KoolitusMärts 2010

Joosep Loidap vahetas õpingud IT Kolledži õhtuses osakonnas kaugõppe vastu, sest see sobis töölkäimisega paremini.

Kadri otsus teha töö kõrvalt õppimisse paus ja võtta aka-deemilist puhkust sündis mee-letust koormusest ja ülemäära pikkadest tööpäevadest. Ta püüab õpinguid mitte katkes-tada, kuid see on keeruline.

Pärast pingelist tööpäeva tuli Kadril (rääkija palus täis-nime mitte avaldada) esmas-päevast reedeni õhtuti kella üheksani koolis loengutes olla. Ilmselgelt kannatasid nii kool kui ka töö. „Kõikide asja-dega õigel ajal valmis saamine eeldas väga väheseid unetunde ning vabu päevi sama hästi kui polnudki,” tõdes Euro- akadeemia sisekujunduse eri-ala tudeng. „Kindlasti peaks olema rohkem võimalusi õppe-puhkust kasutada ka õppetöö, mitte ainult sessi ajal,” arvas Kadri.

Töö- või koolikoormust on pidanud vähendama mitmed Kadri tuttavadki. Jagub neid, kelle jaoks on otsustavaks saa-

nud raha, mis hariduse eest välja tuleb käia.

Maksab tööandjaTöö kõrvalt õppijale lubab seadus 30 päeva õppepuhkust kalendriaastas. Lisaks veel vii-mase kooliaasta lõpetamiseks 15 päeva lisapuhkust. Õppiv töötaja peab arvestama, et kesk-mist töötasu makstakse vaid 20 kalendripäeva eest aastas, ülejäänud kümme päeva palka ei saa. Viimase aasta nn lõpeta-mispuhkuse ajal arvestatakse talle tasu alampalga alusel. Kül-lap on seegi üks põhjus, miks paljud õppurid püüavad kooli-asjadega hakkama saada ilma töölt ära jäämata. Ühelt poolt omaenda hõre rahakott, teisalt kulutusi piirav tööandja.

suurenes tasuliste päevade arv kümnelt kahekümnele, nii et sellega tullakse toime,” ütles ta.

Gobain Ehitustoodete per-sonali- ja kvaliteedijuhi Karin Rändla sõnul ei õpi praegu nende ettevõttes keegi ega plaani ka lähiajal minna. Kuid kui mõni töötaja omandaks kõrgharidust tema praeguse tööga haakuval alal, soodustaks firma seda igati. „Meie ettevõt-

tel on kollektiivlepingus punkt töö kõrvalt õppimise innusta-miseks. Näiteks see, kui suur on töötasu, kui õppepuhkus üle-tab 30 kalendripäeva jms,” tõi ta näite.

Rändla arvas, et ilmselt tun-nevad paljude ettevõtete tööta-jad praegu end niigi ebakindlalt ega julge oma õppimise jutuga tööandja juurde üldse minnagi.„Pigem lükatakse see soov ja

mõte paremasse aega,” uskus ta.

Asendajaid õppepuhkuste ajaks üldjuhul ei värvata. „Tava-liselt annavad töötajad oma õppepuhkuse soovist aegsasti märku. Nii on meil võimalik seda graafikute tegemisel arves-tada või siis töö mingiks perioo-diks ümber jagada,” selgitas Janika Kuusik.

„Et õppepuhkust võetakse

meil tavaliselt päeva-paari kaupa, aitavad siis teised kol-leegid või tehakse tööd muul ajal selle võrra efektiivsemalt,” nentis EMT personalijuht Terje Kuusik.

Raha ja aeg seavad õppimisele piiridFOTO: TERJE LEPP

TÖÖ KÕRVALTEttevõtted püüavad õppepuhkustega hakkama saada asen-dajaid värbamata.

Eva Tammeepl@epl.ee

„Ma ju ei ütle kliendile, et nüüd lähen, ja jätangi töö pooleli.”

ÕPPEPUHKUS

•• Õigus õppepuhkust saada on kõigil tasemekoolitust läbivatel õppuritel, st neil, kes töö kõrvalt vastavat haridust andvas õppe-asutuses õpivad, olenemata õppevormist või -koormusest. •• Õppepuhkust saab siis, kui ollakse tööl töölepinguga. Töö-võtu-, käsundus- vms lepingu alusel töötavad inimesed sea-duse alusel õppepuhkust nõuda ei saa.•• Alati saab (täiendavas) õppe-puhkuses kokku leppida tööle-pingus. •• Tööandja ei saa nõuda, et õpitaks ametit, kus inimene töö-tab – õppepuhkust tuleb anda kõigile.•• Õppepuhkust saab 30 kalend-ripäeva kalendriaastas. Sel-lest 20 päeva eest makstakse keskmist töötasu, ülejäänu jääb tasustamata.•• Viimasel õppeaastal saab kooli lõpetamiseks lisaks 15 kalendripäeva puhkust. Siis peab tööandja maksma alam-palga alusel arvutatud tasu.Allikas: jurist Helve Toomla

Küsitletud personalijuhtide sõnul on õppepuhkuse võt-jate arv jäänud enam-vähem samaks mis varem, küll ei kiputa enam naljalt palgata puhkust lisaks nõudma. Üldjuhul pole seda vajagi, piisab ettenähtud päevadest, nentis Elioni perso-nalidirektor Janika Kuusik. „Uue seaduse järgi (täiskasvanute koolituse seadus TÄKS – toim)

jätkub lk 2

Toimetaja: Agne Narusk, agne.narusk@epl.ee, tel 680 4511Projektijuht: Terje Kõrm, terje.korm@epl.ee, tel 680 4514

Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakondNarva mnt 13, IV korrus, 10151 Tallinn

• Tasemeõpe• Koolitusosak• Tasuta kursused

Ehituskeskuses Rävala pst 8 toimub neljapäeval, 11. märtsil

koolitusseminar

KATUSEPÄEVkell 10.00-16.45

Seminari põhiteemad:• Probleemid erinevate katusetüüpide ehitamisel,

renoveerimisel ja hooldamisel 2009/2010 era-kordselt lumerikkal ja külmal talvel

• Konstruktsiooni- ja sõlmlahendused ning kasu-tatavad materjalid lamekatuste renoveerimisel

• Katusematerjalid, vihmaveesüsteemid, katuse-aknad ja korstnad, nende kvaliteetne paigaldus

Osavõtutasu 1100 kr , üliõpilastele ja kutseõppeasutuste õpetajatele 500 kr. Loengumaterjalid ja toitlustus on hinna sees.

Lisainfo ja registreerumine: www.ehituskeskus.ee, tel 660 4555, ehituskeskus@ehituskeskus.eeEesti Ehituskeskus, Rävala pst 8, Tallinn.

Pakkumine kehtib Eesti Päevalehe Tellijaeelise kaardi omanikele 31. märtsini või kuni kaupa jätkub.

NOID-hiirematt

289.-389.-

1. vormista ost2. laadi pilt3. hiirematt on valmis viie tööpäevajooksul

TASUTA kättetoimetamine Eesti piires!

Info ja tellimine: pood.epl.ee/tellijaeelis

Oma

pildiga

hiirematt!

Teist laadi abiElioni IT-tehnik Joosep Loi-dap alustas oma õpinguid IT Kolledži õhtuses osakonnas, kuid paraku sundis elu seda otsust muutma. Mitte alati ei saanud ta tööpäeva n-ö kella pealt lõpetada, et õhtul õigeks ajaks loengusse jõuda. „Ma ei ütle ju kliendile, et nüüd lähen ja jätan töö pooleli,” selgitas mees.

Loidap jätkas õpinguid kaugõppes. Otsene ülemus tegi töögraafiku selliselt, et Joosep vajalikel päevadel loengutesse jõuaks. „Tööandja pigem ikka soosib õppimist,” ütles ta. „Näiteks on võimalus taotleda, et firma kompenseerib õppe-

maksust kuni 10 000 krooni ühe semestri kohta.”

Kui on raha õpingute eest maksta, ei jätku kuidagi töö kõr-valt aega õppida ning kui tekib ootamatult aega, pole jälle raha. Nii märkis näiteks Mainori kõrg-kooli turundus- ja müügiosa-konna juht Sandra Goudin, et peamiseks õpingute katkesta-mise põhjuseks on seni olnud ootamatud finantsprobleemid. 2008. aastast kuni tänini on seal oma õpingud katkestanud viis protsenti tudengitest.

Eelmise aasta lõpus osa-les tasemeõppes 12 protsenti 25–64-aastastest eestimaalas-test, näitasid statistikaameti andmed. Vanuserühma järgi otsustades tegi suurem osa seda ilmselt töö kõrvalt.

•• Prisma Peremarket ei ole pida-nud vajalikuks tõmmata piiri, et kui palju õppureid ettevõttes on hea ja kui palju halb. „Oleme enesetäiendamist pigem julgus-tanud. Mitmed meie võtmeisikud alustasid tavalise müüjana, kuid on ennast töö kõrvalt täiendanud ning tõusnud juhtivale kohale,” tõdes personalijuht Reet Ratas. Tema sõnul on Prismas palju ka neid, kes õpingute kõrvalt endale poetööga lisaraha teenivad ning pärast kooli lõpetamist ilmselt oma erialasele tööle siirduvad.•• Elion peab õppivaid töötajaid pigem heaks investeeringuks kui kuluks. „Et meie tegevusvaldkon-nas toimub areng hästi kiiresti, on vajadus uute teadmiste järele ülisuur,” tõdes personalidirektor Janika Kuusik. Õppiv töötaja on äärmiselt teretulnud „nähtus”

KUi PaljU ÕPPijaid ETTEvÕTTES on HEa?

eriti siis, kui õpitaval erialal on ka seos töise valdkonnaga. •• EMT-s ei ole numbriliselt mää-ratud, kui palju peaks õppijaid ettevõttes olema. Küll aga jälgi-takse ettevõttepoolse abi andmi-sel õpingute finantseerimiseks, kuivõrd vajalik on õpitav eriala firmale, selgitas personalijuht Terje Kuusik.

Peremarketi usin töötaja.

Foto: Arno Mikkor

•• Välimus on siiski tähtisMõned veebikaamerad edastavad nii hea kvaliteediga pilti, et var-jule ei jää väikseimgi niidijupp kõneleja riietel. •• Kehakeel kontrolli allaPea meeles, et teised näevad sind. Seega ei jää märkamata silmade pööritamine, itsitamine või kohatud žestid. Käitu nii, nagu viibiksid koostööpartneriga ühes ruumis. •• Söömine pole lubatudKeegi ei taha vaadata, kuidas sa laua taga burgerit sööd või nätsu närid. Miks peaks seda nägema inimesed teisel pool kaamerat? •• Näita tähelepanu Ära vaata pidevalt kella, ära nõjatu toolil tagasi, ära sirgelda märkmikku. Hea nõuanne ka nn silmast silma koosolekuteks. •• Kontrolli seadmeidKasuta sisseehitatud mikrofoniga veebikaamerat või peakomp-lekti. Vastasel juhul läheb üht-teist tähtsat jutust kaduma.

•• Kontrolli ümbrust Hoolitse, et tagaplaanil ei oleks sobimatuid esemeid. Eriti hea

nõuanne puhuks, kui pead veebikõnelust kodukontorist. Must pluus tooli seljatoel, imelik kunstiteos või hunnik töölt sisse vehitud kontoritarbeid ei näita kõnelejat just parimast küljest.

•• Taustamüra ja valgustus Vaikus on mõistagi kõige parem ja videokvaliteet omakorda on parim hästivalgustatud ruumis. Kui väljas on valge, ei tasu seljaga akna poole istuda.

Tõsi, nõuanded pandi internetti üles valentinipäevaks ja sõna „koostööpartner“ asemel seisis „kallim“ või „sõber“,

kuid soovitused sobivad hästi ka tööpäeva. Allikas: www.mees.eu

Veebikoosoleku pidamiseks on oma kindel etikettKAUGSUHTLUSEt suhtlus veebikaamera vahendusel annaks häid tulemusi, koostas Logitech videokõnede etiketi.

Koolitus

algus lk 1

LilleseadekursusedMEISTRIPROGRAMM (õhtune õppevorm)

* 05.04.2010-20.12.2010 (E kell 18-20:30)ÕPPETASU: 6500 kr (sisaldab osaliselt materjale)

(selle reklaami ettenäitamisel soodustus 500 krooni) Õppekava on neile, kes soovivad saada tunnistusega

lilleseadja - floristiks. Kursusel õpitakse lilleseade algteadmisi, valmistatakse lillekimpe-, seadeid- ja

temaatilisi ruumikujundusi. Kursusele registreeritakse piiratud arvul osalejaid.

MEISTRIPROGRAMM (päevane õppevorm)

aprillist-novembrini 2010 (1 nädal kuus kell 10-16)ÕPPETASU: 9500 kr (sisaldab kõik materjalid)

(Soodushind 8900,-krooni)

Tallinn, Rävala 8

tel 6207676

www.etreening.ee

email: info@etreening.ee

Koolitus

Koolitusosakut on küsinud ligi tuhat väikest firmat

Pottsepp ja korstnapühkija Pepe Sussen sai koolitusosakuga lubada endale vajalikku täiendusõpet.

Mullu augustis käivitunud koo-litusosaku programm on mikro- ja väikeettevõtete ning FIE-de seas ülipopulaarne. 12. veeb-ruariks oli Ettevõtluse Arenda-mise Sihtasutusele (EAS) esita-tud täienduskoolituse saami-seks 986 taotlust. Toetus katab otsesed koolituskulud sada protsenti, jättes ettevõtjale vaid transpordi- ja muud kaasnevad kulud.

„Eestis on mikro- ja väikeet-tevõtteid koos FIE-dega 50 000 – 60 000. Kui arvata maha tege-vusvaldkonnad, millele kooli-tusosakut taotleda ei saa, jääb ikkagi paarkümmend tuhat ettevõtet,” ütles EAS-i ettevõ-tete võimekuse divisjoni direk-tor Pille-Liis Kello.

Mõte oli säilitada ettevõtja-tele raskel perioodil koolitus-võimalus ning ühtlasi toetada koolitusturgu, mis kukkus majanduse langedes eriti kii-resti. „See on raske majandus-olukorra programm, õitsvas majanduses selliseid ei tehta,” tõdes Kello.

Enim on koolitusosakut kasutanud kuni üheksa tööta-jaga mikroettevõtted. Vähem on väikeettevõtteid ja FIE-sid, kuid osa viimastest teeb tööd mõnele organisatsioonile ja koolitab end selle kaudu. Vald-kondadest on enim huvi tuntud finants- ja turunduskoolituse, eeskätt internetiturunduse vastu. Üsna suur on ka aren-gukoolituste osa, mis on Kello sõnul eriti positiivne, sest see hõlmab palju eriliigilisi koo-

litusi. „Väikeettevõte koolitab näiteks klienditeenindajat, ettevõtte juhti ja turundus-inimest ning kõigile leitakse vajalik koolitus,” kirjeldas ta. „Klassikaline juhtimisvald-kond ei tundu olevat väikeet-tevõttele veel tunnetatud vaja-dus, kuigi seda oleks tarvis.” Vähene on ettevõtjate huvi ka tootmiskoolituste vastu.

Koolitusvajadus läbi mõtlemataOsakut saab taotleda ainult kord 12 kuu jooksul, nii on EAS soovitanud ettevõtjatel kogu aasta koolitusvajadus põhjali-kult läbi mõelda. Paraku näitab kogemus, et suur osa taotlusi esitatakse ikkagi väiksemas mahus. Maksimaalsummas on toetust küsitud 309 projektile, 31 ettevõtjat on taotlenud koo-litust vähem kui 5000 krooni eest. „See on kurb,” tõdes Kello. „Nad võiksid selle raha eest osta mitu koolitust, aga võtavad 3000 krooni eest ühe, raisates sellega oma ainsa taotlusvõimaluse aastas ära ning tegelikult jääb raha kasutamata.”

Möödunud aasta alguses languse märke näidanud koo-litusturg võttis koolitusosaku programmi vastu avasüli ja koolitusfirmad asusid seda oma klientidele innukalt rek-laamima. „Meil pole turun-dustööd vaja teha olnudki, koolitaja on selle meie eest ära teinud,” märkis Kello. Tema sõnul oli alguses tung koolita-jate nimekirja väga suur – paari kuuga pani end kirja mitusada ettevõtet ning novembris löödi Eest i koolitajate nimek iri lukku. On koolitajaid, kelle koolitustele on hulgaliselt taotlusi, aga ei saa öelda, et see just kogu Eesti koolitusturule mõjuks,” nentis ta.

OÜ Turundusproff koolitaja ja konsultant Anu-Mall Naarits märkis, et koolitusosaku juu-res on kõige keerulisem olnud väikeettevõtjate hoiaku muut-mine, sest paljud neist pelgavad

liigset paberitööd. „Koolitajale see programm tööd juurde too-nud ei ole, küll aga on lisandu-nud kliente, kes muidu oleksid vajalikust turunduskoolitusest ilma jäänud,” nentis ta. Huvi koolitusosaku vastu on klienti-del suur, osaletud on nii audi-tooriumi- kui ka e-õppe kooli-tustel.

Mullu oli koolitusosaku programmi eelarveks kavan-datud viis miljonit krooni, kuid aasta lõpus EAS suurendas eelarvet ning kokku anti välja rahastusotsuseid 7,1 miljoni krooni eest. Tänavusest viie miljoni kroonisest eelarvest on 1,6 miljonit juba ära jagatud.

FOTO: ARNO MIKKOR

TOETUSKuni 50 töötajaga tegijaid hurmab inter-netiturundus, seevas-tu tootmiskoolitus jätab üsnagi külmaks.

Mare Meremare.mere@epl.ee

•• Pottsepp ja korstnapühkija Pepe Sussen käis koolitusosaku kaudu kütteseadmete euronor-mide alasel täienduskoolitusel. Osaku taotlemist ta keeruliseks ei pea. „Sisuliselt oli vaja ära täita vaid neli lehekülge pabereid ja see oligi kogu bürokraatlik pool,” ütles Sussen. „Kes tahab õppida, saab õppida küll. Kõige tähtsam, et oled ise huvitatud seda tööd tegema ja sul on reaalne käive.”

PoTTSEPP KäiS EUronorMidEga TUTvUMaS

Koolitus oli korstnapühkija hin-nangul üsna pingeline, kuid tasus end ära. „Võin sirge seljaga öelda, et mind see Euroopa ei murra,” muigas ta ja lisas, et ega õppimine sellega veel lõpe. Pärast koolitust tuli EAS-ile esitada aruanne, kuid selleski polevat Susseni sõnul midagi keerulist. Kõige raskem oli mehele hoopis koolituse eesmär-gistamine iseenda jaoks. Mare Mere

MiS on KooliTUSoSaK?

•• Koolitusosaku abil saavad FIE-d, mikro- ja väikeettevõtted hankida oma töötajatele kooli-tusteenust organisatsioonidelt, kes on kantud teenusepakku-jate nimekirja (ligi 40 riiklikku ja munitsipaalõppeasutust ja üle 300 koolitusorganisatsiooni).•• Mikroettevõtted annavad tööd vähem kui kümnele inime-sele, väikeettevõtted vähem kui 50 inimesele.•• Toetust ei saa taotleda ette-võtted, kelle tegevusala on: põllumajandustoodete esmane tootmine; jahindus ja metsama-jandus ning neid teenindavad tegevusalad; kalapüük ja vesi-viljelus ning neid teenindavad tegevusalad; joogitootmine (v. a alkoholivaba joogi, mineraalvee ja muu villitud vee tootmine); tubakatoodete tootmine; hulgi- ja jaekaubandus (v. a mootor-sõidukite hooldus ja remont); finants- ja kindlustustegevus; kinnisvaraalane tegevus; hasartmängude ja kihlvedude korraldamine.•• Toetuse maksimaalne suurus on 15 000 krooni projekti kohta. Finantseeritakse kuni 100% abikõlblikest kuludest. Vaata tingimusi: www.eas.ee

KUrSUSEdKevadel tasuta õppimaKevadsemestril on plaanis pak-kuda tasuta kursusi 5899 inime-sele 38 kutseõppeasutuses ja kutseõpet pakkuvas rakendus-kõrgkoolis kõikides maakon-dades. Kursused on mõeldud eelkõige töötavatele inimestele, aga osaleda saavad ka lapse-puhkusel emad, erivajadustega inimesed või parajasti mitte-töötavad täiskasvanud, kes soo-vivad naasta tööturule. Kursus-tele ei võeta vastu inimesi, kes on töötuna kirjas töötukassas – neile pakub vajadusel koolitust töötukassa.

Kevadiste kursuste nime-kirjast võib üht-teist põnevat leida igaüks, neid on kokkadele, väikeettevõtjatele, elektrikutele jne. Õppida saab näiteks raa-matupidamist, pottsepatööd, puhastusteenindust, sekretäri-tööd jpm. Palju on üldoskuste kursusi, nagu erialane keeleõpe ning teenindustöötajate suhtle-miskursused. Kõige rohkem ini-mesi koolitatakse majutamise ja toitlustamise kursustel, arvukalt on arvutikasutamise algtaseme kursusi, aga ka edasijõudnutele. Huvilisi on alati olnud palju, nii ei pruugi kõikjale enam vabu kohti olla. Kursuste sisu, toi-mumisaja ja tingimuste kohta saab teavet koolide kodulehe-külgedelt, kontaktid ja üldinfo kursuste kohta leiab haridus- ja teadusministeeriumi kodule-helt www.hm.ee/tasutakursu-sed. A.N

KUTSEÕPEjärjest rohkem täiskasvanuidSel õppeaastal õpib erinevates kutseõppeasutustes kokku 4466 täiskasvanut vanuses 25–78 eluaastat, seda on 185 inimest rohkem kui mullu. Neist enim – 2297 on 25–34-aastased, 187 tublit kutseõppurit on vanuses 55+. Lõviosa tasemeharidust omandavaid täiskasvanuid õpib keskhariduse baasil. A. N

TUlEKUlKarjäärimess riiasStockholmi kõrgemas majan-duskoolis Riias peetakse 26. märtsil iga-aastast karjää-rimessi, et kokku viia Balti regiooni üliõpilased ja juhtivad ettevõtted.Vaata: http://doo.edu.lv

LÜHIDALT

Kevad on uute võimaluste otsimise aeg

Ootame Teid tutvuma õppimisvõimalustega meie koolis

LAHTISTE USTE PÄEVADEL

22.-24. märts kell 10.00-16.00

Täpsem info telefonil 650 7862 või www.tmk.edu.ee

Tammsaare tee 147, Tallinn

Koolitus4

Alates 11.märts 2010 algab uus kursus:Rootsi keel algajatele — N kell 16.00—17.30Hind: 1800 kr (30 ak tundi)Registreerimine: www.r9.ee

Samuti võimalik ühineda käimasolevate kursustega:• Rootsi keel Algajad — T kell 9.00—12.15 (60 ak/t) Algajad — E ja K kell 17.30—19.00 (60 ak/t) Algajad — T ja N kell 19.15—20.45 Kesktase — N kell 12.30—14.00 (minigrupp) Kesktase — T ja N kell 17.30—19.00 Edasijõudnud — T kell 19.00—20.30

• Norra keel Algajad — T ja N kell 15.30—17.00 Algajad — T ja N kell 17.10—18.40 (60 ak/t) Kesktase — K kell 14.15—16.30

• Taani keel Madal kesktase — E ja N kell 18.30—20.00

• Soome keel Algajad — E kell 15.15—18.15

• Inglise keel Algajad — N kell 9.00—10.30 (minigrupp) Madal kesktase — T ja N kell 17.30—19.00 Kesktase — E ja K kell 18.00—19.30 Kõrgem kesktase — E ja K kell 16.30—18.00 (minigrupp)

www.r9.ee • info@r9.ee • 5187562

• Keskkonnakaitse • Ärijuhtimine • Rahvusvahelised suhted • Sisekujunduskunstnik-disainer

Moekunstnik-disainer • Tõlk/tõlkija, filoloog

• Keskkonnakaitse • Ärijuhtimine • Regionaalsed rahvusvahelised uuringud• Kunstiteadus• Tõlk/tõlkija

Bakalaureuseõpe

Magistriõpe

Doktoriõpe• Keskkonnakaitse ja keskkonnapoliitika

Avatud uste päevad16. märtsil ja 25. mail kell 17.00

Dokumentide vastuvõtt alates 1. juunist

Mustamäe tee 4, 10621 TallinnTel: 611 5801, Fax: 611 5811

info@euroakadeemia.eewww.euroakadeemia.ee

Info ja registreerimine 6 460 002, 6 311 918,

koolitus@preismann.ee, www.preismann.ee

17. märtsil 2010. a Tallinnas

25. märtsil ja 06. mail 2010. a TallinnasVÕLAÕIGUS JA ASJAÕIGUS MITTEJURISTILE

Osavõtutasu 1500 kr + km (üks päev). Hinnasoodustused!

31. märtsil 2010. a Tallinnas

15. aprillil 2010. a Tallinnas

PÄRIMISÕIGUSE SÕLMKÜSIMUSITarvo PuriOsavõtutasu 1500 kr + km. Hinnasoodustused!

TÖÖLEPINGU SEADUSE RAKENDAMINE VÕLAÕIGUSE SÜSTEEMISOsavõtutasu 1600 kr + km. Hinnasoodustused!

25. märts: võlaõigus, Margit Vutt06. mai: asjaõigus, Priidu Pärna

Urmas Volens ja Indrek Ergma

Osavõtutasu 1400 kr + km. Hinnasoodustused!

ISIKUANDMETE KAITSE JA AVALIKU TEABE AKTUAALSEID KÜSIMUSIUrmas Kukk

SIHTASUTUS EESTI TEADUSFONDkuulutab välja konkursi grantide

taotlemiseks 2011. aastaks

Taotluse esitamise tähtaeg on 05.mai 2010.Taotluse vastuvõtmine Eesti teadus-

infosüsteemi ETIS kaudu (www.etis.ee)4.aprillist kuni 5.maini 2010.

Lähem info ja juhend grandi taotlemisekson saadaval internetis leheküljel

www.etf.ee

Sihtasutuse Eesti Teadusfonduurimistoetusi rahastab

Haridus- ja Teadusministeerium.

Arhivaari kutseeksam toimub reedel, 7. mail 2010

Rahvusarhiivi ruumes.

Kutseeksam koosneb testist, praktilistest ülesannetest ja vestlusest.

Avalduste esitamise tähtaeg on kolmapäev, 31. märts 2010.

Avaldused koos nõutavate dokumentidega palume saata aadressile Rahvusarhiiv,

J. Liivi 4, Tartu, 50409.

Lähem teave: 738 7562, birgit.kibal@ra.ee ja Rahvusarhiivi uudistest http://www.ra.ee.

Informatsioon kursuste sisu, ajakava ja registreerimise kohta EMTA kodulehel www.ema.edu.ee

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias algavad ettevalmistus-kursused 2010. aasta sisseastujatele muusikaerialadel.Kursused toimuvad Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Narva Muusikakoolis ja Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis.

• KOMPOSITSIOONI- JA ELEKTRONMUUSIKA ERIALA (algus 6. veebruaril Tallinnas)

• MUUSIKAPEDAGOOGIKA ERIALA – KOOLIMUUSIKA LABO-RATOORIUM (algus Tallinnas 27. veebruaril, Pärnus 13. märtsil)

• SOLFEDŽO JA HARMOONIA (algus Narvas 13. veebruaril, Pärnus 13. märtsil, Tallinnas 14. märtsil)

• Võimalus kokku leppida individuaalseid või grupi-konsultatsioone kõigil erialadel

LAHTISTE USTE PÄEV 23. märtsil kell 13

Pärnu mnt 62Tel 666 4569

vastuvott@tktk.eewww.tktk.ee

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLRIIKLIK KÕRGKOOL

USUS EST MAGISTER OPTIMUS - Praktika on parim õpetajaTule õpi inseneriks ja arenda Eestit!

RAKENDUSKÕRGHARIDUS4 aastat, 240 Euroopa ainepunkti

• Autotehnika*• Hoonete ehitus*• Masinaehitus*• Rakendusarhitektuur• Rakendusgeodeesia• Raudteetehnika*• Rõiva- ja tekstiiliala

ressursikorraldus*

• Rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia

• Teedeehitus*• Tehnomaterjalid ja

turundus*• Tehnoökoloogia• Transport ja logistika*

* saab õppida kaugõppes

TEA KeeltekoolEndla 4, Tallinn 10142Tel 626 3113,faks 626 3312,e-post: kool@tea.ee,www.tea.eeKoolitusluba 5019 HTM

UUS! Kreeka keelInglise, saksa, vene, eesti,prantsuse, soome, itaalia, rootsi, hispaania, portugali,hiina, jaapani, araabia, türgi,läti, leedu, poola ja heebrea keel.

Üld-, fi rmasisesed- ja intensiivkursused, individuaalõpe, keeleõpe välismaal.

Aastaringselt: 60 ak/t al. 3946.- + km

NB! Intensiivkursused al. 2665.- + km

Soodustus püsiklientidele!

Lisainfo www.tea.ee

MÄRTS – EESTI KEELE KUU. Kõigile märtsis eesti keele üldkursustele registreerujatele soodustus - 10%.

Küsi hinnapakkumist fi rmasisestele kursustele!

Lisa pakkumine soodsaimassetööportaali! Hind 350 kr/kuu