KoguKonnad nr 6, juuli-august 2010

8/9/2019 KoguKonnad nr 6, juuli-august 2010

1/19

Eesti kokogukondade henduse ajakiri Juuli/august 2010, nr 6


2/19

Juuli/august 2010 (nr 6) KoguKonnad: Eesti kokogukondade henduse ajakiri 2/19

Sisukord

Juhtkiri.........................................................2Uudised.........................................................3Damanhuris toimus Euroopa kokogukondadekokkutulek................................................3koklade vrgustik laieneb Aafrikasse Senegalis loodi koklade ministri ametikoht! 4Eesti kokogukondade IV kokkutulek............5henduse logokonkursi vitis Joel Tambaur...6Eestisse tuleb Phjamaade TING..................6Kokkuvte viimase poole aasta tegevusest....7Sdame asi levib le maailma......................9

Uue Maailma festival toimub sel aastal 4.-5.septembril.................................................9Artiklid........................................................10

Maailm ootab teistsugust lugu....................10Kuidas korraldada majandust koklas........12Albert Bates: Kuidas teha vhe ja saavutadapalju? .....................................................15Hid materjale koklade sotsiaalsedimensiooni kohta....................................19Kasulikud tehnikad ja teooriad...................19

JuhtkiriSee on selle suve viimane KoguKonnad. Sgisel kohtu-me taas. Vahepeal on palju juhtunud. Toimus Eesti

kokogukondade IV kokkutulek Vatlas. DamanhurisItaalias toimus Euroopa kogukondade kokkutulek.Soomes toimus Phjamaade TING ja praegu kestabveel (samuti Soomes) lemaailmne Rainbow. Eestis onsuvel toimunud ja toimumas mitmeid kursusi, midapaljud meist aitavad lbi viia. Oleme aastaga suuresammu edasi astunud ning suur suur aith kigile, keson osalenud Eesti kokogukondade henduse ts.

Sellest numbrist vitegi lugeda, kuhu oleme vahepeal judnud, samuti vrskete tuulte kohta Euroopast jamujalt maailmast. Saate samuti tutvuda vastlppenud

logokonkursi tulemusega. Ingrid Vooglaid kirjutabkoklade majanduslikust kljest. Toomas Trapidokirjutab maailmatantsust! Liis Kattel Bioneer.ee-st kir-

jutab Eestit juunis klastanud Albert Batesi permakul-tuuri kursusest ja permakultuurist laiemalt.

Samuti on ajakirja lpus ra toodud viited kokogu-kondade kokkutulekul lubatud materjalidele nii spi-raaldnaamika kui ka draakoniunistamise kohta!

Suur aith kigile, kes on aasta aega aidanud niivrdpalju kaasa Eesti kokogukondade henduse tle.

Aith kigile, kes on osalenud henduse kodulehe-

klje, KoguKonnade ja Gaia Hariduse ts.Aith kigile, kes osalesid ja elasid kaasa IV Eesti ko-kogukondade kokkutulekule Vatlas. Suur aith kigilemeie le 55 vabatahtlikule ja ttubade eestvedajale.

Kik panustamised ja ideed on endiselt henduseraames teretulnud ja kes soovib midagi ka henduseraames teha, andke vaid mrku ja tuld! Kes soovibedaspidi KoguKonnade ts vi mnes muushenduse projektis kaasa la, palun andke samuti

julgelt mrku! Kik on teretulnud!

Sdamest head soovid kigile selles uues ajas ningjtkuvalt head suve!

KoguKonnad toimetus

www.kogukonnad.ee

Suur-suur aith kigile KoguKonnad seekordsetelepanustajatele: Ingrid Vooglaid, Toomas Trapido, LiisKattel (Bioneer.ee vabatahtlik), Paavo Eensalu, AuliKtt (kujundus) ja Elo-Mall Toomet (kaanepilt).

Ajalehe KoguKonnad ilmumist toetab Avatud Eesti FondiVabahenduste Fond, mis on rahastatud Islandi,

Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning

Norra finantsmehhanismi vahendusel.

Suur suur aith!

www.oef.org.ee

Eesti kokogukondade hendus on Global EcovillageNetwork (GEN) Europe liige.

www.gen-europe.org

MT Eesti kokogukondade henduswww.kogukonnad.ee

Vljaandja MT Eesti kokogukondade henduswww.kogukonnad.ee

Toimetaja Kadri Allikme (kadri [at] kogukonnad.ee)Kujundaja Auli Ktt (auli.kytt [at] maavald.ee)

Palun ole looduskallis ja ra prindi sedaajalehte, kui Sul just vga tarvis pole!
http://www.kogukonnad.ee/http://www.oef.org.ee/http://www.gen-europe.org/http://www.kogukonnad.ee/http://www.kogukonnad.ee/http://www.gen-europe.org/http://www.kogukonnad.ee/http://www.kogukonnad.ee/http://www.kogukonnad.ee/http://www.oef.org.ee/


3/19


4/19


koklade vrgustik laieneb Aafrikasse Senegalis loodi koklade ministri ametikoht!Toomas Trapido

Juuli alguses toimus Phja-Itaalias, Damanhuris,Globaalse koklade Vrgustiku Euroopa organi-satsiooni (GEN-Europe) kokkutulek. GEN-Europekoondab ligi sadat kogukonda Euroopas, Lhis-Idas ning ha enam ka Aafrikas.Sel aastal oligi heks peateemaks Aafrika esilekerkimine. Senegalis, kus on koklade phimt-teid tasapisi juba 10 aastat tutvustatud, loodimaailma esimene riiklik koklade agentuur ning

juuni lpus ka koklade ministri ametikoht.Plaanis on pooled Senegali klad (ligi 14 000kla) muuta kokladeks, mis Senegalis then-dab puurkaeve, metsaistutamist stabiilsema ja janiiskust hoidva kossteemi loomiseks, aga kainimeste eneseteostamise vimaluste suuren-damist lbi pikeseelektri, interneti jt tehnoloo-giate.

Aafrikas on mitusada algatust, mida vib liigitada

sihipraste kogukondade vi kokladena.Luna-Aafrika Vabariigis on neid mitmeid, agaisegi Kongos, mis veel 10 aasta eest oli teliseks'pimeduse sdameks' oma kodusjaga, on teoksilmitu kokogukonna-laadset algatust. Sel aastalosales kokkutulekul Lua Kekana, kes on prit

Kongost ning pab nd seal igal aastal kieskoklade projekte aidata.

Kahe aasta prast on Aafrika vrgustik loodeta-vasti nii kaugel, et saab moodustada omaetteorganisatsiooni GEN-Africa. Oleks tore kui kaEesti arengukoost hendused osaleksid tulevi-

kus Aafrika koklade vrgustiku lesehitami-ses.

Teiseks ja eelmisega seonduvaks peateemaks olikokkutulekul traditsiooniliste, sh plisrahva kla-de ning koklade lhendamine. Suure rahvus-vahelise kogemusega trhm pani kirja juhised,milles kutsutakse traditsiooniliste klade ja ko-

Adama Ly (Senegal) saamas GENi iga-aastastauhinda. Keskel GENi president Kosha Anja Joubert(Luna-Aafrika/Saksamaa. Paremal Macaco Tamerice(Damanhur/Itaalia)

Lua Kekana Kongost algatamas arutelu GENi ja Aafrikakoostst

GEN Europe juhatus ja co: Vasakult abilised CapraCarruba (kommunikatsioon), Ulrike Schimmel(peasekretr). Edasi juhatus: Robert Hall (Rootsi,Sunderby kokla, uus liige), Toomas Trapido (Eesti),Deniz Dincel (Trgi), Kosha Anja Joubert (Luna-Aafrika, Saksamaa, Sieben Linden), Macaco Tamerice(Itaalia, Damanhur). Pildi autor: Tanja Korvenmaa


5/19


klade vrgustikke omavahel dialoogi astuma,sest mlemal on teineteisele pris palju pakkuda.GEN-Europe president Kosha Joubert kis vljasuureprase mtte, et sellisest koostst viksalguse saada ka globaalse Phja ja Luna lepitusning lhenemine, sest arenenud Phjal on Luna

kladelt palju ppida sotsiaalse sidususe ninglihtsate tehnoloogiate osas, samas kui Phjakogukonnad saavad Lunaga jagada omateadmisi ja ka rahalisi vahendeid elu edendavatetehnoloogiate vallas.

Eesti kokogukondade IV kokkutulekSuur tnu kigile Eesti kokogukondade IVkokkutuleku eest!Seekord toimus kokkutulek Vatla misas ja kul-tuurimajas Lnemaal ning kokku osales 4-pe-vasel programmil 165 inimest. Samuti toimus

vga nnestunult Gaia Hariduse infopev.

Eesti kokogukondade IV kokkutulek. Avaring reedehtul. Pildi autor: Paavo Eensalu

Kik neli peva olid tis tegevust.Neljapeva htul tegi Eesti kokogukondadehendus esmase logovaliku.Reedel toimus suure osavtuga (kuni 50 in) Eestiesimene Gaia Hariduse infopev. Palju nnekigile tegijaile, kes on aasta aega kvasti vaeva

ninud ja koos asja Eestile omaseks loonud. h-tul laulsid meiega hommikuni vlja Tom,Jonathan ja Arjuna.

Reede htul, laupeval ja phapeval tuli teliseltsuur hulk kiki erinevate Eesti kogukondade esi-nejaid kokku. Reede htul tutvustasid mitmedEesti kogukonnad oma tegemisi. Laupeval japhapeval keskendusime kogukondade sotsiaal-sele aspektile ning avatud ruumi meetodil toimus

paralleelselt kohati isegi kuni 10 ttuba. Meidaitasid head vlismaa sbrad Nara Sloveeniast,Aili ja Tanja Soomest, Jeffory Havailt ja InaSaksamaalt! Lksime sgavuti ja paljud meistsaid enda ning teistega ttubade jrel paremakontakti. Samuti teemadega, mis on meile kigilesdamest olulised! Suur aith! htul tegije"sdame asja" Kristina ja Raido eestvedamisel.Laulsid Triinu Taul ja Margus Aru. Paavo ja Villutegid diskot :)Laulsime ja tantsisime kigil pevadel nii, et kellkolm sel veel ei saanud pidama. Oli tunne, etpue peitunud viksed lapsed said kigist uuestivlja tulla ja olime ks suur perekond. Ja olemehe suure rmu lapsed :) Julgegem seda siis

jagada! Nii on kige mnusam!Suurimad tnud kigile ttubade algatajatele!Aith kigile muusikutele ja ttubade tegijaile,kes tulid kohale puhtast armastusest ja soovistagada! Suur aith ja kummaruds!Aith kigile, kes kohale tulid ja oma vgaerinevaid vaatepunkte tutvustasid! Saime kiktargemaks! Avanesime, julgesime jagada jausaldada. Tsiselt suured tnud selle usalduseeest!

Sdamest aith!Ja kogukondadeni! Judu, nnistusi ja armastustkigile kogukondlikele algatustele ja tuulttiibadesse kigile kogukondlikele ideedele jaettevtmistele! Koos oleme tugevamad!

Toredaid pilte meie ettevtmisestAith Katrinile Bioneerist heade piltide eest!http://www.facebook.com/album.php?aid=180527&id=52344117689http://www.facebook.com/album.php?aid=180483&id=52344117689

http://www.facebook.com/album.php?aid=180534&id=52344117689

Aith Kallele piltide eest!http://www.bluecatspla.net/pic/index.php?d=2010-06-17-N-vatla-ekokogukondade-kokkutulek

Aith Paavole piltide eest!http://www.facebook.com/album.php?aid=18988&id=109016969129665

Kokkutuleku tagasiside osalejatelt

Eesti kokogukondade kokkutulek. Gaia Haridusepev. Avaring. Kik on puud. Pildi autor: PaavoEensalu
http://www.facebook.com/album.php?aid=180527&id=52344117689http://www.facebook.com/album.php?aid=180527&id=52344117689http://www.facebook.com/album.php?aid=180483&id=52344117689http://www.facebook.com/album.php?aid=180483&id=52344117689http://www.facebook.com/album.php?aid=180534&id=52344117689&ref=mfhttp://www.facebook.com/album.php?aid=180534&id=52344117689&ref=mfhttp://www.bluecatspla.net/pic/index.php?d=2010-06-17-N-vatla-ekokogukondade-kokkutulekhttp://www.bluecatspla.net/pic/index.php?d=2010-06-17-N-vatla-ekokogukondade-kokkutulekhttp://www.bluecatspla.net/pic/index.php?d=2010-06-17-N-vatla-ekokogukondade-kokkutulekhttp://www.facebook.com/album.php?aid=18988&id=109016969129665http://www.facebook.com/album.php?aid=18988&id=109016969129665http://kadri.offline.ee/kogukonnad/Feedback_from_Estonian_ecovillage_network_meeting_eng_est.pdfhttp://www.facebook.com/album.php?aid=180527&id=52344117689http://www.facebook.com/album.php?aid=180527&id=52344117689http://www.facebook.com/album.php?aid=180483&id=52344117689http://www.facebook.com/album.php?aid=180483&id=52344117689http://www.facebook.com/album.php?aid=180534&id=52344117689&ref=mfhttp://www.facebook.com/album.php?aid=180534&id=52344117689&ref=mfhttp://www.bluecatspla.net/pic/index.php?d=2010-06-17-N-vatla-ekokogukondade-kokkutulekhttp://www.bluecatspla.net/pic/index.php?d=2010-06-17-N-vatla-ekokogukondade-kokkutulekhttp://www.bluecatspla.net/pic/index.php?d=2010-06-17-N-vatla-ekokogukondade-kokkutulekhttp://kadri.offline.ee/kogukonnad/Feedback_from_Estonian_ecovillage_network_meeting_eng_est.pdfhttp://www.facebook.com/album.php?aid=18988&id=109016969129665http://www.facebook.com/album.php?aid=18988&id=109016969129665


6/19


henduse logokonkursi vitis Joel TambaurEesti kokogukondade henduse logokonkursivitis seekord kujundaja Joel Tambaur, kelle logosai lekaaluka vidu. Kokku osales konkursil 13autorit ning esitatud oli vga professionaalseidning krgetasemelisi, kauneid tid. Head ja posit-iivset tagasisidet leidsid kik logokavandid, kuidJoeli t sobis lihtsalt kige rohkem henduseeesmrkidega kokku.Arutasime henduse logokonkursi tid kokogu-kondade kokkutuleku I peva htul henduseliikmetega ja mistsime, et lisaks logole, viksi-me nd uuesti sgavamalt vaadata le ka hen-duse sisulised eesmrgid.Oli esitatud hsti humoorikaid ja koloogilisi tid.Oli nha, et autorid olid teliselt svitsi linud.Nha oli siile, porgandeid, unu, konni, mitmeid

erinevaid puid. Esindatud oli isegi ks ainurakne.Samuti oli esitatud ks teliselt kaunis mandala,mida sooviksime edaspidigi kasutada.Paljud td olid sellised, mida kokogukondadehendus oma igapevaelu mingis kontekstissaaks kindlasti kasutada! Loodame autorite hea-soovlikkusele ning lbirkimiste jrel nendegasaame ehk teile veelgi tid avalikustada!Siinkohal aga vidut esimene kavand (vrvi- jafondivalik on veel tpsustamisel). Soovisime, etesindatud oleksid ka teised vrvid kui roheline, etolla rohkem mnguline ja loov (mitte liigselt vaid

ks-hele rohelises maailmavaates kinni).

Eestisse tuleb Phjamaade TINGErki Kaikkonen Eesti kokogukondade hen-dusest, kes on mitmeid aastaid kinud osalemasPhjamaade TINGil ehk hel maagilisel kogu-kondlikul kokkusaamisel (Loe lhemaltKoguKonnad nr 5 )Kohtumine on kll ra toimunud, aga info onikkagi oluline. Kel on huvi, saab Erkiga veelhendust vtta!Erki Kaikkonen kirjutab: Teeme Eestis mini-TINGi

ja juba selle suve lpul. Asja le arutamiseks jakonkreetsete otsuste tegemiseks kogunemekolmapeval 14.juulil Hostel Euphorias, Tallinnas,Roosikrantsi 4 (sisseps hosteli kangi alt) kell18.30.Mis asi see TING siis on? TINGiks kutsutaksePhjamaades 1974.a toimuvat, talvise ja suvise

pripeva aegset, 3 ndalat kestvat kohtumist.Kohtumise keskmes on 2X pevas toimuv hinesgiring ja vestlussaua ringid, ning kiksuguttoad ja loengud, mida kohalolijad spontaan-selt soovivad igapev vlja pakkuda.TINGi taga ei ole organisatsiooni, vaid inimesednagu sina ja mina ning selle nnestumise eestvastutab iga kohalolija ise. Nii et pettuda saabainult iseeneses. Senised kogemused nitavad, etTING kohtumistel, kus on vga palju ruumi jaaega lihtsalt olemiseks ning kohtumiseks enesega

ja teistega sgavamalt, saavad alguse ka paljude

inimeste kohtumised enesega hel uuel viisil.Et nha, kas meil leldse Eestis on inimesi, kessooviks korra vi kaks aastas kokku tulla jatunda hise kogukonna ja perekonna tunnet jaleida hiseid spru ja mttekaaslasi Eestist jamujaltki Phjamaadest, oleme korraldamasaugusti lpus vi septembri alguses 3-4 pevastkoosolemist.Viimasel TING kogunemisel Soomes, kust tulimendal tagasi, toimus vestlusring, kus otsustatieestile anda roheline tuli astumaks TINGperekonda. See thendab, et jrgmisel aastal on

Talvine ja suvine TING toimumas Taanis ning siisoleks jrgmine riik juba Eesti, kuhu tuleksidinimesed le phjamaade. TING on Rainbowsarnane kogunemine, kuid kmneid kordiviksem ja selle kohta praktiliselt ei ole vimalikinternetist mitte kuskilt infot leida. Elik need, kesTINGile juavad, on sinna teretulnud, teised agaei tea, et see olemaski on.Kes kivad TINGil? Kikvimalikud vaimsetehuvidega inimesed ja kikvimalikud erinevatekeskkonna sbralike hoiakutega kogukondadeesindajad, Emad, isad koos lastega ja ilma,shamaaniohtu inimesed ja natukene hipidki,ravitsejad ja tervendajad ehk siis kik need kellel

jagub sdant ja hoolt mbritsevale maailmale.TINGist lhemalt www.kogukonnad.ee ajakiri"KoguKonnad" eelviimases numbris (nr.5)
http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_phocadownload&view=category&download=7:nr-5&id=1:uudisakirjad&Itemid=75http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_phocadownload&view=category&download=7:nr-5&id=1:uudisakirjad&Itemid=75http://www.kogukonnad.ee/http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_phocadownload&view=category&download=7:nr-5&id=1:uudisakirjad&Itemid=75http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_phocadownload&view=category&download=7:nr-5&id=1:uudisakirjad&Itemid=75http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_phocadownload&view=category&download=7:nr-5&id=1:uudisakirjad&Itemid=75http://www.kogukonnad.ee/


7/19


Kokkuvte viimase poole aasta tegevusestHead sbrad, siin on vike kokkuvte ka meieviimase poole aasta tulemustest! Oleme rat-lemata tnulikud Avatud Eesti Fondile vimaluseeest kogu seda tegevust ellu viia ning teha omaorganisatsiooni tegevusele niivrd suur edasi-hppe.Tnu AEFi toetusele vime elda, et oleme kikEesti kogukondlikud algatused he katuse allakokku toonud ja ka tundub, et andnud ka mit-meid toredaid vimalusi koostks! Prast selleaasta kokkutulekut lheb nii mnigi asi ilmseltkima! Olgu teil rmus lugeda, kui palju meidon.

Kogukondlikud algatused, kes on ndsekskaasatud meie tegevusse

Uue Maailma Selts ja tihedam koostnendega. www.uusmaailm.ee,hundva48[at]yahoo.com (Kati) kaku [at]uusmaailm.ee (Kaku)

Lilleoru kogukond www.lilleoru.ee Sdame asja liikumine

armastus.imelaps.ee jawww.facebook.com/sydameasi

Keila-Joa piirkond ja Pramiidikla(kogukondlikud algatused Keila-Joal):www.tahevarav.ee ja Heldo Korbe algatus:heldokorbe[at]hot.ee

Riho ja Jana Koka kogukonna algatusLne-Virumaal (Anastasia kokladeliikumine): k.riho [at] neti.ee

ksikute inimestena Maavalla kojainimesi www.maavald.ee

Luna-Eesti ja Haanjamaakogukondlik piirkond: Haanjamaal,Plvamaal, Setumaal ja RosmaHaridusseltsis toimetavad inimesed. Lannukokla algatus, ivooglaid[at]gmail.com.Haanimeeste Nvvakoda,erkki[at]maailmad.ee (Erkki) ja Rosma

Haridusselts (www.rosma.edu.ee).Jaanus[at]juured.ee (Setumaa)

Parmu kokla Valgamaal:www.parmu.ee

Tallinn: kogukondlikud algatused(inimeste grupid, kes soovivad luuakogukonda maal ning on koondunudkokku, et otsida hiselt maad),kogukondlikud toiduvrgustikud(kogukondlikul phimttel toimivadettevtted, nt Tagurpidi Lavka:www.tagurpidilavka.wordpress.com)

Omakonna kogukonna kaasaminesiimsipelgas[at]gmail.com, kallllle[at]gmail.com

Euphoria kogukond Tallinnas - seos kaPhjamaades populaarse TING

liikumisega. Lisaks seos Rainbow liikumi-sega, kust saab vtta eeskuju.olenhea[at]gmail.com jaerkika[at]gmail.com

Haridusasutused: meist huvitunud koo-lide petajad ja ppejud (Tallinna likool,

Rocca al Mare Kool) Soome kokogukondade vrgustik.tanja.korvenmaa[at]gmail.com jahhattila[at]gmail.com

Lnemerersete (ja Venemaa)koklade ja koloogiliste projektideesindajate vrgustik (sellemoodustamine toimus Eestis 23.-25.aprillil Raudsillal). Vrgustiku nimi onBaltic Sea Transition Network. Vrgustikukoost jtkub tnase pevani ning

jrgneval aastal on plaanis juba hiseidkokkutulekuid. Listiga saab liituda siin

Rahvusvaheline le-euroopalinekoklade vrgustik GEN (GlobalEcovillage Network Europe): le 400 ko-kla le Euroopa. GENi kokkutulekul osa-lemine, Eesti kogukondliku ajakirja jategevuste tutvustamine. GENi koduleht:www.gen-europe.org

ksikisikud erinevates Eesti linnades jamaal, kes on kogukondliku mtte- vieluviisiga.

Kui te tunnete, et te pole siin nimekirjas, siisandke kindlasti mrku kadri[at]kogukonnad.ee!!!

InfovahetusHetkel kuulub meie meilinglisti le 360 inimese.Gaia Hariduse meilinglisti kuulub le 84 liikme.Eesti kokogukondliku liikumise (Haldab MTEesti kokogukondade hendus) gruppiFacebookis kuulub hetkel (juuli 2010) 424inimest.Facebooki lehekljel on end Eesti kokogukond-liku liikumise "fnniks" mrkinud 260 inimest.Facebooki vahendusel jagame infot jooksvatesndmuste, toimunud sndmuste piltide, vlis-

maiste kogukondade ja huvitavate artiklite kohtainternetis. Internetis jagavad omavahel infotpaljud grupi liikmed ise.

Screenshot henduse Facebooki grupist
http://www.uusmaailm.ee/http://www.lilleoru.ee/http://armastus.imelaps.ee/http://www.facebook.com/sydameasihttp://www.tahevarav.ee/http://www.maavald.ee/http://www.rosma.edu.ee/http://www.parmu.ee/http://www.tagurpidilavka.wordpress.com/http://groups.google.com/group/baltransition?hl=en?hl=enhttp://www.gen-europe.org/http://www.facebook.com/group.php?gid=301356063986&ref=tshttp://www.facebook.com/group.php?gid=301356063986&ref=tshttp://www.facebook.com/kogukonnad%20http://www.uusmaailm.ee/http://www.lilleoru.ee/http://armastus.imelaps.ee/http://www.facebook.com/sydameasihttp://www.tahevarav.ee/http://www.maavald.ee/http://www.rosma.edu.ee/http://www.parmu.ee/http://www.tagurpidilavka.wordpress.com/http://groups.google.com/group/baltransition?hl=en?hl=enhttp://groups.google.com/group/baltransition?hl=en?hl=enhttp://www.gen-europe.org/http://www.facebook.com/group.php?gid=301356063986&ref=tshttp://www.facebook.com/group.php?gid=301356063986&ref=tshttp://www.facebook.com/kogukonnad%20


8/19


Eesti kokogukondade IV kokkutulekust (toimus17.-20. juunil 2010 Vatlas, Lnemaal) vttis osa165 inimest, neist 55 osales aktiivselt ritusekoosloomises e. korralduses: koduleheklje jainfo haldjamises, registreerimises, programmi,kgi tegevuses, Gaia Hariduse peva etteval-

mistuses ja lbiviimises, kultuurprogrammis,ttubade eestvedajatena jne.Eesti kokogukondade ajakirja "KoguKonnad"ilmumisel on kaastegevad olnud 30 inimest.Gaia Hariduse aktiivi, kes viisid Tallinnas Rocca alMare koolis 2010 aasta kevadel lbi GaiaHariduse pilootprojekti, kuulub umbes 20inimest. Kik on teretulnud!Lhemalt vib kigi aktiivsete inimestega tutvuda

jrgmistel viidetel: Kogukonnad toimetus Kokkutuleku korraldajad Gaia Hariduse tegijad

Olulised tulemusedEesti kokogukondade IV kokkutulekul, milleteema oli "Kokku tulemine, koos olemine: kuidaskasvada sotsiaalselt terveks kogukonnaks" osales165 inimest. Kokkutulek oli senisest mahukamning kestis lausa 4 peva.

esimesel peval keskendusime hendusesisestele asjadele

teisel peval toimus prast aastastprojekti ettevalmistust Eesti esimene GaiaHariduse infopev. Gaia haridusmulit saabrakendada kogukondliku mtte- ja eluviisilevitamiseks nii tavaharidusssteemis,organisatsioonides, projektigruppides kuispruskondadeds.

kolmas ja neljas pev keskendusidkogukondade ja organisatsioonidesotsiaalsele kljele: kuidas eladakonfliktivabalt, kuidas kasvadakogukonnaks ja teineteist toetavakssotsiaalseks keskkonnaks - tervedsotsiaalsed suhted loovad baasi kakigeks muuks. Kuidas suurendada

omavahelist koostst ja leidakonfliktidest hoopis arengu allikaidkigile?

Gaia Haridus judis nii Rocca al Mare kooli(pilootprojekt 31 pilasele), toimus koostVabaharidusliiduga kui tutvustasime seda

haridusmudelit Tallinna likooli konverentsil"Kneldud ja elatud vrtused erinevatespedagoogilistes kontekstides", kus saime kokkuka akadeemikutega (kellega koost jtkub).Vabaharidusliiduga koosts toimus juba kakskahepevast seminari petajatele ja huvilistele.ks on tulemas veel augusti lpus.Ilmus 6 numbrit MT Eesti kokogukondadehenduse ajakirjast KoguKonnad. 6. numberilmub veel augustis. Lehe toimetamisel ja valmi-misel li kaasa kokku 30 inimest. Lehes kirjuta-mine aktiveeris ka paljusid kogukondi oma tege-vust rohkem mtestama ning omavahel kokkutulema, et lehes kirjutatavat arutada. Kigisnumbrites oli juttu nii Eesti kui ka vlismaa ko-kogukondlikest algatustest. KoguKonnad ajakirion alguseks ka vastloodud Euroopa kokladevrgustiku GEN Europe'i ajakirjale Econnection.

koloogiliste uudiste portaal Bioneer.ee asutaseraldi rubriigi "kokogukonnad", kus on ilmunudenamik ajakirjas "KoguKonnad" ilmunud artikli-test. Vaata rubriiki Eesti kokogukondade henduse kodulehtwww.kogukonnad.ee sai palju sisurohkemaks.Enamik ajakirjas "KoguKonnad" ilmunudartiklitest ilmus ka seal.Toimus MT Eesti kokogukondade henduse

juhatuse ja Gaia Hariduse tiimijuhtide meedia-koolitus Tartus, tnu millele on meil kigilvimalik vga palju paremini ning enesekindla-

Ajakiri KoguKonnad 3. number.Kaanepildi autor Elo-Mall Toomet.

Gaia Hariduse kursus Tallinnas Rocca al Mare koolis
http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=120&Itemid=80http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=121&Itemid=81http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=123&Itemid=88http://www.bioneer.ee/eluviis/okokogukonnadhttp://www.kogukonnad.ee/http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=120&Itemid=80http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=120&Itemid=80http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=121&Itemid=81http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=121&Itemid=81http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=123&Itemid=88http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=123&Itemid=88http://www.bioneer.ee/eluviis/okokogukonnadhttp://www.bioneer.ee/eluviis/okokogukonnadhttp://www.kogukonnad.ee/


9/19


malt osaleda kigis meie tuleviku meedia-projektides ning suhtluses meediaga. Eriti kasulikoli videotreening, mis andis mitmeid thelepane-kuid kigile tulevikuks!Toimus mitmeid Gaia Haridusprogrammi vl-jattamise koosolekuid, kus saime tugev-

dada oma meeskonnatunnetust. Olgugi et tege-mist on peamiselt vabatahtliku organisatsiooniga,on nha, et kmned ja kmned inimesed onselles teliselt sdamega kaasas.Logokonkursist vttis osa tervelt 13 vga headkandidaati. henduse liikmete suure lekaalukaotsusega vitis Joel Tambaur, kes esitas logokige viimasena.Toimus koduleheklje administraatoritekoolitus 5 inimesele. Tnu sellele on nd 5inimesel oskused MT Eesti kokogukondadehenduse kodulehte tiendada ja administree-rida.henduse list tsteti mber kvaliteetsemasselistiprogrammi. Hetkel on hendusel jubamitmeid e-maili liste:

ldlist [email protected] Gaia Hariduse list

[email protected] mitmeid alaliste: nt kokkutuleku

korralduseks, "KoguKonnad" toimetuselist, IT-tiimi list jne (moodustame pidevaltvastavalt vajadusele, kui on vaja algatadamnda tgruppi jne).

Koduleheklje klastatavus on tusnud. Enne

kokkutulekut vaatas henduse koduleheklge300 unikaalset klastajat pevas.Plaanis on mitmeidjtkuprojekte ning MTEesti kokogukondade hendus on aktiivsemalthakanud tegutsema ka GEN Europe'i projektides:

juhatuses, uudiskirja algatamine, hariduskoost,regionaalne koost jne. Sarnaselt Eesti selleaasta kokkutulekule plaanivad jrgneval aastalkokkutulekut ka Soome ja Sloveenia-Ungari.Eesti presentatsioon Euroopa konverentsil

Sdame asi levib le maailmaSuure llatusena levis Damanhuris Euroopa ko-klade kokkutulekul Eestis populaarsust vitnud

Sdame asi ehk Saksa spirituaalse heliloojaKaruneshi loodud Sdame keskuse meditatsioon,mis on meldud enese tuleviku, oleviku ja mine-viku tervendamiseks ning taashenduse leidmi-seks Maakeraga.Eesti delegatsioonil nnestus Damanhuris sedameditatsiooni suure osalusega teha tervelt 5korda ning 6 kord tegi rahvas seda meditatsiooni

juba ise.

Ndseks on seda taastehtud Kanaari saartel,Prantsusmaal ja Itaalias, Damanhuris. Muusikalevis Indiasse, Iisraeli, Itaaliasse, Portugali,Saksamaale, Shveitsi, Suurbritanniasse, Hispaa-niasse ja Hollandisse.Ralf Saksamaalt on teinud rahvusvahelisele liiku-

misele juba listi (liitu siin ) Samuti on regist-reeritud domeen www.heart-chakra-meditation.net, mida hakatakse varsti ka sisugatitma. Samuti on olemas ingliskeelne Facebookigrupp aadressilwww.facebook.com/heartchakrameditation.

Vaata veel pilte sdamemeditatsioonist Daman-huri kokogukonnas Euroopa kokogukondadekokkutulekul (Phja-Itaalia) tehtud Sdamemedi-tatsioonist

Uue Maailma festival toimub sel aastal 4.-5.septembrilPange vaim valmis. Ka sellel aastal toimub suurmeie vimsaima linnakogukonna, Uue MaailmaSeltsi festival. Sellel aastal toimub festival 4.-5.septembril ja ikka endiselt Tallinnas, Vike-Ameerika ja Luha ristil Koidu tnaval, UueMaailma seltsimaja vahetus lheduses (Koidu82). Aga kogemus tleb, et festivali ettevtmisi

jagub kikjale tervesse linnaossa ning endtutvustavad kik kohalikud organisatsioonid:Budakoda, Uue Maailma raamatukogu, ka aiad onavatud. Palju muusikat, tantsu, pnevaidsndmusi. Esialgne kava on juba leval

Kes on huvitatud kuidagi festivali programmi jakavasse panustama, saada oma ettepanekudaadressil kaku (at) uusmaailm.ee vi tule jaganeid meige mnel mnusal htusgil Seltsi-majas, kirjutab UMSi koduleht.

Karuneshi II sdamemeditatsiooni tegemine Damanhuris
http://kadri.offline.ee/kogukonnad/GEN_GA/GEN%20Europe%20Conference%202010/http://lists.heart-chakra-meditation.net/mailman/listinfo/infohttp://www.heart-chakra-meditation.net/http://www.heart-chakra-meditation.net/http://www.facebook.com/heartchakrameditationhttp://www.facebook.com/photo.php?pid=453250&id=100000183030974#!/album.php?aid=16974&id=112978605420885&ref=mf%20http://www.facebook.com/photo.php?pid=453250&id=100000183030974#!/album.php?aid=16974&id=112978605420885&ref=mf%20http://www.facebook.com/photo.php?pid=453250&id=100000183030974#!/album.php?aid=16974&id=112978605420885&ref=mf%20http://www.facebook.com/photo.php?pid=453250&id=100000183030974#!/album.php?aid=16974&id=112978605420885&ref=mf%20http://www.uusmaailm.ee/festival/festival-2010/http://kadri.offline.ee/kogukonnad/GEN_GA/GEN%20Europe%20Conference%202010/http://kadri.offline.ee/kogukonnad/GEN_GA/GEN%20Europe%20Conference%202010/http://lists.heart-chakra-meditation.net/mailman/listinfo/infohttp://www.heart-chakra-meditation.net/http://www.heart-chakra-meditation.net/http://www.facebook.com/heartchakrameditationhttp://www.facebook.com/photo.php?pid=453250&id=100000183030974#!/album.php?aid=16974&id=112978605420885&ref=mf%20http://www.facebook.com/photo.php?pid=453250&id=100000183030974#!/album.php?aid=16974&id=112978605420885&ref=mf%20http://www.facebook.com/photo.php?pid=453250&id=100000183030974#!/album.php?aid=16974&id=112978605420885&ref=mf%20http://www.uusmaailm.ee/festival/festival-2010/http://www.uusmaailm.ee/festival/festival-2010/


10/19


ArtiklidMaailm ootab teistsugust luguToomas Trapido, MT Eesti kokogukondadehenduse liige

Alguses oli Inimeste maailm on alati toiminudlbi lugude ja teeb seda siiani. Inimteadvus vajabmingit lugu, milles elatakse ja mis inimese elusna otseses mttes koos hoiab. Kui lugu onsegane vi poolik, siis kipub seda olema ka tege-lik elu. Tervikliku loota inimene otsibki pidevaltoma kohta siin maailmas ja tnapeval teemeseda vist peaaegu kik. Uus lugu on sndimas,

tema piirjooned on nha, kuid ometi oleme sega-duses.

Pikkade traditsioonidega rahvastel on tavaliseltloomislugu, mis seletab ra maailma tekkimise jainimese koha selles. Loomislugu on keskse tht-susega, seda esitatakse igal aastal mitu pevakestvate phade ajal ning see on saanud osaksiga inimese teadvusest. Sarnased lood on kasuurtel organiseerunud religioonidel. Aga milline

on loomislugu kolmanda aastatuhande alguseEesti hiskonnas? Vga huvitav oleks seda me-toodiliselt uurida, aga hetkel pakun vlja snumihuvides rmuseni lihtsustatud lhiversiooni.

Juhuslikud olendid krvalisel planeedil?

Alguses kis teadmata phjustel suur pauk. Sel-lest tekkis universum, milles omakorda moodus-tusid thed, galaktikad, mustad augud, planee-did, komeedid ja muu. hes krvalises galak-tikas, he krvalise the kolmandal planeediltekkis juhuslikult elu. Elu arenes lbi mutatsioo-nide, mis on oma olemuselt vead prilikkustkandvas DNAs. Osad vead osutusid juhuslikultkasulikuks ning kandusid edasi. Elu edasiviivaks

juks oli looduslik valik, mis valis omavahelhalastamatult konkureerivate olendite vahel vljaelujulisemaid. Ning vigade kuhjumise ja konku-

rentsi tulemusel oleme judnud tnasesse peva inimeseni, kellel nagu polegi iget kohta egaeesmrki sel krvalisel keskikka judnud planee-dil, mille vananev tht (Pike) mne miljardiaasta prast surnuks krvetab.

Sellises loos ei ole just meeldiv elada ning vhe-malt mind on pidevalt kummitanud mte, etmidagi on siin valesti vi vga poolik. Asja uuri-des selgubki, et ka Lne teaduse vtmes onloomislugu ehk evolutsiooniteooria hoopis rik-kam, inimelule rohkem mtet, sihti ja innustust

andev, ning eelkirjeldatud lugu peegeldab pigem19. sajandi industriaalhiskonda, kus konkurentsija loodusliku valikuga phjendati valitsevattegelikkust.

Maaema Gaia kui elusolend teaduslikusmttes

Vib-olla on ksimus elu tekkest ldse valestiasetatud? Briti fsik James Lovelock uuris1970ndatel Phja-Ameerika Kosmoseagentuuri(NASA) tellimusel elu vimalikkust Marsil. Sellekspidi ta Marssi vrdlema Maaga ning ta mrkas

vga lihtsat, kuid olulist erinevust. Marsi atmos-fr koosneb peamiselt ssihappegaasist ning onkeemiliselt peaaegu inertne. Maa atmosfrkoosneb aga lmmastiku, hapniku, ssihappe-gaasi jt gaaside segust, mis poleks keemiliseltvimalik ilma gaaside tasakaalu vga tpseltreguleeriva biosfrita. Seega elu hoiab ise lalendale soodsat keskkonda. Teiseks hoiab Maapsivat temperatuuri nagu inimese keha. Sellisedtunnused kuuluvad otseselt elu juurde ning haenam tundub otstarbekana uurida Maad kuitervikut.

Mitmed mjukad likoolid (nt Stanfordi likoolUSAs) on loonud enda juurde Maa-ssteemide(Earth-systems) teaduskonnad, mis tegelevadkll teises vtmes, aga sama asjaga kui paljude


11/19


plisrahvaste teadused Maast kui tervikust. Nen-de fakulteetide heks oluliseks eesmrgiks onmajanduse ja keskkonna koos ksitlemine. Elu-protsesse vib ju samuti vaadelda majandamise-na.

Niimoodi vib ka Maa vrdlemine inimkehagaosutuda kasulikuks planeedi mistmisel. Niteksvib ju olla, et praegune kliimamuutus on kuipalavik, mis vitleb haigusega. Ainult mis on hai-gus kas meie suures koguses kasvuhoonegaasetekitav eluviis? Kombineerides selliseid vrdlusi jateaduslikke tulemusi vime oma mistmises japrobleemide lahendamises hoopis sgavamale

juda.

Bakterimaailma probleemid jaenergiarevolutsioonid

Elu Maal on valdavalt arenenud vees. Maismaaloleme olnud ainult pool miljardit aastat kogu 4,5miljardist aastast. Kui vrrelda Maa ajalugu hepevaga, siis tulime veest vlja alles kellapoole kmne paiku htul. Ning elu ajalugu onsuures osas bakterite kirjutatud sna otsesesmttes meie rakkude psistruktuuridesse. Bakte-rid olid Maa ainuvalitsejad ligi kaks miljardit aas-tat ning paljuski on nad seda ka praegu. Nitekson kigi meie kehades bakterirakke umbes km-me korda rohkem kui inimkeha rakke. Tekib ksi-mus, kes me siis igupoolest oleme ja kelle vastu

me baktereid vaenlaseks pidades tegelikult vit-leme?

Esimesed bakterid olid tenoselt kritajad, kessid rammusat rgsuppi, mille sees nad ookea-nides elasid. Kritamine pole aga energeetiliselteriti efektiivne, kuna lpp-produkt, nt alkoholsisaldab veel palju energiat, nagu me kik tea-me. Rammusas supis pole efektiivsus oluline, agasupp muutus tasapisi lahjemaks. Nlg on teata-vasti leidlikkuse ema. Nii leiutaski osa baktereiduue energiamuundamise viisi, vttes kasutusele

kllusliku allika pikeseenergia. See mehha-nism toimib tnaseni kigis fotosnteesivatesrakkudes, meile nhtavalt eelkige rohelistestaimedes.

Pikeseenergia kasutuselevtt tekitas aga sarna-selt tnapeva kasvuhoonegaasidega tohutuprobleemi hapnikureostuse, sest fotosnteesitulemusel eraldub hapnik. See on aga limaltreaktiivne aine ning kui hapniku osarhk oleksatmosfris praegusest 21% umbes poole vrrakrgem, sttiks kik, kaasa arvatud mrg rohi.Elu oli oma leidliku lahendusega tekitanud uueglobaalprobleemi.

Aga seesama elu leidis jrgmise suurepraselahenduse, mille vilju kasutame eranditult kiktnase pevani. Nimelt tekkis hingamine kui

kolmas energiamuundamise viis hapnikukasutamine suurte molekulide lhustamiseksning sellest vabaneva energia kasutamine endatarbeks. Seda teevad kik meie keha rakud igalhetkel. Tollal oli see aga revolutsiooniline, sesthe hoobiga lahendati hapnikureostuse probleem

ning loodi uus ja vga efektiivne energiakasutus.Sellest ajast prineb ka gaaside tasakaal Maaatmosfris. Need kolm energiamuundamisemehhanismi on elu aluseks siiani.

Tnapevane reostus ei ole elule Maal ilmselttiesti uudne probleem, kuigi oleme loonud hulgakeemilisi hendeid, millega elu pole varem kokkupuutunud. Elu tervikuna lahendab selle probleemikindlasti. Ent ksimuseks on, millise hinnaga; jakas meie inimestena oleme osa probleemist, osalahendusest vi osa mlemast. Viimasel juhul onmeil lootust oma lugu ise edasi rkida, selmetseda jutustavad tulevikus teised - niteksdelfiinidest evolutsiooniteoreetikud.

Oleme olemas tnu bakterite koostle

Hingamise leiutamine klvas aga juba uue kul-tuurirevolutsiooni seemned. Kuna hingamine onenergia muundamisel retult efektiivne, siishingavad bakterid ehk aeroobid said kasutadaigasuguseid orgaanilisi molekule toiduna. Ilmseltavastasid nad kiirelt, et vga maitsvaks ja ram-musaks toiduks on kritajad, kes on neist ligi

tuhat korda suuremad. Poe aga kritaja sisse jalase hea maitsta! Viimastele selline korralduskahtlemata ei meeldinud ning uus ilmasda olialanud.

Mingil hetkel, mida me viksime oma teise sn-nipevana thistada, judsid vaenupooled agalbirkimistelaua taha ja selle tulemusel sndiskooselussteem, mille tunnistajaks on iga rakkmeie kehas (muidugi bakterid vlja arvatud).Nimelt lepiti kokku selles, et hingajad lhevadalaliselt kritajate sisse elama ning hakkavadneid energiaga varustama. Vastutasuks saavadhingajad kritajatelt valmistoitu. Selle kokku-leppe tulemusena on igas pristuumses (euka-rootses) rakus vikesed jujaamad ehk mito-kondrid, kes ongi kunagiste hingajate otsesed

jreltulijad. Selle tunnistajaks on mitokondriteoma DNA, mis erineb rakutuumas olevast jasarnaneb pigem vabalt elavate aeroobsete bak-terite DNAle. Sellist kooselu kirjeldava endo-smbioosi teooria on esitanud USA bioloog LynnMargulis.

Konfliktist koostni elu ajalooskorduv arenguspiraal

Evolutsioonis kordub spiraal, mis annab tugevaidvihjeid tnapeva hiskonnale. Pristuumse rakuteke on vga ilmekas nide arenguspiraalist:


12/19


algne htsus, eristumine, pinged, konflikt,lbirkimised, kooselu, htsus uuel tasandil. Meneme seda kordumas kossteemides, liikidevahel ja ka inimhiskonnas.

Olles loodetavasti varsti lbimas globaalsete

konfliktide ja globaalse konkurentsi faasi, oninimkonnal selge evolutsiooniline survesuurendada koostd nii omavahel kui teisteelusolendite ja kogu planeediga, et lpuks leidameile kigile sobiv ja jtkusuutlik kooselu vorm.

Viimaste sajandite areng on ju tegelikult kige

vgivaldse krval ka selles suunas linud. On jumeil hinenud Rahvaste Organisatsioon,lekontinendiline Euroopa Liit, globaalsed posti-,transpordi- ja kommunikatsioonissteemid;aitame ksteist judumda nnetuste korral

jne. Koost olulisust on rhutanud kaplisrahvaste teadjad. Niteks tles mne ajaeest ks hopide tark, et kustutage sna vitlusoma snaraamatutest ja unustage see. Lihtsaltme peaks oma lugudes, mtetes ja tegudeskonkurentsi krval ha enam koostlethelepanu prama ning lisaks oma isiklikuleheaolule silme ees hoidma endast suurematetervikute pere, kogukonna, riigi ning ha enam

ka kogu planeedi heaolu. Sest ka siinpaistab olevatseaduspra hoolit-sedes suurema tervikueest tagatakse ka endaheaolu.Koostseaduseilmekaks niteks on

jllegi meie enda keha,mille rakud ja organid

toimivad terves kehassuureprasestasakaalus. Kui mnineist domineerimahakkab, on midagi juba

vga korrast ra. Kas me kujutaks ette olukorda,et sda hel peval hakkab teistele organiteleverd mma? Vi maks teatab, et tema on kigethtsam ning kik ressursid tuleb talle loovu-tada?

Elisabet Sahtourise jutustatud loo jrgi on konku-rentsi-inimkond muutumas koost-inimkonnaks,kes on tasakaalus nii iseenda kui muu elavagameie planeedil. Kuigi ka see on vaid ks lugupaljude seast, annab ta ehk rohkem lootust jamtet kui alguses kirjeldatu. Ja mingis loos meelame niikuinii, tahame seda vi ei. Nii et - algu-ses oli lugu.

Kuidas korraldada majandust koklasIngrid Vooglaid, Lannu kokla eestvedaja

Eestis on viimastel aastatel tekkinud kmmekondseltskonda, kes rohkem vi vhem aktiivselttegelevad kokla rajamisega. ks suur mure-koht kokla rajamisel on, kuidas see majandus-likult toimima ja jtkusuutlikuks saada. Eestisveel ei ole eeskujusid, kellelt ppida, kuid maail-mas juba on erinevate praktikatega niteid.Mistmaks, milline on majanduse osa koklas,tuleb kigepealt vaadata lhemalt, mis on ko-kla.

Robert Gilman defineeris 1991. aastal kokla

kui inimmtmelise igaklgse asula, milles inim-tegevus on kahjutult loodusesse integreeritudmoel, mis toetab inimeste tervet arengut ja midaon vimalik edukalt jtkata mramatussetulevikku. See thendab, et:

asula suurus on selline, kus kik inimesedksteist teavad ning tunnevad end suute-lisena kogukonna suunda mjutama;

kik peamised eluks vajalikud valdkonnadon asulas lihtsalt ja tasakaalusproportsioonides kaetud ehk kokla onterve hiskonna miniatuurne mudel. Kuigi

pris kiki funktsioone ei saa igas klaseraldi tita, vib suurem hiskond koos-neda peamiselt omavahel koostdtegevatest kokladest;

inimesed ei domineeri looduse le, vaidpavad leida oma kohta looduses. Res-sursse kasutatakse tskliliselt, mitteindustriaalhiskonnale iseloomulikultlineaarselt;

kogukonna elu keskmes on ehe tervis ehkhlmatud on nii fsiliste, emotsionaalse-te, vaimsete kui hingeliste inimelu

aspektide tasakaalus ja integreeritudareng ning kiges lhtutakse iglusest ja mitte-

ekspluateerimisest ehk ei toetuta kateistes hiskonna vi maailma osadeskahjulikel viisidel kogutud kapitalile ja

Loodusssteemi jljeldab kige paremini ring. PildilGaia Hariduse I kokkusaamine Esnal.


13/19


tegevustele ega jeta krvale htegiolulist aspekti elus.

Eristamaks kokla kokogukonnast, on olulinemrkida, et kokla on konkreetse asupaiga japiiridega asula maal vi asum linnas. kokogu-

kond vib olla ks kla, naabruskond, kokla-dest koosnev linn vi vrgustik vi teistele ko-kla tunnustele vastav organisatsioon ka ilmakonkreetse geograafilise asupaigata.

Robert Gilman ti vlja viis valdkonda, mis moo-dustavad kokla ehituskivid. Tema ssteemismoodustavad biossteem ja ehitatud keskkondkokla kige ilmsema osa, mis toetuvadmajandus- ja juhtimisssteemile, mis omakordatoetuvad kla koos hoidvale liimile ehk alusvr-tustele ja suhetele. Edukus kigis neis valdkon-dades sltub edukusest tervikssteemi lesehita-misel.

Inimeste arengu toetamiseks, kla igaklgsuseksja igluse printsiibi titmiseks on oluline, etkoklas toimuks aktiivne majandustegevus, misei sltu teiste kohtade, inimeste ega tulevikuekspluateerimisest. Vaja on leida majanduslikudtegevused, mis toetavad kla liikmeid ning onkoloogiliselt jtkusuutlikud. Majanduslik tegevuspeaks pakkuma lahendusi kigi kla ehituskividemoodustamiseks. Niteks on koklas vaja toitu,kodusid, riideid, mblit, enesearenguvimalusi,kultuurisndmuseid, hariduskorraldust nii lastelekui tiskasvanutele klas ja ka klast vlja

jagamiseks, meditsiiniteenuseid. Lahendused onvaja leida ksimustele, kuidas vhendadavajadust motoriseeritud transpordi jrele, shkuidas toetada vimalikult laia tegevusvljakohapeal; kuidas korraldada veessteem, kuidasehitada jtkusuutlikult, milliseid energiaallikaid

kasutada, kuidas korraldada maa ja hooneteomandisuhted, kuidas soodustada majanduslikkesuhteid kla sees ja klade vahel Iga ksimuselahendamine vib mjutada kiki eluvaldkondikoklas.

Robert Gilmani snul on telise kokla tunnu-seks erinevate algatuste paljusus, kus lisaks alg-sele kla juhtorganisatsioonile leiab ka klaela-nike ettevtteid, projekte ja hendusi. Sagelisaab kokla alguse sihilikult kokku tulnud kogu-

konnast, kes tegutsevad uurimis- ja koolituskes-kusena. ks keskne organisatsioon on kasulikkla alustamisel, mil energiad on vaja koondadamaa soetamise kulude katmiseks vi vikesteklaseemnete puhul. Niteks 20 psiliikmega(lapsed k.a.) Huehuecoyotli kokla Mehhikostoetub majanduslikult oma koolituskeskusele.Lisaks otsesele koolitustegevusele vimaldabkeskus oma liikmetel pakkuda klastajatele katoitlustust ja majutust ning ma kunstiteoseid.Kohapealse algatuste mitmekesisuse puudumiselon aga osadel liikmetel vaja leida td vljaspoolkla ning mned Huehuecoyotl liikmed ttavadpikkade perioodidena vlismaal. Gilmani snul onhe valitseva keskusena ka peale esmaste klarajamise vajaduste nagu maa soetamise kuludekatmine, titmist, jtkates oht, et ennast kam-mitsetuna tundvad aktiivsed liikmed lahkuvad jakla hbub. Kla jtkusuutlikkuseks on oluline,et just klaelanike algatustest moodustuv vr-gustik kataks suure osa kla vajadustest niitoidu, eluaseme, kikvimalike teenuste kui kaniteks konfliktilahenduse alal. Algatuste paljususaitab Robert Gilmani snul klal kaotustega pare-mini toime tulla kuna he organisatsiooni kokku

kukkumine ei thenda kogu kla hukku. Teisekstoetab algatuste paljusus edu kuna vimaldabloomingulist vabadust aktiivsetele innovaatilisteleinimestele. Ja kolmandaks tugevdab mitmekesi-sus kla tervist ja vastupidavust samamoodinagu aia omagi.

Niteks Findhorni kokla Shotimaal sai alguseligikaudu 100 liikmega kogukonnana elavastharidusalasest MT-st Findhorn Foundation, midambritsevale alale kogunesid aastate jooksul ela-ma inimesed, kes soovisid kogukonnast osa saa-

da. Ndseks elab seal le 400 inimese. Kuigialgsel koolituskeskusel on tnaseni oluline roll,on Findhorni koklas 40 aasta jooksul loodudle 60 ettevtte ja algatuse, mis rikastavad lisakskoklale ka neid mbritsevaid Shotimaa piir-kondi, sh krgkool, alternatiivse meditsiini keskus

ja investeerimisfond. Findhorni koklal on koha-liku majanduse edendamiseks kasutusel omaraha EKO, mis omab sama maksejudu Suurbri-tannia naelsterlinguga.

Mned kogukonnad on seevastu edukamad just

vheneva rahvaarvuga. Kogukond, mis alustasligikaudu 500 liikmega vaesust ideaaliks pidavapolgaamse kike jagava kommuunina, judistipphetkel 1400 liikme ja rmusliku vaesuseni jakus tnaseks on 150 tiskasvanud liiget ja tuge-valt paigas majandusssteem, on The Farm


14/19


Kagu-Ameerikas. Algses Farmis ei olnud kellelgiisiklikku raha, toitu sai talongiga ja kik kuludkaeti hisest kassast. Tna on Farmis le 20ettevtte ja mittetulundushingu ning ligikaudu100 liiget ttavad kohapeal. Farmil on omaalternatiivkool, kliinik, apteek, kauplus, kirjastus,

mmaemanduskeskus, kokla koolituskeskus,gravitatsiooni toimel ttav munitsipaalveess-teem le 90 majapidamise ja organisatsiooni

jaoks ning seal valmistatakse muu hulgas radio-aktiivse kiirguse tuvastamise seadmeid, sojaphi-seid toite, kasvatatakse seeni ja uuritakse kesk-konnasbralikke tehnoloogiaid.

ks oluline ksimus kokla majandusssteemilesehitamisel ja toimivana hoidmisel on, kustsaada raha. ks vimalus selleks on erinevadmaksud liikmetele.

Earthaven, 60 tisliikmega kogukond Phja-Ameerikas, kes nimetab ennast prgivaks ko-klaks, hoiab materjalid ja raha klas sees,kasutades oma metsa puitu ehitamiseks,palgates ksteist vajalike teenuste saamiseks,tootes ise energiat ja kasvatades ise toidu. Tihe-dad suhted on neil ka kogukonna naabritega, kesosalevad kogukonna ettevtmistes ja pakuvadoma teenuseid. Kla plaani luues arvestati algu-sest peale sisse nii koloogilised ksimused kuika elanike vimalikud majandustegevused. Kogu-konna maa on jagatud 14 naabruskonnaks, igas

naabruskonnas 3-8 majapidamist. Maa ostetiliikmetelt vetud eralaenudega, kuulub kigileliikmetele hiselt ning kulusid kaetakse rendiga.Liikmed rendivad oma maja jaoks maa 99 aas-taks ning lepingut saab pikendada, prandada viteistele kogukonna liikmetele ma. Prooviliikme-tele on sisseastumismaks ja tisliikmeks saadestuleb tasuda hekordne maamaks. Lisaks on iga-aastane liikmemaks nii proovi- kui tisliikmetele,sidukimaks ja proovimajakeste hisvannitoa

ning -kgi kasutamise maks. Liikmetelt ooda-takse kindlat arvu ttunde aastas kogukonnaheaks ja kogukonna kodulehel on eldud, et juba

saavutatud majanduslik stabiilsus on krgeidelamiskulusid arvestades liikmeks hakkamiseloluline. Samuti tuleb arvestada suure tmahugakogukonna heaks, mis vib pere jaoks vhemaega jtta. Maa soetamise kulud on neil kll kae-tud, kuid edaspidi on kulutusi tehtud infrastruk-

tuuri vljattamisele ja uutel liikmetel on vi-malik rentida juba arendatud maatkk.

Farmis asuva kokla Koolituskeskuse liige KevinM. O'Connor kirjutab blogisetcjournal.blogspot.com suure sisseastumismak-su puudustest. Ta vidab, et suur sisseastumis-maks piiritleb liikmed sellisteks, kellel ei olepalgat krvalt aega tegeleda klasiseste tege-vustega nagu aiapidamine ja siis on vaja selle

jaoks vljastpoolt lisainimesi. Inimesed, kesvaldavad koklas igapevaselt ellu jmiseksvajalikke oskusi, ei oma tema snul tavaliseltpalju raha. Samas suurte rahaliselt toetajateolemasolu tekitab igal juhul kastissteemi, olene-mata algsest vrdsuse ideest. Kuid raha on vajakasvi maamaksu tasumiseks ja selleks naturaal-majandus ei klba. Seega on vaja leida viise,kuidas saab kla jaoks raha teenida ilma liikmeidraha jrgi selumata. ks vimalus on panus-tamine hisesse klast vlja suunatud ettevt-lusse. See ei tohiks vtta liikmetelt nii palju aega,et klasisesteks tegevusteks aega ja judu ei j.Ja kohapealsed lalpidamistegevused ei tohiksvtta nii palju aega ja judu, et laiemalt enese-

arenguks aega ei j.

ks Phja-Ameerika kokogukond, kus ei olesisseastumismaksu, on 35 tiskasvanud liikmegaDancing Rabbit. Ka neil kuulub maa MT-le.Liikmed maksavad pllumaa, aia ja maja eestrenti ning MT maksab maa soetamise laenu jaosa kindlustusest, parandab teid ja ehitab his-hooneid. Maad omav MT saab riigilt iga aastatoetust lekasutatud pllumaa taastamise eest.Dancing Rabbit kogukonnal on oma elektroonilineraha ELMS punktivahetusssteemina, mis omab

USA dollariga vrdset maksejudu ja millegasaab klasiseselt tasuda kige elus vaja minevaeest, sh rent. Kik liikmed saavad liitumisel 280.-hikut ja peavad oma arvet positiivsena hoidma.hiseks haridusalaseks ettevtluseks on eraldiMT, mille liikmemaks on 2% aastasest sisse-tulekust. Kogukonna liikmed teevad vimalikultpalju kohapeal, tarbivad vimalikult vhe jaelamiskulud hoitakse madalad. histu katuse allon palju erinevaid hiskasutuse gruppe ja komi-teesid, niteks auto jagamine, hise toiduvalmis-tamise grupid, dushi, interneti ja telefoni jaga-

mise grupid. histu hooldab maad ja hishooneidning liikmemaks sltub sellest, millistes gruppi-des osaletakse. Dancing Rabbit liikmed ttavadnii kohapeal, kaugtna kui vljaspool kla.On ka koklasid, kus majanduslikule kljelepratakse vhem thelepanu. Niteks 85 tis-
http://etcjournal.blogspot.com/http://etcjournal.blogspot.com/


15/19


kasvanud liikme ja 35 lapsega Sieben LindenSaksamaal on peamise rhu asetanud koloo-gilisele ja sotsiaalsele kljele. Sieben Lindeniskuulub kogu maa kooperatiivi kaudu kigileliikmetele ja suur osa liikmetest elab vhemalt 3tiskasvanuga ja siiani kige rohkem 17 liikmega

hismajades, mida ehitab, rahastab ja omabkigist kla liikmetest koosnev MT. Toidu eesthoolitseb hendus, millele makstakse pevatasu.Suurem osa Sieben Lindeni liikmeid ttab klashistes organisatsioonides ja endale ise tdandes ning mned naabruskonnas. Peamisekssissetulekuallikaks paljudele liikmetele onkoolituskeskus. Valdkondades, milles SiebenLindenis meistreid ei ole, aitavad mujalt tulnudklalised, samuti on klas vabatahtlike program-mid.

Kigis siin artiklis mainitud klades ja kogukon-dades, v.a. algne Farm, on igal kogukonna liikmeliseseisev sissetulek, mida ta oma rangemise

jrgi kasutab. See thendab, et igaks vastutabise oma sissetuleku, maksude ja muude kuludeeest, kuigi omavaheline abi ja toetus on levinud.Enamuses kogukondades on ka vike alagrupp,mille liikmed jagavad sissetulekut ja kulusidhiselt.

Kokkuvtteks vib elda, et majandusliku jtku-suutlikkuse seisukohalt on oluline ette arvestada,et koklas kulub palju nii liikmete td kui raha.

Td on vimalik teha ise vi vabatahtlike abiganing raha teenida kohapealseid vimalusi kasu-tades vi ra kies. Kasuks tuleb algusest pealelbi mtlemine, mida on just selles konkreetsespiirkonnas vimalik ja vajalik teha ning otsidaosad liikmed sellele teadmisele vastavalt. Vaja onnii hist ettevtlust, milleks on olemas teadmiste

ja oskuste baas paljude liikmete nol, vimalikultsuurt loovust ja mitmekesisust kohapeal sisse-tulekuallikate ja htlasi vajaduste rahuldamisevimaluste leidmiseks, koostd naabritega kuika klast sltumatuid sissetulekuallikaid, mis ei

ekspluateeri teisi. Lihtsam on neil, kes lepivadniliselt viksema kohese mugavusega ja onvalmis sihi poole pikema aja jooksul liikuma.

Allikad: Robert Gilman, The Ecovillage Challenge Robert Gilman on Multiple Centers of

Initiative Sisseastumismaksu puudustest

koklad:http://www.dancingrabbit.org/

http://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Ecovillage_Tour:_Our_College_Class_Visits_Dancing_Rabbithttp://www.earthaven.org/http://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/W

ill_Earthaven_Become_a_%E2%80%9CMagical_Appalachian_Machu_Picchu%E2%80%9D%3Fhttp://www.thefarm.org/http://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Is

_The_Farm_an_Ecovillage%3F

http://etcjournal.blogspot.com/2010/03/changeover.htmlhttp://www.huehuecoyotl.net/http://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/What_Visiting_Huehuecoyotl_Taught_Mehttp://www.siebenlinden.de/english0000.htmlhttp://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/What_We_Can_Learn_from_Ecovillage_Sieben_Lindenhttp://www.findhorn.org/http://www.ekopia-findhorn.org/eko.shtml

Albert Bates: Kuidas teha vhe ja saavutadapalju?Liis Kattel, Bioneeri vabatahtlik. Avaldatudwww.bioneer.ee loal

Juuni alguses kis Eestis ks permakultuurisuurkujusid USAst Albert Bates. Liis Kattel,Bioneeri vabatahtlik kirjutab Batesi kursusestLilleoru kogukonnas phjalikumalt. Keda huvitabasi veel, siis on kuulda kuulujutte, et jrgnevalaastal pidavat Bates tagasi tulema jubakahendalase kursuse lbiviimiseks!Vaata ka videot Albert Batesiga

Vaatasin hiljuti lhianimatsiooni, mis on loodudsamanimelise raamatu Koolibri lend (originaalis

Flight of the Hummingbird) tutvustamiseks ja

toetamiseks. Peategelaseks on koolibri, kes kan-nab nokatite kaupa vett suure metsa tulekahjukustutamiseks. Kik teised loomad on sndmus-kohalt pgenenud ning jlgivad koolibri toime-tamist eemalt. Nad imestavad, et nii pisike lindpab nii suurt tulekahju kustutada, sest sellest
http://www.context.org/ICLIB/IC29/Gilman1.htmhttp://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Robert_Gilman_on_%E2%80%9CMultiple_Centers_of_Initiative%E2%80%9D%C2%A0http://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Robert_Gilman_on_%E2%80%9CMultiple_Centers_of_Initiative%E2%80%9D%C2%A0http://etcjournal.blogspot.com/2010/03/ecovillages-in-money-economy.html%20%C2%A0http://www.dancingrabbit.org/http://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Ecovillage_Tour:_Our_College_Class_Visits_Dancing_Rabbithttp://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Ecovillage_Tour:_Our_College_Class_Visits_Dancing_Rabbithttp://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Ecovillage_Tour:_Our_College_Class_Visits_Dancing_Rabbithttp://www.earthaven.org/http://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Will_Earthaven_Become_a_%E2%80%9CMagical_Appalachian_Machu_Picchu%E2%80%9D%3Fhttp://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Will_Earthaven_Become_a_%E2%80%9CMagical_Appalachian_Machu_Picchu%E2%80%9D%3Fhttp://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Will_Earthaven_Become_a_%E2%80%9CMagical_Appalachian_Machu_Picchu%E2%80%9D%3Fhttp://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Will_Earthaven_Become_a_%E2%80%9CMagical_Appalachian_Machu_Picchu%E2%80%9D%3Fhttp://www.thefarm.org/http://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Is_The_Farm_an_Ecovillage%3Fhttp://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Is_The_Farm_an_Ecovillage%3Fhttp://etcjournal.blogspot.com/2010/03/changeover.htmlhttp://etcjournal.blogspot.com/2010/03/changeover.htmlhttp://www.huehuecoyotl.net/http://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/What_Visiting_Huehuecoyotl_Taught_Mehttp://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/What_Visiting_Huehuecoyotl_Taught_Mehttp://www.siebenlinden.de/english0000.htmlhttp://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/What_We_Can_Learn_from_Ecovillage_Sieben_Lindenhttp://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/What_We_Can_Learn_from_Ecovillage_Sieben_Lindenhttp://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/What_We_Can_Learn_from_Ecovillage_Sieben_Lindenhttp://www.findhorn.org/http://www.ekopia-findhorn.org/eko.shtmlhttp://www.bioneer.ee/http://www.bioneer.ee/bioneer/videod/aid-8328/BIONEERI-VIDEO:-Albert-Bates%20http://www.context.org/ICLIB/IC29/Gilman1.htmhttp://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Robert_Gilman_on_%E2%80%9CMultiple_Centers_of_Initiative%E2%80%9D%C2%A0http://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Robert_Gilman_on_%E2%80%9CMultiple_Centers_of_Initiative%E2%80%9D%C2%A0http://etcjournal.blogspot.com/2010/03/ecovillages-in-money-economy.html%20%C2%A0http://www.dancingrabbit.org/http://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Ecovillage_Tour:_Our_College_Class_Visits_Dancing_Rabbithttp://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Ecovillage_Tour:_Our_College_Class_Visits_Dancing_Rabbithttp://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Ecovillage_Tour:_Our_College_Class_Visits_Dancing_Rabbithttp://www.earthaven.org/http://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Will_Earthaven_Become_a_%E2%80%9CMagical_Appalachian_Machu_Picchu%E2%80%9D%3Fhttp://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Will_Earthaven_Become_a_%E2%80%9CMagical_Appalachian_Machu_Picchu%E2%80%9D%3Fhttp://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Will_Earthaven_Become_a_%E2%80%9CMagical_Appalachian_Machu_Picchu%E2%80%9D%3Fhttp://www.thefarm.org/http://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Is_The_Farm_an_Ecovillage%3Fhttp://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/Is_The_Farm_an_Ecovillage%3Fhttp://etcjournal.blogspot.com/2010/03/changeover.htmlhttp://etcjournal.blogspot.com/2010/03/changeover.htmlhttp://www.huehuecoyotl.net/http://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/What_Visiting_Huehuecoyotl_Taught_Mehttp://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/What_Visiting_Huehuecoyotl_Taught_Mehttp://www.siebenlinden.de/english0000.htmlhttp://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/What_We_Can_Learn_from_Ecovillage_Sieben_Lindenhttp://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/What_We_Can_Learn_from_Ecovillage_Sieben_Lindenhttp://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/What_We_Can_Learn_from_Ecovillage_Sieben_Lindenhttp://www.findhorn.org/http://www.ekopia-findhorn.org/eko.shtmlhttp://www.bioneer.ee/http://www.bioneer.ee/bioneer/videod/aid-8328/BIONEERI-VIDEO:-Albert-Bates%20http://www.bioneer.ee/bioneer/videod/aid-8328/BIONEERI-VIDEO:-Albert-Bates%20


16/19


ei paista mingisugust kasu olevat. Loomad ksi-vad koolibrilt, miks ta seda teeb ja koolibri vas-tab, et see on midagi, mida ta oskab!

Samasuguse pildi, pildi koolibrist, kes kustutaboma elu hinnaga suurt tulekahju, tekitas ka

permakultuuri tunnustatud eestvedaja AlbertBates. Nagu koolibri, astub Albert Bates vikeseidsamme, saavutamaks midagi suurt, tutvustadespermakultuuri phitdesid erinevates maailmapaikades, pdes sellega takistada kasvuhoone-efekti svenemist ja ra hoida kasvuhooneefek-tiga kaasnevaid katastroofe.

Permakultuuri (inglise keelespermaculture -tuleneb snadestpermanentja agriculture) vibtutvustada kui jtkusuutlike elukeskkondadekujundamise ssteemi, mille eeskujuks onlooduslike kossteemide toimimine. Piltlikultvib elda, et permakultuur on inimese ja loodu-se kooselu, mis lbi minimaalse sekkumise kan-nab maksimaalseid vilju. Permakultuuri kolmeetikat on hoolimine maast, hoolimine inimestest

ja jagamine teistega. Hoolimine maast thendabloodusliku kapitali lesehitamist. Hoolimine ini-mestest thendab hoolimist oma perekonnast,kogukonna liikmetest ja kigist kellega kokkupuututakse. Jagamine teistega thendab kasva-tada vi toota rohkem, kui endale tarvilik ning

jagada lejnut.

Albert Bates'i eestvedamisel toimus Lilleorus 21.23. mail permakultuuri sissejuhatav kursus, kusAlbert Bates viis osalejaid kurssi permakultuuriphitdedega aia loomise valdkonnas, mis on

tihedalt seotud permakultuuri phieesmrgiga,milleks on keskkonna sstmine. Permakultuuromab phitdesid kigis eluvaldkondades ningkige ldisema tervikpildi saab permakultuuristomandada minimaalselt 2-ndalase kursuse

lbimisega.

Kahepevase permakultuuri sissejuhatava kursu-se kigus said osalejad palju uusi teadmisi ja kakinnitust meie esivanemate tarkusele ning nuti-kusele pllu harimisel, aia kujundamisel ja elu-

majade asukohtade valiku osas maatkil. Teoree-tilistes ja praktilistes kursuse osades ngid osa-lejad toiminguid ning kuulsid tdesid, mida onkasutanud ka meie esivanemad, aga mille headomadused meie krvust ja silmist on kadunud,ning mille traditsioone me enam ei mista.

Oma mbruse kujundamine on suur teadus ningselle efektiivne teostamine eeldab kindlaid osku-si. Permakultuuris on seetttu aia loomise alus-tamise juures suur thtsus vaatluste teostamisel,see on Albert Bates'i snul alus, millelt hiljemvilja korjata. Maatkki tuleb vhemalt aasta jook-sul phjalikult jlgida, seda mta, panna paikailmakaared, vaadata, kuidas see aastaaegadevahetumisel vlja neb ja kitub, kuidas lumisulab, kust kuhu tuuled puhuvad, kuhu tekivadvarjud, mis taimed erinevates maatki osadeskasvavad jne. Muutusi tuleb jdvutada, et nen-de baasil hiljem aia plaan koostada, seejrel saabpaika panna taimedele ja puudele ideaalsedkasuvukohad.

Harilikult hakatakse maatkkidele prast nendesoetamist ehitama elumaju, unustatakse ra

vaatlemine, samuti kiirustatakse prast elumaja-de valmimist aia kujundamisega ning pllumaaloomisega, teadmata, kas valitud asukoht osutubviljakaks. Palju energiat kulutatakse aias ja pllultaimedele kasvutingimuste loomiseks ning sili-tamiseks vetatakse, kastetakse, rohitakse jne.Permakultuuri puhul ennetatakse vaatlemise teelnende samade (vetamine, kastmine, rohimine)sammude astumise vajalikkust aia ja pllu vilja-kamaks muutmisel. Valitakse vlja ja mdetak-se le vimalikud pllumaa kohad arvestadeshoopis niteks pikese liikumist ja vee voolamist.

Pld ei pruugi permakultuuris olla ks suur pllu-plats, see vib olla jagatud erinevateks vikes-teks peenardeks le kogu aia, kus erinevatesosades kasvavad just need taimed, millele antudasukohad enim sobilikud on. Eelnevast tingitultvivad permakultuuri phitdede jrgi loodudaiad nha vlja nagu Pipi Pikksuka Segasummasuvila, aga antud aedadest saadav saak onmaksimaalne ilma igasuguse muu pingutuseta.Tuleb ksnes phjalik jlgimine lbi viia.

Olulisteks ja kige petlikumateks osadeks per-makultuuri kursuse juures olid praktilised vaatlu-sed maa rikastamise vimalustest ehk kompos-teerimisest. Albert Bates tutvustas kahte kom-posteerimise vimalust. ks neist on sarnanesellele, mida on aastaid teinud meie esivanemad

Pildistas Margus Ess. Foto allikas: Lilleoru.ee


17/19


peenarde lhedusse rajatakse kompostikogu-mik, kuhu pannakse lbisegi kgijtmeid,oksapuru, niidetud muru, lehti ja muud taolist.Kompost rajatakse peenarde krvale seetttu, etvihmaga valguvad kasulikud toitained taimedenining panevad need rikkalikumalt kasvama.

Mletan, et vanaema kompostihunnikut katsid aiakige vimasamad naadid. Albert Bates snul eitohi permakultuuri petuste kohaselt kompostee-rimist teiste silmade eest varjata, komposteeri-mine on esinduslik tegevus ning sellest ei olekasu aia nurgas, vaid see muutub kasu toovaks

just keset viljapeenraid.

Teise variandina andis Albert Bates npuniteidkomposteerimiseks mda hetasandilistmaapinda silitades sealjuures taimede kasvuksvajaminevat vihmavett. Sellist komposteerimise

ja taimede kasvatamise viisi on hea kasutadaniteks suvilates, kus igapevaselt ei viibita jakus seetttu taimed kuivama kipuvad.Lihtsamaks saab selliselt muuta taimede eesthoolitsemist ka koduaias.

Enne komposteerimise alustamist tuleb vljamta hetasandiline pind. Seda on vimalikteha niteks lbipaistva vooliku asetamisegakahe punkti vahele. Mlemas vooliku otsas onmdupuud mtudega. Kui voolik vett tis lastahetasasel pinnal, siis selle mlemas otsas nita-vad mdupuul olevad jooned hte tulemust.Teiseks vimaluseks on niinimetatud A-lood, seeon A-the kujuline lihtne puidust valmistatudseadeldis, mille tippu on paigaldatud nrigaraskus. Kui raskus langeb mlemast A-jalastkeskele mdetud keskpunkti, on jllegi tegemist

tasase maapinnaga.

Tasane maapind vib selliselt mdetuna nidarstiku seljal oleva sakilise mustri kujulisenamda aeda kulgemas. htlane tasapind on

oluline, kuna sellesse hiljem kaevatud vagudessejb seisma vihmavesi, mis valgub htlaselt kogusakilise vao ulatuses. Vagu tuleb kaevata umbes20 cm laiune. hele poole vao reks keeratatagurpidi vaost tulnud murumtas ning teiselepoole kaevata vao r vimalikult lauge, etvihmavesi sinna paremini sisse voolaks.

Vao poolele, kuhu pandi mttad, vib lisadatasapinna poolsesse klge kgijtmeid, mistuleb seejrel katta kogu vao ulatusesajalehepaberiga. Et ajalehepaber paremini vaoklge kinnituks, vib seda veega kasta.Ajalehepaberid vib omakorda katta kas niidetudmuruga vi phuga, et aed neks visualseltkorrektsem vlja. Vao otstesse saab lbi paberi

suruda augud, kuhu taimed istutada. Selliseltsaavad taimed kgijtmete komposteerumiseprotsessis tekkivaid toitaineid ning vakku valgubvesi, mis hoiab niiskust. See on hea vimalusrajada peenar, mis ei vaja vetamist ja kastmistning mis kannab maksimaalset vilja. Ajalehe-





18/19


paber hoiab hsti niiskust ja selle all olev pindmeeldib vga ussidele ja seentele, mida on vajakiireks komposteerimiseks. Selliselt toimivatkomposteerimist on vimalik jlgida Lilleoruterritooriumile rajatud aiaalal.

Albert Bates tleb, et permakultuuri phitdesidjrgides saab inimene kolmekordselt kasu ninglisaks hoiab ta ra kasvuhooneefekti tekitavatehendite atmosfri sattumist. Oma aeda eelne-valt phjalikult uurides on meil vimalik luuaviljakas ala, mis ei vaja psimajmiseks lisave-tisi ja -niiskust, hoides kokku kulusid eelnimeta-tud vahenditele. Me saame sel juhul oma aiastvilju, mis on orgaaniliselt kasvatatud ehk neid eiole mrgitatud vetistega. Sellist aeda on lihtnehooldada ja see on silmale ilus. Meil ei ole vajapuudelt langevaid lehti vi niidetud muru prginautiliseerida.Tasub melda, kui palju on vimalik oma aedaplaneerides kokku hoida nii enda toidult kui aialekuluvatelt haljastustdelt ja niidetud muru, oks-

te ning muu orgaanilise utiliseerimiselt. Selleasemel, et otsida tasulisi ja kalleid vimalusi, kui-das saada lahti niidetud murust, maha kukkunudokstest ja puulehtedest ning mida teha kgi-

jtmetega, saame me kik komposteerida. Meei pea enam niteks uue muru klvamiseks ost-ma mitmeid kotte mulda, vaid saame seda omakoduaias olevast kompostist.

Me viksime mneks hetkeks unustada mugavu-se ja melda meid mbritsevale ldisemalt,melda ajale, mil meie esivanemad kasvatasidpllusaadusi kompostis ja melda praegusele, kuitaimi utsitatakse kasvama vetiste abil. Me peak-

sime mtlema ka oma tervisele ja pllusaadustemaitsele.Ksisime Albert Bates'ilt, kas permakultuuri vilje-ledes on vimalik ra hoida kliimamuutuste poolttingitud katastroofe. Ta vastas, et 30 aastat taga-

si oli ta selles kindel. Viis aastat tagasi AlbertBates juba kahtles. Nd on ta judnud jreldu-sele, et meie kitumisest tingitult tekib meie

planeedil uus jaeg, mis thendab, et phja-poolsed alad klmuvad ning ekvatoriaalsed aladmuutuvad nii kuumaks, et elu kaob.

Albert Bates jtkab sellest hoolimata vitlustorgaanilisema ja puhtama elukeskkonna nimel jaseda enam meenutab ta koolibrid, kes hoolimataoma viksusest ja pealtvaatajate uskmatusest,annab ta endast kik, sest see on see, mida tateha oskab!

Kasulikud lingid

Lilleoru veebileht www.lilleoru.eeAlbert Batesi kogukond www.thefarm.orgFlight of the Hummingbird

Permakultuuri phiprintsiibid vaatle ja toimi vastastikku vaatleme, mis-

moodi paik elab ja muutub, vaatleme sedalbi erinevate aastaaegade. Parima tulemusesaavutame loodusesse mitte sekkudes, sedamitte muutes;

leia ja silita energiat leia taastuva energiatootmise vimalusi ja kasuta neid ra;

saavuta tulu ra raiska oma toimingutetegemiseks rohkem energiat, kui soovid toi-mingute tulemusena tagasi saada;

iseregulatsioon ja tagasiside ole valmismuutusteks ja ebannestumisteks, kik eipruugi esimese korraga nnestuda, jtkasoovide saavutamist;

kasuta taastuvaid materjale ja teenuseid kogu niteks kastmiseks vihmavett;

ra tooda jtmeid niteks ehita energia-sstlikult, komposteeri kgijtmed, koguvett;

kujunda tervikpilt ksikasjadeni jlgimustreid, htne muster ehk komplekssus onsltuv seoste arvust mitte eksemplaride roh-kusest;

henda nhtusi, mitte ra eemalda neid asjad toimivad koos paremini, kui ksi,melda kogukondlikele lahendustele, helasjal peab ssteemis vhemalt kolm rolliolema;

kasuta vikseid ja aeglaseid lahendusi

vaatle ja uuri muutusi, ra kiirusta, loodustoimib aeglasemalt, kui meie mtleme;

kasuta ja vrtusta mitmekesisust hajutariski, ra panusta hele elemendile;

kasuta rmusi ja vrtusta marginaalset loo niteks taimedele erinevaid kasvu-vimalusi;

kik on muutuses.

http://www.lilleoru.ee/http://www.thefarm.org/http://www.youtube.com/watch?v=Vi5u7A9DRAchttp://www.lilleoru.ee/http://www.thefarm.org/http://www.youtube.com/watch?v=Vi5u7A9DRAc


19/19


Hid materjale koklade sotsiaalsedimensiooni kohtaSiinkohal on vlja toodud head materjalid kogu-kondade sotsiaalse osa kohta. Lisaks on vlja

toodud ka lingid materjalidele, mida Eesti selleaasta kogukondade kokkutulekul esinenud InaMeyer-Stoll (Saksamaa, Zegg) soovis jagadaspiraaldnaamika kohta ning Aili Pyhl(Soomest) soovis jagada draakoniunistamisekohta.Mindell, A. "Sitting in the fire: large grouptransformation using conflit and diversity."USA 1995Intro veebis

Kosha Anja Joubert & Robin Alfred "Beyond youand me: inspirations and wisdom forbuilding community" 2007 Gaia Education.Paberi peal mnusam, kuigi on olemas kaveebis

Kasulikud tehnikad ja teooriadKogukondade ja organisatsioonide erinevadsotsiaalsed vahendid:Vaata http://kadri.offline.ee/social , valiseejrel Sieben Linden ja Social tools Sealtleiab infot maailmakohviku, avatud ruumi,kollektiivse tarkuse, holokraatia (juhtimine lbikollektiivse vastutuse,Kasutaja: socialparool: tools

Raamat "Spiraaldnaamika

Ina esitlus spiraaldnaamika kohta:http://kadri.offline.ee/social -> Ina-Spiraldynamics.

Draakuniunistamine (Dragon Dreaming)Imeline projektide planeerimise ja fundraisinguorganiseerimise vahend, millel on 4 osa ning misvimaldab lbi kia kik projekti ppefaasid,

jttes osalejatele hea tunde sisse. Palju edukaidprojekte on sellega ellu viidud!!!http://dragondreamingtraining.blogspot.com/http://www.dragondreaming.info/http://transitionculture.org/2007/02/21/john-crofts-dragon-dreaming-presentations/

Raamat "The Change Handbook"

Raamat "Solving tough problems"

Raamat "Appreciative inquiry

Raamat "The way of council" Rgib jutusaua ringist (iidsest ja austavastkokkutulemise ja kogukondliku koosolekupidamise viisist)
http://books.google.ee/books?id=brrJNQAACAAJ&dq=Sitting+in+the+fire&hl=en&cd=1http://www.gaiaeducation.org/docs/Beyond%20You%20&%20Me%20Ebook.pdf%20http://www.gaiaeducation.org/docs/Beyond%20You%20&%20Me%20Ebook.pdf%20http://kadri.offline.ee/socialhttp://books.google.ee/books?id=ibIPHOsOJbwC&printsec=frontcover&dq=Spiral+Dynamics&hl=en&cd=1#v=onepage&q=&f=falsehttp://books.google.ee/books?id=ibIPHOsOJbwC&printsec=frontcover&dq=Spiral+Dynamics&hl=en&cd=1#v=onepage&q=&f=falsehttp://kadri.offline.ee/socialhttp://dragondreamingtraining.blogspot.com/http://www.dragondreaming.info/http://transitionculture.org/2007/02/21/john-crofts-dragon-dreaming-presentations/http://transitionculture.org/2007/02/21/john-crofts-dragon-dreaming-presentations/http://books.google.ee/books?id=mmip7lgF5UkC&printsec=frontcover&dq=%22The+Change+handbook%22+Peggy+Holman,+Tom+Devane,+St%20even+Cady&source=bl&ots=1w8SQ9mxDv&sig=c5nE2%20kdrWT0cMYCEnmZZqWK4sx8&hl=et&ei=lHOZS6LJNpDCmgOq7_CgDw&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CAUQ6AEwAA#v=onepage&q=%20&f=falsehttp://books.google.ee/books?id=LMc-gGxDZPIC&printsec=frontcover&dq=%22Solving+tough+problems%22+Adam+Kahane&source=bl&ots%20=G3d6H30gxC&sig=muaW34p4Vb-3KGgtAbXDo9qcXtQ&%20hl=et&ei=WWuZS5fWAZ6mmwO74MWsCw&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=3&ved=0CBYQ6AEwAg#v=onepage&q=&f=falsehttp://books.google.ee/books?id=Y7j_ecbTvl0C&printsec=frontcover&dq=%22Appreciative+Inquiry+Handbook%22+Cooperrider,+Whitn%20ey,+Stavros&source=bl&ots=p4pzozEjeA&sig=_Kg%20Yyjv8ARrZ3y5tI4h_wt3_OWw&hl=et&ei=TheYS7GEBo-UnwO195jGCw&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CAUQ6AEwAA#v=onepage&%20q=&f=falsehttp://books.google.ee/books?id=MmlcPgAACAAJ&dq=the+way+of+the+council&hl=en&source=gbs_book_other_versions%20http://books.google.ee/books?id=brrJNQAACAAJ&dq=Sitting+in+the+fire&hl=en&cd=1http://books.google.ee/books?id=brrJNQAACAAJ&dq=Sitting+in+the+fire&hl=en&cd=1http://www.gaiaeducation.org/docs/Beyond%20You%20&%20Me%20Ebook.pdf%20http://www.gaiaeducation.org/docs/Beyond%20You%20&%20Me%20Ebook.pdf%20http://www.gaiaeducation.org/docs/Beyond%20You%20&%20Me%20Ebook.pdf%20http://kadri.offline.ee/socialhttp://books.google.ee/books?id=ibIPHOsOJbwC&printsec=frontcover&dq=Spiral+Dynamics&hl=en&cd=1#v=onepage&q=&f=falsehttp://books.google.ee/books?id=ibIPHOsOJbwC&printsec=frontcover&dq=Spiral+Dynamics&hl=en&cd=1#v=onepage&q=&f=falsehttp://kadri.offline.ee/socialhttp://dragondreamingtraining.blogspot.com/http://www.dragondreaming.info/http://transitionculture.org/2007/02/21/john-crofts-dragon-dreaming-presentations/http://transitionculture.org/2007/02/21/john-crofts-dragon-dreaming-presentations/http://books.google.ee/books?id=mmip7lgF5UkC&printsec=frontcover&dq=%22The+Change+handbook%22+Peggy+Holman,+Tom+Devane,+St%20even+Cady&source=bl&ots=1w8SQ9mxDv&sig=c5nE2%20kdrWT0cMYCEnmZZqWK4sx8&hl=et&ei=lHOZS6LJNpDCmgOq7_CgDw&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CAUQ6AEwAA#v=onepage&q=%20&f=falsehttp://books.google.ee/books?id=mmip7lgF5UkC&printsec=frontcover&dq=%22The+Change+handbook%22+Peggy+Holman,+Tom+Devane,+St%20even+Cady&source=bl&ots=1w8SQ9mxDv&sig=c5nE2%20kdrWT0cMYCEnmZZqWK4sx8&hl=et&ei=lHOZS6LJNpDCmgOq7_CgDw&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CAUQ6AEwAA#v=onepage&q=%20&f=falsehttp://books.google.ee/books?id=LMc-gGxDZPIC&printsec=frontcover&dq=%22Solving+tough+problems%22+Adam+Kahane&source=bl&ots%20=G3d6H30gxC&sig=muaW34p4Vb-3KGgtAbXDo9qcXtQ&%20hl=et&ei=WWuZS5fWAZ6mmwO74MWsCw&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=3&ved=0CBYQ6AEwAg#v=onepage&q=&f=falsehttp://books.google.ee/books?id=LMc-gGxDZPIC&printsec=frontcover&dq=%22Solving+tough+problems%22+Adam+Kahane&source=bl&ots%20=G3d6H30gxC&sig=muaW34p4Vb-3KGgtAbXDo9qcXtQ&%20hl=et&ei=WWuZS5fWAZ6mmwO74MWsCw&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=3&ved=0CBYQ6AEwAg#v=onepage&q=&f=falsehttp://books.google.ee/books?id=Y7j_ecbTvl0C&printsec=frontcover&dq=%22Appreciative+Inquiry+Handbook%22+Cooperrider,+Whitn%20ey,+Stavros&source=bl&ots=p4pzozEjeA&sig=_Kg%20Yyjv8ARrZ3y5tI4h_wt3_OWw&hl=et&ei=TheYS7GEBo-UnwO195jGCw&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CAUQ6AEwAA#v=onepage&%20q=&f=falsehttp://books.google.ee/books?id=Y7j_ecbTvl0C&printsec=frontcover&dq=%22Appreciative+Inquiry+Handbook%22+Cooperrider,+Whitn%20ey,+Stavros&source=bl&ots=p4pzozEjeA&sig=_Kg%20Yyjv8ARrZ3y5tI4h_wt3_OWw&hl=et&ei=TheYS7GEBo-UnwO195jGCw&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CAUQ6AEwAA#v=onepage&%20q=&f=falsehttp://books.google.ee/books?id=MmlcPgAACAAJ&dq=the+way+of+the+council&hl=en&source=gbs_book_other_versions%20http://books.google.ee/books?id=MmlcPgAACAAJ&dq=the+way+of+the+council&hl=en&source=gbs_book_other_versions%20

Documents

KoguKonnad nr 6, juuli-august 2010