Upload
others
View
3
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Kohila Gümnaasiumi koolileht Detsember 2015 (Nr.3)
lk 2 Töövarjupäev
Küsitlus: mida soovin Jõuluvanalt?
lk 3 Siin ta on: meie õpilasesindus
lk 4 Päev kainestusmajas
Kesk-Läänemere õpilasfirmade
konverents
lk 5 Artistide foorum
Unistuste amet: karikaturist
lk 6 Võrkpall Sloveenias
Õhk sai otsa ehk mis toimub
spordihoone riietusruumides?
lk 7 Gruusias võrkpalli meistri-
võistlustel
Koolisöökla annab asu
lk 8 Esseekonkurss gümnaasiumile
Õppematerjalide konkurss
Sündmuste kalender
Kodu-uurijate võistlus
Video kookurss
Kirjandusraal 2016
Steni muinasjutuvõistlus
Brit Keskra ja Carl-Robert Reidolf
Kui Sul on meile küsimusi, mõtteid, ideid või tahad, et ka Sinu lugu lehes ilmuks, kirjuta meile aadressil: [email protected]
Selles lehes
kriipsutame alla:
Kohila Gümnaasiumi 57. lend esitleb
Peaosades: Don Eric Laane ja Kätlin Kullerkupp
Etendused: Reedel (18.12) kell 11.00
kell 17.00
Esmapäeval (21.12) kell 17.00
Pilet: Õpilastele — tasuta!
Omadele — 2€
Võõrastele — 3€
2
Küsitlus:
Mida soovin Jõuluvanalt?
Detsembrikuu lehe küsitluse viisime läbi kõikide klasside õpetajate ja õpilaste seas. Uurisime kohe varakult, mida soovivad õpetajad ja õpilased sel
aastal Jõuluvanalt? Küsitlus oli anonüümne ja selles osalesid kõik Kohilas olevad 1.— 12. klassid. Kuna aga soove oli nii palju, valisime välja iga klassi 5
kõige huvitavamat ja põnevamat kingisoovi.
Käisin Tallinna Tihase Lasteaias lasteaia õpetaja
töövarjuna. Hommikul vara sõime lastega hommikust ja
peale seda aitasime lapsi riidesse panna ning suundusime
kinno. Lapsed sõitsid esimest korda bussiga, seega oli see
neile uus elamus. Kinno jõudsid kõik kohale ning keegi ei
läinud kaduma. Lastele meeldisid väga kinos olevad
animafilmid. Tagasi sõitsime jälle bussiga, kuid seekord olid
lapsed juba väsinud ja jäid kõndides vaikselt tukkuma, seega
pidi pidevalt valvama, et keegi maha ei jääks. Kokkuvõttes oli
päev väga tore ning sai vahelduseks midagi teistsugust
proovida ja näha, milline näeb välja tänapäeva lasteaed.
Kelly Õuemets , 11. klass
Töövarjupäeval käisin telemajas
saatejuht Anu Välba juures. Alguses, kui
sinna läksin, näidati mulle telemajas
erinevaid ruume ja räägiti, mis kuskil
tehakse. Kui Anu hakkas oma pühapäeva
hommikust saadet "Hommik Anuga"
salvestama, sain intervjuusid ning saate
valmimist kõrvalt jälgida. Ise ma vist
saatejuhina töötada ei tahaks, aga sellegi
poolest oli väga meelde jääv ning tore
päev.
Adelin Jürgens , 11. klass
Ma olin töövarjuks Juuru vallavanemal
Margus Jaansonil. Päeva veetsin Juuru
vallavalitsuses ja sain salajast informatsiooni
Raplamaa valdade ühinemise ning Eesti
valitsuse tagasiastumise kohta. Ma arvan, et
paljud inimesed ei kujuta ette, kui
vastutusrikas ja raske võib vallavanema töö
olla. Väga huvitav oli. Töövarjupäev on hea
võimalus erinevate ametitega tutvumiseks.
Tim Jaanson , 11. klass
1.a klass
Laulev Anna nukk (x2)
Lego (x4)
Puust traktor
Puldiga auto
Kassipoeg (x3) 1.b klass
Malemäng ja malenupud
Lego (x2)
X-box 360 (x2)
Telefon (x2)
GTA 5 1.c klass
Nukumaja
Monopoli lauamäng
Puldiga maastur
Kaisukas (x3)
Starwarsi mõõk
1.d klass
Furby (x2)
Lego (x3)
Koletise beebi
Reis Dubaisse
Auto, mis sõidab seinal
2.a klass
Lego (x3)
Väike venna
X-box (x3)
Reis Pariisi/Saksamaale/Türki (x5)
Kõlar
2.b klass
Draakon
Suur Sony telefon
Lego (x4)
Puldiauto (x2)
Aifon 5 ess 2.c klass
Fotoaparaat (x4)
Kõrvaaugud
Meigiasjad (x3)
Lennukimudelid
Rula
3.a klass
Droon (x2)
iPhone 4, 6 ja 7
Võlukepp
Mahlapress
Kass (x2) 3.b klass
Triki tõukeratas
Koerakutsikas
Must baleriinikleit
Alexis Sancheze jalkavorm
Lego 3.c klass
Kaardimäng “Uno”
Rulluisud
Korter
Väike jänes (x2)
Lukuteksapüksid 4.a klass
Lego (x4)
Tuhkur
Lauamäng Monopoly (x3)
Raamat (x3)
Perereis Soome 4.b klass
Tamburiin
Naelikud
PlayStation 4 (x4)
Sülearvuti (x4)
Tahvelarvuti (x2)
4.c klass
Pinokkel
Nümfkakaduu
Šokolaadipliiats
Süntesaator
Reis Hawaiile
5.a klass
Lumelaud
3D pliiats
Selfie-stick
S. King “Härra Mercedes”
Robot 5.b klass
Lokitangid
Poksikott
Lumelaud
Fotokaamera (x3)
Kõrvaklapid 5.c klass
Sportlandi kinkekaart
Raamat “Tüdruk online”
PlayStation 4 (x2)
Uus telefon (x5)
Lokitangid
5.d klass
Suusad
Narivoodi
Kott-tool
Koer
iPhone 6 S (x2)
6.a klass
Palju kommi (x2)
Süntesaator
GoPro kaamera
Droon
Uus ratas
6.b klass
Ferrari
Bugatti
Suur kaisukaru
Kõige tugevam arvuti (x6)
Fotoaparaat (x2) 6.c klass
Lamborghini
Lõhnaõli
PlayStation 4 (x3)
Helikopter puldiga
Liiva ja soola kõnniteele
7.a klass
Jalgpall
Uus koolikott
Korvpall (x2)
Robot
Sirgendaja 7.b klass
Meg Cabot’i raamatuid
Reis Soome
Printsessi tiitel
Tahvelarvuti (x2)
MacBook (x2) 7.c klass
Tsikkel
Peegelkaamera
Klaviatuur
Manga
Espressomasin 8.a klass
Ükssarviku pidžaama
Kosmeetika (x2)
Villaseid sokke
Tass Jõuluvanaga
Palju süüa (x2) 8.b klass
Trummikomplekt
Siidine voodipesu
Jalgpall (x2)
Soovin isa enne jõule näha
Head hinded
8.c klass
Reis (x2)
Käekell
Uus telefon (x3)
Pulgakomm
Sülearvuti
9.a klass
Krokodill
Husky
Kaukaasia leopard
Sfinks
Reis 9.b klass
Punane Ferrari
Ford Sierra 2.0 DOHC
Žiguli
Palju süüa
Riided ja ehted (x5) 9.c klass
Reis Taisse
Steam Gift kinkekaart
Uus tekk ja padjad
Kirves
Kõrvaklapid (x2)
10. klass
BMW 520
Pesumasin
Rõster
Külmkapp
Diivan
11. klass
Auto (x10)
Fotokas+objektiiv+statiiv
Proteiin
Kõrvaklapid (x3)
Sõrmus (x3)
12. klass
Reis (x9)
Lumelaud
Auto (x2)
Kommi
Lund
Brit Keskra Carl-Robert Reidolf
3
Öeldakse nii – kui sinust kirjutatakse, siis järelikult oled sa olemas ja ilmselt ka vajalik. Hea, et meie koolileht leidis aega ja
tahtmist meist kirjutada ja nii palju küsimusi paberile panna. Kurvaks teeb aga see, et oli palju valeinformatsiooni ja meid oli
nähtud ainult halvast küljest ehk ei midagi positiivset. Eks nüüd jõuabki õige info inimesteni ja valed vastused visatakse
prügikasti. Aga asume selgituste juurde.
Väide, et õpilasesindus on 9-12. klassi õpilastest koosnev meeskond, ei vasta tõele. Meie ridadesse kuuluvad juba õpilased alates
kuuendast klassist.
Ekskursioonid on alati olnud „kuum“ teema. Soovid, võimalused ja tahe alati ei kattu. Ekskursioonide korraldamine ja planeerimine
on eelkõige klassijuhataja töö. Tubli õpetaja kaasab valiku tegemisse ka lapsevanemaid.
Sõnaga „ball“ meenuvad sellised sõnad ja tunded nagu pidulikkus, erilisus, sisukus, suur ettevalmistus, meeskonnatöö ja rohke
osavõtt. Koolis oleme käinud vaid kaks kuud ja sellist asja ei ole võimaik sellise lühikese aja jooksul korraldada. Tõtt öelda oli meil
ka sel aastal mõte ball korraldada, kuid ettevaatlikuks teeb kogemus, et kunagi korraldatud ballil oli vähe osalejaid. Balli korraldus
tuleb kindlasti arutlusele ja ootame kõigilt toredaid ideid ja kaasalöömist.
Väide, et kooli üritusi viivad läbi alati õpetajad või huvijuht, ei vasta tõele. Õpilasesindus on huvijuhi meeskond ja koos
korraldatakse väga paljusid üritusi. Viimased ühiselt korraldatud üritused olid isadepäeva üritus, halloween ja Artistide foorum. Kui
vaatame tulevikku, siis on plaanis korraldada jõuluüritusi, Artistide foorumeid, stiilinädal, moeshow, Kohila kooli uhkus, naljapäev,
südamenädal jne. See oli ainult väike loetelu meie põnevatest üritustest. Õpilasesindus hindab väga oma maja traditsioone ja teeb
kõik nende hoidmiseks.
Wifi kohta kirjutas selgituse juba eelmises lehes Lili Kesa ja seda teemat enam ei puudutaks.
Meie kooli prioriteediks on tervislik toitumine. Kooli söökla püüdleb tervislikuma ja täisväärtuslikuma menüü poole, mis sisaldaks
rohkelt juur- ja puuvilju. Soe toit koos erinevate salatitega on igati tervislik ja vajalik igale õpilasele. Toidumenüüd on muutunud
võrreldes eelneva aastaga palju mitmekesisemaks ja toidud maitsvamaks. Nädalamenüüga on võimalik tutvuda kooli kodulehel ja
vastavalt sellele on võimalik planeerida toidu kaasavõtmist kodust, kui tõesti toit ei maitse. Samuti on igal inimesel oma maitse ja
kui keegi ütleb, et toit on halb, siis ei ole see absoluutne tõde.
Kiusamine on tõsine probleem mitte ainult Kohila koolis. Sellekohaseid mõtteid on palju. Paraku ei saa ja ei jõua ka õpilasesindus
valvata kõiki õpilasi, et nad ei kiusaks ega neid kiusataks. See ei tähenda, et me pole sellega tegelenud. Õpilasesindusel on plaanis
teha kiusamisvastane film, kutsuda esinema spetsialiste ja kavas on minna algklassidele ka ise probleemist rääkima. Siin kutsume
üles kõiki õpilasi ja õpetajaid rohkem märkama ja hoolima!
Kõik õpilasesinduse 24 liiget teevad oma tööd heast tahtest ja parimate soovidega koolielu üha paremaks ja turvalisemaks muuta.
Rohkem infot saad meie kohta stendilt, mis asub õpetajate toa vastas. Seepärast, kallis koolipere liige, kui sul on mure, millele
meie võiksime aidata lahendust leida, siis tule ja räägi meiega! Ootame kõiki!
Järgmiste kirjutiste puhul ootame hea tava kohaselt õpilaseesindusega eelnevalt rääkimist, et õigesti mõista meie tööd ja tegemisi.
Kaisa Pilman
Õpilasesinduse president
Käisin TVP asutuses OÜ Aespa Juuksur. Juuksuri kõrval olles
nägin, kuidas näeb välja üks juuksuri tööpäev, kui erinevad on
inimesed ja nende soovid ning kuidas juuksur neid soove teostas.
Juuksuritöö juures meeldis mulle, et tööd tehes on võimalik samal
ajal ka suhelda, pidevalt liikuda, jne.
Karl Gregor Salumägi , 11. klass
19. novembril käisin töövarjupäeval
Argo Aderi juures. Ta töötab Sparta
spordiseltsis peatreenrina ja tema töö on
väga lahe ja huvipakkuv. Kohale minnes
olin üpris unine, aga kui saali sisse astusin,
ärkasin kohe üles. Argo rääkis, mida ta
teeb ja milleks, mis on ta klientide
eesmärk ja muud. Pärast ta tutvustas
mulle kogu Sparta hoonet. Lõpetuseks
sain teha temaga pildi, mis läks feissarisse
üles. Mulle endale meeldis see kogemus
väga. Sain uusi teadmisi juurde ja loodan,
et ka teised õpilased nautisid seda päeva.
Daniel Vlasjuk , 11. klass
Mina veetsin oma töövarjupäeva Ida-Tallinna Keskhaigla
Naistekliinikus. Olin vari ämmaemandale. Nimelt tegime emadele ja
lastele sünnitusjärgseid visiite. Mu päev oli tegemisi täis ning
nautisin seda väga. Töövarjupäev annab võimaluse tutvuda tööga,
mida võibolla tulevikus teha soovid. Mina sain seda teha ja kindlasti
see andis mulle aimu, mida ma tulevikus teha soovin.
Kätlin Kullerkupp , 11. klass Daniel ja Argo Ader
4
6.—8. novembril toimus Junior Achievement Eesti raames Tallinna 21.
Keskkoolis Central Baltic Enterprise without Borders avakonverentsi, kus
osales 100 õpilast neljast Kesk-Läänemere riigist: Eestist, Lätist, Soomest ja
Rootsist. Noored tulid kokku, et tutvustada teistele oma äriideid, kuulata
teiste ideid ning leida sobivad äripartnerid, kellega koos luuakse ühisfirma.
Kolme päeva jooksul registreeriti 24 ühisfirmat.
Eesti delegatsiooni kuulub 30 õpilast ning need liikmed valiti välja ligi 100
motivatsioonikirja seast üle kogu Eesti. Sellesse aukartust äratavasse
seltskonda valiti ka Kohila Gümnaasiumi 11. klassi õpilased Brit Keskra ja Carl-
Robert Reidolf – jah, need samad ägedad noored, kes seda vinget koolilehte
Kuum Kartul kokku panevad. Briti ja Carl-Roberti juhendajaks on Kirsti Solvak
ning mentoriks Margot Sarv.
Kolmepäevase konverentsi käigus esinesid rahvusvahelisele seltskonnale
mitmed tipp-ärimehed, turundusjuhid, lektorid nii Eestist kui ka välismaalt.
Samuti olid kohal erinevad lektorid Estonian Business Schoolist, kes koolitasid
ja andsid noortele juhiseid ärimudeli valmistamiseks. Mentorite ja juhendajate
toel panid uued meeskonnakaaslased paika ühistöö põhimõtted, tegid valmis
ühise tööplaani lähimaks kuuks, üldisema tegevuskava ja eesmärgid
eesolevaks õppeaastaks.
Briti ja Carl-Roberti idee on hakata tootma juhtmevabasid Bluetoothiga
kõrvaklappe, mis disainitakse kliendi soovile vastavalt. Kõrvaklapp ise koosneb
vaid kahest kuularist ning on oma suuruselt nii väike, et kõrvalt vaataja jaoks
jääb klapp nähtamatuks. Konverentsi käigus sõlmisid meie kooli noored
suhtlusidemed lätlase, Riias elava ja õppiva Daniels Adrians Vasiļjevsiga, kes
annab nõu tehnilise poole pealt ja aitab turundada Briti ja Carl-Roberti toodet
Lätis. Samuti sõlmiti turundusalased kokkulepped Rootsi ja Soome noortega.
Projekt ise kestab esialgu kolm aastat. Selle aja jooksul kohtutakse
erinevates riikides toimuvates innovatsioonilaagrites ning laatadel
Stockholmis, Riias ja Tallinnas. Järgmine kokkusaamine toimub uue aasta
jaanuaris Soomes innovatsioonilaagris.
Brit Kesra ja Carl-Robert Reidolf
Fototd: Ralf Raava
Ma käisin töövarjupäeval Tallinna kainestusmajas juhataja töövarjuks. Selle päeva käigus sain teada palju huvitavat ja põnevat.
Tallinna kainestusmajas on palju ruume, nende hulgas 20 kongi, mis on ilusasti renoveeritud ja soojad. Ruumid mahutavad umbes kaks inimest, kuid kui kliente on
väga palju, võib ka kolm inimest kongi panna. Ühte kongi aitasid ehitada Mart Laar ja Andrus Kivirähk. Selle kongi ukse juures on ka vastav silt. Juhataja viskas nalja,
et kui nad seda ehitasid, ütlesid mehed, et ainult neid võib sinna kongi panna, mistõttu rahastavad nad ainult ühte kongi.
Kliente sisse tuues kirjutatakse kõigepealt üles, kust ta leiti, aga nime, isikukoodi ja muid kontaktandmeid ei-tohi nad võtta. Peale seda viiakse klient medõe juurde,
kes tervist kontrollib, ja lõpuks viiakse kongi. Üks inimene võib kongis viibida vaid 12 tundi. Iga tunni järel käiakse kliente kontrollimas ja kirjutatakse üles, kas kõik
on korras. Veel näidati mulle, kuidas neid madratseid desinfitseeritakse. Seal oli tohutult suur masin, mis töötas õhu peal. Koristaja paneb masinasse umbes 4 — 5
madratsit sisse ning puhastab neid 90 kraadi juures. Ruumis oli ka üks kontrollpaber: kui see muutub õhutades kollaseks, siis neid madratseid ei tohi enam
kasutada. Tavaliselt peab paber olema sinine, siis on kõik korras.
Kui maja esimesel korrusel on kongid, siis teisel korrusel on sekretäri kabinet, juhataja kabinet ja õpiruum, kus viiakse läbi nädala ettekandeid, antakse teada, millal
mis õppused on jne. Maja kolmandal korrusel on kodutute varjupaik. Algselt oli kainestusmaja haigla alluvatest, aga nüüd läks see politsei alluvusse. Minu
kohaloleku ajal külastas kainerit 6 klienti.
Meie firma - Carl, Brit ja Daniels
Igahommikune võimlemine
Kui noortel dokumentidest siiber sai...
100 väljavalitut
Mariell Sepp, 11. klass
5
intervjuu Alar Pikkoraineniga
Kes meist ei teaks või poleks kuulnud midagi Kosmosemuttidest Martast ja Juulast ning nende kahest semust Markast ning Varesest? Iga nädal lõbustavad just need tegelased Eesti Ekspressi lugejaid oma järjekordse absurdijutuga. Kuid kas Te seda teadsite, et Kosmosemuttide loojaks on siin samas Kohila Gümnaasiumis õppinud Alar Pikkorainen? 1. Saame tuttavaks. Kuidas on Teie nimi ning millega Te igapäevaselt tegelete? Alar Pikkorainen. Igapäevaselt ma tegelen hammaste pesemise, söömise, joomise, riietumise ja lahti riietumisega, toiduvalmistamisega. Tööpäeviti jalutamisega tööle ja koju, reklaamindusega, mis tähendab, et mõtlen välja reklaami-ideid, osalen ajurünnakutel, kohtun klientidega ja kirjutan tekste, vahel ka kujundan. Puhkepäeviti joonistan koomikseid. 2. Noorus on kuldne aeg – kuidas möödus see Teil? Mida ägedat sõprade, klassikaaslastega korda saatsite? Mõni põnev seik kooliajast? Enne koolitee algust olin kodune laps. Käisin lasteaias kõige rohkem nädala, sest mulle ei meeldinud sealne kord – seal sunniti lapsi lõunal magama. Vihkasin magamist. Kuni ühel hommikul pugesin kodus suure riidekapi taha ja ema ei saanud mind sealt kätte. Kordasin seda mõned hommikud veel ja nii pääsesingi lasteaiast. Uitasin siis mööda ümberkaudseid metsi ja põlde uurides närilisi ja linde. Olin siis üsna kindel, et minust saab mingit laadi looduseuurija. Ornitoloog või zooloog. Kooliajal harjutasin põhiliselt kitarrimängu, hiljem basskitarri.
Sõpradega ägedaim asi, mida tegime, oligi bänd. See oligi olulisim osa mu elust, sest mu parimad sõbrad olidki ühtlasi bändikaaslased. 3. Kui perspektiivne näis Teile tulevik pärast keskkooli? Teadsite, kuhu edasi õppima suundute ja mis tööd tegema hakkate? Tegelikult läksin peale 8. klassi Tallinna Polütehnikumi, sõbra soovitusel. Arvasin, et elektroonika ja raadioside on midagi lahedat. Ei olnud. Kunsti hakkasin õppima alles peale sõjaväest naasmist. Tallinna Ülikoolis. Ja joonestamise ja kunstiõpetajana, mis oli mu eriala, ma töötanud veel polegi. Sattusin reklaamiagentuuri kunstnikuks. Siis disaineriks ja ja praegu olen tekstikirjutaja. 4. Nagu erinevate ajalehtede meelelahutusveergudest näha, on Teil kunsti peale kätt. Millal avastasite endas kunstipisiku? Mis Teid ajendas joonistama? Joonistada armastasin juba sellest ajast, kui pliiats käes püsis. Nagu ikka lapsed, tavaliselt hakatakse joonistama ju enne kui kirjutama. Ilmselt meeldis ja natuke meeldib siiani. Mitte ainult joonistada, ka maalida, puud nikerdada või saviga mätsida meeldib samuti. 5. Teie loodud koomiksitest on kindlasti tuntuim 1994. aastal loodud „Kosmosemutid”. Kust tuli selline idee? Vaatasin Eesti Ekspressist toona Asko Künnapi seal ilmunud „Kosmoserotte“ ja tegin nalja pärast paar osa, igavusest nalja viskavatest pensionäridest. Ma isegi ei tea, mida ma mõtlesin, kui viisin need EE toimetusse, aga toimetajale meeldis ja avaldati. Kuna need lood sündisid teise koomiksi paroodiana või nii, sai sellele ka lihtsalt originaalile sarnane nimi pandud. Ja see jäigi, ehkki neil eidekestel pole ju kosmosega mitte mingit seost. 6. Marta ja Juula on kaks kortsus vanamutti, kes koos Makra ja Varesega üksteise võidu mõistujuttu ajavad. Mille alusel valisite just sellised nimed ja tegelased? Kust saate ideid nende koomiksite teemadeks? Ma ei tea, kust ideed tulevad. Kosmosest ilmselt. Need on ju kusagil õhus, meie ümber. Niikaua imen pliiatsit, kui sünnib uus osa. Siis kõpitsen natuke tekste ja joonistan üles. 7. Lisaks Kosmosemuttidele on Teie tuntud kaubamärgiks Rimi „Tudish-Piip”. Samuti olete illustreerinud mitmeid raamatuid ning kirjutanud luuletusi ja laulusõnu. Mis Teile oma töö juures kõige rohkem meeldib? Mida ootate tulevikult? Mulle meeldib vaheldus ja üldse loominguline töö. Seepärast ongi tore vahel luuletada, vahel joonistada, muusikat komponeerida, reklaamtekste luua või kasvõi köögis impoviseerida. Mida ma ootan tulevikult ... olla õnnelik? Tegelikult ma ei oota seda tulevikult, vaid püüan seda olla juba täna. Kohe. Siin ja praegu. Alati. Sama soovin Teilegi.
Brit Keskra ja Carl-Robert Reidolf
Selle hooaja teine ja aasta viimane artistide foorum toimus 12. novembril. Artistide foorum iseenesest on koht, kus Kohilast ja ka kaugemalt pärit
inimesed saavad näidata uusi avastamata andeid. Just see üritus on mõeldud nendele, kes oma lavahirmust tahavad üle saada.
Seekord olid õhtujuhtideks Kohila kooli kaks üliandekat õpilast Desiree Talv ja Kert Markus Valdek. Koos muutsid nad selle õhtu väga nauditavaks.
Kogu üritus oli mõnusa atmosfääri, heade toitude ja ilusa kujundusega. Kohal oli palju rahvast ja esinejaid oli erinevatest valdkondadest. Oli palju
lauluesitusi, kus sai ka publik kaasa laulda. Üks eriline esitus oli Kohila noortekeskuse vabatahtliku Komlanvi poolt, kes laulis prantsuse keeles.
Tantsunumbri esitas tantsurühm Ilus Rüht. Samas oli ka midagi täiesti uut: Tessi Ilustrumm rääkis oma blogimisest, Iris Juhani rääkis kokandusest
ja näitas enda küpsetisi, Annika Marjapuu ja Carmen Ööbik näitasid oma kunstitöid.
Õhtu oli huvitavalt sisustatud, vaatamist oli küllaga. Selline tore ettevõtmine teeb kõigil inimestel südamed soojaks. Järgmine artistide foorum
toimub juba uuel aastal ja uue hooga!! Tasub kindlasti vaatama minna.
Kätlin Kullerkupp
6
Kohila Võrkpalliklubi naiskonna esimene kohtumine toimus 28. oktoobril Sloveenia klubi Nova KBM Branik Mariboriga. See mäng
lõppes Kohila allajäämisega, kuid ees ootas teine kohtumine sama klubi naiskonnaga.
Mäng toimus 11. novembril Sloveenias kauni looduse ja toredate inimeste keskel. Kohtumiseks valmistus naiskond kaua, kuid
mängu lõpus pidme tunnistama vastaste paremust, kuigi toimus kõva lahing. Emotsioon oli platsil hea, see aitas mängijatel edasi
püüelda, hoolimata vastase kõvast vastupanust.
Kokkuvõtteks oli saadud tulemus parem võrreldes Kohilas mängitud mänguga. Kaotusest saime teha omad järeldused ning saame
nüüd hakata valmistuma uueks Euroliiga etapiks, kui läheme aste madalamas liigas Challenge Cupis vastamisi Iisraeli klubi Hapoel
KFAR SABAga.
Karmen Mereküla ja Kertu Laak
Ehk mis toimub spordihoone
riietusruumides?
Juba mitmendat aastat järjest kuuleb õpilaste seas kaebusi
kooli spordihoone riietusruumide kohta. Nimelt kui
riietusruumis on palju rahvast, siis õhk saab nö otsa. Õpilasi
tervitab läppunud õhk (higi, deodorandid, lõhnaõlid) ja
meeletu palavus, mis eriti kuumadel ilmadel tunda annab.
Kuum Kartul suundus spordihoone juhataja Aavo Kergandi
juurde, et tekkinud küsimustele vastuseid saada.
Kas kaebusi on Teile esitatud ka varem? Kuidas olete neile
reageerinud?
Tähendab, et mitte ainult õppilastelt riietusruumide kohta,
vaid õhtuti on aeroobikasaal umbne, seoses sellega, et on
väga väike ja ka õppeklassi kohta on tulnud märkusi. Praegusel
hetkel on ventilatsioonisüsteem korras ning toimib oma
maksimumvõimaluste piires. On kaks varianti – kas poolkiirus
või täiskiirus. Hetkel kogu aeg maksimaalkiirus.
Mis on Teie meelest parim moodus probleemi lahen-
damiseks?
Probleemiks on pigem ülerahvastatus. Kui üks klass on sees ja
teine tuleb ka siisse, siis on ka põrandapinna küsimus
probleemiks. Kuna ventilatsioon töötab täiskiirusel ning
tegelikult on tehniliselt korras, siis tuleks ilmselt teostada
spordihoone laiendamist. Aga see on üpriski kulukas. Sel juhul
tuleks hakata ka mõtlema, et kus suunas laieneda.
Miks ei lubata õpilastel (nt gümnaasiumi õpilastel) teise
korruse riietusruume kasutada? Näiteks kui tunniplaanist on
näha, et rohkem kui kolmel klassil on kehaline korraga,
mistõttu riietusruum on rahvast paksult täis.
Lugesime siin üks päev kokku, et õpilaste poolt on lõhutud
kokku selle 10 aasta jooksul ligi 70 lukku ja 3 tervet ust. All
korrusel on õpilastele teostatud mingigi järelvalve, aga kui
neid üksi üles lasta, siis ei tea, mis saama hakkab. Kes neid
valvab ja kes need lõhutud uksed, lukud kinni maksab? Ja
teisalt on see, et meil käib päeval ka kliente, et kuhu me
nemad siis paigutama peaksime?
Kas Spordihoone on mõelnud ventilatsiooni soetamisele
riietusruumidesse?
Et uut ventilatsioonisüsteemi paigaldada, tuleks teha suur
ümberehitus. Torud ja kõik tuled ära vahetada. Mis tähendab
seda, et see oleks ikkagi päris kulukas ning tegelikult on hetkel
need süsteemid korras ja töötavad täisvõimsusel. Pigem on
lihtsalt see ülerahvastatus.
Millega või kuidas saaksid õpilased ise kaasa aidata?
Mõistva suhtumisega. Õpilased peaksid olema korrektsemad.
Ootame õpilastelt, et nad oleksid riietus-ruumide suhtes
viisakad ning ei lõhuks lukke ega uksi. Hetkel on all korrusel
näha, et kord ei ole majas. Kui õpilased on viisakamad, siis ehk
saaks laieneda ka teisele korrusele.
Brit Keskra ja Carl-Robert Reidolf
7
Karmen Mereküla
18. novembril sõitsime 98’ noortekoondisega Istanbuli, et sealt järgmisel päeval edasi mängude toimumispaika, Gruusia pealinna
Tbilisisse sõita.
Ida-Euroopa meistrivõistlused toimusid reedel, laupäeval ja pühapäeval. Võistkondi oli kohale tulnud kuus: Gruusia, Ukraina,
Aserbaidžaan, Venemaa, Läti ja Eesti. Mängud oli rasked ning meie koondis pidi tugevamaks tunnistama kõik võistkonnad peale
Läti, keda võisime 2:1. Ühtegi mängu ei kaotanud me kõva lahinguta. Kuigi enamik mänge kaotasime väga napilt ja reaalne oleks
olnud võtta võistlustelt ka hõbemedal, siis võistluse lõpetasime pühapäeval tubli 5. kohaga.
Lisaks palliplatsil veedetud ajale jäi meil aega üle avastada ka Gruusia vanalinna. Palju oli huvitavaid ehitisi, kuid palju ka sõjas
kannatada saanud maju. Toiduna sain proovida Gruusiale omapärast šašlõkki ja kebabi, mis maitsesid väga hästi. Ilmad polnud seal
sugugi soojad, kohati kõigest 10 kraadi. Kokku veetsime Gruusias neli päeva ning Eesti poole hakkasime tagasi tulema
esmaspäeval. Kokkuvõttes andis selleaastane võistlus meile palju juurde – nii mängulise kui ka kultuurilise poole pealt.
Üpris tihti on koolis kuulda arutlusi meie koolisöökla teemal. Ka
lastevanemate üldkoosolekul tehti antud teemal juttu. Mõtlesime siis
asja lähemalt uurida ja käisime intervjueerimas Kohila Gümnaasiumi
söökla juhataja Kaire Pihlakat. Tõime välja kaheksa küsimust, millele
on kõige rohkem tähelepanu pööratud, kuid millele vastuseid veel
antud pole.
Kooli menüü on viimasel ajal palju muutunud: mahladele lisandunud
vesi, menüüdes uued mitmekülgsemad toidud. Kes mõtleb välja
koolilõuna menüü? Millest see sõltub?
Põhimõtteliselt mina koostan menüü. Kooskõlastan mõnes mõttes
juhtkonnaga, siis põhilised argumendid, kuidas seda menüüd kokku
panna, on need, et mida lapsed söövad ja kõiki toite pole
tehnoloogiliselt lihtsalt võimalik teha, sest kogused on suured.
Kõik õpilased pole aga ühe hoobiga löödud. Kas olete arvestanud
kõikide laste vajadustega? (Taimetoitlased, laktoositalumatus jm)
Kellel pisut laiem silmaring, siis see leiab kindlasti omale siit midagi.
Kellel on laktoositalumatus, gluteenitalumatus, siis see on vaid
läbirääkimiste küsimus. Tean, et meil on kaks last, kes näiteks ei tohi
gluteeniga toite süüa, siis nende jaoks me teeme eraldi gluteenivabu
toite. Supid on meil põhimõtteliselt kõik laktoosivabad, sest püreesuppe
me ei tee. Kastmete puhul jällegi oleneb, kuid saame teha ka neid
laktoosivabalt. Mina ise ka ei tohi piimatooteid tarbida ja juba
sellepärast tõstan ühe portsu varakult välja.
Teadagi pole kõigil inimestel ühesugune maitse, mistõttu kõik toidud
ei saagi kõigile maitseda. Olete võtnud kuulda õpilaste/õpetajate
pretendatsioone ja muutnud seetõttu menüüd? Jätnud mõne toidu
välja? Muutnud toidu retsepti?
Ilmselt kõige rohkem muutnud toiduretsepti. Välja otseselt ei ole
jätnud, pihgem juurde võtnud ja kuna see köögivilja teema on väga
aktuaalne, siis eks seda köögivilja saab erineval kujul sinna toitude sisse
peita – just nimelt peita!
Usume, et igal sööklal on omad eesmärgid ja plaanid tuleviku suhtes.
Mis on Teie kui koolisöökla juhataja eesmärk ja ideaal?
Minu ideaal oleks see, kui 95% kooli õpilastest käiks koolisööklas
koolitoitu söömas ja see puhvetiala oleks seal ees vaid nö lõbu pärast.
Kes otsustab puhvetis müüdavate toodete valiku üle?
Osaliselt on see seadusandluse põhjal, mida tohib müüa ja mida mitte.
Ülejäänud valiku osas vastutan mina, et millised on kasulikud ja millised
mitte ning vahel paneme mõned tooted kõrvale. Mentose jätaksin kohe
välja, sest see pole tegelikult üldse tervislik ja igasugu pulgakommid olid
ka vaid laste lõbustamiseks, kuid sellest aastast panime need kõrvale.
Õpilased on välja pakkunud, et puhvetis võiks müüa salateid ja kusagil
võiks olla mikrolaineahi, millega õpilased saaks kodust kaasa võetud
toitu soojendada, kui koolitoit ei sobi. Mis Te sellest arvate?
Tore mõte, aga siis peaks olema kusagil selle jaoks kööginurk, sest ma ei
saa lubada, et see hakkas toimima kohvikus. Peavad olema tagatud head
sanitaartingimused. Salatite osas on see, et segatud salateid ma
põhimõtteliselt sinna ei pane. Need sisaldavad majoneesi ja majonees
on kindlasti väga ebatervislik ja ei ole tervisliku koolilõuna osa.
Seoses eelmise lehega küsitlesime õpilasi teemal “Mis võiks koolis
muutuda?” Päris mitu korda toodi välja koolilõuna toitude muutmine.
Mida arvate isetehtud burgerite, pitsade ja friikartulite pakkumisest
kooliperele lõunasöögiks?
Mul ei ole isiklikult burgerite ja pitsade vastu midagi. Need on tegelikult
väga maitsvad ja toitvad. Aga need on toitvad vaid siis, kui teha see
burgerikotlet ise näiteks veiselihast vms, sest tavaline pihv ei ole nii
toitev. Aga teisalt, siis õpilastele see enam võib-olla ei maitse. Kuid me
jääks ilmselt ajaliselt jänni. Ma ei kujuta ette, kuidas väikesed selle
söömisega hakkama saaksid. Gümnaasium, põhikool küll, aga algklassid
mitte.
Olete õpilastelt küsinud, mida nad koolitoidust arvavad, mida nad
süüa eelistavad ja kuidas on nad toiduga rahul? Kuidas suhtute
õpilaste vastukajasse?
Mul isiklikult on väga väike tagasiside. Ma olen küsida saanud vaid
nendelt õpilastelt, kellele ma olen näiteks tundi andnud. Nemad
muidugi ütlevad, et „burgerit ja pitsat ja friikaid“, mis on elementaarne –
iga laps tahab neid. Selge on see, et siin me neid teha ei saa. Ma olen
avatud igasugustele ettepanekutele, kuid need peaksid olema
mõistlikud, sest mul tuleb jälgida ikkagi seadust.
Brit Keskra ja Carl-Robert Reidolf
8
DETSEMBRIS TULEKUL
Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev
1 2 3 4 5 6 2. advent
7
8 9 10 11 12 13 3. advent
14 1. klasside
jõulupidu kell 18.30
15 2. klasside
jõulupidu kell 18.30
16 3. — 4.kl
jõulupidu kell 18.30
17 Hageri
jõulupidu kell 18.30
18 Peaproov,
Jõulupidu kell 17.00
19 20 4. advent
21 Jõulupidu kl
22 Jõulu-
kontsert
23 24 JÕULUD! 25 26 27
28 29 30 31 VANA AAS-
TA LÕPP!
1 UUS AASTA! 2 3
NB! Hoia silmad ja kõrvad lahti! Mõned üritused võivad tekkida üle öö ega ole siin kalendris kirjas. Uuri kooli stende nii garderoobis, uue maja esimesel korrusel kui ka alg-klasside koridorides. Küsi lisa õpetajatelt või kooli huvijuhilt!
Esseekonkurss gümnaasiumile Teema: “Mida Eesti peaks tegema, et kliimamuutusi peatada” või “Kuidas lõimida immigrante ja pagulasi Eesti kooli ja ühiskonda?” Osalejad: õpilased vanuses 16—19 Tingumused:
Eesti keeles
9000 — 10 000 tähemärki pikk
Töö (doc) faili pealkirjaks autori nimi
Osalemiseks tuleb eelnevalt elektrooniliselt registreeruda Tähtaeg: 20. jaanuar 2016 Konkursitööd tuleb saata: [email protected] Auhind: Esseekonkursi võitja sõidab kevadisel koolivaheajal Ghanasse, kus saab võimaluse külastada Ghana koole ning tutvuda MTÜ Mondo koostööpartnerite tööga Põhja-Ghanas Kongo küla kogukonnas.
Steni muinasjutuvõistlus Teema: laste muinasjutud Osalejad: 10—15 aastased sulesõbrad Muinasjutud tuleb saata: märgusõnaga “Steni muinasjutuvõistlus” aadressil Endla tänav 2b-1, 90504 Haapsalu Tähtaeg: 22. detsember 2015
Lugude pikkus võiks piirduda 1—2 A4 paberilehega.
Võistluse tulemused saab teada 2016. aasta aprillis.
Parimad muinasjutud avaldatakse ajakirjas Hea Laps.
Kodu-uurijate võistlus Teema: “Kodumaja jutustab” Osalejad: 3.— 6. klasside õpilased (individuaalselt kui ka rühmana) Tingimused:
Käsitsi kirjutatud
Ühepoolsed nummerdatud A4 lehed
Soovitatav kasutada illustratsioone Tähtaeg: 1. märts 2016 Lisainfo: http://paideyg.ee/projektid/kodu-uurimistoo/ Uurimistööd saata aadressil: Paide Ühisgümnaasium, Kodu-uurimistöö, Kooli 1, Paide 72718
Kirjandusraal 2016 Mis see on: veebipõhiste õpimaterjalide loomise konkurss Osalejad: 8.—12. klassi õpilased Teemad: 1) Eduard Vilde romaani „Mäeküla piimamees“ ja Jaan Tätte näidendi "Ristumine peateega" võrdlus 2) Naisküsimus Eduard Vilde romaanis „Mäeküla piimamees“ võrdlevalt mõne teise eesti kirjandusteosega 3) Kahe eri ajastul ilmunud eesti luulekasseti või luulekaardipaki võrdlus 4) Kahe eesti autori elulooraamatu võrdlus 5) Kahe eesti ulmekirjandusteose võrdlus Registreerumis tähtaeg: 7. detsember http://goo.gl/forms/ho1W0Yn9pB Lisainfo: http://www.eeselts.edu.ee/www/v1/?Konkursid:Kirjandusraal
VAHE-AEG
Õppematerjalide konkurss
Teema: võõrahirmu ja rassistlikke hoiakuid vähendavad õppe-materjalid Osalejad: õpilased, õpetajad, üliõpilased, noorsootöötajad jt Tingumused: Esitada võib tunni- ja töökavasid, töölehti, esitlusi või muid tunnis kasutatavaid materjale, mis teemat mõista ja avada aitavad. Materjalid võivad olla loodud eri kooliastmetele. Konkursitööd ei tohi olla varem avaldatud. Tähtaeg: 18. jaanuar 2016 Konkursitööd tuleb saata: [email protected] Auhind: Ekspertgrupp valib konkursile esitatud tööde seast välja kolm parimat, mille autoritele on auhinnaks kinkekaardid väärtusega 100 €.
Video konkurss Teema: Leib lauale Osalejad: 8.—12. klassi õpilased ja kutsekoolid Tingimused: - Osaleda võib nii üksi kui ka grupina - Tuleb teha video või animatsioon - Maximaalne pikkus 5 minutit - Tuleb esitaa formaadis mp4, mod või avi - Esitada tohib kuni 2 tööd kooli kohta Tähtaeg: 31. jaanuar 2016
Video saata mälupulgal või plaadil aadressile: iCake salong, Kohila 2a, Tallinn Lisainfo: www.leivaliit.ee