Dokumentide

vastuvõtt

Paide

ja

Särevere

õppekohas

07. juunist

kuni

13. augustini!

Lõpetades

põhikooli, hakkab noorte

inimeste peades keerle-

ma küsimus – mis saab

edasi? Ilmselge, et edasi

peab õppima, kuid kui-

das teha õige valik, mis

hiljem ka ennast ära

tasuks?

Olen arvamusel, et ha-

ridust haridusest eris-

tada ei ole õige. Küll

aga on õigustatud tuua

välja positiivsed ja ne-

gatiivsed küljed. Siinko-

hal soovingi eeskätt

välja tuua kutseharidu-

se positiivsed oma-

dused. Me kõik teame,

milline on majandusseis

Eesti Vabariigis ja kui

raske on leida tööd. Sa-

mas on ka teada tõsiasi,

et oma ala spetsialiste

ning oskustöölisi on vä-

he. Tegelikkuses ongi

kutseharidus loodud

selleks, et kasvatada ja

kujundada noorukist

tulevane spetsialist,

oskustööline. Õppides

eriala kutsekoolis, võid

veenduda selles, et teoo-

riat on küll paberile

lihtne visandada, aga

teha midagi oma kätega

ning näidata oma oskusi

ettevõtetes praktiseeri-

misega on juba omaette

kunst. Tavaliselt kestab

õppetöö meie koolis, Jär-

vamaa Kutsehariduskes-

kuses, 3 aastat. Selle

lühikese aja vältel saab

õpilane oma töölisos-

kuseid näidata korduvalt

ja just seesama valmis-

tabki noore inimese re-

aalseks eluks ette. Olen

veendunud, et eriala

omandanud nooruki töö-

lesaamise võimalus on

kordades suurem kui

näiteks gümnaasiumi

lõpetanul.

Eksikombel arvavad vä-

ga paljud, et kutsekooli

lõpetades ongi kogu õppi-

mine niiöelda „otsa

saanud―. Selle arvamu-

se lükkan ma kohe

ümber, sest väga pal-

jud kõrgkoolid ja ülikoo-

lid ootavad avasüli kut-

sekoolide noorukeid. Näi-

teks, kui lõpetada Järva-

maa Kutsehariduskes-

kuses laomajanduse

eriala, on võimalik edasi

õppima asuda Mainori

Kõrgkooli logistikat, mis

võib tagada edaspidi

täisväärtusliku elu.

Kindlasti huvitab Sind,

kallis lugeja, et mis on

need negatiivsed oma-

dused. Negatiivseid oma-

dusi, mis oleks märki-

misväärsed tegelikkuses,

ei olegi. On asjaolud, mil-

lega tuleb arvestada, va-

het pole – kas siis kutse-

koolis või gümnaasiumis.

Tuleb meeles pidada, et

õpitakse iseendale, mitte

vanematele, sõpradele

või õpetajatele, ning et

õppimine on meeldiv ko-

hustus.

Lõpetuseks vastus küsi-

musele, kas mulle sobib

kutseharidus, tuleb siiski

igaühel leida enda süda-

mest.

Regita Eesmaa

Järvamaa Kutseharidus-

keskuse

II lennu lõpetaja, 2010

Täiskasvanute koolitused 2

ERF toel uueneb meie kooli

välimus ja paranevad õppi-

mistingimused

3

Koolilõpetajalt sisseastujale 4

Daana, millega tegeled? 5

Triin meenutab kooliaega 5

Põllumajandus– ja hobuma-

jandusõpe

6

Kutseoskused majandus– ja

teenindusõppe osakonnast

7

Restauraatorite praktiline

õpe

8

Ene Pener—kooli Aasta

töötaja 2009

9

Kooli traditsioonid ja õp-

peväline tegevus

9

Korvpallimeeskond 12

Meie lood:

Koolikaja nr 2

Juuni 2010 “Olen arvamusel, et haridust haridusest eristada

ei ole õige‖

www.jkhk.ee

Regita Eesmaa

Maamess 2010

Restauraatorid

Viimastel aastatel on kutseõppe-

asutustes täiskasvanuile mõeldud

koolituste ja koolitatavate osakaal

märgatavalt tõusnud. Nii on see ka

meie koolis. Pakume 8-800 tunni-

seid kursusi kõigile päevaõppeski

õpetatavatele erialadele ning li-

saks teisigi põnevaid koolitu-

si. 2009/2010. õppeaastal toi-

mus 78 koolitust 995 inimese-

le.

Pikki aastaid põhiliselt tasulistena

toimunud kursuste (esmaabi, töö-

tervishoid ja tööohutus, veoauto-

juhtide täiendkoolitus, tõstuki- ja

ekskavaatorijuhtide koolitus) vas-

tu tunnevad kõige enam huvi just

ettevõtjad, kellel on riigipoolne ko-

hustus oma inimesi hari-

da.Viimasel aastal on tööandjad

sageli ise tellinud koolitusi oma

töötajatele kohapeale. Jätkuvalt on

kõige populaarsem autokool, kus

eesmärgiks B- või T-kategooria

juhilubade saamiseks vajalike

teadmiste ja oskuste omandami-

ne.

2007.aasta sügisest on koostöös

Haridus- ja Teadusministeeriumi-

ga eurorahade toel võimalik tasu-

ta koolitada töötavaid või tööle

naasta soovivaid inimesi. Rahas-

tamisel eelistatakse valdkondi,

mida kool õpetab ka päevaõppes.

Samas ei välistata ka uute, Eestis

seni veel vähe levinud koolituste

korraldamist, nagu korstnapühki-

ja, pottsepp või pärast 15 aastast

pausi taas kalakasvatajate koolita-

mine. Kalakasvatajate koolitus

kujunes väga meeldivaks koos-

tööks oma kooli sama eriala vilist-

lastega, kes on oma erialale truuks

jäänud ja Eestis arvestatavateks

tegijateks saanud. Eurorahade ja-

gamise üheks põhimõtteks on hu-

vilistele täiendkoolituste pakkumi-

ne olemasolevate teadmiste süven-

damiseks ja seejärel kutseeksami

sooritamiseks (autotehnik, müür-

sepp, korstnapühkija, kaubakäsit-

leja või laopidaja, pottsepp, hobu-

sekasvataja, puhastusteeninda-

ja). Koolitussoovid uueks sügi-

seks on HTMile edastatud ja

jaanipäeva paiku on info uute

tasuta kursuste kohta ka kooli

kodulehel.

2009. aasta suvel oli võimalus põl-

lumeestele suunatud koolitusteks

eurorahasid taotleda läbi PRIA,

kust 5 koolitusele ka ligi 1,2 miljo-

ni eest toetust saime. Alates 2010.

aastast õpib üle 30 inimese taime,

looma- ja hobusekasvatust, et koo-

lituse lõpuks äriplaan kokku

kirjutada ja põllumajandustootja

III kutseeksam sooritada. Sügi-

sel ilmub parandatud ja täien-

datud kordustrükk õpikule

„Taimehaigused- ja kahjurid. Umb-

rohud―. Aprillis esitasime uued

taotlused, mille otsused selguvad

oktoobris.

Koostöös Töötukassaga oleme kor-

raldanud koolitusi tulevastele ette-

võtjatele, keevitajatele, veoauto-

juhtidele, plaatijatele, pottseppa-

dele, keevitajatele ja arvutihuvilis-

tele. Mõnedele inimestele oleme

saanud võimaldada ka koolitus-

kaardiga meie kursustel osalemist.

Kool oleks siin valmis rohkematele

võimalusi pakkuma, paraku on aga

Töötukassa rahad piiratud või

puuduvad soovijad.

Enamasti on koolitustel lektoriteks

-juhendajateks oma kooli õpetajad,

aga spetsiifilisematel erialadel on

teadmisi jaganud oma ala tippte-

gijad üle Eesti.

Täname kõiki, kes aidanud kooli-

tusi edukalt läbi viia, ja soovime

nii õpetajatele kui õppureile kau-

nist suve!

Ruth Türk

Koolitusjuht

Täiskasvanute koolitused

2 Koolikaja nr 2 Hoia koolitustel silma peal:

www.jkhk.ee

Keevitajate täiendkoolituskursus

(autor: Ruth Türk)

Kalakasvatajate täiendkoolituskursus

(autor: Ruth Türk)

ERF toel uueneb meie kooli välimus ja

paranevad õppimistingimused

3

Euroopa Regionaalarengu Fondi toel renoveeritakse

täielikult Paide õppekoha peahoone kaasaja nõuetele

vastavaks. Renoveerimistööde tulemusena pa-

ranevad õpilaste õppe- ja töötajate töötingimused.

Renoveeritav hoonetekompleks koosneb kahe- ja kol-

mekorruselisest õppehoonest. Õppehoonetes asuvad

klassi– ja bürooruumid ning elektrikute eriala õpeta-

miseks vajalikud õppeklassid ja -laborid. Lepingu

kohaselt peavad ehitustööd valmima 31. augustiks

2010.

Projekteerimisel on Paide õppehoone otsa ehitatav

õpilaskodu. See projekteeritakse 4-korruselisena,

mille esimesele korrusele on planeeritud söökla, raa-

matukogu ning õppeklassid ja –laborid puhastustee-

ninduse eriala moodulite õpetamiseks. Hoone 2. – 4.

korrusele on planeeritud 220-kohaline õpilaskodu.

Uus hoone valmib 2011. aasta lõpuks.

Laomajanduse ja veokorralduse erialade õpeta-

miseks renoveeritakse kaasaja nõuetele vastavaks

praegu kasutuseta seisev aula.

Säreverre ehitatakse ehituse praktilise väljaõppe

baas, projekteerimine lõppeb sõlmitud lepingu järgi

2010. aasta juulis, seejärel teostatakse projektile

ekspertiis, taotletakse ehitusluba ning aasta lõpus

algavad ehitustööd.

Särevere õpilaskodu nr 1 rekonstrueerimiseks on

välja kuulutatud riigihange projekteerimistöödele.

Õpilaskodu rekonstrueerimise ehitustööd peaksid

lõppema 2011. aasta lõpuks.

Käesoleval aastal alustame Särevere tehnikakeskuse

rekonstrueerimise planeerimisega. Selle projekti raa-

mes rekonstrueeritakse tehnikakeskus, ehitatakse

põllumajandusmasinate ja autode pesula ning ehita-

takse viilhall tehnika hoidmiseks. Selle projekti tege-

vused lõpevad 2012. aasta lõpus.

Asta Reinla

Projektijuht

Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide uue õpilaskodu

eskiislahendus (arhitekt: Ott Ojamaa)

Tulin siia kooli sellepärast, et tutta-

vad olid mind juba ees ootamas. Sõb-

rad ütlesid, et siin on normaalne

kool, aga ühiselamud ei ole kiita.

Elamistingimustest ei hoolinud, sest

head sõbrad ja haridus on väärtusli-

kumad. Hetkel on meie koolis tehtud

palju muudatusi ja Paides toimub

uue koolimaja ehitustöö. Soovitan

kõigil sinna õppima minna. Inime-

sed on vägevad!

Arvo Bristol

Üldehitus 3. kursus

Astusin kooli, et omandada kesk-

haridus ja amet. Kui olin mõne

nädala koolis käinud, hakkas

JKHK järjest rohkem meeldima.

Koolis on väga head õpetajad, kel-

lega saab rääkida kõigest. Kõige

rohkem on mulle meeldinud õpeta-

jad ja tõstukid.

Anneli Püvi

Laomajandus 3.kursus

Miks õpin JKHK-s- sest kool on ko-

dule lähedal ning eriala huvitab

mind. Koolis on kerge õppida, kui

kõigis õppetundides osaleda. Hea

õppeedukuse eest on võimalik saada

stipendiumi. Õpetajad on toredad.

Meeldib matemaatika tund, mida

annab õpetaja Aili Agarmaa.

Helina Kalamägi

Laomajandus 3.kursus

Tulin siia kooli õppima kuna soovisin

õppida logistikat. Valikus olid koolid

Paides ja Valgas. Otsustasin jääda

Järvamaale, sest Valga asub kodust

kaugel. Kõige rohkem jäavad mulle

koolist meelde lõbusad õpilased ja

super kursusejuhataja. Uutele õppu-

ritele soovitan—käige korralikult

kõigis tundides, siis ei ole teil kooli-

elus probleeme!

Sigrit Toome

Laomajandus 3.kursus

Ülimalt chill kool! Õpilased saavad

hästi läbi ja aitavad hädas üksteist.

Kooli õpetajad ja juhtkond on super

head inimesed. Grupijuhataja koht-

leb meid nagu OMA lapsi.

Argo Annimäe

Üldehitus 3.kursus

Valisin pärast põhikooli ametikooli

sellepärast, et siit saab lisaks kesk-

haridusele ka kutset omandada. Mi-

nu õde (Gerli õde) käis enne mind

siin koolis ja õppis sama eriala– lao-

majandust. Pärast kooli lõpetamist

sooviksin tõstukijuhiks tööle minna.

Kõige rohkem meeldis grupijuhataja

Valentina Kiik, kes oli meile ema

eest.

Ootan juba vilistlaste kokkutulekut.

Gerli Annus ja Siiri Saksakulm

Laomajandus 3.kursus

Tulin õppima, kuna siin koolis oli

võimalik õppida toitlustust ja puhas-

tust korraga ning see oli veel ainuke

kool kuhu sain sisse astuda, kooli

kohta sain infot kooli kodulehelt.

Kooliga olen rahul, õpetajatega saan

hästi läbi. Mõned õppeained on selli-

sed, millega tuleb pusida. Kursuse-

kaaslastega olen peaaegu rahul:)

Minu tulevik on seotud õpitud eriala-

ga, kuna lähen veel end sellel alal

täiendama ka järgmisel aastal. Alus-

tan õpinguid puhastustööde juhina

samas koolis.

Maria Adamson

Puhastusteenindus 3.kursus

Tulin siia õppima, kuna meie koolis

on võimalik õppida lihtsustatud õp-

pekava alusel ja oli kodule lähedal.

Kursusekaaslased—pole neil häda

midagi, kool sai ju läbi käidud ilma

suuremate probleemideta. Loomuli-

kult kasutan oma erialaseid tead-

misi igapäevaselt ka kodus.

Maryliis Kahju

Puhastusteenindus 3.kursus

Minu nimi on Maret ja ma õpin

kodumajanduse kolmandal kur-

susel. Tulin Järvamaa Kutseha-

riduskes-kusesse, kuna mulle

meeldis toitlustuse eriala. Mulle

meeldib siinse kooli juures kõige

rohkem see, et kool asub ilusas ko-

has ja inimesed on väga toredad. Ei

meeldi mulle aga, et on vähe erin-

evaid vaba aja veetmise viise. Õpi-

lastel on palju erinevaid huvisid

seega võiks valik olla suurem. Peale

kooli lõpetamist lähen otse tööle,

edaspidi kaalun välismaale õppima

minna või siis aastaks tööle.

Maret Õispuu

Kodumajandus 3.kursus

Koolilõpetajalt sisseastujale

4 Koolikaja nr 2

Tutipidu 2010

Daana, millega tegeled?

gin vähemalt ühe õige valiku, ot-

sustades Paidesse kooli tulekuga!

Inimesed ja teadmised ja üldse see

kolme poole aastane kogemus oli

äärmiselt vägev! Eks ta oli ka ras-

ke. Kerge pole see kodust eemal

olemine, aga tõuke andis elus suu-

re!

Meenuta mõnd lõbusat seika

kooliajast- tundidest, prakti-

kast,ühiselamust

Oi, neid on liiga palju, et neid siia

kirjutada! Õpetajad, nendele tuleb

suurt austust avaldada! Nad suut-

sid igas tunnis midagi lahedat kor-

da saata! Naeru oli alati ja igal

pool! Õpetajad on seal ikka väga

muhedad! Kui olen sattunud kelle-

gagi jutustama oma koolist ja õpe-

tajatest, siis vaadatakse mind ikka

suu ammuli, ei suudeta uskudagi.

Tooksin välja klassijuhataja Ene

Peneri, kes suutis alati kõigile po-

sitiivselt mõjuda! Nagu ikka, kui

sa annad endast panuse õppijana,

annab ka õpetaja oma panuse si-

nule! Mul vedas väga oma kur-

susega, sellist seltskonda pole ma

veel näinud! Mäletan ja soojas sü-

dames on neil alati koht!

Ühikas, jaah. Õhtused õpigrupid ja

niisama koosviibimised. Jooksmist

on ühika peal alati kuni viimase

minutini. Lõbu ja naeru! See on

see, mis meenub mulle, kui mõtlen

seal viibitud aja peale!

Ühikas oli meil üks vahva koman-

dant, kes armastas peale öörahu

uste taga pealt kuulamas käia, ja

kui ta vahele jäi, oli alati see tobe-

koomiline.

Rebaste rets oli vahva, samuti tuti-

pidu ja lõpuläbu ja ohhh- see ni-

mekiri on tohutu!!

Triin Jürissaar

ÕOV liige, JKHK vilistlane 2009

Oi kui tore kuulda midagi vanast

kallist koolist! Ma ikka vahest pii-

lun ka kodulehekülge, kuid meenu-

tamine on ju siiski teine.

Kirjelda palun lühidalt oma

tööd ja töökohta?

Elan ja töötan Suurbritannias.

Töötan logistika laos. Töö põhiü-

lesandeks on kaupade protsessimi-

ne. Kuna töötlen kõrgkvaliteetseid

kaupu ja kliendid on põhiliselt Ing-

lismaa suurfirmad, siis on vastu-

tus suur. Tegelen laos kõigega.

Milliseid JKHK-s omandatud

teadmisi ja oskusi hindad

kõige enam?

Päris aus olles hindan absluutselt

kõike, mis ma koolist sain. Enne,

kui otsustasin kutsekooli kasuks,

oli mul väga suuri eelarvamusi ja

enda peale pahanegi, et keskooli ei

pingutanud. Kuid pean tõdema, et

ma eksisin. Poleks uskunud, et nii

tugeva hariduse saan. Vaata veel,

et samaväärne keskooliga. Ma te-

Triin meenutab kooliaega

5

Peale kooli lõpetamist veebruaris, puhkasin ma 1,5 kuud. Märtsi lõpupoole hakkasin tööd

otsima. Töö leidmisega ei olnud probleeme. Juba aprillis alustasin tööd Solarise kaubandus-

keskuses, Nike Sportsweari esinduskaupluses klienditeenindajana. Nüüdseks olen siin töö-

tanud 2 kuud ja olen tööga iseenesest väga rahul, kuid nagu ikka, praegu on raske aeg ja

palk ei ole just kõige parem. Sellepärast ma kavatsen ka siit ära minna. Uus töökoht on mul

juba olemas ülemaailmses ettevõttes. Sellega seoses saan palju reisida ja see avab palju uusi

võimalusi. Kuid kindlasti kavatsen ma ka edasi õppima minna. Olen kontsulteerinud meie

endise õpetaja Signe Sundjaga. Küsisin, kus on parimad võimalused õppida edasi laomajan-

dust. Signe soovitas Tallinna Tehnikakõrgkooli ja kindlasti ma võtan tema arvamust arves-

se. Kui kõik sujub, siis alustan õpinguid selle aasta septembris, kui mitte, siis hiljemalt järg-

misel aastal.

Paide kooli tulin õppima, kuna mu õde ja vend soovitasid. Nemad mõlemad on selle kooli

lõpetanud ja on edukalt eluga edasi läinud.

Kõik aastad selles koolis möödusid minul väga hästi. Esimene aasta oli harjumatu, tuli kodust ja

sõpradest eemal olla, aga peagi tekkisid uued sõbrad ja kodu ei olnud enam nii tähtis. Esimesel kursusel saime ikka

ka 4-ndadelt kursustelt võtta, kuid ei olnud midagi sellist, mis terveks eluks piinama jääks. Meie ristimisest meenub,

et ma olin ainuke õpilane, kes meie grupist retsida ei saanud. Kui klassi tuldi, pugesin laua alla. Ja pärast kandsin

ma oranži, mis oli tol päeval kaitsevärv. Nende 3,5 aasta jooksul osalesin kõikidel suurematel üritustel, mis koolis

toimusid. Ja on väga palju häid mälestusi. Käisin ka oma kooli esindamas. Üks suuremaid üritusi, kus kooli esinda-

sin, oli Eesti koolimiss 2008. See oli kogemus, mida ei unusta kunagi. Ikkagi olid koos Eesti kõige ilusamad oma kooli

esindajad. See kogemus andis juurde palju julgust ja edaspidi sain ka osaleda paljudel üritustel, kuhu olid koolimis-

sid kutsutud osalema. Näiteks Türil toimunud grillfest, kus olid koolimissid oma võistkonnaga võistlemas parima

grillija leidmiseks. Koolisisestest üritustest jääb mulle terveks eluks meelde kindlasti aasta õpilase valimine. See oli

kogemus, mida just iga päev ei saa. Olen väga uhke, et sain olla Järvamaa Kutsehariduskeskuse aasta õpilane

2009. Natuke igatsen kooli ka tagasi. Ootan suure huviga kooli kokkutulekut, kus olen kindlasti kohal.

Daana Suun

Aasta õpilane 2009, ÕOV liige, JKHK vilistlane 2010

Daana Suun

Põllumajandus- ja hobumajandusõpe Hobumajandus

Juba alates 2002. aastast saab Järvamaa Kutseharidus-

keskuses õppida hobumajanduse erialal. Alguse sai see

üheaastase õppega keskkooli baasil. Alates 2009. aastast

saab hobumajandust õppida nii põhi- kui keskkooli baasil.

Põhikooli baasil on õppeaeg 3 aastat ning kekkooli baasil

2 aastat. Käesoleva aasta sügisest on plaanis alustada

sessioonõpet hobualal töötavatele inimestele, kellel on

küll suur praktiliste kogemuste pagas, kuid jääb puudu

teoreetilistest teadmistest.

Hobumajanduse õppetöö toimub renoveeritud hobusetal-

lis, maneežis ja tänapäevastes õppeklassides. Kasutuses

on suur ratsaväljak, muruväljak ning suured karjamaad.

Hetkel on ehitusjärgus uus tall, mida ehitavad Paide õp-

pekoha ehituse erialade õpilased. Hobuerialadel õpib

praegu ligi 80 õpilast. Meie õppurid saavad teadmised ja

oskused hobuste tervishoiust, hooldamisest, söötmisest,

tõugudest ja tõuaretusest, sepatööst jm. tallitöödest. Li-

saks õpitakse ratsutamist, noorhobustega tegelemist ning

ratsastamist.

Viimased aastad oleme väga suurt tööd teinud õppekava-

de täiustamisega. Meie õppekava on loonud parimad Eesti

hobuspetsialistid

ning me oleme

oma õppekavade

täiustamisel palju

abi saanud Soome

ühe suurima ho-

bueriala kooli

Ypäjä õppekava-

dest. See on vii-

nud taseme tõusu-

ni ning ka õpilaste

huvi on kooli vastu suur.

Suurt rõhku oleme pannud oma eriala õpetajate tasemele,

mille oleme väga tugevaks viinud. Meil käib palju võõrõp-

pejõude tunde andmas. Nad on oma alal töötavad spetsia-

listid ning see on toonud kaasa väga mitmekesise ja pro-

fessionaalse õppe.

Meie kooli lõpueksamiga koos on võimalik sooritada põllu-

majandustöötaja kutseeksam. Meie lõpetajad leiavad tööd

hobusekasvatusega tegelevates ettevõtetes, turismitalu-

des ning koolist saadud teadmised majandusest ja ettevõt-

lusest loovad eeldused oma ettevõtte rajamiseks.

Me teeme väga tugevat koostööd Eesti Ratsaspordi Liidu,

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi, Eesti Sporthobuste Kas-

vatajate Seltsi ning 2007. aasta sügisest ka Soome Ypäjä

Equine College`iga, mis on Soome hobualane kutsekool

ning on tunnustatud kogu Euroopas.

Külli Marrandi

Põllumajandusõppe

osakonna juhataja

Põllumajandus

Kaasaegne põllumajanduslik tootmine eeldab kõrgta-

semel oskustööliste olemasolu põllumajandusettevõte-

tes. Selliste spetsialistide ettevalmistamisega on prae-

gune Järvamaa Kutsehariduskeskus tegelenud aasta-

kümneid. Koolil on enam kui 500 hektariga õppema-

jand, kaasaegne vabapidamisega õppelaut, renoveeri-

tud hobusetall, maneež, ratsaväljak ja hulgaliselt

kaasaegset põllu- ja farmitehnikat.

Põllumajanduse erialal saab õppida põhikooli baasil,

õppeaeg on 3,5 aastat. Käesoleva aasta sügisest ava-

takse õppegrupp juba töötavatele inimestele, õppetöö

toimub sessioonõppe vormis 40 nädalat.

Õpilased omandavad meie koolis väga mitmekülgse

hariduse. Saadakse nii keskharidus kui teadmisi tai-

me ja loomakasvatusest, põllumajandusmasinatest,

farmiseadmetest ja muudest masinatest. Valikainete

raames õpitakse süvenenult põllumajandustehnikat ja

loomakasvatust. Õppeajal omandatakse B-, C1-, R- ja

T-kategooria juhitunnistused ning taimekaitsetöötaja

tunnistus. Õpikeskkonna praktika sooritatakse õppe-

majandi töökojas, põldudel ja õppefarmis.

Ettevõttepraktika sooritatakse keskmistes või suure-

mates põllumajandusettevõtetes ning taludes. Kooli

lõpueksamiga koos on võimalik sooritada põllumajan-

dustöötaja kutseeksam.

Tänu Euroopa Liidu tegevusele kutsehariduse toeta-

misel on viimase aastaga oluliselt täienenud traktori

ja põllutöömasinate park. Ehitama hakatakse uut töö-

koda.

Meie põllumajanduseriala õpilased osalevad igal aas-

tal erinevatel erialavõistlustel. Siiani on tulemused

olnud väga edukad nii künni- kui noortalunike võist-

lustel

Meie kooli põllumajanduseriala lõpetanud jätkavad

peale lõpetamist oma kodutalu arendamist, töötavad

põllumajandusettevõtetes või jätkavad õpinguid Eesti

Maaülikoolis.

6 Koolikaja nr 2

Minilaadur põllutööl

Kooli maneesil

Kutseoskused majandus-ja teenindusõppe osakonnast

7

Kooli suurimaks osakonnaks õpilaste arvu järgi on ma-

jandus- ja teenindusõppe osakond, kuhu kuuluvad järg-

mised erialad põhikooli baasil: laomajandus, laohoidjad,

logistika klienditeenindajad, arvutiteenindus, puhastus-

teenindus, kodumajandus. Keskkooli baasil on võimalik

õppida järgmiseid erialasid: veokorraldus, müügikorral-

dus, ärikorraldus, väikeettevõtlus ja puhastustööde juhti-

mine.

Suure osakonna olulisem oskus on koostööoskus. Tänapä-

eval on raske üksinda midagi saavutada. Koostöö on pal-

jude ettevõtmiste õnnestumise alus. Koostöö kuulub pal-

jude organisatsioonide põhiväärtuste ja tegutse-

mispõhimõtete hulka. Meie sünergia tulemusena on toi-

munud õpilastele palju huvitavaid üritusi. Näidetena

võin välja tuua õppeekskursiooni Tallinna suurematesse

ladudesse, ettevõtlusnädala, piparkookide küpsetamise

nädala, ülekoolilise Moeshow. Osaletud on erinevatel

messidel nagu Järvamaa Messike, Teeviit, Infotehnoloo-

gia mess, Türi Lillelaat.

Kodumajanduse õpilased on saanud oma oskusi näidata

erinevate peolaudade katmisel, Maakondlikul grillimise

võistlusel, Imavere Piimapäeval ja mujal. Osalesime ka

Maaelumessil AGRI 2010 ja Grillfestil. Puhastusteenin-

duse õpilased on saanud kätt proovida ehitusjärgsetel

puhastustöödel ja vaibapuhastustöödel. Meie ühiskond

vajab asjatundlikke, teadlikke ja tööoskustega teeninda-

jaid.

Häid kutseoskuseid on näidanud arvutiteeninduse õpi-

lased arvutierialade vabariiklikul kutsevõistlusel,

ärierialade vabariiklikul kutsevõistlusel ja meie koolis

esmakordselt korraldatud logistika vabariiklikul kut-

sevõistlusel.

Talvisel eksamiperioodil sooritasid laomajanduse õpilased

edukalt kutseeksami ja nüüd ootavad neid ees juba keva-

dised lõpueksamid.

Aasta jooksul on kõikide erialade õpilased saanud käia

mitmeid kordi ettevõtetes praktikal. Tööjõuturul oodatak-

se inimest, kellel on väärtushinnangud, kohuse- ja vastu-

tustunne, enesemotivatsioon ning kes oskab kriitiliselt

mõelda, iseseisvalt ja koos teistega töötada, probleeme

loovalt lahendada, uut informatsiooni analüüsida ja

tõlgendada, veenvaid argumente esitada, omandatud

teadmisi uutes olukordades rakendada. Seetõttu saavad

õpilased kõikidel praktikate kaitsmistel kursusele ja ko-

misjonile esineda ning oma tehtud töid analüüsida ja nen-

de üle argumenteerida.

Õppijale, kes soovib leida head töökohta, töötada vastu-

tustundlikult või luua ise ettevõtjana uusi töökohti, on

vaja süsteemset ja hästi korraldatud õpet, mille käigus

saab arendada loovat mõtlemisviisi. Sellist õpet meie osa-

kond püüabki õpilastele pak-

kuda.

Laida Reitmann

Majandus- ja teenindusõp- pe

osakonna juhataja

“Olulisem oskus on koostööoskus‖

Kodumajandusõpilased karjääri-

päeval Paides 2009

Logistika kutsevõistlus JKHK-s 2010

Laida Reitmann

8 Koolikaja nr 2

Järvamaa Kutsehariduskeskuses pööratakse suurt

tähelepanu lisaks teoreetiliste teadmiste õpetami-

sele ka õppurite praktiliste oskuste arendamisele.

Kõike õpitut kinnistatakse praktiliste tööde teostamisega.

Iga töö juures selgitatakse õpilasele selle vajalikkus ja

eesmärk.

Heaks näiteks on restauraatorite eriala õpilaste poolt

teostatud Särevere

mõisahoone sise-

ruumide järkjärgu-

line avamine, nõu-

kaaegsete materja-

lide ja vanade vär-

vikihtide eemalda-

mine ustelt, põran-

datelt ja trepikäsi-

puudelt. Pärast

eemaldamist oleme

koos õpilastega

tegelenud ennista-

mise ja restaureeri-

misega. Tööde teos-

tamisel arvestatakse ruumide ajaloolist paigutust. Või-

malusel kasutame sarnaseid materjale nagu vanasti. Näi-

teks väljalangenud krohvi asendame eranditult lubikroh-

viga, värvidest valime aga veealuselisi. Kõik tööd mõisas

oleme kooskõlastanud Muinsuskaitseameti inspektoriga.

Meie koolis oli kasutuseta, väga halvas olukorras, amorti-

seerunud noorkarjalaut, mis oli seisnud tühjana ilmselt

paarkümmend aastat. Otsustasime selle ehitada ümber

hobusetalliks. See oli nii õpilastele kui ka õpetajatele hu-

vitavaks väljakutseks, kuna kooli rahalised võimalused

on piiratud. Me ei jäänud käed rüppes ootama paremaid

aegu, vaid otsustasime otsida lahendusi oma kooli terri-

tooriumil vanadest hoonetest lammutatud materjale taas-

kasutusse võttes. Vanadest materjalidest uue ehitamine

õpetab palju loovamalt suhtuma ehitamisse. Alguses ei

uskunud paljud õpilased, et sellest talliehitusest asja

saab, aga ehituse edenedes optimism järjest kasvas. 2009.

aasta novembrikuu lõpuks andsime üle esimese etapi,

kus uue kodu sai 11 hobust. Sündmus tekitas õpilastes

rõõmu, et nende jõupingutused kandsid vilja ja tehtud töö

leidis käegakatsutavaid tulemusi. Sellised ettevõtmised

avardavad noorte inimeste mõttemaailma ja näitavad, et

tulemuse saavutamine ei olegi nii võimatu, kui kasutada

oma leidlikkust. Käesoleval aastal jätkame tööd talli teise

poolega, et luua juurde hobustele täiendavad 13 kohta.

Hiljem asume mitmesuguste abiruumide remondi kallale.

Ehituseriala õpilased tegelevad ka 72-ruutmeetrilise au-

ditooriumiklassi ehitamisega, kus kasutame ära kasutult

seisnud ruumipotensiaali. Klass valmib uueks õppeaas-

taks, samuti tegeleme igapäevaselt igasuguste jooksvate

remonditöödega.

Kokkuvõtteks võib öelda, et andes õpilastele võimaluse

oma oskusi arendada konkreetsetel objektidel, saavutame

õpilaste juures taseme, kus lisaks kutseoskustele areneb

edasi iseseisev mõtlemine ja võime leida keerulistes olu-

kordades mõistlik ning praktiline lahendus, kasutada

töös säästva renoveerimise põhimõtteid ning kinnistada

õpitud teadmisi praktilises töös.

Ivar Kohjus

Praktikajuhendaja

Restauraatorite praktiline õpe

Hobustele uut talli ehitamas

Särevere mõisa restaureerimas

9 Koolikaja nr 2

Kaua oled kutsehariduses

töötanud ja miks just meie

koolis?

Kevad 2010 on minu jaoks oma-

moodi tähenduslik aeg - täitub

10 aastat tööstaaži siin koolis.

Ise imestan, kuidas see aeg küll

nii kiiresti on läinud! Ilmselt

olen nii stabiilne inimene, kes ei

märka sihilikult suuri muudatu-

si ette võtta. Huvitav on mõelda

koolis möödunule, võrrelda seda

olevikuga ja mõelda, mida tulevik võiks tuua... Üks

põhjusi, miks endiselt siin koolis olen, on kindlasti ka

minu seotus erialadega. On olnud arendav ja lõbus õpeta-

da erialast keelt paljudel erialadel. Mulle meenub tund,

kus samal ajal olid ruumis toitlustusteeninduse ja restau-

raatori eriala õpilased: nii oli ühel pool klassi juttu aperi-

tiividest ja teisel pool kirikutest.

Millised on sinu hobid?

Mulle meeldib midagi luua ja midagi ise teha. Olen alati

käsitööst lugu pidanud. Vahel õnnestub endale midagi ise

disainida ja see ka teostada. Liikumine on oluline, sest

traditsiooniline õpetajaamet eeldab küllaltki palju viibi-

mist piiratud siseruumides. Juba teismelisena olin aeroo-

bikafänn, loomulikult käisin läbi kõik kunstiringid, käsi-

tööringid ja muud tantsuringid. Aeroobika köidab mind

siiani. Olen väga õnnelik inimene, mul on olnud võimalus

tegeleda asjadega, mis tõeliselt meeldivad. Aeroobikaringi

juhendamine on kindlasti üks neist, tegelen koorilaulu,

metsajooksu, teen käsitööd.

Mis on õpetajaameti võlu ja valu?

Neid võlusid on rohkem kui valusid. Võlud on mind siin

ilmselt 10 aastat hoidnud. Kõige suurem võlu on just, et

see on kutsekool. Õpilaste vanus on selline, et oskan -

vähemalt arvan nii - õige koha peal naerda. Põhikoolis

olen õpetanud vaid ühe õppeveerandi ja seejärel loobusin.

Töö täiskasvanutega on heaks tasakaaluks. Kõige suurem

valu on ilmselt hetkel see, et minu lapsed on samas eas.

Ei ole enam kontrasti ega vaheldust kodu ja töö vahel.

Aga mul on kindel lootus ja teadmine, et see möödub!

Mida arvad kutseharidusest ja kutseõppuritest?

Kutseharidust tuleb igal juhul pooldada. Isegi kui iga siin

õppiv noor ei asu tööle omandatud erialal, saab ta eluks

palju praktilisi oskusi. Olen oma elus „teoreetikutega“ lä-

hedalt kokku puutunud, leian, et elada ja toime tulla ai-

tab see vähe. Arvan, et noored, kes tulevad kutseõppeasu-

tusse kindlat eriala omandama, saavad ka eluks vajaliku

toimetuleku, iseseisvuse ja sihikindluse edasi liikuda.

Sinu sõbralik soovitus kutsekooli õppima suunduja-

le on?

Mõelge aegsasti valmis, mida soovite elus teha! Kui te

seda teate, siis selle ka saate. Eesmärgid ei pea ju olema

esialgu väga kõrgelennulised. Esmalt piisab teadmisest,

et tahate õppida - just selles koolis ja just seda eriala!

Küsimustele vastas: Ene Pener, Aasta töötaja 2009, ingli-

se keele õpetaja

Küsitles: Tiina Kroll, arenguosakonna spetsialist

Ene Pener - meie kooli Aasta töötaja 2009

Meie kool on tugev, sest meil on välja kujunenud

oma kindlad traditsioonid ja õppeväline tegevus.

Kooli õpilasaktiiv on korraldanud

õppeaasta jooksul palju üritusi,

spordivõistlusi ja huviringe.

Traditsiooniks on saanud pidulikud

1 septembri aktused, õpetajatepäeva

pidulik tähistamine, ülekoolilised

mälumängud, moeshow, direktori

jõuluvstuvõtt, vastlapäeva, sõbra-

päeva, jüripäeva tähistamine, ram-

mumehe võistlus, plakati- ja maali-

konkurss.

Tänu meie tublidele sportlastele on käidud edukalt kooli

esindamas mitmeid kordi:

- Paides Järvamaa Koolinoorte jalgpalli meistrivõistlus-

tel, saavutati I koht

- Kehtnas karikavõistlustel murdmaajooksus noormeeste

arvestuses, saavutati III koht;

- Vana- Võidus Meistrivõistlustel võrkpallis

noormeestele II liiigas, saavutati III koht;

- Kehtnas Meistrivõistlustel kergejõustikus

noormreestele, saavutati III koht;

- Pänus Kutsekoolide Meistrivõistlused jalgpal-

lis, saavutati IV koht.

Huviringidest on populaarsed võrkpall, korv-

pall, jalgpall, saalihoki, karaoke, peotantsuring

ja aeroobika. Erialaringidest tegutsevad restau-

raatorite- ja tehnikaring.

Järvamaa Kutsehariduskeskus on mainekas kool,

kuhu tulevad õppima noored üle Eesti. Tule sinagi!

Ülle Koks

Kooli traditsioonid ja õppeväline tegevus

Rammumees 2010

Ene Pener

10 Koolikaja nr 2

Kodumajanduse kutseõpetaja Ruth Muru küsitles

2009 sügisel esimesel kursusel kodumajanduse eri-

ala õppijaid.

Miks meie kooli õppima tulid?

Hendrik: Klassikaaslased eelmisest koolist tulid ja mulle

meeldis ka, sest see on kodu lähedal ja saab süüa teha.

Keio: Tahtsin Tallinnast ära ja tahan kokaks õppida.

Kristi: Mulle meeldib süüa teha, tuttavaid oli ees, kodu

on lähedal.

Ene: Tuttavad soovitasid, olen selle valikuga väga rahul.

Harri: Soovin saada toitlustusteenindajaks.

Kertu: Kodu on ligidal ja tuttavaid palju.

Eve: Tulin gümnaasiumist ära, sest seal oli liiga raske,

kool asub kodu lähedal.

Marek: Tahan kokandust õppida.

Liis: Mulle meeldib toitlustuse eriala.

Reelika: Kodumajanduse eriala meeldib väga, kodu lähe-

dal.

Epp: Mulle meeldib süüa teha.

Kerli: Olen kuulnud sellest koolist ainult head, mulle

meeldib süüa teha.

Mis sulle koolis meeldib ja mis ei meeldi?

Hendrik: Sõbralikud õpetajad, toredad kaasõpilased.

Ei meeldi, et peab iga päev bussiga sõitma.

Keio: Mulle meeldib meie kooli Särevere söökla, kõik on

sõbralikud. Ei meeldi, et osad õpetajad on tigedad.

Kristi: Mulle meeldivad söökla toidud. Ei meeldi, et õppe-

köök on väike ja sööklaruumid on talvel väga külmad.

Ene: Mulle meeldib siin õppida. Väga head õpetajad ja

sõbralikud kaasõpilased. Siin koolis polegi midagi, mis

mulle ei meeldiks.

Harri: Mulle meeldib selles koolis hea õpikeskond ja sõb-

ralikud õpetajad.

Kertu: Mulle meeldib, et selles koolis on toredad ja sõbra-

likud õpetajad. Toredad klassikaaslased. Mulle ei meeldi,

et mõni õpetaja on kuri ja ülbe.

Eve: Meeldib, et saab keskhariduse ja pole sellist pinget

nagu gümnaasiumis.

Marek: Mulle meeldib meie kursusejuhataja, toredad

klassikaaslased.

Liis: Meeldivad praktilise töö tunnid.

Reelika: Meeldib sööklas praktilisi töid teha ja toitu väl-

jastada.

Epp: Mulle meeldib sõbralik õpikeskkond.

Kerli: Mulle meeldib enamus õpetajate mõistev suhtumi-

ne ja hea õppetöö planeerimine

Ruth Muru

Kodumajanduse kutseõpetaja

Arvamuskülg

Kodumajanduse õppurid Särevere mõisas

11 Koolikaja nr 2

Nuputa

1/2 3

4

6

5

7

Abiks lahendamisel:

1. Vasakult paremale: Eriala, mis on seotud teenindamisega?

2. Ülalt alla: Eriala, mis on seotud põlluga?

3. Ülalt alla: Eriala, mis on seotud hobustega?

4. Vasakult paremale: Eriala, mis on seotud elektriga?

5. Vasakult paremale: Eriala, mis on seotud autodega?

6. Ülalt alla: Eriala, mis on seotud ladudega?

7. Vasakult paremale: Kus maakonnas asub meie kool?

Järvamaa

Kutsehariduskeskus

Tallinna 46

72720 Paide

Tel: 525 3736

E-post: kool@jkhk.ee

Järvamaa Kutsehariduskeskuse vastuvõtt 2010/2011

õppeaastaks

Põhihariduse baasil

Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehi-

tus – 3 a;

Puit- ja kiviehitiste restauraator– 3 a;

Põllumajandus – 3,5 a;

Hobumajandus – 3 a;

Puhastusteenindus – 3 a;

Kodumajandus – 3 a;

Autotehnik – 3,5 a;

Teedeehitus – 3 a;

Elektrik – 3 a;

Laohoidja – 3 a;

Arvutid ja arvutivõrgud – 3,5 a;

Logistika klienditeenindaja – 3 a.

Keskhariduse baasil

Autodiagnostik – 1,5 a;

Hobumajandus – 2 a;

Väikeettevõtlus – 1 a;

Müügikorraldus – 2 a;

Kaubakäsitleja – 1 a;

Veokorraldaja – 1 a.

Korvpallimeeskond

Toimetasid: Tiina Kroll — arenguosakonna spetsialist,

Maire Jürjen — emakeele õpetaja

Trükk: Järvamaa Kutsehariduskeskus

Sinu arvamus meie koolist ja õppuritest?

Järvamaa Kutsehariduskeskus on suurepärane koht, kus

omandada tulevane amet ja samas tegeleda ka spordiga.

Koolis õpib palju õppureid, kes on andekad korvpallurid

ning moodustavad suurepärase meeskonna.

Mitmel mängul meie korvpallimeeskond osales ja mil-

lised olid saavutatud kohad?

2009/2010 õppeaastal osalesime meeskonnaga 15 mängul ja

esmakordselt koolide vahelisel võistlusel saavutasime kol-

manda koha ning saime hea kogemuse võistlejatega, kes

mängivad esimeses liigas. Järvamaa Kutsehariduskeskuse

meeskond osales sellel õppeaastal Järvamaa MV 2010, seal

võitsime esimese hooaja. Võidu saavutasime tänu meeskonna koostööle ja

aktiivsetele treeningutele.

Meie korvpallimeeskonna tulevik?

Järgmisel õppeaastal loodan jätkata tööd treenerina. Kindlasti tuleb kooli uusi õppureid, kes on huvitatud korvpal-

list. Kõik huvilised on teretulnud treeningutele!

Küsimustele vastas: Bobbie Rondel Howard, JKHK korvpallimeeskonna treener 2009/2010

Küsitles: Tiina Kroll, arenguosakonna spetsialist

Fotod: Bobbie Rondel Howard

OMANDA VÄÄRT AMET

JÄRVAMAAL!

KOOLI SISSEASTUMISAVAL-

DUST ON VÕIMALIK ESITADA

KA ELEKTROONILISELT!

www.jkhk.ee

Korvpallimeeskond koos treeneriga