Embed Size (px)
DESCRIPTION
Maalehe lisaleht METSALEHT (juuni2012)
Citation preview
KASED RAAGUS: tänavu on kaasikutes kohati ulatuslikult külmavaksiku kahjustust Lk 4
M A ALEHE LISA
28. juuni 2012Nr 6 (149)
n 28.–29. juulil toimuvad Järvamaal Tagametsas (Türi vald, Rassi küla) Eesti esimesed metsaühistute suvepäevad, mis on pühen-datud loodusele, inimesele ja metsanduslikule järjepi-devusele.
Peakorraldajad Eesti Metsaühistu ja Kesk-Eesti Metsaomanikud kutsuvad suvepäevadele kõiki metsa-omanikke koos peredega.
Suvepäevad pakuvad nii teadmisi kui tegutsemis-lusti. Näiteks kohtutakse endiste keskkonnaminist-rite Vootele Hanseni ja Andres Tarandiga. Metsa-dest, puudest ja loodusest räägivad Eesti tunnustatud asjatundjad ning mõtiskle-jad. Tutvuda saab seente, ravimtaimede, ööliblikatega, kõige sellega, mis jääb klas-sikalisest metsa majandami-sest väljapoole.
Toimuvad kanuu- ja loodusmatkad, sportmän-gud, orienteerumine, saab tutvuda Kurgjaga jne. Palju tegevust on ka lastele, keda juhendavad gaidid ja skaudid.
Osalemiseks registreerida kas veebis www.kemo.ee või e-postiga [email protected]. Osalemistasu kohta vt www.kemo.ee. Metsaomanikud, kes ei kuulu metsaühistu-tesse, saavad registreeruda mõne ühistu kaudu.
Ööbimine telkides, erand-korras hoones.
Ajakava ja selle täpsustu-sed www.kemo.ee. Lisa-info tel 512 1947 (Margit Kannel).
Allikas: Eesti Metsaühistu, Kesk-Eesti Metsaomanikud
ME T SAK A JA
www.saaremaasaunad.eetel 510 7095
Suvila Margo
– PUULÕHKUJAD– PALGIHAARATSID– PUUHAARATSID– TÕSTEKAHVLID– RATTAKETID– HOOLDUSNIIDUKID jne
MÜÜK, HOOLDUS, VARUOSAD • Harjumaa, Saue, Tule 20 • tel 670 9040, müügijuht 528 2732 www.sami.ee
RMK looduskeskustes tähistati tänavu jälle metsalillede päeva, mis Põhjamaades on juba väga populaarne suve alguse tava.
Esimest korda tähistati metsalil-lede päeva RMKs mullu. “Taime-retkedel osalenud inimestele see meeldis. Ka tänavu avaldati soo-vi, et me seda kindlasti järgmisel-gi aastal korraldaks,” ütles RMK Oandu looduskeskuse juht Tiina Neljandik.
Metsalillede päeval pakutakse kõikidele huvilistele tasuta või-malust koos asjatundjatega met-sa minna, et seal metsa- ja niidu-taimi tundma õppida, neid pil-distada ja imetleda.
Päeva korraldamine kinni-tas kanda Põhja-Eestis, ent Tiina Neljandiku sõnul on seda tehtud näiteks ka Lääne-Eestis ja mujal. “Oleme looduskeskustes oma te-gevust korraldades üsna auto-noomsed,” nentis Neljandik, vii-dates, et kus huvi on, seal taime-retki ka tehakse.
Tava algas Taanis
Metsalillede ehk metsikute (või looduslike) lillede päev jõudis Oandu kanti tänu tihedale koos-tööle Soome metsavalitsuse ini-mestega. Peetakse seda kas vii-masel või eelviimasel nädalava-hetusel enne jaanipäeva.
Alguse sai komme 1988. aas-tal Taanis. Rootsi, Norra ja Fää-ri saared ühinesid 2002, Soome 2003 ja Island 2004. Põhjamaa-des käib sel päeval taimeretkedel tuhandeid inimesi.
Peale selle, et taimi tundma õpitakse, räägitakse sel päeval ka
kooslustest, taimede kasvukohta-dest ja vajadustest. Tiina Neljan-dik rõhutas, et tähelepanu kesk-mes pole haruldused, vaid n-ö tavalised taimed. “Selleks et olla ilus, ei pea taim olema harulda-ne,” märkis Neljandik.
Põhjamaade metsalillede päe-vaks valitakse igal aastal tunnus-taim. Tänavu oli selleks soo-lõo-silm ehk meelespea.
Tasub tunda
Praegu on metsalillede päeva tä-histamine arenemas just RMKs. Tiina Neljandiku sõnul võiks ka erametsaomanikud oma metsa taimedele rohkem tähelepanu pöörata.
“Tihti on kardetud, et kui on leitud haruldus, ei tohi inimene seal enam midagi teha. Taimede puhul on põhiline probleem siis-ki hoopis selles, et nende kasvu-kohad kaovad, kuna mets kas-vab peale,” rääkis Neljandik. “Kui puisniidu või heinamaaserva ase-mele kasvab kuusik, tekivad seal hoopis uued taimekooslused.”
Kui oma metsa taimi tun-da, saab paremini säilitada kas-vukohti. Tiina Neljandik tõi näi-teks, et kui pead valima kahe puu lõikamise vahel ja sealsamas on metsalillede kasvukoht, tasub raiuda puu, mis taimede eest val-gust varjama hakkaks.
“Ma olen märganud, et isegi teeäärte niitjad on siin ja seal lil-li kasvama jätnud. Kaitsealused käpalised on ilusad, aga ilus ja silmarõõmu pakkuv võib olla ka tavaline härjasilm.”
Just praegu on metsas õiterik-kaim aeg, mil tasub oma metsa taimi uurida.
VIIO AITSAM Ümaralehine uibuleht – metsade, põõsastike ja niiduservade tavaline taim.
Uus tava – metsalillede päev VIIO AITSAM
METSALEHT Nr 6 (149) 28. juuni 2012 2 P Ä E V A K A J A
Kui maa on kellelegi jahipidamiseks renditud, reguleerib suhteid leping.
Eesti metsaomanikud, metsa-ühistute juhid ja tugiisikud kü-lastasid Erametsakeskuse kor-raldusel hiljuti Soomet, muu hulgas tutvusime põgusalt ka jahindusega.
Soomes on üle 300 000 jahi-mehe ja see arv on riigi elanike arvuga võrreldes protsentuaal-selt üks Euroopa suurimaid. Ja-hindus on populaarne ka nais-te hulgas – naisjahimehi on roh-kem kui Eestis jahimehi kokku.
Noortele korraldatakse jahin-duse tutvustamiseks laagreid ja koolitusi.
Maaomaniku nõusolekul
Jahimeheks olemise eeldus on Soomes jahiloa olemasolu, selle saamiseks tuleb teha eksameid. Jahti saab pidada vaid maaoma-niku nõusolekul.
Jahimehed on koondunud ja-himeeste seltsi, mis on asutatud 1921. Selts esindab neid Soome põllumajanduse, metsanduse ja jahinduse keskorganisatsioonis.
Ühe territoriaalse üksuse (küla, vald) piires moodusta-vad maaomanikud jahipiirkon-na (jahiseltsi). Seltsile rendivad jahipidamiseks maa eramaa-omanikud. Jahimaad võib ren-tida ka riik või teised maaoma-nikud (ülikoolid, ühistud vms).
Kõigil seltsi liikmetel tekib õi-gus jahti pidada kogu seltsi alal. Kui keegi selle piirkonna maa-omanikest pole jahimees või ei soovi jahti pidada, võib ta oma maa anda rendile näiteks selle-lesamale seltsile. Jahiseltsil on õigus rentida jahiõigust edasi maata jahimeestele.
Maaomanikul on õigus kor-raldada jahti omal maal.
Linnu- ja jänesejaht
Kõige populaarsemad on linnu- ja jänesejaht. Jahitakse nii vee-linde kui ka metsist ja tetre. Jä-nese- ja linnujahil jahiala suu-ruse piirangut pole. Lähtutak-se mõistlikust suurusest, umbes 10–20 ha.
Lõuna-Soomes kasvatatakse näiteks faasaneid, keda jahitak-se pärast metsa laskmist. Selleks piisab 10ha jahialast.
Põdralube antakse Soomes aastas välja 60 000–80 000. Ka põdrajahil ei ole jahiala suu-rus piiratud, kuid mõistlikuks loetakse 1000 ha. Põdralubade arvu otsustab ja neid jaotab riik-lik ulukihooldepiirkond.
Jahimehed teevad ka looma-de lisasöötmist, rajavad sööda-kohti ja koguvad andmeid tea-duslikeks uuringuteks. Tänapäe-val loetakse jahipidamist harras-tuseks ja jahti peetakse valda-valt oma maal.
Eriline uluk Soomes on põh-japõder, kelle kasvatuspiirkond on Põhja-Soome, kus ühtse kar-jakasvatusega tegelevad põtra-
de omanikud. Kuna põhjapõd-rad ei ole kariloomad, ei tähis-tata neid kollase kõrvamärgistu-sega. Omanikel on oma märki-de kombinatsioon, mis lõigatak-se põdra kõrva.
Kaks korda aastas aetakse karjad aedikusse, kus tähista-takse sündinud vasikad ja loe-takse kari üle.
Probleem on, et põhjapõdrad söövad ära kõik rohelise, seal-hulgas sambliku, mis taastub väga aeglaselt. Seepärast vee-takse neile teistest Soome piir-kondadest heina ja tehakse lisa-söötmist.
Põdrakarjade apluse pärast on olnud probleeme maaoma-nikega. Seetõttu on nüüd kar-
jaomanikel kohustus tarastada teiste maaomanike maad ja põl-lud kaitseks põtrade eest.
Kahjustused korvab riik
Ulukikahjustuste hindamise ja kompenseerimisega tegeleb Soo-mes riik. Kahjustusi kompensee-ritakse vastavalt ulukikahjustu-
se seadusele. Kompensatsiooni saab vaid hirvlaste (põder, valge-saba hirv, kabehirv, metskits jt) ja suurulukite (hunt, ilves, karu jt) tekitatud kahjustuste korral.
Kahju saajal on kohustus püü-da kahju tekkimist ennetada või piirata. Kompensatsiooni maks-takse kahjustatud vara õiglases väärtuses. Metsakahjustustest peab maaomanik teavitama vas-tutavat ametkonda. Pärast kah-justuse suuruse hindamist on või-malik esitada hüvitamistaotlus. Kompensatsiooniraha tuleb riikli-kest vahenditest, peamiselt jahilu-bade müügist.
Suuremad probleemid on liik luskahjudega (auto ja looma kokkupõrked). Need kahjud kor-vatakse samuti riiklikest vahen-ditest ja kindlustustega.
Soome jahindus põhineb pik-kadel traditsioonidel, ja need asjad, mille üle Eestis endiselt vaieldakse, on seal ammu pai-gas: maaomanikul on õigus vali-da, kes tema maal jahti peab. Ta-valiselt teeb ta seda ise või on see reguleeritud lepingutega.
KADRI-AIJA VIIKPärnumaa erametsanduse tugiisik,
metsakonsulent
Kuigi paljudes piirkon-dades on jahimeeste ja maaomanike suhted korras, vajab jahi- seadus põhimõttelist muutmist.
Jahipidamise keelamise akt-siooniga on liitunud juba ligi 140 000 hektari suuruse maa-ala omanikud üle Eesti. Ülevaa-det, kus paiknevad jahipidami-se keelualad, saab näha aad-ressil www.jahiseadus.ee/home/liitunud.
Eesti Erametsaliit on jätku-valt seda meelt, et maaomanike õigusi eirav jahiseadus euroo-palikku õigusruumi ei sobi. Sel-le kinnituseks on metsaomanike esindusorganisatsioon palunud ka õiguskantsleri seisukohta.
“Kehtiv jahiseadus ei või-malda jahipidamist normaal-selt korraldada,” sõnas eramet-saliidu tegevjuht Ants Varblane. “Ootame, et praeguse olukorra eest jahinduses võetaks poliiti-line vastutus.” Probleem ei ole tema sõnul lokaalne, vaid üle-üldine.
“Meedia vahendusel on prae-guse seaduse pooldajad jaganud avalikkusele ka väärinfot,” mär-kis erametsaliidu juhatuse esi-mees Taavi Ehrpais.
“Näiteks on selgelt eksitav väide, nagu võimaldaks sea-dus maaomanikul põllusaadus-te hävimisel ulukikahjude kom-penseerimist. Tegelikult ei saa ta sõraliste kahjustuste eest üld-se kompensatsiooni.
Samuti ei võimalda sea-dus maaomanikul kaasa rääki-da ei küttimislimiitide kehtes-tamisel ega jahirentniku vali-
misel, rääkimata jahiala piiride muutmisest.”
Taavi Ehrpaisi sõnul vastab tõele, et väga paljudes piirkon-dades on maaomanike ja jahi-meeste suhted korras. Nii näi-teks ka tema kodukandis Rapla-maal, kus on sõlmitud palju le-pinguid. “Rapla maakondlik ja-hindusspetsialist sai juba aastaid tagasi aru, et riigikord on muu-tunud, ja hakkas jahimeestelt maaomanikega sõlmitud lepin-guid nõudma.”
Pikka aega püsinud vastas-seisude lahendamiseks mitmel
pool Eestis oleks Ehrpaisi sõnul vaja, et lepingu sõlmimise nõue tuleneks jahiseadusest.
Erametsaliidu esimees loo-dab, et uue jahiseadusega tu-levad maakondadesse jahin-
dusnõukogud, kuhu kuuluvad ka maaomanike esindajad. Nii saaks maaomanikud ja jahime-hed võrdväärsena laua taga is-tudes koos otsustada, kuidas ja-hindust paremini korraldada.
Jahipidamise keelamise ot-sustas erametsaliit taasalgatada oma 19. aprillil toimunud üld-koosolekul. Aktsiooniga liitumi-ne on iga omaniku enda valik. Jahikeeld kestab kuni uue, maa-omanike huve arvestava jahisea-duse vastuvõtmiseni Riigikogus.
EESTI ERAMETSALIIT
Jahipidamise keelualad on kaardilt näha
Soome jahindus lähtub maaomandistJahiseltsil on õigus rentida jahiõigust ka edasi maata jahimeestele. Kadri-Aija Viik
Eriline uluk Põhja-Soomes on põhjapõder, pildistatud autoaknast sügisesel ajal.
VIIO AITSAM
METSALEHT Nr 6 (149) 28. juuni 2012 P Ä E V A K A J A 3
®
www.lemeks.ee
Lemeks on Eesti ettevõte. Kodumaine kapital ja sellest tulenev paindlikkus võimaldab meil otsuseid langetada kiirelt ja kohalikke olusid arvestades.
Majandame metsa säästlikult ja loodushoidlikult, teeme istutustöid, nõustame kliente raiete, turu ja metsauuen-dustööde küsimustes.
Töötleme puitu ettevõttesiseselt, suurendame selle väärtust ja tagame firma jätkusuutlikkuse tulevikus. Nii kindlustame meie töötajate, partnerite ja klientide rahulolu.
®
www.lemeks.ee
®
www.lemeks.ee
®
www.lemeks.ee
®
www.lemeks.ee
®
www.lemeks.ee
®
www.lemeks.ee
®
www.lemeks.ee
>> Metsakinnistute ja raide ost
>> Metsaraietööd
>> Metsamaterjali transport
>> Metsamajandus-kavade koostamine
>> Treileriteenused
Info tel 447 0526, 510 3681faks 447 0525, [email protected] 4, 80010 Pärnu
Hea metsaomanik!
OSTAME:kasvavat metsa,
metsamaad, palki ja paberipuitu,
küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid
tel 622 1460, 505 [email protected]
Metsäliitto Eesti AS on nüüd Metsä Forest Eesti AS.
AS Roger Puit ostab jätkuvalt
erametskonna loomise eesmärgil
Helista tel 434 7647, 504 1062Faks 434 7710
TALUMAIDHooli oma metsa tulevikust!
Erametsaliit otsib uut tegevjuhti ja RMK on välja kuulutanud juhatuse esimehe ametikoha konkursi.Eesti Metsaselts andis teada, et alates 1. septembrist hakkab seltsi tegevjuhina tööle senine Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane. Praegune tegev-juhi kohusetäitja Mart Kelk jät-kab Eesti Metsaseltsis tööd pro-jektijuhina.
Erametsaliidu uue tegevjuhi leidmise viisi otsustab liidu ju-hatus oma tänasel koosolekul. “Tõenäoliselt tuleb selleks ava-lik konkurss,” märkis liidu juha-tuse esimees Taavi Ehrpais.
Pärast kümmet aastat
“Mulle tundub, et nüüd peaks oma võimaluse saama noorem põlvkond – vanemate olijate kogemust, mis on ka väga vaja-lik, kannab juhatuse esimees,” ütles 2002. aastast erametsalii-dus tegutsenud Ants Varblane.
Oma kandideerimist Ees-ti Metsaseltsi tegevjuhi kon-kursil põhjendas Ants Varbla-ne sooviga luua uut kvaliteeti. “Erametsaliidu tööd olen enda meelest hästi teinud, aga tund-sin, et enam paremini ei oska – oli aeg uueks väljakutseks.”
Ta lisas, et senisest ametist lahkudes tunneb rõõmu päris paljudest asjadest, mida era-metsaliit on kümne aastaga saavutanud. “Aga eks äpardu-misi ole ka olnud,” nentis Varb-lane. “Näiteks pole me veel suutnud keskühistut Eramets muuta tõeliselt üleriigiliseks organisatsiooniks ja ega jahi-seaduse eelnõu pikaleveninud arutelu ole ju ka asi, mille üle väga rõõmustada.”
Eesti Erametsaliit on era-metsaomanikke ühendav ja neid riigi tasemel esindav or-ganisatsioon, Eesti Metsaselts ühendab aga ühiste aadete-ga metsandusorganisatsioone. Konkursiessee järgi peab Ants Varblane selle seltsi tegevjuhi-na muu hulgas oma sihiks mõ-
jutada metsandusorganisat-sioonide ja eri põlvkondade metsandusinimeste koostöös Eesti avalikku arvamust.
“Metsandussektor tervikuna peab ühiskonna silmis oman-dama sellise tähenduse, mis tal tegelikult on,” seisab essees.
Korraline konkurss
Uut tegevjuhti, juhatuse esi-meest otsib ka riigimetsa ma-jandaja RMK, kuna senise juha-tuse esimehe Aigar Kallase viie-aastane ametiaeg lõpeb.
Konkurss sellele ametikoha-le on välja kuulutatud ja aval-dusi oodatakse kandideerija-telt 10. augustini. Konkursitin-gimused on ära toodud RMK kodulehel.
Juhatuse esimehe valijaks on RMK nõukogu. Teised ju-hatuse liikmed, kelleks praegu on Tiit Timberg ja Tavo Uueta-lu, valib nõukogu uue esimehe esitatud kandidaatide seast.
ML
Pärnumaal tegutsev Kikepera Metsaühistu saatis kuuele oma maakonna metsaühistule ette-paneku alustada ühinemisläbi-rääkimisi.
Kikepera Metsaühistu on het-kel liikmete arvu poolest oma maakonna suurim. Ühinemis-läbirääkimiste alustamise ette-panek tehti ühistutele, kus liik-meid 7–115. “Koos oleme tuge-vamad ja mõjusamad, suudame oma huvisid paremini kaitsta,” on märgitud ettepanekus.
Viidatud on ka sellele, et kui metsaühistud tasapisi oma liik-mete arvu suurendavad, jõuab kord paratamatult kätte aeg, kus organisatsiooni administ-reerimiskulud on nii suured, et ainult vabatahtlikust panusest ühistu juhtimisel jääb väheks.
Viidatud on ka tegevuse sar-nastele joontele ja sellele, et rii-gi ühistutoetus on seatud sõltu-vusse liikmete arvust.
Kikepera Metsaühistu juha-tuse liige Kadri-Aija Viik ütles
eelmisel kolmapäeval, et Vänd-ra Metsaühing on andnud mär-ku oma soovist veel mitte ühi-nemisläbirääkimisi pidada. Teiste ühistute reaktsiooni al-les oodati.
“Samas on ka laiemaid aren-guid,” märkis Kadri-Aija Viik – ühinemishuvi on üles näidanud kaks metsaomanike organisat-siooni väljastpoolt Pärnu maa-konda.
ML
Keskkonnaministeerium pani 5. juunil metsaseaduse muut-mise seaduse eelnõu koos se-letuskirjaga üles e-õigusesse. Ministeeriumide kooskõlas-tuste menetluse tähtajaks oli 26. juuni.
Eelmiseks reedeks oli eel-nõu kooskõlastanud vaid sise-ministeerium, kes lisas ka mõ-ned märkused. Peamiselt selgi-tati, et kohalike omavalitsuste
õigus keelata tuleohtlikul ajal metsades liikumist peaks met-saseadusesse alles jääma. Prae-guse eelnõu järgi on see säte tu-leohutusseadusele viidates väl-ja jäetud. Siseministeerium märgib, et säte peaks säilima, kuna tuleohutusseadus omava-litsuste kaupa piiranguid keh-testada ei võimalda.
Peale selle, et metsaseadust tahetakse muuta väikemetsa-
omanikele lihtsamaks (nt kuni 5ha metsa puhul võib kaduda inventeerimisandmete esitami-se kohustus) ja raie tegijatele loo-gilisemaks, on keskkonnaminis-teerium nüüdse eelnõuga mõne-ti asunud korrastama ka metsan-duslikke mõisteid. Näiteks “raie-jäätmete” asemele on tulemas ka ametlikult mõiste “raidmed”.
MLtel 504 4950; www.metsaomanik.ee
halumasinad,
puulõhkujad
ja kõik vajalik küttepuidu tootmiseks
japa sobib neile,
kes hindavad efektiivsust,
lihtsamat tööprotsessi
juhtimist, kergust
ja turvalist ning
jäätmevaba küttepuude
valmimist.
Metsaseaduse eelnõu e-õiguses
Pärnumaa metsaühistu kutsub ühinema
Sügisel vahetub mitu metsandusjuhti
Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane on ametis olnud kümme aastat.
RMK juhatuse esimees Aigar Kallas on lõpetamas viiendat ametiaastat.
VIIO AITSAM
METSALEHT Nr 6 (149) 28. juuni 2012 4 M E T S A K A I T S E
n Metsa- ja puidutööstuse liidu 500eurose preemia metsatööstuseteemalise lõputöö eest pälvis tänavu Eesti Maaülikooli lõpetaja Lauri Sutt oma magistritöö-ga “OÜ Reta Puit saeveski rekonstrueerimine”.
Sama suure preemia pari-ma puidutehnoloogiateema-lise lõputöö eest sai Tallinna Tehnikaülikooli lõpetaja Kärt Kängsepp, kelle magist-ritööks “Puidu omaduste mõju puidukaitsevahendite väljapestavusele”.
Mõlema töö puhul hinnati kõrgelt nende rakenduslik-kust.
n RMK tänavuse magistritöö preemia (700 €) sai maaüli-kooli magistrant Kaupo Valb, kelle töö “Kütteks kasutata-vate hakkpuiduproovide se-gamisel ja jaotamisel saadud tulemuste analüüs” käsitleb hakkpuidu kütteväärtuse näitajaid ja proovide võtmise metoodikat.
RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul arendab see magistritöö oluliselt edasi arusaama kvaliteedinäitaja-test ja mõõtmismetoodikast, mille alusel hakkpuiduäri toimub.
n Luua Metsanduskooli õppeaasta parim õpilane on Helvis Koort forvarde-rioperaatorite kursuselt, aiandusvaldkonna parimaks tunnistati maastikuehituse eriala teist kursust lõpetav Kalmer Holm.
Helvis Koort lõpetas möö-dunud aastal samas koolis metsamajanduse eriala, kuid otsustas sügisel taas kooli-pinki tulla.
n Metsa- ja puidutööstuse liidu seminaril “Quo vadis, puiduturud?” räägiti muu hulgas Eesti raievõimsuste arengust. Intrac ASi müü-gijuht Tauri Kakko tegi kokkuvõtte metsa ülestöö-tamisega tegelevate firmade küsitlusest.
Aktiivse masinapargi moo-dustab meil 225–250 harves-teri ja 300–350 forvarderit. Umbes 60% raietest teevad keskmise suurusega ettevõt-ted, kel 2–4 harvesteri.
Probleemiks on masi-nate kasutamise tõhusus – metsatraktoritel pole ühtset ühtlast koormust, kuna tellimuste mahud kõiguvad, langid on väikesed ja palju on vaja masinaid transporti-da ühest kohast teise.
n 30. juunil on tänavuses metsapealinnas Rakveres Eesti raiemeistrivõistlused. Selgitatakse välja Eesti raiemeister ja ka koondis, kes esindab Eestit augusti lõpus Valgevenes toimuvatel maailmameistrivõistlustel. Osalevad Eesti raievõistlejad, aga ka Soome, Läti, Leedu ja Valgevene saemeeste paremik.
Allikas: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, RMK,
Vooremaa, Eesti Metsaselts
ME T SAK A JA
AS Graanul Invest ostab Imaveres ja OÜ Helme Graanul Helme vallas Patkülas
küttepuid.Nõuded: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimõõt piiramata.
Jätkuvalt ostame: saepuru, haket, servamis-järkamisjääke ja klotse.
Pakkumised saata:[email protected] tel 506 1910
AS DAmmix oStAb:
- metsakinnistuid- raieõigust
info: tel 5629 [email protected]
OSTAME KASVAVAT METSA JA
METSAMAADwww.katko.ee
tel 443 6670, 504 1066e-post [email protected]
Balcas Eesti AS ostab
KUUSE- ja MÄNNIPALKIInfo: Vaida, Harjumaa
tel 603 5282 e-post [email protected]
tel 5624 0812, 521 1613e-post [email protected]
-- kasvavat metsa-- metsakinnistuid-- metsamaterjaliO
STAB:
Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus
Hakimevõsajametsamaterjali. Ostamepuiduhaketjaküttepuitu
(L≥2,5m).tel5158001,53337316,[email protected]
LANDEKER OÜRapla, Tallinna mnt 22/24tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962
OSTAME KASVAVAT METSA
JA METSAMAAD
Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.
Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.
OSTAME hakkepuitu, võsa, raiejäätmeid, 3 m küttepuud, saepindasid ja saepuru ning pakume ka hakkimisteenust.INFO: tel 516 6349, 5347 2170
OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, metsakinnistuid ja raieõigust. Teostame ka võsaraiet.INFO: tel 5300 3193, 5304 2554E-POST [email protected]
Tänavu on kaskedel rohkelt näha külma-vaksiku kahjustust.“Üraskite arengu kohta on prae-gu veel vähe teavet, kuna ilmad on olnud suhteliselt jahedad,” ütles Keskkonnateabe Keskuse metsakaitse osakonna juhataja Heino Õunap. “Küll aga on täna-vu palju märgata külmavaksiku kahjustust kaskedel.”
Külmavaksik on liblikas, kel-le valmikud tegutsevad sügiseti, pärast esimesi öökülmasid – see-ga sõltub nende arvukus eelmi-se aasta soodsatest või ebasood-satest ilmaoludest.
Isasliblikad, kellel helehallid tiivad pruunikashallide sakilis-te vöötidega, lendavad ringi, len-nuvõimetud emased ronivad leht-puude tüvedel, kus toimub paari-tumine. Munad munetakse võras-se, enamasti pungade lähedale.
Kevadel arenevad munadest röövikud, kes toituvad punga-dest ja noortest lehtedest ning võivad puu lausa raagu süüa.
Külmavaksiku röövik on ro-heline. Iseloomulikuks tunnu-seks on piki keha külgi kulgevad valkjad triibud. Vaksikutele tun-nuslikult on röövikul kolm paari rindmikujalgu ja vaid kaks paa-ri tagakehajalgu. Vastsed peida-vad end võrgendiniitide abil kok-ku mässitud lehtede vahel.
Praegu on käes aeg, mil röövi-kud on kas juba läinud pinnases-se nukkuma või sinna minemas.
Külmavaksiku ühekordne kahjustus Heino Õunapi järgi kas-kedele suurt kahju teha ei suuda. Ka paljaks söödud puud ajavad veel samal suvel uued lehed.
Kui kahjustust on mitu aas-tat järjest, nõrgendab see puid sedavõrd, et nad hakkavad lad-vast kuivama ja kuivanud oks-test puusse tunginud mädanik võib kiiresti mööda tüve allapoo-le levida.
Üksikpuude kaitseks on soovi-tatud panna septembri lõpus tü-vedele liimivööd, mis ei lase len-nuvõimetutel emasputukatel ro-nida võrasse munema.
Terve kaasiku kaitseks aga tõ-husaid vahendeid pole. Kui kah-justus kordub ka järgmisel aas-tal või hakkavad kaskede ladvad kahjustuse tõttu kuivama, soovi-tab Heino Õunap sellest metsa-teatisega teavitada keskkonna-ametit.
“Spetsialist oskab paremini hinnata kahjustuse ulatust ja oht-likkust ning anda tegutsemiseks soovitusi,” ütles Õunap. “Sageli on kõige otstarbekam kahjusta-tud puud raiuda. Nii saab oma-nik enne mädaniku ulatusliku-mat levikut veel puitu kasutada.”
ML
Kui naabermetsa omanik oma metsas üraskitel silma peal ei hoia, ei pruugi üraski-püünisest kasu olla.
Kuuse-kooreüraski püünise paigaldamise aeg on ammu möödas. Need soovitatakse üles panna juba aprillis. Teiseks abinõuks, püünispuude lange-tamiseks, on parim aeg märt-sis-aprillis.
Raplamaa metsaomanik Rain Tulp saatis kuu alguses toimetusse fotod oma metsa üles pandud püünise sisust, aga ka naabruses kasvava kuusiku üraskikahjustusest.
“Oma üraskitest kahjusta-tud metsa 2,2 hektaril olen umbes 0,3 ha suuruse kahjus-tatud häilu välja raiunud ja te-gin ära ka sanitaarraie. Arves-tades, et minu metsaga piirne-va riigimetsa suurus on üle 100
ha, võib seal kahjustust korda-des rohkem olla,” kirjutas Tulp, viidates, et tema tõrjest ei pruu-gi kasu olla, kui üraskid naab-ruses rahus paljuneda saavad. “Olen riigimetsa kahjustuskol-letest RMKd ka teavitanud, aga sellest pole välja tehtud.”
Metsalehe küsimise peale selgitas olukorda RMK metsa-kasvatuse peaspetsialist Too-mas Väät, kes märkis, et RMK Raplamaa metskonna metsnik on kohapeal kahjustust hinda-mas käinud ja leidnud, et met-saseaduse mõistes ei ole seal tegu kahjustatud puistuga, kuna puistus ei ole surevaid või värskelt tüvekahjuritega asus-tatud puid enam kui 5% esime-se rinde puudest.
Rain Tulbi kinnistu ja riigi-metsa piiril on Väädi sõnul üks väike kahjustuskolle (u 10 tm). RMK on sinna eraldisele kavan-danud tänavu suvel tehtava sa-nitaarraie.
“Üldjuhul RMK ei kavan-da sanitaarraiet, kui väljaraie on alla 10 tm/ha kohta,” kir-jutas Toomas Väät. “Sanitaar-raiet teeme nakkusallikaks ole-vate või kahjurite paljunemist soodustavate puude metsast eemaldamiseks. Sellega tuleb alati olla ettevaatlik, et raiega ei tehtaks puistule kahju – ava-takse mõni langi serv tuultele või raiutakse ebasobival ajal.”
Väät lisas, et üraskitõrjeabi-nõuna on vaja õigel ajal metsast eemaldada toored, äsja üras-kitest asustatud või nõrgesta-tud puud. Vaid kuivanud puude raiumine oleks tõrje seisukohalt asjatu ja võib anda hoopis vastu-pidise efekti. Kuna nendelt puu-delt on üraskid juba lahkunud, jäävad nemad raiumise korral metsa, otsa saavad hoopis sur-nud puude koore all elavad pu-tukad, kes üraskitest toituvad.
ML
Vaksik tahab kaske
Kooreüraskitõrje sõltub ka naabrist
Metsa-külmavaksiku röövik kaselehel toitumas. Teine kasesööja, keda tänavu palju nähtud, on harilik külmavaksik, kelle pea ja rindmikujalad pole tumedad, vaid on keha värvi rohekad.
VIIO AITSAM
Üraskite kahjustatud kuusik.
Tiia Tulp oma pere metsa üles seatud püünisega, mis meelitab üraskeid
feromooni lõhnaga.
ERAKOGU
METSALEHT Nr 6 (149) 28. juuni 2012 M E T S A K A I T S E 5
n Taanis töötati välja meetod, kuidas männitselluloosist toota joogipudeleid, mida saab pärast kasutamist kompos-teerida. Rohelise puukiupudeli projektiga soovitakse välja töötada plastpudeli asendaja. Selleks on eraldatud 10 mln Taani krooni, millest 6 miljonit maksab riik.
n Forchem OY suurendab Rau-ma tehases männiõli tootmist viiendiku ehk 25 000 tonni võrra aastas. Tootmisliinide ja kuumõlikatelde tsehhi laien-damine tõstab ka töötlemis-astet ja kvaliteeti. Tootmise laiendamine maksab 10 mln eurot ja investeeringud pea-vad olema tehtud 2013. aasta septembriks.
n Soomes olnud näitusel “Puidu varumine pehmetel maadel” esitles autojuht Antti Rytkönen oma metsaveoau-tole monteeritud rehvirõhu muutmise seadmeid ehk CTI-seadmeid, mis võivad kevaditi vähendada teede lagunemise aegseid teekahjustusi.
Kui rehvides rõhku vähen-dada, on väiksem risk pehmel pinnasel kinni jääda ja talvel aitab see autol paremini teel püsida. Soomes on selliste seadmetega 20 metsaveo-autot, Rootsis 150. Süsteem maksab 25 000–30 000 €.
“Kui CTI-süsteemiga varustatud metsaveoautod vabastataks kaalupiirangust, leiaks süsteem ka laiemat kasutamist,” arvas Rytkönen. Süsteemi autole paigaldami-ne on tema sõnul võrdlemisi lihtne, kuid tähelepanelik peab olema rehvidest väljas-pool rippuvate voolikutega.
n Jaapan tõi eelmisel aastal sisse 9,8 mln euro eest puitu, mis ületab 9% 2010. aasta mahu. Statistikas arvestatak-se ümarpuidu, hakke, saema-terjali ja plaatide sissevedu. Ümarpuitu veeti sisse 4,6 mln m3 ehk 2,5% vähem kui 2010, kuna Venemaa osa nii suurelt kahanes.
n Netilehel pabernet.se avaldatud Indufori uurimusest selgub, et Soome metsatöös-tuse tootlikkus on maailma kõrgeim ja Rootsi on seitsmen-dal kohal. Soome ja USA met-satööstuses valmib iga töötaja kohta 1350 t tooteid aastas. Järgnevad Kanada ja Jaapan. Rootsi tehaste toodang jääb esikohast maha 300 tonniga. Sellist Rootsi mahajäämust põhjendatakse sellega, et Rootsis on võrreldes Soomega palju väikesi paberitehaseid. Samas ületab Rootsi Soomet saetööstuse tootlikkusega.
TOOMAS LEMMINGAllikas: Maaseudun Tulevaisuus
VÄLISMAA METSAKAJA
Tel 434 2330 [email protected]
Ostame
• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad
T E E M E P A R I M A P A K K U M I S E !
tel 489 0696, 506 9966
faks 489 0697
OÜ Priimo Mets ostab metsakinnistuid(pakkuda võib ka hüpoteegiga
koormatud kinnistuid)
Kasesaepaku ost,
hind 54,5 ja 57,5 €/tm.
MetsamajandamiskavadMetsa inventeerimine • Metsa hindamine
Ekspertiisid
Metsaekspert OÜTel/faks 742 2355Tel 529 4459
Kreutzwaldi 64-201, Tartu [email protected]
Ostame metsakinnistuidOÜ Södra MetsadMerivälja tee 1, 11911 TallinnTel 516 3569Fax 609 8055e-mail [email protected]
O s t a m e :• kasvavametsaraieõigust•metsamaterjali
P a k u m e :headhindaningkvaliteet-setmetsaülestöötamisejatransporditeenust
O s t a m e :•metsakinnistuid
Margus Ritson, [email protected]
Taavi Saar, [email protected]
Heametsaomanik!
Keskkonnateabe Kesku-se kokkuvõte tänavusest ruutloendusest märgib ka metssigade soodsat seisu.
Ruutloendus kujutab endast ulu-kijälgede loendust, mida jahime-hed tegid tänavu veebruaris ja märtsis. Muudatusi ulukiasur-kondades selgitatakse Keskkon-nateabe Keskuses jäljeindeksi abil, mida võrreldakse eelmiste aastate jäljeindeksitega.
Põtrade hulk on suurem
“Võrreldes eelnevate aastate-ga on märgatavalt suurenenud põdra jäljeindeks, mis on sarna-ne 2006. ja 2007. aasta tulemu-sega,” ütleb kokkuvõte. “Põdra jäljeindeksi valdav suurenemine haakub hästi ka jahimeeste hin-
nanguga, et põdraasurkond Ees-tis on võrreldes eelneva aastaga suurenenud.”
Maakonniti on põdra jäljein-deksi väärtus tõusnud kõige roh-kem Järva- ja Lääne-Virumaal, mõnevõrra langenud aga Hiiu- ja Põlvamaal.
Võrreldes 2011. aasta talvega, on keskmiselt 23% võrra suure-
nenud ka metssea jäljeindeks. Suurimad muutused on aset leid-nud Rapla- ja Lääne-Virumaal (üle 50%). Kuigi tulemust mõju-tab ka see, et suure lume talvedel liikusidki metssead vähem, pole Keskkonnateabe Keskuse järgi välistatud, et osa nüüdsest jäl-jeindeksi kasvust võib olla tingi-tud noorloomade paremast ellu-jäämisest – tõenäoliselt on sood-ne 2011./2012. a talv metssea arvukuse taas tõusule suunanud.
Metskitsi veelgi vähem
Punahirve jäljeindeks on kesk-miselt jäänud samale tasemele, kuid Mandri-Eestis (v.a Lääne-Virumaa) viitavad ruutloendu-se tulemused hirve asustustihe-duse suurenemisele ja levikuala laienemisele.
Suure lume talvedega suurelt kahanenud metskitsede asur-
kond on viimase talvega veel-gi väiksemaks muutunud. Osa-liselt võib see Keskkonnatea-be Keskuse hinnangul olla eel-nenud raskete talvede järelkaja. Samas võib piirkonniti olla tegu ka 2011. aastal veel üsna kõr-ge arvukuse juures püsinud ilve-se ja hundi asurkonna negatiivse mõjuga.
Nüüd on võrreldes eelmise aastaga ka ilvese ja hundi enda seisud kehvemad. “Kui hundi puhul on suhtelise asustustihe-duse langus seotud peamiselt mulluse tugeva küttimissurvega, siis ilvese puhul on sellise lan-guse põhjustajaks küttimissur-ve kõrval ka toidubaasi (metskit-se) vilets olukord,” on märgitud kokkuvõttes.
Väikeulukitest on veelgi lan-genud valgejänese jäljeindeks. Juba teist talve järjest on vähem ka rebase jäljeradasid.
Rebaste arvukuse kahanemi-se põhjuseks on pakutud suure-mat küttimist, piirkonniti lausa laastavat kärntõbe, lumerohke-te talvede toidunappust ja seda, et seal, kus metskitsi on väga vä-heks jäänud, jahivad suurkiskjad rebaseid varasemast rohkem.
Eelnenud aastatega võrrel-des on langenud ka metsnugise ja orava jäljeindeks.
Ruutloenduse tulemusi arves-tab Keskkonnateabe Keskus muu hulgas, kui koostab aastaülevaa-det ulukite seisundist. Ka see ülevaade peaks nüüdseks ole-ma kättesaadav veebilehel www.keskkonnainfo.ee.
ML
Allikas: Keskkonnateabe Keskuse “Ulukite 2012. aasta ruut
loenduse andmete analüüs”, koostanud Rauno Veeroja
RMK on registreerinud talvised-kevadised ulukikahjustused ja esitanud ulatuslike kahjustuste kohta tänavu keskkonnaame-tile metsateatisi, mis hõlmavad kokku 328 ha.Suurimal pinnal on ulukikah-justusi seni avastatud Võrumaa, Valgamaa, Tartumaa ja Saare-maa metskondades. Peamiselt on need põdrakahjustused met-sauuendusaladel ja noorendikes.
Ulukikahjustuste olem on piirkonniti erinev. Näiteks Saa-remaal on peamised metsakah-justajad aga punahirved. RMK hinnangul on hirvede arvukus saarel liialt suur.
Viimastel aastatel on suure-nenud ulukikahjustuste hulk Võrumaal, kus tegu on peami-selt põdrakahjustustega ja kob-raste tekitatud üleujutustega.
MLUlukijälgede loendusruutude läbimine 2012. aastal. Kaardil on esitatud ka kaks 2012. aasta kevadel Harjumaale lisatud ulukiruutu, mis jäid loendusel veel läbimata. Allikas: www.keskkonnainfo.ee
Riigimetsa ulukikahjud on kasvanud Võrumaal
Põdra kahjustatud männi-noorendik Hiiumaal.
Põdrad ja hirved tunnevad end hästi
Noor põder, kes pildistatud Läänemaal.
AIRA TOSS
HARRI PÕLDSAM
METSALEHT Nr 6 (149) 28. juuni 2012 6 K O G E M U S
EESTI RAIEMEISTRIVÕISTLUSED
www.metsainfo.ee
30. juuni 2012, Rakvere
Osa võtavad ,
ja . Tulist konkurentsi pakuvad
külalisvõistejad Soomest, Lätist, Leedust ja Valgevenest!
eestlastest maailmameistrid Andres Olesk
Taavi Ehrpais Anto Laas
AJAKAVA10.00 Langetamine metsas Mõedaku Spordibaasis
13.00 – 16.00 Eesti Meistrivõistlused 2012 platsialad
Rakvere Keskväljakul
13:00 Ketivahetus
14:00 Täpsussaagimine
15:00 Kombineeritud järkamine
16.00 - 18.00 Laasimine
18.30 - 19.30 Raievõistlejate meeskondlik teatevõistlus
(ländestafeta)
22:00 Eesti Raiemeistrivõistluste autasustamine ja
Suursponsorid
Eesti Metsaselts ja Rakvere linn
KUTSUVAD
Toetajad
Erinevalt Eestist ma-jandab Prantsuse met-saomanik oma metsa tavaliselt püsimetsana.
Tänavu kevadel oli kuuel eest-lasel projekti ProForest raames võimalus käia kolmenädala-sel tööpraktikal Prantsusmaal Sarthe’i maakonnas. Teised praktiseerisid riigimetsa majan-damise organisatsioonis ja meie kaks põllumajanduse büroo (Chambre d’Agriculture) met-sanduse osakonnas.
Kolmandik riigi pindalast
Eestlaste seas on pigem levinud arvamus, et Lääne-Euroopas on metsa ülemajandamise tagajär-jel väga napilt ja see vähenegi kasvab peamiselt justkui joon-lauaga tõmmatud ridades. Te-gelikult see nii ei ole.
Seda kogesime ka Prantsus-maal, kus umbes kolmandik (29%) riigi pindalast on kaetud metsaga. Puistud on seal ena-masti looduslikult uuenenud ja üldse mitte korrapärased. Võr-reldes meie metsadega, on tih-ti vähem alustaimestikku ja see muudab nad natuke sarnaseks hooldatud parkidega.
Kui tõmmata läbi Prantsus-maa diagonaal kirdest edelas-se, jääb suurem metsasuse osa-kaal allapoole joont (metsasuse protsent kohati üle 60). Sarthe’i piirkond on sellest poolitajast ülalpool. Sellegipoolest ei jää-nud me millestki ilma, erineva-te metsakoosluste nägemiseks pidime ehk lihtsalt pikemalt sõitma.
Metsandus on prantslaste jaoks oluline ja nende üldine suhtumine sellesse tundub ole-vat positiivsem kui meil. Seda märkab eriti selle kaudu, et met-samehe amet on üldsuse silmis tunnustatud ja oma metsandu-se üle ollakse uhked.
Sarthe’i metsades leidub puuliike, mida meie pole harju-
nud puistuna nägema. Näiteks kasvavad seal pöök, kastan, va-hemere mänd ja kivitamm. Tut-tavatest puuliikidest kohtasi-me harilikku tamme, harilikku mändi ja magusat kirsipuud. Vii-mase jaoks on sealne kliima pal-ju sobivam ja tema puitu hinna-takse kõrgelt.
Prantslaste metsa majan-damise võtted mõjuvad koha-ti võõrana, kuid asjasse süvene-des saab ka põhjustest aru. Tänu soojemale kliimale ja sellele, et väiksema sademete hulga tõttu pole valdavalt liigniiskust, kas-vavad puud kiiremini kui meil ja puit on kvaliteetsem. Sel on oma mõju eriti selliste liikide pu-hul, mille puidu väärtus on nii-gi kõrgem. Kvaliteetseimatest tammetüvedest valmistatakse näiteks konjakivaate ja niisugu-se tammepuidu hind võib küün-dida kuni 2000 €/m³.
Majandamise eripärad
Seal kus võimalik, eelistavad prantslased majandada met-sa püsimetsana. Näiteks Eestis moodustavad turberaied lõpp-raietest natuke alla kümnen-diku, aga seal on need valda-vad – regulaarsete perioodide järel raiutakse iga kord välja 20–30% puistu tagavarast. Siin mängivad kindlasti oma osa ka häälekamad looduskaitsjad, kes lageraiet taunivad.
On huvitav, et prantslased mõistavadki metsa jätkusuutli-ku majandamisena pigem tur-beraiete rakendamist, samas kui meie teadvuses on selleks pi-gem metsa puidutootmispotent-siaali maksimaalne kasutamine ja lageraiejärgne metsa uuen-damine. Kui prantslasele öelda, et see, mida meie teeme, on jät-kusuutlik, võib märgata kerget imestust.
Prantslastele on tähtis iga puu eraldi, ja seda mitte ainult met-sas. Ei ole harv nähtus, kui la-gedale alale pannakse kasvama üksikpuid puidu tootmise ees-
märgil. Näiteks põllul kasvavatel suurte võradega tammedel raiu-takse kogu võra küttepuidu saa-miseks, seda protseduuri korra-takse iga 10–12 aasta tagant.
Propageerivad agrometsandust
Spetsialistid Chambre d’Agri-culture’is tegelevad palju met-sanduse propageerimisega põl-lumajanduses ja muus maaelus. Selleks on neil mitu põhjendust, mille kohalduvus meie tingi-mustes on kaheldav. Põhjendu-sed puudutavad peamiselt maa-kasutuse mitmekesisust, veere-žiimi muutust, erosiooni vähe-nemist ja vegetatsiooniperioodi pikenemist.
Kõigele lisaks peetakse agro-metsandust kasulikuks maasti-ku esteetilise väljanägemise ja traditsioonide pärast.
Igas olukorras ei saa siiski olla kindel, mis mille üle kaa-lub. Nimelt oli Prantsusmaal hekkide rajamine põldude äär-tesse ja viljapuude kasvatamine põllumajanduskultuuride või kariloomade vahel väga levinud enne Teist maailmasõda. Pärast sõda võeti suur osa hekkidest ja viljapuudest maha, et suurenda-da põldude pindala. Nüüd neid jälle taastatakse. Metsa- ja maa-omanikele korraldatakse kooli-tusi ning antakse nõu.
Iseenesest on looduslik mit-mekesisus alati pigem positiivse mõjuga, sest ühetaolised koos-lused on tihti vastuvõtlikumad haigustele ja kahjuritele. Seega agrometsandusel mingi iva tõe-näoliselt on ja üles jääb vaid kü-simus, kas seda on vaja riiklikul või kohalikul tasandil rahasta-da, nagu seda Prantsusmaal te-hakse.
Tuttavad probleemid
Kõikide erinevuste taustal jäi silma probleeme, millele meie Eestiski püüame lahendusi lei-da. Sealgi on erametsaomanikke
palju ja keskmine omandi suu-rus väike. Prantsusmaa on jao-tatud 27 regiooniks, mis oma-korda jaotuvad maakondadeks. Regioon, kus meie olime (Pays de la Loire), on pindala poolest umbes neljandiku võrra Ees-tist väiksem, kuid ainuüksi selle ühes, Sarthe’i maakonnas on ligi 40 000 metsaomanikku.
Ka Prantsuse väikemetsa-omanikul on oma puitu hea hin-naga raske turustada ja ühiste-gevus ei toimi alati nii hästi kui võiks. Lisaks ei toetata metsa-ühistuid riiklikul tasandil – kõik nende ülalpidamiskulud on era-metsaomanike kanda. Paljude jaoks muudab see ühistu kaudu asjaajamise liiga kalliks ja oma puit eelistatakse müüa teistele kokkuostjatele, kes saekaatrite-le suuremaid koguseid pakku-des paremat hinda maksavad.
Sarnane probleem on näiteks veel elektriliinide aluse maa pu-hastamine ja sellega seotud kokkulepped metsaomanikega. Kahjuks ei ole prantslastelgi siin häid lahendusi, millest eeskuju võtta.
Ehk rohkem kui meil räägi-takse seal kliimamuutuste mõ-just metsandusele ja seda eriti hariliku tamme puhul, mis nen-de arvates on muudatustele kõi-ge vastuvõtlikum. Aruteludeks kasutatakse lisaks meediale ka metsaomanike loodud mõtteko-dasid ja töögruppe.
nnn
Eesti metsanduse rõhuasetused on teised kui Prantsusmaal ja ilmselt ei saa me seetõttu prants-lastega kunagi teha niisugust koostööd nagu näiteks soom-laste ja rootslastega. Aga ka siis, kui midagi üksüheselt üle võtta pole võimalik, avardavad ühised probleemide arutelud silmaringi ja ärgitavad avaramalt mõtlema.
PIIA KIIVRAMEESErametsakeskuse projektispetsialist
KAIKO KELLErametsakeskuse arendusspetsialist
PIIA KIIVRAMEES
Prantslaste metsas on nii vähe alusmetsa, et jääb mulje, nagu oleks tegu pargiga. Pildil on pöögimets.
Prantslased on oma metsanduse üle uhked
HEIKI HEPNERmetsandusekspert
n Suve saabumine on toonud vaikelu ka puiduturule. Saeveskid sätivad ennast puhkuselainele ja palkide hindades möödunud kuuga erinevusi ei ole.
Aga nii nagu palkide puhul ikka, tuleb parima hinna saami-seks jälgida õigeid pikkusi.
Keskmised tihumeetrihinnad on: männipalk 65.86 €, männi-peenpalk 60.81 €, kuusepalk 63.17 €, kuusepeenpalk 60.64 €, kasepakk 83.48 €, kasepalk 57.08 €, haavapalk 36 €, lepapalk 38 €, lepapeenpalk 28 €.
n Erilisi hinnamuutusi ei ole märgata ka paberipuiduturul. FOEX on siiski okaspuutselluloosi hinna osas pessimistlikumaks muutunud.
Kui veel kuu tagasi prognoosisid nad, et septembriks tõu-seb tselluloositonni hind 875 dollarini, siis nüüd on nad seda korrigeerinud ja hetkel ei prognoosi tselluloosihinna kasvu. See tähendab hinna 850 USD/t püsimist aasta lõpuni.
Meil on kasepaberipuidu hind kuuga kerkinud 1,4% ja tihu-meeter maksab 37.10 eurot. Plusspoolel on ka haavapaberipuit, mille keskmine hind on kuuga 1,6% kasvanud ja jäänud pidama 32.49 eurole.
Kuusepaberipuidu hind on kukkunud 1,1% ja tihumeetri eest makstakse keskmiselt 31 eurot. Samas on mitu kokkuostjat keh-testanud kogustele piirangud, nõudes paberipuitu ostes näiteks samas koguses ka kuusepalgi müümist.
Männipaberipuidu hind on kukkunud 1,5% ja tihumeetri eest makstakse keskmiselt 31.83 eurot.
n Erametsakeskuse hinnastatistika järgi on küttepuidu hind kuuga 0,6% kasvanud ja tihumeeter maksis 25.33 eurot. Kvarta-litaguse ajaga võrreldes on praegune hind ligi 0,7% ja aastata-guse ajaga võrreldes 7,8% odavam.
TNS Emori hinnastatistika järgi maksis saagimata 3m kütte-puit aprillis 25.41 €/tm, mis teeb kuu hinnatõusuks 0,5%. Aasta-taguse ajaga võrreldes oli küttepuit TNS Emori järgi tänavu mais siiski ligi 10% odavam.
Kuuga on umbes 3% võrra odavnenud ka lepahalgude hin-nad. Nii maksid kuivad halud 40.50 €/rm ja märjad halud 27.68 €/rm.
Hakkpuidu hind (11.99 €/pm³) püsis mais samal tasemel kui aprillis ning on aastataguse ajaga ligi protsendi odavnenud. Puitbriketi hind on kuuga 1,6% odavnenud ning maksis 132.18 €/t. Pisut rohkem on odavnenud graanulite hind (–2,3%) – tonn maksis mais 160.78 €/t.
Märkus: hinnad on käibemaksuta.
HINNAK A JA
METSALEHT Nr 6 (149) 28. juuni 2012 A R V A M U S 7
Ei ole kohanud eestlast, kes ütleks, et hiied raiutagu maha – kui mitte mujal, siis kusagil geenimälus näib alles olevat tead-mine, et seda ei tehta. Raiumised, mis päevakorral olnud, on pigem ikka arusaamatuste tagajärg. Kas pole teavet või kütab arusaamatust ühe või teise poole emotsioon.
See sõna on siin tähenduses, et emotsioonid annavad elule nüansid – lihtsam on ajada näpuga järge seadusetekstis, kui et lugeda teise poole emotsioone.
Võiks ütelda, et seadus on ikka ülim. Aga kas saab olla, kui tegu on paigaga, millega side tekibki iga eestlase isikliku tun-de pinnalt?
Paluküla Hiiemägi on Raplamaal paik, kus raie pärast on võitlusi peetud. Taas on mäel puud punaste ristidega märgi-tud ning haldaja taotleb luba suusa- ja matkaradade hooldus-töid teha.
Kui mäel ringi käia, tekitavad punased ristid mitut moo-di emotsiooni. Näiteks seal, kus madalam nõlv, ei tekita lu-mega raja kohale vajunud puu raieks märkimine tõrget. Kõr-geimal tipul, kus nii-öelda päris hiiepaik, on kahju kõikidest märgitud puudest.
Kuidas siis otsustajad peaks toimima? Ühest õiget reeglit äkki polegi? On küll, võidakse ütelda, või et vähemalt tehku otsus muinsuskaitseameti juurde moodustatud looduslike pü-hapaikade ekspertnõukogu. Jah, aga kui lugeda nõukogu Pa-lukülas peetud väljasõiduistungi protokolli, tuleb sealtki välja kaks otsa – ühelt poolt, et võsa ja puude raiu-mist tuleks vältida, teisalt, et peaks säili-ma hiiemäe poolavatud ilme. Sellest loeb ju välja, et päris metsa kasvada ei tohiks mäel ka lasta?
Äkki hiiemäge hooldades ei peaks jär-gima niivõrd kirjutatud reegleid (met-sakasvatuslik, et kõik kasvus allajäävad või kahjustustega puud tuleb raiuda; maausuline, et hiies ei tohi midagi puu-tuda), vaid oma südant? Kas nii tekiks anarhia või läheks kõik hoopis paika?
Hiis ja oma süda
Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval
Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: [email protected]
Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: [email protected]
Tõnis Kiisa 515 0811
ÜMARPUIDU KOKKUOST
Priidu Teppo 513 5350
Vasyl Protsiv
Vasyl Protsiv 516 5190
Tõnis Kiisa
Priidu TeppoPõlva
Kaimas ViimsaluRisti SAAREMAAL
METSAKINNISTUTE JA METSAMATERJALI OST
Soovime Teile kauneid jõulupühi ja edukat uut aastat!
tel 508 7200, 453 [email protected]
www.metsamajandus.ee
Kontor: Saarte Metsamajanduse OÜRohu 5, 93819 Kuressaare Terminal: tel 5341 1444
Eesti Metsa suvenumbri peatee-ma on metsanduslik ühistege-vus. Ajendiks asjaolu, et ÜRO on kuulutanud 2012. aasta rahvus-vaheliseks ühistegevuse aastaks.
Meie metsaühistute hulk ja liikmete arv kasvab, kuid võr-reldes põhjanaabritega, on metsaühistud veel siiski lapse-kingades.
Jaanus Aun oma artiklis osu-tab tõsiasjale: ühistu on ainu-
võimalik tulevikutee, kuidas väikeomanikud oma metsa-dest suuremat kasumit saada võivad.
Marku Lamp annab oma kir-jutises teada, et riiklik toetussüs-teem hakkab aasta-aastalt enam eelistama metsaühistuid.
Ain Alvela toob laiahaardeli-ses kirjutises näiteid sellest, mil-lise üllatava kiirusega on Eestis laienenud e-metsandus.
Värskendavalt peaks mõjuma intervjuu kultuuritegelase Pee-ter Oleskiga. Usutlus keerleb kü-simuste ümber, milline on metsa tähendus eesti rahva jaoks.
Reportaaž viib lugeja aktsia-seltsi Rait. Lugeda saab tööprak-tikast Prantsusmaal, turberaie-test, metsanädalast jpm.
HENDRIK RELVEEesti Metsa peatoimetaja
Maavalla Koda on mures Raplamaa Paluküla hiiemäe pärast.“Kehtna vallale kuuluv Val-tu spordimaja taotleb keskkon-naametilt luba raiuda Kõnnu-maa maastikukaitsealal ja Na-tura alal asuvalt Paluküla Hiie-mäelt üle 700 tm metsa,” kirju-tab Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik.
Ta lisab, et Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsing sai sellest juhusli-kult teada. Teabenõuded kesk-konnaametile, muinsuskaitse-ametile, Kehtna vallale ja Val-tu spordimajale pole seni sel-gust toonud, kas suusa- ja mat-karadade hoolduseks tehtavaks metsaraieks on luba juba välja antud.
Ametlik kirjavahetus, mis on jälgitav ametite ja valla do-kumendiregistris, jätab hetkel kõik otsad lahti. Keskkonnaamet metsateatisele täielikku jah-sõna pole ütelnud: kuna 48 tm planee-ritavast raiest jääb otse mälesti-sele ehk mäel oleva hiiepaigana piiritletud alale ja osa raiest osa-liselt sinna või mälestise piiran-guvööndi alale, tuleb luba küsi-da ka muinsuskaitseametilt.
Muinsuskaitseamet, kes möö-nab, et hooldustööd on vajali-kud, pole samuti jah-sõna ütel-
nud, vaid lubab, viidates töökor-ralduse reeglitele, küsida kõige-pealt hinnangut ameti juures te-gutsevalt ajalooliste looduslike pühapaikade ekspertnõukogult.
Metsalehele ütles ameti ar-heoloogiamälestiste peainspek-tor Ants Kraut, et mälestise ala-le jäävate hooldustööde asjus te-hakse otsus lähiajal.
Ühe kirja on hiljem veel Valtu spordimaja saatnud keskkonna-ametile, teatades, et tahaks töö-dega alustada. Amet ei ole sel-lele kirjale ametlikult vastanud.
Paluküla Hiiemäe Hoiu Selt-singu esindaja Toivo Sepp on te-gelikult üles tõstnud veel ühe nüansi. Seoses Raplamaa rat-taklubi KoMo nüüdseks juba korraldatud rattamatkaga teeb
Sepp keskkonnaametile ettepa-neku analüüsida, kui palju Pa-luküla hiiemäe kooslused ja lii-gid ning looduslik pühapaik rat-tureid tegelikult talub.
“Seejuures tuleks analüüsida rattamatka mõju palukuklaste-le, kes on kaitsealune liik, ja sel-gitada välja maksimaalne luba-tud rattasõitude hulk Palukü-la hiiemäel võistluste ajal. /.../ Vastavalt raja marsruudile tu-leks analüüsida ka rohukamara vastupanuvõimet tallamisele,” pakub Toivo Sepp.
Ahto Kaasik tuletab meel-de, et Eesti Vabariik on kiitnud heaks Rahvusvahelise Loodus-kaitseliidu (IUCN) looduslike pühapaikade haldamise soovi-tusliku juhendi, mis 2011. aas-tal tõlgiti ka eesti keelde.
“Seda tutvustati loodus- ja kultuuripärandiga tegelevate-le ametnikele mõeldud teabe-päevade sarjas. Maavalla koda jälgib juhendi täitmist ning ko-gub selle kohta andmeid,” mär-gib Kaasik.
Juhendit saab lugeda ka koja kodulehelt www.maavald.ee.
ML
Üks hiiemäe kuuskedest. Tüve allosas on kahjustus, mis
ilmselt raieks märkimise põhjus.
Paluküla kohal jälle küsimärgid
Peateemaks metsanduslik ühistegevus
VIIO AITSAM
Tuleks analüüsida rattamatka mõju palukuklastele, kes on kaitsealune liik, ja selgitada välja maksimaalne lubatud rattasõitude hulk Paluküla hiiemäel võistluste ajal.Toivo Sepp
METSALEHT Nr 6 (149) 28. juuni 2012 8 R E K L A A M
Miks valida alkülaatbensiin?
Kas olete kogenud, et pärast talvist seismist ei taha teie muruniiduk või mootorsaag kuidagi käivituda? Viga võib olla bensiinis, sest tavaline moo-toribensiin võib ületalve hoides oma kvaliteedi kaotada. Seevastu alkülaat-bensiin säilitab oma omadused 3–5 aasta jooksul.
Erinevus algab toorainest
Tavalist mootoribensiini toodetakse toornafta rafineerimisel, mille käigus erinevaid fraktsioone töödeldakse ja seejärel kokku segatakse. Seetõt-tu sisaldab bensiinijaamas müüdav mootoribensiin 100 erinevat aromaat-
set süsivesinikku, mis kõik avaldavad ohtlikku mõju nii tervisele kui keskkon-nale.
Alkülaatbensiini toodetakse süntee-tiliselt toornafta rafineerimisel saadud puhastest jääkgaasidest. Tulemuseks on väga puhas bensiin, mis koosneb vaid umbes 10 erinevast ainest ega sisalda selliseid ohtlikke koostisaineid nagu benseen, aromaatsed süsivesi-nikud, väävel ja olefiinid.
Kui ohtlikud on ohtlikud ained?
Benseen on kõige kahjulikum aine bensiinis ja heitgaasides, kogunedes kontsentreerituna kõigis elusorganis-mides ja põhjustades vähktõbe. Aro-maatsed süsivesinikud soodustavad heitgaaside suitsemist ning võivad or-ganismis kontsentreerudes põhjustada kroonilisi närvikahjustusi. Väävel kogu-neb happena ja ohustab veekogusid.
Olefiinid soodustavad heitgaasi-de suitsemist. Samuti moodustavad olefiinid bensiini pikemaajalisel seis-misel vaike, mis sadestuvad silindrite tööpindadele ja vähendavad bensiini kasutusiga.
Lisaks moodustavad olefiinid orga-nismis aineid, mis võivad põhjustada vähkkasvajate teket. Vingugaas on väga mürgine ja agressiivne, põhjus-tades köha, valu rinnus ja raskenda-des hingamist.
Õliga või ilma
Alkülaatbensiinid sobivad kasutami-seks nii kahe- kui ka neljataktilistes väikemootorites.
Kahetaktilise mootori töö iseärasus-te tõttu vajab see paremat määrimist. Tavaliselt saavutatakse see õli bensii-nisse segamisega. Kahetaktilise moo-tori alkülaatbensiin sisaldab 2% täis-sünteetilist biolagunevat kahetaktiõli. Viieliitrises kanistris müüdav kahetak-tilise mootori alkülaatbensiin on seega valmissegu, mis on sobiv kasutami-seks mootorsaagides, hekitrimmeri-tes, mopeedides, muruniidukites ja teistes kahetaktilistes väikemootorites.
Neljataktilised mootorid töötavad efektiivsemalt ja lisaõlitamist ei vaja. Seetõttu neljataktilise mootori alkü-laatbensiinisse õli ei segata. Ilma se-guõlita alkülaatbensiini kasutatakse murutraktorites, rootorkultivaatorites, lumepuhurites, paatides ja teistes nel-jataktilistes väikemootorites.
Alkülaatbensiin põleb puhtalt
Kahe- ega ka neljataktiliste mootori-te alkülaatbensiin ei sisalda peaaegu üldse kahjulikke aineid nagu benseen, aromaatsed ja polüaromaatsed sü-sivesinikud ning olefiinid. See tähen-dab, et bensiiniaurudest ja heitgaasi-
dest tulenevad terviseriskid on viidud miinimumini.
Autojuht ei puutu autokabiinis istu-des kokku mürgiste kütuseaurude ega heitgaasidega. Kuid mootorsaega või muruniidukiga töötav inimene, kes viibib töötava mootori vahetus lähedu-ses, hingab heitgaase sisse kogu töö-päeva jooksul. Just temale ongi puhta alkülaatbensiini kasutamine eriti tähtis.
Väikesed kahetaktilised mootorid on sageli oma konstruktsioonilt väga lihtsad ja madala efektiivsusega, mis tähendab, et kütus nendes ei põle täielikult ja heitgaasid sisaldavad palju kahjulikke ühendeid. Just siin tulevad alkülaatbensiini omadused eriti hästi esile.
Kui tavabensiini kasutavad saeme-hed kurdavad metsas sageli väsimuse ja iivelduse üle, siis alkülaatbensiin si-saldab neid sümptomeid põhjustavaid aromaatseid süsivesinikke sadu kordi vähem kui tavaline mootoribensiin.
Kasulik ka mootorile
Alkülaatbensiin hoiab mootori puhta-na ja parandab mootori tööjõudlust, pikendades sellega masina tööiga. Kuna alkülaatbensiin on keemiliselt stabiilne ja säilitab oma kvaliteedi 3–5 aasta jooksul, siis käivitub alkülaa-tbensiinil töötav mootor sujuvalt ka
pärast ületalve seismist. Tänu mada-lale olefiinisisaldusele ei moodustu alkülaatbensiinis pikemaajalisel säili-tamisel vaike. Bensiin põleb puhtama leegiga ja põlemisjäägid ei sadestu kolbide ja silindrite tööpindadele.
Alkülaatbensiini müüakse kanistrites
Kuna alkülaatbensiin ei ole nii popu-laarne, et seda saaks tarnida tsisterni-dega ja müüa tankuritest, on see tava-liselt saadaval viieliitristes kanistrites. Alkülaatbensiini ostmisel tuleb esma-joones selgeks teha, kas see valatak-se kahe- või neljataktilisse mootoris-se, ja valida selle alusel õige bensiin. Vahe tegemise lihtsustamiseks müüb nii mõnigi tootja erinevaid bensiine eri värvi kanistrites.
Eestis müüvad alkülaatbensiine nii tanklate kauplused kui ka näiteks sae-poed ja teised tehnilistele vedelikele spetsialiseerunud kauplused.
Juulikuus toob Olerex oma teenin-dusjaamades müügile alkülaatbensii-ni, mis on toodetud Rootsi mainekas tehases ja mida turustatakse Olerexi kaubamärgi all. Olerexis loodetakse sellega kaasa aidata inimeste kesk-konna- ja terviseteadlikkuse tõusule.
Alkülaatbensiin on parim muruniitja või sae mootori, kuid ka kasutaja tervisele, säästes seejuures keskkonda.
reklaamTekST
