3
June 2020 Edition 1 FREE COPY NOT FOR SALE Website: www.gcis.gov.za www.vukuzenzele.gov.za To read Vuk'uzenzele download the GOVAPP on: Search for SA Government on Google playstore or appstore Vuk'uzenzele @VukuzenzeleNews CONTACT US Tshedimosetso House: 1035 cnr Frances Baard and Festival streets, Hatfield, Pretoria, 0083 Email: [email protected] Tel: (+27) 12 473 0353 Health • Rural Development • Employment • Safety & Security • Education Produced by: Government Communication & Information System (GCIS) Produced by: Government Communication & Information System (GCIS) English / isiNdebele English / isiNdebele Over- crowding to be reduced Page 13 Page 4 Matric rewrite exams rescheduled SASSA rolls out SASSA rolls out Social Relief of Social Relief of Distress Grants Distress Grants APPLYING for the special R350 coronavirus relief grant will be easy and paperless. More Matshediso T he Department of Social Development has relooked at and strengthened the criteria and payment methods for the COVID-19 Social Relief of Distress Grant. Qualifying applicants of the new grant will receive R350 per month from May to October 2020. The applicant should be a South African citizen, per- manent resident or refugee registered on the Home Af- fairs system and living within the borders of the Republic of South Africa. Department of Social De- velopment Minister Lindiwe Zulu says the full-scale imple- mentation of the new grant is currently under way, following the successful pilot test of a contactless application system. “We have set up a dedicated WhatsApp line, after having tested the concept through the Department of Health’s WhatsApp platform,” she says. According to the department, 15 000 applications were loaded onto the system during the test phase and all qualifying appli- cations were due to be paid by 15 May. Minister Zulu says the depart- ment will remain vigilant and not tolerate any form of fraud and corruption. “We have thus built in strong cyber security and monitoring mechanisms in this regard. All instances of suspected fraud or corruption will be investigated thoroughly,” she says. Appro- priate action will be taken if misconduct is established. How to apply The special COVID-19 Social Relief of Distress Grant will be implemented in terms of the existing avenue provided for by the Social Relief for Distress channel, which is Minister of Social Development Lindiwe Zulu says the department will not tolerate any form of corruption related to the COVID-19 Social Relief of Distress Grant. Cont page 2

Matric crowding to be Page 4 Page 13 SASSA rolls out

  • Upload
    others

  • View
    1

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Matric crowding to be Page 4 Page 13 SASSA rolls out

Vuk’uzenzeleJune 2020 Edition 1

ALSO AVAILABLE ON:

FREE COPY NOT FOR SALE

Website: www.gcis.gov.zawww.vukuzenzele.gov.za

To read Vuk'uzenzele download the GOVAPP on:

Search for SA Government on Google playstore or appstore

Vuk'uzenzele @VukuzenzeleNews CONTACT US

Tshedimosetso House: 1035 cnr Frances Baard and Festival streets, Hatfield, Pretoria, 0083

Email: [email protected] Tel: (+27) 12 473 0353

Health • Rural Development • Employment • Safety & Security • Education

Produced by: Government Communication & Information System (GCIS) Produced by: Government Communication & Information System (GCIS) English / isiNdebeleEnglish / isiNdebele

Over- crowding to be reduced

Page 13Page 4

Matric rewrite exams rescheduled

SASSA rolls out SASSA rolls out Social Relief of Social Relief of Distress GrantsDistress GrantsAPPLYING for the special R350 coronavirus relief grant will be easy and paperless.

More Matshediso

The Department of Social Development has relooked at and

strengthened the criteria and payment methods for the COVID-19 Social Relief of Distress Grant.

Qualifying applicants of the new grant will receive R350 per month from May to October 2020.

The applicant should be a South African citizen, per-manent resident or refugee registered on the Home Af-fairs system and living within the borders of the Republic of South Africa.

Department of Social De-velopment Minister Lindiwe

Zulu says the full-scale imple-mentation of the new grant is currently under way, following the successful pilot test of a contactless application system.

“We have set up a dedicated WhatsApp line, after having tested the concept through the Department of Health’s WhatsApp platform,” she says.

According to the department, 15 000 applications were loaded onto the system during the test phase and all qualifying appli-cations were due to be paid by 15 May.

Minister Zulu says the depart-ment will remain vigilant and not tolerate any form of fraud and corruption.

“We have thus built in strong cyber security and monitoring

mechanisms in this regard. All instances of suspected fraud or corruption will be investigated thoroughly,” she says. Appro-priate action will be taken if misconduct is established.

How to applyThe special COVID-19 Social Relief of Distress Grant will be implemented in terms of the existing avenue provided for by the Social Relief for Distress channel, which is

Minister of Social Development Lindiwe Zulu says the department will not tolerate any form of corruption related to the COVID-19 Social Relief of Distress Grant. • Cont page 2

Page 2: Matric crowding to be Page 4 Page 13 SASSA rolls out

3Vuk’uzenzele UMLAYEZO OVELA E-UNION BUILDINGS

Intando Yenengi Yelizwe Lekhethu Izokusiza Ukwehlula i-COVID-19 Sivame ukuthatha lula

intando yenengi yeli-zwe lekhethu enepilo

nesimemeko. Kanti ngiyo eli-gugu lethu elikhulu emzaba-lazweni wethu wokwehlula umbulalazwe oyingogwana i-corona.

Sinezakhamuzi ezikhamba phambili ephasini ngokuli-ma indima kezombusazwe ephasiniloke. Ihlolomazizo yomnyaka wee-2018 eyenziwa yi-Pew Research Center ikho- mbisa bonyana amaSewula Afrika ayame khulu ehlango- t h i n i l o k u t h a t h a i g a - dango lezombusazwe ngee- ndaba ezibatshwenya khulu, njengezamaphilo, zefundo, ilungelo lokuveza amazizo nekohlakalo.

Ihlolomazizo le iqinisekisa okunengi esele sikwazi ngathi. Akukho esikuthabela khulu kunekulumopendulwano eqi-nileko ngamezwi norhulu-mende wethu nahlangana nathi ngeenhloko ezingunda- bamlonyeni. Sinomphakathi okhutheleko onokuzibanda- kanya nohlala ulungele ukuvi-kela itjhaphuluko yethu nama-lungelo.

Enye yepumelelo yentando yenengi yethu kukobana woke umSewula Afrika ukholwa bon-yana umThethosisekelo uya- bavikela namakhotho aqunta ngokulungileko begodu ahlu-lela ngokungathathi ihlangothi begodu abeke phambili oku- tlhogwa ngibo.

Khengacabanga ngama- phuzu la evakatjhweni lami lamhlaphanje lePumalanga Kapa nangiyokuhlola ubu-jamo besifunda bokulungela ukuqalana nengogwana i-corona.

Khengabuzwa ngusoondaba kobana ingabe ngitshwenye-kile ngombango owethulwe ekhotho ophikisana nee- nqalelelo ezithile zomThetho

wokuPhathwa kweHlekelele. Umthetho lo usisekelo sayo yoke imithetholawulo epha-siswe ngokomthetho ngapha- si kobujamo behlekelele ye-lizweloke esayimemezelako ukukhandela ukubhebhedlha kwengogwana i-corona.

Solo kuthome isikhathi esi-budisesi, inengi labantu lise-benzise ilungelo lalo lokuya emakhotho bafuna ukulalelwa. Imithetholawulo yokuqinte- liswa kweminye imisebenzi namakhambo yaphoswa nge-selele ngeveke yokuthoma yokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo, iselele le iphoswa sisakhamuzi esizijameleko seMpumalanga egade sifuna ukungaba- njwa mithetholawulo ekha- ndela amakhambo ngombana yena afuna ukuya emngcwa-beni.

Eemvekeni ezi l ikhomba ezalandelako, kube neenselele zezomthetho ezenziwe linengi labantu, iinhlangano zezekolo, iinhlangano zepolitiki, ama-NGO kunye neenhlangano zamabhizinisi, baphikisana negadango linye nofana athile wemibandela yokuqinteliswa kweminye imisebenzi nama- khambo egade bangakathabi ngayo. Abanye baphumelele eembaweni zabo zomthetho kanti abanye abakaphumeleli. Abanye baya emakhotho ngonobangela wokurhaba kweenlilo zabo kodwana abonobangela babo abarhaba-kwabo baphayelwa ngeqadi kanti abanye sele bafumene ezinye iindlela zokulalelwa ki-lokho egade bakufuna. Abanye bagcine bazilisa iimbawo zabo ngemva kwemikhulumiswano norhulumende.

Nalokha besingathanda uku-balekela isidingo samagadango wezomthetho athathelwa urhu-lumende, kumele samukele bo-

nyana izakhamuzi ezingakatha-bi ngananyana ngiliphi igada- ngo eliquntwe ngurhulumende ukuliphumelelisa zinelungelo lokuya emakhotho welizwe le- khethu ukuyokukhombela bona kubuyekezwe isiqunto bebafike kesibathabisako. Lo, kumgomo ojayelekileko wentando yene- ngi enzinze kumThethosisekelo begodu nesenzo esamukeleka kuhle elizweni elisekelwe eku-buseni komthetho.

Sineenlinganiso esihlolisisa ngazo ukuqinisekisa bonya- na yoke imikhakha yoku-phatha kukarhulumende ingaphumelela nayihlolwa ngelihlo lomthethosisekelo. Lapho sifunyanwa sibogaboga khona, kuzokufanela siziphe- ndulele emakhotho wethu, begodu ngaphezu kwakho koke, siziphendulele kuzakha-muzi zelizwe lekhethu. Nga- phandle kwamakhotho wethu, iinhlangano zethu ezisekela intando yenengi zesiGaba se-9 zikhona ukuphumelelisa ama- lungelo wezakhamuzi, nje- ngalokha kwenza iinhlangano ezinikelwe umsebenzi woku- tjhejisisa ama-ejensi wezoku-setjenziswa komthetho.

Njengalokha khengatjela usoondaba, umSewula Afrika ngamunye unelungelo lokuya ekhotho begodu nami, ngingu- Mengameli nje, angeze ngajama endleleni kananyana ngubani osebenzisa ilungelwelo.

Khekwaba begodu ku-zakuraga nokuba nokusolwa okuqinileko okuvela emi- khakheni ethileko malunga- na nendlela esilwa ngayo ne- ngogwana i-corona, ukuthoma ekutlanyweni komfuziselo wemininingwana nebone- lophambili, ukufikela emi- phumeleni yomnotho ngenca yokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo, no-kufikela kumithetholawulo.

Singurhulumende asifuni bona ukusolwa lokhu kuphe-kelelwe madlharuma wokulwa azakuvanga ilizwe nanyana kuthuliswe.

Ngakelinye ihlangothi, uku-sola, nayikuthi kungokwa- khako, kuyasisiza ukulungisa sibe majadu ekuziphendule-leni ukutjhugulula ubujamo nemibandela. Kuhlumisa iku-lumopendulwano etjhatjhalazi begodu kusinikele thina soke ukuzwisisa okungeneleleko eendabeni ezidenjwako.

Solo si jamile kelokuthi sithembele phezu kwemini-ningwana yezesayensi, yezo- mnotho nobufakazi berhu- bhululo nakuza ekuthatheni i i n q u n t o n e k u t l a m e n i i m i t h e t h o l a w u l o e n d a -beni yengogwana i-corona. Ukufikela ezingeni eliphe-zulu ekungafikelelwa kilo nga- phasi kobujamobu obubudisi, sinqophe ukukhulumisana no-kuvumelana. Sifuna woke amaSewula Afrika abe yingce- nye yomzamo lo welizweloke. Imibono yabantu boke kumele irage godu ilalelwe ngaso soke isikhathi esibudisi njengalesi.

Umbulalazwe oyingogwana i-corona namagadango esi-wathetheko ukuyikhandela alethe ubudisi obukhulu eba- ntwini bekhethu. Ibangele uku-phazamiseka okukhulu noku-budisi. Nanyana singakhomba iragelophambili esiyenzileko ekuriyadiseni ukurhatjheka kwengogwana le, kusese kunengi okumele kwenziwe. Iimveke neenyanga ezizako zizokuba budisi khulu be-godu zizokufuna ukuzinikela okunengi khulu ebantwini be- khethu.

Umbulalazwe lo uzoku-raga nokuba mthwalo obudisi emphakathini wethu nema-Zikweni wethu. Ije sivula kabuthaka ukusebenza ko-

mnotho, umthelela ebujameni bepilo yabantu uzokukha- mbelela. Nalokha ubujamo bu-sese nje, ikghonakalo yerarano, ukutjhayisana nokunganeliseki kuzakuhlala kukhona.

Njengombana sisebujameni obubudisi nobuqokemekobu, umThethosisekelo umhla- hlandlela wethu oqakatheke khulu nevikeleko lethu elili-gugu kithi. Intando yenengi yethu eqinileko inikela ama- ndla nokubekezela esikutlho- gako ukwehlula esikutlho- gako ukwehlula umraro onge-neleleko lo.

Njengoba urhulumende azwisisa bonyana inengi labenziimbawo ekhotho ba- khuthazwa yihlalakuhle yabo boke, ye-ke nathi kumele sihlo-niphe bonyana iinqunto ezitha-thwa ngurhulumende zenziwa ngommoya omuhle begodu zinqophe ukuragela phambili, ingasi ukulimaza iindingo za-maSewula Afrika.

Ekuliqaloqangi lethu kuna- kho koke kuhlenga amaphilo. Zoke iinqunto zethu zisekelwa sidingo sokwenza ngcono amalungelo wepilo nesithunzi njengalokha kutlolwe ku- mthethosisekelo wethu.

Sizokuraga nokwamukela imibono ehlukahlukeneko – ngitjho nephikisako – ma- yelana nendlela yelizweloke yokulwisana nengongwana i-corona. Yoke imibono ilisizo begodu iyasisiza ukusebenza ngcono nangobuhlakani.

Ukusetjenziswa kwama-lungelo asisekelo wokuveza amazizo, ukuhlanganyela nokukhuluma kusilinganiso se-pilo ehle yentando yenengi yethu. Kodwana ngaphezu kwalokho, amalungelo la aqakathekile epumelelweni yo- mzabalazo wethu welizwe-loke nokubambisana ukwehlula ingogwana i-corona. v

UMgwengweni 2020 umGadangiso 1

Page 3: Matric crowding to be Page 4 Page 13 SASSA rolls out

7Vuk’uzenzele CORONAVIRUSUPDATE

ZAMVANJE NGE-COVID-19

Ukwalelwa Ukubhema Igwayi Kuzokusindisa Amaphilo

Uthi Bewazi Bona? Ungadosela um-Khandlu oLwisana nokuBhema weli-Zweloke ku: 011 720 3145 khona bazokusiza emzameni wokulisa ukubhema. IHlangano yeKankere yeSewula Afrika inehlelo eliraga ngobunzinzolwazi, elinikela isekelo ne- lwazi kababhemako abafuna ukulisa ukubhema ku: http://www.ekickbutt.org.za.

Silusapho Nyanda

Abantu ababhema-ko esele bange- nwe yingogwa-

na i-corona (i-COVID-19) basengozini yokukhahlu-nyezwa khudlwana bu- lwelobu.

I-COVID-19 iyingogwa- na esahlela amaphaphu nomzila wokuphefumula. Ngalokho-ke, abantu aba- bhemako banekghonakalo ebuyelelwe kabili ukuthi b a n g e n w e b u l w e l o b u b e b a n e n a m a t s h w a y o akhambeleleko kunabantu abangakhange khebabheme, kutjho uDorh. Catherine Egbe, onguSosayensi no-Solwazi eZikweni lomKha- ndlu weSewula Afrika weze- Rhubhululo ngokweLapha okuPhathelene noTjwala, iGwayi neenDakamizwa.

UDorh. Egbe uthi uku- bhema kwaziwa ngokuba

ngunobangela wamalwele amanengi angelaphekiko begodu kuletha ama- tshwayo akhambeleleko we-COVID-19.

Lokhu kufaka hlangana:• ikankere • u b u l w e l e b e h l i z i y o

nestrowugu • isifuba sommoya/i-Asma• ubuLwele beswigiri.

“Nanyana ukubhema kungasikho okungabangela bunqopha bona umuntu obhemako abulawe yi-C O V I D - 1 9 , k o d w a n a kunomthelela omumbi ne- kghonakalo ekulu yokuba namalwele angenza umuntu abulawe yingogwana le,” ubeke watjho.

Ngaphezulu kwalokho, ukubhema isegerede kuli-maza pheze zoke izitho zomzimba begodu kwehlisa ikghono lamasotja womzi- mba lokulwa namalwele.

UDorh Egbe uthi uku-

bhema igwayi kukhiqiza amakhemikhali angaphezu kweenkulungwana ezili- khomba; kilamakhemikhali ama-250 aqinisekiswe ukuba netjhefu emzimbeni womu- ntu. Kilamakhemikhali ama-250, ama-69 wawo aziwa njengalawo abangela ikankere. Lokhu kwehlisa amalanga wokuphila wa-bantu ababhemako kunye newalabo abarholelwa li- gwayi elibhenywa ngabanye, kuhlathulula uDorh. Egbe.

Uthi labo abanobuLwele besiFuba (i-TB) baziingulani ezisengozini ekulu mayelana ne-COVID-19.

“Bekube gadesi, kunobu-fakazi obuveza bonyana labo abanobulwele besifuba sommoya/i-Asma base- ngozini yokucaphazeleka lula ngitjho nokuhlonga- kala nabangathelelwa yi- COVID-19. Alikho irhu- bhululo esele likhutjhiwe eli-

khombisa ubungozi beengu-lani ze-TB kodwana iHlanga-no yezamaPhilo yePhasiloke (i-WHO) iyelelise ngokuthi abantu abane-TB bangaba nemiphumela emimbi epi- lwenabo nange banga- ngenwa yi-COVID-19.”

Uthi isiqunto sokwalela ukuthengiswa kwesegerede ngaphasi kwesigaba sesine sokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo kunqotjhwe ngaso uku-phephisa amaphilo wa-bantu angahle aginywe yi-COVID-19.

Ukuthengiswa kwegwayiU M e n g a m e l i u - C y r i l Ramaphosa gade ameme- zele ngaphambilini bonyana ngaphasi kwesiGaba sesiNe, ukuthengiswa kwegwayi kuzokuvunyelwa kodwana urhulumende watjhugu-lula isiquntweso ngemva kobana uMkhandlu oLuleka ngeNgogwana ye-Corona weliZweloke ukhulumisene nabosolwazi bezokwelapha nababambindima abavela emikhakheni ehlukahluke-neko.

UDorh. Egbe uthi ngapha- ndle kwemithelela emimbi nenqophileko epilweni ya-bantu ebangelwa kubhema, isegerede iyabelanwa na- mkha iyabhenyiswana be-godu lokhu kubanga ibhe- bhedlho ekurhatjhekeni kwe-COVID-19.

“Khumbulani bona abantu bakhonjelwe bona babale-kela ukuzithinta emlonyeni, epumulweni nemehlweni. Esikhathini esinengi umuntu nakabhemako haye anga- kghoni ukulandela isikopilo lehlanzeko ekhethekileko,” kutjho uDorh. Egbe.

Njengombana ilizwe le-khethu linezinga eliphezulu labantu abaneNgogwana yeNtumbantonga i-HIV/AIDS), i-TB, ukusetjenziswa butjhwileni kweendakami-zwa nokusela khulu utjwala, hlangana nokhunye, uDorh. Egbe ukholwa bonyana urhumende uthethe isiqunto

esifaneleko ngombandela lo.Uthi urhulumende usebe-

nzisa ibuthelelominini- ngwana esele ligadangisiwe nakathatha amagadango wokuyelela nokuraga noku-vikela iSewula Afrika eku- qalaneni nezehlakalo esele sizibone emazweni afana ne-Italy.

“Akusikho ukwalelwa kwasafuthi; kumele abantu bakuzwisise lokho,” ubeke bunjalo.

Gadesi, iSewula Afrika inesibalo esincani seemphe- fumulisi begodu nakunge- nzeka isibalo salabo abatlho- ga iimphefumulisi sikhule ngesikhathi sokulwa nombu- lalazwe lo, ilizwe lizozifu-mana lisemtarini begodu lingakghoni ukusiza labo abatlhoga khulu isizo.

“ S i n e e m p h e f u m u l i s i ezingaphezudlwana kwee- nkulungwana ezintathu. Khewudlumbane bonya- na kungenzekani kilabo aba- neminyaka engaphezu kwama-65 ababhemako, na-bangatlhoga iimpefumulisi. Sizokutlhoga iimphefu-mulisi ezingaphezu kwee- nkulungwana ezilitjhumi ukusiza isiqhemeso kwa- phela. Kungenye yezinto urhulumende alinga ukuyi- balekela. Sikholwa bonyana abantu bazokubona lokhu njengonobangela omuhle wokulisa ukubhema,” ubeke watjho. vEminye Imibiko Ifumaneka ku: sanews.gov.za

Ikankere

Ubulwele behliziyo nestrowugu

Isifuba sommoya/ i-Asma

Ubulwele beswigiri

AmaLwele Angelaphekiko:

UMgwengweni 2020 umGadangiso 1