nr. 1 märts 2018VÕRUMAA TALUPIDAJATE LIIDU

VTL-i juhatuse esimees Ivar

Rosenberg: mobiil 517 6330

VTL-i tegevjuht Marika Parv:

mobiil 53 499 454E-mail: marikaparv@gmail.com

Raamatupidamine:

tel 782 1669, mobiil 5663 1990

Finantskonsulent:

mobiil 554 9753

VML Metsanduskonsulent:

mobiil 522 9424

Lambakasvatuskonsulendid: mobiil 510 0490

www.taluliit.info

LEHE VÄLJAANDMIST TOETAB MAK MEEDE 1.1

Maaelu Arengu EuroopaPõllumajandusfond:

Euroopa investeeringudmaapiirkondadesse

AUSTATUD TALULIIDU LIIGE!Võrumaa Talupidajate Liidu üldkoosolek toimubkolmapäeval, 11. Aprillil 2018, kell 10.00 Võrus, kultuurimajas KANNEL sinises saalis.Koosoleku päevakava:09.30 Registreerimine10.00 Avamine, 10.15 Külaliste tervitused10.30 Juhatuse esimehe tegevusaruanne; küsimused 10.45 Revisjonikomisjoni aruanne; küsimused10.55 Aruannete kinnitamine11.10 Uue juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine12.30 Ettekanded maaparandusest ja erinevatest meetmetest põllumehele.

13.30 Kokkuvõtted, koosoleku lõpetamine.

PALUME KÕIKI TALULIIDU LIIKMEID OSALEMA!Kellel ei ole võimalik koosolekul osaleda, palun teha volitus mõnele taluliidu liikmele. Volituse blankette saab kohaliku taluseltsi esimehe käest või taluliidu kontorist.Kõigi liikmete osavõtt on väga oluline, valime uue juhatuse ja saame arutada päevakajalistel teemadel! Me peame ise olema aktiivsed, et meie hääl jõuaks kaugemale.Lisainfo koosoleku kohta 78 21 669 või 53 499 454.Majandusaastaaruande ja põhikirja muudatused paneme üles Taluliidu kodulehele nädal enne üldkoosolekut. Ootame küsimusi ette eelnevaks

päevaks vähemalt.

Oma kariloomade heaolu eest vastutab ikka loomapidaja, mitte riikHarles KaupVeterinaar- ja toiduameti loomatervise osakonna juhataja

Eelkõige on loomade hea tervise ja heaolu tagamine loomapidaja kohustus, riik on siin talle vaid abiks ja toeks. Teisisõnu tähendab see seda, et enne kui loomapidaja võtab loomad pidada, olgu näiteks veised või lambad, on iseenesestmõistetav, et ta teeb endale selgeks ühe või teise loomaliigi pidamise nõuded. Alates sellistest lihtsatest asjadest, et lehma tuleb lüpsta kaks korda päevas, lambatall võõrutatakse 3-4 kuu vanuselt, sundventilatsioon laudas nõuab varusüsteemi jne, jne. Sama elementaarne on see, et loomapidajal on olemas veterinaararsti või veterinaararstide kontaktid juhuks, kui loomad peaksid haigestuma. Loomakasvataja peab vastavalt loomakaitse nõuetele tagama vajadusel oma loomadele asjakohase veterinaarabi. Loomapidaja ei tohiks hakata enne tegutsema, kui ta on võimeline tagama näiteks lisaks piisavalt suurele ruumile laudas, söödale ja joogile ka veterinaarabi. On ette teada asi, et loom võib haigeks jääda. Seda, kas ja kellega loomapidaja sõlmib lepingu oma loomade ravimiseks, riik ette ei kirjuta. Loomi võivad Eestis ravida kõik kutsetegevusluba omavad veterinaarid. Veterinaar- ja toiduamet teostab loomaarstide tegevuse üle järelevalvet - kas nende töö tagab loomade tervise ja heaolu. Samuti menetleb Veterinaar- ja toiduamet juhtumeid, kus loomaomanik ei ole veterinaararsti teenusega mingil põhjusel rahul olnud. Samuti jälgib Veterinaar- ja toiduamet loomakaitseseadusega lubatud veterinaarsetele menetlustele kehtestatud nõuetest kinnipidamist. Näiteks pole lubatud jäärade kastreerimine kummirõngaid kasutades, loomade sabade lühendamine lüpsihügieeni huvides jms. Ka on kehtestatud piirangud

isikutele, kes veterinaarseid toiminguid võivad läbi viia ja kohustus nende kohta arvestust pidada.

Volitatud veterinaarid olid ja on kutsetegevusloaga loomaarstid, kes pakkusid riigi tellitud teenuste kõrval ka oma soovi kohaselt raviteenuseid. Nad said sedakaudu taludega kontakti ja said vajadusel tagada ka antud majapidamises veterinaarravi teenust. Veterinaare on Eestis ka täna üle 750, nende hulgas alates 1. jaanuarist ligi 30 volitatud veterinaari. Tõsi, kariloomadele spetsialiseerunud veterinaare napib, aga see on juba koolitustellimuse, huvisuuna ja ameti mainega seotud teema.Senini tellis riik volitatud veterinaararstidelt teenusena ka erinevaid kontrolltoiminguid - karjade kontrolle, järelevalvet tapamajades ning veterinaartõendite väljastamist. Selle aasta 1. jaanuarist läksid need kontrollid täies mahus üle kohalike veterinaarkeskuste järelevalveametnikele. Kõik karjakontrollid ja vajalikud tõendamised loomapartiidele teostatakse nüüd maakondliku veterinaarkeskuse järelevalveametnike poolt.See tähendab seda, et enam ei pea loomapidaja oma karja mistahes tervishoiualase staatuse kinnitamise dokumendi saamiseks pöörduma mitte volitatud veterinaararsti, vaid maakondliku veterinaarkeskuse poole. Selle töö on järelevalveametnikud täies mahus üle võtnud.Samuti tellis ja tellib riik volitatud veterinaaridelt riiklike loomatauditõrje programmide põhiseid karjade monitooringuid ja diagnostilisi uuringuid. Kariloomi uuritakse haiguste suhtes selle eesmärgiga, et saaksime Euroopa Liidu piires kaubelda või kolmandatesse riikidesse eksportida. Siia alla kuuluvad tuberkuloosiuuringud, vere- ja piimaproovivõtmised erinevate haiguste seireks jms. Diagnostilisi uuringuid tegevad volitatud tohtrid tegutsevad ja hakkavad tegutsema igas maakonnas. Nüüd võtab volitatud veterinaararst ise ühendust talupidajatega, kelle karja on vaja uurima minna, mitte vastupidi. Muid riigi poolt

tellitud toiminguid volitatud veterinaarid enam ei tee. Seega on neil rohkem aega ravitööd teha ehk teisisõnu loomaarstide tööturul tegutseb volitatud veterinaar ikka edasi kui kutsetegevusega arst. Tõendimajandus ehk bürokraatia on muudatuse läbi vähenenud. Pärast sellekohast analüüsi leidis veterinaar- ja toiduamet, et mitmed seni nõutud tõendeid pole enam vaja. Näiteks ei väljastata loomapidajale enam toorpiima veterinaartõendit 8P piimatööstusele esitamiseks. Toorpiima turustamisel loomapidaja poolt otse tarbijale või jaekaubandusettevõtjale jäävad kehtima senised nõuded ja tõendi väljastab edaspidi vastava maakonna järelevalveametnik. Samuti ei väljastata ega loomapidaja ei pea küsima enam kogumiskeskusesse saadetavatele loomadele veterinaartõendit 7E ega hukkunud looma saatmisel käitlemisettevõttesse veterinaartõendit 5T. Kokkuvõtvalt – esialgu tasub loomade raviinfot küsida kõigepealt oma vanade tuttavate tohtrite käest, kes ravivad loomi edasi. Samas eeldab veterinaaramet, et igal loomapidajal on lähitulevikus sõlmitud leping või kokkulepe mõne veterinaararstiga, sest teisiti pole ju ravi korraldamine mõeldav. Karjakontrolle läbiviies, on tulevikus kindlasti üheks küsimuseks järelevalveametniku poolt loomapidajale: „Kes on Teie loomade „perearst“?“Eestis on olemas ka näide ühistulisest tegevusest, kus ühistu liikmetest piima- ja lihaveisekasvatusele pakub veterinaarteenuseid oma loomaarstipraksis.Sama oluline kui ravi on aga ka haiguste ennetamine ja profülaktika. Mõnigi loomapidaja mõtleb, et kui häda majas pole, siis miks veterinaari loomi üle vaatama kutsuda. Arukas ennetustöö hoiab aga ära üksjagu võimalikke halbu tagajärgi.Loomapidajale tähendab eelpool kirjeldatu praktikas seda, et tema hoolsus oma karja hea tervise tagamisel on endiselt äärmiselt oluline ja esmajoones ikka loomapidaja enda kätes.

Head taluliidu liikmed!Kevad pole enam kaugel ja kindlasti on paljud teist juba oma mõtetes põllul. Et kevadtööd ei tuleks ootamatult peab juba varakult oma plaanid paika panema. Jah, kui vaid teaks kas

taliviljast saab asja või ei. Kurssi tasub viia ennast ka kõiksugu seaduste ja nõuete muutustega. Näiteks ei saa sel aastal enam toetuste taotlusi esitada paberil vaid seda saab teha ainult e-prias. Väga palju nõudeid tuleneb meie tegevusele ka veeseadusest. Kõige keerulisem on toimetamine sõnnikuga- kuhu, millal ja kas üldse tohib aunastada või laotada. Ja veel, kas te teadsite,

et veekaitsevööndis ei tohi ilma Keskkonnaameti loata isegi võsa raiuda? Siinkohal arvan, et pindalatoetuste ühikumäära suurus polegi enam nii oluline kui kõiksugu regulatsioonid mis talupojamõistusest ammu enam ei lähtu. Kuid kõigest sellest ei tohi ennast liialt lasta mõjutada, vili tahab külvamist ja lehm lüpsmist- ainult see toob meile leiva lauale.

Sel kevadel ootavad ees ka Võrumaa Talupidajate Liidu juhatuse liikmete valimine. Kõik kel vähegi energiat ja tahtmist meie elu korraldavates küsimustes kaasa rääkida on oodatud kandideerima. Elu muutub järjest reguleeritumaks ja, et asi päris rappa ei läheks peab taluliit seadusandlikul tasemel suutma rohkem ära teha. Selleks aga on vaja

tugevat, teotahtelist ja ratsionaalselt mõtlevat meeskonda kel oleks liikmete näol ka tugev toetajaskond. Soovin kõigile algavaks hooajaks parajalt päikest, piisavalt vihma, korralikku saaki ja õnne isiklikus elus!

Ivar Rosenberg

2 nr. 1 märts 2018InfolehtInfolehtVÕRUMAA TALUPIDAJATE LIIDU

Erakorralise toetusega saavad abi kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajad

Hundid koduõuel

MaaeluministeeriumPRESSITEADE05.03.2018Maaeluministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega kehtestatakse erakorraline toetus kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele, kel jäi 2017. aasta sügise tugevate vihmade tõttu saak osaliselt koristamata. „2017. aasta liigniiske sügis viis paljud taimekasvatajad keerulisse majanduslikku olukorda. Seetõttu on erakorralise toetuse eesmärk

toetada Eesti kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajaid, kellel jäi eelmisel sügisel liigsete sademete tõttu saak osaliselt või täielikult koristamata,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.Erakorralist toetust antakse selle põllumaa kohta, kus jäi alates 2017. aasta septembrist koristamata kartul (välja arvatud varajased kartulisordid) või vähemalt üks järgmistest avamaaköögiviljadest: aedhernes, aeduba, juurseller, kaalikas, lehtkapsas, lillkapsas, naeris, pastinaak, porgand, porrulauk, spargelkapsas, söögipeet ja valge peakapsas.

Toetust antakse kartuli- või avamaaköögivilja kasvatajale, kes taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust või puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust ning kelle taotlus rahuldati. Koristamata kartuli või avamaaköögivilja kasvatamise pindala suurus peab olema vähemalt 0,3 hektarit ning põllumaa pindala määramisel võetakse arvesse kartuli- või avamaaköögivilja põld pindalaga vähemalt 0,01 hektarit.

Toetuse taotlusi saab esitada 19. kuni 23. märtsini 2018. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

9 aastat tagasi Voki külla elama asudes olime kindlad, et siin kandis hunte ei ole. Seda kinnitasid kohalikud elanikud ja jahimehed. See uinutas meie valvsuse loomade kaitsmise suhtes. Õnnetus tabaski meid täpselt aasta tagasi. Öösel murdis hunt koduõuelt (majast 40 m) kohe poegima hakkava kitse. Ehmatus oli suur. Mitte ainult kitse ja tema tallede kaotus ei olnud valus. Valus oli ka häbi pärast, mida tundsime, et ei suutnud enda hoole alla võetud loomi kaitsta. Oleme alati soovinud pakkuda oma kitsedele võimalikult loomuomast kasvukeskkonda. Seetõttu oleme karjamaa sisse jätnud palju metsa ja võsa. See omakorda osutus nüüd meelepäraseks huntidele ja eluohtlikuks kitsedele. Seega pidime kohe midagi loomade kaitseks ette võtma. Kaalusime erinevaid võimalusi – hundikindla aia ehitamine, metsa väljajätmine karjamaast, laudas pidamine, karjaku palkamine või koerte soetamine. Hundikindla aia ehitamine on väga kallis (elekter + võrk).Metsa väljajätmine kitse toidulault oleks jõhker kuritegu kitsede vastu. Mitte ainult võrsetest ja koorest saadavad mineraalid pole olulised vaid ka kitsedele loomuliku elukeskkonna tagamine. Neile meeldib turnida ja puulehtedeni ennast küünitada.

2. märtsil alustab PRIA loomakasvatuse otsetoetuse taotluste vastuvõttu

Piimalehma kasvatamise otsetoetust on võimalus saada kuni 400 piimalehma pidajal. Loomakasvatuse üleminekutoetusi rahastab Eesti riik ja neid toetusi on viit liiki. Üleminekutoetust ute ja ammlehma kasvatamiseks saavad vastavate loomade pidajad. Ute, piima ja veise üleminekutoetust saavad vaid need, kellele on varasema majandustegevuse alusel määratud toetusõigused või kes on need eelmiselt toetusõiguse omanikult üle võtnud.Nõuded toetuse saajatele on samasugused nagu eelmisel aastal - loomade vanus, arv, karjas pidamise aeg jne on kehtestatud maaeluministri määrustega. Samuti on toetuste saamise tingimused kirjeldatud PRIA kodulehel www.pria.ee/loomatoetused2018.Sel aastal on aga oluline muudatus taotluste esitamisel: kõigil toetuse soovijatel tuleb taotlus täita ja esitada elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel. E-teenuste kasutajal on enda identifitseerimisel vaja kasutada ID-kaarti koos PIN koodidega või mobiil-ID’d.„Valdav enamus loomapidajaid on juba varem e-PRIAt kasutanud, 2017.a laekus neilt 92% taotlustest e-PRIAs,“ ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell. „Loomakasvatustoetuse taotluse täitmine e-PRIAs on lihtne. Kuid väga oluline on, et taotlemise

PRIA-s algab loomakasvatustoetuste taotluste vastuvõtt.

Maksuvaba tulu alates 1.jaanuarist 2018.a. Alates 1.jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr kuni 6000 eurot aastas ehk kuni 500 eurot kuus ja seoses sellega kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele.2018. aastal:

aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas, aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 6000 – 6000 / 10 800 x (tulu summa – 14 000),

aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0.

Tulu summana arvestatakse brutotöötasu, millest peetakse kinni tulumaks, töötuskindlustus- ja kogumispensionimakse. Samuti arvestatakse tulu summana muud brutotasud, mis maksustatakse kinnipidamise teel.

Näiteks arvutatakse aastatuluga 17 100 eurot maksuvaba tulu 4500 eurot järgmiselt:1. 17 100 – 14 400 = 27002. 6000 / 10800 = 0,555563. 0,55556 x 2700 = 15004. 6000 – 1500 = 4500 eurotNäiteks aastatuluga 19 800 eurot on maksuvaba

Loomade ainult laudas pidamine ei sobi meile põhimõtete pärast. Loom peab saama olla päikese käes, peab saama varju minna, peab saama üle jõe hüpata, peab saama kivide otsa ronida, peab saama valida ise omale ninaesise, peab saama seista koon vastu tuult ja tunda kõiki metsa poolt pakutavaid aistinguid. Inimese palkamine on samuti väga kallis. Lisaks sellele on inimesel õigus saada puhkepäevi, pidada riigipühi, olla haige, magada sisse jne. Karjavalvekoer nii nõudlik pole. Tema soovib head ja tasakaalustatud toitu, tähelepanu, head sõna ja sügamist. Vastu pakub 24/7 valmisolekut tööd teha. Kauba peale saad suure sooja sõbra.Samas nõuab koera soetamine pühendumust. Kutsikat on vaja alguses õpetada ja samas ka kaitsta kitsede eest. Tuleb jälgida karja sulandumist. Täiskasvanud koer peaks karjas liikuma nii, et kitsed temast välja ei teeks. See töö võtab aega ja nõuab ettevalmistust. Aga see kõik ununeb, kui 70 kg puhast rõõmu üle karjamaa sinu poole lendab ning oma suure ja võimsa koonu lõua alla suskab.

Merle LeiburKolotsi talu

ajaks oleks kliendil olemas töökorras ID-kaart või mobiil-ID,“ rõhutas Tanel Trell. Abistame kõiki, kes e-PRIA kasutamisel hätta jäävad. Kodulehel on juhis taotluse esitamiseks e-PRIAs. Maakondlikes teenindusbüroodes saab kasutada kliendiarvuteid ning töötajad aitavad e-PRIA kasutajaid; samuti võib nõu küsida infotelefonil 7377 679.Taotluste vastuvõtt kestab 2.- 21. märtsini. Pärast seda saab piimalehma kasvatamise otsetoetust taotleda hilinenult veel 16. aprillini, aga siis vähendatakse toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.Kõikide loomakasvatuse üleminekutoetuste ühikumäärad kinnitab PRIA 10. juuniks 2018, otsused 22. juuniks 2018. Piimalehma toetuse ühikumäära kinnitab PRIA 1. detsembriks 2018, otsused 10. detsembriks 2018. Kuni 100 piimalehma pidaja saab kindlakstehtud loomade eest toetust kehtestatud ühikumäära alusel, 101-400 piimalehma pidaja toetus arvutatakse koefitsiendiga 0,5.

Määratud toetuste maksmine algab pärast otsuste kinnitamist. Kõnealuste toetuste maksmiseks on tänavu eelarves kokku 18,4 mln eurot.

tulu 3000 eurot ja aastatuluga 22 500 eurot on maksuvaba tulu 1500 eurot aastas.

Aastatuluna arvestatakse töötasu ja muu tasu (puhkusetasu, toetus, haigushüvitis, vm.), võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress, dividendid, maksustatav pension, toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu.

Aastatuluna ei arvestata maksuvabasid hüvitisi, toetusi ja stipendiume ning maksuvabastusi (nt. eluaseme või isiklikus tarbimises oleva vallasasja müük), mida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ei deklareerita.

Eesti äriühingult saadud dividend läheb 2018.a. arvesse laekunud summas (isikule laekunud raha).

NäitedTöötaja, kes saab 2018.a. brutotöötasu 1000 eurot kuus, saab tulu 12 000 eurot aastas ja tema maksuvaba tulu on 500 eurot kuus ehk 6000 eurot aastas.Samas töötaja, kes saab brutotöötasu 1000 eurot kuus ja vanaduspensioni 425 eurot kuus, saab tulu 17 100 eurot aastas (12 000 + 5 100) ja tema maksuvaba tulu on 4 500 eurot aastas.

3nr. 1 märts 2018 InfolehtInfolehtVÕRUMAA TALUPIDAJATE LIIDU

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 6.3) 2017 IV taotlusvoor Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 6 “Põllumajanduslike majapidamiste ja ettevõtluse areng” alaliik. Meetme üldeesmärk on aidata kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele. Meetme raames antakse toetust väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks.2014 – 2020 programmperioodiks planeeritud eelarve on 30 miljonit eurot, millest 2017. aastal toimuva neljanda vooru eelarve on 5 miljonit eurot.Toetustaotluste esitamine toimub ainult elektroonselt uue e-PRIA kaudu. Toetustaotlusi saab esitada teadaolevalt märtsi lõpust!Täpsema info toetuse eesmärkide ja tingimuste kohta leiate alljärgnevalt:EESMÄRK Toetuse eesmärgiks on Eesti maaelu arengukava 2014-2020 alusel toetada Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) maaelu arengut läbi väikeste põllumajandusettevõtete arendamise.Toetuse spetsiifilisemad eesmärgid on:• väikeste põllumajandusettevõtete põhivaramoderniseerimine;• väikeste põllumajandusettevõtetemajandusliku toimimise parandamine.VASTUVÕTUAEG JA-KOHT Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Registreerimisel palume täita ja esitada „Avaldus andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.» Avalduse ja selgitava teksti leiate siit. Võimalusel palume nimetatud avalduse esitada enne toetuse taotluse esitamist.TOETUSE TUTVUSTUS/TINGIMUSEDToetuse andmise ja kasutamise tingimused ning täpsem kord on sätestatud maaeluministri 20. jaanuari 2015 määrusega nr 7 Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord.Toetust võib taotleda:FIE või äriühing:• kelle põllumajanduslike toodete müügituluoli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4000 –14 000 eurot ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning see moodustas mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 50,00 protsendi kogu müügitulust.Hobusekasvatusega tegelev FIE või äriühing:• kes müüs hobuseid või osutashobusekasvatusega seotud teenuseid vähemalt kahel taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal;• kelle põllumajanduslike toodete müügituluoli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 30,00 protsendi kogu müügitulust ja koos hobusekasvatusega seotud teenuste müügituluga üle 50,00 protsendi kogu müügitulust• kelle põllumajanduslike toodete ninghobusekasvatusega seotud teenuste müügitulu kokku oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4000 – 14 000 eurot ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200

eurot.Põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on omatoodetud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata tooted. Nõuded taotlejale:• taotleja ei ole saanud ega taotle samalajal investeeringutoetust arengukava tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” raames• taotleja ei ole saanud toetust arengukava(MAK 2014-2020 meede 6.1) tegevuse liigi “Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine” raames;• taotlejaonennetaotluseesitamisttegutsenudvähemalt kaks majandusaastat, millest taotlemise aastale vahetult eelnenud majandusaasta on vähemalt 12 kuu pikkune;• äriühingust taotleja, kes äriseadustikukohaselt peab äriregistrile esitama majandusaasta aruande, on taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded taotluse esitamise ajaks äriregistrile esitanud;• Kui äriühingust taotleja taotluse esitamiselevahetult eelnenud majandusaasta lõppes taotluse esitamise aastal ja selle kohta ei ole majandusaasata aruannet äriregistrile esitatud ning nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise ajaks saabunud, võetakse aluseks sellele majandusaastale vahetult eelnenud kahe äriregistrile esitatud majandusaasta aruanded.”• taotlejaeiolesaanudegataotlesamalajalsamakulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;• taotleja on varem riigieelarvelistest võimuudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas;• taotlejaleioleriiklikumaksuvõlgavõi temariikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas;Toodud nõuete loetelu ei ole täielik. Täpsemalt on võimalik kehtestatud nõuetega tutvuda meetme määruses.Toetust võib taotleda äriplaanis kavandatud põllumajanduslike toodete tootmise arendamise alaseks tegevuseks. Vähemalt 50 protsenti äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest kasutatakse sellise materiaalse vara, sealhulgas bioloogilise vara ostmiseks või sellise hoone või rajatise püstitamiseks, rajamiseks, paigaldamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, mida saab kasutada põllumajanduslike toodete tootmiseks või töötlemiseks otseselt ja korduvalt vähemalt § 12 lõike 2 punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.Tegevusi, mida tehakse põllumajandusliku tegevuse arenduseks, kuid mis ei ole käsitletavad investeeringuna (näiteks väetise ostmine), nimetatakse muudeks põllumajandustoodete tootmise või nende töötlemise arendamise alasteks tegevusteks.Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot 2014 - 2020 programmperioodil.

Asendustalunik tuleb puhkuse või haiguse ajaks appi Kerli AtsEestimaa Talupidajate Keskliidu Juhatuse liige

Loomakasvatuses käib töö seitse päeva nädalas ja seetõttu on ka kvaliteetsel tööl väga oluline roll. Paraku on sektoris kvaliteetset tööjõudu puudu ning võimalus tellida oma tallu asendaja puhkuse ajaks või haigestumise korral on äärmiselt oluline. Selle aasta oktoobris saab talupidajate asendusteenistus kümne aastakeseks. Kümne aastaga on talupidajate asendusteenistusest kujunenud väga oluline teenus, mida riigi toel talunikele pakkuda.

Mis on talupidajate asendusteenistus?HEA TAEDA!Loomühikud arvutamine:- Üle 24 kuu vanune piimatõugu veis – 1 loomühik- 6 – 24 kuu vanune veis või üle 24 kuu vanune lihatõugu veis – 0,6 loomühikut- Kuni 6 kuu vanune veis – 0,2 loomühikut- Emis või kult – 0,33 loomühikut- Nuumsiga – 0,1 loomühik- Üle ühe aasta vanune kits või lammas – 0,5 loomühikutLoomühikute arvutamise aluseks võetakse PRIA põllumajandusloomade registri andmetel põllumajandustootja ettevõttes olevate veiste, sigade, lambaste või kitsede arv asendusteenuse taotlemise 1. Mai seisguga.

NÄIDE: Sinu talus on PRIA põllumajandusloomade registri andmetel 50 üle ühe aasta vanust kitse (50 x 0,5 = 25 loomühikut), ettevõtte netokäive on 100 000 euro, sul on 2 töötajat, siis sinu ettevõtte vastab nõuetele, et tellida talupidajate asendusteenust.See on tööjõuvahendusteenus loomakasvatus-talunike asendamiseks nende haiguse, puhkuse või lapse haiguse korral, mille ees- märk on pakkuda taludele kvali- teetset ja kiiresti kä esaadavat teenust kõigis Eesti maakondades. Talupidajate asendusteenust korraldab Eestimaa Talupidajate Keskliit, mille kaudu on võimalik põllumajandustootjatel taotleda toetatavat asendusteenust.

Asendusteenuse toetust saavad taotleda tootjad, kelle asendusteenuse osutamise aastale eelnenud majandusaastal on kuni seitse töötajat, kelle netokäive ei ületa miljon eurot ja kelle ettevõttes on PRIA põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt viiele loomühikule vastaval arvul veiseid, sigu, lambaid või kitsi. Teenuse hind on tootjale soodne, kuna suure osa teenuse maksumusest kannab riik. Tasuda tuleb vaid omaosalus, mida arvutatakse asendustaluniku töötunni hinna põhjal. Omaosaluse suurus on 20– 50% tunni hinnast.

Kes on asendustalunikud?Praegu töötab Eestimaa Talupidajate Keskliidus

Alates 2017. aastast ei saa toetust taotleda tegevuse elluviimiseks, mille raames ehitatakse ehitis või tehakse muu investeering maale, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse Rail Balticu raudtee trassi koridori asukohaks TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINEPRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetuse abil kavandatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele.Toetustaotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Minimaalne hindepunktide summa toetustaotluse rahuldamiseks on 14 hindepunkti. Hindamiskriteeriumide alusel eelistatakse järgnevaid taotlusi:• Taotlejale ei ole tehtud toetuse maksmiseotsust MAK 2007-2013 meetmetest 1.4 ja 3.1 ega tehtud käesoleva meetme raames taotluse rahuldamise otsust;• taotlejaks on ettevõtja, kelle ettevõte ontunnustatud või mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekuajal;• taotleja, kellel oli taotlemisele eelnenudkalendriaastal kohustus keskkonnasõbraliku majandamise toetuse või loomade heaolu toetuse alusel• taotleja sai taotluse esitamise aastalevahetult eelnenud majandusaastal suurima osa oma põllumajanduslikust müügitulust küülikukasvatuse, puuvilja- ja marjakasvatuse (sh viinamarja kasvatus), seene- ja trühvlikasvatuse, heintaimede seemnetootmise ja köögiviljaseemnete kasvatuse, linnukasvatuse, köögiviljakasvatuse, munatootmise, mesinduse, lamba- ja kitsekasvatuse või seakasvatuse tegevusalal• seni seakasvatuse valdkonnas tegutsenudettevõtja, kes lõpetab vähemalt viieks aastaks seakasvatuse tegevusalal tegutsemise.• taotleja kavandab tegevuste elluviimisekskasutada suuremat omaosalust;• omatoodetud põllumajandustoodete võinende töötlemisel saadud toodete müügitulu osakaal kogumüügitulust on taotlemisele vahetult eelnenud aastal suurem.PRIA teeb taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 50 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast s.o. juunis.PRIA teeb toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast.Toetuse saajal on järgmised kohustused:• Toetuse saaja peab äriplaanis kavandatudtegevuste maksumusest vähemalt 75,00 protsenti koos meetme määruse § 4 lõike 2 kohase investeeringuga (50,00 protsenti), ellu viima kuue kuu jooksul arvates PRIA poolt toetuse esimese osa maksmise otsuse tegemisest.• Toetuse saaja peab toetuse abil ostetud võiehitatud investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse võtma ühe aasta jooksul arvates PRIA poolt toetuse esimese osa maksmise otsuse tegemisest ning säilitama ja kasutama investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt

vähemalt kaks aastat arvates viimasest kulutuste aruande esitamisest.• Toetuse saaja peab tagama, et äriplaaniskavandatud omaosaluse osakaal ei oleks pärast kavandatud tegevuste elluviimist väiksem kui hindamiskriteeriumites nimetatud omaosaluse minimaalne suurusvahemik, mille alusel taotleja taotluse hindamisel hindepunkte saadi.• Taotleja on kohustatud tagama, et temaomatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu on taotluse esitamise aastale järgneval teisel majandusaastal vähemalt 10,00 protsenti suurem kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal ning tema omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu ületab taotluse esitamise aastale järgneval teisel majandusaastal 50,00 protsenti kogu müügitulust.Toodud nõuete loetelu ei ole täielik. Täpsemalt kehtestatud nõuetega on võimalik tutvuda meetme määruses.Tegevuste esimese osaga peab olema ellu viidud ning PRIAle tõendatud tegevusi vähemalt 75% ulatuses taotluses kavandatud tegevuste maksumusest. Sealjuures peab tegevuste esimese osaga teostatavate investeeringute maksumus moodustama vähemalt 50% kavandatud tegevuste maksumusest. Toetuse saaja on kohustatud esitama investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuue kuu jooksul arvates PRIA poolt toetuse esimese osa maksmise otsuse tegemisest. Tehtud kulutuste aruanded ning investeeringu tegemist tõendavad dokumente saab esitada ainult PRIA e-teenuse keskkonna kaudu.Tegevuste teise osa maksmise otsus tehakse kolme kuu jooksul arvates esimese osa nõuetekohasest teostamisest ning nõuetekohaste dokumentide PRIAsse laekumisest. Kui toetuse teise osa väljamaksmiseks ei ole toetuse saaja tegevust täies ulatuses ellu viinud, esitab ta määruse §13 lõike 1 kohase kulutuste aruande pärast toetuse teise osa väljamaksmist ja tegevuse täielikku elluviimist.Juhime tähelepanu, et toetuse saaja on kohustatud lisaks täitma nõudeid, mis puudutavad toetust saanud objektide tähistamist. Juhised, kuidas tähistada toetust saanud objekte, leiate siit.

LISAINFO JA KONTAKTLisainfot saab PRIA maakondlikest teenindusbüroodest ja PRIA keskusest Tartus Tähe tn 4, tel 737 7678, e-post: info@pria.ee

NB! Käesolev meetme tutvustus ei ole ammendav. Taotlemise ettevalmistamisel tuleb kindlasti põhjalikult tutvuda selgituste ja tingimustega meetme määrusest.

NB! TAOTLUSE TEGEMISEL KÜSI ABI VÕRUMAA TALUPIDAJATE LIIDUST telefonil 53 499454 Marika või 78 21 669.

28 asendustalunikku. Asendustalunikuna tööle hakkamiseks peab olema põllumajanduslik keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus. Oluline on ka eelnev töökogemus põllumajandusettevõtetes. Asendustalunike tööd juhivad piirkonnajuhid, kes koordineerivad asendustalunike liikumist talust tallu. Ühel asendustalunikul on teenindada 6–10 talu. Asendustaluniku töö on liikuv. Teenindatakse talusid nii oma elukohajärgses piirkonnas kui ka kaugemal. Kaugemale sõites ööbitakse talus kohapeal.

Kui pikaks ajaks saab asendaja?Põllumajandustootja saab asendusteenust tellida kuni kahe oma töötaja asendamiseks, kummagi töötaja kohta kuni 90 päeva kalendriaastas. Sellest võib ühe töötaja põhipuhkus olla kokku kuni 28 päeva, lisaks on võimalik kasutada ühe töötaja kohta 62 haiguspäeva. Rasedus- ja sünnituspuhkuse korral võib asendamise kestus olla kuni 140 kalendripäeva. Praegu on just õige aeg hakata selle aasta puhkuseplaane tegema ja vajadusel endale varakult asendustalunik n-ö broneerida. Talu- pidajate asendusteenuse tellimise kohta saab täpsemat infot aadres- sil www.taluliit.ee.

Asendada saab kuni kahte töötajat. Talupidaja asendusteenistust saab tellida töötaja:- Puhkuse ajal 28 kalendripäeva

- Haiguse ajal (peab olema arsti poolt väljastatud haigusleht)- Kuni 7 aastase lapse põetamise ajal- Rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal- Surma korralNÄIDE: Kui oled ära kasutanud ühe töötaja kohta puhkuse 28 kalendripäeva ning 8 haiguspäeva ning 14 kalendripäeva kolme aastase lapse haiguse ajal, siis on võimalik kasutada veel 40 kalendripäeva selle töötaja kohta. Kokku on ühe töötaja kohta 90 kalendripäeva.

Pane tähele!Kui aasta keskel muutub põllumajandusettevõttes töötaja, siis eelmise töötaja kasutamata asenduse kalendripäevad ei kandu üle uuele töötajale.

nr. 1 märts 20184 InfolehtInfolehtVÕRUMAA TALUPIDAJATE LIIDU

2. juunil 2018 kell 9-14 UMA PIDO LAAT TÖÖTUBADE JA LAADALAVAGA VõrusJüri tänaval (Tartu tänavast-Vabaduse tänavani) ja Kesklinna pargis

Kutsume laadale kauplema kõiki, kelle toimetamised, tooted ja teenused on seotud VANA- VÕRUMAAGA!

Vana- Võromaal kasvatatud- kasvanud, loodud- isetehtud, toodetud- valmistatud- oled oodatud seda laadale näitama ja pakkuma!

Info ja kauplemiskoha eelregistreerimine kuni 15. maini 2018voluvoru@gmail.com või tel 5853 1062 Tingimused: http://www.voluvoru.eu/Laadad

www.umapido.ee

V võrokeeline laulu- ja rahvapido tulõ 2. juunil 2018 Võro Kubija laululava pääl UMA PIDO LAAT 2018 tingimused kauplemiseks

• On oodatud käsitöö, kunst, mahe- ja ökotooted, talu- ja toidukaup, elustiilikaup, vanavara, istikud vm kaup, mis on seotud Vana- Võrumaaga! • Veendumaks, et kaup laadale sobib, palume registreerumisel saata kirjeldus (võimalusel koos pildiga)!• Korraldajatel on õigus mitte lubada kauplema isikuid/ettevõtteid, kes ei paku eelregistreerimisel märgitud kaupu ja/või kelle poolt pakutavad kaubad ei ühti korraldajate arvates laada eesmärgiga;• Kauplemiskoha eelregistreerimine kuni 15. maini 2018, kohatasu laekumise viimane kuupäev on 20. mai 2018 MTÜ Võluvõru kontole EE461010220205690221, selgituseks kaupleja nimi või arve nr;Peale 20.05.18 või kohapeal tasumisel kohamaks kahekordistub;

• Kohatasu 1 m- 5 eurot; alkoholi ja toidukaupadega kauplejatel 1m- 6 eurot; • Kauplejatel, kes vajavad elektrit, palume kasutada oma generaatorit; • Laadal kaupleja vastutab ise täielikult oma kaupade, pakutava teenuse vastavuse eest kehtiva seadusandluse ja normidega (sh ohutusnõuetega) ning vastutab seadustega ettenähtud kauplemistingimuste täitmise eest, sh vastavate lubade ning litsentside olemasolu eest ja ohutusnõuetele mittevastava teenuse pakkumisega tekitatud tagajärgede eest;• Kõik kauplejad, kes tulevad kauplema, on kohustatud järgima korraldajapoolseid juhiseid ja täitma korraldaja korraldusi kauplemisalade paiknemise ja kauplemisala kasutamise suhtes. Kui kaupleja ei toimi vastavalt korraldaja juhistele ja laada juhendile on korraldajal õigus kaupleja laadalt eemaldada, ilma osalustasusid tagastamata;• Korraldajad tagavad kogu üritusele ühise müügiloa;• Müügikohtade ettevalmistamine ja kauba kohaletoimetamine toimub 2. juunil 2018 ALATES kell 6.30 – 8.30. Korraldajad määravad müügipindade paigutuse. Müügikoha sisustab müüja. On oodatud KOHALIKU KEELE kasutamine pakutava kirjeldamisel, hinnasiltidel jne. Soovi korral saate korraldajatelt keelenõu (www.umapido.ee)• Laada territooriumil on transpordivahendiga liiklemine piiratud/ keelatud, täpseid juhiseid annab korraldaja;• Müüja tagab oma müügikoha ümbruse puhtuse ja korra, nii laada ajal kui laada lõppedes; Korraldajad vastustavad üldise korra eest laada toimumise kohas, kuid EI VASTUTA vääramatu jõu poolt tekitatud kahjustuste, samuti külastajate ja osalejate poolt põhjustatud kahjustuste eest, samuti isiklike esemete, toodete ja muude materjalide ning seadmete kahjustamise või nende kadumise eest laada toimumise ajal;Laadale registreerimine voluvoru@gmail.com, info tel 5853 1062Kauplemistingimused asuvad www.voluvoru.eu/laadad

UMA MEKK´i aasta

Toiduvõrgustiku koordineerimine on rahastatud Võru maakonna piirkondlike algatuste tugiprogrammi 2017-2019 Vabariigi Valitsuse ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020 -prioriteetse suuna 5 „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ja piirkondliku ettevõtluse arendamine” meetme „Piirkondade

konkurentsivõime tugevdamine” tegevuse 5.4.2. „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” alaprojekti “Toiduvõrgustiku arendamine”.

Märtsis täitub UMA MEKK`i esimene aasta Võrumaa Talupidajate Liidu katuse all. Aasta tagasi sai peagi kümne aastaseks saav Vana-Võromaa toidukaubamärk heas toonuses üle võetud Võrumaa Partnerluskogult. Tänaseks on selge, et noorukist on sirgumas täiskasvanu ja UMA MEKK kogub tuure. Võrumaa Talupidajate Liidu juures veedetud aasta jooksul on lisandunud umameklaste ridadesse kümneid väikeettevõtjaid, toidutootjaid, talunikke. UMA MEKK toodete nimekiri on paisunud aastaga 145-lt 215-le ja tootjate arv 50-lt 64-le. UMA MEKK kaubamärk on loodud tunnustamaks iga tublit ettevõtjat ja seda võib taotleda iga Vana-Võromaa või lähinaabruse toidutootja-valmistaja, kelle toode, roog või tooraine vastab laias laastus kolmele nõudele – on vähemalt pooles jaos kohalik, ei sisalda GMOd ega ohtlikke E-aineid. Täpsema info leiab kaubamärgi taotlemise kohta kodulehelt www.umamekk.ee/kaubamärk

Järgmine taotlusvoor toimub juunis.

UMA MEKK Suurlaat on umameklaste aasta tippsündmuseks. Sel aastal saab ta toimuma üheksandat korda 10. novembril kl 9-14 ja nagu ikka Võru Spordikeskuses. 2017 aasta laat purustas külastajaterekordi – varasemast 3000st jõuti 5400+ külastajani. Oma tooteid pakkusid 100 kauplejat. Laadaruum kipub kitsaks jääma, aga eks häid lambaid ikka mahu ühte lauta...

2017 augusti lõpus avas oma uksed Tallinnas Mahlaveski Talupood, mis on saanud justkui ka UMA MEKK toodete esinduspoeks pealinnas. Seal toimus oktoobris terve UMA MEKK toodete nädal pillimeeste ja umamekkimistega. Eks mitmed UMA MEKK tooted on leidnud oma tee ka suurematesse poodidesse, nagu nt Urvaste kama Selveritesse, Metsavenna piim, sõir ja kohupiim Maksimarketitesse, Juustupoiste juustud Rimidesse jne.

UMA MEKK kui PATEE toiduvõrgustiku projekt, tegeleb eelkõige võrgustiku ettevõtluspädevuste, nagu nt turundus- ja koostööoskused, edendamisega. Seega nt ei saa projekti raames õpetada vorstimeistrit vorsti tegema, küll aga seda, kuidas vorsti paremini pakendada ja turundada. Nii toimus novembris 2017 ja kordub märtsis 2018 Tartu Kunstikooliga koostöös korraldatav kursus „Sissejuhatus toote disainimisse“. Kursus annab väiketootjale ülevaate ja ettekujutuse sellest, milline on pilkupüüdev ning kasutajasõbralik pakend ja kujundus, milline on kasutatavate kirjastiilide hea tava (nt mis on loetav, mis mitte) jne.

Umameklased käivad alates septembrist umbes korra kuus koos „tsäi tsõõris“, et vahetada infot, ideid ja hoida üleval meeskonnavaimu. Kui keegi tahab saada mekki umameklaste tegemistest, siis otsige infot me lehelt www.umamekk.ee või Facebookist, või kirjutage uma.mekk@gmail.ee.

PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINEEuroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendaminenuuma- ja tapaloomade ost

PÕLLUMAJANDUSLOOMADE TRANSPORDITEENUSBALTIC GRASSLAND BEEF

SWISS GRASSLAND GENETICS

Baltic Vianco Trading OÜ66710 Sänna küla

Rõuge vald Võrumaatel. +372 786 0228

info@balticvianco.eewww.balticvianco.ee

www.swissgrasslandgenetics.ee

www.balticgrassland.com

VARAKEVAD AIAS• Igihaljastel taimedel on suur päiksepõletuseoht. Ole eriti

hoolas igihaljaste rododendronite, kanada kuusk «Conica», ebaküpresside, pukspuude, iileksite ja kõigi eelmisel suvel

istutatud okaspuudega. Ära unusta kaitsmast ka noori puutüvesid.• Püüa likvideerida suuremad lumehanged murult, rosaariumilt

ja peenardelt. Nendes kohtades on erit suur oht taimedel lume all hauduma minna.

• Alusta märtsis puude ja põõsaste lõikamisega. Jaapani enelad, tüvepajud, puishortensia ja budleia vajavad igal kevadel peaaegu maani noorendamist. Kärbi ladvaosasid kanarbikel ja põõsasmaranatel, noori võrseid põisenelatel ja aedhortensial.Kõigil teistel põõsastel lõika välja vanad ja elujõuetud oksad.

Noorenda vanu lehtpuuhekke, jättes alles ainult 20-30 sentimeetri kõrgused kännutüükad, nii saad alt tiheda hekimüüri. Pärast suuri

külmi lõika kuuse-, elupuu- ja jugapuuhekki. Kui sügisel jäid vanad vaarikavarred välja lõikamata, siis

nüüd on viimane aeg see töö ära teha. Tähtsatest töödest võiks kindlasti ette võtta viljapuude ja marjapõõsaste lõikamise. Samuti

eemaldada lamandunud või liiga vanad oksad. Vaarika vanad varred saab juba eemaldada, aga need tuleks

põletada, et hävitada varres talvituvad kahjurid.

www.umamekk.ee

ÄRA JÄÄ HILJAKS KÜLVIDEGA!

Märtsikuus tuleb kindlasti mulda panna:Peteresell: ette kasvatamine alates 1. märtsist,

õue istutamine alates 1. maistBrokkoli: ette kasvatamine alates 15.

märtsist, õue istutamine alates 1. maistKapsas: ette kasvatamine alates 15. märtsist,

õue istutamine alates 1. maistLillkapsas: ette kasvatamine alates 15.

märtsist, õue istutamine alates 1. maistBaklažaan: ette kasvatamine alates 15.

märtsist, õue istutamine alates 1. JuunistKülasta aiandupoode ja müügipunkte, müügile on saabunud suvehaljastuses

kasutatavate istikute beebitaimed.