexdkifol OD;Vum
Khan Thang tzdk;onf usDcg;a'o
uufovpftoif;awmfudk yxrOD;qkH;
vufcH,kHMunfcJholjzpfygonf/ olonf
om; (2) jzpfaom OD;Vungh Khaw Pum
ESifh OD;Kam Khan Thang wdkY xGef;um;cJh
ygonf/
OD;Edmudus Kam Khan Thang ESifh
a':Maria Goratti Ngai Khan Lun wdkY
onf om;(6)a,mufESifh orD;(6)a,muf
arG;zGm;NyD; om;orD;&wem (12) OD;teuf
wwd,ajrmufom;&wemjzpfaomDeacon
Thomas Thang Khen Tuang (L.L.B, B.
Ph, B.Th, Ph.L ) \ xm0&&[ef;odum
wifyGJawmfudk usDcg;NrdKU Holy Family
uufovpfbk&m;&Sdcdk;ausmif; eHeuf (10)
em&DwdwdwGif rpm;w&m;awmfjrwfuav;
omoemydkifq&mawmfBuD; Msgr. Felix
Lian Khen Thang ( B.A., B.Ph., B.th.,
J.C.D., D.D.) \vufawmfrS xm0&&[ef;
odumawmfjrwfudk cH,l&&SdcJhygonf/
Rev. Fr. Thomas Thang Khen
Tuang ynmqnf;yl;&mwGif 2000ESpfjynfh
arv (14) &ufaeYwGif a&TESvkH;awmftajccH
&[ef;jzpfoifausmif; e0rwef;wufa&muf
atmifjrifNyD;? 2001 ckESpfarv (1) &ufaeY
wGif jyifOD;vGif t.x.u (3) wuodkvf
0ifwef; wufa&mufatmifjrifcJhygonf/
2002 ckESpfwGif rEav;NrdKU St. Thomas
Intermediate Seminary (4) ESpfMum
English ESifh Latin bmomtxl;oif,l&if;
Mandalay University rS(L.L.B) bGJUudk
(2007) ckESpfwGif &,lcJhygonf/
2008 ckESpf {NyDv (11)&ufaeYwGif
uav;NrdKY St. Mary bk&m;&Sdcdk;ausmif;
q&mawmfBuD; Nicholas Mang Thang
vufawmfrS 0wfkHawmfjzL&,lcJhNyD;? 2008
ckESpfarv (15) &ufaeYwGif jyifOD;vGifNrdKU
St. Joseph's Cattholic National Major
Seminary Philosophy bmomudk (2)
ESpfoif,lcJhNyD;? 2010 ckESpf ZGefv (1)
&ufaeYwGif awmifBuD;NrdKU St. Michael's
Catholic Major Seminary Spirituality (1) ESpfwufa&mufNyD;aemuf 2011 ckESpf
ZGefv (28) &ufaeYwGif tDwvDEdkifiH a&mr
NrdKUodkY Theology ynmqnf;yl;&ef a&muf&Sd
cJhygonf/
2014 ckESpf ZGefv (27) &ufaeYwGif
a&mrNrdKU Pontificia Universita Urbaniana
rS Baccellierato in TEOLOGIA (B.Th)
(Magna Cum Laude) bGJU&,lcJhygonf/
2017ckESpf ZGefv (22) &ufaeYwGif if;
ausmif;awmfBuD;rSyif Licenza in
FILOSOFIA (Ph.L) (Magna Cum
Laude) bGJUxyfqifh&,lcJhygonf/
2016 ckESpf arv (7) &ufaeYwGif
Vatican St. Peter's Basilica ausmif;
awmfBuD; Cardinal Fernando Filoni
vufawmfrS Diaconate Ordination cH,lcJh
ygonf/
2017 atmufwdkbmv 28 &ufaeY
nwGif wGef;ZHZHkwm0efcH ESifhwGef;ZHausmif;
xdkif bkef;awmfBuD; Fr. Robert Kam Kho
Hau rS uufovpfbkef;awmfBuD;qdkwm
bmvJ qdkwJhacgif;pOf ESifhw&m;a&at;wdkuf
auR;cJhygw,f/ wyifwdkifoDcsif;? aus;Gm
&yfuGuftvdkufoDcsif; oDqdkcsif;? aw;
okyfazmfjyojcif;? uG,f,moDcsif; Bible
usrf;vGwf Action, csif;dk;&mtu rsm;
ESifh 2017ckESpfatmufwdkbm 29 &ufaeY
nwGif crf;ywftrSwf(1) Quasi Parish ausmif;xdkifbkef;awmfBuD; Fr. Andrew
Cin Go Lian rS omoemjyKvkyfief;tawGU
tBuHKrsm;ESifhw&m;a&at;wdkufauR;cJhyg
onf/ tqdkygyGJawmfBuD;wGif q&m
awmf(1)yg;? bkef;awmfBuD; (28)yg;?
ppwm&frsm;(16)yg;? "rq&m(22)OD;ESifh
y&dowf(2500)ausmfwufa&mufqkawmif;
ay;cJhygaMumif;? &yfeD;&yfa0;rSbk&m;zl;{nfh
onfawmf (850)ausmf vma&mufbk&m;zl;
Muygonf/
tqdkygxm0& &[ef;odumwifyGJonf
usDcg;pD&ifpk usD;cg;NrdKUay:twGuf yxr
OD;qHk; &[ef;odumwifyGJBuD;jzpfygonf/
2017ckESpf atmufwdkbmv (30)&ufaeY
aus;Zl;wifrpm;w&m;awmfwGif c&prm;
tm;ay;jcif;cH&ol (60)a,muf Sdygonf/
usD;cg;pD&ifpkpwifwnfaxmifjcif; (27)
jynfhNyDjzpf&m usDcg;pD&ifpk bkef;awmfBuD;
(5)yg;ESifh oDvSif(5)yg; ay:xGef;NyDjzpf
aMumif;odSd&ygonf/
udk0DvsH(RVA)
xm0& &[ef;odumwifyGJ
]]AsIPA qdkwJht&mav;[m ,aeYjrefrmjynfudk wpfaMumhjyefvmygNyD/ AsIPA ordkif; av;udkjyefMunfhwJhtcg vGefcJhaomESpf(20)u pwifcJhNyD; cPmwm aemufqkwfoGm;cJhw,f/ ,ck jyefvnfqef;opfapzdkY&m omoemtoD;oD;rS udk,fpm;
vS,frsm; 'Dr,fawmfhajrrSm pkHk;Mu jcif;jzpfygw,f/ t&mwpfck[m acwmcPmwm
wGefYqkwfoGm;wJhtcg jyefvnfqef;opf apzdkY uawmh pdefac:rIav;awGSdrSm aocsmygw,f/
uREfkyfwdkY&JU &[ef;rif;BuD; bife'uf(16)[m ol&JUZmwd*smreDjynf udk 2011ckESpf?
pufwifbmvrSm oGm;a&mufwJhtcg *smreDtoif;awmf[m ,HkMunf jcif;rSmcdkifcdkifcefYcefYeJY
&yfwnfaewmawGY&awmh 0rf;om tm;&vScJh&ygw,f/ 'gayr,fhvdkY pdk;&drf;rIrsdK;yg0ifvmwJh
ar;cGef;av; wpfydk'fuawmh]]*smreDtoif;awmf[m aSUquftem*wfrSm ,ckvufSduJhodkY
,HkMunfjcif;rSm cdkifjrJEdkifrSmvm;}}vdkY tar;jyKvmwJhtcsdefrSmawmh &[ef;rif;BuD;u
uREfkyfwdkYawG tmSwdkufrSmusifhoHk;wnfaqmufaewJh c&pf,meftpktzGJUi,f(SCC)rsm;udkzGJUNyD; toif;awmf&JU Sifoefjcif;? vIyfSm;rI? omoemjyKrIawG[m qufvufcdkifjrJNyD;
wdk;wufrI toD;tyGifhudk cHpm;&rSmjzpfw,fvdkY jyefvnfajzMum;cJhygw,f/
,aeY uREfkyfwkdY&JU tmSwpfcGifrSm AsIPA enf;vrf;eJY c&pf,meftpktzGJYi,fav; rsm;zGJUpnf;NyD; omoemjyKvkyfief;awG xda&mufatmifjrifpGmaqmif&GufaeMuw,f/
,aeY uREfkyfwdkY jrefrmjynf rSmvnf; tjrpfoG,fNyD; rdrdwdkY&JUomoemtoD;oD;?
omoemtkyfpktoD;oD;? aus;&GmtoD;oD;rSm aqmif&GufMuzdkY&m BudK;pm;zdkYjzpfygw,f/
bmaMumifhvJqdkawmh uREfkyfwkdY&JU urmBuD;udk ajymif; vJay;EdkifwJh Transformar t&m[m,aeYuREfkyfwdkYajymaewJh AsIPA jzpfw,fvdkY oHk;oyf&ygw,f/ AsIPA enf;vrf;[m Elwfuywfawmfudk tajccHNyD; omoemjyKjcif;jzpfwJh twGuf uREfkyfwkdY&JU
c&pf,meftpktzGJUi,fav;awG[m c&pfawmftv,fA[dkjyKNyD; wpfpnf;wpfvHk;jzpfvm&
ygw,f}}[k rdefYMum;cJhygw,f/
omoemtoD;oD;rS udk,fpm;vS,frsm; yg0ifwufa&mufcJhygonf/ omoem
toD;oD;rS AsIPA wm0efcH bkef;awmfBuD;rsm;onf(11)&ufaeY wpfESpfwm vIyfSm;rIrsm; jyefvnfoHk; oyfjcif;? aS;vkyfief;pOfrsm;a&;qGJjcif;rsm;jyKvkyfaqmif&GufcJHMuonf/
Fr.Sebastian.
Vol 2. No.11, November, 2017 4
arma&Sonf yifv,fay:rSmvufudkqefY xm0&
bk&m;onf wpfOfhvHk;tm;BuD;aom ta&SUavtm;
jzifh yifv,fa&udkvSefjyef ajrudkay:apawmfrlonf
ESihf a&onfuJGjywfvsuf&Sd\/ oa&vtrsdK;om;wdkY
onf yifv,ftv,f ajray:rSmavQmufoGm;Mu
a&onfolwdkYvusfmbuf? buf0JbufrSm ausmufx&H
uJhodkY&Sdae\ (xGufajrmuf&musrf; 14;21-23)/
uREkfyfwdkYc&pf,mef,HkMunfolrsm;udk touf&Sif
awmfrlaom xm0&bk&m;ocifonf vdktyforQudkcs
ay;onfhtaMumif; ormw&m;rSoGefoifawmfrlonf/
uREkfyfwdkY\t&if;tjrpfjzpfaom bk&m;ocifonf
teE
Vol 2. No. 11, November, 20175
tlrBuD;uifqmESifhSm;apmif;vufyyftlrBuD;uifqmjzpf&jcif;
1/ rsdK;dk;vdkufjcif;/
2/ trQif"gwfenf;aom taemufwdkif;tpm;tpmrsm; pm;oHk;rIrsm;jcif;/
3/ teDa&miftom;ESifhtoifhpm;pnfoGyftom;rsm; pm;oHk;rIrsm;jcif;/
4/ 0rf;csKyfjcif;/
5/ udk,fvufvIyfSm;rIenf;jcif;aMumifhjzpfonf/
tlrBuD;udk oefYpif&efvdktyfjcif;
aeYpOfpm;oHk;aomtpm;tpmxJwGif trQif"gwfenf;aomtcg0rf;oGm;vQif tlrBuD;
\ twGif;eH&Honf ajymifpifrIrSdbJ tpma[mif;tpm
Vol 2. No.11, November, 2017 6
(1)/ 3-12-2017 &Sifz&efppfaZ;AD;,m;
(2)/ 6-12-2017 &SifeDaumv
(3)/ 7-12-2017 &SiftefbdkpD
(4)/ 8-12-2017 r,fawmftjypfrJhoaE,ljcif;cH&awmf
rlaomyGJawmfaeYBuD;
(5)/ 12-12-2017 &SifvlpD,m;
(6)/ 14-12-2017 vuf0g;uyfwdkifudk jrwfEdk;ol
&Sifa,m[ef
(7)/ 21-12-2017 &SifyDwm umepfpD
(8)/ 23-12-2017 auwDNrdKUrS &Sif*Ref
(9)/ 25-12-2017 c&pfawmfocif\ arG;aeYawmfc&prwf
yGJawmfaeYBuD;
(10)/ 26-12-2017 &SifpwD;Aif;yGJaeY
(11)/ 27-12-2017 &Sifa,m[efyGJaeYBuD;
(12)/ 28-12-2017 tjypfrJholi,fawmfrsm;yGJ
(13)/ 31-12-2017 &SifpDvfAufpwm
' D Z i f b m v t w G i f ; u s a & m u f a o m y G J a e Y r s m ;
uufovpfc&pf,mefrsm;onf rpm;
ylaZmfwdkif; &[ef;bkef;BuD;u rkefYESifhpyspf&nf
udk udk,fawmfjrwf (c&pfawmf\ taoG;
tom;) tjzpf zefqif;avh&Sdonf/
2008 ckESpf atmufwdkbmv 12&uf
aeY ydkvefjynf Sokolka NrdKU St. Anthony bk&m;ausmif; reuf 8em&DcGJwGif rpm;
w&m;usif;yygonf/
bkef;awmfBuD;rsm;pkaygif; rpm;ylaZmf
&mwGif udk,fawmfay;aom bkef;awmfBuD;
wpfyg;vufawmfrS udk,fawmfjrwfwpfck
vGwfusoGm;ygonf/ bkef;awmfBuD;u
vGwfusaom udk,fawmfjrwfudkaumuf,l
NyD;0denf;twdkif; a&xnfhxm;aomZvkHi,f
wpfckwGifodrf;xm;onf/ udk,fawmfjrwf
t&nfaysmfNyD; wpfae&mjrKyfESH&efjzpfonf/
The Congregation of the Eucha-rists Sister wpfyg;jzpfaom Sr. Julia Pubowska u ausmif;xdkifbkef;awmfBuD; Fr. Stanislaw Gnieziejko \ cGifhjyK csuft& ZvkHi,frSa&udk oGefNyD;udk,fawmf
jrwfudk aemufZvkHwpfckodkY ajymif;xnfh
vkdufonf/ ZvkHudk bkef;BuD;t0wfvJcef;&Sd
tHqGJwpfvkH;wGif aomhcwfxm;onf/
tjzpftysufudk ausmif;xdkifbkef;BuD;ESifh
oDv&SifESpfOD;omodonf/
wpfywfMumaom atmufwdkbmv 19
&ufaeY omoemjyefYyGm;a&; we*FaEGaeYwGif
ausmif;xdkifbkef;BuD;u oDv&Siftm; udk,f
awmfjrwftajctaeudkar;&m Sr. Julia uvnf; tHqGJzGifhum udk,fawmfjrwf\t
v,fjcpf&mESifh aoG;pGef;aeaMumif;awGYcJh
onf/ a&rSmtpGef;rxifbJ aoG;pGef;aeaom
udk,fawmfjrwfudk tHhMozG,fawGYjrifaMumif;
ausmif;xdkifbkef;awmfBuD;udkajymjyonf/
xdkausmif; oDwif;okH;aeaombkef;BuD;
rsm;ESifh{nfhonfbkef;BuD; Fr. Ryszard Gorowski wdkYonf xdktjzpftysufudkawGU um yg;pyfta[mif;om;jzpfcJhonf/ csuf
csif;yif Bialystok omoemydkif *dkPf;csKyf q&mawmfBuD; Edward Ozorowski udk avQmufwif&m q&mawmfBuD;ESifhtwdkifyif
cHrsm;u aoG;pGef;aom udk,fawmfjrwfudk
Divine Mercy bk&m;ausmif;aqmifi,f odkYa&TUajymif;um udk,fawmfjrwfausmif;
aqmifwGifxnfhxm;onf/ aoG;pGef;aom
udk,fawmfjrwfudk 3 ESpfMum vQKd0SufpGmxm;
&SdNyD; 2009 ckESpf Zefe0g&Dvv,favmuf
wGif "mwfcGJcef;odkYydkYaqmifppfaq;cJhonf/
yg&*lrsm;jzpfaom Prof. Maria Sobanie Lotowska ESifh Prof. Stanislaw Sulkowski wkdYu "gwfcGJMunfh&m aocg eD;aom vlaoG;jzpfaMumif; ajymjycJhonf/
Bialystok *dkPf;csKyfq&mawmfBuD;u udk,fawmfjrwf usdef;0yfaomocifa,Zl;
\aoG;jzpfaMumif; 2009 ckESpf? Zefe0g&D
v 21 &ufaeYwGif todtrSwfjyKumaMunm
cJhonf/
uufovpfc&pf,mef bmom0ifrsm;\
txGwftjrwfxm;aom udk,fawmfjrwf
(rkefYESifhpyspf&nf) onf c&pfawmf\taoG;
tom;trSefjzpfojzifh udk,fawmfjrwfudk
xdkufwefpGmyifh,lMuyg&ef arwm&yfcHtyf
ygonf/
bmomjyefol
*sKd;Zufrkef (wD;wdef)
ydkvefjynf h Sokolka udk,fawmfjrwfwefcdk;jyjcif; 2017 atmufwdkbmv 22 &ufaeY
onf omoemjyefYyGm;a& we*FaEGaeYESifh
St. Pope John Paul II yGJaeYjzpfonf/ Pope Francis u Mo0g'ajymMum;&mwGif rdrdwdkYc&pf,mefrsm;taejzifh avmu0w&m;
wm0efrsm;udk aus>yefMu&efESifhbk&m;ocif
tvdkawmftwdkif; aexdkifusifhBuHMu&eftxl;
ta&;BuD;aMumif;>rufMum;cJhygonf/
tcsuf(2)ckonf qefYusifbufr[kwfbJ
bk&m;\tvdkawmfjzpfonf[kqdkonf/
xdkYjyif c&pf,mefrsm;onf vlom;ESifh
vlrIa&;rsm;wGifESpfjrKyftyfESHum usrf;pm
wGifygaom Caesar bk&if '*Fg;jym;uJhodkY yl;wGJaqmif&Guf&ef vdkaMumif;xkwfazmfcJh
onf/ urmavmutvif;&&ef bk&m;u
tvif;ay;omvQifjzpfvmonf/ bk&m;
\tvdkawmfvdkufem&efESifh arQmfvifhcsuf
xm;Edkif&ef trSefw&m;rSaoGznfrjzpfEdkif
aMumif;udk bk&m;zl;{nfhonfrsm;tm;ajym
Mum;oGm;ygonf/
ormusrf;pmwGif &SifrJutcGefESifh
ygwfouf tjiif;yGg;jcif;onf axmif
acsmufuJhod k Yoabmoufa&mufonf/
a&mraiG'*Fg;ay:wGifygaom bk&ifCaesar ykHonf kyfwkudk;uG,fjcif;r[kwfbJ wkdif;
jynfwGif tmPm&Sdolrsm;ay:wm0efaus
>yefjcif;udk okyfaqmifxm;onf/ odkYjzpf
bk&m;ESifhqdkif&m bk&m;udkvnf;aumif;?
wkdif;jynfESifhqdkif&mudk tkyfcsKyfolrsm;xHay;
&efvdktyfonf/ vlwdkif;onfa&TykHoPmef
ESifhwlatmif zefqif;xm;ojzifh vltcsif;
csif;udk MunfndKav;pm;&efvdkonf zefqif;
&Sifonf vlom;tm;vkH;udk olYykHoPmef
twdkif;zefqif;ojzifh uREkfyfwdkYtm;vkH;onf
bk&m;ESifhoufqkdifaMumif; Pope Francis uaxmufjycJhonf/ tm;vkH;onf {0Ha*vd
owif;aumif;udk aysmf&TifpGmjzifha[majym
NyD; ormusrf;pmESifhtouf&Sif&efrSmMum;
cJhonf/
qDavsmfatmifbmomjyefol
*sKd;Zufrkef (wD;wdef)
AmwDuefowif;
uav;omoem uav;NrdKU&Sd pdefxa&Zm;vrf;pOfoG,f omoemjyK&[ef;jzpfoif
ausmif;twGuf 0dnmOfa&;vrf;nTefbkef;awmfBuD;tjzpf cefYtyfwm0efay;jcif;cH&aom
Rev. Fr. John Bosco, LWMT onf 1.11.2017 aeYwGif uav;NrdKUodkYa&muf&Sd vmygonf/ olonf pdefxa&Zm;vrf;pOfoG,f omoemjyKtoif;0if&[ef;wpfyg;
jzpfygonf/ u,m;jynfe,f vGdKifaumfNrdKUe,f ukef;om&Gmae tb Petru Mg Thuk ESifh trd Elena Mu Da wdkY\ om;orD;ig;OD;teuf 'kwd,ajrmufom;&wemjzpfonf/ 16.1.1988 ckESpfwGif arG;zGm;oefYpifcJhNyD; 2007-2010 txd atmifyef;NrdKU pdefxa&
Zm;vrf;pOfoG,f tajccH&[ef;jzpfoifausmif;wGifvnf;aumif;? 2010-2012 txd
awmifBuD;NrdKU pdefxa&Zm;vrf;pOfoG,f &[ef;jzpfoifausmif;? 'eduaA'XmewGif
vnf;aumif;? 2012-2016 txd &efukefpdef*sKd;Zuf &[ef;jzpfwuodkvfwGif vnf;
aumif;? 2016 Mo*kwfvrS 2017 Zefe0g&Dvtxd zdvdydkifEdkifiH Tagaytay 0dnmOf a&;txl;jyKoifwef;ausmif;wGifvnf;aumif;? &[ef;wdkYwwftyfaom ynm&yfpkHudk
qnf;yl;cJhygonf/ awmifBuD;wuokdvfrSB.A.(pdwfynm)bGJU&&SdcJhygonf/ 'Duif b0jzifh awmifBuD;*dkPf;csKyfomoem? pdef*sKd;ZufumoDj',f trIaqmifulnDcJhNyD;
5.10.2017 ckESpfwGif rEav;*dkPf;csKyfomoem csrf;omukef;&Gm *dkPf;csKyfq&m
awmfBuD; eDaumvyfpf refxef;vufawmfrS &[ef;odumcH,lcJhygonf/
Rev. Fr. John Bosco, LWMT wm0efr,lrDumvwGif Rev. Fr. Casmiro Ai Saw Lon, LWMT u 'Duifb0jzifh &[ef;jzpfoifausmif; 2017 arvrS atmufwdkbmvtxd vufwGJulnDay;cJhygonf/ Rev. Fr. John Bosco tm; vIdufvSJ pGmBudKqdk&if; Rev. Fr. Casmiro tm;vnf; vIdufvSJpGmtxl;aus;Zl;wif&SdaMumif; rSwfwrf;wiftyfygonf/ bkef;awmfBuD;ESpfyg;tm; bk&m;ocifaumif;BuD;ay;awmfrl
ygap/
0dnmOfa&;vrf;nTef bkef;awmfBuD;opfa&muf&Sd
Rev. Fr. Ki Khui Om (Rector)
Rev. Fr. John Bosco Rev. Fr. Casmiro
Vol 2. No. 11, November, 20177
1/ &nfrSef;csuf = rdrdb0\jzpfcsifonfht&m awG BudKwifyef;wdkifxm;rSomvQifatmifjrif
rI&Sdrnfjzpf\/
2/ ,HkMunf rI = rdrdb0uHMurmajymif;vJEdkif&ef yef;wdkifudk t
Vol 2. No.11, November, 2017 8wpfzef &SifrmawOD; 1;23u ]orD;unmonf
y#doaEpGJ om;a,mufsm;ukdzGm;jrifvdrfhrnf/ ol\trnf
ukd{rmEltJvf[krSnfhac:Muvdrfhrnf/ {rmEltJvf\ t"dyg,f
um; igwkdYESifhtwl &Sdawmfrlaombk&m;[k qkdvkdownf;}wJh/
'Dusrf;pum;[m &Sifrmaw;OD;ukd,fwkdif&JU usrf;pum;
r[kwfygbl;/ c&pfawmfray:rD ESpfaygif;ckESpf&mavmuf
uwnf;u ya&mzufa[&Sm, BudKwifa[mxm;cJhwJh
u,fwif&Sifay:xGef;r,fh edrdwfusrf;pum;yJjzpfygw,f/
ya&mzufa[&Sm, BudKNyD;a[mcJhwJh om;a,mufsm;arG;r,fh
orD;unmqkdwm rm&d,mjzpfw,f/ arG;zGm;vmwJh om;
a,mufsm;qkdwm[m c&pfawmfa,Zl;vkdYac:wJh {rmEltJvf
jzpfw,f/ {rmEltJvfqkdwm igwkdYESifhtwl&Sdawmfrlaom
bk&m;jzpfw,f/ 'gaMumifh rm&D,m[m om;a,mufsm;&JU
r,fawmf? c&pfawmfa,Zl;&JU r,fawmf? {rmEltJvfvkdYac:
wJh bk&m;ocif&JUr,fawmfjzpfw,fvkdY &SifrmawOD;u ya&m
zufa[&Sm,&JU edrdwfusrf;pum;ukd t"dyg,ftwdtus
zGifhqkday;cJhwmjzpfygw,f/
&SifrmawOD; 2;11rSm rif;ynm&SdokH;yg;u oli,f
awmfukd ol\r,fawmfESifhtwl awGUjrifMu ysyf0yf&Sdckd;NyD;
vSsif a&T? avmfAefESifh rD;&m;ukd qufuyfMu\wJh/ avmfAef
ukdqufuyfjcif;[m oli,fawmfukd bk&m;vkdYodrSwfylaZmf
jcif;jzpfNyD; r,fawmfukd bk&m;\r,fawmfvkdY wpfquf
wnf;*kPfjyKcsD;jrSifhvkdufwmvnf;jzpfygw,f/
c&pfawmfa,Zl; aq;aMumjcif;cHwJhtcsdefeJY tqif;
o@mefajymif;vJwJhtcsdefrSm ]olonf ig\ cspfom;ay
wnf;} vkdYaumif;uifutoHxGufay:jcif;(&Sifrmaw;OD;
3;17)? ESifxkwfcH&wJh ewfqkd;awGuawmif aMumuf&GHU
wkefvIyfpGmjzifh ]bk&m;ocif\om;awmf}[k 0efcHMujcif;
(&Sifrmaw;OD; 8;29)? a&ay:~uGavSsmufawmfrlaom
ukd,fawmf&Sif avSay:a&mufvmawmfrlwJhtcg &SifaywkeJY
wrefawmfBuD;rsm;u&Sdckd;OD;csvsuf ]trSefpifppfukd,fawmf
onf bk&m;ocif\om;awmfjzpfawmfrlyg\} [k0efcHMu
jcif; (&SifrmawOD; 14;33)? umv0g&Dawmifxdyf um;
wkdifem;rSm xl;qef;tHhzG,f&mawGukdjrif&wJh a&mrvlrsKd;
vlwpf&mwyfrI;ESifhtzGJYu ]olonf bk&m;ocif\
om;awmf {ueftrSefjzpfayonf} [k tHhMo0efcHMujcif;
(&SifrmawOD; 27;54)? rnfolrSs bk&m;ocifukd rjrifp
bl;? wpfyg;wnf;aomom;awmfonf bk&m;ocifukdxif&Sm;
apawmfrlonf[k &Sifa,m[efu oufaocHjcif;(&Sifa,m
[ef 1;18) pwJh usrf;csufawG[m c&pfawmfa,Zl;ukd
bk&m;\om;awmf trSefjzpfw,f? bk&m;pifppfjzpfw,fvkdY
oufaocHwJhrSwfwrf;tcsKdUjzpfygw,f/
om;awmf[m tJvkdbk&m;ocif pifppfjzpfw,fqkd&if
tar(r,fawmf)[m bk&m;ocif&JU tar? bk&m;ocif\
r,fawmfjzpfr,fqkdwmem;vnfvufcHzkdY pmwwfp&mrvkd
ygbl;/ dk;&Sif;vGef;vkdYav/ om"u wpfckajym&r,fqkd&if
q&mawmfzJvpf vsefcJif;xefukd odMuvm;/ ol ukd&ifb0
wkef;u olYtarukd ukd&if&JUtarvkdYac:Muw,f/ ol
bkef;BuD;jzpfvmawmh olUtarukd bkef;BuD;&JU tarvkdYac:
Muw,f/ wpfcg ol q&mawmfjzpfoGm;awmh olYtarukd
q&mawmf&JUtarvkdYac:Muw,fr[kwfvm;/ ol um'De,f
jzpf&if olYtarukd um'De,f&JUtar? ol ykyf&[ef;rif;BuD;
jzpfoGm;&if olUtarukd ykyf&[ef;rif;BuD;&JUtarvkdY ac:
MurSmr[kwfvm;/ om;&mxl;wufwkdif; tarhemrnfvnf;
tvkdvkdvkdufNyD; *kPfxl;&mxl; wufaerSmyJ/ bmjzpfvkdYvJ/
taru om;ukd arG;zGm;ay;wJholav? tvkdvkd&mxl;*kPfxl;
wufzkdY xkdufwefw,fav/
&Sifa,m[ef 1;12u ]ukd,fawmfonf rdrdukd vufcH
Mu rdrd\emrawmf ,kHMunfMuaomolwkdYtm; bk&m;
ocif\om;orD;jzpf&aomtcGifhukday;awmfrl\} vkdYqkdxm;
wmpOf;pm;Munfhyg/ ukd,fhbufu bmrSvnf; t&if;
rpkduf&bJeJY ,kHMunfoljzpfvmwmeJYwifukd bk&m;ocif&JU
om;orD;jzpfcGifh? bk&m;ocif&JUom;orD;vkdYtac:cHcGifh&
w,fwJh/ tJvkdqkd&if rdrd&JUb0? toufeJY kyferftm;vkH;ukd
t&if;pkduftyfESHylaZmfNyD; bk&m;ocif&JU wpfyg;wnf;aom
om;awmfukd rdrd0rf;rSmvG,fNyD; arG;zGm;auG;arG;apmifha&Smuf
ay;cJhwJh rm&d,m[m ]bk&m;&JUtar? bk&m;ocif\
r,fawmf} vkdYykdawmif rjzpfxkduf? tac:rcHxkdufayzl;vm;/
wtm;ukd &kd;&Sif;ygw,faemf/
rm&d,m[m bk&m;ocif&JUr,fawmf (Mother of God) jzpfw,fvkdY usrf;pmrSm wkdufdkufa&; rxm;bl;/ 'gayrJh r,fawmf[m bk&m;ocif\r,fawmfjzpfw,fvkdY
twdtus&nfnTef;jyqkd teuft"dyg,faqmifwJhusrf;csuf
awGrsm;pGm&Sdaew,fqkdwmukdawmh pOf;pm;OmPfeJY,kHMunf
pdwfukd wrifwumydwfqkdYrxm;olwkdif;u tvG,fav;
oabmaygufEkdifygw,f/
c&pfawmfukd,fwkdifuaum r,fawmfhukdb,fvkdac:yg
ovJ/ urmOD;usrf; 3;15 xJrSm bk&m;ocif uwdxm;
awmfrlcJhwJhrdef;r? pmwefewfqkd;&JUtEkdifcH&wJh {0vkd rdef;r
rsKd;r[kwfbJ? olukd,fwkdifeJY olYtrsKd;EG,fu pmwefewfqkd;
&JUacgif;ukd eif;ajctEkdif,lr,fhrdef;rtjzpf &nfnTef;axmuf
jycsifwJhtcgwkdif; c&pfawmfu rm&d,mukd ]tcsif;rdef;r}
vkdYac:w,f (&Sifa,m[ef 2;4? 19;26)/ bk&m;ocif&JU
tvkdawmfukd&moufyefopm&Sd&Sd trSwfjynfhemcHaqmif
&Gufaomoltjzpf &nfnTef;axmufjycsifwJhtcg c&pfawmf
u rm&d,mukd ]ig\trd} vkdYac:w,f (&Sifrmaw;OD;
12; 50)/ rdrdwynfhawGu rdrdukdtwk,lNyD; r,fawmfukd
tartjzpf ,kHMunftm;ukd;MuzkdY tultnDawmif;cHMuzkdY
ta&;BuD;vkdtyfaMumif; &nfnTef;axmufjycsifwJhtcgc&pf
awmfu rm&d,mukd ]oif\trd} vkdYac:a0:wmawGY&ygw,f
(&Sif a,m[ef 19;27)/
c&pfawmfNyD;&if r,fawmfeJYteD;uyfqkH;eJY tMumqkH;
aecJY&wJh &Sifa,m[efu (Asm'dwf 12;1) rSm b,fvkda&;cJh
vnf;qkd&if ]trsKd;orD;wpfOD;onf aeukd0wfqifxm;NyD;
vukdajcjzifheif;vsuf OD;acgif;ay:wGifvnf; Mu,fwpf
q,fhESpfvkH;ygonfho&zlukd aqmif;xm;av\} vkdYqkdyg
w,f/ ae? v? Mu,fawGeJY wefqmqifxm;wJh trsKd;
orD;wpfOD;qkdwm r,fawmfukdqkdvkdwmjzpfygw,f/ aeqkd
wmu avmutvif;&Sif c&pfawmfocifukd &nfnTef;
ygw,f/ v[mukd,fykdiftvif;a&mifr&SdvkdY ae&JUtvif;ukd
wqifha&mifjyef[yf xGef;vif;ay;&oljzpfygw,f/ 'gaMumifh
vqkdwmu bk&m;ay;wJh ,kHMunfjcif;tvif;aus;Zl;&&SdNyD;
c&pfawmfaemufvkdufwJhbmomwlawGukd qkdvkdygw,f(&Sif
a,m[ef 8;12)/ Mu,fwpfq,fhESpfvkH;uawmh c&pfawmf
&JUwrefawmf wpfq,fhESpfyg;uae qif;oufvmwJhtoif;
awmfukdqkdvkdygw,f (Asm'dwf 21;14? &Sifvkum 10;16)/
tcsKyftm;jzifh r,fawmfrm&D,mqkdwJhtrsKd;orD;rSm
aeeJYwlwJhc&pfawmfbk&m;? veJYwlwJh ,kHMunfolawG?
Mu,fwpfq,fhESpfvkH;eJYwlwJh wrefawmfwkdYrSqif;oufvmwJh
toif;awmfwkdY wpfNydKifeufwnf; wpfpkwpfa0;wnf; wnf
&Sdaew,f/ wpfenf;tm;jzifh r,fawmfrm&D,m[m c&pf
awmfbk&m;\r,fawmf? wrefawmfwkdY\ r,fawmf?toif;
awmf\r,fawmf? ,kHMunfoluGEkfyfwkdY\ r,fawmfvkdYqkdvkd
wmjzpfygw,f/
r,fawmfukdy,fwJhol[m c&pfawmfukd y,fwJholjzpf
w,fqkdwJh jzpfpOfom"uvnf; usrf;pmxJrSm&Sdygw,f/
&Sifvkum 2;1-7ukdMunfhyg/ oHZlZ,feJYr,fawmfrm&d,m
[m bmjzpfvkdY wnf;ckdzkdYae&m r&MuwmvJ/ taMumif;
&if;u&Sif;ygw,f/ ukd,f0eft&ifhtrm&SdaewJh rm&d,m
aMumifhyJ/ vlawGu olwkdYtdrfrSm uav;arG;rSmaMumufvkdY
vufrcH ae&mray;MuvkdYyg/
bmvkdYvJqkdawmh *sL;xkH;pHt& uav;arG;wJh rdef;r
[m &ufaygif;rsm;pGm rpifMu,fol? olxdrdwJht&ma&m
oleJY xdrdwJht&ma&m rpifrMu,f tr*Fvmjzpfw,fvkdYcH,l
MuvkdYjzpfw,f/ NyD;cJhwJh q,fESpfavmufu rEav;csif;
rdom;pk wpfcku olwkdYtdrfrSm uav;arG;rSm pkd;vkdYqkdNyD;
AkdufBuD;onfwpfa,mufukd uav;NrdKUtjrefjyefvTwfwm
awGUzl;w,f/ rESpfuvnf; tdrfXm;NyD;aewJhcsif;wpfa,muf
uav;NrdKUaq;&kHrSmqkH;wmeJY tdrfykdif&Sifcsif;vlrsKd;uyJ jyef
vufrcHvkdY eD;pyf&mtrsKd;tdrf&SmNyD; tokbvkyfwmawGY
zl;w,f/ arG;vm&ifvnf; tr*Fvm? aooGm;&ifvnf;
tr*FvmqkdNyD; vlom;csif;csif; ae&mray;csifMubl;/ oefY&Sif;
aomtdrfaxmifpk&JU ,ckxd &SifoefaeqJjzpfwJh cg;oD;wJh
tawGYtBuHKyg/
AdkufBuD;onfqkdNyD; r,fawmfukdvufrcH ae&mray;Mu
awmh u,fwif&Sifc&pfawmfukdyg tvkdvdkeJYvufrcH ae&m
ray; jiif;y,fNyD;om;jzpfoGm;wmaygh/ qkdvkdwmuawmh
c&pfawmfeJYr,fawmfqkdwm cGJvkdYr&bl;av/ rcGJ&bl;av/
bmjzpfvkdYvJ/ bk&m;ocif aygif;zufay;xm;awmfrlaom
t&mukd vlonfrcGJcGmapESifhvkdY (&SifrmawOD; 19;6)u
twdtvif; owday;xm;wm&Sdw,f/ vlawGu vufrcH
ae&mray;awmh c&pfawmfeJYr,fawmfukd wd&pmefawGu
vufcHNyD; ae&may;oGm;Muwm usrf;pmawmfvm tjzpfrSef
wpfckyg/
r,fawmf[m bk&m;ocif&JUr,fawmfjzpfawmh vlom;
rdcifwpfOD;xuf tqaygif;rsm;pGm ykdNyD;pGrf;w,f? wwfEkdif
w,f/ bk&m;jzpfwJh c&pfawmfukd,fwkdifu rm&d,mukd
olY&JUr,fawmftjzpf a&G;cs,ftm;ukd;w,fqkd&if ykxkZOfvl
om;jzpfwJh uREkfyfwkdYu r,fawmfhukd tartjzpf ykdawmif
a&G;cs,ftm;ukd;oifhvSygw,f/ c&pfawmfu ightarukd
oifwkdYvnf; tarvkdYac:MuygvkdY tarvkdifpif xkwfay;
xm;NyD;om;yJav r[kwfvm;/ vkdifpif&Sd&ufeJY r,fawmfhukd
tarvkdYrac:&if rac:ol&IH;rSmaygh/
uJ-- r,fawmfhukdtarvkdY b,fvkdac:MurvJ/
pdyfykwD;pdyfwmu r,fawmfukd tarvkdYac:enf; taumif;
qkH;yg/ r,fawmfupdyfykwD;ukd odyfBudKufw,f/olxif&Sm;
jywJhykHawmfawGukdMunfh? pdyfykwD;tNrJygw,f/ uGefawmf
wkdYvnf; pdyfykwD;ukdBudKufvkdY vnfyif;rSmqGJMu? tdwfxJ
rSmaqmifMuw,f r[kwfvm;/ uRefawmfajymjyr,f/ ukd,f
ukd,fwkdif pdwfeJY vufeJY ,kHMunfjcif;eJY ykHrSefpdyfrxm;wJh
pdyfykwD;[m bmrStpGrf;tmedoif r&Sdbl;/ ykdifomykdif?
ukdifomukdifxm;NyD; zkef;bDvfaiGxnfhrxm;wJh zkef;? tm;
oGif;rxm;wJhbufx&D? qDxnfhrxm;wJhqkdifu,f? rSifqH
xnfhrxm;wJhabmyif? toufr&SdawmhwJh vlaoeJYyJwlyg
w,f/ ukd,fhpdyfykwD;ukd ukd,fwkdifykHrSefpdyf? rsm;rsm;pdyf?
aumif;aumif;pdyf? emempdyf? tm;&yg;&pdyf? pdwfyg vuf
ygpdyf? aocsmpdyf? NrJNrJpdyfjcif;tm;jzifh ukd,fhpdyfykwD;ukd
tm;oGif;xm;Muyg/ pGrf;tm;awG tmedoifawG jznfhxm;
Muyg/ tJvkdqkd&if ta&;BuHKvmwJhtcgwkdif; ukd,fodonf
jzpfap rodonfjzpfap ukd,fhpdyfykwD;u ukd,fhxuft&if
tarvkdY r,fawmfhukd atmfac:ygvdrfhr,f/ tarvkdY ac:
olwkdif;tay: r,fawmfu tarhwm0efauswmodovm;/
omrefvlom; tarawmif rdrdom;orD;twGuf rsm;pGm
&yfwnfvkyfaqmifay;Ekdifw,fao;qkd&if bk&m;&JU r,fawmf
[m b,favmufawmif pGrf;rvJqkdwm ajymrpGrf;Ekdifatmif
ukdpGrf;rSmyg/ tBuGif;rJh,kHvkduf rrSm;bl;/ tarvkdYomac:
vkduf tusKd;r,kwfap&bl;vkdY tm;ay;wkdufwGef;vkdufyg
&ap/ tmrif/
Vol 2. No. 11, November, 20179
Nupi nihte in a hoih penpen puante silhin ansai khatah sunan hong ne uh hi. Amaute nih amu mi khat in amaute nih hopih kawmin "Tuni bang thu bang la om ahia?" ci in dong a, khat nu in" Ko innkuan sungah ka naupangte khat i suah ni pawi a bawl hi ung e"Tuni in amah kum nih cingta" Amah e leh" ci in dong leuleu a, naupang nu in "Oh, amah pen ka nute'innah koih ing. Hih annek pawi ka man dong uh a pi in na kem ding hi. Amah hong
om leh nuam lo ding ahih ciang a,ci in dawng hi.
Nuih zak huai lel hi. Ama ading a kibawl suah ni pawi ah akihel kha lo naupangpa ahi hi. Chrismas hun ah zong eite in i pahtawi ding suah pawi abawlpa nusia in gualnuamin pawite i bawl na sang in haitatna omlo hi.
Hi bang mah in mite in Christ-mas pawi pen nabawl uh hi. Nekna dawnna ah kihelna, khuttawi dingte leina, innkuan in kikaihkhopna cih
te tawh buai-in amauphawk ding a pahtawi ding uh suah ni pawi bawlpa pen mangngilh cipna ahi hi.
Hih manhunt sungin nangmahin na innkuan pih leh na lawmte tawh na gualnop laitakin Topa Jesu pen na hepkhiatkhak loh ding kidawm in. Amah tawh akituak pah tawina, lapsanna kicingtak in pia in.
A mel tuamtuam tawh zem in Chrismas singkung leh limte kikal ah Chrismas phawkna gualnopnate Tokhum leh kham lukhu nusia
in Pasian hongsawl Christu Jesu naungek koi ah om ahi hiam?
Chrismas pawi deihtakin zem- in i bawl ta zongin Christu Jesu naungek omlo/kihel lohna in pa-tauh huai-in dahhuai mahmah thu ahi hi. Laisim mimal tungah Jesu kihal a nuam Christmas hong hi ta hen! Sia.William Pau Vaipuaknei endikpu.
NAUGEEK KOI AH OM?"En un, nungak khat gai in tapakhat nei ding a, ama min Emmanuel kici ding hi." Isaiah 7:14
Endikpukammal
1.Pahtawi na tampi ngahPope Francis in Pope sem te
sungah, Francis min a la masa pen hi a, Jesuit Siampite sung pan, Amasa bel Pope ngah hi-in, America taih sungpan Pope a sem masa pen zong ahi pah hi. AD-741 Cyril Garegory khit ciangin Europe taih ahi lo, Pope sem masa pen ahi hi.2. St. Francis lungsim deih
St.Francis mah bangin, kiniamkhiat tak leh lungsim hoih nuntakna adeihpa ahi hi. Boenos Aires khuapi ah Archbishop a suahtungin zong, Bishop inn ah omlo in, taih inn khan khat kawm in a om hi. Tuu ciingh khualzin ding ciangin bus zui-in a pai kawikawi hi. Pope tavuan hong lak ciangin, agam ah tawm vei hong ciah teh special vanleng zuilo in, vanleng bus te tungah a tuang ziau hi.3. Pope innpi ah omlo
2013 kum March kha Pope Tavuan a let akipan Pope te omna innpi ah omlo in, St.Peter Basilica biakinnpi sung lengla dona mun ah om in, lengla te tawh kimu in holiim khawmden uh hi. Pope Pius X khit teh Pope inn a hilo, mundang a om masa pen pope ahi hi.
4. Nek le dawn aman huanCardinal a suah ciangin, an
huanding kua mah samlo in, aman a huan hi. Pope a suahkhit ciangin zong, Vatican Ansai te kiangah pai-in, tua lai nasemte tawh anne khawm ahihman, Vatican sung hunbit nasem ten lamdang sa mahmah uh hi.5. Motor hoihte tuang nuamlo
A khualzin ciangin, atuan nading motor hoih kigeelsak ta leh tuanglo in, motor khatpeuh tungah tuang ziauziau thei hi. 6. Minam (8)te pau siam
Pope Francis in, Spain, Latin, Italy, Jermany, France, Portugal, English, Ukraine paute hoihtak pau siam hi.7. Sang sia sem
1960 kum in Argentina gam sangte ah sanglai nam(4) a hilh hi.8. Sanglai pilna
Argentina gam (bGJYaempfat;&uf)University pan in ('omeduaA')tawh lukhu neelkaai ngahban ah, Chemetary tawh kisai in, Master lukhu neelkaai angah beh lai hi.9. Cardinal ngahna
1993-2013 kum sung (bGJUaempf
at;&uf) khuapi ah Archbishop tavuan alen in, 2001 kum in, Pope John Paul II in, Cardinal a pia hi.10. Kiniamkhiat tak gamta
2001 kum Cardinal angah khit ciangin, Cidamlo mi (12)te khe silsak in a nam hi.11. Hehpih siam
Pope a suahkhit zawh ciangin, lutang tungah cibok tawh akidim cidamlopa kawi-in thupha a pia hi. khangno migilo mi (12)te khe silsakna sungah numei khat a kihel hi.12. Ciampel lo
A pianzawh kum (12) a phak laitak in, a pahtak mahmah numeino tungah, kei nangtawh ka kiten kei leh Pasian siampi nasem lut hi ding hing acih mah bangin, a kamciam pel hetlo in, Pasian siampi sinna sangah a lut takpi hi.13. Kimawl uk
Bawilung suite pakta mahmah in, a pianna khua ah, St. Lawrence bawlung ki mawlte thapia mahmah hi. leitung aminthang kimawl siamte ciaptehna letsongte zong a ngah hi. A neulai in Bassket ball uk in a kimawl zel hi.14. Migilote kem
Jesuith Siampi a suahma in, (qGJUaempfat;&uf)khuapi ah migilo te kaikhawm in, kem ciingh kawm in a sangkah nading sum a zonbeh lai hi.15. Tuap phallang beek nei
Aneu lai in a dammawhna hangin, taklam tuap phallang kipaihkhiat sak hi. Tun kum(80) vaal bang cidam in Topa na hongsep lamdangsak huai mahmah hi.
16. Kumkhat sung aminthang
pen pa2013 kum in, leitungbup
Time magazine in, Pope Francis tukumsung bup pi, a piang na khempeuhte tungah gualzo tak in,
nasem zo a hihman, amin thang penpa ci-in teel na angah hi.17. Gam Thum ah gam mi hihna
ngahArgentina gam, mi suahna,
anu apa Italy mi ahih man Italy gammi suahna leh Pope a suah thit ciangin, Vatican lutangpi ahih man gammi suahna hong ngah beh hi.18. Anuhpiinia pakta
Argentina gam mikhat ahih mah bangin, a ngeina uh tango guitor deih pha mahmah hi Liim kisuaite zong a thupi ngaihsut mahmah hi.19. Lungdamtak om thei
Ciamnuih siam in, lungdamtak a om thei hi. Kolombia gam apai lai in maitang liammapi tawh nuiseusiau kawm in mite a nohset hi. khat vei ciamnuih siamte tawh akimuh khopna ah, a mau maituam tawh man akizaih pih hi. Pope ii maitaai na in, ei atuuno ten sihgal na mun pan aciah dah maigum ngeungau, bang daan a om ding hilo in, nuntak thawhkikna a um ei Christian ten lungdam maitaai tak om dending cihna thu hong phawksak hi.20. Ciit piakkhiat hat
Harley Davidson Motor Cycle hawl mi (100) val te St. Peter biakinn tualpi ah, hawl siam kidemna neisak khit teh thupha apia hi. Amau in zong Pope Francis atuanna uh khat Motor Cycle a letsong pah uh hi. Tua a letsong ngah zuak in a sumteng tawh mizawng gentheite a huh hi.
Topa Jesu tangin, Pope tawh kimuhkhop thei na, Asiangtho biakpiakna Missa bawlkhawm thei nate in, a lamdang Topa thuphate ngah theih nading ahih mah bangin eite zong hanciam in paikim ciatni.
(rsdK;BuJolrS wD;wdefcsif;bmomjzifh)
Sia Bernard Lian (EV)
Vol 2. No.11, November, 2017 10
Lailam i san ciangin minam kilawmetlawm ding
cih mahbangin a etlawm kilawm a om minam khat-in
i tun nangin hong sem pa pen Laiahi hi.
manlang pen leh a tampen kingah thei hi. Khangnote in laisim a uuk uh ciang bekin leitung thute leh kihehpih theihna lungsimte kingah thei pan ding hi. Tua ahih manin laisimna in lungsim picing sangsakna dingin a hoih pen na ahi hi. Lailam i san ciangin minam kilawm/ etlawm ding cih mahbangin a etlawm kilawm a om minam khat in i tun nangin hong sem pa pen Lai ahi hi.
Laibu lai cih mihing lawm cih thuciin i neih hi. Lawm hoih lawm maante bekin ahoih nopsakna hong sepsak zawh mahbangin Lai in mite i theih, thudik a khantoh nangin hong sepsak thei hi. Lai pen mihingte adingin zatui hai khat ahi hi, ci-in George Borow in gen hi. Lai i thei kei leh mittaw, siam i gat thei kei leh a kitan ci-in pi leh pute gen paunak pen nakpitakin manpha mahmah hi. Lai thei lo khat in leitung a muh hangin thu man tawh muhna hilo hi. Lai theih lote mipi simmawhna thuak ding hi. Tua tham loin patauh dipkuatna tamveipi thuakna banah a teek a guai ciangin zong haksatna lianpi thuakin dumpi sungah kia ding hi.
Gam khat i khantohna a hihna, a sannate uh lai tawh kiteh thei hi. Tua ahih manin gamkimah laitheihna a khantoh nangin thupi ngaihsutin kivaihawm ciat hi. Kawlgam in UNESCO pan hong piak rdk[mruf&DZm ygvmZD a kici pahtawina (wHqdyf) 1971 kum September ni 8 ni in ngah a, 1983 kumin zong Edkrm kici pahtawina (qk) zong ngah lai hi. Tate pilsin nadingin nu le pa laisin pih in cih thu bulphuh a om, a piankhiat mahbangin Pilna i deih leh teek leh guai cih omlo cih paunak pen a maan ahih hong kitheikhia hi. Hun ngah sim in lai i sim leh i nuntakna hong hoih ding cih mahbangin mipi laisimna tha ahoih nangin khuata laibusal foundationte kidin a, gambupah khauta laibusal 55,755 om khin zo hi. Tupna (pH) tawh a kidim laibusal zong 29,185 om hi. 2012 kum in khuata namtuamtuam munpi 3,040 ki hongkhia zo hi. Tua ahih manin Laigelh laisim a ding, pilna a tawntungin ei ten kan cih thu bulphuh om bangin Kawlgam a om mipi bupin hun i limlangh pi ahi Lai pen kitatsat lo a, i kan ding ahi hi. A thei lo ten paisan, a thei ten hel in ne cih mahbangin lai leh pilna i thupha pen kiciamteh thei hi. Lai pen mihing nuntakna tawh a khen huai na hilo hi, bang hang hiam cih leh mihing nuntakna pen akisam bangin a kipuah theih man ding hi, ci-in Oscar Well in gen hi.
Lai pen sia tawh kizom hi. Sayagyi P. Moe Nin in, Siate in hilhin lak/gen kei leh ngapik emdan nangawn zong kisiam lo ci hi. Siate hong hilh, hong lamlahna tawh in sang laisiamna pan kingah thei hi. Tu in ahih le hi muhtheih ding lai
Hih leitung a, a teeng a om a nungta ganhing khempeuh lakah mihingte in theihtheihna khuak a neipen, hihna sang pen leh dinmun sang pente ahi uh hi. Mihingte in a teenna uh hih leitung pen a nuam ahih nadingin a tawntungin hanciam den uh hi. Tua bangin sepzawhna dingin mihingte i mit, bilte hong honsak pen Lai pan a kingah pilnate ahi hi. Mihing kipawlna a kip a kho, a to nadingin, khanglianin a khantohna dingin Lai pen abulpi a tawphah tuinakpi ahi hi. Mihingte in pumpi lam a khantoh nadingin tha om nading nek leh dawn akizat mahbangin theihtheihna khuaklam a khantoh nadingin Lai a kici thaza kizang hi. Mi khat hih leitungah kilawm kituak (etlawm) takin a nuntak theih nading a piangsak leh khat bek ahi, a vang nei pen in, Lai ahi hi.
Tuni kumzalom 21 pen pilna kum zalom ahi hi. Hun i cih in zong pilna hun ahi hi. Pilna a hongpian a thupitna leh pilna nakpitakin ngaihsut hun, manphatsak hun ahi hi. Mikimin pilna ding pen thupi ngaihsut a, masak hun ding hi a, hanciamtak a, kan ding ahi hi. Pilna kici hamphatna pen a ngah dingte ading leh hamphatna hun lem piak ding vaipuak nei mi nih adingin a kisam na manpha khat ahi hi. Pilna in a maan, a maan lo khentel theihna mihing tha siamna khat ahi hi. Lai pen pilna ahih loh hang pilna pen tampipi leh manlang tak a lak theina van zat ahi hi. Pilna i cih pen mihingte i mailam hun ding theihtheihna khuak a khantoh a san nadingin alian penpen huhna a pia hiam golpi ahi hi. Lungsim pen theihtheihna khuak in uk hi. Theihtheihna khuak pen thu theihna tuamtuam in uk hi. Thu theihna tuamtuam pen lai in uk hi. Lai tawh kisai hihna dinmun a san ciang bekin minam vang etlawmin kilawm pan ding hi. Tua ahih manin minam khat i a hihna dinmun na theih nop leh lai atheih leh a theih loh en ci-in nitumna lam gamte thuciinna sungah kimu thei hi.
Lai in gamtat luhek, pau le ham, om dan siam lo mite siamsakin, tua a siam mite hoihsak siamsak semsemsak zawlai hi. Lai tampipi simna in hun tawh kizui-in liangko kikim a, a zuizo, a delh zo hunlapin hun tawh a kituakte leh huntawh kizui in a nungta theite hong suaksak ding hi. Kawlte refvnfq&mawmf pa in, pilna kidim, lungsim hoih leh vai lian, vai neu, sek khu bang le a zai kawcik, sulet zo in, tankhia deihbang, kizo zo hi, ci-in rmCa0usrf; sungah na gen hi. Lai pan a, a kingah phattuamnate in mihingte i nuntakna nuam, lungsim picing kipkhona, ngaihsut sanna, muhkholhna lian neihna lamsangah tampi hong huh thei hi. Tua tham loin, kammal za khat, lai malkhat cih zong om hi. Kammal panin cici-in na gengen hang laimal khat a ciapteh thei sangin a muibun zaw om lo hi.
Lai, a thupitna leh a thahatnaLai i cih ciangin lai thei liamliam, sim
thei liamliam cih bangin neu ngaihsut ding, neu etding zong hi lo hi. Tawmcik i theina pan kholin ciamteh lehang theihna tuamtuam tampi i ngah ding hi. Tua ahih manin ciaptehhuai thute kanin inn khawngah zong sim huai mahmah hi. Lai simna in a niam dinmun panin mihingte a sang dinmun ah hong puak thei hi. Kawlte Nga ngiu a kici pa zong lokaihna thuan tung panin kumpipa inn dongah a pauk pen Kumpipa hi peuhmah loin a laisim uukna ahi hi, kici hi. Leitungah laitawh loin a minthang mi atam i theih omlo hi. Lai tawh loin khanglianin a khangto nate theihna pilna zong om nai lo hi. Leitung a mipil misiam OMakhazam in, Sehnel gam sungah na Lai Siangtho bu khat bek tawh om ding kici leh zong kei adingin sehnel gam nangawn pen vantung gam piangthei hi, ci hi.
Lai pilnate simna kankhiatna tawh phattuamna a ngah mi tampi om hi. Myanmar gam i gam Makai pipa Boyoke Aung San in zong a neu tung a kipan lai pen limtakin kanin na sim ahih manin theihna dikna tuamtuam kicingtakin nei a, mite nenniamna a thuak, mite khutnuai a, aom i gampen hong hohkhia, gupkhiat nopna lungsimte hong nei in gam i suahtakna lianpi pen hong ngahkhiat zawhna ahi hi. ukef;abmif hun lai in a,mrif;BuD;OD;zdk;vIdif in lai pen limtakin na sim ahih manin Myanmar gam pen hunlaptakin khantohna na vaihawmkhia zo hi. pkkykHcspf a kici khangno khat pen a khut a khe a kim loh hangin lungkia peuhmah loin kuhkal takin hanciam ahih manin gualzawhna ngah hi. Hibang pen khangnote in ettehhuai mahmah hi.
Lai pen hun i limlang ahi hi. A beisa leh tu hun laitak hong kizomsak na khat ahi hi. Lai kan-in zonna, laisimnate pen mikim in a sephuai nasep khat ahi hi. Mihingte ading theihhuai theih tuak theihna tuamtuam pen laisimna pan a
A kaikhawm: Dumde
Lai in gamtat luhek, pau le ham, om dan siam lo mite siamsakin, tua a siam mite hoihsak siamsak semsemsak zawlai hi.
Khangnote in laisim a uuk uh ciang bekin
leitung thute leh kihehpih theihna lungsimte
kingah theipan ding hi.
Vol 2. No. 11, November, 201711
1. 1740- Dacottaland gam sungah, America gam tawh a kizom, Kha Siangtho pawlpi khat hong piangkhia a, tua pawlpi in, Christian khempeuh kipawlkhawm a, thungetkhop ding hong vai hawm masa pen hi.
2. 1820- Fr. James Hal-dene Stewat in, Christian khempeuh kipawlkhawm a, Kha Siangtho thupha a thak ngahkik nang thu, Laibu khat hong hawmkhia hi.
3. 1840- Fr. Ignatius Spencer in, Christiante kipum khat nang, thungetkhop ding-in hong hanthawn hi.
4. 1867- Laubeth Con-frence ah Englican Siam-pi te'n, Christiante kipumkhat theihnangin thungetna a thu-pitzia hong kipsak uh hi.
5. 1894- Pope Pius XIII in, Christiante kipumkhat theih nading nipi kaalkhat sung thungetkhop dingin hong tangko a, tua hun ding pen, Kha Siangtho Pasian hong kum Pentecost pawini kim dingin kipsak hi.
6. 1904- Fr. Paul Wattson in Christiante kipumkhat nading, nipi kaalkhat sung thungetkhop hungeelna hong bawl masa pen hi.
7. 1926- Faith and Order pawlpi ten, Christiante kipum khat nading kaalkhat sung thungetkhop hungekna hong bawl leuleu uh hi.
8. 1935- Zateih Abble Paul Counluner, France gam mikhat in Topa Jesu ngimna mahbangin, Christiante ki-pumkhat nading thungetna leitung bup in neih khop dingin hong hanthawn hi.
9. 1958- France gam Leyorn khuapi ah, Chris-tiante pumkhat suahna ding a vaihawmte leh WCC vai-hawmkhawmin, thunget hun-geelna hong bawlkhawm uh hi.
10.1964- Pope Paul VI leh Octodox te makai pipa Patriarch Athanagoras in (zh-17:) sung a, Topa Jesu thunget manbangin kote zong pumkhat hong suaksak in ci-in thu a ngenkhawm uh hi.
11. 1964- II Vatican Confrence pi ah, Christiante kipumkhat nadingin, thunget ding a kisap thupitna leh leitung bup in nipi kaalkhat sung thunget khawpna dingin hong hanthawn hi.
12. 1965 kum a kipan in, WCC leh Catholic Ecu-menism Comissionte vai-hawmkhawmin kaalkhat sung thungetkhop hungeelna hong bawlkhawm uh hi.
13. 1966- WCC leh Catholic Ecumenism Com-ission te'n Christiante pum-khat suah thei nading,nipi kaalkhat thungetkhop hungel-na bawlin hong kipsak uh hi. Ei kawlgam ah zong hih
kum mah in thungetkhopna kineikhawm pah hi.
14. 1968- WCC leh Catholic Ecumenism Com-ission te'n abawlkhop uh kaalkhat sung thunget nading hungeelna hoih takin hong bawlkhawm uh hi.
15. 1975- Austalia gam pan,Christiante kipumkhat nang kaalkhat sung thunget khop hungeelna a bawl bangin, a masa pen kizang pah hi.
16. 1988- Malay gamah Full Stage khempeuh ki-gawmkhawmin, Christiante pumkhat suah nang thunget khop hungeelna mahbangin kumpi ulian na sem ding ten kiciamna mun ah a zang pah uh hi.
17. 2004- Christiante pumkhat suah nang thunget-khop hungeelna khatbeek bawl dingin, WCC leh Catholic Ecumenism Com-issionte thukimna nei uh hi.
18. 2008- Christian te pumkhat suah nading nipi kaalkhat sung thungetkhopna kum (100) cin na, pawipi kibawl khinzo ta hi.
(c&pf,mefrsm; wpfvkH;wpf0wnf;jzpfa&;
qkawmif;&m&uf tXrywf? ou&mZf-2018
ckESpfpmtkyfrS ul;,ljcif;)
LEITUNGBUP CHRISTIAN KHEMPEUH KIPUMKHAT THEIH NANG
THU NGETKHOP HONG PIANKHIATNA TANGTHU TOM
Saya Bernard LianSecretary
Ecumenism ComissionKalay Diocese.
tawh kisai in, sang pua pilsinna ahi hi. Pilsin nangin laisin khopna i mu thei hi. Niangtui sai khawng a nasem naupangnote a ding lai a sintheih nang uh kihanciam hi. Zan hun in lamgei Plat form tung pan laisim khopnate i muhna zong kai theih nadingin a lungkimhuai muhnate ahi hi. Lai theihna, laisimna leh cidamnate kizomin kinai semsem a, matun zawh nangin cidamna lam laisim khopnate zong mun tuamtuamah kivaihawm hi. Hong pai ding mailam i gam adingin lungnop simnophuai muhnate ahi hi.
Lai tawh kisai la ii phattuamna thuphate gengen ni cileng, bei thei lo ding hi. Tua ahih manin q&mBuD; rif;ok0Pf i Lai kaikhawm, etteh hanciam, gelh in bawl (pmaypkaqmif;? wkyBudK;pm;? a&;om;jyKpk) a cih mahbangin zui in sem a, mailam mihing khang ading a manpha mi thupi khat hong suah nangin, hong piankhiat nangin hanciamhuai mahmah hi. Tua hi leh lai i tha khalik tulvei sangin hong tang ziazua thei pan ding hi. Kei mahmah in zong lai tawh leitung Zemin ka hoihsak ding a, hanciamin hahkat takin vaihawmin kasemkhia ding hi, ci-in khat le khat a kihanthawn i hi hi.
nnn
BAPTIST LEADERS SUMMIT 2017: Oct 30-31,2017 ni in ZYA makaih na tawh Zomi Tuiphum makaipite kimuh khopna Ar Yone Oo te'n Sponsor in Mingyi Hotel ah kinei in tua tungtawnin anuai abangin thusuah na kibawl hi. 1. Zomi Tuiphum pawlpite in kipawlna omsate sukha lo in i vekpi in hong huam kipawlna khat neih dingin vekpi kithukim hi. 2. Hih kipawlna mindingin anuai ateng kimukhia in Formation Comitteete makaihna tawh mipi bupin hoih i sak pen i deih pen kikipsak lai ding hi.
(a)Zomi Baptist Fellowship
(b) Zomi Baptist Federation
(c) World Zomi Baptist Fellowship
(d) Zomi Baptist International
(e) Zomi Baptist Confederation
3. Hih tawh kisai hongvan hongmakaih leh hong vaihawm dingin Formation Committee anuai abangin kiteel in kikipsak hi.
(1)Rev. Tuan Khan Mung, Convener (ZBCM-President)(2)Rev. Ngo Khan Dal( TAB-GS)(3)Rev.Dr. Man Hau Cing (KVBC-President)(4)Rev. Vungh Suan Mung(TBC-GS)(5)Rev. Suan Khen Mung (TBC-President)(6) Pa Kam Suan Mung (ZYA-GS)Advisorte (1)Rev.Dr. Pau Khan En. (2)Rev.Dr. Smith Ngul Za Thawng
(3) Rev.Dr. Do Sian Thang
(4)Rev.Dr. Gin Khan Khual
Note: Formation Committee in kipawlkhopna kician a tun dong vaipuak hongla dinga, kipawlna kician i neih zawh khit ciangin Formation Committee abei hi pan ding hi. ZICC panin zong atung a minte lak ah khat peuhmah kipsak dingin lamen hi hang. Ref: ZYA.
ZICC THUSINNA:
Zomi Tuiphum kipawlna sung a om hunbit Pasian nasem ( Minister) teng a nihveina thusin khopna Zomi Institute for Contemprorary Christianity( ZICC) makaihna tawh Nov 1-3,2017 sung Bethel ZBC ah" Baptist Ministry today" cih thu bulphuhin thupitak in kinei-in a nuai atengin thusuna hong neihpih uh hi.
1.Rev.Dr. Pau Khan En, Thu konghon thugenna2. Rev.Dr. Do Sian Thang, Christian Lim leh mel khat3. Rev.Dr. Gin Khan Khual, Post Colonial Theology4. Rev.Dr. Smith Ngul Za Thawng, Ministers'life5. Rev.Dr. Pau Suan Kam,Ecclesiology6. Rev.Dr. Pau Lian Mang, Nu leh Pa Gener Dinmun7. Rev.Dr. Vungh Suan Mang, Baptistte mailam sunmang. Ref: ZYA.
Vol 2. No.11, November, 2017 12
Biakna nam kim ki-it in kipawlkhop thei nading
Biakna namkim ki-it nading kilawmtatnading, gamtampi kikal ah kilawm-tatna cihpen lungnop kilem-na adingin thupi mahmah hi. Biakna cih pen hih leitung bekah om hi. leitungah biak- na lian nam (4) om hi. Tuate in Hindu, Buddha, Christian leh Islam biaknate ahi hi. Tu nung khang ciangin biakna cihte omlo ding hi. Tu nung khangah mihing leh Pasian itna gam bek om ding hi.
Hih leitung a om biakna khempeuh adingin Pasian khatbek om hi. Mikhempeuh pen hih khatbek Pasian tate vive ahi hi. Hih Pasian khatbek in vantung leitung muhtheih muhmawh na khempeuh piangsak hi.Hih Pasian khatbek simloh adang a piangsakpa zong omlo hi. Piansakna a ngah zong om lo hi. Minam khat gam khat adingin a tuam vilvel Pasian khatbek a omloh mahbangin biakna khat adingin zong a tuam vilvel Pasian khat cihzong om tuam lo hi. Pasian khatbek simloh kuamadang Pasian in kiciamteh thei lo hi.
Pasian in mihing pen akibang itna lim tawh hong bawl hong piangsak a, mi kim tawh a kibangin ki om hi. Tua manin biakna kim, gam kimah mihing pen manpha kisa hi, itna kilak hi. Mihing pen itna tawh kisangin lungnop kilemna lim kipia hi. Mihing pen cikmah hunin kimudah thei
lo hi. Mihing muhdahna in Pasian muhdahna ahi hi. Mihing pen lawm bangin mu thei ding hi hang. Pa-sian mahmah in mihing pen lawm ci in na sam liang hi. Mihing i muh ciangin Pasian pen mihing lim tawh akimu ahihna i phawk ding hi. Pa Pasian hong lak in ci in nungzuite in anget ciangin Topa Jesu in kei nong muh uh pen Pa Pasian amu nahi uh hi, ci in gen hi. Pasian in mihing tawh kikhen thei lo liang zah dongin kigawm khawm hi. Hih leitungah zong mihing mawhna a dingin a nuntakna pia in mihingte telloh abawlkhak uh mawhna namaisak in, ci in singlamteh tungah Jesu Topa in a thuum ngeu-ngauna pen mihing leh Pasian a kikhentheilohna thu hong lak gige hi.
Mihingin adang ganhing-te mahbangin ngeinalim a neih hangin a tuamdang kha lim in mihing hong uk gige hi. Pasianpilna (Wisdom), theihtelna (understanding), ngaihsuttawm theihna (in-telligent), asia leh apha khenteltheihna (Discer-nment of good and evil), ciapteh theihna (faculty of memoty power) suak tatakin lungdeihna ah ki-ngakna (faculty of will power) leh Pasian tawh kibatzawk nangin hong kigawmkhawmsak hoihna phatnate (Virtue) in Pasian hong gawmkhopna lim hong lak hi.
Hih khat bek Pasian in
leitungah hong kum tak ciangin mihingsa, mi hingsi, mihingpianzia, mihing nun-takna, mihinggentheih hak-satna, mawhna haksatna tawh akipelh tawntung Pa-sian i hihna sang nuntakna ah hong kigawm sak hi. Mihing sihna ah zong hong kigawmsak a, sihnapan tho-kik in mawhna thuakna tawh akipelh tawntung Pasian i hih na sang nuntakna ah hongkigawm sak hi. A sang pen mun ahi, khatbek Pasian i hihna sang nuntakna ah hong kigawmsak hi A sang pen mun ahi khatbek Pasian tak lamah mihing tawh akigawm Jesu bek mun ki-pia hi. Adang vantung gan-hingte, adang vantung mite kiangah ka tak lamah tu in na ci lo hi. A dang ganhing khempeuh in mihingna sem ahi hi.
Biakna kimah ki itna leh lungnop kilemna bek athupi in nabul phuh hi. Biakna kim in Pasianlungnop kilemna tawh (or) Pasian hoihna tawh muakna hopihna na nei hi. Hindu biakna ah khe lawnsak khutte nih gawmin dammaw (Namaste wanakan) ci in hopih hi. Buddah biakna ah khutte nih gawmkawm dammaw ci in kihopih hi. Christian biakna ah Shalom ci in lungnop kilemna na ngahta in ci-in kihopih hi. Islam biakna ah Shalom malikuam kilemna ngah ta in ci-in kiho pih hi. Jesu hong suah ciangin vantung mipawlte in lungnop kilemna om ta
hen ci in na hopih hi. Jesu in zong keima lungnop keima lungnop kilemna note kong pia hi, ci in na gen hi.
Biakna kim, minamkim, gamkim ah ki it na bek mah bulphuh ciat uh hi. Ki itna i cih ciangin Pasian ahi hi. ( God is love) Pasian hong piak thu kham bulpi in Pasian it ding, mihing it ding, ci in hong hilh hi. Pasian i it leh khat bek Pasian thu i mang ding hi. Mihing it leh ki it kikhalna i zui ding hi. Mi nathat kei in. Zuau thu gen kei in. Aman thubek gen ding, mina guksak kei in. Mizi mita tawh na mawh kei in, cihte ki hel hi. Gamvai, biakna vai buainate pen itna tawh i lemtuah ding hi. Thau tawh kilemtuahna bawl lo ding hi hang. Biaknavaiah gamhtatna paizia pen banghun banghun, cik mah in zang lo ding hi hang. Biakna i cih pen ki itna lampi ahi hi.
Tuni tuhun leitungah biakna tawh kisai buaina, gam vai buaina, minamvai buaina cihte tampi om hi. A diakdiak in Islam gamte ah hipah deuh hi. Biakna vai, gam vai, minamvai hih nam (3) kimtak in buai sanlaitak ahi hi. A piangkhia sak kipawlna pen a paikhial gamhtat pawlte mah ahi hi. Buainate hangin khuapi khuaneu, biakinnte, Balite, tattungte, Bomb tawh ki-sukham ziahziah hi. Biak kikhop laitak kitamkham hi. Laisim laitak kitamkham
hi. Mipite zong tampi gentheih haksatna thuak uh hi. Mite kimat in taikek gawp uh hi. Inn leh lo zong nei nawnlo uh ahih manun huihpi, guahpi, dan thuak uh hi. Dawn ding tui neilo, nekding anneilo, kicing loin gilkial uh hi. Mihingte thah ding zong cikzia nawnlo uh hi.
Biakna kimah, gam kimah i ngaihsut ding hun hong tung ta hi. Biak-na cih pen ki-itna leh kipum-khatna ding a hong lamsak Pasiankipawl na ahi hi. Biakna kim, gamkim cihpen Pasian kiang i pai i tun theih nangin itna kah lei ahi hi. Biakna in zong kei biakna bekin leitung ukding/ huap zoding cihbang lungsim neilo ding hi hang. Gamte in zong kogambek in leitung uk/ huapzoding cih ngaihsutna nei lo ding hi. Khat bek Pasian i ki itna gam khat bek in leitung bup uk in huapzo ta hen, ci in lungsim ah ciapteh ding ahi hi.
Pasian gam i cihin thuman thutak leh nuntak nopsakna gam, sianthona leh hehpihna omna gam, thutanna, ki itna leh lungnop kilemna thu i ukna gam ahi hi. Biakna thu leh gam, gam leh Biakna thu, Hih gam in ki itna tawh kipawlkhawm in kiphutzo in Kilamzo ta hen. Ki lawmtatna ki it nate gualzo ta hen Amen.
Kilawmtatna K.K.William (Valvum)
nnn
Vol 2. No. 11, November, 201713
Catholic Pawlpi sazian: Leitungbup aom-Thuzuimi, thu um mi, Pawlpi' miphazah - 1,284,810,000Cardinal phazah - 219Siampilian (bishop) phazah - 5,304Siampi phazah - 415,656Kiciamna nam (3) a la, tangval siangtho+ Siampi - 188,371Kiciamna nam (3) a la , Nungak Siangthote - 670,330Thuhilhsia/ Siamate leh thuzui Pasian nasemte - 3,474,450Siampi sinlaite minor + major - 221,194Catholic Pilsinna sang tanlang pan University ciang - 216,541Catholic Garuna nasepna leh cidamnalam phualpite - 117,986Hih bang a kiciantak leh kipkhotakin Pawlpi mi, thuzui mikhat na hihna angtang kisa mahmah in sanggam! (October,2017 Sazian) CBCM- Herald
Naupang Khikhin Awn Khat: Kumsimin October 18 ni pen naupang awn khat khikhinin thungetni dingin Germany gam bulphuh a cimawh a zawngkhal Pawlpite tungah ahuh a panpih pawl (Aid to the Church in Need) panin makaih sepna ahi hi. Thungetna ngimna bulpi in leitung bupah Kilemna leh Kipumkhatna a om theih nang ahi hi. Hih gamtatna pen 2005 kim in Venizuela gam pan hong kipankhia a, 2016 kum dong gam 69 kihelin thu kingen hi. Tu kum pen naupang Lucia, Tacinta, Fransisco hih 3 te tungah Tonu hong kilak a, khikhen ding a vaikhak Fatima Tonu kilahna kum 100 cin kum zong ahi hi. Hih kipawlna i lutangpi Carahnal Moro Pizachanza in vantung pan in thu la in zui a, naupangte khikhen na in leitung kilem nangin naupangte in ahih theihna lam pan kihelna uh ahi hi. CBCM- Herald
Khangnote' ni singlamteh, Tonu limtawh hehnem: September 7, 2017 nite in a khauh mahmah zinlinna hangin dongtuakte munah leitungbup khangnote' ni singlamteh leh Tonu limte pua-in hehnepna pia dingin Mexico gam khangno Commission vaipuak nei Siampi Rev. Fr. Hosea Della Luz Lupez leh khangnote in a vaihawm uh ahi hi. 2019 kum ciangin leitungbup khangno pawipi pen Panama gamah kibawl ding a, singlamteh pen America leitung gam khen a om gamte ah akivakpih kawikawina ahi hi. Zinlinna anasiapen a thuakna munah puak dingin pawibawl Comittee ten phalna a ngah khit uh ciangin tai 400 val a gamla motor tawh nai 12 sung sawtin a kipua ahi hi. Tua mun tengah singlamteh pen khangnote in pua in Cathedral biakinnpi sungah innteek thuzuite hong kikaikhawmin thu ngen uh hi. Tua khit ciangin singlamteh leh Tonu limte Motor tungah pua-in khuapi sungah kivakpih hi. CBCM- Herald
Kibawl ding- Myanmar gamah Tonu galkap kipawlna hong tunzawh tukum tawh Kum (80) hong cingta hi. Tua hi a, hih pawipipen a nuai a bangin kibawl ding ahih manin Myanmar gambup sung aom Siampilian, Siampi, Tangval siangtho, Nungak siangtho, thuzuite khempeuh nong kihel kim ciat nangun zahtakna tawh kong sam uh hi.Pawini: 15-17/ 12/ 2017Amun: Khithungetna kumpinu biakinn, Chantagone khua Paleih khuapi, Mandalay gamke Myanmar. CBCM- Herald
Thu tuamtuam
Ei Christian thuzui mite adingin, sehsawm suah sehkhat thu tawh kisai, hoihtak, phatak theihcian nadingin, kisampha mahmah hi. Topa kammal Laisiangtho in Pasian hong piaksa khempeuh pan (Sawm a khat) Topa tungah, siahpiak bangin piakloh a phamawh a hih mah bangin, thupitak ngaihsut thei dingin Topa'n adeih hi. Pasian hong piaksa neih leh lamh, sum le paai, khawi le vulh, hun neihte sung pan Pasian ading, iksik het lo a, (Sawm a khat) maantak piak khiatna in, leitung ah ki it, kilem na, cidam ludamna, nuntak nopsak nading leh vangam kham lukhu ding a hih man kisam in, thupi mahmah ahih na Jesu Topa'n hih bangin hong gen hi." Pasian gam leh ama diikna nazong masa un, tua hi leh akisam khempeuh a hong pia thuah ding hi' (Mt.6:33). Tua ahih ciangin (Sawm a khat)thu tawh kisai khen(4)suah in, kong pulak nuam hi.
(1). Pasian neihsa hi.Pasian hong piaksa , tu le tate, neih le lamh, sum le paai, lopanpiang annek tuidawn, khawi le vulh ganhingte, hunhoih hunphate pen, Pasian hongpiak a maneihsa ahihman, (Sawm a khat)maantak piakkik dingin, Topan kul leh kisam asa hi.
Siam-27:30-33 Leitung pan apiang (Sawm a khat)khempeuh, khaici hi ta leh singgah hi ta leh Topa aa, ahi hi. Topa adingin siangtho hi. Bawng hon, tuu, keel hon (Sawm a khat)khempeuh leh a ciingpa ciangkhut nuai ah, apai ganhing khempeuh pan (Sawm a khat)peuhmah Topa adingin a siangtho hi ding hi.
Thuk-14:22 Akumkum in nalo uh khaici pan a piang khempeuh (Sawm a khat ) na pia tawntung ding uh hi.
Thuk-12:6 Note in (Sawm a khat )napiakte uh thuciam biakpiakna, leh na bawnghon taciilte uh, Topa
SEHSAWMSUAH SEHKHAT TOPA A HI Pasian mai ah, napai pih ding uh hi.Sirach-7:31 Topa kihta in la, a siampite zahtaak in, note ading thu hong kipia bangin, na piakzah ding hong kisehna khempeuh napia in.
Gen-28:22 Khuam kaphuhsa hih suangin, Pasian inn hi ding hi. Keima tungah nangmah in, nong piak khempeuh(Sawm a khat )nangtungah kong pia ding hi. aci hi.
Gan-18:26 Note luah dingin, amaute tungpan kongpiak ahi,(Sawm a khat )Israel mite tungpan in nalak uh ciangin, Topa tungah (Sawm a khat ) napia sawn ding uh hi.
(2). Piakloh phamawh hi. Pasian neihsa (Sawm a khat )maanmaan piakkik loh phamawh ahih man, aneipa tungah siah bangin piakkik ngiat dingin kisam mahmah hi.Gen-4:4) Abel in atuu hon taciilte leh asaliimci te paipih in
Topa a piak tak ciang, thusim in a sang pah hi.Gen-14:20 Abram in na khempeuh (Sawm a khat )Pasiam
siampi Melkhizadek tungah apai hi.Neh-13:12 Judah mi khempeuh in, An, Leengahzu le sathau te
sungpan (Sawm a khat) hong paipih uh hi.Hb-7:2 Abraham in angah sum khempeuh (Sawm a khat ) khen in apia hi.Tobia-4:8 Ka tapa aw naneihsa khempeuh lakpan, a maantak
in, a tawm atam bangin sehsuah lungkim tak pia in.
(3.)-Lung kimtak pia in. Pasian hongpiaksa, amah i piak kik ciangin, lungkim, maitaaitak pia leng Topa nuam in, a lungdam hi.
Tobia-4:9-12 Hih bang phatna bawlnate tawh vantung ah sum kholna hidinga gimna pan nasuakta ding hi. Bang hanghiam cih leh piakkhiatna in, tawntung sihna pan hong honkhia in, amanpha biakpiakna asuak hi.
Paun-11:25 Aciingh mite hau semsem dinga, midang a huhte in, huhna mah ngah kik ding uh hi.
II Gor-9:7 Pasianin piaknopna lungsim tawh apia mitebek a it hi.Sirach- 35:8 Maitaai tak in ciitpiakna pia inla, (Sawm a khat )
zong lungdam tak in pia in.Lk-6:30 A hong ngeen khempeuhte na pia un, Na sum ahong
late kiangah nangeen kikkei un.
Sia Bernard Lian EV.
Vol 2. No.11, November, 2017 14
(4)-Thupha ngahna hi. Pasian deihdan mah bangin piakkikna in, ei Christiante adingin, vankongpi ki hongin, Van thupha, lei thuphate Topan a hongpia taktak ding hi.Malk-3:10 Ka biakinn ah an a om theihna dingin (Sawm a
khat )akim in hong paipih un. kei hong ze-et dih un. vantung kongkhakte hong in, note a dingin, nahoih tampi kongpiak namu ding uh hi.
Is-58:10 Gilkial mite an pia un, ki sapna anei mite tungah napiak uh leh, nakiimkot uh khuamial pen khuavak hong suak dinga, na lungziin na uh sun nitaang hong bangding hi.
Thuk- 14:22-28 A kumkum in lo pan apiang (Sawm a khat ) maantak napia ding uh hi. Bawng, tuu, keel te sungpan (Sawm a khat ) napiak uh leh Topa'n thupha a hong pia ding hi.
Sirach-35:10 Topa phaltak na piak manin, a zah sagih vei dongin, hongpiathuah kik ding hi.
Mt. 25:10 Keimah min tawh hih naupang no khat tungah na bawl khempeuh uh, keitungah hongbawl na hi uh hi.
Lk-21:1-4 Tua meigong nupi nu in, a kivakna ding a neih khempeuh khia ahih manin sum tam a khia pen ahi hi.
Hih Topa kammal te i sim tak ciangin Pasian hongpiak cidamna, hauhna sum le paai, neih le lamh, nek le dawn khempeuh, khawi le vulh ganhing te khempeuh, hunhoih hunpha ngahte sungpan, Topa aa dingin (Sawm a khat ) maantak, lungkim tak piakkik zawhna in, vantung kongpi
kihongin,van thupha, lei thupha ki ngah hi. "Ngahna sangin piakkhiatna ah thupha omzaw hi cih Topa kammal phawk dentek ni. Sawm a khat piakkhiatnate ah thumaan lohna in Topa neihsa aguksak i hihman samsiatna, hongtungding hi(Malk-3:8-9) cih Laisiangtho kammalte sim phapha in atelsiam, anuntaakpih Pasian tuuno te a hi tawntung dingin Kha Siangtho Topan hong siamciat tahen. Amen.
ZOMI BAPTIST TENG KIPAWL KHOPNA:
ZYA makaih Zomi Baptist Leaders Summit 2017 leh ZICC makaih Zomi Baptist Ministers 2017 te panin Zomi Tuiphum pawlpite a om sa kipawlnate susia, sukha, nawngkai sakse lo in, akol kipawl khopna khat neih masak ding thukimna om khin a, tua hong vaihawm hong makai dingin Formation Committee anuai abangin kiseh hi.Thudotpite:1.Rev.Dr. S.Pau Khan En2. Rev.Dr.Smith Ngulh Za Thawng.3. Rev.Dr. Do Sian Thang.4. Rev.Dr. Gin Khan Khual.
Formation Committee:
Nungzuipi Matthew laigelh lungdamna Lai Siangtho sungah Topa Jesu in leitung nuntakna abeikuan lam a, a nasepna teng eite hong thei sak hi. Topa Jesu pen sihna pan hong thawh kik khit ciangin Pa Pasian hong itna mihing khempeuh tungah hong tangko khiatna hangin ama nasepna khempeuh hong kicing sak hi. Topa Jesu pen mihingte nuntakna tangthulaigil sungah kipumkhat nang lam honglak hong makaihpa ahi hi. Nungzuipi Matthewin bang hong thei sak lai hiam cih leh Topa Jesu pen kamsang tampitakte tungah kamciam apiakna hangin Israel minam khempeuhte in alamet den uh ahi, Emmanuel (Eite tawh Pasian hong omkhawm hi) cih zong eite hong thei sak hi. Topa Jesu in Pa Pasian kiangah hong ciahsan ma, vantungah akahtoh ma in ama nasepna khempeuh pen akithuahpih anungzuipite khempeuh tawh kigawmkhawm in anasepte azopzom nadingin vaipuak piakna nanei hi. Tua vaipuakin leitung taksa tawh ngaihsun leng ahaksa mahmah vaipuak ahi hi. Ahih hangin Topa Jesu in Leitung bei dongin cikmah hunin note kong taisan ngei kei ding hi, atawntungin note tawh kong omkhawm ding hi, kong hun den ding hi, note pen lawmin kongnei den ding a, tha kongpia den ding hi ci-in kamciam a piakna hangin nungzuipite in zong thasanin nasemzo uh a, amau sepna khaici te tu ni-in nang le kei tungah hongki lang ahi hi. Topa Jesu in Pa Pasian tawh i kimuh theih nang leh ama hong gen kammal hangin mikhempeuh lungdamsak a, mikhempeuh tungah hehpihna abawlna hangtawh hih thute khempeuh hong sem khia takpi hi. Hih bang a sepna hangin mi tampi takte amah tawh hong kimu sak a,
Nuntakna hongpia Pasiankammal
Keimahin leitung a bei dongin note tawh ka om khawm tawntung ding hi.
(Mt.28:20)
Pa Pasian sungah nuntakna thak le minam thak hong suaksak in, Topa Jesu hongitna nek khawmpawi Missa biakpiakna ah zong hongki hel sak hi. Topa pen eite tawh hong omkhawm den a, nisimin nang le kei, eite khat le khat i nuntakna sungah hong ompih den ahih manin lungdam kipakin amah i phat den ding ahi hi. Tua ahih manin ama thuman thutak na gen ngam taktak diam ? Na lungsim takpi tawh Topa na mu nuam hiam? Topa i gei-ah om hi. Nang le kei tawh hong om khawm hi. A genthei ahatsa mizawngte, mi etneute, alungnemte, cidamlote, huhna akisam mahmahte, suahtakna akisam akinengcip mite kiangah Topa om hi. Topa pen aki paampaihte leh u le naute lak panin aki donkhalote kiangah zong Topa om hi. Topa Jesu in Ka gilkial laitakin note in kei an nongpia uh hi,ci-in hong gen khia hi. Topa agilkial laitakin an i pia takpi hiam? Lungngai dih ni. Topa pen koi mun ah om ahi hiam? Topa pen koi ci bangin zong ding ka hi hiam cih lungngai lai dih ni. Topa pen ama kammal sungah anungta Pasian ahih mah bangin gamtakna tawh hoihtakin zuipeuh leng eite nuntakna sungah hong kihel den hi. Topa pen leitung munkhempeuh a om Siangtho pumpi
Sacrametu sungah meelkiselin aomna thu zong i upna tawh i muthei hi. Topa pen ama minam khempeuh adingin ama nasem te a hi, Siampiliante, Siampite, Nungaksiangtho te, Tangvalsiangthote, thuhilh siate le thuzui khempeuhte tawh na sem khawm diamdiam uh hi. I kiim i paam tawh kipum khat a i om khawm diamdiam na sungah zong Topa hong om hi. Eite in Pa Pasian kiangah thu i nget ciangin i lunggulh thupha tampite hongpia hi. Tua mah bangin nisim naisim in i sep i bawlna khempeuhah khensatna kician i neih theihna dingin zong akisam khuavak thuphate eite hong pia hi. Keimah in leitung a bei dongin note tawh ka om khawm tawntung ding hi Hih kiciamna kammal in eite adingin alian mahmah lametna leh eite pai na khempeuhah i tunna peuhpeuh ah Topa i muh theihna dingin tha hongpia den kiciamna kammal ahi hi. I lung sim kongkhakte hong ciat dih ni. Tua bek thamlo in i khutte lamto in i khete kalsuan sakin Topa hong kamciamnate mite tungah i hawpkhiat zawh ding hanciam ciat ni. Tua pen eimau khat ciat ahi zongin, kipawlkhopna tawh ahi zongin i innkuan sungah, i biakinn sungah, i nasepna munte ah, i pawipaina munte ah, kumpi zumte ah ahih kei leh pawlpi tuamtuam kipawl khopnate ah Topa min i thangsak ciat ding hi. Hih bang na hoih i sepna hangin Topan hong thukim pih ding a, aman hong nuntak pih ding hi. Topa i kimu ding a, a khuavak thuphate eite hong pia ding hi. Tua in Topa pen eite tawh hong omkhawm hi cih i theihna le i muh na alakkhia ihi hi. Topan minthan na tang tawntung ta hen.
John kap
1.Rev. Tuan Khan Mung( Vonvener)2.Rev.Suan Khen Mung.3.Rev.Vungh Suan Mung.4.Rev.Pau Khan Lian.5. Rev.Ngo Khen Dal.
6.Rev.Langh Za Kap.7.Rev.Dr. Man Hau Cing.8.Rev.Dr. Pau Suan Kam.9.Rev. Lian Sian Mung.
Ref: ZYA.
Vol 2. No. 11, November, 201715
Tu kum zong December kha tawh akibangin Christmas i gualnopnate hong kihel hi. Ahizong Christmas i ataktak a khiatna pen bang a hiam? Christmas cih pen khuttawi te maw? kong vang a akizeem zawngsong meivak maw? khat le khat akikhak Card te maw? meh lim huan a innkuan a nek khopte maw? Apua lam a kia vuk te maw? Inn dei sung a mawza te in Christmas maw? I muh mikhempeuh Merry Christmasci a khut kilen a gen na maw? Hih te khempeuh Christmas a hiam?
Mitampi te a dingin Christmas pen dahna, lungnoplohna hun ahi hi. Bang hang hian cih leh amaute in aman naupangte, innkuanpih te, lawmte, khuttawi lei na-ding sum om loh man ahi hi. Pawlkhat te leuleu pen Christmas tung leh thu khat peuhpeuh hangin innah tung kik nawn lo in a it a ngaihte tungah lunglengin a omna, pawlkhatte leuleu in sai pakte lei in nitak an nekhawm in ataktak a piang zongap lo ding ngaihsutna bek ahi hi.
Ahizongin Christmas cih pen lungdam hun ding ahi hi. Hih hun pen ei
A maan taktak Chrismas' khiatnaleitung mihingte pen Pasian in ama i alian mahmah itna hong lah hun zong hi-a, a taktak in hih hun pen natnate noptuam nang leh i thahatnate hong nungta sak kik hun zong ahi hi. Christmas cih pen naungek Jesu suahni akibawl hilo ahi hiam? Pasian in ama tapa neihsun mihing in hong piang khia dingin hong sawl hi. Ama suahna pen leitung adingin a lian mahmah gual nopna hong lakna ahi hi. Hih gualnopna pen tuucingte, mipilte, vantungmite in lungsim linglawngtak in na thuak uh hi. Hong suak naungek pen naungek mawkmawk khat ahih lohna theikim uh hi. Amah a pianna kum za a sim kamsangte in ama hong suah dingt thu na gen khol uh hi. A lamdang naungek a zongte muh theih dingin vantung ah a tang mahmah aksipi in lamlakin Bethlehem khuapi tungah na din khawl hi.
Lk 2:4-19 sung en leng amah bang hang in hong pai ahi hiam? Hih zah a sia leitungah Pa Pasian in bang hang in a tapa hong sawl dihdih ahiam? Tapa Jesu hong sawlna a thupi pen in nikhatni ciangin amah in tang thu ah a thupi mahmah mi khat hong suak ding hi. Tang thu cih pen thumaanna itna leh lametna thu ahi zongin ama tang thu zong thu man thutak, itna leh lametna ahi hi. Ei mihingte adingin gupkhiatna hong pia pa ahi hi. Topa Jesu hong pai lo bang hi leh eite khempeuh mawhna sungah i si mang khin ding hi. Topa Jesu hong suah manin hunkhat lai a i khialhnate hang a i bawlkhak mawhna leibate avekpi in i loh zo ding hi. Lai Siangtho in mikhempeuh in mawhna bawl hi, na ci hi. Ei mihingte pen mawhna dinmun tawh a suakkhiate
vive ihi hi. Pasian deih loh bek i sem kha hi. Adam leh Eva bawl mawhnate eiten i luah suk hi. Hih pi pen i beisak ding ahi hi. Topa Jesu hang bek tawh i beisak thei ding hi. Hih lampi khatbek om hi. Topa Jesu in ei mawhneite a dingin singlamteh tungah sihna thuak in daanloh dingin hong suak khia ahi hi. Topa Jesu in ei mawhnate adingin singlamteh tung a hong sihna thu i up leh amah pen i lungtang sungah sam in i mawhnate hong maisak nangin i thum ding hi. Tua hileh eite in a siangtho dinmun ah i tung kik ding hi. Vantung gam i cih zong i leitung nuntak a beiciang i tunna ding mun ahihna i sang thei ding hi.
I Jn 1:9 sungah,"Ahi zongin Pasian kiangah i mawhnate vapulaak le hang, amah citak in thuman ahih manin i mawhnate hong maisakin i hoihlohnate khempeuh hong siangsak ding hi."na ci hi.
Christmas ah eite i gualnuam ding hi, bangbang i hi zongin eite pen Pasian'tate ihi hi. Nikhat ni ciangin vantung pen eite inn hong suak ding hi.
Tu kum Christmas pen muhna thak tawh en ciat ni! Tukum in Topa Pasain pen na lungtang sungah sam in. Nang pen ataktak in a gualnuam, anuam Christmas nangah takpi ding hi. Nang gual nopna leh na lungnopna pen Topa Pasian lametna muanna tawh nang mah tawh kumkhat sung tawntung hong om ding hi. Topa Jesu in hih hun adingin ataktak khut tawi letsong taktak ahi hi. Mikim in gualnuam in lungnopna ngah kimciat ta hen. Amen. K.K. William (Valvum)
St.Theresa Parish hongcing hongkem Msgr.Martin Mung pawi pen 12.11. 2017 Sunday ni-in St.Theresa Biakinnpiah Missa biakpiakna tawh nasiatakin kibawl hi. Missa biakpiakna man ciangin Msgr. Martin Mung pahtawina kinei a, Khangnote makaihna tawh Pahtawina laipi simna leh Sisterte,Siate, Papite,Nupite, Khangnote le kipawlna tuamtuampan in pahtawina kinei hi. Zingsang biakpiakna ah hong kihel Topate Sister, Siate leh saptuam thuzuite sunan nasia takin kivak a, thuzui mipite aksa buhciim tawh khamtakin hong vak zihziah hi. Nitak takciangin Siampilian le Siampite khempeuh nitak ankivak a, nitak annek khitciangin Khangnote makaihna tawh lenkhopna kibawlin lasa siam tampi takin Msgr.Martin Mung pahtawina lasa ziahziah uh hi. Msgr. Martin Mung pahtawina pawi limcitakin kizota hi.Topan thupha hong piaciat ta hen.
Johnkap
Ms. Martin Pawi nasiatakin kibawl
Shillong khuapi a om Oreins Theological College Siampi sinna
sangpi panin Rev.Deacon Paul Tuang Khan Lala Suante
(Tonsim) a sawtlo a Siampi suak ding leh
alawmte maan.
Kalay Siampilian
ukgam Tonzangzone,
Tonzang Siampi ukgam Nupite
thusinna maanpi.
Vaticangam tawh kisai Myanmar Palaaipi U San Lwin
in a ma Palaaipi septheihna laipi pen Pope Francis kiangah November 9, 2017 ni in Vatican
zumpi ah pia hi.
Vol 2. No.11, November, 2017 16
&efukefcsif;uufovpfrdwfo[m, wnfaxmifonfh ESpf-50 ajrmuf
a&Tpif*sLAvDtxdrf;trSwfr*Zif;xkwfa0oGm;rnfjzpfygonf/
,if;r*Zif;wGif tqihftwef;rDaompmrlaumif;rsm; xnfhoGif;vdkygojzifh
uAsm? umwGef;? pmnGefY? aqmif;yg;? odrSwfzG,f&mtjzmjzm? oufaocHjzpf&yfrSefrsm;?
0wKwdk? 0wK&Snf? bmomjyefpmrlponfrsm;udk jrefrmbmomESifh t*Fvdyfbmomrsm;jzifh
a&;om;ay;ydkYMuapvdkygonf/
pnf;urf;csufrsm;
1/ rdrdudk,fwdkifa&;aompmrljzpf&rnf/ bmomjyefpmrljzpfygu rl&if;pma&;olESifh
pmtkyftrnfudkazmfjy&rnf/
2/ pmrlrsm;wGif EdkifiHa&;? bmoma&;ESifh yk*dKvfa&;xdcdkufapmfum;rIrsm; ryg0ifap&/
3/ pmrlay;ydk Yol\ uavmiftrnf (&Sdygu)? trnft&if;? ae&yfvdyfpmtjynfhtpkH?
zkef;eHygwfponfwdkYudk xnfhoGif;azmfjyay;&ef/
4/ pmrlrsm;udk A4 pmrsufESm (6) rsufESmxuf rydkap&yg/
5/ pmrlrsm;udk pm&Gufjzifhay;ydk Yvdkygu r*Zif;aumfrwDtwGif;a&;rSL;? 46B ? rykvrf;? ajreDukef;?
&efukef odkYvnf;aumif;?
e-mail jzifhay;ydk Yvdkygu odkYvnf;aumif;? 2018 ck azaz:0g&Dv (28)
&ufaeY aemufqkH;xm; ay;ydkYMuyg&efjzpfygonf/
6/ pmrlrsm;udk jyefvnfay;ydkYEdkifrnfr[kwfyg/ (r*Zif;aumfrwDxH vma&muf
jyefvnfawmif;,lEdkifygonf/)
YCCF a&Tpif*sLAvDr*Zif;aumfrwD
YCCF a & T p i f * s L A v D t x d r f ; t r S w f r * Z i f ; t w G u f p m r l r s m ; u d k z d w f a c : j c i f ;. .l
l
ocFsKdif;wGif uG,fvGefolrsm;twGuf
rpm;w&m;ylaZmfusif;y
uav;NrdKU? 'dk;0ef;acsmif;? ocFsKdif;ajr uG,fvGeffolrsm;twGuf txl;owd&
qkawmif;ay;&aom Edk0ifbm(2)&ufaeYwGif uav;omoemydkifq&mawmfBuD; Felix rS BuD;rSL; rpm;w&m;awmfudk ylaZmfcJh ygonf/
uufovpf omoemawmftwGuf Edk0ifbm(2)&ufaeYonf uG,fvGefolrsm;
tm; txl;owd& qkawmif;ay;&aom aeUxl;aeYjrwfjzpfygonf/
tqdkygrpm;w&m;awmfwGif qav;Sif;ausmif;tkyf bkef;awmfBuD; Edward pdefjrifhf rSMo0g'ay;&mwGif ocFsKdif;odkYvma&mufMuNyD;aysmfMuonf/ bmaMumifhvJqdk&if *lzGifh
atmifyGJcHwJh c&pfawmfbk&m;Sifudk ,HkMunfvdkYjzpfygonf/ aorif;udkatmifyGJcH
wJhbk&m;udk ,HkMunfvdkYomjzpfygw,f/ ocFsKdif;qdkwmoGm;NyD; jyefvSnfhrMunfhtyf
wJhae&myJjzpfygw,f/ ,aeUuufovpf c&pf,mef rsm;taeeJU wpfESpfwpfcg
ocsFKdif;rSmvma&mufqkawmif;wJh xHk;wrf;"avh[m tifrwef aumif;jrwfvSywJh
"avhwpfckjzpfygw,f
,aeU'DurmajrBuD;&JU tBuD;rm;qHk;aom trm&GwfBuD;ubmvJ/ t
avmif;rSdawmhwJh *lzGifhatmifyGJcHcJhwJh c&pfawmfbk&m;Sif&JU *lawmfyJjzpfygw,f/
'DocFsKdif;ajrrSm jrKyfESHxm;wJh uREfkyfwdkY&JUnDtpfudk armifESrawGuvnf; *lzGifhatmifyGJ
cHMu&r,fholawGyJjzpfygw,f/
uufovpftoif;awmfrSm toif;awmf(3)&yfyg0ifw,fqdkwm uREfkyf
wdkY&JU,HkMunf&mtcsufjzpfygw,f/ atmifyGJ&NyD;aumif;uifrSm okccsrf;ompHpm;ae
wJhtoif;awmf? avmurSmbk&m;zl;c&D;jyKaewJhtoif;awmf? i&Ji,frSmtjypf
'PfqyfajzaewJh toif;awmfqdkNyD;(3)&yfSdw,f/ uREfkyfwdkUonf olawmfol
jrwftaygif;wdkYESifh wpfvHk;wpf0wnf;jzpf tcsif;csif;tusdK;ukodkvfwdkUudk cHpm;&
aMumif;qdkwJh uufovpftoif;awmf&JU ,HkMunf&mtcsufudk xkwfazmfMujcif;
yifjzpfygw,f/ 'gaMumifh uREfkyfwdkY uufovpfc&pf,mefrsm;[m uG,fvGefolrsm;tzdkY
qkawmif;ay;Muw,f/ rpm;w&m;awmif;cHay;Muw,f/ aumif;rIukodkvfawG
jyKvkyfay;Muwmjzpfygw,f[k Mo0g'>rwfMum;cJhygonf/
tqdkyg uG,fvGefolrsm;twGuf qkawmif;0wfjyKjcif;tcrf;tem; bkef;awmfBuD;
rsm;(19)yg;? oDvSifrsm;(30)yg;cefU? oDvSifavmif;rsm;? udk&ifavmif;rsm;ESifh bmom
wl(1500)cefY yg0ifqkawmif;cJhMu ygonf/ rD;(uav;)
Myanmar gambup AsIPA makaite thusinna
Myanmar gambup National AsIPA workshop on Facilitators makaite thusinna pen Nov. 6-11,2017 nidong Mandalay gamke, Chanthagone ah kibawl hi. November 6,2017 ni zintunni in Siampi Rev.Fr.Peter Myo Aung in kipat thunget hong nei in Siampilian ukgam zui in maitang kilahna, a pawl khenna leh Mandalay Siampilian gamukpipa Archbishop Nicholas Mang Thang hong pai in thukonghon thugenna, Myanmar gambup
National Director Siampi Rev.Fr. Stephen Ano, Siampi Rev.Fr. Michael
in ahizongin thukonghon thugenna hong nei uh hi. November 7,2017 ni in thusinna kinei in Philippines gampan Miss.Cora in 7,Steps of Gospel sharing akici lungdamna thu hopkhiat theihna dawl(7)te et kikna hong hilh hi. November 8,2017 ani nih ni in Thai gampan hong pai Siampi Rev.Fr. Michael in AsIPA akhiatna leh Jesu bulphuhna, kipumkhatna cihte hong hilh hi. November 9,2017 ani thumni in Siampi Rev.Fr. Michael mah in a dawlgukna a Pasian nasep zia dingte hong hilh hi. Nov 10,2017ni in khen nih ki thuah in BEC/SCC koi ci bang in ki pan ding cih thu leh koi bang in kem cing ding cihte Miss.Cora leh Siampi Rev. Fr. Michael te in hong hilh hi. Tha kingah mahmah hi. AsIPA tawh kisai Myanmar gambup vaisai lutangpi Siampilian Bishop Lucius Hre Kung zong hong kihel thei in vekpiin maan kizaihnate, Siampilian ukpipa Nicholas Mang Thang tawh maan kizaihnate zong ka nei uh hi. November 10,2017 ni in letmat piakna a tawl ngasa Mandalay Siampilian gam ukpipa Paul Zingtung Grawny in hong nei hi. Tua khit ciangin ka vekpiun Pawl ki kikhen in ko siam bangbangin thu nihta, Action song ahizong lamna ahizong lenkhopna ka nei ngeingai uhhi. Taunggyi Siampilian gamukpi sim loh a dang 15 te kihel thei kimin mi 51 kipha uh hi. Maikum 2018 ciangin tuhun lian mah in Bamaw Siampilian ukgam ah ki bawl ding hi.
Sia.William.