TsirgukeNr 3(17) 2013 Tsirguliina Keskkooli koolileht Hindamatu

MERLIKA HÜDSI10. klass

Meie kooli abiturient Kaarel Ersto on omale leidnud huvitava ning mõnevõrra ebatavalise hobi – mo-tokrossi. Selle alani jõudis ta juba 2009. aastal. „Huvi motokrossi vastu oli juba väikesest peale, kuid siis sain võistlustel olla vaid pealtvaataja,“ sõnas Kaarel. Esi-mest korda sõitis noormees sõb-ra guadraceriga, kuid peagi sai ta ka endale oma quadi, milleks oli YFZ450.

Peale paari esimest harjutamist osales Kaarel juba Vilaski kestvus-krossil, kus ta saavutas tubli 6. koha. Siis lõpetas ta mingiks ajaks võistlemise. 2010. aastal alustas taas sõitmist, kuid siis juba kros-simootorrattaga. Sel ajal võttis noormees osa ainult ühest võist-lusest. „2011. aastal otsustasime, et hobi korras pole mõtet krossi sõita ning samas – krossimootor-rattaga võisteldes oli konkurents väga suur.“

2012. aastal sai Kaarel endale uue guadraceri Suzuki LTR450. Tema kindel plaan oli võimalikult palju panustada treeningutesse ja võistelda nii Eestis kui ka Lätis. Sellel aastal osales Kaarel ühek-sal võistlusel ning sai alati häid kohti. Ta oli pidevalt esikümnes

ning tavaliselt võistles vähemalt paarikümne teise talendika võist-lejaga. Ise räägib Kaarel nii: „Olen mitmeid häid kohti kaotanud kuk-kumiste ning tehnilistel põhjuste tõttu.“ Näiteks LAMA Burtnieki võistlus, kus Kaarel oli kolmandal kohal ja lõpuni oli jäänud vaid pool ringi. Ja ometi pidi ta võist-lemise pooleli jätma, sest esiratas hakkas hoo pealt ära tulema. Kat-kestamise tõttu langes ta kolman-dalt kohalt hoopis kuuendaks.

Noormehega on juhtunud ka mitmeid õnnetusi. Üks õnnetu-maid, kuid samas õnnelik juhtum oli Kaarelil see, kui ühel võistlusel lendas ta rattaga üle pea ning quad lendas noormehele otse selga. „Ma olin pikali maas, pilti silme ees polnud ning hingata ei saanud,“ kommenteeris Kaarel ohtlikku va-hejuhtumit. Kukkumisel sai Kaa-rel vaagna- ning seljapõrutuse, tal oli nimmelüli kõverdumine. Oma jäärapäisuse tõestuseks lausus ta: „Varsti pärast kukkumist hakkasin uuesti sõitma.“

Kaarel sõidab Valga motoklubi K&K (Karmid Karlid - toim) koos-seisus. See on Valgamaal asuv laste ja noorte moto- ning tehni-kaspordile orienteeritud klubi. Noori liikmeid on umbes 30. „Me käime koos võistlustel, laagrites ja teeme ühiseid treeninguid.“

Hetkel tegeleb Kaarel aktiivselt oma sportliku vormiga. Ta üritab teha mitmekesist treeningut. Es-maspäeviti, kolmapäeviti ja nelja-päeviti käib ta jõusaalis, kus teeb jõu- ja vastupidavusharjutusi. Tei-sipäeviti jookseb ta 60 minutit ja pärast seda jälle jõusaali jalgade-le harjutusi tegema ning reedeti jookseb ta taas 60 minutit. Kaks

Juba esimesel võistlusel saavutas Kaarel 6. koha.

Kaarel Ersto püüdleb unistuste poole

korda nädalas teeb noormees ka muid treeningud, näiteks palli-mängud kehalise kasvatuse tun-nis. Hetkel üritab Kaarel jätta nädalavahetuse endale puhka-miseks, kuid enne võistlusi tree-ningplaan muutub. Varsti loodab ta alustada ka sõidutreeningute-ga, seda peamiselt vastupidavuse arendamiseks.

Tulevikus tahaks noormees jõuda Euroopa meistrivõistlustele ja saavutada seal häid kohti. „Aga nüüd, kui kooli lõpetan, on mul plaanis minna Tallinna Polüteh-nikumi fotograafiat õppima ning kindlasti jätkata motokrossiga,“ tutvustab noormees oma tulevi-kuplaane.

Kaarlit võib leida ka facebookis, sisestades otsingusse Kaarel Ersto #35.

Kaarel oma õe Kristiinaga, kes on samuti motohuviline.

JUHTKIRI:Kevade ilu

MERLIKA HÜDSI10. klassi õpilane

PEATOIMETAJAMerlika Hüdsi (10. kl)

KEELETOIMETAJAMarika Troon

KÜLJENDAJADMerlika HüdsiTimo Arbeiter (vilistlane)

REPORTERIDSteven Elvet 5. klKaari Kaasik 12. klMari-Liis Saaremäe 11. klCarmen Saega 7. klTriin Talvik 6. klKeili Ust 6. klHanna-Liisa Pärnik 10. kl Hanna-Liina Pärnik 10. klKaroliine Saega 9. klLiina Suur 8. klEster Kaasik 10. kl

Koolilehe väljaandmist toetavad Tsirguliina Keskkool ja Tõlliste Vallavalitsus!

TÄNAME ABILISI JA KAASTÖÖDE TEGIJAID!Loe koolilehti internetis: www.issuu.com/tsirguke

Me kõik teame seda nippi, mil em-me-issi väikelast sööma üritavad saada. Eks siis ikka meelitatakse: „Üks amps nüüd emme eest ja üks amps nüüd issi eest... ja siis veel üks amps õti eest,“ ja nõnda edasi. Kuid mõelgem nüüd korraks omapraegusele elule. Kui suurt osa meist, õpilastest, niiviisi meelita-takse? Mitte just otseselt, kuid kes noortest õpib ainult endale, kui paljude õppurite tegelikuks ees-märgiks on saada teadmisi ning selle nimel pingutada, kui paljud tõeliselt, südamest tahavad tundi-des õppida?

Kätt südamele pannes võin isik-likult öelda, et mina tahan ennast harida. Viimasel ajal olen end ti-hedamini kui varem tunnis kuula-mast ja kaasa rääkimast leidnud. Küllap see tuleb ka sellest, et nii öelda titeaeg on läbi saanud ja nühin koos oma üheteistkümne klassiõe, -vennaga juba keskkoo-lipinki.

Hetkel, mil päriselt mõistsin, et õpingi enda ja ainult enda tarbeks, oli selle õppeaasta esimese poolaas-ta keskel, umbes novembri alguses. Hinnetega olin oma elu kehvei-mas seisus ning kõik, mida ma

ESTER KAASIK10. klass

mõelda suutsin, oli see: miks ma olin nii rumal, miks ma ei õppi-nud, kas kõik need spikerdami-sed ja õppimata jätmised olid siis seda väärt?! Praegu, mil seis pole enam nii nutune (ajalugu ei äh-varda kaks tulla ja oma kolmede-reaga olen leppinud), leian, et ei. Esimest korda oma elus sellistele asjadele mõtlema hakates saingi aru, et olen juba suur inimene ja pean ka nõnda käituma hakkama. Mõistsin viimaks, pärast kõiki neid nelja-viielisi aastaid, kui ma kord siit majast viimast korda välja sammun, pole niivõrd oluline mit-te see, mis hinded on mu tunnis-tusel, vaid see, mis on mul talletu-nud kahe kõrva vahele.

Jõudumööda olen üritanud seda kõike vaikselt ka oma klassikaas-lastele selgeks teha, aga kui noor inimene ei taha midagi mõista, siis teda sundida ei saa. Ei, ma ei väida hetkel, et terve kümnes klass õpib vaid mamma - papa jaoks, seda kindlasti mitte. Meie seas on ka nii öelda teravad, mitte ainult nürid pliiatsid ning muidugi kõike ei jõua, tean seda ka omast käest. Paratamatult tuleb teha valikuid. Ning nüüd ongi aeg aru saada, kes millist teed sammuda tahab.

Aitab nüüd minust ja mu klas-sist! Reaalsus on see, et neid tun-

nisegajaid ja mitte- õppijaid leidub ka mujal. Vaadates paar klassi al-lapoole, näeb seda võib olla isegipalju rohkem kui meie puhul. Aga siiski, siiski... Ma ei väida, et asi on ainult õpilastes. Suurt rolli mängib ka see, et reaalselt antakse liialt palju õppida. Kui ühe õhtuga peab valmis jõudma kahe - kolme peatüki kokkuvõtted, ära tegema mitu üsnagi keerulist matemaati-kaülesannet, õppima selgeks kaks ajaloo peatükki ning valmis kirju-tama ingliskeelse kirja sõbrale, siis paneb see kõik küll peast juukseid välja kiskuma ja magama ei jõua taas enne kella nelja hommikul. Kuid eks iga aine ole tähtis ja ise me selle tee valisime, kuigi minaootaks küll natuke rohkem õpeta-jatepoolset mõistmist.

Mõeldes hetkel koolile, ei taha ma sinnapoole vaadatagi. See suur valge maja tekitab minus ja kind-lasti teis - meis kõigis - niivõrd palju vastandlikke tundeid, et va-hel tahaks end sellest melust välja lülitada ja kuskile kaugele ära sõi-ta. Päeva lõpuks, kui koolist koju jõuame, on meil teha ainult üht. Mõelda, miks me iga päev selle tee ette võtame, mis on meie eesmärk ning kuidas me saaks iseendast natukenegi rohkem anda, et seda edukalt täita.

Üks emme, üks issi eestFoto on lavastatud ja pildil olijatel pole antud teemaga seost.

Järjekordselt on käes kevad. Aeg, mil lumi sulab, veekogud kaotavad oma jääkaaned, ojad hakkavad vulisema, ka esime-sed lumikellukesed pistavad pea lumekihi alt välja. Sinilil-led lükkavad laiali oma sinises kuues õied, metsakünkal avabüksik lill oma silmad, tibupeh-med pajuurvad rõõmustavad lapsi. Linnud hakkavad lõuna-maalt tagasi lendama. Päike soojendab iga päevaga järjest tugevamini ja tugevamini. Puud ärkavad pikast unest. Rõõm on seda kõike järjekordselt näha!

Kevad on aeg, mil inimesed peaksid mõtlema iseendale, nautima hetki oma sõprade ning pere keskel ja mis peami-ne – on aeg puhata ning mõel-da sellele, mida saaks oma elus paremaks muuta. Taas tuleb üritada olla parem ning hoo-livam. Kas see, kui tuled hom-mikul naeratades kooli ja ütled rõõmsalt tere, muudab kellegi päeva ilusamaks? Kas see kül-vab soojust teiste südametesse? Kindlasti. Isegi kõige pahurama õpetaja või õpilase päev muu-tub rõõmsamaks – hoolimata sellest, et ta seda välja ei näita.

Väga tähtis on aga hoida ja armastada oma sõpru. Väärtus-ta nende hinnanguid, hoia neid, hooli oma sõpradest ning ole nei-le truu. Nad vastavad sulle sama-ga, see on enam kui 100% kindel. Nad ei pruugi alati sinu kõrval olla, kuid tegelikult oled nende jaoks tähtis. Isegi siis, kui oled kaugel välismaal või viibid ee-mal. Isegi siis huvitab neid, kui-das sul läheb ning nad ootavad väga sinu kojutulekut. Olen selles niivõrd kindel, sest kogesin seda kõike ka ise ajal, mil veetsin neli suurepärast nädalat Inglismaal. Sellistel hetkedel saad väga hästi aru, kes on tõeline sõber, kes oli, on ja jääb alatiseks sinna, kus on tõelise sõbra koht - sinu kõrvale ning kindlasti ka su südamesse.

Paljude jaoks on taas kätte jõudnud aeg, mil tuleb hakata valima, mida oma eluga edasi teha, kuidas seda korraldada nii, et tagasi vaadates oma ot-sustes ei kaheldaks. Kindlasti kimbutavad mõtted, kas ma teen ikka õige valiku, kas ma saan uues kohas ilusti ning edukalt hakkama. Alati usalda oma südamehäält ning siis saad hakkama kõigega! Püstita en-dale eesmärgid ning anna alati endast parim, et neid ka täita.

ESTER KAASIK10. klass

Meie kooli muusikaõpetaja Margit Aigro-Siibak ja vilistlane Katre Kik-kas annavad hoo sisse uuele laulu-stuudiole Fortissimo (ülivaljusti - toim), kuhu on oodatud kõik, kel väiksemgi laulupisik südames. “Laulustuudio idee tuli juba mitu aastat tagasi. Seda seetõttu, et meil on siin nii palju andekaid noori laulutalente, kellega oleks vaja teha veidike rohkem tööd, et pa-remini häält ja lauluoskust arenda-da,” sõnas õpetaja Margit stuudio loomise tagamaadest.

Laulustuudios toimuvad kord nädalas kas individuaalsed tunnid, või kui on soovi, võib laulmas käia ka paarikaupa.

Tundide ajal tegeletakse hääle-seadega, otsitakse vastavale hää-lele sobivaid laule ning üritatakse leida võimalusi selleks, et laul huvitavamalt kõlaks. Pööratakse rõhku ka mikrofoni kasutamisele,

16. veebruaril 2013 toimus Valgas järjekordne Poistelaulu konkurss. Esi-nemas oli umbes 30 poissi. Tsirguliina Keskkooli esindasid sel aastal 3 pois-si: Chris Marcus Krahv, Steven Elvet ja Rasmus Koroljov. Konkurss toimus neljas vanuserühmas: kuni 8-aastased poisid, 9-11-aastased poisid, 12- aas-tased poisid kuni häälemurdeni ja peale häälemurret noormehed. Kõik meie laulupoisid olid väga tublid.

Chris Marcus ja Rasmus said oma vanuserühmas 3. koha ja Steven saa-vutas 1. koha. Esikohaga kaasnes ka võimalus esindada Valgamaad poiste-solistide võistulaulmise Lõuna-Eesti vahevoorus, mis toimub 16. märtsil Võru Muusikakoolis. Hoidkem siis meie oma poisile pöialt!

Tänavune koolitants toimus 23. jaanuaril Valga Kultuuri- ja Hu-vialakeskuses. Sel aastal osales Valga eelvoorus kokku 21 tant-sutruppi. Kõige nooremad neist olid veel lasteaialapsed. Kõik tantsud olid atraktiivsed ja pil-ku püüdvad ning noored tantsi-

09.00 - 09.15 Nooremate saa-bumine (6-12aastased) 09.15 - 09.45 Sissejuhatavad ringmängud muusikaga 09.45 - 10.00 Paus 10.00 - 10.30 Mida saan teha oma häälega? 10.30 - 11.00 Rütmipillid I plokk11.00 - 11.30 Lõuna11.30 - 12.15 Rütmipillid koos lauluga II plokk 12.15 - 12.30 Edasised plaa-nid ja lõpetamine

14.00 - 14.15 Noorte saabu-mine (13-21aastased)14.15 - 15.15 Mida saan teha oma häälega? 15.15 - 15.30 Paus 15.30 - 16.30 Muusikastiilid 16.30 - 17.00 Söögipaus 17.00 - 17.45 Ühislaulmine

Tõlliste valla muusikapäeva kava

Valgamaa Poistelaulu võistlus 2013

Koolitants pakkus noortele tantsijatele taaskord pinget

Tantsutrupp Marleen end väärikalt esindamas.

jad pingutasid nii, et higimull otsa ees. Meie kooli esindasid noored tantsutrupist Marleen, mida juhen-dab Piret Seen. Kahjuks sellel kor-ral edasi ei pääsetud, kuid sellest hoolimata on osalejad äärmiselt rahul ja rõõmsameelsed, et see tee ka tänavu ette võeti. Noored said väga hea kogemuse ning loode-tavasti näeme neid ka kevadpeol tantsimas.

Steven Elvet FOTO: TIMO ARBEITER

Chris Marcus KrahvFOTO: TIMO ARBEITER

Rasmus KoroljovFOTO: TIMO ARBEITER

MARGIT AIGRO-SIIBAKmuusikaõpetaja

kuna see, kuidas tajuda oma häält läbi mikrofoni, on omaette kunst.

Laulustuudios osalemine maksab 10 eurot kuus. “Kuna oleme alles alustav MTÜ, siis vald meid rahali-selt ei toeta ning peame ise hakka-ma saama,” sõnas õpetajaMargit.

Plaanis on teha ka lauluansam-bel, kus lauldakse mitmehäälselt, sest igaüks peab olema võimeline

laulma tausta ka teistele solistidele. Tulemas on muusikapäev, mil-

le raames õpitakse tundma hääle kasutamise võimalusi, erinevate rütmipillide kasutamist ning tutvu-takse erinevate muusikastiilidega. Üritus toimub 17. märtsil Tsirgu-liina Rahvamajas ning hind on 2€. Rohkem infot saab õpetaja Margiti või Katre Kikkase käest.

Laulustuudio sai hoo sisse

HANNA-LIINA PÄRNIK10. klass

Kristen Kanep, 6. klass

Kevadväsimus tekib kindlasti igal kevadel ja sellest pääsu pole kellelgi.See kimbutab ka mind ja seetõttu tekib soov rohkem magada, aga koolis on vajakäia. Nii et seda ma ei saa teha.Kaitsen ennast viiruste eest käsi pestes, vitamiine võttes ja vastavalt ilmastikule riietudes.

Annaliisa Bettler, 8. klass

Usun, et paljud inimesed kannatavad kevadväsimuse käes. Isegi ootan juba lume sulamist ja kevade tulekut.Haiguste eest üritan hoiduda soojalt riietudes (sall, kindad, müts) ning pidevalt teed juues.

Sander Elvet, 7. klass

Ma arvan, et kevadväsimus kimbutab igaühte. Ilusate ilmade tulekul tekib soov rohkem väljas olla.Haiguste eest hoidun nii, et joon ravimiteed. Piparmünt ja meliss on minu kaks suurtlemmikut. Lisaks sellele söön võimalikult palju mett.

Meeldejääv käik pealinnas

Kaunil reedesel naistepäeval pidid gümnaasiumi ja 9. klassi õpilased ärkama varem kui tava-liselt. Nimelt oli planeeritud õpp-eekskursioon Tallinnasse. Plaani kohaselt külastati Lennusadamat, messi Noor Meister 2013 ja Te-letorni. Juba sõidu alguses olid kõik väga põnevil.

Pealinna jõudsid noored enne lõunat. Pärast kiiret poeskäiku suundus bussitäis õpilasi koos nelja õpetajaga Lennusadamasse, kus jaguneti kahte gruppi: 10. ja 12. klass ning 9. ja 11. klass. Ühes grupis külastasid õpilased allveelaeva nimega Lembit. Tei-ses grupis lahendati matemaati-ka ülesandeid. Lõpuks said kõik proovida erinevaid kostüüme ning ise ringi jalutada. Pärast paaritunnist kuulamist-vaatamist oli noortele ka maitsev lõuna-söök serveeritud. Kõht täis, min-di messile Noor Meister 2013, kus õpilased pidid osa võtma vä-hemalt ühest töötoast.

Messil toimusid kutsemeist-rivõistlused, õpetlikud töötoad ning kutseharidusmess. Kutseõp-

Ühel kaunil, kuid krõbedal jaanuarikuu viimasel päeval said meie koolis kokku neli sõpruskooli: Luunja Keskkool, Järva-Jaani Gümnaasium, Puhja Keskkool ning meie, Tsirguliina Keskkool.

See päev oli mõeldud eel-kõige toredaks ajaveetmiseks ning rutiinist välja murdmi-seks kuid boonusena oli juures veel võimalus sobitada uusi tutvusi sõpruskoolidega.

Selleks, et seda kõike liht-sustada, olid välja mõeldud erinevad tegevused ning män-gud, mis panid inimesi ükstei-sega suhtlema.

Saabudes ootas meie küla-lisi ees kuum tee koos väikse kehakinnitusega ning oldigi valmis asuma tervitussõnade

12. veebruaril toimus ülekooliline vastlapäev. Selle raames korralda-sid õpetajad Anne Juust ja Toomas Arbeiter mitmeid mänge ning huvi-juht Silva Stepanova viis saalis läbi viktoriini. Ülesanded, mida täita tuli, olid tükil maad lihtsamad, kui algu-ses näis.

Enamik osalejatest andis üritusele ainult positiivset tagasisidet. “Mulle väga meeldis. Põnev on see, et meile korraldatakse selliseid üritusi. Ühe tunni jooksul sai väga palju nalja, enim meeldis mulle aga üksteise vedamine kelgul,” rääkis 10. klassi õpilane Kristiine Karu meeldivatest kogemustest vastlapäeval.

KRISTI KÕIV12. klass

purid panid end proovile erine-vates ametites ning võistlustes selgusid ka oma ala parimad.

Poole kuue ajal õhtul sõidutas buss meid kõiki Teletorni, kus sai tutvuda torni ajalooga, näha hingematvat õhtust vaadet pea-linnale ning proovida saatejuhi ametit.

Tagasisõit kujunes ajaliselt pi-kemaks, sest teeolud olid halve-nenud. Aga kui lõpuks kodudesse jõudsime, olime kõik ikka veel heas tujus.

Noortel oli võimalus proovida saatejuhi ametit.

Noortel oli võimalus külastada allveelaeva nimega Lembitu.

Neli sõpra kohtusid taas juurde. See tehtud, moodustati grupid, kus kõik koolid aeti oma-vahel sassi. Niiviisi tekkis huvitav võimalus uuteks tutvusteks ning sidemeteks erinevate koolide õpi-laste vahel.

Enne lõunat mängiti erinevaid seltskondlikke mänge, peeti aar-dejahti, lahendati sudokut, ristsõ-na, viktoriini, tehti värvipaberist kuubikuid, valmistati suhkruk-ringleid ning arutleti põlvkonda-devaheliste erinevuste üle.

Pärast lõunat jätkasid osad grupid ennelõunaseid tegevusi, teised aga alustasid uutega. Joo-nistati, lauldi, tehti improvisat-siooniteatrit ning esitati vanasõna pantomiimi kujul. Ühisel lõpetu-sel kandis iga grupp ette ühe te-gevuse, et teised saaksid aimu, millega mujal tegeleti. Tänati ko-hale tulemise eest, anti edasi kor-raldus-sau järgmisele koolile ning jäädi ootama uut kohtumist.

MARI-LIIS SAAREMÄE11. klass

HANNA-LIINA PÄRNIK10. klass

Vastlapäev lõbustas õpilasi

5. märtsil käisime klassiga Otepääl Ansomäel tuubita-mas. Välja sõitsime kell 13.00. Kohale jõudes olid kõik väga rõõmsad, valisime tuubid ja lasime jäisest mäest alla. An-somäel olime kaks tundi. Kõi-kidele meeldis see päev, sest mägi oli piisavalt pikk ja mäest ei pidanud üles ronima ja see tegi meele rõõmsaks. Kui liud lastud, olid kõik rampväsinud ja riided ka märjad. Siis läksi-me bussi, sõime ning hakkasi-me liikuma. Kokkuvõtteks oli Ansomäel tore – palju aktiiv-sust ja rohkelt lõbu.

STEVEN ELVET 5. klass

Lõbus päev Ansomäel

Mida arvad kevadväsimusest ning kuidas hoidud haigustest?

Observatooriumi külastus Tõraveres

Kui 4. klass hakkas sügisel õppima loodusõpetuses Päikesesüsteemi, siis otsustati ühiselt, et kindlasti tuleb ära käia ka Tõravere obser-vatooriumis. Kõigi kindel soov oli vaadelda teleskoobiga taevast.

Teatavasti saab teleskoobiga taevauuringuid teha vaid selge ilma korral. Nii jäimegi oota-ma päikesepaistelisi päevi ning kuuvalgeid öid. Kahjuks saatis ilmataat talve jooksul meile pide-valt lund ja näitas pilves taevast. Veebruarikuus hakkasid päevad jõudsalt pikenema ning päikestki oli taevavõlvil juba rohkem näha. Nii saigi lõpuks observatooriumi töötajatega kokku lepitud üks täis-kuuaegne õhtupoolik.

Teele asusime valge päevaga, kuid õhtu sättis end juba tasapi-si sisse. Tsirguliinast välja sõites nägime, kuidas kuu metsa tagant välja piilus. Tõraverele lähenedes märkasid kõik, kuidas kuuketas aina kõrgemale tõusis ja ümb-rus tasapisi hämaramaks muutus. Rõõmustasime juba ette, et saa-me kindlasti kuud ka teleskoobist

enam külmas ruumis lõdisedes tööd tegema. Meil tuli siiski veidi-ke külmaga võitlust pidada.

Lõpuks saabus kauaoodatud hetk: kõik saidki läbi teleskoobi hakata taevavaatlusi teostama. Nägime erinevaid tähti, tähtede kogumikku Sõela, Jupiteri koos oma nelja kuuga. Kahjuks ei olnud meie planeedi Maa kaaslane Kuu veel piisavalt kõrgele tõusnud ja seega läksime vahelduseks väike-sele muuseumiringile. Muuseumis nägime huvitavaid fotosid avakos-mosest, udukogudest ja galaktika-test. Saime vaadelda ning katsuda üsna suurt ja 270 tonnist raudme-teoriidi tükki. Kalju Annuk tutvus-tas meile päikesesüsteemi mudelit.

Juhtus ka üks veidi naljakas lugu. Nimelt muutusid lapsed üht-äkki rahutuks ja hakkasid sõnele-ma. Akna juurest oli kuulda min-geid mürtsatusi. Mina õpetajana kutsusin klassi korrale, sest arva-sin, et nemad tekitasid seda müra. Kartsin nimelt, et võivad akna ära lõhkuda. Hiljem selgus, et lapsed olid märganud väljas akna all ole-vaid inimesi, kes pildusid vastu

imetleda.Observatooriumi õuealal võttis

meid vastu Kalju Annuk, kes üsna pimedas hakkas meile Tõraveres asuvaid teleskoope tutvustama. Kuu oli selle ajaga juba kuldseks muutunud ja kerkis aina kõrgema-le. Meie pea kohal siras üks tähe moodi moodustis, mis osutus tege-likult hoopis Jupiteriks.

Peagi sisenesime ühte kupliga hoonesse, kus asus väike muuseu-miruum ja teleskoop. Alustuseks viidi meid kohe tähistaevast vaat-lema. Teleskoop, mida meile tut-vustati, oli suur ja võimas. Tema peegli läbimõõt oli 1,5 meetrit. Maailma võimsamate teleskoopi-de läbimõõdud pidavat olema aga kümneid kordi suuremad. Kui onu oli oma jutu lõpetanud, pani ta teleskoobi tööle ning avas kup-li. Kupli avamine ning teleskoobi õigesse asendisse viimine kergitas kõigis põnevust, sest see tekitas müra ja tunde, nagu oleksime ise hakanud liikuma. Koheselt muutus ruum sama pimedaks ja külmaks nagu väljas. Kalju Annuki jutust selgus, et tänapäeva teadlased teostavad teleskoobiga vaatlusi siiski arvutite abil ja keegi ei pea

akent lumekäkkidega. Seltskond tahtis hoonesse sisse saada, kuna ka nendel oli aeg observatooriu-mi külastamiseks broneeritud. Lõpuks avas härra Annuk ukse ka uutele külastajatele, kes olid väl-jas üle poole tunni külmetanud. Kui meie lapsed poleks neid ini-mesi märganud, oleksid nad pida-nud veel kaua väljas külma käes ootama.

Peale vahejuhtumit läksime kõik koos uuesti teleskoobi juurde, et hakata kuud vaatlema. Õnneks oli kuldne ketas piisavalt kõrgele jõudnud ning võimaldas meil läbi teleskoobitoru silma peale visata mitu korda suuremale ja lähemal olevale kuule, kui olime harjunud. Kes soovis, võis kõik kuul olevad suuremad kraatrid ka üle lugeda. Särava Maa kaaslase vaatlus pi-mestas lühikeseks ajaks isegi sil-manägemist. Lapsed tundsid huvi, kas teleskoobiga päikest saab vaa-delda. Selgus, et päikese vaatlemi-ne on üliohtlik tegevus: vaatleja jääb pimedaks ja päikesekiirgus tekitab aparaadi ning ruumi põ-lengu.

TIINA ARBEITER4. kl klassijuhataja

Merily Boisen, 11. klass

Minul kevadväsimust pole, otse vastupidi, kevade saabudes läheb tuju paremaks ja ise muutun energilisemaks. Haiguste eest võitlemiseks pesen tihti käsi nii koolis kui ka pärast kooli. Minu igapäevasesse menüüsse kuuluvad kindlasti küüslauguleib ja meesai, mille kõrvale on väga mõnus juua tassike kuuma teed. Ka vitamiinid on väga olulised selleks, et olla terve.

Vallo Virnas, 12. klass

Mina seostan kevadväsimust vähese päikesevalgusega. Mida rohkem väljas olla, seda erksam ka oled. Kuid õpilasena tean, et päikesevalgust saab nautida peamiselt nädalavahetuste.Parim viis haiguste eest kaitsmiseks on karastus, kuid pean tunnistama, et selles osas olen olnud natuke laisavõitu. Seni on küll vedanud, et pole nakkushaigustesse haigestunud, aga kui midagi peaks juhtuma, siis proovin teisi säästa ja hoiduda rahvarohketest kohtadest.

Õpilastele tundus eriti põnevana kupli avanemine ja teleskoobi õigesse asendisse viimine, juba siis ootas neid ees väga huvitav vaatepilt.

Õpilastel oli võimalus taevast vaadelda läbi teleskoobi.

Mida arvad kevadväsimusest ning kuidas hoidud haigustest? HANNA-LIISA PÄRNIK10. klass

Ühel ilusal märtsipäeval toimus Valga Spordihallis Valgamaa Ha-ridusmess „Vali nutikalt!“. Selle ürituse põhieesmärk oli tutvus-tada noortele õppimisvõimalusi erinevates gümnaasiumites, kutse-koolides ning ülikoolides. Ennast tutvustamas olid mitmed erinevad gümnaasiumid: Valga Gümnaa-sium, Tõrva Gümnaasium, Lähte Ühisgümnaasium, Miina Härma Gümnaasum, August Kitzbergi nimeline Gümnaasium ja Otepää Gümnaasium. Keskkoolidest Tsir-guliina Keskkool ja Puka Keskkool. Erialade valikut tutvustasid Luua Metsanduskool, Võrumaa Kutse-hariduskeskus, Räpina Aiandus-kool, Valgamaa Kutseõppekeskus. Kõrgkoolide võimalusi tutvustasid Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Lennuakadeemia, Tartu Üli-kooli Viljandi Kultuuriakadeemia,

MERLIKA HÜDSI10. klass

Haridusmess „Vali nutikalt“ tõi kokku palju uudishimulikke noori

Smart-tahvelTähelepanelikumad meist on kindlasti juba näinud ja ehk ka uudistamas käinud geograafia klassis asuvat smart-tahvlit. Selle uue ning huvitava õppevahendi sai-me Tõlliste Vallavalitsuselt kooli juubelisünnipäevaks. Asukohaks valiti just see klass põhjusel, et loodustea-dus ning geograafia on õppeained, kus lisamaterjale smart-tahvli abil kergesti ja kiiresti näidata saab.

Lisaks on õpetaja Kadri Kalda klass üks sellistest, kus iga päev, iga tund õppetööd ei toimu ja see annab võimaluse ka teistel midagi niivõrd innovatiivset ära kasutada.

Tartu Tervishoiu Kõrgkool.Organisatsioonide osa noorte

võimaluste suurendamisse jaga-vad ITL (Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit – toim), Rajaleidja karjäärikohvik, Kaitseressursside Amet, Välisko-gemus.ee, SA Archimedes Euroo-pa Noored Eesti bürood esindas Seiklejate Vennaskond, VeniVi-diVici, Eesti Töötukassa, Dream Foundation, Eures ning Valgamaa Noorteportaal Tankla

Meie kooli esindasid kooliraa-dio ning õpilasesindus. Samas said üritusel osaleda 8.-9. klassi õpilastel. Meil oli võimalus tut-vustada teistele noortele oma kooli. Rääkisime seal kõigest, millega me tegeleme. Kutsusime noori meile õppima. Saime uusi tutvusi, kuulata noortebändi ning meil oli võimalus võtta osa erine-vatest loosimistest ja mängudest. Lisaks sellele oli noortel võimalik külastada erinevaid ettevõtteid ja

tutvuda töömaailmaga Valga Go-mab Mööblis, Moon OÜ’s ja Val-gamaalases.

Noored, kes käisid meie koo-li esindamas, lahkusid sealt väga rõõmsalt. „Mulle meeldis väga see üritus. Tutvusin õppimisvõima-lustega erinevates koolides ning sõlmisin ka uusi tutvusi. Peale selle saime reklaamida oma koo-li,“ sõnas Hanna-Liina Pärnik. Ka Karoliine Saegal olid positiivsed emotsioonid: „Mulle see üritus väga meeldis. Mõnus oli kohtuda vanade heade sõpradega ning koo-lid, mis olid kohale tulnud, esitle-sid end väga huvitavalt. See üritus oli väga kasulik neile, kes peavad otsustama, kus oma õpinguid jät-kata. Loodan, et selliseid lahedaid messe tuleb Valgamaal veel.“

Õpilased jäid rahule ning juba oodatakse järgmisi toredaid üritusi!Aktiivsed noored tutvustamas koolilehte. Kristi aktiivselt kooli esindamas.

Kohal oli ka kooliraadio esindajad, kes mängisid head muusikat. Fotol Birgit Bõstrova.

Uued huvitavad õppevahendid meie koolis

Ühel külmal reedel tirises Lõu-na-Eesti torekatel äratuskell juba hommikul kella kuue paiku, et alustada bussisõitu Tallinna Siku-pilli Keskkooli poole, kus tähistati TORE 17. aasta sünnipäeva koos TORE AASTAKONVERENTSIGA.

8. veebruaril tulid taaskord üle terve Eesti kokku tugiõpilased, et veeta koos üks tegus ja asjalik päev. Seekord toimus konverents pealinnas Tallinnas, kuid see ei heidutanud meid sinna mitte mi-nemast. Võibolla oli tahe just suu-remgi, kuigi need neli tundi bussi-sõitu väsitasid kohutavalt.

Sõit möödus kiiresti ja peagi saime kallistada oma sõpru, keda näebki ainult vastava organisat-siooni üritustel. Vastuvõtt oli soe ja üsna pea sai alustada sündmu-se asjalikuma osaga. Alustuseks arutasime eelmise aasta tegevusi, valisime uue juhatuse, vaatasi-me, mida uus aasta endaga kaasa toob ning lõpuks kinnitasime aru-anded. Raske töö tehtud ja juba ootaski lõunasöök. Kui kõht kor-ralikult täis söödud ja jutud ves-

Ega smart-tahvel ainuke uus ja huvitav asi meie koolis pole. Viimasel ajal on arvatavasti kõik näinud, et inglise keele klassis õpetaja laual on mingi uus seadeldis, millele nime ras-ke anda. Tegelikkuses on see dokumendikaamera ehk ELMO.

Selle põneva õppevahendi abil on võimalik läbi projektori näidata ükskõik mida, peaasi et asetad selle kaamera silma alla. Lisaks saab ka vajadusel demonstreeritavat eset, doku-menti, lisateksti vms suurenda-da-vähendada, salvestada ning koguni filmida. Kui on olemas lisaalus, siis saabELMO abil ka kirjutada ja joo-nistada.

Muretsetud sai ELMO ees-märgil, et õpetaja ei peaks kogu aeg lisamaterjale paljundama, vaid ta saab hõlpsasti näidata olemasolevat ainueksemplari tahvlile ja õpilased saavad va-jaliku info sealt kiiresti ümber kirjutada.

Bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoorus saavutas 12. klasside arves-tuses meie kooli õpilane Vallo Virnas 3. koha ja Siim Sirel 4. koha. Olümpiaadil osalesid ka Kaari Kaasik ja Meryt Salme.Täname õpetaja Koidula Soed.

Meie kooli algklasside võistkond (Karl Kahro, Priidu-Joosep Kutsar, Pärt Saega, Antero Uibos, Kerli Korp, Kairit Kesa, Rene Allik) saavu-tasid rahvastepallivõistlusel 2. koha.Täname õpetaja Toomas Arbeiterit.

Meie kooli 5.-6. klasside võistkond (Triin Talvik, Kaisa Kerge, Anna-Maria Taukul, Mairo Parv) saavutasid 4. koha maakonna NUPUTA võistlusel.Täname õpetajaid Riina Järlikut ja Marje Utsalit.

Meie koolist osalesid matemaatikaolümpiaadi piirkondlikus voorus 12. klassist Siim Sirel (4. koht) ja Kaari Kaasik ning 8. klassist Allar Rosenberg, Veiko Leegiste ja Tarmo Leib.Täname õpetaja Õie Nõmmikut.

Detsembris korraldas AS STV lastele joonistuskonkursi, millest võt-sid osa ka meie kooli 4. klassi õpilased. Osalejad pidid paberil kuju-tama jõuluaega ja uue aasta saabumist. Jaanuaris selgusid konkursi võitjad ja ka laureaadid. Meie kooli õpilastest keegi 3 parema hulka ei pääsenud, kuid Mariis Fuchs sai oma töö eest laureaadi tiitli. Täname õpetaja Tiina Arbeiterit.

Maakondlikul matemaatikaolümpiaadil saavutas 4. klassi õpilane Mariis Fuchs 4. koha (osalejaid oli 40) ja 5. klassist Ruthanne Kern 9.-11. koha ning Anna-Maria Taukul 17.-19. koha (osalejaid oli 36).Täname õpetajaid Tiina Arbeiterit ja Riina Järlikut.

Siim Sirel saavutas ÜLERIIGILISEL INGLISE KEELE OLÜMPIAADIL 8. koha.Õnnitleme Siimu ja tema õpetajat Svetlana Operit.

LIINA SUUR8. klass

Sarmikad TORE-kad särasid taas

tetud, siis alustati töötubadega. Selle aasta töötoad olid järgmised: Vägivald koolis – Kellelt? Kellele? Miks?, Manipulatsioon – Kas os-kan näha märke?, Torekate fan-taasia, Sest tuleb üks TORE rah-vatants, TOREdad massaažinipid, Tore mängudemaa „Ludoga“ ning juhendajate töötuba Visuaalne TORE. Kõikides töötubades käis asjalik tegutsemine ning lõpuks näidati ka teistele, millega just selles töötoas tegeleti. Töötubade läbiviijad olid noored toreliikmed ise ja kõik said suurepäraselt hak-kama.

Konverentsi lõppedes sõime kõik koos sünnipäevakooki ja nautisime viimaseid hetki ükstei-se seltsis. Mõne aja pärast istusi-megi juba bussis ja algas pikk ta-gasisõit Valgamaale.

Erinevad tulemused

Tulevased üritused

Dokumendikaamera ehk ELMO

Laulupäev - 17. märtsil Ülestõusmispüha tähistamine algklassidega - 27. aprillKooliteatritefestival - 4. aprillLaulukarussell, kohalik voor - 4. aprillKänguru võistlus - 8. aprillÕpioskusteolümpiaad - 4. ap-rillÕpilasesinduste kohtumine Tõrvas - 05. aprillLapsevanemate koosolek - 11. aprillValgamaa laululaps 2013 - 20. aprillViimane koolikell 12. klassile - 25. aprillKooliolümpia - 30. aprillUurimuste ja praktiliste tööde esitamise tähtaeg - 02. maiKevadpidu - 9. maiViimane koolikell 9. klassile - 27. mai

V U M E E L E S P E A K U N T L

Õ R U B E G O O N I A L Ä L N Õ

Õ S O K A N S A I A L I L L E V

R I R P R E E R I A K E L L K I

A E U L G E R B E R A S N B L L

S Ö K L P R L E Ü I E I P U J Õ

E Ü K R O O K U S K K N M R I U

M A I E J O A R I L I I L I A G

A I L E E S I N E S K L J O S S

V N I D N A N N O E E I M O Ü S

Ü U L I G A R O L S P L U T R N

Ü U L H K A R L U I Ü L A N E E

N T K R B I U S B R A K E E B A

O E L O A K G L L I L A U E Ä P

R P K M E K J Ä G I F Ü Ü S A L

SÕNARÄGASTIK

Oleme Teie jaoks välja töötanud kevadhõn-gulise sõnarägastiku, kust võib leida 24 eri-nevat lillesorti. Mõnusat lahendamist!

KROOKUSSINILILLLUMIKELLUKETULPPOJENGSAIALILLPÄEVALILLRUKKILILLBEGOONIALÕVILÕUGPETUUNIAGERBERA

IIRISKOBARNELKLIILIAROOSMEELESPEAPREERIAKELLORHIDEEVÕÕRASEMAÜLANEFÜÜSALKANNIKEMAIROOS

HANNA-LIISA PÄRNIK10. klass

Seekordne kevadleht annab sulle suurepärase võimaluse leida üleval olevatelt piltidelt 10 erinevustja et asi eriti põnev oleks, saad sa pildid hiljem üle ka värvida. Head nuputamist!

NUPUTA JA VÄRVI!