Algajale sõnaraamatu kasutajale

SÕNARAAMATUD: kust mida leiame,kuidas kasutame?

Signe Talisoo

Eesti keele sõnaraamat ehk ÕS kuidas sõna kirjutada kuidas sõna hääldada kuidas sõnu käänata

või pöörata üldtuntud võõrsõnade

tähendus ja õigekiri valik maailma

kohanimesid

Võõrsõnade leksikon

mida võõrsõna tähendab

millisest keelest on sõna pärit

kuidas keerulist sõna õigesti hääldada

mida tähendavad üldtuntud võõrkeelsed väljendid

Eesti kirjakeele seletussõnaraamat

mitu tähendust on sõnal

milliseid liitsõnu saab sõnast moodustada

mida haruldased sõnad tähendavad

kas sõna kirja- või kõnekeelne

Eesti keele sõnaraamat

• Kuna mainitud sõnaraamatutest on teile kõige tuttavam „Eesti keele sõnaraamat“ ehk ÕS, siis vaatame, kuidas me teda kasutada saame.

Sõnastikuvorm

• Käändsõnadel ainsuse nimetav

• Pöördsõnadel ma-tegevusnimi

• kramp

• .kramplik

• .krampima

• .kramplema

Vältepunkt

• Kui sõna ees või sees on punkt, tuleb sellele järgnevat silpi pingsalt hääldada

• .lõõtsuma

• ba.naan

Tüüpsõnad

• Kohe märksõna järel on nurksulgudes number, mis viitab tüüpsõnale, mille eeskujul on võimalik sõna muuta

• .kratsima <55: .kratsida, kratsin>

• kratt <20: krati, kratti>

• tonger MURDES

piirivalvur

• õps SL õpetaja

• kranio.meetria ANTR

• koljumõõtmine

Eriala- või stiilimärgend

• Mõnikord on sõna järel märgend, mis viitab kitsamale erialale või stiilile

Soovitav vältida

• Looksulgudes on sõnad, mida on soovitav vältida

• {sõidu˘talong}

sõidupilet

• {taha˘plaanile}

tagaplaanile

Liitsõnakaar

• Liitsõna osi eraldab üksteisest kaar

• õnne˘aeg,

˘hetk,

Lõpetuseks

• Loomulikult ei ole eelnev loetelu ja näited täielikud.

• Ole uudishimulik ja uuri kindlasti ise juurde, mida ÕS-ist veel teada saad.

• Internetist on võimalik leida ka sõnaraamatu elektrooniline variant

– http://public.keelevara.ee/login/