KORTERELAMU REKONSTRUEERIMINE PÕHIPROJEKT …

MTR reg. nr EEP002543 06.10.2017

EESTI EHITUSPROJEKT OÜ Reg.nr. 12374504 Sõpruse pst 151a TALLINN tel: 516 1092 e-mail: [email protected]

TÖÖ nr: A-1778

TELLIJA: KÜ KAEREPERE PÄRN

Staadioni 8, Kaerepere

EHITISE AADRESS: STAADIONI 8KAEREPERE

KEHTNA VALDRAPLA MAAKOND

PÕHIPROJEKT

ARHITEKTUURNE EHITUSLIK OSA

Projektijuht Madis Tasa

Projekteerija Madis Tasa

Projekti kontrollija: Avo Tasa

TALLINN 2017

KORTERELAMU REKONSTRUEERIMINE

Projekti koostaja: Eesti Ehitusprojekt OÜ Koostaja: Madis Tasa Mustamäe tee 5, Tallinn [email protected] Kontrollis: Avo Tasa Reg.nr. 12374504 MTR: EEP002543 /TEL002196

Töö nr / staadium: A-1778 // Põhiprojekti staadium lk 1 / 45 Töö nimetus: Korterelamu rekonstrueerimine Objekti aadress: Staadioni 8, Kaerepere 06.10.2017

Tellija: KÜ Staadioni 8

I SISUKORD I SELETUSKIRI ............................................................................................................................................. 5 1 Üldosa ................................................................................................................................................ 5

1.1 Projekti ülesehitus ........................................................................................................................ 5

1.1.1 Ehitise lühikirjeldus .............................................................................................................. 5 1.1.2 Projekteerija ......................................................................................................................... 6

1.2 Alusdokumendid .......................................................................................................................... 6

1.2.1 Lähteandmed ........................................................................................................................ 6

1.2.1.1 Tellija lähteülesanne .................................................................................................... 6

1.2.2 Normdokumendid ................................................................................................................. 7 1.2.3 Standardid ja juhendmaterjalid .............................................................................................. 7 1.2.4 Tööde kvaliteet ..................................................................................................................... 7

2 Asendiplaan ........................................................................................................................................ 8

2.1 Üldandmed .................................................................................................................................. 8

2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ..................................................................................................... 8 2.1.2 Alusdokumendid ................................................................................................................... 8

2.1.2.1 Lähteandmed ............................................................................................................... 8 2.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid ............................................................................ 8

2.2 Olemasolev .................................................................................................................................. 8

2.2.1 Paiknemine .......................................................................................................................... 8 2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised ......................................................................................... 8 2.2.3 Olemasolev reljeef ................................................................................................................ 8 2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus ..................................................................................................... 8 2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed ............................................................ 9

2.3 Asendiplaani lahendus .................................................................................................................. 9

2.3.1 Asendiskeem ........................................................................................................................ 9 2.3.2 Hoone(te) ja rajatis(te) paigutus ............................................................................................ 9

2.4 Vertikaalplaneering ..................................................................................................................... 10

2.4.1 Hoonete paiknemiskõrgus ................................................................................................... 10

2.5 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine ................................................................................... 10




2.5.1 Parkimine ........................................................................................................................... 10

2.6 Teed ja platsid ............................................................................................................................ 10

2.6.1 Juurdesõidutee ................................................................................................................... 10

2.7 Haljastus ja heakorrastus ............................................................................................................ 10

2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus ........................................................................................... 10 2.7.2 Jäätmekäitlus ..................................................................................................................... 10

3 Arhitektuur......................................................................................................................................... 11

3.1 Üldosa ....................................................................................................................................... 11

3.1.1 Pildid olemasolevast olukorrast ........................................................................................... 12

3.2 Hoone tehnilised näitajad ........................................................................................................... 13 3.3 Maa-ala tehnilised näitajad ......................................................................................................... 13 3.4 Sillutusriba ................................................................................................................................. 14 3.5 Sokkel ........................................................................................................................................ 14 3.6 Fassaad ...................................................................................................................................... 15

3.6.1 Üldist ................................................................................................................................. 15 3.6.2 Eeltööd ............................................................................................................................... 16 3.6.3 Välisseinad ......................................................................................................................... 17 3.6.4 Soojustusplaatide paigaldus ............................................................................................... 18 3.6.5 Liimi ettevalmistamine: ....................................................................................................... 18 3.6.6 Plaatide liimimine: .............................................................................................................. 19 3.6.7 Plaatide tüübeldamine: ....................................................................................................... 20 3.6.8 Soojustusplaatide armeerimine ........................................................................................... 20 3.6.9 Kruntimine ......................................................................................................................... 22 3.6.10 Viimistluskrohv ................................................................................................................... 22 3.6.11 Fassaadile kinnituvad detailid (lipuvardad, sildid) ................................................................ 23 3.6.12 Aknad ................................................................................................................................. 23 3.6.13 Välisuksed .......................................................................................................................... 24 3.6.14 Veeplekid ........................................................................................................................... 24 3.6.15 Siseviimistlus ..................................................................................................................... 24 3.6.16 Lodžad ............................................................................................................................... 24 3.6.17 Välistrepid .......................................................................................................................... 25

3.7 Katused ...................................................................................................................................... 25

3.7.1 Katusekalle ......................................................................................................................... 25 3.7.2 Aurutõkestus ...................................................................................................................... 25




3.7.3 Soojustus ........................................................................................................................... 26 3.7.4 Katuse tuulutus ................................................................................................................... 27 3.7.5 Hüdroisolatsioonimaterjalile esitatavad nõuded ................................................................... 27 3.7.6 Hüdroisolatsiooni ülespöörded ........................................................................................... 28 3.7.7 Ventilatsioonikorstnad ......................................................................................................... 28 3.7.8 Tööde teostamise esteetilisest välimusest ........................................................................... 28 3.7.9 Bituumenmaterjali paigaldamine ......................................................................................... 29 3.7.10 Katusekatted ....................................................................................................................... 29 3.7.11 Parapet ............................................................................................................................... 29 3.7.12 Pääsud katusele .................................................................................................................. 30 3.7.13 Vihmaveesüsteemid ............................................................................................................ 30

4 Konstruktsioonid ................................................................................................................................ 30

4.1 Koormused ................................................................................................................................ 30 4.2 Omakaalukoormused .................................................................................................................. 30 4.3 Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused .......................................................... 31 4.4 Lumekoormus ............................................................................................................................ 31 4.5 Tuulekoormus ............................................................................................................................ 31 4.6 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid ................................................................ 31 4.7 Metalltoodete korrosioonikaitse nõuded ...................................................................................... 31 4.8 Puitmaterjali kvaliteedinõuded .................................................................................................... 32 4.9 Sisetööd .................................................................................................................................... 32

4.9.1 Üldehitustööd keldris .......................................................................................................... 32 4.9.2 Siseuksed ........................................................................................................................... 32

5 Tuleohutusnõuded ............................................................................................................................. 33

5.1 Hoone kasutusviis ...................................................................................................................... 33 5.2 Hoone tulepüsivusklass .............................................................................................................. 33 5.3 Põlemiskoormus ........................................................................................................................ 33 5.4 Kandekonstruktsioonide tulepüsivused ........................................................................................ 33 5.5 Välisseinte pinnakihi süttivustundlikkuse klass ............................................................................ 34 5.6 Pinnakatete klass ........................................................................................................................ 34 5.7 Hoone jaotus tuletõkkesektsioonideks ......................................................................................... 34 5.8 Evakuatsiooniteede ja –pääsude kirjeldus .................................................................................... 34 5.9 Suitsueemaldus .......................................................................................................................... 34 5.10 Tuleohutusabinõud hoone välisperimeetril .................................................................................. 34 5.11 Tuletõrje välisveevarustus ........................................................................................................... 34




5.12 Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkke konstruktsioonidest ..................................................... 35 5.13 Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus ........................................................................................... 36 5.14 Küttesüsteemide tuleohutus ........................................................................................................ 36

6 Ventilatsioon ..................................................................................................................................... 39 7 Küte .................................................................................................................................................. 40 8 Energiatõhususe osa .......................................................................................................................... 41 9 Keskonna alased nõuded ................................................................................................................... 42

9.1 Keskkonnamõjud ........................................................................................................................ 42 9.2 Pinnase- ja lammutustööd ning jäätmekäitlus .............................................................................. 42 9.3 Jäätmekava ............................................................................................................................... 43

II JOONISTE REGISTER

Nimetus Mõõtkava Tähis

ARHITEKTUUR

1 Asendiskeem SKEEM A-01

2 Keldri – I korruse plaan 1:100 A-02

3 II – III korruse plaan 1:100 A-03

4 Vaated ja lõige 1-1 1:100 A-04

5 Katuseplaan 1:100 A-05

6 Soojustatud seina lõiked 1:20 A-06

7 Sõlmed 1 1:20 A-07

8 Katuse sõlmed 1:20 A-08

9 Avatäited 1 1:50 A-09

10 Avatäited 2 1:50 A-10




I SELETUSKIRI

1 Üldosa

1.1 Projekti ülesehitus Projekt käsitleb Rapla maakonnas Kehtna vallas Kaerepere alevikus Staadioni 8 kinnistul paikneva korterelamu terviklikku rekonstrueerimist, põhiprojekti mahus. Projekt koosneb joonistest ja ehituskirjeldusest, antud kaust käsitleb arhitektuurseid-ja üldehituslike põhimõttelisi lahendusi, eraldi projektidena on lahendatud eriosad (ventilatsioon, kütejne ), mida antud ehituskirjeldus osas käsitletakse üldiselt. Projekti eesmärk on suurendada hoone energiatõhusust arvestades nõudeid sisekliimale ja parandada hoone energiamärgise klassi. Ehituskirjelduses ei esitata peatükke, alajaotusi ega infot, mis ei kuulu koostatava ehitusprojekti lahendusse.

1.1.1 Ehitise lühikirjeldus

Tegemist olemasoleva nelja sektsioonilise, kolmekorruselise väikeplokist korterelamuga. Ehitatud ja võetud ekspluatatsiooni 1980.ndatel aastatel. Hoone on tellistest kandvate sise- ja külgseintega ja raudbetoonist õõnespaneelidest vahelagedega. Elamul on r/b paneelidest katuslagi, mida katab mitmekihiline ruberoidkate. Hoone lamekatus on ehitatud parapetidega, sisemise äravoolu ja tuulutatava katusesüsteemiga. Aknad on osaliselt ehitusaegsed ning osaliselt kaasaegsed kahe klaasiga pakettaknad. Hoone vundament on betoonist madalvundament.

Fassaadi- ja soklipinna seisukorda võib lugeda rahuldavaks. Aknad on osaliselt vahetatud uute valgete raamidega PVC akende vastu. Fassaadipinda võib lugeda õhekrohviga liitsoojustussüsteemi jaoks kandvaks aluspinnaks. Antud hoonet võib soojustada liimimisega ja lisakinnitusena tuleb kasutada kindlasti tüübeldamist. Hoone välisseinte konstruktsiooniks olev sein vajab soojustuseks minimaalselt 150 mm lisasoojustust.




1.1.2 Projekteerija

Projekteerimise peatöövõtja

Eesti Ehitusprojekt OÜ Reg nr : 12374504 Aadress: Mustamäe tee 5 - 807, 10616 Tallinn MTR: EEP002362 projekteerimine E-mail: [email protected]

Projekteerimise projektijuht Projektijuht: Madis Tasa GSM: (+372) 516 1092 [email protected] Arhitektuur Projekteerija: Madis Tasa [email protected] Projekti kontrollija: Avo Tasa [email protected] Tellija

KÜ Staadioni 8 Aadress: Staadioni 8, Kaerepere Kontaktisik: Lembit Ida (tehniline konsultant)

1.2 Alusdokumendid 1.2.1 Lähteandmed

1.2.1.1 Tellija lähteülesanne • Ehitusprojekti aluseks on Tellija poolt koostatud hankemenetlus:„ Staadioni 8 katuse, fassaadi ja

tehnosüsteemide rekonstrueerimisprojekti koostamine“, hankedokument Tallinn, 2017

mailto:[email protected]




1.2.2 Normdokumendid

• Ehitusseadustik (Riigikogus vastu võetud 11.02.2015) • Nõuded ehitusprojektile (Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97) • Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused (Majandus- ja taristuministri

20.03.2015 määrus nr 23) • Ehitise kasutamise otstarvete loetelu (Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51) • Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused (Majandus- ja taristuministri 05.06.2015

määrus nr 57) • Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid (Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42) • Hoone energiatõhususe miinimumnõuded (Majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määrus nr 55) • Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord

(Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrus nr 49) • Toote nõuetele vastavuse seadus (Riigikogus vastu võetud 20.05.2010)

1.2.3 Standardid ja juhendmaterjalid

• EVS 932:2017. Ehitusprojekt • EVS 865-2:2014. Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2. Põhiprojekti seletuskiri

1.2.4 Tööde kvaliteet

• Tarindi RYL 2010 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid • Maa RYL 2010 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid • Sisetööde RYL 2013 - Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd • Maalritööde RYL 2012 - Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid

Ehitusmaterjalid ja tehtavad ehitustööd peavad täielikult vastama Eesti Vabariigi seadustes, määrustes sätestatud ja ametiasutuste poolt esitatavatele nõuetele ning olema kooskõlas sellekohaste Eesti, Euroopa ja rahvusvahelistele standardiorganisatsiooni standarditega (EVS-EN, EVS-HD, SFS, DIN, ISO, IEC). Lubatud on kasutada mis tahes muud samaväärset või kõrgemat kvaliteeti tagavat alternatiivset ametlikku standardit.




2 Asendiplaan 2.1 Üldandmed

2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Kinnistu 29201:001:1580 on hoonestatud: hoonega ehitisregistrikoodiga 109005222. Rapla maakond, Kehtna vald, Kaerepere alevik, Staadioni tn 8

2.1.2 Alusdokumendid

2.1.2.1 Lähteandmed • Ehitusprojekti aluseks on Tellija poolt koostatud hankemenetlus: „ Staadioni 8 katuse, fassaadi ja

tehnosüsteemide rekonstrueerimisprojekti koostamine“, hankedokument Tallinn, 2017

2.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid • Väljavõtted Maa-ameti kaardiserverist • Eesti Ehitusprojekt OÜ poolt toestatud kohapealne ülevaatus – 10.09.2017.a

2.2 Olemasolev 2.2.1 Paiknemine

Hoone paikneb põhimahult loode-kagu suunaliselt. Paiknemist antud projektiga ei muudeta.

2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised

Hooneid krundil üks, käesoleva projektiga ei muudeta.

2.2.3 Olemasolev reljeef

Reljeef krundi ulatuses on väikse kaldega hoone poole. Vertikaalplaneeringut käesoleva projektiga ei muudeta. Sillutisriba paigaldatakse võrreldes olemasolevaga kõrgemale, et oleks tagatud vihmavee valgumine hoonest eemale. Ehituse käigus kannatada saanud ümbruskonna pinnakattematerjalide taastamistööd kuuluvad ehitustöövõttu. Taastamistööde tulem peab vastama enne ehitustöid fikseeritud samaväärsele olukorrale.

2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus

Kinnistul on vähene kõrghaljastus mida käesoleva projektiga ei muudeta.




2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed

Juurdesõidutee kinnistule toimub Männiku tänavalt põhjapoolselt küljelt. Ligipääs on tagatud kogu hoone pikkuses. Käesoleva projektiga ei muudeta ega lahendata.

2.3 Asendiplaani lahendus

2.3.1 Asendiskeem

2.3.2 Hoone(te) ja rajatis(te) paigutus

Hoonestuse paigutust käesoleva projektiga ei muudeta.




2.4 Vertikaalplaneering

2.4.1 Hoonete paiknemiskõrgus

Hoone paiknemiskõrgust käesoleva projektiga ei muudeta.

2.5 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine

2.5.1 Parkimine

Parkimist käesoleva projektiga ei lahendata.

2.6 Teed ja platsid

2.6.1 Juurdesõidutee

Juurdesõit kinnistule toimub olemasoleva juurdepääsutee kaudu tänavalt, kinnistu põhjapoolselt küljelt. Rekonstrueerimise käigus ei muudeta liiklus- ja parkimisalasid, seega ei ole ka neid antud projektis käsitletud. Majaesine jalakäijatele mõeldud sissepääsutee rekonstrueeritakse analoogselt sillutisribaga paigaldades betoonkivid olemasoleva asfaltkatte asemele.

2.7 Haljastus ja heakorrastus

2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus

Kinnistul on vähene kõrghaljastus, käesoleva projektiga ei ole kärpimist ette nähtud.

2.7.2 Jäätmekäitlus

Olmeprügi kogumiseks kasutatakse omavalitsuse maal asuvaid konteinereid kinnistust põhjapoolses osas. Käesoleva projektiga ei muudeta ega lahendata olmeprügi kogumist. Ehitustööde ajaks paigaldatakse kinnistu hoovi ajutine konteiner ehitusjäätmete kogumiseks Jäätmekäitlus on korraldatud vastavalt kehtivale jäätmehooldus eeskirjale.




3 Arhitektuur

3.1 Üldosa Projekt käsitleb korterelamu rekonstrueerimist põhiprojekti mahus. Rekonstrueerimistööde eesmärk on suurendada hoone energiatõhusust arvestades nõudeid sisekliimale ja parandada hoone energiamärgise klassi. Peamised ehituslikud parendused on järgmised:

• korterelamu fassaadi rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevad tööd; • korterelamu katusekatte rekonstrueerimine ja soojustamine; • korterelamu amortiseerunud akende vahetamine ja nendega kaasnevad tööd; • korterelamule uue ventilatsioonisüsteemi ehitamine; • korterelamu küttesüsteemi rekonstrueerimine

Käesolevas ehituslikuskirjelduses käsitletakse üldehituslikke rekonstrueerimistöid, küttesüsteemi,

ventilatsiooni rekonstrueerimine lahendatakse eraldi projektidega.




3.1.1 Pildid olemasolevast olukorrast

Foto 1 (vaade maja eest)

Foto 2 (vaade maja eest)




3.2 Hoone tehnilised näitajad Näitaja Olemasolev Peale rekonstrueerimist

Ehitusaasta 1980ndad Ei muutu Ehitusregistri kood 109005222 Ei muutu Peamine kasutamise otstarve 11222 Muu kolme või enama korteriga elamu Ei muutu Suletud netopind (m²) 1 589,9 Ei Muutu Eluhoone tulepüsivusklass TP-1 Ei Muutu Kasutusviis I Ei Muutu Maapealse osa korruste arv 3 Ei Muutu Maa-aluse osa korruste arv 1 Ei Muutu Kõrgus (m) 9,9 10,2 Pikkus (m) 72,8 73,1 Laius (m) 15,5 15,8 Sügavus (m) 0,6 Ei Muutu Kõetav pind (m²) 1335 Ei Muutu Maht (m³) 5855 5684 Üldpind (m²) 356,4 Ei Muutu Ehitisealune pind (m²) 712 724

3.3 Maa-ala tehnilised näitajad Näitaja Olemasolev

Kinnistu pindala (m²) 4228 Ehitisealune pind (m²) 724

Kasutamise sihtotstarve Elamumaa 100 %




3.4 Sillutusriba Ümber hoone perimeetri rajatakse uus 60 mm betoonkivist 800 mm laiune sillutisriba, kaldega 2% majast eemale. Maapinda tehakse 30 cm sügavune ja sillutisriba laiune süvend, kuhu rajatakse killustik alus- mehaaniliselt tihendatud (elastusmoodul E1 ≥ 50 MPa) fr.4/16 100 mm , millele asetatakse EPS 120 Perimeeter Pluss 100 mm, seejärel tugevdatud kile, sängituskiht 40mm ning sillutiskivi 60mm . Soklikrohv ja maapinna vahe 50 mm, maapinnaga kokkupuutuvad pinnad tuleb krohvida kuni 5 cm üle maapinna ülemise serva, nt tootega Capatect-SockelFlex. Lisaks kaetakse sillutiskiviga olemasolev asfaltkatest sissepääsutee. Ümber sillutusriba taastada murukatte kasvupinnas, kasvumuld murukülviga (15 cm). Murukatte kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3 %. Kasvumuld peab olema mineraalne muld (pH 6,5 … 7,0), mis ei tohi sisaldada kive, killustikku, umbrohujuuri ega taimedele kahjulikke aineid. Muld on vajalik tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ega veelohkusid. Kasvumullana ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir on vaja ühtlustada ning tasanda niidukõlblikuks.

3.5 Sokkel Soklisein puhastada olemasolevast lahtistest kihtidest ja vajadusel tasandada krohvimördiga 0…50 mm. Peale korrastustöid katta sokkel soojustusega – 150 mm paksuse(SS-1) (osaliselt ka 50mm paksuselt (SS-2)) EPS Perimeeter Pluss 120-ga, plaat liimida ja tüübeldada. Sokliseina soojustusplaatide paigaldamist alustada ca 30 cm sügavuselt maa seest. Plaatide paigaldamiseks luua täpne horisontaaljoon. Sokkliplaadid paigaldada analoogselt fassaadi põhimahuga. Vaata sokli soojustusplaatide paigaldamist täpsemalt sõlmlahendustest. Väljastpoolt katta soojustatud sokkel viimistluskrohviga, kasutada hübriidsideaine ja nanokvarts osakestega kergkrohvi ThermoSan-Fassadenputze NQR K20. Sokli peale paigaldada uus veeplekk, tsingitud terasplekist 0,6 mm, serva üleulatus sokli seinast 30 mm, kalle vähemalt 15˚, tilganinaga - pikijätkud: ülekate 15 mm. Soklipleki kinnitus kruvidega (nt KFR puurkruvi ZN 4,2x19) s = 300 mm . Pleki ja seinaplaadi vahele isepaisuv vuugilint EPDM. Kuni esimese korruse akende ülaservani kasutada armeerimissegu CarboNit. Pulbriline komponent valada vedelkomponenti sisaldavasse anumasse, segada aeglaselt pöörleva seguriga (400 pööret/min) homogeenseks, tükkideta massiks. Komponentide kogused on täpselt välja arvestatud, seetõttu ärge lisage nendele enam midagi. Valmissegatud materjali kasutusaeg 20 °C juures on ca 30 minutit. Kõrgem temperatuur lühendab, madalam temperatuur pikendab materjali kasutusaega.




CarboNit tuleb kahe kihina peale kanda. CarboNiti esimene kiht alati hambulise servaga pahtlilabidaga kanga laiuselt pinnale kanda ja Capatect-Gewebe paanid vähemalt 10 cm ülekattega segu sisse suruda. Seejärel pind „märg-märjale” meetodil armeerimismassiga CarboNit veel kord üle pahteldada, nii et kangas oleks täielikult seguga kaetud. Aluskrohvi esimese kihi paksus peab olema vähemalt 5 mm, kusjuures kangas peab asetsema kihi välimises kolmandikus. Pärast ca 24-tunnist kuivamist (olenevalt ilmastikutingimustest) kantakse teine kiht CarboNiti samuti hambulise servaga pahtlilabidaga kanga laiuselt pinnale ja surutakse Capatect-Gewebe paanid vähemalt 10 cm ülekattega segu sisse. Seejärel pind „märg-märjale” meetodil armeerimismassiga CarboNit veel kord üle pahteldada, nii et kangas oleks täielikult seguga kaetud. Aluskrohvi teise kihi paksus peab olema vähemalt 3 mm, kusjuures kangas Capatect-Gewebe peab asetsema kihi keskel. Et värvitud pinna üksikute osade vahel poleks märgatavaid piirjooni, tuleb kogu pind katta „märg-märjale” meetodiga ühes tööetapis. Et säilitada toote spetsiaalseid omadusi, ei tohi Carbon-tooteid teiste toodetega segada. Löögikindlus CarboNit-iga: 50 džauli (kontrollitud 8 mm paksuse armeerimiskihi puhul, armeeritud 2 kihi CarboNitiga). Kontrollimise kohta lugeda RMI kontrollimisaruannet nr. 2007/14-15); palliviskekindlus vastavalt standardile DIN 18032; rahekaitse: vastupidavus rahele HW 5.

3.6 Fassaad

3.6.1 Üldist

Olemasolevad amortiseerunud aknad demonteeritakse. Kõik olemasolevad värskeõhuklapid likvideeritakse. Uute värskeõhuklappide asukoht määratakse ventilatsiooniprojektis.

Rekonstrueerimise eesmärki silmas pidades, saada välisseinte vajalik U-arvu (U≤0,20 W/m²K).

Eesmärgipärase U-arvu saamiseks on esitatud põhimõtteline lahendus fassaadi soojustuseks ja viimistluseks. Selle tagab terviklahenduse kasutamise nõudeid silmas pidades. Fassaadi põhimaht soojustada põhimahus soojusisolatsiooniga vahtpolüstürool 150 mm (nt EPS 60 Silver) (osaliselt kasutatakse ka õhemat soojustusplaati) liimimise ja mehhaanilise kinnituse abil. Tuletõkkesektsioonid tehakse jäiga mineraalvilla plaadiga nt. Isover FS 5+ – soklist min 2 m kõrguseni peab soojustus vastama A klassi tuletundlikkusele (mineraalvillsoojustus ).

Kasutada soojusisolatsiooni liitsüsteemi (nt SILS-B Caparol või analoog) ja kattekihina kasutada nanokvarts osakestega kergkrohvi Caparoli ThermoSan-Fassadenputz NQG (Nano-Quartz-Glitter) K20, tera suurus 2,0 mm.

Sokkel soojustada EPS 120 Perimeeter Pluss 150mm (osaliselt 50mm) ja krohvida (nt SILS-B Caparol või analoog) pinnad struktuurkrohviga nt. ThermoSan-Fassadenputz NQG K20 tera suurus 2,0




3.6.2 Eeltööd

Enne tööde alustamist eemaldada fassaadilt kõik paraboolid, küttekorstnad ja muud omavoliliselt paigaldatud esemed.

Enne materjali paigaldamist peavad täidetud olema järgnevad nõudmised:

• Tellingu kinnitusankrud (kui neid kasutatakse) peavad olema kinnitatud nii, et ankru silm oleks kaugemal kavandatavast soojustuse pinnast. Ankur peab olema väljapoole allapoole kaldu, et vesi ei tungiks tööde ajal süsteemi.

• Minimaalseim õhu- ja fassaadipinna temperatuur tööde teostamise ajal on +5˚C. Seda kogu ööpäeva vältel. Madalama õhutemperatuuri juures teostatavad tööd kooskõlastada tellijaga ja toimuvad töövõtja riisikol.

• Kaitsekiled eemaldatakse alles siis, kui materjal on läbinisti kuivanud. Kõik avad (uksed, aknad) on vaja katta kaitsekiledega.

• Kaitset vajavad ka kõik muud horisontaalpinnad (vahekatused, sillutis jm.), mis on segujääkide alla kukkumisel ohustatud. NB! Mitte unustada asjaolu, et kaitsekile peale kukkunud segu võib öösel sadama hakkava vihma tõttu ära määrida kaitstava pinna.

• Aluspind peab olema ühtlane, puhas, kuiv, tugev, kandev ja vaba nakkumist takistavatest ainetest. Kinni tuleb pidada ehitusteenuste töövõtu määrusest (VOB), C-osa, standard DIN 18 363, lõik 3. Olemasolev krohv täielikult eemaldada. Hallituse, sambla või vetikatega kaetud pinnad puhastada survepesuga seadusega kehtestatud eeskirju järgides. Pinnad pesta mikrobiotsiidlahusega Capatox ja lasta seejärel hästi kuivada. Tööstuslike heitgaaside ja tahmaga määrdunud pinnad puhastada survepesuga sobivaid puhastusvahendeid kasutades ja seadusega kehtestatud eeskirju järgides.

• Tellingute all kasutada ehituslikku kilet vältimaks olemasoleva pinnase määrimist ja reostamist. Tellingute paigaldamisel peab jälgima, et tagataks piisavalt suur vahemaa (töömaa) seinapinnani. Tellingute ankrud paigaldada kerge kaldega alt ülespoole, et vesi ei saaks tungida tüübli hülsidesse. Tüüblid paigaldada nii, et need jääksid isolatsiooni pealispinnaga tasapinnaliselt.

• Kõik soojustatud väliseina külge kinnituvad detailid (lipuvardad, sildid) demonteerida ja märgistada taaspaigalduse koht soojustatud välisseina külge. Hilisem detailide kinnitus peab olema süsteemne, nii et oleks välistatud vee pääs soojustussüsteemi sisse. Kergemad detailid võib kinnitada pikkade tüüblitega soojustussüsteemist otse läbi välisseinale. Raskemate detailide puhul tuleb ehitada aluskonstruktsioon.

• Lahtised osad seintes kinnitada segu abil. Pikemad jooksvad praod ankurdada keemiliste ankrute ja metallplaadiga.




NB! Üldise ehitusjärelevalve dokumentatsioonis on rangelt ette nähtud, et kasutada tohib vaid ühte süsteemi kuuluvaid materjale. Kõik üksikkomponendid, ka tarvikud, peavad kuuluma ühte süsteemi! Segasüsteemid, milles on kasutatud teisi tooteid, on keelatud. Need suurendavad kahjustuste tekkimise riski ja tootjagarantii kaotab kehtivuse.

Tööde teostamise esteetilisest välimusest: • Kõik ülespöörded vertikaalpinnale peavad algama ühelt joonelt. (märkida ette märkenööriga vms.) • Läbiviikude vormistus peab olema korrektne, st. et nurgad tuleb vormistada kahe külgneva

hüdroisolatsioonipaaniga – vältida nurkade lappimist. • Ülespöörde kõrgused läbiviikudel jne peavad olema ühekõrgused.

Nõuded ehitus-montaažitöödele

• Ehitustööde teostamise käigus tuleb kinni pidada käesolevast seletuskirjast, joonistest ja ehitusmaterjalide valmistajate poolt antud juhistest. Lisajoonised kooskõlastada tellijaga enne tööde alustamist.

• Kui käesolevas ehituskirjelduses on määratlemata tööviise või juhiseid, tuleb tööd teha hea ehitustava ja järelevalvet teostava isiku ettekirjutuste kohaselt

3.6.3 Välisseinad

Hoone välisseinad on tellisest. Välisseinaosalt eemaldatakse lahtised tellisekillud ja vajadusel teostatakse parandustööd. Välisseina soojustusplaatide paigaldamist alustada termoprofiilist soklisiinilt. Soklisiini paigaldamiseks luua täpne horisontaaljoon. Soklisiini esiserv moodustab fassaadijoone. Soklisiin kinnitada aluspinda tüüblite abil, sammuga ca 0,3 m, kasutada näiteks Capatect-Montage- Schlagschrauben kruvitüübleid. Tüübli nakkepikkus on min 35 mm. Soklisiini õgvendamiseks kasutada soklisiini ja seina vahel plastseibe nt. CapatectDistanzstücken paksusega 3, 5, 10 ja 15 mm. Soklisiinide omavaheline lõtk peab olema 2 - 3 mm. Nende vahele paigaldatakse liiteklamber Capatect-Sockelschienen-Verbinder, mis hoiab siini kohakuti. Mitte mingil juhul ei tohi siine ühendada neid üksteise peale asetades. Soklisiini ümber nurga keeramisel ei ole lubatud lõpetada siini nurgas. Siin tuleb lõigata 90° sälk ning painutada siis täisnurka. Soklisiin peab täpselt sobima soojustusmaterjali paksusega, ei tohi kasutada soojustusmaterjalist kitsamaid või laiemaid siine.

• Soojustustooted tuleb ehitusplatsile toimetada kaitstuna mehaaniliste vigastuste, märgumise ja määrdumise eest.

• Ehitusplatsil tuleb tooteid säilitada kaitstuna kahjustumise eest.




• Ladustamisel tuleb järgida tootja kirjalikke juhiseid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata soojustustoodete kaitsmisele niiskuse eest.

• Soojustuse alus peab olema kuiv, pindadel ei tohi olla vett jääd ega lund. • Märgunud või kahjustunud soojustusplaadid asendatakse uutega. • Soojustus peab olema paigaldatud nii, et see liitub tihedalt ümbritsevate tarinditega, soojema pinnaga

ja teiste soojustustega. • Soojustoodete suurus tuleb valida nii, et välditakse asjatuid liitekohti. • Jääktükke ei tohi kasutada põhilise soojustusena. Jääktükke võib kasutada kohtades, kus nende

kasutamine ei tekita asjatuid liitekohti. • Soojustuse sisse või selle pinnale paigaldatavad korrosiooniohtlikud metallosad, nagu torud ja nende

läbiviigud, tuleb korrosiooni eest kaitsta. • Liitekohad ja liitumine ehitisosadega tuleb soojustada tihedalt. Tihendamiseks kasutada villajääke. • Paigaldatud soojustus tuleb kahjustuste eest kaitsta vahetult peale valmimist. • Tööde katkestamise korral tuleb kasutada ajutist kaitset selliselt, et oleks välistatud soojustuse

märgumine nii sade- kui ka pealevalguvast veest tingituna. • Soojustust ei tohi isegi ajutiselt koormata nii, et ületatakse soojustusmaterjalile lubatud pinged või

koormused. • Vajadusel tuleb soojustuse peale ehitada kandetarinditele toetuv käigusild.

3.6.4 Soojustusplaatide paigaldus

Soojustusplaate tuleb hoida niiskuse ja päikese eest kaitstud kohas, võimaldades neil vabalt tuulduda. Läbivettinud või muul moel kahjustatud plaate ei tohi kasutada.

3.6.5 Liimi ettevalmistamine:

Plaatide liimimiseks kasutada nt. Capatect Klebe- und Armierungsmasse 133 Leicht mineraalset kuivsegu. Kuivsegule lisatakse käsitsi töötlemisel ettenähtud veekogus ja segatakse segistiga ühtlaseks, klimpideta,taignataoliseks massiks. Ilmastikuoludest sõltuvalt on mass töödeldav umbes 2 kuni 4 tundi. Juba kõvastunud massi ei tohi mingil juhul täiendava vee lisamisega “kasutatavaks” muuta. Masinaga segamisel peab masin vastama teatud nõuetele, võimalikud on järgmised kombinatsioonid: kotitäitega läbijooksusegaja, silo või konteineri läbijooksusegaja, läbijooksusegaja kombineeritud pumbaga (avatud süsteem), krohvimismasin (suletud süsteem). Liim segada anumas põhjalikult läbi ja vajadusel reguleerida konsistentsi vee lisamisega.




3.6.6 Plaatide liimimine:

EPS plaatidele kanda liimsegu plaadi tagaküljele triip-punkt meetodil (ümberringi mööda plaadi serva kanda ca 5cm laiused liimribad, plaadi keskele kanda 3 (kolm) peopesa suurust liimilaiku). Pealekantava liimsegu kogust ja paksust tuleb vastavalt aluspinna omadustele nii varieerida, et nakkuv kontaktpind moodustaks vähemalt 40%. Kivivilla plaatidele tuleb liimimass kanda kammiga täispinnaliselt. Iga soojustusplaat peab olema sõltumatult fikseeritud liimiga aluspinnale. Plaadid peavad olema liimitud õhutihedalt. Ebatasase aluspinna korral paigaldatakse soojustusplaadid seinale kleepsegu-pätsikestega. Sel juhul kehtivad järgmised nõuded:

• Nakkepind soojustuse ja seina vahel peab olema vähemalt 50% (soovitatavalt 6...8 segupadjakest soojustusplaadi taga).

• Soojustusplaatide äärtele kantakse liimisegu riba kogu perimeetri ulatuses ja keskele kantakse mõned liimitäpid.

• Esimesel soojustusplaatide ringil ümber maja tuleb lisaks segupätsikestele panna kleepsegu, ka ühtlase vaaluna soojustusplaadi servale. Nii välditakse lahtise õhukanali (tühimike) teket soojustuse servades ja välisõhk ei pääse soojustuse taha seina jahutama. Selline „suletud perimeeter“ tuleb teha vähemalt iga 2,5 kõrgusemeetri järel – nii hoitakse ära õhuringlus välisseina sees.

• Õhkvahe soojustusplaadi ja seina vahel ei tohi olla suurem kui 20 mm (üksiku väikse läbimööduga lohu korral maksimaalselt 30 mm).

Kõikide isolatsiooniplaatide puhul peab esimese soklisiinile paigaldatava plaadirea juures jälgima, et plaadid oleksid kindlalt paigaldatud siini esimese servaga tasa. Mingil juhul ei tohi siin vähese liimimassi tõttu jääda soklisiin plaadist ettepoole. Kui väliseina kõverus ületab +/- 10 mm tuleb kasutada vastavalt kas õhemaid või paksemad isolatsiooniplaate. Kindlasti ei tohi seina ebatasasuste ühtlustamiseks kasutada paksemat liimikihti või liimida soojustusplaate mitmes kihis. Plaatide kleepimist alustatakse maja ühest alumisest nurgast. Plaadi vertikaalvuugid ei tohi sattuda kohakuti, nihe peab olema vähemalt 150 mm. Nurgaplaadid peavad lõppema üle ühe plaadi samas seinas. Ukse- ja aknaavade nurkadesse ei tohi jääda soojustusplaatide vertikaal- ega horisontaalvuuke. Paigaldusel jälgida, et plaatide vuugivahedesse ei jääks õhuvahesid ega liimi jääke, et vältida külmasildasid. Montaaživigadest tekkinud vuugid tuleb täita sama soojustusmaterjaliga või täita Capatect-Füllschum B1 täitevahuga. Vuuke täidetakse alates 2 mm laiuselt. Mineraalvillast plaate lihvida ei tohi. Akna- ja uksepalede isolatsiooni paigaldamisel tuleb valida sellise paksusega plaadid, et mõlemale poole jääks võrdne nähtav raamilaius.




3.6.7 Plaatide tüübeldamine:

Kui soojustusplaadi liim on kuivanud (ca 1 - 3 päeva) võib alustada kinnitustüüblite paigaldusega(Capatect-Klebe- und Armierungsmasse 133 kuivab hüdratatsiooni kaudu ja füüsikaliselt, s.t. lisatud vee aurustumise kaudu. Seetõttu on eelkõige jahedatel aastaaegadel ja kõrge õhuniiskuse korral kuivamisaeg pikem). Kasutada roostekindlast metallist südamikuga sertifitseeritud nael- ja kruvitüübleid näiteks Capatect-Universaldübel 052. Tüüblid peavad omama vastavat ETA-sertifikaati. Tüübli kruvipea kaitstakse plastkapsliga, et niiskus ei pääseks metallosani ning et vähendada külmasilda. Tüüblid paigaldada plaatide vertikaal- ja horisontaalvuukide kokkupuutekohtadesse ning kaks plaadi keskele. Orienteeruvalt 4,5 tk/m². Tüüblid tuleb paigaldada nii, et tüübli taldrik oleks soojustusmaterjaliga süvistatult. Süvistatud paigaldamisel kaetakse tüüblitaldrik polüstüroolist või mineraalvillast Capatect-Universaldübel-Rondelle PS/MW kettaga. Süvistatud paigaldusel χ =0,001 W/K

Pöörata tähelepanu asjaolule, et nurga tsoonis (1,5m laiuselt) tuleb teostada tihedam tüübeldus! Tüüblite kinnitusskeemi arvutamisel on arvestatud tüüblite väljatõmbetugevusega (koormusklass) minimaalselt 0,35kN. Tüübeldamisel jälgida, et kõik tüüblid oleks aluspinnas korralikult kinni. Vähimagi kahtluse korral tüüblite kinnituse kvaliteedi suhtes, on tellijal, tehnilisel- või omanikujärelvalvel õigus nõuda lisatüüblite paigaldamist. Tüüblite paigaldamine: Süvistatud paigaldus

1. puurida augud Ø 10 mm

2. puurimisaugu sügavus: massiivses seinaehitusmaterjalis: > 50 mm poorbetoonis: > 90 mm

3. puurimisauk puhastada tolmust ja puurimisel tekkinud purust 4. keerata kruvi sisse kasutades vastavat seadet ja paigaldustööriista (Capatect-Universaldübel-

Tool) Bit Torx T30 K abil. Tööriista abil lõigatakse soojustusplaati ringikujuline sisselõige ja tüüblitaldrik paigaldatakse ca 20 mm sügavusele.

5. juhul kui tüübel ei ole aluspinda korrektselt kinnitunud, siis tüübli süvistamine ei toimi. Sellisel juhul paigaldada paraja vahemaa järel uus tüübel.

6. paigaldada Universaldübel-Rondelle tablett (PS või MV)

3.6.8 Soojustusplaatide armeerimine

Välisnurki ja servi tuleb kaitsta mehaaniliste vigastuste eest. Kasutada näiteks Capatect-Rolleck tugevdatud klaaskangas-nurgaprofiili. Capatect-Rolleck paigaldatakse nurkadele täispinnaliselt (mitte punktidena) näiteks




Capatect Klebe- und Armierungsmasse 133 Leicht armeerimis- ja liimseguga. Ühenduskohad paigaldada 10cm ülekattega. Selles alas sisetugevdus vastavalt eemaldada. Aknapalede tegemisel lõigata üks külg vastavalt palesügavusele. Armeerimiskihi tegemisel paigaldada kangas Capatect-Gewebe 650/110 kuni nurgani, aga mitte ümber nurga. Nurgavõrk ja pinnavõrk paigaldada mõlemal küljel ca 10cm ülekattega. Kõigi fassaadiavade nurkadesse (aknad, uksed) paigaldada diagonaalselt lõigatud võrgutükid täiendavaks tugevdamiseks, kasutada näiteks Capatect-Diagonalarmierung 651/00. Fassaadi põhimahu armeerimiseks kanda armeerimissegu Capatect Klebe- und Armierungsmasse 133 Leicht armeerimisvõrgu paani laiuselt soojustusplaadile, nii et segu paksus moodustaks umbes 2/3 lõplikust kihipaksusest. Armeerimisvõrk Capatect-Gewebe 650 suruda sirgelt, ilma kortsudeta segu sisse. Järgmised paanid paigaldada umbes 10 cm ülekattega. Seejärel armeerimisvõrk „märgmärjale“meetodil üle pahteldada, nii et võrk oleks üleni seguga kaetud. Armeeritud kihi üldpaksus ca 5mm. Kuni esimese korruse akende ülaservani kasutada armeerimissegu CarboNit. Pulbriline komponent valada vedelkomponenti sisaldavasse anumasse, segada aeglaselt pöörleva seguriga (400 pööret/min) homogeenseks, tükkideta massiks. Komponentide kogused on täpselt välja arvestatud, seetõttu ärge lisage nendele enam midagi. Valmissegatud materjali kasutusaeg 20 °C juures on ca 30 minutit. Kõrgem temperatuur lühendab, madalam temperatuur pikendab materjali kasutusaega. CarboNit tuleb kahe kihina peale kanda. CarboNiti esimene kiht alati hambulise servaga pahtlilabidaga kanga laiuselt pinnale kanda ja Capatect-Gewebe paanid vähemalt 10 cm ülekattega segu sisse suruda. Seejärel pind „märg-märjale” meetodil armeerimismassiga CarboNit veel kord üle pahteldada, nii et kangas oleks täielikult seguga kaetud. Aluskrohvi esimese kihi paksus peab olema vähemalt 5 mm, kusjuures kangas peab asetsema kihi välimises kolmandikus. Pärast ca 24-tunnist kuivamist (olenevalt ilmastikutingimustest) kantakse teine kiht CarboNiti samuti hambulise servaga pahtlilabidaga kanga laiuselt pinnale ja surutakse Capatect-Gewebe paanid vähemalt 10 cm ülekattega segu sisse. Seejärel pind „märg-märjale” meetodil armeerimismassiga CarboNit veel kord üle pahteldada, nii et kangas oleks täielikult seguga kaetud. Aluskrohvi teise kihi paksus peab olema vähemalt 3 mm, kusjuures kangas Capatect-Gewebe peab asetsema kihi keskel. Et värvitud pinna üksikute osade vahel poleks märgatavaid piirjooni, tuleb kogu pind katta „märg-märjale” meetodiga ühes tööetapis. Et säilitada toote spetsiaalseid omadusi, ei tohi Carbon-tooteid teiste toodetega segada. Löögikindlus CarboNit-iga: 50 džauli (kontrollitud 8 mm paksuse armeerimiskihi puhul, armeeritud 2 kihi CarboNitiga). Kontrollimise kohta lugeda RMI kontrollimisaruannet nr. 2007/14-15); palliviskekindlus vastavalt standardile DIN 18032; rahekaitse: vastupidavus rahele HW 5.




3.6.9 Kruntimine

Nakkuvust parandava eelviimistluse tegemiseks, mis oluliselt hõlbustab viimistluskrohvi pealekandmist ja struktureerimist ning võimaldab suuri pindu kiiremini katta kasutada Putzgrund 610 kruntvärvi. Kruntvärv toonida viimistluskrohviga samasse tooni.

3.6.10 Viimistluskrohv

Viimistluskrohvina kasutada hübriidsideaine ja nanokvarts osakestega kergkrohvi ThermoSan-Fassadenputze NQG K20 Pakendi sisu aeglaselt pöörleva seguriga põhjalikult läbi segada. Konsistentsi reguleerimiseks võib segu vajaduse korral veega lahjendada; käsitsi pealekandmise puhul kuni 1%, pritsiga pealekandmise puhul kuni 2%. Krohv roostevabast terasest kellu abil kogu pinnale kanda ja siledaks tõmmata. Vahetult selle järel töödelda pealekantud krohvi plastist silekellu või hõõrutiga. Kraapekrohvi struktuuri saamiseks kujundada krohvi ühtlaste ringikujuliste liigutustega. Töövahendi valik mõjutab pealispinna profiili karedust, seetõttu kasutada struktureerimiseks alati samu töövahendeid. Pritsimistehnikas pealekandmisel peaks rõhk olema 0,3 – 0,4 MPa (3-4 bar). Pritsimistehnika kasutamisel tuleb eriti hoolikalt jälgida, et materjal kantaks pinnale ühtlaselt ja tellingukinnituste juures ei tekiks materjali kattumist. Ühtlase struktuuri saamiseks peaks tervikpindu viimistlema alati üks ja sama tööline, et vältida erinevast käekirjast tulenevat struktuuri ebaühtlust. Piirjoonte vältimiseks krohvipinna üksikute osade vahel peab igal tellingul töötama piisav arv krohvijaid. Krohv kanda pinnale “märg-märjale” meetodiga ühes tööetapis. Looduslike täiteainete kasutamise tõttu võivad värvitoonid vähesel määral erineda. Seetõttu tuleb tervikpindadel kasutada ühe ja sama tootenumbriga materjali või erinevate tootenumbrite puhul kogu kasutatav materjal eelnevalt kokku segada. Krohvi pealekandmise ja kuivamise ajal ei tohi õhu ja aluspinna temperatuur langeda alla +5 ºC ega tõusta üle +30 ºC. Mitte kanda materjali pinnale otsese päikesekiirguse, tugeva tuule, udu või kõrge õhuniiskuse korral. 20 ºC ja 65% suhtelise õhuniiskuse juures on krohvkatte pealispind kuiv 24 tunniga. Täiesti kuiv, koormust taluv 2–3 päeva pärast. Krohv kuivab füüsikaliselt, st vee aurustumise teel. Seetõttu on jahedatel aastaaegadel ja kõrge õhuniiskuse korral kuivamisaeg pikem. Värvitoone vaata vaadetelt.




3.6.11 Fassaadile kinnituvad detailid (lipuvardad, sildid)

Kergemad detailid (sildid, maja nr jne) kinnitada seinale tüüblite (nt plasttüübel 60 mm EJOT spiraaltüübel) abil pärast fassaadi lõpliku viimistlemist. Tüübel keeratakse soojustuse sisse, ava täidetakse osaliselt ilmastikukindla fassaadimastiksiga ning seejärel kinnitatakse tüüblisse paigaldatav detail. Tüübli küljes olev tihend ning lisatav mastiks peavad tagama süsteemi veetiheduse. Spiraaltüüblite arv valitakse vastavalt kinnitatava detaili kaalule ning tootja poolt määratud kandevõimele. Lipuhoidja kinnitada 4 keermelatiga, puurida 10∅ puuriga läbi soojustuskihtide olemasolevasse kivikonstruktsiooni min 80mm sügavused augud. Puuritud auku asetada keemilise ankru (nt keemiline ankur VPK8),seejärel lüüa keermelatt sinna auku kinni. Ankru koormamine on lubatud pärast ettenähtud kõvenemis ja geelistumisaja möödumist. Mutrid (fikseerivad mutrid) keerada mõõduka tugevusega vastu seibi selliselt, et need üleliia ei koormaks krohvitud välisseina. Seejärel paigaldada lipuhoidja ja kasutada lõppkinnituseks kübarmuttereid M10 (keerata tugevalt, et detail jääks fikseeritud asendisse). • Detailide, mille asukoht ei ole projektis määratud, kinnitamine fassaadile tuleb kooskõlastada

korteriühistuga • Detailid peavad olema kinnitatud ja tihendatud nii, et vesi ei pääseks süsteemi. • Tihendamiseks kasutada süsteemselt sobivat polüuretaan-bituumentihendit ja/või

polüuretaani baasil tihendusmassi. • Kõik detaili kinnitusosad peavad olema kaldega alla väljapoole, et vesi ei tungiks süsteemi.

3.6.12 Aknad

Hoone renoveerimise käigus vahetada kõik amortiseerunud aknad uute kolmekordsete PVC akende vastu, mille U≤0,8 W/m2K. Vahetatavad aknad märgitud vaadetel.

Kõik vahetatavad aknad paigaldada olemasolevale kohale. Akna lendgid kaetakse soojustusega min 2/3 ulatuses. Avatäidetel kasutada auru- ja tuuletõkkelinte, mis

parandavad soojapidavust ja õhutihedust (nt. Penosil Premium Sealing Tape Internal – aurutõke ja External – tuuletõke ). Akna sellega piirduva konstruktsiooni vahelised vuugid tihendada elastrse polüuretaanvahuga (elastsustegur >35%, vähese järelpaisumisega, soojusjuhtivus 25…30 mW/mK, tõmbetugevus 0.065N/mm2 (DIN 53455), temperatuuritaluvus -40 C…+90 C (pikaajaliselt). Montaaživahuga täita kogu akna ja piirdekonstruktsiooni vahele jääv ruum

Avatäidete lisaarmeering nurkade ja avade ümber ning soojustuse nurkade kaitseks paigaldada klaaskangas-nurgaprofiil.

Aknapõsed ehitada niiskuskindlamast kipsplaadist nt. GKBI, pahteldada, ning värvida valgeks. Tuleb arvestada, et olemasolevate aknalaudade eemaldamisel võidakse kahjustada olemasolevat aknaalust seina,




seega tuleb vajajdusel teostada krohviparandusi alumisele seinaosal, et lõpptulemuseks oleks elanikule vastuvõetav.

3.6.13 Välisuksed

Amortiseerunud välisuksed vahetada uute metallist uste vastu U=1,4 W/m2K. Välisuksed paigaldada olemasolevale kohale. Avatäidetele paigaldada auru- ja tuuletõkkelinte, mis parandavad soojapidavust ja õhutihedust (nt. Penosil Premium Sealing Tape Internal – aurutõke ja External – tuuletõke ).

3.6.14 Veeplekid

Senised akende all asuvad veeplekid eemaldatakse ja asendatakse kõigi akende all eraldi paiknevate plekkidega (veepleki paksus min 0,6 mm, Pural kattega,) Veepleki pikkus valida nii, et peale pleki otste üles valtsimist oleks võimalik külgpalede ülekate plekile vältimaks vee sattumist pale ja plekiservade vahele. Veeplekk kinnitada kruvide või tõmbneetidega, mille vahekaugus on ca 300 mm. Veepleki ja müüritise vahe täita polüuretaanvahuga. Veeplekk paigaldada min. 15 kraadise kaldega, uued veeplekid, mille ääred peavad olema üles pööratud min 15 mm ja mille paigaldus peab olema hermeetiline/veetihe.

3.6.15 Siseviimistlus

Peale avade vahetamist teostada siseviimistlustööd – paigaldada uued aknalauad ja teostada akna-ja ustepõskede parandustööd. Akende soojustusse toomisel paigaldada uued aknalauad, PVC aknalauad nt. REHAU, värvus valge. Minimaalse paksusega 20mm. Aknalaua paigaldus teostada seestpoolt vastu akna alusprofiili. Aknalaud paigaldada u. 2 kraadise kaldega ruumi suunas, et juhtida aknalaualt ära sinna sattunud juhuslik vesi. Aknalaud kiiluda tagumisest servast ühtlaselt vastu akna alumist lengi ja esiserv toestatakse kandeklotsidega. Aknalaua fikseerumine tagada kiilude, polüstüretaanvahu ning siseviimistluse käigus aknalaua servade katmisega. Aknapõsed ehitada niiskuskindlamast kipsplaadist nt. GKBI, pahteldada, ning värvida valgeks. Tuleb arvestada, et olemasolevate aknalaudade eemaldamisel võidakse kahjustada olemasolevat aknaalust seina, seega tuleb vajajdusel teostada krohviparandusi alumisele seinaosal, et lõpptulemuseks oleks elanikule vastuvõetav. Peale radiaatorite demonteerimist teostada viimistlustööd (paigaldada kipsplaat ning viimistleda ka radiaatori tagaseinale enne uue radiaatori paigaldamist. Sisetööde kvaliteet vastavalt Ehitustööde Üldistele Kvaliteedinõuetele RYL 2013 - 2.klass .

3.6.16 Lodžad

Lodžadel eemaldada olemasolev laudis, paigaldada uus hööveldatud laudis 100x22 Paigaldada uus veelaud 50x100 ning kruntida ja värvida. Põrandatele parandustöid ette ei nähta. Lodža laed armeerida ja krohvida analoogselt fassaadile.




3.6.17 Välistrepid

Olemasolevatelt välistreppidelt eemaldada lahtine betoonikiht ning paigaldada pesubetoonplaat 40mm.

3.7 Katused

Korterelamu katus rekonstrueeritakse. Katus soojustatakse täiendavalt EPS60 Silver 2x150 mm ja kaetakse tuulutussoontega villaga nt. OL-TOP 50 mm. Projekteeritavaks katusekatteks on SBS rullmaterjal. Alumise kihina kasutada SBS Unifleks EPP 4,0 ning peamise kihina SBS Unifleks EKP 5,0 pealiskihti. Eeltööd:

• Katusele tekkinud auru- ja veekotid tuleb avada ja kuivatada. • Kui katusel leitakse kohti, kus olemasolev hüdroisolatsioon on läbivettinud, siis tuleb sellised kohad

eemaldada ja alus kuivatada ning taastada aluskihi hüdroisolatsiooniga aurutõke. • Katuselt tuleb eemaldada kõik liigne kooskõlas tellijaga (vanad antennid, antenni alused,

mittevajalikud läbiviigud jms.) • Katus tuleb enne tööde alustamist koristada prahist. • Lahtine ruberoid või modifitseeritud bituumenkate ülespööretelt vm. katuseosadelt tuleb

eemaldada. • Vajadusel raudbetoonpaneelis olevate avade õhutihedalt sulgemine. Suletud avaused katta

modifitseeritud bituumenrullmaterjaliga. • Kõik hüdroisoleeritavad betoon-, kivi- ja metallpinnad tuleb töödelda bituumenkrundiga. • Olemasolevate trepikodade kandeseintes asuvate ventilatsioonikorstnate lammutamine olemasoleva

katusepinnaga samasse tasapinda, katta SBS aluskihiga ning seejärel kaetakse soojusutusplaatidega.

3.7.1 Katusekalle

Olemasolevad katusekalded on 1/50, uus katusekate paigaldatakse sama kaldega. Järgida,et uue katuse kalle ei ole väiksem kui 1/60

• Katusekalded parandada nähtavates lombikohtades • Kalded parandada tasandusseguga.

3.7.2 Aurutõkestus

Aurutõkkena peab toimima vana hüdroisolatsioon.




Kui vana hüdroisolatsioonipinda avatakse või osaliselt eemaldatakse, samuti läbiviikude teostamisel, tuleb lahtilõigatud kohad hüdroisolatsioonimaterjaliga taastada, et oleks tagatud vana katuseosaga võrdne aurutõkestus. Läbiviigud vanast hüdroisolatsioonist (N: kohad, kust kahjustatud kate on eemaldatud) tuleb tihendada nii, et oleks tagatud põhipinnaga samaväärne aurutõkestus. Juhtmete ja peenikeste torude läbiviimiseks katusekonstruktsioonist kasutatakse spetsiaalseid läbiviigutorusid nn. luigekaelu.

3.7.3 Soojustus

Hüdroisolatsiooni aluspinnana paigaldada põhisoojustusele 50 mm paksused tuulutus- ja punnsoontega varustatud kõvavillplaadid Isover OL-TOP 50, koormustaluvus 60 kPa . Põhisoojustuse - EPS60 Silver 2x150 mm . Soojustusmaterjalid paigaldada nii, et kummaski kihis ei tekiks plaatide nurkade liitumisel ristmustrit (neli nurka ühes kohas). Soojustuse ja hüdroisolatsioon kinnitusena kasutada katusekinnituseks ette nähtud plastist teleskooptüübleid.

• Soojustustooted tuleb ehitusplatsile toimetada kaitstuna mehaaniliste vigastuste, märgumise ja määrdumise eest.

• Ehitusplatsil tuleb tooteid säilitada kaitstuna kahjustumise eest. • Ladustamisel tuleb järgida tootja kirjalikke juhiseid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata soojustustoodete

kaitsmisele niiskuse eest. • Soojustuse alus peab olema kuiv, pindadel ei tohi olla vett jääd ega lund. • Märgunud või kahjustunud soojustusplaadid asendatakse uutega. • Soojustus peab olema paigaldatud nii, et see liitub tihedalt ümbritsevate tarinditega, soojema pinnaga

ja teiste soojustustega. • Soojustoodete suurus tuleb valida nii, et välditakse asjatuid liitekohti. • Jääktükke ei tohi kasutada põhilise soojustusena. Jääktükke võib kasutada kohtades, kus nende

kasutamine ei tekita asjatuid liitekohti. • Soojustuse sisse või selle pinnale paigaldatavad korrosiooniohtlikud metallosad, nagu torud ja nende

läbiviigud, tuleb korrosiooni eest kaitsta. • Liitekohad ja liitumine ehitisosadega tuleb soojustada tihedalt. Tihendamiseks kasutada villajääke. • Paigaldatud soojustus tuleb kahjustuste eest kaitsta vahetult peale valmimist. • Tööde katkestamise korral tuleb kasutada ajutist kaitset selliselt, et oleks välistatud soojustuse

märgumine nii sade- kui ka pealevalguvast veest tingituna. • Soojustust ei tohi isegi ajutiselt koormata nii, et ületatakse soojustusmaterjalile lubatud pinged või

koormused.




• Vajadusel tuleb soojustuse peale ehitada kandetarinditele toetuv käigusild. • Soojustuse kogupaksus peab jääma minimaalselt 350mm.

3.7.4 Katuse tuulutus

Tuulutuse peakanalile paigaldatakse alarõhutuulutid vahekaugusega u. 6000 mm. Esimene tuuluti paikneb otsa seinast 3000 mm kaugusel. Tuulutite ja peakanalite paiknemine on toodud joonisel ’’Katuse plaan’’. Katuseosadel, kus tuulutuskanalid on vertikaalsete takistustega (N: ventilatsiooni läbiviigud. katuseluugid) lõigatud, tuleb moodustada tuulutussoontega risti olevad abikanalid. Viimased lõigatakse ühtse joonena põhisoojustusse, mõlemale poole takistust ühesuguse pikkusega. Abikanalid peavad olema vähemalt 50 cm takistusest pikemad.

3.7.5 Hüdroisolatsioonimaterjalile esitatavad nõuded

ÜLDNÕUDED:

• Valmis hüdroisolatsioon peab olema veetihe. • Vuukide, liitekohtade ja muude katkestuskohtade tihedus peab olema ümbritseva põhiisolatsiooniga

sama tihe . • Toru läbiviigud peavad olema varustatud kummitihendite ja surverõngastega. • Hüdroisolatsioonimaterjal peab 10 aastase kasutusea jooksul kahjustamatult vastu pidama vee, jää,

happevihma ultraviolettkiirguse ja muude keskkonnamõjude koormustele. • Hüdroisolatsiooni aluspind peab olema puhas ja kuiv. • Hüdroisolatsioonitöid teostavatel töölistel peab olema vastav koolitus ja kehtiv tuletöökaart. • Tööde järjekord ja valmisosade kaitse planeeritakse nii, et sadeveed ei pääseks tarinditesse. • Töö katkestamisel tuleb pooleliolevat tarindit ja valmis hüdroisolatsiooni kaitsta. • Ehitusaegsed käiguteed ja seadmete paigalduskohad tuleb kaitsta koormusttaluvate plaatidega, et

oleks välistatud hüdroisolatsiooni- ja soojustusmaterjalide kahjustused. • Rullmaterjal peab kinnituma alusele ja teineteise külge nii, et nende vahele ei jää õhukotte või vett. • Keevisbituumenit peaks ülekattevuukidest välja valguma 5-10 mm, kuid mitte rohkem kui 15mm. • Hüdroisolatsioonipaanid peavad olema paigaldatud selliselt, et vesi voolaks üle ülekattevuugi, mitte

vastu vuuki • Kohtades kus pole võimalik vastuvuuke vältida, tuleb paigaldada hüdroisolatsioon nii, et selliseid

ülekatteid oleks võimalikult vähe.




• Külgülekate mõlemal kihil peab olema 100 mm, risti ülekate vähemalt 150 mm. • Risti ülekatted ei tohi asetseda ühel joonel, vaid peavad olema üksteise suhtes vähemalt 150 mm

nihutatud. • Kasutatav paigaldusmeetod peab ühtima tootjatehase juhistega (keevitatav, liimitav,

kuumaõhupuhuriga vms.). Kahekihiline

• Kahekihilisel hüdroisolatsioonil peab olema eri kihtide paanide asetus selline, et ei tekiks kattuvaid vuuke.

• Kahekihilise hüdroisolatsiooni materjalid peavad vastama kaldel 1:50, või lähedasel sellele, aluskihil vähemalt MBK-3 klassi nõuetele, kombineerituna MBK-1 klassi pealiskihiga või olema mõlemad, nii alus- kui pealiskiht, vähemalt MBK-2 klassile vastav.

• Pealiskihi rullmaterjali pinnamass peab olema vähemalt 5000 g/m2 ja aluskihil 4000 g/ m². Mõlemad kihid peavad olema varustatud polüestertugikangaga kaal minimaalselt 160g/m²

3.7.6 Hüdroisolatsiooni ülespöörded

Hüdroisolatsiooni ülespöörded seintele tehakse vähemalt 300 mm valmiskatuse pinnast. Kohtades, kus ei ole võimalik hüdroisolatsiooni nõutud kõrguseni viia, tuleb teha hüdroisolatsiooni ülespöörded maksimaalse võimaliku kõrgusega. Hüdroisolatsiooni ülespöörded tuleb välja lõigata ja tuleb teostada risti materjalipaanist, mitte pikki paani. Hüdroisolatsiooni ülespöörete mõlemad nurgad tuleb tagasi lõigata. Ventilatsioonikorstnate ülespöörded teostada valmiskatusest vähemalt 300 mm kõrgemad. Hüdroisolatsiooni ülespöörde ülaserv tuleb kindlustada plekiga ja tihendada mastiksiga. Kõik metall-, betoon-, kivi- ja asbesttsementpinnad tuleb töödelda bituumenkrundiga.

3.7.7 Ventilatsioonikorstnad

Olemasolevad ventilatsioonikorstnad laduda Fibo3 ploki jagu kõrgemaks. Ventilatsioonikorstnatele paigaldatakse peale väljatõmbeventilaatorid. Kõik kanalisatsiooni tuulutustorud vahetada. Kõik läbiviigud peavad olema veekindlad.

3.7.8 Tööde teostamise esteetilisest välimusest




• Kõik ülespöörded vertikaalpinnale peavad algama ühelt joonelt. (märkida ette märkenööriga vms.) • Läbiviikude vormistus peab olema korrektne, st. et nurgad tuleb vormistada kahe külgneva

hüdroisolatsioonipaaniga – vältida nurkade lappimist. • Ülespöörde kõrgused läbiviikudel jne peavad olema ühekõrgused.

3.7.9 Bituumenmaterjali paigaldamine

• Bituumenrullmaterjalide paigaldamist keevitusmeetodil teostatakse propaan-gaasipõleti abil. • Katusekate rullitakse lahti ettevalmistatud katusepinnale, alustades katuse madalamastk ohast

(veeäravoolukoht) kõrgemas suunas. • Seejärel rullitakse pool rulli ühest otsast kokku ning alustatakse rulli kinni keevitamist. Selleks

kuumutatakse gaasipõleti leegiga rulli alumine pool kuni bituumeni sulamistäpini, rullides samaaegselt rulli lahti ja surudes seda katusepinna külge. Sulanud bituumeni tahenedes toimub bituumenkatte nake aluspinnaga. Sama korratakse rulli teise poolega.

• Vältimaks nurkade kokkukuhjumist nihutatakse järgmine rull eelmise algusest ettepoole ja alumise nurk lõigatakse ülekatte ulatuses 45 kraadi all ära.

• Paanide ühendused tehakse piki ülekattega 8-12 cm ja otsa ülekattega 12-15 cm. Ühenduskohad keevitatakse kinni eraldi, surudes vuugikellu või vuugirulliga ülekatte serva alt välja sulanud bituumeni ühtlase vuugi.

3.7.10 Katusekatted

Projekteeritavaks katusekatteks on SBS rullmaterjal. Alumise kihina kasutada SBS Unifleks EPP 4,0 ning peamise kihina SBS Unifleks EKP 5,0 pealiskihti

3.7.11 Parapet

Olemasolevad katted eemaldatakse kuni olemasoleva konstruktsioonini. Parapeti ja pleki kinnituskonstruktsioon ehitatakse kõrgemaks Fibo plokkidest ( min 300 mm). Olemasoleva kiviseina ning puidu vahele paigaldada hüdroisolatsioon. Kasutada kuiva puitu, kvaliteediklass B. Puidu vahelt soojustada min.villaga.. Puitkarkass immutada nt Pinotex Impraga, klass AB. Kasutada tööstuslikku immutust. Puitsõrestiku peale paigaldada niiskuskindel vineer 12 mm ning paigaldada parapetiplekid. Parapetile anda kalle 1:6 maja poole. Parapett katta Pural kattega 0,6mm plekiga. Värvitooni vaata vaadetelt.




3.7.12 Pääsud katusele

Trepikoja katusepääs rekonstrueeritakse. Katuseluugid asendatakse soojustatud ja õhkamortisaatoritega varustatud katuseluugiga. Olemasolev ava ehitada kõrgemaks, min. soojustuskihi paksuse võrra. Kandvaks konstruktsiooniks Fibo3 100 mm, välimisel küljel immutatud ( immutusklass AB ) puitprussid, vahel 50 mm kivivillaga nt. Isover FS5+. Prussile kinnitada niiskuskindel vineer 18 mm , vineer kaettud sarnaselt katusele (2xSBS).

3.7.13 Vihmaveesüsteemid

Olemasolevad katusepealsed vihmavee äravoolulehtrid asendada Maleko Universal Extra Long lehtritega (pikkus 485 mm) nii, et lehtri alumine ots ulatub olemasolevasse hoonesisesesse äravoolusüsteemi (malmtoru, paigaldatava äravoolulehtri toru alumine ots saetakse parajaks). Liitekohta paigaldada kummist muhv. Äravoolulehtri serv toetub alumisele SBS-materjali kihile ja kaetakse ülemise kihiga, paigaldada keevitamismeetodil. Ummistuste vältimiseks paigaldada lehtrile kaitsesõel. Torud ja toruliitmikud peavad olema teineteisega vastavuses. Torude paigaldamisel kinni pidada valmistaja poolt esitatud nõuetest. Torusid ei paigaldata, kui õhutemperatuur on madalam kui seda on soovitanud toru valmistaja. Ühendused teha toru valmistaja poolt esitatud juhiste kohaselt. Vajaduse korral tuleb tihendid puhastada vee või nõrga soodalahusega. Tihendite paigaldamisel võib kasutada neid libisemist soodustavaid aineid, mis on soovitatud tihendite valmistaja poolt. Äravoolulehtrite ümber rajada kogumisala 900x900 mm, sügavusega ca 20 mm (kasutades OL-TOP 30U). Sadeveepüstikud jäävad olemasolevad, väljaviigud tuua maja eest maja taha.

4 Konstruktsioonid

4.1 Koormused Hoone konstruktsioonid projekteeritakse vastavalt Eesti Vabariigi standardite EVS-EN 1991-1-1:2002, EVS-EN 1991-1-3:2006, EVS-EN 1991-1-4:2010 koormustele.

4.2 Omakaalukoormused Hoone konstruktsioonidele mõjuvad normatiivsed omakaalukoormused ja neile vastavad ülekoormustegurid on määratud Eesti Vabariigi standardi EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. alusel.




4.3 Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused Hoone konstruktsioonidele mõjuvad normatiivsed kasuskoormused ja neile vastavad ülekoormustegurid on määratud Eesti Vabariigi standardi EVS-EN 1991-1-1:2002 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.“ alusel. Kasuskoormuse osavarutegur kandepiirseisundis on 1,5 ja kasutuspiirseisundis 1,0.

4.4 Lumekoormus Lumekoormus on määratud Eesti standardi EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus“ põhjal. Normatiivne lumekoormuse väärtus maapinnal: sk=1,35 kN/m2.

4.5 Tuulekoormus Tuulekoormus on määratud EVS-EN 1991-1-4:2005 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus“ põhjal. Ala kus hoone asub kuulub maastikutüüpi III ja tuule põhiline baaskiiruse väärtus on vb,0=21 m/s.

4.6 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid Hoone kandekonstruktsioonide ehitamisel tuleb juhinduda RYL nõuetest: TarindiRYL 2010, MaaRYL 2010. Kandekonstruktsioonid peavad kuuluma I kvaliteediklassi. Konstruktsiooni tolerantsiklass peab vastama I kvaliteediklassi nõuetele. Betoonvalmistoodete tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-EN 13224:2011. Teraselementide valmistamise tolerantsid ja kõverustolerantsid ei tohi olla suuremad kui toodud standardis EVS-EN 1090-2:2008 ja EVS 1090-4. Puitelementide valmistamise tolerantside arvväärtused vastavad standardile EVS-EN 14081-1:2006+A1:2011 ja EVS-EN 1313-1:2010.

4.7 Metalltoodete korrosioonikaitse nõuded EVS-EN 10169:2010+A1:2012 lehtterasest toodete kohta (näiteks katuseplekk, vihmaveeplekkide plekk jms). Kõik pinnad, mida peab säilitama kaitsekihtidega, tuleb katta kaitsevärviga S7.09 (vastavaltstandardile EVS EN ISO 12944 - 5). Pural-kattega terastooted peavad vastama standardi EVS-EN-10169 + A1:2012 nõuetele.

http://www.evs.ee/tooted/evs-en-14081-1-2006+a1-2011

http://www.evs.ee/tooted/evs-en-14081-1-2006+a1-2011

http://www.evs.ee/tooted/evs-en-1313-1-2010




Kõik kinnitusvahendid peavad kuuluma vähemalt C3 keskkonnaklassi ja min Z275 .

4.8 Puitmaterjali kvaliteedinõuded Kasutada okaspuitu, puidu kvaliteediklass B. Kuivatatud <16%, immutatud puit min klass AB.

4.9 Sisetööd

4.9.1 Üldehitustööd keldris

Keldrisse ehitada mahutiruum Fibo3 200mm plokist. Olemasolevad keldriboksid demonteerida. Müürida kinni ukseava. Põrandale teostada tasanusvalu.

4.9.2 Siseuksed

Korterite uksi käesoleva projektiga ei vahetata. Vahetatakse ja paigaldatakse järgmised uksed:

- Katlaruumiuks - Mahutiruumiuks (uus uks)

Demonteeritud uste asemele paigaldada uued EI-60 tuletõkkeuksed. Teostada peale uste paigaldamist vajalikud viimistlustööd. Tuletõkkeuksed tuleb paigaldada järgnevalt: Eemalda uks ettevaatlikult pakendist, seejärel eemalda ukseleht lengi küljest, tõstes ukselehe hingetappidelt maha. Aseta ukseleht stabiilselt kõrvalasuva seina najale, pannes eelnevalt ukselehe alaserva ja põranda vahele ning ülaserva ning seina vahele lainepapist tükikesed vältimaks ukselehe või seina kahjustumist.Veendu, et tarindiava, millesse soovid tuletõkkeust paigaldada, on lengi välismõõtudest 20-30 mm suurem, maksimaalne lubatud vahe külgedel on 20 mm ja üleval 30 mm. Juhul kui tihtimispraod on suuremad, tuleb ava korrigeerida. Ukselengi ja seina vaheline pragu tihendatakse kivivillaga (A2-s1, d0), tulekindla polüuretaanvahuga (Soudafoam FR või analoogne)




Uste lukustus kooskõlastada Tellijaga.

5 Tuleohutusnõuded

• Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele (Siseminister 30.03.2017 määrus nr 17)

• EVS 812-2:2014. Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid • EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus. • EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude

tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus • EVS 871:2010 – Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused

Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-1, kasutusviis I . Hoone põhikandekonstruktsioonid jäävad olemasolevad. Hoone põhikandekonstruktsioonid jäävad olemasolevad. Välisseinte kandvateks konstruktsioonideks on olemasolev väikeplokksein ning monoliitne r/b madalvundament. Hoone soojustatakse 150 mm paksuse EPS 60 Silver soojustusega, isolatsiooniplaadid kaetakse krohviga. Kasutades EPS soojustust tuleb takistada tule levik välisseinal ühest tuletõkkesektsioonist teise. Villaribad paigaldatakse avade ümber (min 200 mm), räästasse ning soklisiinist kuni minimaalselt 2 m kõrguseni maapinnast kasutatakse soojustusmaterjalina mineraalvilla nt. Isover FS 5+ Kasutatava mineraalvilla tuletundlikkuse klass peab olema vähemalt A2-s1,d0.

5.1 Hoone kasutusviis Tuleohutusest tuleneva ehitiste liigituse alusel on hoone I kasutusviisiga: kolme ja enama korteriga elamu

5.2 Hoone tulepüsivusklass Tulepüsivuse seisukohalt kuulub hoone klassi TP-1. välisseina materjalid peavad vastama tulekindlusklassile vähemalt B-s1,d0

5.3 Põlemiskoormus Põlemiskoormus on üldjuhul alla 600 MJ/m2.

5.4 Kandekonstruktsioonide tulepüsivused Tagataud on kande- ja jäigastavate konstruktsioonide kandevõime R60. Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjalide tuletundlikkus on vähemalt klassist A2-s1,d0




5.5 Välisseinte pinnakihi süttivustundlikkuse klass

Kivikonstruktsioonis fassaadipinnad fassaadi pind vastab tuletundlikkuse klassile B-s1,d02)

5.6 Pinnakatete klass

Katusekate: B-roof Seinte ja lagede pinnakihid: D-s2, d2. Keldri seinte ja lagede pinnakihid: C-s2, d1. Tehniliste ruumide seinte ja lagede pinnakihid: B-s1, d0. Trepikoja ning evakuatsioonikoridori seinad ja laed: A2-s1, d0. Välisseinte välispind, seinakonstruktsiooni õhutuspilu sise- ja välispind: B-s1, d0.

5.7 Hoone jaotus tuletõkkesektsioonideks

Hoones moodustavad tuletõkketsoonid: trepikojad, katla ja mahutiruum, eraldi korrused ja korterid. Tuletõkketsoonid on tulepüsivusega EI60, avatäited tuletõkketsoonides on EI30. Keldrikorruse mahutiruum EI120 ja avatäited EI60.

5.8 Evakuatsiooniteede ja –pääsude kirjeldus

Evakuatsioon hoonest toimub läbi trepikodade ja välisuste kaudu (laius 1300mm). Evakuatsiooniteede (laius 1400mm) pikkused hoonest ei ületa 30m ning arvutuslik evakuatsioonipinna vajadus (3m²/in) on tagatud. Evakuatsiooniteedel olevad uksed avanevad väljumise suunas.. Kokku on hoones 4-evakuatsioonipääsu, lisaks pääsud katusele. Hoonele paigaldatakse trepikodadesse evakuatsiooniteevalgustus.

5.9 Suitsueemaldus Suitsueemaldus hoone perimeetril põhineb loomulikul tõmbel akende ja ka uste kaudu. Aknad peavad olema avatavad välisseina ülemise kolmandiku osas. Suitsueemaldamiseks ohutult purustatavaid aknaid on lubatud kasutada ainult keldri- ja esimesel korrustel, mis asuvad põrandapinnast käeulatuses.

5.10 Tuleohutusabinõud hoone välisperimeetril Krundil on tagatud juurdepääs hoonele igast küljest. Ohutuse tagamiseks katusel paigaldatakse katusele turvapollarid , vastavalt EVS-EN 795:2012.

5.11 Tuletõrje välisveevarustus Lähim veevõtuhüdrant asub u. 250 m kaugusel koolimaja juures. Tulekahju normatiivne kestus 3 tundi ja 108 m³ vett (10l/s), vastavalt EVS 812-6:2012 on tagatud.




5.12 Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkke konstruktsioonidest Tuletõkkekonstruktsioone läbivad tehnosüsteemid ei tohi suurendada tule levikut. Kõik kommunikatsioonide läbiviigud isoleerida vastavalt tarindi tulepüsivusklassile.




5.13 Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus

Ventilatsiooniosa tuleohutus vastavalt EVS 812-2:2014 „Ventilatsioonisüsteemid“ Hoonesse on planeeritud väljatõmbeventilatsioon. Ventilaatorid paigaldatakse katusele. Ventilatsioonikanalid tehakse mittepõlevatest ehitusmaterjalidest. Ventilatsioonikanali välispinnale kinnitatud isolatsiooni pinnakihina või –kattena tuleb kasutada materjale tuletundlikkuse klassiga min. A2. Katuse torustik isoleerida EI-30 nõuetele. Ventilatsioonikanalitesse paigaldatakse tuletõkkeklapid läbiminekul ühest tuletõkkesektsioonist teise, jälgida tootjapoolseid juhiseid. Olemasolevatesse ventilatsioonilõõridesse paigaldatakse tiheduse tagamiseks samuti spiraalvaltsitud plekktorud. Köögikubud varustatakse rasvafiltritega. Kanalid ja ventilatsiooniagregaadid varustatakse küllaldase hulga ja piisavalt suurte puhastusluukidega. Ventilatsioonisüsteemi tuleohutuse eest hoolitseb ruumide omanik või valdaja. Tulekahju korral toimub ventilatsiooni väljalülitamine automaatselt - paigaldatakse ventilatsioonikanalisse andur, mis edastab seadmele tulekahjukorral signaali seadme väljalülitamiseks. Esitatud on ventilatsioonisüsteemi üldine kirjeldus, kõik lahendused täpsustatakse ventilatsiooni põhiprojektiga.

5.14 Küttesüsteemide tuleohutus

Hoonesse on projekteeritud uus pelletil põhinev keskküttesüsteem. Olemasolev süsteem ja suitsukorstnad demonteeritakse. Tuleohutusnõuete täitmisel järgida järgmisi standardeid ja normatiive:

• EVS 812-3:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Küttesüsteemid;

1. Torude läbiviigud seintes ei tohi nõrgestada konstruktsioonide tulepüsivust. 2. Tuletõkke piiretest läbiminekud tihendada tuldtõkestava materjaliga, mis ei nõrgesta piirete

tulepüsivust. 3. Kõik torustikud isoleeritakse min.villakoorikutega. Isolatsioonikihtide paksused on toodud joonistel.

Isolatsioonimaterjal peab olema mittepõlev. Projekteerimisel on lähtutud: Projekteeritud katla võimsus 90 kW (täpsustub põhiprojektis). Hoone, kus asub katlaruum, kuulub TP 1 tulepüsivusklassi. Ehitise tuleohutusest tulenevalt kuulub hoone I kasutusviisiga hoonete hulka. Katlaruum ja pelletimahuti ruum on eraldi tuletõkketsoonid keldri tuletõkketsoonis. Suitsuärastuseks kasutatakse keldris asuvaid avatavaid aknaid




Katlaruumi põlemiskoormus on <600 MJ/m2 Mahutiruumi põlemiskoormus on üle 1200 MJ/m2

Katlamaja piirdekonstruktsioonide tuletundlikkus peab vastama: Keldrikorrusel sektsioneerivad tarindid B-s1,d0, põrand A2fl-s1 Mahutiruumi seinad rajatakse Fibo3 200mm plokist EI-120. Uksed EI60 Esmased kustutusvahendid. Esmased kustutusvahendid - 6 kg tulekustuti 50 m2 kohta (pulber või süsihappekustuti). Katlaruumi on vaja paigaldada 1 tk tulekustuti. Mahutiruumi 1 tk tulekustuti. Tuletõkke süsteemid erinevate tuletõkke tsoonide vahel. Tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse, akna ja muu väiksema avatäite ning tuletõkkekonstruktsioone läbivate tehnosüsteemide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast, kusjuures avatäite pindala ei tohi olla suurem kui 40% tuletõkkekonstruktsiooni pindalast. Tuletõkkekonstruktsioone läbivad tehnosüsteemid ei tohi suurendada suitsu ja tule levikut. Terastorustike läbiviikudel tuletõkkekonstruktsioonidest tuleb need tihendada selleks ettenähtud seguga. Plast, ehk komposiitmaterjalist torustikkude läbiviikudel tuleb kasutada nõuete kohaseid mansette või tuletõkke laminaati. Tuletõkkesektsioonide torustike läbiviigud peavad tagama 50% konstruktsioonile esitatud tulepüsivisest. Pelletilao ja katlamaja vahelist seina läbiva pelleti transporditeo ava tihendada tuletõkkeseguga. Tulekahjusignalisatsioon Katlaruumi ja pelletimahuti ruumi paigaldada autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur. Läbiviigud Kommunikatsioonide läbiviikudel erinevatest tuletõkkesektsioonidest ei tohi nõrgestada konstruktsioonide tulepüsivust, kasutada tuletõkkeklappe või –mansette. Suitsueemaldus. Suitsuärastus hoonest toimub loomulikul teel avatavate uste ja akende kaudu. Plahvatuspind Katlaruumi plahvatuspinda vaja ei ole. Katlamaja on automaatne ja pidevat inimese valvet ei ole. Seadmed tuleb paigaldada vastavalt tootjapoolsetele juhistele.




Korsten Pelletikatlale ehitatakse eraldi korsten DN200 ja kõrgus ca 12m. Üleulatus parapetist min. 1m. Korstna temperatuuriklass on T-600. Korstnale paigaldada puhastusluuk. Tuha eemaldus toimub hoonest väljas. Korsten peab olema katsetatud ja omama CE tähist. Korsten ja katel peavad vastama samadele suitsugaasiparameetritele. Korstna ja katla paigaldus teostada vastavalt tehase juhenditele. Suitsukäigu ja korstna isoleerimisel tuleb kasutada kivivilla spetsiaaltooteid (mahukaaluga 100kg/m3 ja enam). Katuse teenindamiseks paigaldada katusele pollarid ja metalltross. Katusele pääseb katuseluugist. Mahuti täitmine Mahuti täitmiseks paigaldatakse täitetoru mahutist kuni maja esise fassaadini. Ülerõhk väljub maja tagant.




6 Ventilatsioon Ventilatsioonisüsteemi renoveerimise vajaduse tingib hetkel puudulikult ning nõuetele mittevastavalt toimiv loomulik ventilatsioonisüsteem, mis peale hoone fassaadide, akende jt. hooneosade renoveerimist lakkab pea täielikult toimimast. Hoonele on ette nähtud mehhaaniline väljatõmbeventilatsioon. Õhk siseneb eluruumidesse läbi Purmo Air ventilatsiooniradiaatorite. Purmo Air radiaatorid paigaldatakse vähemalt 150 mm põrandast. Kasutada AIR3 mürasummutavat seinakanalit. Seinaava läbimõõt on 150 mm. Värskeõhuklapid varustada F7 tolmufiltritega. Saastunud õhk eemaldatakse korteritest läbi väljatõmbekanalite, mis ühendatakse olemasolevate lõõridega. Hoone katusele paigaldatakse õhu väljatõmbeks ventilaatorid. Ventilatsiooniprojekti koostamisel tuleb arvestada järgnevat õhuhulkade tabelit: Tabel 1. Siseruumide õhuvahetus Hooneosa nimetus Temp., °C Lubatav müratase, dB(A) Õhuvahetus,l/s

• Trepikoda +17 40 0,5 1/h

• Kelder 40 0,3 1/h

1-toaline korter

Hooneosa nimetus Temp., °C Lubatav müratase, dB(A) Õhuvahetus,l/s

• Elutuba +21 25 +15

• Köök +21 - -6 / +6

• Pesuruum +22 30 -10

• WC +21 30 -5

2-toaline korter


• Elutuba +21 25 +14

• Köök +21 - -8




• Magamistuba +21 25 +14

• Pesuruum +22 30 -15

• WC +21 30 -5

3-toaline korter


• Elutuba +21 25 +11

• Köök +21 - -8

• Magamistuba +21 25 +11

• Pesuruum +22 30 -15

• WC +21 30 -5

Ventilatsiooniprojekti koostamisel võtta arvesse järgmisi normdokumente: • EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiskes, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. • EVS 932:2017 Ehitusprojekt. • EVS-EN 13779:2007 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele. • Majandus- ja taristuministri 20.03.2015 määrus nr 23 Ventilatsioon lahendatakse detailsemalt ventilatsiooni põhiprojektis.

7 Küte Küttesüsteem rekonstrueeritakse kahe toru süsteemiks sh. renoveeritakse soojussõlm, olemasolev katel asendatakse pelletkatlaga ning rajatakse mahutiruum. Hoone küttesüsteemi projekteerimisel võtta arvesse järgmisi normdokumente: • EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiskes, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. • EVS 932:2017 Ehitusprojekt.




• EVS-EN 12831:2003 Hoone soojuskoormuse määramine. • Eesti Standard EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine. • EVS 812-3:2013 Küttesüsteemide tuleohutus • Eesti Standard EVS 860:2015 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. • Majandus- ja taristuministri 20.03.2015 määrus nr 23

Arvutuslik välisõhu temperatuur ja suhteline õhuniiskus: • TALV tv=–23 °C RH=90%

Hoone soojuskadude leidmisel kasutada piirdetarindite soojustehnilisi näitajaid mis on toodud energiatõhususe peatükis.:

Küttesüsteemide erinevate elementide eluiga on 15-50 aastat, sh tarindite siseste torustike tööeaks arvestakse 50 aastat, põhiseadmete tööeaks arvestatakse 15-20 aastat. Elementide kindla tööea määrab seadmete valmistaja. Täpsemalt küttesüsteemi rekonstrueerimislahendus antakse küttesüsteemi põhiprojektis.

8 Energiatõhususe osa Projekt on koostatud vastavalt Majandus- ja taristuministri määrusele: „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 03.06.2015 nr 55

• Hoone energiatõhususarv ei tohi ületada ETA ≤220 kWh/(m2a) • Välisseinte soojusläbivus 0,18 W (m2·K) • Sokliseina soojusläbivus 0,21 W (m2·K) • Katuse soojusläbivus 0,1 W (m2·K) • Akende soojajuhtivus (keskmine) 1,4 W(m2·K) • Uste soojajuhtivus (keskmine) 1,4 W(m2·K) • Katuseluuk 1,4 W(m2·K)

Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tuleb tarindite kriitilised sõlmed (nt seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) teha praktiliselt täiesti õhkupidavaks.




9 Keskonna alased nõuded

9.1 Keskkonnamõjud Ehitustööde käigus tekkivad ehitusjäätmed tuleb sorteerida liigiti ja utiliseerida vastavalt nõuedele. Tehiskeskkonna mõjud inimeste tervisele ei ole ohtlikud. Projektiga ei kaasne keskkonda saastavat tegevust. Tekkivad olmejäätmed sorteeritakse liikide kaupa eraldi prügikonteineritesse. Korraldada jäätmekäitlus vastavalt kehtivatele nõuetele. Käesoleva hoone fassaadisoojustuse renoveerimiseks vajalikud ehitustööd ei too kaasa keskkonna reostumist. Tööd tuleb teostada selliselt, et ei kahjustataks ümbritsevat keskkonda. Seoses lisasoojustuse paigaldamisega vähenevad oluliselt soojakaod läbi piirdetarindite ning seega ka hoone üldised küttekulud.

9.2 Pinnase- ja lammutustööd ning jäätmekäitlus Ehituse käigus kannatada saanud ümbruskonna pinnakattematerjalide taastamistööd kuuluvad ehitustöövõttu. Taastamistööde tulem peab vastama enne töövõttu, fikseeritud samaväärsele olukorrale. Hoone ümbruses ehituse tõttu puude ega põõsaste eemaldamine ei ole vajalik. Käesolevas projektis ei käsitleta ning rekonstrueerimise käigus ei muudeta liiklus- , parkimis- ega ajaviitealasid. Üldehituslike rekonstrueerimistööde käigus demonteeritakse ning utiliseeritakse:

• vanad ning välja vahetamist vajavad aknad; • akna- ja muud hoone rekonstrueerimise käigus kasutuks muutuvad metallosad; • jms väiksemamahulised konstruktsiooni osad mis on vajalikud uute sõlmlahenduste

väljatöötamiseks räästas jne.

Tekkivad lammutus- ja ehitusjäägid kogutakse kokku ja ladustatakse ning veetakse ära vastavalt Kehtna valla jäätmehoolduseeskiri Jäätmete konteinereid hoitakse ajutiselt kinnistul. Jäätmete käitluse korraldab ehitusperioodil ehituse peatöövõtja. Jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmete äraveol pidada silmas, et ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama jäätmeluba ja olema registreeritud Keskkonnaametis, jäätmeõiend lisada ehitise ülevaatuse dokumentidele.




Ohtlikud jäätmeid ei tohiks tekkida. Juhul kui tekivad - ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellel on väljastatud sellekohane jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. Tekkinud metall antakse üle vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele. Jäätmete vedu toimub vastavalt jäätmehoolduseeskirjale. Kõik nõuetekohased dokumendid vormistab tööde teostaja. Ehitusjäätmete äraveoks sõlmib ehitaja lepingu jäätmekäitlusettevõttega, kes vastavate konteineritega jäätmed minema veab ja sorteerib. Hinnanguline jäätmete kogus jääb alla 10 m3. Täpse jäätmete koguse annab ehitaja. Elamu ehituse käigus järgida kõiki keskkonnakaitselisi nõudeid. Kõik ehituslikud jäätmed utiliseerida vastavalt kehtivale Tallinna jäätmehoolduseeskirjale, hoiustades ehitusjäätmete konteinereid ajutiselt elamu kinnistul.

9.3 Jäätmekava

I JÄÄTMEKÄITLUS – jäätmete hinnanguline kogus ja koostis

Jäätmekood Jäätmeliik Hinnanguline

kogus Ühik Tegevuse lühikirjeldus

17 01 01 Betoon 10,3

t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 01 02 Tellised 1


17 02 01 Puit 1


17 02 02 Klaas 1


17 02 03 Plast - - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil 17 03 02 Asfaldijäätmed - t Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil 17 04 07 Metallisegud

2 t

Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

15 01 Pakendid (nt. puitalused, kile, paberkartongpakend, jms)

0,5

t

Tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale




17 08 02 Kipsipõhised ehitusmaterjalid -

t Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil

17 09 04 Ehitus- ja lammutussegapraht 0,3

t Antakse üle sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 06 05* Eterniit või muu asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid -

- Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil

08 01 11*, 15 01 10*

Lahustite ja/või muu ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed -

t Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil

17 09 03* Ohtlikke aineid sisaldav muu ehitus- ja lammutuspraht (sh segapraht) -

-

Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil

20 03 01

Prügi (segaolmejäätmed)

0,6

t

Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohalik omavalitse poolt.

*- ohtlikud jäätmed II PINNAS – pinnasetööde mahtude bilanss

Pinnase liik Hinnanguline

kogus Ühik Tegevuse lühikirjeldus

Kasvupinnas (17 05 04) 15,5

t Kooritakse eraldi ja kasutatakse samal ehitusel haljastamiseks.

Kruusajäätmed ja kivipuru (01 04 08) 10,0

t Taaskasutatakse ehitusobjektil täitematerjalina

Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas (17 05 03*) -

- Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil.

III SELGITUSED Jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil ja jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.




Tabelites esitatud ehitusjäätmete mahud võivad muutuda. Kui objekti omanik või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui jäätmekavas kirjeldatud, siis tuleb see täiendavalt kooskõlastada. Töötajaid teavitatakse eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest. Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele 0,6 m3 kuni 10 m3 mahutit paigaldatud jäätmevedaja poolt. Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Pakendijäätmed tagastatakse pakendiettevõtjale (PAKS § 10 Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.) pakendijäätmete taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastava jäätmeloa omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, kogutakse liikide kaupa eraldi nõuete kohaselt märgistatud mahutitesse. Vedelaid ohtlikke jäätmeid kogutakse algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. Kui tekkib kahtlus, et pinnas või olla saastunud õliga või teiste ohtlike jäätmetega, võetakse juhiste saamiseks ühendust Keskkonnaametiga.

Välissein, U=0,21 W/(m²K) Staadioni 8 SS-1 150mm EPS120Thermal protection

U = 0,210 W/(m²K)

EnEV Bestand*: U<0,24 W/(m²K)

excellent insufficient

Moisture proofingNo condensate


Heat protectionTemperature amplitude damping: >100phase shift: non relevantThermal capacity inside: 631 kJ/m²K


300

150

10

inside

outside

1

2

3

1 Olemasolev soklisein (300 mm)2 EPS 120 Perimeter (150 mm)

3 Krohv (10 mm)

Impact of each layer and comparison to reference values

For the following figure, the thermal resistances of the individual layers were converted in millimeters insulation. The scalerefers to an insulation of thermal conductivity 0,035 W/mK.

EPS 120 Perimeter

Olemasolev soklisein Equivalentinsulation thickness

(WLS 035)

mm0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 220 240 260 280 300 320

DIN 4108

WärmeschutzVO 95

EnEV Bestand niedrige Ti

EnEV14 Neubau

U=0,25

EnEV Bestand

EnEV16 Neubau

Neubau KfW 55 U=0,2

KfW Einzelmaßn.

3-Liter-Haus U=0,15

Neubau KfW 40

Passivhaus U=0,1

Inside air : 20,0°C / 50%Outside air: -20,0°C / 80%Surface temperature.: 18,0°C / -19,7°C

sd-value: 28,9 mThickness: 46,0 cmWeight: 740 kg/m²Heat capacity: 705 kJ/m²K

Soojus ja niiskustehnilised arvutused

Staadioni 8 SS-1 150mm EPS120, U=0,21 W/(m²K)

Temperature profileTemperature profile

1 Olemasolev soklisein (300 mm)2 EPS 120 Perimeter (150 mm)3 Krohv (10 mm)

0°C

TemperatureDew point1 2 3

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

0 50 100 150 200 250 300 350 400 450 500[mm]

Tem

pera

ture

[°C

]

OutsideInside

Temperature and dew-point temperature in the component. The dew-point indicates the temperature, at which water vapourcondensates. As long as the temperature of the component is everywhere above the dew-point temperature, nocondensation occurs. If the curves have contact, condensation occurs at the corresponding position.

Layers (from inside to outside)

# Material λ R Temperatur [°C] Weight[W/mK] [m²K/W] min max [kg/m²]

Thermal contact resistance* 0,130 18,0 20,01 30 cm Olemasolev soklisein 1,000 0,300 15,5 18,0 720,02 15 cm EPS 120 Perimeter 0,035 4,286 -19,6 15,5 2,63 1 cm Krohv 1,000 0,010 -19,7 -19,6 18,0

Thermal contact resistance* 0,040 -20,0 -19,746 cm Whole component 4,766 740,6

*Thermal contact resistances according to DIN 6946 for the U-value calculation. Rsi=0,25 and Rse=0,04 according to DIN4108-3 were used for moisture proofing and temperature profile.

Surface temperature inside (min / average / max): 18,0°C 18,0°C 18,0°CSurface temperature outside (min / average / max): -19,7°C -19,7°C -19,7°C



Moisture proofingThis calculation was carried out with a user-defined climate for the winter period, which deviates from DIN4108-3.This calculation: inside: 20°C 50% outside: -20°C 80%Requested by DIN 4108-4: inside: 20°C 50% outside: -5°C 80%

This component is free of condensate under the given climate conditions.

# Material sd-value Condensate Weight[m] [kg/m²] [Gew.-%] [kg/m²]

1 30 cm Olemasolev soklisein 24,00 - 720,02 15 cm EPS 120 Perimeter 4,50 - 2,63 1 cm Krohv 0,35 - 18,0

46 cm Whole component 28,85 740,6

Humidity

The temperature of the inside surface is 18,0 °C leading to a relative humidity on the surface of 57%.Mould formation is notexpected under these conditions.The following figure show the relative humidity inside the component.


0°C

Relative humidity (%)saturation point1 2 3

0102030405060708090

100

0 50 100 150 200 250 300 350 400 450 500[mm]

Rela

tive

hum

idity

(%)

OutsideInside



Heat protectionFor the analysis of the heat protection, the temperature changes within the component were simulated during a hot summerday:

Temperature profile


1 2 3

141618202224262830323436

0 50 100 150 200 250 300 350 400 450 500[mm]

Tem

pera

ture

[°C

]

OutsideInside

Temperature at 3pm, 11am and 7amTemperature at 7pm, 11pm and 3am

The surface temperature during the day

141618202224262830323436

12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

OutsideInside

[°C]

[time of day]

Phase shift: 13.8h

Top:Temperature profile within the component at different times. From top to bottom, brown lines: at 3 pm, 11 am and 7 amand red lines at 7 pm , 11 pm and 3 am.Bottom:Temperature on the outer ( red ) and inner ( blue ) surface in the course of a day. The arrows indicate the location ofthe temperature maximum values . The maximum of the inner surface temperature should preferably occur during thesecond half of the night.

Phase shift* non relevantAmplitude attenuation ** >100 Thermal fluctuation on exterior surface: 19,8°CTAV *** 0,002 Temperature fluctuation on interior surface 0,0°C

* The phase shift is the time in hours after which the temperature peak of the afternoon reaches the component interior.** The amplitude attenuation describes the attenuation of the temperature wave when passing through the component. A value of 10

means that the temperature on the outside varies 10x stronger than on the inside, e.g. outside 15-35 °C, inside 24-26 °C.***The temperature amplitude ratio TAV is the reciprocal of the attenuation: TAV = 1 / amplitude attenuation

Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)


http://www.tcpdf.org

Välissein, U=0,18 W/(m²K)Staadioni 8 VS-1 150mmThermal protection

U = 0,180 W/(m²K)

EnEV Bestand*: U<0,24 W/(m²K)


Moisture proofingNo condensate


Heat protectionTemperature amplitude damping: >100phase shift: non relevantThermal capacity inside: 618 kJ/m²K


300

150

10

inside

outside

1

2

3

1 Ol.ol konstruktsioon (300 mm)2 EPS 60 Silver (150 mm)

3 Krohv (10 mm)

Impact of each layer and comparison to reference values

For the following figure, the thermal resistances of the individual layers were converted in millimeters insulation. The scalerefers to an insulation of thermal conductivity 0,032 W/mK.

EPS 60 Silver

Ol.ol konstruktsioon Equivalentinsulation thickness

(WLS 032)

mm0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 220 240 260 280 300

DIN 4108

WärmeschutzVO 95

EnEV Bestand niedrige Ti

EnEV14 Neubau

U=0,25

EnEV Bestand

EnEV16 Neubau

Neubau KfW 55 U=0,2

KfW Einzelmaßn.

3-Liter-Haus U=0,15

Neubau KfW 40

Passivhaus U=0,1

Inside air : 20,0°C / 50%Outside air: -5,0°C / 80%Surface temperature.: 18,9°C / -4,8°C

sd-value: 24,5 mThickness: 46,0 cmWeight: 738 kg/m²Heat capacity: 705 kJ/m²K

Page 1


Staadioni 8 VS-1 150mm, U=0,18 W/(m²K)

Temperature profileTemperature profile

1 Ol.ol konstruktsioon (300 mm)2 EPS 60 Silver (150 mm)3 Krohv (10 mm)

0°C

TemperatureDew point1 2 3

-8-6-4-202468

101214161820

0 50 100 150 200 250 300 350 400 450 500[mm]

Tem

pera

ture

[°C

]

OutsideInside

Temperature and dew-point temperature in the component. The dew-point indicates the temperature, at which water vapourcondensates. As long as the temperature of the component is everywhere above the dew-point temperature, nocondensation occurs. If the curves have contact, condensation occurs at the corresponding position.

Layers (from inside to outside)

# Material λ R Temperatur [°C] Weight[W/mK] [m²K/W] min max [kg/m²]

Thermal contact resistance* 0,130 18,9 20,01 30 cm Ol.ol konstruktsioon 0,430 0,698 15,8 18,9 720,02 15 cm EPS 60 Silver 0,032 4,688 -4,8 15,8 3,93 1 cm Krohv 1,000 0,010 -4,8 -4,8 14,5

Thermal contact resistance* 0,040 -5,0 -4,846 cm Whole component 5,565 738,4

*Thermal contact resistances according to DIN 6946 for the U-value calculation. Rsi=0,25 and Rse=0,04 according to DIN4108-3 were used for moisture proofing and temperature profile.

Surface temperature inside (min / average / max): 18,9°C 18,9°C 18,9°CSurface temperature outside (min / average / max): -4,8°C -4,8°C -4,8°C

Page 2



Moisture proofingThis component is free of condensate under the given climate conditions.

# Material sd-value Condensate Weight[m] [kg/m²] [Gew.-%] [kg/m²]

1 30 cm Ol.ol konstruktsioon 24,00 - 720,02 15 cm EPS 60 Silver 0,15 - 3,93 1 cm Krohv 0,35 - 14,5

46 cm Whole component 24,50 738,4

Humidity

The temperature of the inside surface is 18,9 °C leading to a relative humidity on the surface of 54%.Mould formation is notexpected under these conditions.The following figure show the relative humidity inside the component.


0°C

Relative humidity (%)saturation point1 2 3

0102030405060708090

100

0 50 100 150 200 250 300 350 400 450 500[mm]

Rela

tive

hum

idity

(%)

OutsideInside

Page 3



Heat protectionFor the analysis of the heat protection, the temperature changes within the component were simulated during a hot summerday:

Temperature profile


1 2 3

141618202224262830323436

0 50 100 150 200 250 300 350 400 450 500[mm]

Tem

pera

ture

[°C

]

OutsideInside

Temperature at 3pm, 11am and 7amTemperature at 7pm, 11pm and 3am

The surface temperature during the day

141618202224262830323436

12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

OutsideInside

[°C]

[time of day]

Phase shift: 20.0h

Top:Temperature profile within the component at different times. From top to bottom, brown lines: at 3 pm, 11 am and 7 amand red lines at 7 pm , 11 pm and 3 am.Bottom:Temperature on the outer ( red ) and inner ( blue ) surface in the course of a day. The arrows indicate the location ofthe temperature maximum values . The maximum of the inner surface temperature should preferably occur during thesecond half of the night.

Phase shift* non relevantAmplitude attenuation ** >100 Thermal fluctuation on exterior surface: 19,8°CTAV *** 0,001 Temperature fluctuation on interior surface 0,0°C

* The phase shift is the time in hours after which the temperature peak of the afternoon reaches the component interior.** The amplitude attenuation describes the attenuation of the temperature wave when passing through the component. A value of 10

means that the temperature on the outside varies 10x stronger than on the inside, e.g. outside 15-35 °C, inside 24-26 °C.***The temperature amplitude ratio TAV is the reciprocal of the attenuation: TAV = 1 / amplitude attenuation

Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)

Page 4


http://www.tcpdf.org

TELLIJA:

PROJEKTEERIS:

KONTROLLIS: Avo Tasa

Projekti nimetus:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

PROJEKTIJUHT:

Staadium:

Töö number:

Kuupäev:

Leht:Joonise nr.

Mõõtkava:

A-01 01

SKEEM

ASENDISKEEM

06.10.2017

PP

A-1778

KÜ Kaerepere Pärn

STAADIONI 8, KAEREPERE


Madis Tasa

Madis Tasa

EESTI EHITUSPROJEKT OÜ

Reg.nr: 12374504

Sõpruse pst 151a, Tallinn

GSM: (+372) 516 1092

[email protected]

MTR: EEP002543

Rekonstrueeritav sillutisriba

Rekonstrueeritav hoone

TELLIJA:

PROJEKTEERIS:


Projekti nimetus:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

PROJEKTIJUHT:

Staadium:

Töö number:

Kuupäev:

Leht:Joonise nr.

Mõõtkava:

A-02 02

1:100

KELDRI JA I KORRUSE PLAAN

06.10.2017

PP

A-1778

KÜ Kaerepere Pärn



Madis Tasa

Madis Tasa


Reg.nr: 12374504


GSM: (+372) 516 1092

[email protected]

MTR: EEP002543

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

A

B

C

D

E

F

A

B

C

D

E

F

9225 2700 6075 6325 5575 6500 6325 5575 6150 9225 2700 6425

3300

1355

3300

1645

4655

1454

5

73100

MAHUTIRUUM

KATLARUUM

EI120

EI60TU-1EI60

TU-1

Projekteeritav metallist suitsutoru D-200,

paigaldada olemasolevale vundamendile,

olemasolev korsten demonteerida

Sisseviigu ümber paigaldada 200mm

villariba A1 tuletundlikus

Õhuvõtukanal D300

Kinnimüüritav ukseava Fibo3 200mm

plokiga

Rekonstrueeritav sillutisriba 800mm

Olemasolev liitumiskilp

TUBA TUBA TUBA TUBA TUBA TUBA TUBA TUBA TUBA TUBA TUBA TUBA

KÖÖKKÖÖKKÖÖKKÖÖK WCVT VT VT VT

WC WC WC

ESIK ESIK ESIK ESIK

EI60

EI60EI60

TUBA TUBA TUBA TUBA TUBA TUBA

KÖÖKKÖÖKVT VT

WC WC

ESIK ESIK

EI60


KÖÖKKÖÖK WCVT VT

WC

ESIK ESIK

EI60

EI60

1454

5

73100

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

A

B

C

D

E

F

A

B

C

D

E

F

9225 2700 6075 6325 5575 6500 6325 5575 6150 9225 2700 6425

3300

1355

3300

1645

4655

SS-2

SS-2

SS

-1

SS

-1

VS

-1

VS

-1

VS-2 VS-2VS-2

VS-2

VS-2

VS-2

VS-2

VS-2

''i korruse plaan''

''keldri korruse plaan''Vihmatorude alla paigaldada

betoonrennid

11

11

TELLIJA:

PROJEKTEERIS:


Projekti nimetus:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

PROJEKTIJUHT:

Staadium:

Töö number:

Kuupäev:

Leht:Joonise nr.

Mõõtkava:

A-03 03

1:100

II JA III KORRUSE PLAAN

06.10.2017

PP

A-1778

KÜ Kaerepere Pärn



Madis Tasa

Madis Tasa


Reg.nr: 12374504


GSM: (+372) 516 1092

[email protected]

MTR: EEP002543

TUBA TUBA TUBA TUBA TUBA TUBA TUBA TUBA TUBA TUBA TUBA TUBA

KÖÖKKÖÖKKÖÖKKÖÖK WCVT VT VT VT

WC WC WC

ESIK ESIK ESIK ESIK

EI60

EI60EI60


KÖÖKKÖÖKVT VT

WC WC

ESIK ESIK

EI60



WC

ESIK ESIK

EI60

EI60

1454

5

73100

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

A

B

C

D

E

F

A

B

C

D

E

F

9225 2700 6075 6325 5575 6500 6325 5575 6150 9225 2700 6425

3300

1355

3300

1645

4655

TUBA TUBA TUBA TUBA TUBA TUBA TUBA


WC

ESIK ESIK

EI60

EI60EI60

TUBA TUBA TUBA

KÖÖKVT

WC

ESIK

EI60

TUBA TUBA TUBA TUBA

KÖÖK WCVT

ESIK

EI60

EI60

1454

5

73100

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

A

B

C

D

E

F

A

B

C

D

E

F

9225 2700 6075 6325 5575 6500 6325 5575 6150 9225 2700 6425

3300

1355

3300

1645

4655

Rekonstrueeritav

pööninguluuk 800x800

Rekonstrueeritav


Rekonstrueeritav


Rekonstrueeritav


''ii korruse plaan''

''iii korruse plaan''

11

11

Olemasolev parapeti

kõrgus

TELLIJA:

PROJEKTEERIS:


Projekti nimetus:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

PROJEKTIJUHT:

Staadium:

Töö number:

Kuupäev:

Leht:Joonise nr.

Mõõtkava:

A-04 04

1:100

VAATED JA LÕIGE 1-1

06.10.2017

PP

A-1778

KÜ Kaerepere Pärn



Madis Tasa

Madis Tasa


Reg.nr: 12374504


GSM: (+372) 516 1092

[email protected]

MTR: EEP002543

Olemasolev parapeti

kõrgus

Parapet ehitada kõrgemaks

350mm võrra

Parapet ehitada kõrgemaks

350mm võrra

Piirded rekonstrueerida, korrastada

metallosa - kruntida ja värvida ning

paigaldada uus laudis

Olemasolevad uksed säilitada

Piirded rekonstrueerida, korrastada

metallosa - kruntida ja värvida ning

paigaldada uus laudis

Paigaldada uued parapetiplekid

0,6mm Pural kattega

Eenduvad ''külmad'' seinad

soojustada täinedavalt 50mm

soojustusmaterjaliga ja krohvida

±0,00-0,30

+0,60

+2,10

+3,70

+5,00

+6,60

+7,90

+9,80+9,80+9,80

+9,80 +9,80

±0,00-0,30

+0,60

+2,10

+3,70

+5,00

+6,60

+7,90

+9,80

±0,00-0,30

+0,60

+2,10

+3,70

+5,00

+6,60

+7,90

+9,80

±0,00-0,30

+0,60

+2,10

+3,70

+5,00

+6,60

+7,90

+9,80

+8,00

+2,90

+4,00

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

9225 2700 6075 6325 5575 6500 6325 5575 6150 9225 2700 6425

12345678910111213

922527006075632555756500632555756150922527006425

A B C D E F

3300 1355 3300 1645 4655

ABCDEF

33001355330016454655

Treppidele ja lodžale paigaldada

pesubetoonplaat 40mm

+10,80Projekteeritav metallist moodulkorsten

D-200

Vahetatavad puitaknad, uute

PVC akende vastu

Vahetatavad puitaknad, uute

PVC akende vastu

Lodžade laed armeerida

ja krohvida analoogselt fassaadi

põhimahuga, toon valge.

A-1 A-2

RU-1

RU-2

Olemasolevad sissepääsud

asendada uute Al profiilis välisuste vastu

VU-1

VU-1

VU-1

VU-1

Parapeti äärde paigaldada 200mm

villariba

Akende ümbrusesse paigaldada

200mm laiune villariba

Maapinnast kuni 2 meetri

kõrgseni kasutada EPS

soojustuse asemel min.villa

tuletundlikus min. A2

Projekteeritavad värskeõhuklapid nt.

Purmo Air

Maapinnast kuni 2 meetri

kõrgseni kasutada EPS

soojustuse asemel min.villa

tuletundlikus min. A2

EI60

EI60

EI60

EI60EI60EI60

+9,80

+8,00

±0,00-0,30

+0,60

+2,10

+3,70

+5,00

+6,60

+7,90

10 11 12 13

9225 2700 6425

Paigaldada uued parapetiplekid

0,6mm Pural kattega

Parapetid laduda kõrgemaks 350mm

võrra

Läbiviigud katusest sektsioneerida

500mm koormust taluva kivivillaga

Läbiviigud katusest sektsioneerida

500mm koormust taluva kivivillaga

vt.sõlme ''Soojustatud katuseluuk''

vt.sõlme ''P-2 Parapet otsaseinas''

vt.sõlme ''P-1 Parapet pikiseinas''

EI60

EI60

''vaade maja eest''

''vaade maja tagant

''vaadeotsafassaadidele''

MÄRKUSED (NB! Joonistel esitatud materjalid võib asendada analoogiliste materjalidega teistelt tootjatelt) :

1. Fassaadi põhimaht soojustada EPS60 Silver 150mm λ=0,032 W/mK

2. Tuletõkkesektsioonid teha mineraalvillaga Isover FS 5+ λ=0,031 W/mK

3. Sokkel soojustada EPS 120 Perimeter 150mm λ=0,035 W/mK

4. Katus soojustada täiendavalt 350mm

5. Parapetid laduda soojustuse kihi võrra kõrgemaks.

6. Lodžade piirded rekonstrueerida - metallosad korrastada ja paigaldada uus laudis.

1 FASSAAD 1: Valge. Caparol ThermoSan NQG K20 fassaadikrohv

2

3

11

1

1

1

1

1

1

11

1

1

1

FASSAAD 2: Kollane. Caparol ThermoSan NQG K20 fassaadikrohv. 3D Onyx 225 (3D system plus värvikaardilt)

SOKKEL: Hall. Caparol ThermoSan NQG K20 fassaadikrohv. Granit 5 (3D system plus värvikaardilt)

4 Veeplekid, plekkdetailid jms - Tumepruun RAL 8008

4 Rõdulauad - tumepruun RAL 8008

CarboNit armeeringu piir



88

TELLIJA:

PROJEKTEERIS:


Projekti nimetus:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

PROJEKTIJUHT:

Staadium:

Töö number:

Kuupäev:

Leht:Joonise nr.

Mõõtkava:

A-0505

1:100

KATUSE PLAAN

06.10.2017

PP

A-1778

KÜ Kaerepere Pärn



Madis Tasa

Madis Tasa


Reg.nr: 12374504


GSM: (+372) 516 1092

[email protected]

MTR: EEP002543

Rekonstrueeritav


Rekonstrueeritav


laduda soojustuse kihi võrra kõrgemaks

Rekonstrueeritav


Rekonstrueeritav


1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

A

B

C

D

E

F

A

B

C

D

E

F

9225 2700 6075 6325 5575 6500 6325 5575 6150 9225 2700 6425

3300

1355

3300

1645

4655

Tuulutussoonte suund

Äravoolulehter nt. Maleko

universal sõelaga art.26

Tuulutussoonte suund

Tuulutuse lisakanal

Tuulutuse peakanal

Alarõhutuuluti

11

MÄRKUSED:

1. Enne soojustusplaatide liimimist veenduda aluspinna puhtuses2. Kõrgemad pinnakonarused eemaldada3. Soojustusplaatide tüübeldamist alustada peale 48h möödumist plaatide liimimisest.4. Paigaldada nurgakaitsed avapõskede ja servade äärde, samuti diagonaalarmeering fassaadiavade nurka.5. Armeerimissegu kanda armeerimisvõrgu laiuselt soojustusplaatidele ja Capatect-Gewebe 650 suruda u. 10cm ülekattega

segu sisse. Seejärel pind üle pahteldada ''märg-märjale'' meetodil, nii, et võrk oleks täielikult seguga kaetud. Armeeritud kihiüldpaksus minimaalselt 8mm

6. Enne struktuurkrohvi peale kandmist kruntida armeeringkiht tootega Putzgrund 6107. Nanokvarts osakestega struktuurkrohv ThermoSan-Fassadenputz NQG K20 paigaldada kellu abil kogu pinnale ja siledaks

tõmmata. Vahetult selle järele töödelda pealekantud krohvi plastist silekellu või hõõrutiga. Höördekrohvi struktuuri saamiseksstruktureerida pind horisontaalselt,vertikaalselt või ringjalt.

8. Kõikide terasdetailide ja metallist kinnitusvahendite keskonnaklass min C39. Löögikindlus: 50 džauli (kontrollitud 8mm paksuse armeerimiskihi puhul, armeeritud 2 kihti CarboNit-iga) CarboNit-i

Soojusjuhtivus 0,70 (W/mK), Veeauru läbilaskvus 120µ

-

Olemasolev välissein

Liimsegu nt. Capatect Klebe-undArmierungsmasse 186M

EPS 60 Silver 50mm λ=0,032 W/m*K

Tüüblid 125x60x8 nt. Capatect-Universaldübel 052

Armeerimiskrohv 3mm nt. Klebe-und Armierungsmasse 133 LEICHT

Armeerimisvõrk nt. Capatect Gewebe 650, silm 4x4 mm


Krunt nt. Putzgrund 610 (toonida krohviga samasse tooni)

Struktuurkrohv nt. ThermoSan-Fassadenputz NQG K20 tera suurus 2,0

+

Olemasolevsein

50

VÄLISSEIN VS-2 (50mm EPS60 SILVER)

MÄRKUSED:

1. Enne soojustusplaatide liimimist veenduda aluspinna puhtuses

2. Kõrgemad pinnakonarused eemaldada

3. Liimsegu kanda plaadi tagaküljele triip-punkt-meetodil (ümberringi mööda plaadi serva kanda ca 5 cm

laiused liimiribad, plaadi keskele kanda 3 peopesasuurust liimilaiku). Pealekantava liimsegu kogust ja

paksust tuleb vastavalt aluspinna omadustele nii varieerida, et nakkuv kontaktpind moodustaks

vähemalt 40%.

4. Soojustusplaatide tüübeldamist alustada peale 48h möödumist plaatide liimimisest.

5. Armeerimissegu kanda armeerimisvõrgu laiuselt soojustusplaatidele ja Capatect-Gewebe 650 suruda

u. 10cm ülekattega segu sisse. Seejärel pind üle pahteldada ''märg-märjale'' meetodil, nii, et võrk oleks

täielikult seguga kaetud. Armeeritud kihi üldpaksus minimaalselt 5mm

6. Enne struktuurkrohvi peale kandmist kruntida armeeringkiht tootega Putzgrund 610

7. Nanokvarts osakestega struktuurkrohv ThermoSan-Fassadenputz NQG K20 paigaldada kellu abil

kogu pinnale ja siledaks tõmmata. Vahetult selle järele töödelda pealekantud krohvi plastist silekellu

või hõõrutiga. Höördekrohvi struktuuri saamiseks struktureerida pind horisontaalselt,vertikaalselt või

ringjalt.

TELLIJA:

PROJEKTEERIS:


Projekti nimetus:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

PROJEKTIJUHT:

Staadium:

Töö number:

Kuupäev:

Leht:Joonise nr.

Mõõtkava:

A-06 06

1:20

SOOJUSTATUD SEINA LÕIKED

06.10.2017

PP

A-1778

KÜ Kaerepere Pärn



Madis Tasa

Madis Tasa


Reg.nr: 12374504


GSM: (+372) 516 1092

[email protected]

MTR: EEP002543

Olemasolevsoklisein

50

-



EPS 120 Perimeteer Pluss 50mm λ=0,035 W/m*K


Armeerimiskrohv 5mm nt. Caparol Carbonit





+

SOKLISEIN SS-2 (50mm EPS120)



EPS 60 Silver 150mm λ=0,032 W/m*K







Olemasolevsein

150

-+

VÄLISSEIN VS-1 (150mm EPS60 SILVER)

MÄRKUSED:

1. Enne soojustusplaatide liimimist veenduda aluspinna

puhtuses, eemaldada lahtised värvi ja krohviosad.


3. Liimsegu kanda plaadi tagaküljele triip-punkt-meetodil

(ümberringi mööda plaadi serva kanda ca 5 cm laiused

liimiribad, plaadi keskele kanda 3 peopesasuurust

liimilaiku). Pealekantava liimsegu kogust ja paksust tuleb

vastavalt aluspinna omadustele nii varieerida, et nakkuv

kontaktpind moodustaks vähemalt 40%.

4. Tuletõkkesektsioonide mineraalvillaplaatidele paigaldada

liimsegu ühtlaselt kogu pinnale. Liimsegu ei tohi sattuda

plaatide ühenduskohtadesse.

5. Soojustusplaatide tüübeldamist alustada peale 48h

möödumist plaatide liimimisest.

6. Paigaldada nurgakaitsed avapõskede ja servade äärde,

samuti diagonaalarmeering fassaadiavade nurka.

7. Armeerimissegu kanda armeerimisvõrgu laiuselt

soojustusplaatidele ja Capatect-Gewebe 650 suruda u.

10cm ülekattega segu sisse. Seejärel pind üle pahteldada

''märg-märjale'' meetodil, nii, et võrk oleks täielikult

seguga kaetud. Armeeritud kihi üldpaksus minimaalselt

5mm

8. Enne struktuurkrohvi peale kandmist kruntida

armeeringkiht tootega Putzgrund 610

9. Nanokvarts osakestega struktuurkrohv

ThermoSan-Fassadenputz NQG K20 paigaldada kellu abil

kogu pinnale ja siledaks tõmmata. Vahetult selle järele

töödelda pealekantud krohvi plastist silekellu või

hõõrutiga. Höördekrohvi struktuuri saamiseks

struktureerida pind horisontaalselt,vertikaalselt või ringjalt.

Olemasolevsein

150

-+

VÄLISSEIN VS-1* (TULETÕKKESEKTSIOONIDE MOODUSTAMINE)



Jäik villaplaat 250mm nt. Isover FS5+ 0,031 W/mK


Armeerimiskrohv 5mm nt. Caparol CarboNit


Armeerimiskrohv 3mm nt. Caparol CarboNit



MÄRKUSED:

1. Enne soojustusplaatide liimimist veenduda aluspinna puhtuses2. Kõrgemad pinnakonarused eemaldada3. Mineraalvillaplaatidele paigaldada liimsegu ühtlaselt kogu pinnale. Liimsegu ei tohi sattuda plaatide ühenduskohtadesse.4. Soojustusplaatide tüübeldamist alustada peale 48h möödumist plaatide liimimisest.5. Paigaldada nurgakaitsed avapõskede ja servade äärde, samuti diagonaalarmeering fassaadiavade nurka.6. Armeerimissegu kanda armeerimisvõrgu laiuselt soojustusplaatidele ja Capatect-Gewebe 650 suruda u. 10cm ülekattega

segu sisse. Seejärel pind üle pahteldada ''märg-märjale'' meetodil, nii, et võrk oleks täielikult seguga kaetud. Armeeritud kihiüldpaksus minimaalselt CarboNit armeeringu osas 8mm

7. Enne struktuurkrohvi peale kandmist kruntida armeeringkiht tootega Putzgrund 6108. Nanokvarts osakestega struktuurkrohv ThermoSan-Fassadenputz NQG K20 paigaldada kellu abil kogu pinnale ja siledaks

tõmmata. Vahetult selle järele töödelda pealekantud krohvi plastist silekellu või hõõrutiga. Höördekrohvi struktuuri saamiseksstruktureerida pind horisontaalselt,vertikaalselt või ringjalt.

9. Kõikide terasdetailide ja metallist kinnitusvahendite keskonnaklass min C3

U=0,36 W/m2K

U=0,37 W/m2K U=0,16 W/m2K

U=0,16 W/m2K



EPS 120 Perimeteer Pluss 150mm λ=0,035 W/m*K







SOKLISEIN SS-1 (150mm EPS120)U=0,21 W/m2K

Olemasolevsein

150

-+

MÄRKUSED:

1. Tüübleid paigaldada min. 8 tk /m2 kohta, st. plaatide vertikaal- ja horisontaalvuukide

kokkupuutekohtadesse ning 2 plaadi keskele.

2. Lõigatud plaatide puhul varieerida vastavalt plaadi suurusele.

3. Tüüblid tuleb paigaldada nii, et tüübli taldrik oleks soojustusmaterjaliga süvistatult.

4. Süvistatud paigaldamisel kaetakse tüüblitaldrik polüstüroolist või mineraalvillast nt.

Capatect-Universaldübel-Rondelle PS/MW kattega.

VS-1

Tugevdatud klaaskangas-

nurgaprofiil nt.

Capatect Rollec 125x125

150Olemasolev sein

MÄRKUSED:

1. Enne soojustusplaatide liimimist veenduda aluspinna puhtuses


3. Liimsegu kanda plaadi tagaküljele triip-punkt-meetodil (ümberringi mööda plaadi serva kanda ca 5 cm

laiused liimiribad, plaadi keskele kanda 3 peopesasuurust liimilaiku). Pealekantava liimsegu kogust ja

paksust tuleb vastavalt aluspinna omadustele nii varieerida, et nakkuv kontaktpind moodustaks

vähemalt 40%.

4. Tuletõkkesektsioonide mineraalvillaplaatidele paigaldada liimsegu ühtlaselt kogu pinnale. Liimsegu ei

tohi sattuda plaatide ühenduskohtadesse.

5. Soojustusplaatide tüübeldamist alustada peale 48h möödumist plaatide liimimisest.

6. Paigaldada nurgakaitsed avapõskede ja servade äärde, samuti diagonaalarmeering fassaadiavade

nurka.

7. Armeerimissegu kanda armeerimisvõrgu laiuselt soojustusplaatidele ja Capatect-Gewebe 650 suruda

u. 10cm ülekattega segu sisse. Seejärel pind üle pahteldada ''märg-märjale'' meetodil, nii, et võrk oleks

täielikult seguga kaetud. Armeeritud kihi üldpaksus minimaalselt 5mm

8. Enne struktuurkrohvi peale kandmist kruntida armeeringkiht tootega Putzgrund 610

9. Nanokvarts osakestega struktuurkrohv ThermoSan-Fassadenputz NQG K20 paigaldada kellu abil

kogu pinnale ja siledaks tõmmata. Vahetult selle järele töödelda pealekantud krohvi plastist silekellu

või hõõrutiga. Höördekrohvi struktuuri saamiseks struktureerida pind horisontaalselt,vertikaalselt või

ringjalt.

VÄLISNURGA HORISONTAALLÕIGE

TÜÜBELDAMISE SKEEM

MÄRKUSED:

1. Soklisein puhastada olemasolevast krohvist.

2. Vundament soojustada maapinnast kuni 30 cm sügavusele

3. Tihendatud killustik - mehaaniliselt tihendatud (Kf>0,5 Kt=0,95), fr.4/16 100 mm4. Fassaadi soojustusplaatide paigaldamist alustada tilganinaga soklisiinist.

SS-1

Taastatav murukate

kasvupinnas 15-20cm

Tehiskivist sillutuskate nt Mungakivi 60mm

Sängituskiht (tihendatud liiva kiht) 40mm

Tugevdatud kile

Vahtpolüstüreen EPS 120 Perimeeter 100 mm

Tihendatud liiv

Killustik fr.4/16 100 mm

Olemasolev täitepinnas

Vahtpolüstüreen

EPS120 150 mm paigaldada

maapinnast 30 cm sügavuse

le

Krohvimördist

tasanduskiht

0...50mm

1:20

800

Sokliplekk, veeninaga

PURAL kattega, min 0,6 mm

150

Sadevete hoonest eemale

juhtimiseks paigaldatakse

vihmavee torude alla betoonist

veerennid.

Olemasolevsein

150Soklisiinist minimaalselt 2 m

kõrguseni maapinnast kasutataksesoojustusmaterjalina kivivilla

VS-1*

Äärekivi 500x130x60

Betoonist äärekivi alus C25/30 -

poolkuiv betoon B10 või B15

Soklisiin

Vuugitihenduslint

Soklikrohv ja maapinna vahe 50mm

Maapinnaga kokkupuutuvad pinnad

tuleb krohvida kuni 5 cm ü

le

maapinna ülemise serva toote

ga

Capatect-SockelFlex.

SOKLISÕLM

MÄRKUSED:

1. Detailide kinnitus peab olema süsteemne

2. Kinnitustarvete keskkonnaklass C3

3. Keermelatile puurida 10 Ø augud, kivikonstruktsioonis augu sügavus min 80 mm

4. Kergemad detailid (sildid jne) kinnitada plaadile spiraaltüübliga - nt EJOT 60 mm

5. Keemiline ankur nt Soudal CA1400 või kapsel keemiline ankur K-A-L-M- VPK-SF

Olemasolevsein

150

Keermelatt M10

Keemiline aknur

Kübarmutter M10

Lipuhoidja

Keermelatt M10

Suur seib ZN M10 ja

mutter

Keemiline aknur

Tänavasilt

Kinnitus seina

spiraaltüübel 60 mm

VÄLISSEINA DETALIDE KINNITAMINE

TELLIJA:

PROJEKTEERIS:


Projekti nimetus:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

PROJEKTIJUHT:

Staadium:

Töö number:

Kuupäev:

Leht:Joonise nr.

Mõõtkava:

A-07 07

1:20

SÕLMED 1

06.10.2017

PP

A-1778

KÜ Kaerepere Pärn



Madis Tasa

Madis Tasa


Reg.nr: 12374504


GSM: (+372) 516 1092

[email protected]

MTR: EEP002543

-

+

Avade nurkades tugevdatud võrguriba

(ca 400x300 mm)

Nurgaprofiil võrguga 10/15

Isepaisuv tihend

Penosil Premium Sealing

Tape Internal aurutõkkelint

Penosil Premium Sealing Tape Externa

aurutõkkelint

Hüdroisolatsioon

Veeplekk, Pural pinnakattega

0,6mm fassaadist min. 3cm,

kinnitada neetidega

Soojustusmaterjal peab katma akna lengi

min 2/3 ulatuses

Isepaisuv tihend

Penosil Premium Sealing Tape External

tuuletõkkelint

Nurgaprofiil võrguga 10/15

Penosil Premium Sealing Tape Internal

aurutõkkelint

Penosil Premium Sealing Tape Internal

aurutõkkelint

-

+

Soojustuse liitekohas topeltarmeering

Isepaisuvtihend

Penosil Premium Sealing Tape External

tuuletõkkelint

Isepaisuv tihend

Isepaisuv tihend

Soojustuse liitekohas topeltarmeering

Soojustusmaterjal (peab

katma akna lengi min 2/3

ulatuses)

AVATÄIDETE PAIKNEMINE

50

50

ca50ca 50

50 50

Olemasolev kanalisatsioonikorsten,

pikendada alates teise korruse WC-st

Olemasolevad metallist

ventilatsioonikanalid

Olemasolevad metallist

ventilatsioonikanalid

Olemasolev ventilatsioonikorsten,

silikaat

Fibo 3 100mm H=200

Pikendatava kanalisatsiooni

tuulutuskorsten

TELLIJA:

PROJEKTEERIS:


Projekti nimetus:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

PROJEKTIJUHT:

Staadium:

Töö number:

Kuupäev:

Leht:Joonise nr.

Mõõtkava:

A-08 08

1:20

KATUSE SÕLMED

06.10.2017

PP

A-1778

KÜ Kaerepere Pärn



Madis Tasa

Madis Tasa


Reg.nr: 12374504


GSM: (+372) 516 1092

[email protected]

MTR: EEP002543

KATUSLAGI KL-1 350mm SOOJUSTUST

Kahekihiline SBS-rullmaterjal (3,5+4,5 kg/m²)

Tuulutussoontega villaplaat

Isover OL-TOP 50 mm U=0,037 W/(m²K)

EPS60 Silver 2x100 mm

Olemasolev SBS-kate

MÄRKUSED:

1. Katusele tekkinud auru- ja veekotid tuleb avada ja kuivatada

2. Katuselt eemaldada kõik liigne kooskõlas tellijaga (vanad antennid, mittevajalikud läbiviigud)

3. Aurutõkkena peab toimima vana hüdroisolatsioon.

4. Soojustusplaadid paigaldada nii, et kummaski kihis ei tekiks plaatide nurkade liitumisel ristmustrit (neli

nurka ühes kohas)

4. Soojustusplaatidega anda kalle (min 1:80) äravoolulehteri suunas vt joonis A-5 - kasutada kaldega

katusesoojustusplaati

5. Katusele paigaldada alarõhutuulutid vahekaugusega u. 6000 mm.

6. Katuseosadel, kus tuulutuskanalid on vertikaalsete takistustega (nt. ventilatsiooni läbiviigud,

katuseluuk) lõigatud, tuleb moodustada tuulutussoontega risti olevad abikanalid. Viimased lõigatakse

ühtse joonena põhisoojustusse, mõlemale poole takistust ühesuguse pikkusega. Abikanalid peavad

olema vähemalt 500 mm takistusest pikemad

7. Pealiskihi rullmaterjali pinnamass peabolema vähemalt 5000g/m2 ja aluskihil 4000g/m2. Mõlemad

kihid peavad olema varustatud polüstertugikangaga kaal minimaalselt 160g/m2

Tüübeldus nt Termoz CN8

Ventilatsiooni seadmete ja

trasside tugialus nt 400x400x50

mm betoonist tänavakattekivi


Tsementkiudplaat 10 mm

Bituumenmastiks (nt Bituthene® Liquid Membrane)



nt Isover OL-TOP 50 mm U=0,037 W/(m²K)

EPS60 Silver 2x150 mm

Olemasolev SBS-kate

nt KAKE jalagakandur

Alarõhutuuluti : Ø-110mm, h=270mm.

Paiknemine katusel vt. jooniselt "Katuse plaan".

Tuulutuse peakanal 50x100 mm

SBS rullmaterjali lisariba min 1000x1000 mm

Niiskuskindel vineer 6mm, laius 450mm


VERTIKAALLÕIGE: ALARÕHUTUULUTI

Fibo3 150 mm - tasandada toa poolt nt Weber

TT tasandusseguga ning katta viimistluspahtliga

nt Weber LR; seinad ja lagi värvida nt Vivacolor

Interior, poolmatt, toon täpsustada tööprojektis.

Puitpruss 50x50mm, S=400 mm, mineraalvill 50mm

Niiskuskindel vineer 18 mm

2X SBS Katusekate

Soojustatud katuseluuk nt GORTER RHTEI1212

900x900mm , niiskus- ja ilmakindel

vastukaaluga

KL-1

MÄRKUSED:

1. Niiskuskindel vineer - WGE Riga Ply 18x1220x2440 mm, kinnitus tüüblitega nt universaaltüübel TMT

10/66 , s=200 mmKatusele paigaldada alarõhutuulutid vahekaugusega u. 6000 mm.

2. Kõik puitdetailid immutada puidukaitsevahendiga (immutusklass AB) nt. Pinotex Impra

3. Puidu kvaliteediklass B. Kuivatatud <16%.

4. Kinnitustarvete keskkonnaklass C3, pinnakate Z275

5. Puidukruvi Ø5x100, s. 150mm, min. 2tk liites .

6. Tsingitud terasest tugevdatud ehitusnurgik 90x90x90x2,5mm . Kinnitus seina kruviankur Ø10x60mm

1tk , kinnitus puitu Ø4.8x40 (min.4tk)



Tuulutussoontega

villaplaat Isover

OL-TOP 50 mm

Kivivill 300 mm nt

Frontrock Max E

14,55

Puidukruvi Ø5x100

Olemsolev redel

Immutatud pruss

50x200 mm, kinnitus

tüüblitega nt naeltüübel

10/100

500 500

+13,70

+14,95

Tsingitud terasest

tugevdatud ehitusnurgik

720

SOOJUSTATUD KATUSELUUK

U=0,095 W/m2K

Välissein VS-1

Katusekate 2x SBS-rullmaterjal

(4,0+5,0 kg/m²)


Immutatud puit,

vahel kivivillaplaat 100 mm

Hüdroisolatsioon SBS 3,5 kg/m2

+

-

Kolmnurkliist 50x50mm

Parapetiplekk tilganinadega

t=0,6mm, Pural kattega, toon

vaata vaadetelt

Niiskuskindel vineer 12mm

Parapeti pleki toeks


nt Isover OL-TOP 50 mm

KL-1

-

1:6

Immutatud puit,


Otsaseinte parapet laduda

kõrgemaks, minimaalselt 200mm

( nt Fibo3 ) Müüritis armeerida,

iga kolmas plokk ankurdada

aluspinda.

min.150

P-2 PARAPET OTSASEINAS

MÄRKUSED:

1. Katusele tekkinud auru- ja veekotid tuleb avada ja kuivatada

2. Katuselt eemaldada kõik liigne kooskõlas tellijaga (vanad antennid, mittevajalikud läbiviigud)

3. Aurutõkkena peab toimima vana hüdroisolatsioon.

4. Soojustusplaadid paigaldada nii, et kummaski kihis ei tekiks plaatide nurkade liitumisel ristmustrit (neli

nurka ühes kohas)

5. Katusele paigaldada alarõhutuulutid vahekaugusega u. 6000 mm.

6. Katuseosadel, kus tuulutuskanalid on vertikaalsete takistustega (nt. ventilatsiooni läbiviigud,

katuseluuk) lõigatud, tuleb moodustada tuulutussoontega risti olevad abikanalid. Viimased lõigatakse

ühtse joonena põhisoojustusse, mõlemale poole takistust ühesuguse pikkusega. Abikanalid peavad

olema vähemalt 500 mm takistusest pikemad



Välissein VS-1

Katusekate 2x SBS-rullmaterjal

(4,0+5,0 kg/m²)


Immutatud puit,


Hüdroisolatsioon SBS 3,5 kg/m2

+

-

Kolmnurkliist 50x50mm

Parapetiplekk tilganinadega

t=0,6mm, Pural kattega, toon

vaata vaadetelt

Niiskuskindel vineer

12mm

Parapeti pleki toeks

Immutatud puitpruss 25x50 s.600.

Kvaliteediklass B. Kuivatatud <16%.


nt Isover

OL-TOP 50 mm

KL-1

-

1:6

Tormiplekk

Immutatud puit,


Putukavõrk - fiiber

1,5x1,5x0,31mm

P-1 PARAPET PIKISEINAS

1:40

AVAMÕÕDUD

MÄRKUSED:

1. KÕIGI AKENDE MÕÕDUD TULEB ENNE TELLIMIST TÄPSUSTADA VASTAVALT TEGELIKELE AVADELE OBJEKTIL.

2. SÕLTUVALT PROJEKTI REALISEERIMISAJAST TULEB TELLIJAGA TÄPSUSTADA VAHETATAVATE AKENDE KOGUST

3. EBAKÕLADE ILMNEMISEL ERINEVATE PROJEKTIOSADE VAHEL TEAVITADA KOHESELT PROJEKTEERIJAT.

vt.eskiisi

ESKIISTÄHISJOONISEL KOGUS KLAAS PROFIIL HELIPIDAVUS

dB SULUS MÄRKUSED

1 Kolmekordne klaaspakett4sel/18Arg/4/18Arg/4sel

PVC 38 Roto NTHingetüüp K

SISSEPOOLE AVANEV PVC AKEN

-avatavus vastavalt eskiisile-maksimaalne lubatud U-väärtus (klaaspakett+raam) U=0,8W/m2K Ug=0,6W/m2K

Profiili viimistlus:seest: RAL9016 (valge)väljast: RAL9016 (valge)raamis 3x klaaspakett

-klaaspakettide tarnija dimensioneerib ja täpsustab klaaspakettidemõõdud.

-akna välimises alaservas veeplekk 0,6mm (l=ava laius),värvus: vaata vaadetelt.

- piiraja, link ja hinged tootekesksed, raamiga sama tooni

-Peale akende pagialdust paigaldada uued aknalauad ningteostada aknapõskedeviimistlus

A-1

vt.eskiisi 1 Kolmekordne klaaspakett4sel/18Arg/4/18Arg/4sel


A-2

RU-1 vt.eskiisi 1 Kolmekordne klaaspakett4sel/18Arg/4/18Arg/4sel


vt.eskiisi 1 Kolmekordne klaaspakett4sel/18Arg/4/18Arg/4sel


A-4

1200

1600500 1100

TELLIJA:

PROJEKTEERIS:


Projekti nimetus:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

PROJEKTIJUHT:

Staadium:

Töö number:

Kuupäev:

Leht:Joonise nr.

Mõõtkava:

A-09 09

1:50

AVATÄITED 1

06.10.2017

PP

A-1778

KÜ Kaerepere Pärn



Madis Tasa

Madis Tasa


Reg.nr: 12374504


GSM: (+372) 516 1092

[email protected]

MTR: EEP002543

2500820 1120 560

1200

22406201620

1400

700

22406201620

1400

700

AVAMÕÕDUD

MÄRKUSED:

1. KÕIGI AKENDE MÕÕDUD TULEB ENNE TELLIMIST TÄPSUSTADA VASTAVALT TEGELIKELE AVADELE OBJEKTIL.

2. EBAKÕLADE ILMNEMISEL ERINEVATE PROJEKTIOSADE VAHEL TEAVITADA KOHESELT PROJEKTEERIJAT.

ESKIISTÄHISJOONISEL KOGUS KLAAS PROFIIL HELIPIDAVUS

dB SULUS MÄRKUSED

VÄLISUKS:Assa ja Abloy lukud või nende analoogid.Lukustus kooskõlastada tellijaga, täpsustada tööprojektis.Turvaklass RC:3

U= 1,4 W/m2K

KATUSELUUK:U=1,4 W/m2K

vt.eskiisi 4 Lamineeritud turvaklaas vastavaltEVS-EN ISO 12543-1:2011

Alumiinium 38VU-1

KL-1 800X800 4 - Alumiinium 38

TELLIJA:

PROJEKTEERIS:


Projekti nimetus:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

PROJEKTIJUHT:

Staadium:

Töö number:

Kuupäev:

Leht:Joonise nr.

Mõõtkava:

A-10 10

1:50

AVATÄITED 2

06.10.2017

PP

A-1778

KÜ Kaerepere Pärn



Madis Tasa

Madis Tasa


Reg.nr: 12374504


GSM: (+372) 516 1092

[email protected]

MTR: EEP002543

900x1700 2 Alumiinium -TU-1EI-60

KELDRI SISEUKS

Käepide ja lukustus Assa ja Abloy lukud või analoog, täpsustadatööprojektis.

VIIMISTLUSSiseuks- värvitud sile siseuks, toon RAL7028 (graniithall)Raam - RAL7026 (graniithall)

2100

1280900 400

Documents

KORTERELAMU REKONSTRUEERIMINE PÕHIPROJEKT …