Renoveeritud korterelamu

EKÜL Tartu

30.jaanuar 2013

Kalle Virkus

Hooned ei tarbi energiat!

Energiat tarbivad inimesed!

Danilo Rizutti, freedigitalphotos.net

sexuwat, freedigitalphotos.net

Energiakulu 7 liitrit / 100 km ??? kWh / m²a

Mis on kWh?

• 0,05 kWh – telefoni laadimine

• 1 kWh – lauaarvuti tööpäev

• 10 kWh – vannitäis sooja vett

• 70 kWh – säästupirn 365/24

• 500 kWh – külmutuskapp aastas

• 10 000 kWh – korter renoveerimata elumajas, aastas

Numbrid, suurusjärgud?

• Soe vesi ca 25-35 kWh/m²a

• Olmeelekter ca 25-35 kWh/m²a

• Küte

• Renoveerimata korterelamu 120-170 kWh/m²a

• Renoveeritud korterelamu 60-100 kWh/m²a

• Madalenergia maja ca 40 kWh/m²a

• Saksa standardi Pasiivmaja 15 kWh/m²a

Energia kalkulatsioon (Kalda tee 40)

Pindala

Soojakaod

enne

Soojakaod

pärast Võit

m2 MWh/a MWh/a MWh/a

Otsaseinad 306,9 28,5 5,2 23,3

Küljeseinad 750,08 69,6 12,7 56,9

Aknad (puit) 162,72 45,3 26,8 18,5

Välisuksed 12,25 2,3 2,0 0,3

Hoone katus 354,16 25,6 3,8 21,8

Lodža uksed 19,8 5,3 3,3 2,0

Ventilatsioon 81,0 20,2 60,8

Kokku

260,2 76,6 183,6

Miks tarbimine on oluline?

Küte 170 kWh/m²

Elekter 35 kWh/m²

Soe vesi 35 kWh/m²

40 kWh/m² 40 kWh/m²

30 kWh/m²

Taastuv

- 50 kWh/m²

-Kütte osa energiakulust oli suur ja vähendamise võimalus puudus -Sooja vee tarbimise üle arvestust ei peetud

-Küte on reguleeritav - Elektriseadmeid tuleb juurde - Jääksoojust saab kasutada kütteks - Sooja vee tarbimine on väiksem - Lisandub lokaalne taastuvenergia

Iga kulutatud kWh omab kolm korda suuremat kaalu!

Tarbimisharjumused

allikas: Danny S. Parker, David Hoak, Jamie Cummings. www.homeenergy.com

11 identset maja, varustatud PV-paneelidega ja võimalusega müüa üle jääv elekter võrku. Surimad tarbijad ületasid keskmise mitte-PV maja tarbimise peaaegu kahekordselt “Parimad” tarbijad suutsid jääda netotarbimisega +-poolele.

9

Toetuste statistika - Eesti

35% toetust – 100 elamut

25% toetust – 172 elamut

15% toetust – 273 elamut

282 elamut Tallinnas

75 elamut Tartumaal

Kogu Eestis 545 elamut

0

20

40

60

80

100

120

140

160

Teised Tallinn

15%

25%

35%

10

Toetuste statistika

ilma Tallinnata

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

15%

25%

35%

Näidis – 36 korteriga elamu

• 4-korruseline, suurpaneelidest

• Ehitatud: 1983. aastal

• Köetav pind: 2750 m²

• Küttekulu: 130 kWh/m²a

• Maksumus: 310 000 €,

• sellest toetus 35%

• Oodatav sääst: 65%

• Tööd: ühetorusüsteem asenda-tud kahetorusüsteemiga, kogu piirde soojustus, lokaalne soojatagastusega ventilatsioon, allokaatorid

36-korteriga elamu

27-korteriga elamu

• 3-korruseline, tellisseinad

• Ehitatud: 1980. aastal

• Köetav pind: 1160 m²

• Küttekulu: 185 kWh/m²a

• Maksumus: 72 000 €,

• sellest toetus 35%

• Oodatav sääst: 60%

• Tööd: kogu piirde soojustus, lokaalne soojatagastusega ventilatsioon

27-korteriga ealmu

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

-2 -1 0 1 2 3

Paldiski 171, Tallinn

Tartumaa 36 krt

Tartu, 27 krt

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

-2 -1 0 1 2 3

Tartumaa 36 krt

Tartu, 27 krt

Energiasääst ajas

Tulemuste “viibimise” põhjused

1. Renoveerimise ajal märgade töödega hoonesse viidud niiskus vajab välja kuivatamiseks energiat

2. Esimese kütteperioodi jooksul võivad ilmneda vead. Süsteemid järel- ja peenseadistatakse

3. Energiatõhus hoone vajab tarbimisharjumuste kohandamist

Miks näib, et renoveerimine on kasutu?

0

200

400

600

800

1000

1200

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Soojustarbimine (küte), MWh

Ühiku hind, krooni

Korter keskmiselt kuus, krooni

Näiteid sotsiotehno… muredest

• Süsteemi müra

• Süsteemide müratase vastab normidele aga, ventilaatorite häält on ikka kuulda – ei lase magada.

• Probleem enamusel juhtudel subjektiivne – seinad on soojemad ja ka helikindlamad. Varem väljast kostunud anonüümse müra asemel on nüüd madalama tasemega allikas, mida aga on võimalik identifitseerida.

Teine näide

• Lahtine aken

• Akna avamine ei ole soovitav – süsteemi töö muutub vähetõhusaks. Konflikti olemus väljendub diskursuses:

• Projekteerijad räägivad täis- või tasakaalustatud ventilatsioonist

• Elanikud räägivad sundventilatsioonist.

• Lahtise aknaga magamine on ratsionaalselt võttes irratsionaalne: Temperatuuri saab reguleerida ja õhu kvaliteet on tagatud. Harjumuse jõud võib viia tubade ventilatsiooni blokeerimiseni või rikkumiseni, mis viib süsteemi tasakaalust välja suurendades energiakulu ja võib ka seadmeid rikkuda.

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

5000

2008 2009 2010 2011 2012 NORM

Aasta kraadpäevad

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember

2008

2009

2010

2011

2012

NORM

kalle.virkus@trea.ee

524 3686 Kalle Virkus