Sten Jõgi 11b

KOLMEOSALINE ESITLUS

• Kuningavõim Prantsusmaal 10. sajandil sai alguse Karolingide dünastia lõpu ja Kapetingide algusega Hugues Capet näol 987. aastal.

• Tema valitsemisajal ei olnud tema valdused eriti suured, vaid 1/10 Prantsusmaast. Ta pani aluse Kapetingide dünastia algusele.

• Järgmise valitseja Philippe II Auguste (1180-1223) suutis oma valitsemisajal oma kuninga domeeni suurendada kolmekordselt osavate poliitiliste trikkide, relvajõu ja oma uute liitlaste abil.

• Koolitati välja ametnikud, kes aitasid murda feodaalide vastupanu.

KUNINGAVÕIM PRANTSUSMAAL 10.-14.

SAJANDIL

• Louis X Püha arendas riikidevahelist suhtlemist ning avalikku korda. Ta püüdis selle kaudu moodustada kristlikku maailma ühisrinnet islamiusuliste vastu, olles ise kristlane.

• Ta keelas kuninga domeenis feodaalide omavahelise vaenutsemise, tülide lahendamise duellil, sõja algus 40 päeva pärast kuulutamist.

• Tema algatusel loodi ka Pariisi parlament, mille koosseisu kuulusid parimad juristid.

...

• Philippe IV Ilus (1285-1314) tegi julgeid ja ettearvamatuid otsusi, mille mastaabis tahtis ta tõsta ka vaimulike makse, sattudes vastuollu paavsti kuuriaga.

• Ta saatis Itaaliasse oma saadikud, kes paavsti vastaste abil solvasid paavsti. Bonifatius VIII suri hiljem, paavsti koha võttis nüüdsest prantslane, kes viis oma õukonna üle Prantsusmaale. Algas paavstide e. Avignoni vangipõlv.

• Ta tahtis vabaneda ka Templiordu rüütlitest ja juutidest. Et oma toetust suurendada, kutsus ta kokku generalstaadid, kelle abil tal tõesti õnnestuski oma keskvõimu suurendada.

...

• Kapetingide dünastia alguses oli kuninga käes vaid 1/10 Prantsusmaast ning Prantsusmaal valitses kaos feodaalide võimutsemise ja võimude lahususe näol.

• Dünastia valitsejate käes muudeti neutraalseks nii feodaalid kui ka teised ohud (paavst, Templiordu rüütlid) kuninga võimule.

• Dünastia lõpuks oli kindlustatud Prantsusmaa ammendus riigi valduste suhtes. Stabiliseeritud oli ka kuningavõim.

KOKKUVÕTE

• 1066. aastal tungis William Vallutaja Inglismaale, tuues ettekäändeks eelmise kuninga Edwardi lubaduse pärandada Williamile kuningatroon.

• Teda ei tahetud aksepteerida kui kuningas ja William lõi Hastingsi lahingus anglosaksid. Nüüdsest jagunesid Inglismaa elanikud kaheks: prantsuse keelt kõnelevaks ülemkihiks ning anglosaksidest alamkihiks.

• William valitses maad karmil käel ning pani aluse tugevale keskvõimule.

KUNINGAVÕIM INGLISMAAL 11.-13. SAJANDIL

• Henry II (1154-1189) valitsemisajal suurenes tema käe Inglismaal kuningavõim tohutult. Ta viis tugevale järjele kohtukorralduse, mille ajal hakkas kujunema uus tavaõigus – common law.

• Tema üritus hõivada kirikuvõimu ei saatnud edu. Ta sattus teel selleni vastuollu oma vana hea sõbraga Canterbury peapiskoopi Thomas Becketiga, kes ei murdunud Henry II tahte all, nagu valitseja oli harjunud, tänu millele oli Henry II vastu oma tahtmist sunnitud Becket mõrvata. Ta oli pärast seda pagendunud oma tuppa, masenduses ja hingevalus oma surnud sõbra pärast.

...

• Inglased üritasid sellel ajavahemikul pidevalt suurendada oma mõjuvõimu, korraldades sugulusvahekordi ning ka sõjalise survega.

• Wales pidas vastu sajandeid, nad panid inglastele vastu XIV sajandi alguseni kuid siis pidid tunnistama sõltuvust Inglismaast.

• Inglased pidid tunnista tihti Šotimaa sõltumatust nendest, kuid alatiseks jäi inglaste mõjude sisseimbumine Šotimaale.

• Vastupidi Šotlastele ja Waleslastele, hakkasid iirlased mõjutama inglasi oma tavadega.

MÕJU ÜMBRITSEVATELE RIIKIDELE

• Henry II valitsemisaja järel ei suutnud tema pojad järgida isa sihikindlat valitsemisviisi, kaotates Prantsusmaa valdusi ja vähendades sissetulekuid, mille raviks üritasid nad makse suurendada, millega eksiti.

• Puhkes mäss ning isegi London hõivati, mille järel oli kuningas kohustatud nõudmistele järele andma. Anti välja „Suur vabaduskiri“ e. Magna Charte Libertatum (1215), milles määrati kindlaks vaimulike ning feodaalide maksud ja õigused, mis piiras kuningavõimu oluliselt.

PARLAMENDI TEKKIMINE

• Valitsejad püüdsid lepingu tingimustest mööda vaadata, mis tõi ülestõusu kuninga vastu. Kutsuti kokku üleriigiline rahvaesindus (1265), kuhu kuulusid vaimulikud, feodaalid ning linnade esindajad. Sellega pandi alus Inglise parlamendi kujunemisele.

• Parlament jagunes kaheks kojas: ülem- ja alamkoda. Ülemkoda moodustus kõrgematest vaimulikest ja suurfeodaalidest, alamkoda linnade- ja krahvkondade esindajad. Selline parlamendi ülesehitus on säilinud tänapäevani.

...

• Saja-aastane kestis tegelikult 116 aastat ning võitlus käis Prantsuse kuningatooni pärast enamuselt Prantsusmaa pinnal.

• Kuna Inglise kuningas Edward III oli Philippe IV tütrepoeg, siis järeldas ta, et ta on prantsuse trooni vääriline ja kuulutas 1337. aastal, et ta võtab selle, isegi kui see eeldab sõjalist jõudu.

• Philippe andis Crécy (sõjakunsti ajaloost pöördeline) sõjaks Edwardile valida sõja asukoha. Vaatamata prantslaste kolmekordsele ülekaalule, sai nende rüütlivägi hävitava kaotuse. Kaotus kordus Poitiers’ lahingus.

SAJA-AASTANE SÕDA

• Sõja ajal laastas mõlemat maad katk – nn must surm. Kaotuste küüsis pidid mõlemad riigid tõstma makse, mis põhjustas aga ülestõusud. Inglastel eesotsas Wat Tyler (1381) ja prantslastel (1358) Étienne Marcel.

• Prantsusmaal suruti see maha raskustega, millele järgnesid rasked karistused ülestõusnutele.

• Inglismaal tapeti ülestõusu juht Tyler läbirääkimiste ajal aga sõnamurdlikult, mis põhjustast ülestõusnute leeris segadust ning ülestõus hajus.

...

• Calais’ rahu (1360) oskas ära kasutada Charles V Tark, kes pärast korraliku sõjalist ettevalmistust leidis ettekäände katkestada vaherahu ning edukalt peale tungida. Inglaste kätte jäi vaid tühine osa Prantsusmaast.

• Charles V saavutad alad kaotas temale järgnev valitseja Charles VI Vaimuhaige paljude asjade kokku langemisel.

• Kui Prantsusmaa oli juba kaotanud lootuse, ilmus eikuskilt kuninga õukonda lihtne talutüdruk Jeanne d’Arc väites, et jumal on talle ennast ilmutanud ja teinud talle ülesandeks päästa isamaa.

• Talle usaldati sõjajuhi koht ning tema juhtimisel võeti võluväel tagasi Inglaste vallutused Prantsusmaal, saavutati hiilgavaid võite.

• Jeanne võeti aga burgundlaste poolt kinni, kes müüsid ta inglastele, kes omakorda põletasid ta tuleriidal.

...

• See lisas aga prantslastele hoogu juurde, kes vallutasid viimsetki inglaste kontrolli all olevad alad Prantsusmaa pinnal, inglased ajati maalt välja (1453). Vaid Calais jäi veel sajaks aastaks inglaste kätte. Sellega oli lõppenud saja-aastane sõda. Lõpuks. Sellega on lõppenud ka see esitlus, ühtviisi lõpuks..

...

VSJOO