Kohila Gümnaasiumi koolileht Juuni 2016 (Nr.7)

lk Laager, al el! Kas a atahtlikke o ?

Küsitlus: Riigikaitselaager

lk Eesi eistrid

Kuidas a Kohilast Talli asse satusi

lk U istuste a et: le ukipiloot lk M teid ja usutlusi K rgelt kukku u

*****

lk Olü pia ä gude eel Reis Middlese U i ersit sse

lk U istuste a et: tüüri ees

lk Jüri jooksul

Selles lehes

Jätkub järg isel lehel...

Austatud direktor! Esi e e ppeaasta Nee e Lu i juhi isel o Kohila Gü aasiu is kohe kohe l ppe as. Kuidas ko e teerite, kas olete üüd täitsa o a poiss sii ? Kuidas juhtko d hakka a o saa ud?

Nii, kas o a poiss i ite o a poiss! Mi u käest o äiteks küsitud, et kuidas ole koha e ud, aga i u eelest see „koha e ise s a ei olegi i olla k ige ige s a. “ee tähe da sellist uga ustsoo i. aasta pärast ehk iks elda, et ole koha e ud –

uga ja hea olla. Ter i „o a poiss o gi tegelikult lähedase . Tu e , et ole selle kooli o aks t ud - ulle eeldi sii , a ole pühe du ud, oi eeritud. Juhtko da taha aga kiita. Eel ise aastaga rreldes o juhtko d laie e ud kahe liik e

rra. Juures o are dusjuht ja haridusteh oloog. Haridusteh oloog o Kohila kooli ilistla e, aga ei ole are sellel a eikohal t ta ud. “a as ole aga saa ud äga palju

posiii set tagasisidet just haridusteh oloogi t le. Mul o hea eel, et ad o juhtko da häsi sula du ud ja üldse kooli sula du ud. Kaks uut i i est o ka tugispetsialiside allas. Noor sotspedagoog ja psühholoog. Ne de kohta o ka laeku ud posiii set tagasisidet.

Mis oli / ppeaasta k ige eeldejääva sü d us koolis, is, agu eldakse, „kananaha ihule tõi“?

Alustaks kohe . septe ri ro gkäigust, ida isiklikult ei ole are kusagil koha ud. Ki dlasi Ariside Fooru id, hu iürituse a jäis süga a ulje, kahtle ata uusikal „MOMO“, estu uks v ib pidada ka vabariigi aastapäeva tähista ist, kus ulle erii

eeldisid . klassi pilaste eteka ded. Need ee u ad ekspro t kohe ii oodi.

Milli e äeb välja teie suvi? Kahe käega t küljes v i kulub puhkus arjaks ära?

Mul saa ole a selli e hu ita su i, et a lähe kol eks ädalaks perega A eerikasse, puhka eidi. . augusist ole jällegi t l tagasi. Tal el pidi su itud kahe ädalase puhkuse t a ja üüd pea see astu are t le tule a. “a as t d jagu . Doku e tatsioo aja üle aata ist. Ühes aga, juulis ole ära, augusis kahe käega t küljes tagasi.

Nüüd ka veidi tähtsa at jutu. Millised uutused pilasi sügisel ootavad, kui eid uidugi o ?

Ne dest uutustest rääkisi ju a ka isioo ipäe al. Ühteteist ikkagi o . Praegu käi ppeka a arutelu. Looda e e e jaa ipäe a ppe ukogus selle heaks kiidetud ja e

taha e ikkagi sellist ete tlikkuse poolt ppeka as r hutada. “iis ka projekt ppe kursuse sisse tuua, kus äiteks äike, eljaliik eli e pilaste rüh teeks prakilise t a e ürituse, projeki. Ole e käi ita ud keskko aalase projeki „Roheli e ko tor . Järk-järgult tahaksi e ka teklit ikkagi kooliellu sisse tuua. L pupäe adel tahaks ki dlasi lipugruppi

e des ütsides äha. “a -sa ult taha e seda ikkagi propageerida. “u dida ei saa, aga järk-järgult. Murekoht o ka koor used. Õpilaste jutust o älja tul ud, et gü aasiu is koor used o suured ja seet tu o plaa kursuste ahtu ähe dada. Ees ärk o j uda - i, arase alt oli üle saja kohustusliku kursuse, is tuli aastaga lä ida, siis proo i e ikkagi peale j uda. Mi isteeriu ist o eldud, et . aasta . septe rist j ustu uus p hikooli- gü aasiu iseadus, illes o ue, et kursust o see or , illega pea saa a l putu istuse käte, et oored saaks ikkagi ka hu itege usega tegeleda.

2

Küsitlus: Riigikaitselaager — kuidas tu dus? Mis eelde jäi?

. — . ail toi us . klassil t eli e ellujää ise katsu us. Kakskü e d kaks Kohila Gü aasiu i . klassi pilast tsid julguse kokku i g said oskused proo ile pa a p e as riigikaitselaagris. Reede htul ei pilased koos arustusega kooli eest s ja äeautodele, is suu dusid k igepealt Raplasse, kus k ik said e dale kaitse äeriietuse. “eejärel i di edasi laagripaika Kaiu lähedale. Kohapeal pidid pilased ole a kol päe a, ille jooksul said kogeda palju uusi ja hu ita aid tege usi. Uurisi e laagris osalejatelt uljeid laagri kohta i g e de eredai aid älestusi sellest.

) Mi u jaoks oli riigikaitselaager äga tore ja i ge. Kahju oli uidugi see, et ter islikel p hjustel äga idagi teha ei saa ud, kuid k ige ereda alt o siiski eeles see, kuidas teisel l häire oli i g k ik ii sisse elasid sellesse i g proo isid lippu kaitsta. K ik i i esed olid toredad ja a i al id.

) Tore oli ja sai koge usi, kuidas hakka a saada etsas. “ai ä gida ä ge. “ai teada, illi e äe älja s ja äe laager. Oleks tore uuesi i a ja i olla isegi kaue aks.

) U etud d ki ik al urul ja eie al e , kui a peatasi joodikud e e laagrit ki i ja siis üks e dest kallale tuli ja hilje kui Carlaga i git e da etsaser al taga ajasi e.

Kui pila e käi äiteks ta tsutre is i es uus tre is, et käidud tu de, pitut saaks üle ka da ka gü aasiu iprogra i. Üle ja ü ber ei saa uidugi kooli aja juurdeehitusest, ille jaoks peab vald , iljo it eurot lae u v t a. Mis o teie kui direktori äge us sellest? Kuidas ko e teerite, kas odava alt ja targe alt ei ole v i alik pla eerida? “elle idee kallal o päris pikalt t d tehtud ja praegu o eelar est projekteeri iste peale ka eurot eraldatud. Il selt uu jaoks sealt äga ei jäägi. V i -olla saa alustada ka ehitust. Kas saaks teisii? Küsi us o selles, et ruu ipuudus kooli ajas o ii i teisii ja kui e a tud kooli aja re o eeri e, siis see eile ruu i juurde ikkagi ei a a. Algklasside ii as o suur lär . “elli e, is tee ka kogu aja lär akaks. Ad i istratsioo i osa ajaks ka laie dusi. “a ui ka perso al – koristajad ja k ik t tajad. Uues ajas o ki dlasi k ik tä apäe a or id ar esse etud. “eega leia , et kui ju a eel i e juhtko d heaks kiiis, siis toeta i a ka seda ideed. K ik ärgid ikkagi äita ad, et oored pered taha ad Kohilasse kolida. L petuseks ed head soovid kooliperele suveks kaasa!

Kooliperele soo i rahulikku ppeaasta l ppu. Pea tu ista a, et kooli juhtko d o tu lisi t d tei ud, algatusi, doku e tatsioo i uue da ud, palju ete t ud ja kahtle ata o petajasko d äsi ud, sa a oodi agu pilased. “oo i , et peaksi e ikka selle ke ade astu ja su el k ik pilased, petajad, juhtko d, t tajad laeksid o a akusid, patareisid, et sügisel hooga edasi liikuda. Uuel aastal o ürokraaiat

ähe , aga j udsalt tule hakata tehtud uudatusi üüd rake da a.

Käitse äelaste telgid, kus öö ii

Carl-Ro ert Reidolf

. — . ai i toi us Kaius . klassile riigikaitselaager, kus eie kooli gü asiside psüühika ja füüsis korralikult proovile pa di. Maga ata d i g tühi k ht o kaks s a, is a tud laagrit k ige pare i i kokku ta ad. Õpilastele saa us . ai htul Kohila kooli ete järele kaks suurt tra sport eoautot, ille kasidesse ootusäre ad pilased istusid. Raplast haarai selga Viet a i s jast pärit u drid, ühi ei teiste aako a koolide rüh adega ja oodustai ligi auto pikku e kolo . Tu e oli justkui s idakski päriselt üüd ri dele kodu aad kaits a. Veoauto kasis jagai klass kaheks jaoks, alii rüh a

i g jaoüle ad ja laager iski alata. Es alt seai üles telgid. Ligi eurot aks a ku u all a dis sooja ko pakt e ahi, ida tuli küta ahetustega ter e , sest kohai la ges te peratuur äljas ulli lähedale. Laagri jooksul petai oortele eri e aid lahi gutakikaid, -strateegiaid, sidepida ist, tut ustai Rapla ale a rel a arustust, tehi ri idrilli, roo ai pea ees lä i ulla ui hu ikute, rajai koor akiledest luuretelke i g kogu laager kul i eerus paari kilo eetrise orie teeru isega. Orie teeru ise ahepu kides tuli äidata i struktoritele laagris pitut ehk roo ata lä i iheda sarägasiku, äidata rel aga täpsuslask ist, tassida takistusrajal „jalad kaota ud kaaslast, üles pa a koor akiledest luuretelk i g ro ida rippudes il a julgestusk ieta üle j e. Kui küsida . klassi riigikaitsetude gitelt, is laagrist e i eelde jäi, siis astatakse e a - ähe sa a – i e al e. Ju a esi esel htul pidi eie kooli eljaliik eli e al erüh ri da pist a alkoholijoo es oor eestega, kes tahtsid oota atul ko el just kell sel laagrist osa saada. Val erüh a professio aalse tegutse ise tule usel suudei kiirelt eeste liiku i e peatada, i struktorid älja kutsuda, käed plast ass ipukatega ki i siduda ja külalised „ iisakalt politseile üle a da. Laager l ppes ühisri istusega, kuhu joo dus kogu -liik eli e pilasko d. Kohale oli kutsutud ka Kuusiku la ge arjuklu i o a le ukiga, kes le ukist la ge arjuga saadeise alla iskasid. “ii kohal kutsu e k iki tule asi gü asiste riigikaitse kursusest osa t a, sest riigikaitselaager pa e proo ile kogu klassi

eesko at , ühtsuse i g seelä i are da seda. “a ui o teadlikkus Eesi julgeoleku al idusest praeguses aail apildis äga oluli e ja tähis. Carl-Ro ert Reidolf

3

) Riigikaitselaager oli üle ootuste hu ita . “ai uusi tead isi - kuidas rivisa u arssida, relvi käsitseda ja uud sellist. Toidud olid äga aits ad ja toit ad. Ai uke egaii e asi selle laagri juures oli see, et telk ei pida d il asikuolude astu ja ilkus lä i. “ee laager a dis ai u, illi e o

s ja äelase elu i g äikse ete al istuse tule aseks ajatee istuseks. K ige ereda alt jäi eelde htu e le ota i e tü isau as i g seejärel j kke sulpsa i e. “a ui eeldis ulle ii asel päe al toi u ud orie teeru i e, is läks äga häsi.

) Laager oli üs a kur a , aga sa as ega lahe koge us. Meelde jäi k ige rohke ii ase päe a orie teeru ise eri e ad ülesa ded, is olid äga ägedad. V i alusel läheks uuesi!

) Riigikaitselaager oli üle ootuste äge. “ai kol päe a kogeda t elise s duri elu - roo ata sas, ppida strateegiaid, pidada pai t all i g airsot s du ja uidugi see ri idrill.

K ige ereda alt jäi eelde i e i tside t, kui pidi e poistega alkoholijoo es ehi ki i hoid a. I struktorite a iga suutsi e külalised siiski i e a ajada.

) H ... k ik oli suht hu ita .

) K ige rohke jäid eelde eed ised häired ja pai t alli ä gi i e i g see, kui häsi e o avahel läbi sai e ja kui l bus eil koos oli.

) Ö sel ite agada saa i e.

) K ik olid tore, erii airsot ja pai t all. Halvi asi oli aga i e aa peal, suht valus oli.

) Telgis kül u i e ja häired.

) “ee, kui sa pidid sel kell üles t us a ja tu d aega ü er laagri jaluta a, al a a lippu, et kaitseliitlased seda ära ei arastaks.

) Riigikaitselaager oli äga i ge. Koos sai toredalt aega eeta. Laagri tegi hu ita aks pai t all, airsot, eri evad koolitused, rivistused, arssi i e,

häired. Ühel htul said ed isegi tü isau a i a. Kahel l äga agada ei saa ud, sest pidi ahju al a a ja pide alt olid häired. Kül a talu a ei pida ud, sest telgis oli kuu agu Pär u ra as keset su e.

) Riigikaitselaager oli tore, sai uusi tead isi ja äpu äiteid, kuidas s jalises olukorras toi ida. K ige rohke jäi ulle eelde see, kui ii a e oli häire, et lipp o arastatud. Mi u kui jaoüle a kohustus oli e da telgi rah as lii ile kaitsesse pa a ja al a a jääda. Kaitsesse rüh ära iidud, a astasi e klassi e aga, et taga p llul keegi liigu . Läksi e siis asja uuri a i g tea itasi

raadiost ka teisi jaoüle aid, et tuldaks uuri a. “elguski, et keegi seal o , täpse alt kaks i i est. Peale kiiret tle ist jaoüle atega otsustasi e teha

äkkrü aku. Kutsusi e e da rüh ad p llule positsioo ile ja alustasi e rü akut. Mi a ja He drik suutsi e ühe " ae lase" ka ki i püüda, kuid kahjuks tei e pääses i e a.

) Laager eeldis ulle äga. Kuigi il oli teisel päe al ih a e ei takista ud see ühegi tege use toi u ist. Laagris oli ki del päe aka a i g ka oli sisustatud. Alates pai t allist, airsotist ku i laagri lipu kaits ise ja "sur a retke i" välja oli tegevust kuhjaga. Kogu laager oli äga i as ja adre alii irohke. “ai sealt kaasa tohutult tead isi i g eeldejää aid hetki.

Liis Koitla ja Kätli Kullerkupp

O a kodu aad kaits as

Rohelised käitse äelased — Kar e ja Kätli

Jätkub järg isel lehel...

Kol e idu i peeta as Eesi eistri istluste i aalseerias ei jät ud Kohila rkpalli aised ri aalile TTÜ/Tradehouse'ile erii idu i alust. Kol es are peetud ä gus kahes Bali liiga p hitur iiri ä gus ja Eesi karika istluste p e as

i aalheitluses oli peale jää ud just peali a esi dus, seega oli e erii oi eeritud, et ta ajalikud idud hooaja ii asel tur iiril. Fi aalseeria esi e e ä g ä gii . aprillil eie kodusaalis. Alustasi e ä gu suhteliselt ki dlalt i g itsi e esi ese gei i

: . Teise gei i algus oli väheke krobelise – lasi e vastasel eest ära i a i g ägi e pärast kurja vaeva, et pu kivahe tasa teha. “iiski suutsi e e d kokku ta ja järk-järgult ahet ähe dades i g l puks eest äragi i es itsi e gei i

i i aalse ahega – : . Kol a das gei is alustasi e taas korralikult, sest oli e eel isest p e usgei ist ppi ud tu d a astast ja ähe da ud o a igu. Gei i l ppseisuks jäi siiski üs a tasa ägi e : i g ä gu l ppseisuks : . Oli e kahe ä gu idu kaugusel Eesi eistriiitlist.

4

i tervjuu Kert Nor eiga

Nagu ütleb eie va as a: kes otsib, see leiab. Tervelt kaks kuud püüdsi e ühe dust saada eie kooli ai sa piloodiga i g l puks o ei ka sai e. Kert Nor eit soovitai eile lausa viie eri i i ese poolt, ii lugejate kui ka eel iste i tervjueeritavate.

Nagu ikka, saa e k igepealt tutavaks. Kuidas o Teie i i ja illal Kohila Gü aasiu i l petasite? Kes oli klassijuhatajaks?

Kert Nor et, l petasi aastal . le d ja ii aseks klassijuhatajaks oli Tiia To so .

Milli e pila e kooliajal olite? Ehk paljastate ka e laheda sü d use kooliajast, is ikka aeru äole toob?

Kooliajal oli kesk i e pila e, ku a esi sed klassi oli eil poisteklass, siis pulli sai ikka o ajagu. Õpetajatel oli ikord päris keeruli e eiega hakka a saada. Näiteks ükskord l i

ate aaika petaja Lai e Usta kaardikepi astu lauda puruks, et korda ajja saada.

Iga laps ja ooruk u istab i gisugusest a eist v i t st, kelleks tahab saada v i kuhu t le i a. Kas teadsite juba kooliajal kuhu ppi a lähete ja kelleks saada tahate?

Mi a tahtsi piloodiks saada u es kü e aasta a uselt. Kust a

selle tele tuli , täpselt ei tea, sest pereko as kedagi sellega ei tegele ud. Lihsalt ühel hetkel hakkasid le ukid ii palju eeldi a, et siia aa i ei ole üle läi ud, aid o uutu ud ka rohke ho iks.

Millega igapäevaselt tegelete ja illiste t ülesa ete täit ist Teie t koht uab?

Pärast Esto ia Airist lahku ist t ta üüd Wizz Airis – see o U gari ir a, is tee i da e a asi Ida-Euroopa riike. Mi a ole seal t ta ud üle aasta esi ese oh itseri a Air us A pardal

aasiga Riias. T ülesa ed o agu ikka piloodil – le uki juhi i e.

Kui ihe o Teie t graaik i g kuidas pilooidel u ega o ? O teada, et peale teatud tu dide arv le da ist, o pilooidel vaja korralikku puhkust, et e d järg iseks le uks välja agada. Sa ui kasutatakse ju ka autopiloote le u ajal. Miks?

T graaik o ul praegu päe a t l ja päe a a a. T päe ad o ta aliselt — tu di s ltu alt sellest, kuhu le atakse. Puhkeaeg pea ole a i i aalselt tu di. Näiteks i olla, et lähed kell ho ikul t le ja l petad htul kell , ii — päe a järjest. Tä u sellele o aksi aal e t lokk päe a, ille järel pea ole a ähe alt a a päe a. T - ja puhkeaeg o äga täpselt reguleeritud. Autopiloot pea eil le ates sees ole a, sest ku a kiirused o suured, ei j ua i i e e reageerida piisa alt kiirest. Ai ult hku t us ised ja aa du ised tee e il a autopiloodita.

Le ukipiloodil o ju väga suur ja tähis roll. Tuleb k ik pardal olijad turvaliselt teise sihtkohta toi etada. Mis o Teie t s k ige keerulise /raske ja is Teile k ige e a eeldib?

K ige keerulise o kogu süstee i juhi i e, pla eeri i e, reisijate pro lee id, kütus, ateri g, il aprog oosid, le uvälja süstee id j e. I for atsioo itul o ikord äga suur ja k iki

Kert Nor et Air us A 0-ga

Järg i e ä g toi us ju a järg isel päe al TTÜ spordihoo es, ida eie aisko a le iksaaliks pidada ei saa. “a as oli e seal saalis saa ud ärtsis osa o a kol a da Bali eistriiitli it isest. Teadsi e, et sel päe al o TTÜ ka eie igadest ppi ud

i g see ä g t otas tulla palju tasa ägise . „Tä a lähe a d iseks, tšikid! oli eie le ikfraas alai e e TTÜ-ga ä gi ist. “iiski suutsi e esi esed gei id ita üs a ki dlalt, lastes astastel skoorida aid ja pu ki. Ka kol a das gei is oli e sisse tei ud ju a üs a tur alise ahe, kui astaste tree er t i ahetusest ä gu Kaisa Bah atse i, kes suu dus ise ka ser i a. Bah atse tekitas o a hea, kiire ja aju a ser iga eie astu tjatele paksu paha dust. Isegi, kui sai e ser i or aalselt käte, ei suut ud e palli kohe aha lüüa, isjärel tegid seda kohe astased. „Tur ali e pu ki ahe oli kiirelt kadu ud, TTÜ oli isegi e pu kiga ju a ise edu aad kas ata ud. Õige pea oli astastel koos ju a pu ki, kuid eiegi pol ud eel alla a d ud. Meie te porü daja Laura Partsi heade ser ide toel j udsi e seisu i : , kuid gei i e da kasuks p rata e siiski ei suut ud. “i a kadus eie aisko a esi e e gei ikaotus selleaastases i aalseerias. Öeldakse, et kes peale kahe esi ese gei i it ist kol a dat ei ida, kaota ä gu. Meie t estasi e aga astupidist. Nii pikka

a e e a sisse ei lask ud ja kol as gei kuulus taaskord eile seisuga : . Mä g ise l ppes seega seisuga : i g Eesi eistriteks tule i e oli ki i kol a das ja loodeta asi ii ases ä gus.

5

asjaolusid ar estades, tule teha selli e otsus, is taga le u ja ka reisijate tur alisuse i g heaolu. K ige e a eeldi ikka see rahulolu, kui le d o läi ud häsi ja reisijad rahul, sa ui o see pari a aatega „ko tor".

Kas Teil o ka ku agi le da ise ajal ohtlikke v i atuke hir utavaid olukordi juhtu ud?

Eri e ateks olukordadeks harjuta e e si ulaatoris, ii et idagi äga hir uta at le da ises pole, kuigi jah, ikord i

il asikui gi us i e sead e rike tekitada atuke „p evust". Õ eks o tä apäeval le ukid ii turvalised, i git hir u ei pea tu d a.

L petasite . aastal Tartu Le ukolledži i g eeldavasi hakkasite peagi ri gi le da a. Mitu tu di olete kokku le a ud

i g is riikides käi ud? Ehk oskate ka elda, is o k ige suure kiirus, illega olete le a ud?

Pärast Le ukolledži l ppu estus ul kohe t le saada. K igepealt Esto ia Airi “aa tur opropelleri peale, seejärel CRJ-900 ja üüd A 0. Le utu de kokku u bes 00. Riikidest ole käi ud prakiliselt ter e Euroopa lä i, k ige kauge ad pu kid ast Lissa o ja Tel A i . K ige suure kiirus o ol ud ülehelikiirus

aapi a suhtes, taga tuulega .

Alai o huvitav teada saada i gast p evast v i aljakast juhtu ust. Jutustaksite e p eva v i aljaka seiga, is o Teil le ates juhtu ud?

Ükskord ootasi e ju a reisijaid ja ku a oli e atuke hiljaks jää as oli aja kiirelt tegutseda. Kui reisijad peale tulid ja uks ki i pa di, teatasi e agu alai, tere tule ast le ule “to khol i. “elle peale läks reisijate hugas lahi suure seleta i e. “ai e siis teada, et

eile toodi pardale hoopis Kope haage i reisijad.

Brit Keskra

Kertu Laak

Reede, . aprill, Kohila. V istko ad o al is – Kohila al istu it a Eesi eistriiitlit, TTÜ/Tradehouse al istu kodu istko da iga hi a eest takista a. Ju a esi eses gei is tuli taaskord älja kahe astas istko a tasa ägisus – TTÜ juhis peaaegu ter e gei i, kuid suutsi e gei il pu jällegi e da kasuks p rata i g l ppseisuks jäi : . Tei e gei tuli eile ähe lihtsa alt, lasi e astasel ita aid pu ki. “ellegipoolest kuju es pote tsiaalsest ii asest gei ist t eli e thriller. Peaaegu ter e gei i oli e e tagaajaja rollis. “a ui tegi e selles gei is e da kohta eidi rohke o a igu kui ta aliselt. “ee juhiski seisu selliseks, et astaste gei palli ajaks oli eil koos pu ki, isjärel side ä gija Julija M ak äe ja te porü daja Eliisa Peidi heast koost st sü dis eile . pu kt. “er i a läks eie urgarü daja Maarja Ker er, kes suuis lüüa ässa! “eisuks oli :

i g it iseks oli e al-ku al istko al aja kahte pu ki. Hea ser i järel üritas TTÜ rü akut üles ehitada, kuid eie pikk lokk is selle rü aku ki i i g käed oligi atšpall i g ha pio ship poi t – üks pu kt oli puudu eistriiitlist! Rah as saalis

t usis püsi i g äitas o a poolehoidu. Edasi e toi us u es ii: hea ser Maarjalt, palli astu t TTÜ poolel, t ste, l k, ille pidurdas eie lokk, hea kaitse ä g eie ukrai laselt Kater a Dud iko alt, t ste Julijalt Kertule i g l k – astaste poole peale tühja kohta aha! EE“TI MEI“TRID! Usku atu l pp usku atule ä gule usku atu hooaja l pus... ja seda ju a kol a dat aastat järjest!

Mõteid ja usutlusi Olude su il võidel ud peaga,

võit a peab halva,võit a peab heaga. Vigaseks puret keelest ja pääst,

vigase a kra tski ha ustab käest. Olud o üüdsest liigagi jäised,

sisse üüd vats ja kääri e käised. Eile oli palju, tä a o vähe,

kuidas küll ahtuda saakski pähe. Mõteid o üleval, õtleks siis vaid,

õteid eid iigi palavaid.

Kõrgelt kukku u

eile le dasi a u es

see oli küll tä u bussijuhi hooletusele

ja vastu betoo blokke sõit ist aga a vähe alt le dasi

küll läbi ak a ja eh atusega

aga vähe alt hetkeks tu dsi e d

ähta atuid iibu siruta as

vii ai juhtus see lapsepõlves

küll siis sai taevast kü tud

tä a õtle ilusaid õteid

läida toa eljas urgas küü lad

ja kuula editaiivseid helisid

ja kui see e e aga a i ekut ei aita

i g tä a a ei le da

siis ho e pa e asjad kokku

kirjuta kirja ja lähe katusele

etekujutusharjutusi tege a

*****

kas ei igatse e iga hetk idagi või kedagi kas ei soovi e olla keegi kes e pole

kas e ite alai ei taha pari at

ja halvi at ehk aabrile

sest va asõ a ju ütleb

hea kui e dal häsi läheb

aga pare kui aabril halvasi

ho o ho i is lupus est hu did vist arutlevad isekeskis sa a

et kas hu t hu dile i i e e pole

Märt Sepper

Kohila Gü aasiu i vilistla e

6

Eel ise aasta o e ris käis eil koolis älis pilastega tegele a Bell ori ahe dusel üks I glis aa ülikool tut usta as. Hilje sai e d Bell ori eililisi registreerida, kust saadetakse ihi hu ita at i for atsioo i eri e ate älis aa koolide kohta. Märtsi alguses tegi Bell or pakku ise i a tut u a Middlese ülikooliga Lo do i p hjaosas. Tuli saata -s ali e oi atsioo ikiri ja oodata jaata at astust. Mis siis ikka, saatsi e Brii ja Ti iga

oi atsioo ikirjad ära, sai e kiirelt jaata ad astused ja oota atult oli egi eljaks päe aks Lo do isse i e as.

. aprill saabus rutu ja ho ikul kell . ootasi e o a väikese seltsko aga Rah usraa atukogu ees – sealt pidi uss i e a Läi. Vih a sadas, äljas oli alles pi e ja u i kippus ägisi sil a. Kokku oli

eid koos juhe dajaga. “ itsi e ussiga Riiga ja sealt le dasi e edasi Lo do isse. J udsi e kohale keskpäe al, seal jagai eid taksodesse ja s itsi e hotelli He do i li aosas, kus asu ka ülikool. Hotelli sisseregistreeri isega oli i gisugu e pro lee ja ii e siis ootasi e äikses lou ge'is vähe alt tu ikese kui ite rohke . Kuid oli e asjad ii aks sisse sead ud, otsustasi e s ita etrooga Lo do i keskli a, kus sai e ise a alt ri gi liikuda. Kuid kaua e keskli a auida ei saa ud, ku a poed pa di arakult ki i i g ih a hakkas sada a ja l i isegi äikest. P ge esi e esi esse “tar u ksi ih a eest arjule, auisi e koh i i g ootasi e, il saa e hakata tagasi liiku a. “ it etrooga keskli a ja He do i ahet kesis ligi pool tu di. Teisel päe al toi us tut u i e Middlese ülikooliga. Ho ikul tulid eile ülikoolist astu Jo atha , kes tegele ki

ra aalastele ülikooli tut usta isega, i g Diego, Portugalist pärit üli pila e. Ülikooli j ud ud, sai e koh ikust alida e dale ho ikus gi ja tuur is alata. K igepealt räägii eile üldiselt ülikooli ajaloost— ida o are datud

ja ida eel teha tahetakse. “eejärel käisi e ri gi ii ülikooli peahoo es kui ka k r alhoo etes, kus asusid eri e ate kursuste pperuu id. Tut usi e uusika, oe ja disai i, i foteh oloogia ja paljude teiste petata ate aladega, kahjuks olid ka ed pperuu id lukus, sest üli pilastel oli aheaeg. “ellegipoolest ägi e pea ised kohad ära, käisi e ka ü rusko as ri gi ja sai e äha isegi üli pilaste ela ist, ida o i alik esi esel aastal üürida. Päe a l petasi e usa koos ii i isega ühes lähedal asu as Iiri pu is, kus pida at ka üli pilased o a htuid sisusta as käi a. Kol as päe oli eldud aata is äärsustega tut u iseks. Alustasi e arakult, et i alikult palju j uda i g s itsi e etrooga keskli a. Teejuhiks tuli kaasa Diego ja tuuriga alustasi e Trafalgari äljakult. “ealt liikusi e Bu ki gha i palee juurde, ägi e ära West i ster A e , parla e dihoo e, Lo do E e, To eri silla ja ki dluse. Peale kol etu ist ekskursioo i a i eile a a oli teha, ida soo isi e i g shoppi g spree is alata. Käisi e lä i ter e O fordi tä a a ja ütle e ii, et hea oli, et igeks ajaks tagasi kokkusaa iskohta j udsi e. Ostudega jäid

Meie grupp Middlese U i ersit s

Neljapäe al, . ail käis eie kooli seoses lähe e ate olü pia ä gudega külasta as Eesi olü pia itja Erki Nool, kellega kohtu iseks oli kooliaula pilasi paksult täis i g suur staar ei i sa aplausiga astu. Loe gu raa es sai e teada, kuidas sai ühest pisikesest V rust pärit poisikluist üle riigi tu tud sportla e, olü pia itja ja tä aseks ka teadatu tud poliiik. Kuidas poiss, kes tahis saada poksijaks i g o a etlikult aid rkpalli tre i palu ud e d astu ta, läks -aastaselt peali a Talli a “pordii ter aatkooli i g lä i raskuste ja it etel olü pia ä gudel osale iste sai l puks . aastal ka ise olü pia itjaks. Lisaks sai e äha ja o a käega katsuda olü pia ä gudel osale ate sportlaste osalejakaardi kaelaripatseid, ille puudu isel

ä gudel osaleda ei saa, i g eritelli usel tehtud spordijalatseid, illele oli ka dja i i isegi peale ikitud. Ligi tu d aega kest ud loe g l ppes suure i g pika aplausiga ja peale tä aus u direktorilt sai ka Erki Noolelt autogra i küsida. Nüüd aid loetud päe ade pärast hakka ad ka eie kooli teised olü pia ä gud. Kohtu e seal!

Brit Keskra

7

i tervjuu Heiki Ivaskiga

Ei ole kerge leida p evate a eitega vilistlasi, sest paljud o Kohilast ära koli ud i g eed, kes o jää ud, ei tea lahku ustest

idagi. Sa a lugu oli ka eie järg ise i tervjueeritavaga, kelle leidsi e tä u petaja Tiia To so i abile, kes sirvis abista iseks k ik „Koolilugude“ raa atu vilistlaste i ekirjad läbi. Nii e otsise igi Eesi Ekspressi lugudest tutava e dise tüüri ehe üles

i g tegi e pisikese i tervjuu.

Nagu ikka, saa e k igepealt tutavaks. Kuidas o Teie i i ja is aastal Kohila Gü aasiu i l petasite? Kes oli Teie klassi-juhatajaks?

Tere! Mi a ole Heiki I ask ja ole Kohila Gü aasiu i ilistla e. Kohilasse tuli . klassi i g p hikooli jooksul oli klassijuhatajaks Lee Väära e , gü aasiu is sai klassijuhatajaks A e “iita . Väga lahedad petajad le ad. Gü aasiu i l petasi aastal .

Milli e pila e kooliajal olite? Tegite palju krutskeid v i olite pige rahulik i g pihi uli e pila e? Ehk paljastate ka e laheda sü d use kooliajast, is ikka aeru äole toob?

Oli selli e kesk i e pila e, palju pätust ei tei ud, aga o aete

urgas ka ei passi ud. “elli e eeldejää a üritus oli Ku ituste

tu a. . klassis tekkis klassi ereda atel peadel idee, et pole a u koolis idagi äge at korraldatud ja keegi iks teha idagi. Läks eidi aega da ja

kehkatu is ist oli aja keldrist i gisugust lit tuua. “ealt l i kohe

k igil pir i p le a, et sii saaks ideaalse ku ituste toa teha. Õpetajad ja direktorgi olid us selle plaa iga ja ii

e askelda a hakkasi e. “ee oli äga lahe aeg, kogu see ete al istus ja pärast siis lä i ii i e. “eal sai ikka k asi alja ja tei ekord kui

ee uta , siis ta ikka uige äole. Tei e selli e eeldejää a üritus oli j ulu äide di tege i e, kus sai ka ikka korralikult alja. Me oli e suhteliselt akii e klass ja sai ikka asju tehtud, oes ud ja j uluraadiod j e., k ik ei olegi eeles, is sai ära tehtud.

Teatavasi u istavad k ik lapsed igasugustest eri evatest a eitest, kelleks ad saada tahavad. Kelleks ja iks tahtsite Teie väikse a saada?

Eks eid oli ikka sei ast sei a ja pide alt uutusid, sellist ko kreetset a eit ei ol udki. A ei alik tuli gü aasiu is. Vist saksa keele tu is oli aja jutustada o a sugu sast ja joo istada sugupuu. “iis sai

a a a e atelt uuritud asja ja tuli älja, et a a a isa oli ol ud koge ud ja j ukas ere ees. Mere ehi oli ka peretuta ate seas

i g eed jutud olid alai paelu ud. “iis tekkiski te, et kui ii a u pole I askist kaugs idu ere eest ol ud, tule uuesi ärk

aha pa a. “ealt tekkiski alik i a edasi ppi a Eesi Mereakadee iasse lae ajuhi erialale.

Üks it etest ta kritest, illel Heiki o tööta ud

Kohustuslik „selie“ ta keriga

k ik igatahes rahule. “a a päe a htul pidi e tagasi le ujaa a i e a, sest hotellis poleks ol ud tet ida, ku a le uk läks ii

ara. Niisiis, üks aga ata le ujaa as ja kui le uk l puks Talli as aa dus... Ei oskagi elda hi h hit us harder – reaalsus v i väsi us. Kokku tes oli reis äga petlik i g hu ita . Kel ku agi peaks

i alus tekki a, soo ita soojalt, kahetseda pole idagi. Maria Pikkor

Middlese U i ersit peahoo e ees

8

Millega igapäevaselt tegelete ja illiste t ülesa ete täit ist Teie t koht uab?

Tä aseks ole akii se tüüri ehe elu selja taha jät ud ja tegele rohke ko torit ga. aasta sügisest asusi t le Politsei- ja Piiri al ea eisse i g tegele a ei lae ade eesko dade

älja ppe korralda isega. Mere eestel o rida kohustuslikke kursuseid ja koolitusi, is tule igeagselt lä ida, et oleks i alik

erel t tada.

Olete o a a eiajal t ta ud it etel eri evatel kee ia-

ta keritel. Millistest riikidest olete läbi s it ud? Mis o k ige ohtliku last, ida veda ud olete?

Valik kee iata kerite kasukus tule es esialgu sellest, et seal olid k ige k rge ad palgad. Peale esi est pikka prakikat kuud lae as sai selgeks, et oli tei ud ige aliku, ku a eed o äga hu ita at tüüpi lae ad ka eel lisaks sellele, et palk o äga hea. Ku a lepi gud olid pikad, siis kokku seilasi tüüri ehe a u es kü el eri e al ta keril, illest üks, “t. Ja es Park li k uudisele htp://eu a for.eu/hija ked- -st-ja es-park-arri es-of-so alia/ , ka hilje “o aalia piraaide küüsi la ges.

Ku a reisid olid pikad ja rah us ahelised, siis sai aakerale itu iiru peale teha, k ike riike ei jaksa üles lugeda, aga käi ata jäi ul P hja- A eerikas, Isla dil, Austraalias ja Uus-Mere aal. Kee iata keril o k ik lasid äga ohtlikud, kuid ühed ohtliku ad olid ki dalasi ää elhape, e ze e i g eth le e di hloride EDC .

Laevaga erel s ites v ib juhtuda igasuguseid juhtu eid, etusi kui ka üllatusi. Mis o Teile k ige eeldejääva sü d us, is o

erel aset leid ud?

Merel o elu p e i g pide alt toi u idagi p e at. Meeldajää ad hetked olid Brasiilias algel lii ara al l gastuda, ki dalasi kordu ad kohtu ised piraaidega Aade i lahes, kuid k ige rohke jäi eelde kapte i ter iserike keset ookea i. Oli e teel Tšiilist L u a-Aafrikasse, kui keset Atla di ookea i hakkasid kapte il

eeruki id liiku a. Ku a lähi a haigla i oli kaks ädalt seilata, siis uutus olukord kiiresi kriiiliseks. Vii aks siiski estus eil

kapte kopteriga haigalasse toi etada i g uus kapte toodi sa ui kopteriga pardale. “elle sü d usega j udsi e ka ajakirja dusse. Li k uudisele htp:// .iol. o.za/ e s/south-afri a/ ester - ape/high-dra a-at-sea-

Brit Keskra

Tor i e eri esi esel prakikal

Ta ker i ega St. Ja es Park

Meril rit Chrisi “ar i

9. klassi l peta i e Kohila Gü aasiu is oli lähe e as ja klassiruu is oli kuulda palju sosi at tuleviku ebaki dluse ja valikute kohta. Arutasi ka o a kalli klassi ega tule ikuplaa e ja leidsi e lahe duse – i a koos Tali asse Kopli Ku sigü aasiu isse. Tegi ära sisseastu iseksa i ja sai gi sisse. Tu dsi äre ust i g sa as ka ootust. Pereko d ja s rad i u ü er olid aga i u alikust üllatu ud. L puaktuse ajaks sai eh atusega teada, et lähe si a kooli hoopis üksi. Ter e su e isklesi o a aliku üle ja kuulasi teiste ar a usi kooli ahuetuse kohta. Oli eel aega o a otsust uuta.

. septe bril astusi sisse v rasse ajja, kus pol ud e e käi ud. Klassiruu id olid v rad i g e des pol ud älestusi. Ma ei äi ud ite ühtegi tuta at ägu, k ik oli uus ja teistsugu e. A a istsere oo ia läks da udupil es, kartsi palju i g ootusäre us oli suur.

Klassiruu , kus oli i u uus klass, tu dus rahulik, kuid jutu kellegagi siiski ei julge ud rääkida. Alles ädalaga suutsi teistega suhtle a hakata. Vaadates üüd kaks aastat tagasi ei kahetse a kordagi o a otsust. Leidsi o ale seltsko a, kellega o tore olla i g iga ei hakka. Kohila pakkus ulle head haridust ja ole tä ulik, et si a satusi . Kuid edasi liiku i e o sa ui oluli e ja kui peaksi , teeksi sellise aliku uuesi.

.aprillil, ii u bes kuu aega tagasi, tähistasi e kooliga jüri d traditsioo ilise pe delteatejooksuga. Päe a jooksul peei kaks jooksu. Üks algklassidele, tei e . ku i . klassi i. Jooksu iisid lä i . klassi pilased Krister Riska, Egert Tähe ja Do Eri Laa e, kes alisid o a prakilise t tee aks jüri jooksu lä i ii i e. Üld idu oppis kol a dat aastat järjest .klass, kelle

iduajaks kuju es . , i uit. Teisele kohale platseerus .a klass ajaga . , i uit i g kol as oli .a klass

tule usega . , i uit. Jooksu korraldusii i juhe daja Leo Ha sar ai is autasusta isel: “e i pole ükski klass suut ud ii

itu korda järjest jüri jooksu ita. Kui järg i e aasta ka idate, siis tule karikas teiega kaasa. “aate sealt

klassikokkutulekutel ša pust rüü ata.

Ela e, äe e, is aasta pärast saa a hakka . Kas t uka keegi eel tule ased a iturie did troo ilt i g estu karikas Kohila

Gü aasiu i sei te ahele jäte i lähe ta tše pio itega kaasa. Vasta e ei aga! K ik tre i tege a ja jooks a!

Carl-Ro ert Reidolf