Raplamaa Ühistöö nr 28, 10. juuli 2013

Nr. 28(80) 10. juuli 2013Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Jätkub 4. lk

Jätkub 3. lk

Jätkub 2. lk

Kuidas neid asju ikkagi aetakse? Ilmselt suure pro-paganda toel.

Näe, meist mitu korda viletsam ja „logiseva“ ma-jandusega lõunanaaber on nüüd äkki saanud täiesti kõlbulikuks vastuvõtmiseks meiega samasse rahaliitu..Kes siis keda pettis? Kas meie ajakirjandus või suurte lobikogemustega propagandistid?

Kuidas see Läti nüüd äkitsi eurokõlblikuks sai? Mitu aastat on meie massimeedia pasundanud, et Läti on omadega täitsa põhjas, meil läheb siin hiiglama hästi.

Tegelikult on saanud selgeks, et siinne keskkond muutub tuleviku seisukohalt aina rohkem elamiskõlb-matuks. Nimelt kõike inimlikku hävitav bürokraatia ja aina tõusev maksukoormus (ehk raha väljapressimine valitsejate poolt) toovad lõpuks ühiskondliku katast-roofi. Ja paraku mitte esimese inimkonna ajaloos.

Venemaal elanud Edward Snowdenit polevat olnud Boliivia presidendi Evo Moralese lennukil.

Lennuk sunniti maanduma Austrias, Viini lennu-väljal, muutes seega tema esialgset lennumarsruuti.

Selles ja ka järgmises numbris avaldame Raplamaal ülikooli aegu töötanud noormehe kirjutised kaugelt maalt, kus ta praegu elab, õpib ja töötab.

Singapur on iseseisev väike saareriik Malaisia lõu-natipus. Paljudele inimestele meenub selle kääbus-riigiga eelkõige mõnus puhkuse sihtkoht, võib olla seostatakse seda ka ühe maailma kõige eriskummalise arhitektruuriga ehitisega – kolm kõrvutiseisvat kõrg-torni, mille katustele on asetatud laev. Mida aga paljud ei oska seostada Singapuriga on rangelt reguleeritud, hästitoimiv ja turvaline ühiskond. Samuti on see saa-reriik väga lühikese ajaga saavutanud maailma neljan-da finantskeskus positsiooni – iseseisvuse kuulutas see endine Briti koloonia välja alles 1965.

Kirjad Singapurist 1.Rasmus Kask

Suure Euroopa lugulaulud

Kas kirvega kurge

püüdmas?

Raplamaa Ühistöö 2

Jätkub 7. lk

Algus 1. lkAsüüliõigus on küll sajandeid vana, aga see ei taga,

et riik, mille eest põgenetakse, ei kasutaks oma mõ-juvõimu teiste riikide suhtes, et asüülitaotlejale mit-te varjupaika pakkuda. Samas me ei tea, kas on ka mingi taotlus mõnele riigile tõeselt edastatud. Seni on vaid ütlused nõusoleku kohta kahelt riigilt, kui taotlus tuleb. Ja ega neid asju julgeoleku kaalutlusel ka kõva häälega ei räägita. Ajakirjandus on pikemat aega täis igasuguseid spekulatsioone.

Ladina-Ameerika riigid Venezuela, Kuuba ja Bolii-via said nüüd võimaluse Euroopale näpuga näidata, et see sunnitud vahemaandumine Austrias ja president Evo Moralese lennuki kinni hoidmine seal, oli ikkagi rahvusvaheline kuritegu.

„See pole rünnak presidendi vastu, see on rünnak riigi ja kogu Ladina-Ameerika piirkonna vastu,“ ütles Morales ajakirjanikele enne, kui ta uuesti teele asus.

USA-l on tõesti vesi sedavõrd ahjus, et sunnib len-nukeid maanduma, kuidas heaks arvab ja isegi teise riigi presidendi oma. Pole lihtsalt sõnu.

Boliivia ja tema elu ning riigivõim on küllaltki oma-pärane. Mida uskuda, mida mitte. Kunagine Boliivia aukonsul Soomes Olavi A. Rautio teadis oma prakti-kast rääkida vägagi imelisi seiku kuni inimsöömiseni välja.

Kui Snowden tõesti sellesse riiki soovib minna, siis on temalgi sealse eluga raske harjuda.

Tegelik elu Edward Snowdenil kujuneb tõenäoliselt hoopis teistsuguseks. Venemaa kaitseb teda ja sellist pärlit luure ajaloos prügikasti ei visata. Ühe ropsuga on suurim luureskandaal just Venemaa eriteenistuste

käes.Nüüd tehakse põhjalik uuring kõikide olemasole-

vate luurefaktide osas ja nagu pressis teada anti, on eriti tundlikud materjalid krüpteeritud kujul sõprade tuttavate käes. Igaks juhuks, nagu öeldakse. Kui peaks vaja olema, saavad need materjalid avalikuks. Vaat see ongi see, mida praegu vene luureteenistus tõenäoliselt hoolega salvestab ja võtab juurde Snowdeni täpseid kommentaare.

Kui ta nii ei teeks, siis ta poleks mitte vene luure, mis kogu vene värgis arenenud kõige kaugemale. Mit-te ükski riik maailmas pole nii palju raha ja inimre-surssi raisanud just luuretegevuse arendamisele.

Samuti EL, Saksamaa ja Prantsusmaa on tõsiselt ärritunud Saksa ajakirjas Der Spiegel avaldatust, et Ühendriikide riikliku julgeolekuameti (NSA) interneti jälgimisprogrammi PRISM üks sihtmärke oli EL, kelle ametiruume ja saatkonnahooneid Brüsselis ja Was-hingtonis pealt kuulati.

Spiegel tugineb enda sõnul salajastele dokumenti-dele, millele lehel oli võimalik USA jälgimisprogram-mide paljastaja Edward Snowdeni kaudu ligi pääseda.

Briti ajaleht Guardian kirjutas samuti Snowdeni dokumentidele tuginedes, et USA luure 38 “sihtmärgi” seas olid ka Prantsusmaa, Itaalia ja Kreeka suursaat-kond Washingtonis.

Õnnetu Ameerika jääb nüüd küll ikka miljardite dollarite osas vaesemaks, sest lisaks andmetele paljas-tuvad lähtekoodid ja mis kõige hullem- suur osa tegut-senud luurajatest, kes enam ei saa edasi toimida.

Kas kirvega kurge püüdmas?


Algus 1. lkKuidas me oma perede või üksikindiviididena sel-

lest välja tuleme, sellele tasuks juba mõtlema hakata. Kes valitsejatele lootma jääb, saab lihtlabaselt hukka.

Reaalselt elatustasemelt oleme jõudnud viie viimase hulka Maaelu pärsib võrdsete konkurentsitingimuste puudumine. (kõrge kütuseaktsiis, madalad toetused).

Üks kõrgemaid osamakseid ESM-is, kuigi mel te-gutsevad põhiliselt Rootsi pangad.

Kõige kõrgem elektri hind siin piirkonnas.Loetelu võiks jätka...Need faktid tuleks ümber lükata või kommenteeri-

da majandust nendest lähtuvalt. Kelle huvides on aetud 20 aastat sellist poliitikat? Vägisi tundub, et kellelegi on tarvis seda maalapikest. Äkki Venemaa tungib peale?

Saksa Deutsche Banki vanemnõunik Thomas Mayer ütles Rootsi ajalehele Dagens Industri, et eu-roala peab naasma algupärase apoliitilise Maastrichti lepingu juurde ning andma riikidele suurema otsus-tusõiguse valuuta- ja maksupoliitikas.Vastasel korral euroala laguneb ja Soome on esimeste minejate seas, lisas Mayer.

Oma kriitiliste seisukohtade poolest tuntud Mayer väidab, et euroala politiseerimine viib tugevate riikide lahkumiseni euroalast, kuna nad soovivad tugevamat valuutat.

Soome ei ole tema sõnul enam täielikult osaline kõigis abipakettides ja nõuab tagatisi kõigile oma pa-nustele.

Mayer tõdeb, et Soome püüab end kaitsta Venemaa eest. Kuid euro on Soome jaoks vale klubi, õigem oleks NATO, lisas ta. Ekspert vihjas, et ka Saksamaa võib kaaluda euroalast lahkumist 2017. aasta valimiste järel.

Kuidas ikkagi Lätiga nii juhtus? Asi tundub olema selgem, kui võtame vaatluse alla venekeelse elanikkon-na suure osakaalu nende riigis. Ilmselt räägiti neile mesimagusat juttu kaunist tulevikust. Igal Läti vene-lasel on suured hordid sugulasi emamaal ja perekon-dade ühendamise põhimõttel saaks ju ka nemad tuua Lätimaale. Ja ongi koheselt vaba Euroopa suurkodani-kud! Nii lihtne see ongi.

Aga Eesti. Makromajandusanalüütik Maris Lau-ri: „Ostujõudu arvestades oli Eesti SKT elaniku kohta 2009. aastal umbes 55 protsenti Soome ja 52 protsenti Rootsi omast, 2012. aastal vastavalt 60 ja 53 protsenti, selgitas Lauri. Eesti andmete puhul tuleb aga arvesse võtta ka seda, et kõik arvutused on tehtud arvestusliku rahvaarvuga, mis rahvaloenduse tulemuste põhjal on kõvasti ülehinnatud“.

Probleemidega eurobussi võib uusi reisijaid peale võtta, tundlikumad ninad haistavad küll õhus sidu-rikärsalõhna ja mõtlevad bussipiletist hoolimata, kas

neil takso jaoks raha jätkuks...Ei päästa siin ka valuutakorv. Soomes juba ammu

arutelud, kas mitte tagasi võtta armas ja hästi teeninud oma mark. Neil muuseas on paberraha pandud lattu seisma! Meie põletasime ära.

Euroopat aitaks ainult resetnupu kasutamine, mis viiks meid aega, kus ka iga kohalik puurubla oleks küt-teväärtuse alusel vahetatav mingi ajas raskesti juurde tuleva ühiku vastu.On see siis kuld või siis selle elekt-roonne derivaat.

Eelmisel nädalal astus Euroopa Liitu selle 28. liige – Horvaatia. Samas sai EL eesistujamaaks meie lõuna-naaber Leedu. Neljandaks otsustati alustada liitumislä-birääkimisi järjekordse Balkani maa - Serbiaga.

Euroopa otsib uut hingamist. Ja seda paradoksaal-sel moel idast. Paraku tundub, et mitte niivõrd kvali-teedi kuivõrd kvantiteedi arvelt.

Euroopa liit on mahajäämuses Ameerika ja Aasiaga võrreldes.

Aastal 2004 tehti esimene vahekokkuvõte. Ja avas-tati, et jõudsa järele jõudmise asemel on hakatud veel-gi jõudsamalt veelgi rohkem maha jääma.

Aktiivne USA eriteenistuse nuhkimisskandaal oma Euroopa liitlaste-partnerite järele tõestab muuhulgas, et Ameerika ei usalda enam Euroopat. Sõjaliselt ja jul-geolekupoliitiliselt kohitsetud Euroopa ei ole vähemalt ameeriklaste silmis New Yorki terrorirünnakust saati suutnud tõestada oma tõsiseltvõetavust.

Kuidas lahendavad oma ammused tülid Serbia ja Horvaatia. Kas see on üldse võimalik ka läbirääkimis-tes ühtsesse Euroliitu. Milliseks kujuneb suhe Türgiga, kus naiste diskrimineerimise mitteaktsepteerimine nii tööturul kui magamistoas nõuaks põliseurooplastelt erilist eneseületust. Naiste täisväärtuslike kodanike hulka arvamine oleks 76 miljoni elanikuga – neist 38 miljonit naist, islamiriigi arengu seisukohalt kõva sõna.

Samas võivad Türgi eri linnaosade mässud ka kau-gemale laieneda.

Euroopa liit -eriti lõunapoolsed riigid, käitub täna nagu vaesunud aadel. Raha arvel ei ole,aga uhket elu-stiili tahetakse iga hinna eest säilitada. Tööd teha ja pingutada - tule taevas appi, see ei ole seisusele sünnis ja ei tule kõne allagi! Tööd teevad nende heaks teised, alamast klassist inimesed. See tähendab sina ja mina.

Seega siis, igal pühapäeval sõidab meie tööjõud lae-vaga jällegi nädalasele töökohustusele, et siin oma pe-resid elus hoida.

Aitäh sulle, suur EU, et ikka lubad meil veel tööle käia!

Jeremy Nagelmyller

Suure Euroopa lugulaulud


Algus 1. lkSingapuri populaarsuse põhjuseks ongi aastaring-

ne soe kliima, turvalisus ja mugav elukeskkond. Aasta ringi on palav suveilm, kõik eluksvajalik on käe-jala kaugusel. Väärtegude eest peab maksma kallist hinda, või isegi kannatama enda kehal (karmimate kurite-gude eest võivad toimepanijat oodata füüsilised ka-ristused nagu pambuskepiga peksmine või isegi sur-manuhtlus). Sellel saarel elab üle viie miljoni inimese, kellele lisandub ca. mõnesaja tuhandene turistide arv päevas. Pindalalt on aga tegemist väiksema saarega kui Hiiumaa. Et riigi elukeskkonda säilitada, on Singapu-ri valitsus võtnud vastu ridamisi seadusi, mis tagavad kontrolli tööjõu voolavuse üle. Riiki sisenemisel an-taks külastajale piirikontrollpunktis 60-päevane külas-tusviisa. Selle loaga on riigis töötamine rangelt keela-tud. Töötamiseks, peab tööandja taotlema enda uuele töötajale tööloa. Iga tööluba on seotud kindla töötaja

ja ettevõttega ning kehtib kuni ettenähtud tähtajani – vastavalt tööiseloomust ja töölepingu pikkusest. Pärast tööloa kehtivuse lõppemist peab inimene lahkuma riiigist mõne nädala jooksul või taotlema külastus-passi 90 päevaks. Selline karm regulatsioon tagab töö-kohtade turvalisuse kohalikele elanikele, samas annab piisavalt hea kontrolli välismaise talendi voolavuse üle. Inimesele, kes jääb Singapuri pärast tööloa/külastus-viisa kehtivuse lõppu, on ettenähtud rahalised trahvid ja riigist välja saatmine, millele üldjuhul järgneb elu-aegne riiki sisenemise keeld.Tööviisad väljastatakse töötajale vastavalt tema hariduse ja töökogemuse järgi. Ilma kõrghariduseta on seatud ka maksimumpalga määr. Sellega tagab riik eelkõige väärtuslikke teadmisi sissetoova töötajaskonna. Muidugi on siin ka inimesi, kes teevad lihttöid, enamasti on nad lähedalasuvatest arenguriikidest ning teenivad Singapuris hooajaliste

Marina Bay Sands (Kolmikhotell, mille katusel on vaateplatvorm, restoran, ööklubi ja vabaõhu bassein)


Jätkub 5. leheküljel


Jätkub 6. leheküljel

lepingutega kõrgemat palka kui oma kodumaal. Sin-gapurile on selline lihttöötajaskond kasulik, kuna riik saab areneda odavama tööjõu kulul, ja selle arvelt suu-nata enda elanikke õppima väärtust lisavaid ameteid (võib olla oleks ka Eestil sellisest mudelist midagi üle võtta, et mitte tekitada barjääri kalli haridusega ja see-läbi kaotada välismaale suunduv tööjõud).

Kui mingile kindlale alale on töötajaskond piisav on Singapuri Tööministeeriumil õigus keelduda välismai-sele töötajale tööloa väljastamisest või kehtestada selle tööloa väljastamisele lisatingimusi nt. miinimumpalk. Taoline tegevus järjerkordselt kaitseb kohalikku tööta-jat, kud teisest küljest, tagab kõrge palgamäära.

Singapuri majanduslik mudel põhineb eelkõige transiidil ja finantsvahendusel. Riigil puuduvad maa-varad, samuti pole siin kilomeetrite pikkuseid kuu-rort- randasid. Targad riigipead võtsid iseseisvuse kehtestamise järgsel perioodil vastu resoluutse otsuse

juurida riigi funktsioone teostavatest asutustest välja korruptsioon ning seeläbi tekitasid usalduse välisin-vestorites ja ettevõtetes. Kuigi kõrval asuvad suured sadamariigid nagu Malaisia, Indoneesia, Filipiinid, mis on suutelised pakkuma teenust odavamalt, siis korruptsioonivaba töökindluse ja organiseerituse ta-gab eelkõige Singapur (loodan, et lugeja tunneb siin ära võimalusi kuidas Eesti riik suudaks enda geograa-filist positsiooni ära kasutada).

Kuna Singapuri peamised sissetulekud põhinevad transiidist saadavatel maksudel, siis on riik kehtesta-nud töölistele soodsad maksutingimused. Eraisiku tulumaks on astmeline. Tulumaksu määr varieerub 0% kuni 20%. Valdav osa töölisklassist maksab palga pealt vähem kui 10% makse. Välismaalastele ei keh-ti sotsiaalmaks, kõik ravikulud on kohustatud tagama tööanda poolt makstav tervisekindlustus. Ettevõtluse

Singapuri sümbol – “Merilõvi”, mille taga on Singapuri äri- ja panganduskeskus.

Algus 1. lk



Algus 1. lk

edendamiseks on valitsus algatanud soodusperioodiga ettevõtlusprogrammi, mille järgi esimesel kolmel te-gevusaastal on ettevõtte tulumaks esimesel 100,000.00 SGD (ca. 61 000 EUR) 0%, järgneva 200,000.00 SGD tulu pealt on ettevõttele tagatud 50 % tulumaksu soo-dustus, ehk 8.5% ning kogu ülejäänud tulu pealt peab firma tasuma täit ettevõtlus- tulumaksu 17%. Ettevõt-likkust soodustab ka eraisiku tulumaks dividendide pealt, mis on 0%.

Töö leidmine on arenevatel turgudel kindlasti ker-gem kui stabiilse või langeva majadusnäitajatega riiki-des. Enda kogemusest soovitan luua võimalikult palju isiklikke kontakte ja seeläbi endale töökoht leida. Mi-nul võttis töökoha leidmine aega vähem kui 2 kuud. Kuid samas olid need 2 kuud täis tihedaid kohtumisi, telefoni kõnesid ja e-mailide kirjutamisi. Kõige efek-

tiivsem on loomulikult veiniklaasi tõstmine pärast tööaja lõppu, sedasi luuakse kiiresti ja ülima lihtsusega isiklik sõprussuhe, millele võib järgneda palju infor-matsiooni selle kohta, et kes millal ja kus plaanib uusi töötajaid värvata. Kindlasti ei saa ka välistada tradit-sioonilisi tööotsimismeetodeid, nagu otse tööandjale helistamine või läbi interneti töökuulutustele vasta-mine. Minu puhul ei ole eelnevad variandid kunagi atraktiivsed olnud, kuna usun, et minus on rohkem kui ma suudaksin kaheminutilise telefonikõnega ja ühe CV-ga edasi anda. Seega, sarnaselt paljudele teis-tele riikidele on Singapuris kiirelt töökohale saamiseks vaja kontakte, kontakte ja veel kord kontakte.

Järg järgmises Raplamaa Ühistöös

Singapuri Riiklik Muuseum (National Museum of Singapore)Autori fotod



Kui vaid, siis „nõunikena“, nagu meie oma kodu-kootud Eerik-Niiles Kross.

Oma Kõue mõisa äri kohta teatas ta asjaolust, et eelmine majandusaasta lõppes ettevõttele 340222 eu-rose kahjumiga.

“Siiski tundub mulle märksa meeldivam, et mu mujal teenitud raha paikneb ühes Eesti mõisas, mitte näiteks Gazpromi aktsiates,” leidis Kross. Kõue mõisa-ga on tal pikaajalised plaanid. “Mul ei ole plaanis seda investeeringut välja võtta,” ütles ta.

Mida sellest järeldada? Luuramine on tasuv töö ja seda tasub õppida. Olgu see siis ükskõik millises riigis ja kelle kasuks. Raha makstakse ikka sinu pangakonto-le ja nagu räägib legend nõukogude luurajast – lahkud süsteemist alles jalad ees…

A. Aju

Kas kirvega kurge püüdmas?

Algus 1. lk

Laulukonkurss on avalik ja sellel võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud (vanuse piiranguid ei ole), v.a hindamiskomisjoni liikmed. Laul võib olla soolo-, ansambli- või koorilaul.

Laulukonkursil osalev laul peab vastama järgmiste-le nõuetele: laulu kestus ei tohi ületada kolme minutit, laulul peavad olema Raplaga seotud sõnad ja laul peab olema eestikeelne.

Konkursist osavõtuks esitada oma laulu materjalid hiljemalt 15. septembriks 2013 aadressil Rapla Kultuu-rikeskus, Tallinna mnt 17a, Rapla 79513, ümbrikule märgusõna „Rapla laul“.

Laulu materjalid on:* demo (esituse salvestis);* noodid koos sõnadega (iga noodirea all vastavad

sõnad); sõnade peal duurimärgid; * eraldi lehel sõnad; * laulu autori(te) andmed eraldi kinnises ümbrikus

(nimi, telefon, e-posti aadress).

Rapla laulu konkurss!Konkursi eesmärgiks on leida Rapla linnale/vallale tunnuslaul,

milles kajastuks Rapla omapära ja võlu.

Esita oma laul “Rapla laulu” konkursile! Rapla laul konkursi juhend:

Konkursikomisjon hindab laule eelnevalt ning va-lib välja lõppvõistlusele pääsevad laulud. Need esi-tatakse Rapla linna 20. juubeli avalikul kontserdil 5. oktoobril 2013 Rapla Kultuurikeskuses. Samal õhtul kuulutatakse välja „Rapla laul“. Laulukonkursi võitjale ehk autor(ite)le antakse välja autoritasu 400 eurot ja võidulugu salvestatakse.

Konkursi komisjonil on õigus välja anda täienda-vaid eripreemiaid.

Kui konkursile ei laeku vastava tasemega laule, jäe-takse autoritasu välja andmata.

Laulude ettekandmise avalikul kontserdil tagab soovitavalt autor ning see on live-esitus. Võimalik ka-sutada saateansamblit.

Konkursile esitatud laule võib konkursi korraldaja kasutada edaspidi lisatasudeta.

Korraldaja jätab endale õiguse juhendis muudatusi teha.

Info: Age Rebel tel 52 90853, e-post: [email protected]

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2187.html

Sillaotsa talumuuseumis juulis

http://www.velise.ee/saurus/index.php?id=140213. juuli kell 19.00

vabaõhuetendus “Kraavihallid”, esitab TO-PELT-KIIKS

20. juuli kell 19.00 vabaõhuetendus “Uljas neitsi” , esitab

Haimre näitetrupp kell 21.00 Velise Kiigesaarel an-

sambel OMAD POISID

27. juuli kell 19.00 vabaõhuetendus “Pildikesi lauluisa noor-

põlvest”, esitab Hageri näiteing


Pildil vaktsiinibuss Pärnus


Urmas Alenderi ja Rein Rannapi laulude kontsert “Vihmade taga”

10. juulil kell 20Urmas Alender 60

Rein Rannap 60Laulavad: Jassi Zahharov ja Maria Listra

Klaver: Margus KappelKitarr: Jaanus Nõgisto

Kontsert toimub Vahastu kirikus. Piletihind Piletilevi eelmüügist: 14 €, 12 € (pensionär)Pildistamine/ filmimine ei ole lubatudhttp://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-6341.html


Toimetas: Lauri Jürisoo www.FORTE.ee Kuidas saada aru, et inimene upub – vastus on pal-

judele üllatuseks Tihtilugu viibivad täiskasvanud läheduses,

kui laps upub, kuid neil pole aimugi, et ohver on surmasuus.

Jagame siinkohal nõuandeid, mis aitavad ohuolukorda ära tunda.

Uppumine on peaaegu alati petlikult vaikne sünd-mus. Kätega vehkimist, sumamist ja karjumist, milleks filmid ja telesaated meid ette valmistavad, me enamas-ti päris elus ei kohta.

Vaistlik uppumisreaktsioon (IDR; ingl Instinctive Drowning Response), millele pani nime meditsiini-doktor Francesco A. Pia, on esimene asi, mida enamik inimesi teeb selleks, et vältida tegelikku või tajutud lämbumist vees.

Ja see ei näe välja üldse nii, nagu paljud ar-vavad. Ohver enamasti ei hakka sumama, ta ei lehvita kätega ega too kuuldavale mingeid kar-jeid ega appihüüdeid.

Uppuja tuvastamineAjakirjas Coast Guard’s On Scene ilmunud artiklis

kirjeldas dr Pia IDR-i järgmiselt. 1. Kui väga erilised juhtumid välja arvata, ei ole up-

puvad inimesed isegi füsioloogiliselt võimelised appi karjuma. Hingamiselundkond on välja kujunenud hingamise eesmärgil. Kõne on sekundaarne, sellele nii-öelda ülestatud funktsioon. Selleks, et kõne saaks üldse ilmneda, peab kõigepealt olema täidetud hinga-mistingimus.

2. Uppuva inimese suu kaob vaheldumisi veepinna alla ja tõuseb selle kohale. Uppuva inimese suu ei püsi piisavalt kaua pinnal, et tal jätkuks aega hingata välja, hingata sisse ja hüüda appi. Sel hetkel, kui uppuja suu ulatub üle veepinna, et tee ta muud kui hingab välja ja kiiresti sisse, enne kui suu uuesti pinna alla kaob.

3. Uppuv inimene pole võimeline lehvitamisega abi kutsuma. Loodus sunnib neid vaistlikult käsi kõrvale välja sirutama ning veepinnale ülalt alla suruma. Vee-pinnale surumine võimaldab uppujal keha niimoodi liigutada, et tal oleks võimalik tõsta suu veest välja ja hingata.

http://forte.delfi.ee/news/maa/kuidas-saada-aru-et-inimene-upub-vastus-on-paljudele-ulla-tuseks.d?id=66396206

4. Vaistliku uppumisreaktsiooni võimuses ei suuda inimesed tahtlikult oma käte liikumist kontrollida. Fü-sioloogilises mõttes ei ole veepinnal püsimisega ametis olev uppuja suuteline uppumist lõpetama ja sooritama tahtlikke liigutusi nagu abi kutsumiseks lehvitamine, päästja suunas liikumine või vetelpäästevahendini uju-mine.

5. Vaistliku uppumisreaktsiooni algusest lõpuni jääb inimese keha vees püstiseks; puuduvad tõendid, et uppuja suudaks enda veepinnale tõukamiseks jalga-dega ujumislööke teha. Kui koolitatud vetelpäästja up-pujat ei päästa, suudab taolises seisundis inimene enne vee alla vajumist pinnal püsida vaid 20–60 sekundit.

Otsi märke!Uppumismärkide tuvastamiseks pöörake tähelepa-

nu järgmistele asjadele:• Pea on sügaval vees, suu veepinna lähedal. • Pea on kallutatud taha, suu lahti. • Pilk silmis on klaasjas ja tühi; inimene ei suuda

pilku fokuseerida. • Silmad on kinni. • Juuksed on laubal või silmade ees. • Supleja ei kasuta jalgu — keha on vees püsti. • Hingeldamine või õhu ahmimine. • Supleja üritab mõnes konkreetses suunas ujuda,

aga ei liigu edasi. • Supleja üritab end selili keerata. • Jääb mulje, nagu üritaks supleja mööda nähtama-

tut redelit üles ronida.

LühidaltMilline on kõige kindlam viis veendumaks, et vees

viibiv inimene upub? Küsige talt, kas temaga on kõik korras.

Kui ta üldse midagi vastab, tähendab see, et tõenäo-liselt ei ähvarda teda peatne uppumissurm. Kui ta vas-tab teile vaid tühja pilguga, võib teil olla temani jõud-miseks aega vähem kui 30 sekundit.

Ning, lapsevanemad, pidage kindlasti meeles — vees mängivad lapsed teevad kära. Kui nad vaikseks jäävad, minge kohe uurima, mis selle põhjuseks on!

Kuidas saada aru, et inimene upub


Meie külaliskorterid asuvad Eesti väikelinnas Rap-las, kesklinnas Tallinna mnt.43 neljakorruselise maja I ja II korrusel.

Meie juurest leiad korraliku peatuspaiga külaliskor-terites mõistliku hinnaga! Bussipeatus asub maja juu-res, 3 km Rapla raudteejaamast, 45 minuti autosõidu kaugusel Tallinnast.

Plaanid tulla Raplasse? Ootame Sind külla!http://apartmentrapla.webs.com/www.booking.com

Pole midagi meeldivamat, kui nautida hommikuti jalutuskäike Rapla promenaadil, sõita rulluiskudega, tõuke- või jalgratastega ning puhata mõnusalt korteris.

Pakume Teile erinevate suurustega kortereid ma-jutuseks. Korterid on puhtad, mugavad ja korralikult sisustatud eluks vajalikuga. Kõikides korterites on täis-varustusega köök, TV, internet tellimisel tasu eest.

Külaliskorterid sobivad ka jalgrattaturistidele, sel-jakotituristidele.

Öö hind kahele 18€Öö hind neljale 32€Öö hind kuuele 48€Alla 3-aastastele lastele tasuta.

ANNE1•ühe eraldi magamistoa ja elutoaga apartement

(mahutavus 4 inimest).Asub aadressil Raplas, Tallinna 43 (2. korrusel).

Apartemendiga kaasnevad kaks tuba, köök, vanni-tuba. Lisaks on apartemendis televiisor, TV. Sellesse apartementi saab ka lisavoodeid paigutada.

Mugavused: Linnavaade. Televiisor, Triikraud, Töölaud, Riidekapp, Dušš, Kööginurk, Külmkapp, Veekeetja, Köögiriistad, Pliit , Kohvimasin

Apartemendi suurus: 40 ruutmeetritVoodi(te) suurus(ed): 4 üheinimesevoodit

ANNE2•kahe eraldi magamistoa ja elutoaga apartement

(mahutavus 6 inimest).Asub aadressil Raplas, Tallinna 43 (1. korrusel).

Apartemendiga kaasnevad kaks tuba, elutuba + köök, vannituba. Lisaks on apartemendis televiisor, TV.

Mugavused: Televiisor, Triikraud, Riidekapp, Dušš. Kööginurk, Külmkapp, Veekeetja, Köögiriistad, Pliit , Kohvimasin

Apartemendi suurus: 50 ruutmeetritVoodi(te) suurus(ed): 6 üheinimesevoodit

AVATUD IGAPÄEVASELTvõimalus üürida ka pikemaks ajaks – 1,2 või ena-

maks kuuks. Täpne hind selgub teenuseosutajaga kon-sulteerimisel.

broneerimine www.booking.comA.A.Nauri Külaliskorterid

Raplamaa Ühistöö 12http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-6098.html


Rattaga Raplamaal 2013 aasta jalgratta-

matkad: 12-13. juuli

bussiga Käsmu ja sealt ratastega mööda põhja-rannikut Kundani - pikkus u 110 km

16. august Rapla - Kaiu (Kasvandu-Tolla - Viirika küla ja

raba - Kaiu alevik- Kasvandu) - Rapla Jälgige matkainfot vahetult enne väljasõitu

www.raplamaa.ee kalendrist. Kohtumiseni! Teave: [email protected], tel 510 9173

http://www.raplamaa.ee/et/turism/aktiivne_puhkus/rattaga_raplamaal/

Tähelepanu!Nüüd Raplamaa Ühistöö allalaadimiseks aadressil

http://www.yhistoo.comuv.com/Seoses spämmirünnakutega aadressile

www.raplayhis.eu ei ole antud aadressilt enam võimalik Raplamaa Ühistööd alla laadi-

da. Küll aga saab lehte jätkuvalt lehitseda aadressidel

http://en.calameo.com/accounts/1139744 ja http://issuu.com/piirp/

Aadressil http://www.yhistoo.comuv.com/ on avaldatud kõik selle aasta ajalehed. 2011.

aasta proovilehed ja 2012. aasta lehed asuvad aadressil http://yhitoo2012.net23.net Samas asub ka pildialbum Raplamaa pildis ja pildil

2012.Tasuta interaktiivsed ristsõnad nüüd eral-

di leheküljel http://www.ristsonad.netii.net/. Senised ristsõnad leiab sealt kokkupakituna ühte pakki. Pakis leidub 88 ristsõna, nii et

kellel veel lahendamata, leiab tegevust pike-maks ajaks. Samast saab alla laadida ka kaks lehekülge sudokusid pdf-failis. Üks leht on kergeid, teine raskeid sudokusid. Nii et iga-

ühele midagi vastavalt võimetele.Kuna http://www.ristsonad.netii.net/ aad-

ressil on esinenud mõningaid tõrkeid, siis laadisime täpselt samad ristsõnad ka aadressi-

le http://web.zone.ee/ristsonad/Kirjad palume saata edaspidi aadressile

[email protected] või [email protected]

Kui leidub isikuid, kes tahaksid endalegi tasuta kodulehte valmistada, siis leheküljel

http://www.ristsonad.netii.net/ on sobiv viide neilegi. Kui ainult leidub, mida üles laadida.


Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres)telefonid: 4820075, 4821355, 56564614e-post: [email protected]://www.marjamaarahvamaja.ee/

Märjamaa rahvamajas

Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

Helsingi disaineri silmade läbi: Tua Rahikaineni fotod (saalis)

Soome kauneimad raamatud 2011 (vitriinis)

Kehtna Kunstide Kooli lõpetanu Daniel Tõevälja tööde näitus. Juhendaja Saima Randjärv

(lasteosakonnas)

Päikesepüüdjad: Tarvo Aro Meti klaasitööd (lugemissaalis)

Rapla vanadel fotodel (fuajees)

Perekonna lood: raamatunäitus (kojulaenutuses)

Reisimise aeg: raamatunäitus võõrkeelsest kirjandusest

(kojulaenutuses)

Rahvuslik käsitöö: raamatunäitus (lugemissaalis)

Mis lill see on? : raamatunäitus (lasteosakonnas)

Reedel, 12. juulil kell 19 kontsert “Isad ja pojad” Märjamaa Lauluväljakul, piletid eelmüügis rahvamajas hinnaga 8€

Laupäeval, 27. juulil kell 19 kontsert “Selle suve suveniir”,

piletid eelmüügis rahvamajas hinnaga 7€

Palume broneeritud piletid osta välja nädal enne eten-dust! Kõik broneeritud piletid lähevad nädal enne etendust

müüki!

31. juuli - 4. august XVI Märjamaa Päevad ja VIII Märjamaa Folk , lisainfo www.marjamaafolk.ee

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.Suvekuudel (juuni, juuli, august) raamatukogu avatud tööpäevadel 11.00 - 18.00. L 10 - 15 (6. juuli ja 10. aug.) Teistel laupäevadel raamatukogu suletud.

Nüüd Raplamaa Ühistöö ka twitteris!


Meeldib.ee1. Kas koer võib surra infarkti? Võib küll, kui luua talle inimlikud tingimused.

2. Miks jaanalinnud kasse vihkavad? Sest kassid peidavad oma junnid liiva sisse… 3. Miks jaanalind ohu korral pea liiva alla pistab? Kutsub mutti appi.

4. Kes on maailma kõige lollim loom? Lehm. Ise joob vett, aga inimestele annab piima.

5. Mis loomal on neli jalga ja üks käsi? Rotveileril.

6. Mis juhtub, kui ristata kirjatuvi rähniga? Siis saadakse lind, kes enne kirja toomist uksele

koputab.

7. Miks pigistab kukk lauldes silmad kinni? Ta oskab peast laulda.

8. Miks kukk nii rõõmsalt laulab? Sest tal on nii palju naisi ja mitte ühtegi ämma.

9. Mida ütles koer, kui elektriküünaldega jõulu-kuuske nägi?

“Lõpuks ometi üks korraliku valgustusega tualett!”

10. Miks on ahvenal silmad punnis? Nägi pealt.

11. Miks paneb kult silmad kinni, kui ta emise juurde läheb?

Tal on häbi, et ta armastab siga.

12. Mida ütles eesel, kui nägi sapakat? Kui see on auto, olen mina hobune.

13. Mis saab olla hirmsam kui elevant portselani-poes?

Siil kondoomitehases.***Seksuoloogi juurde tuleb abielupaar. Mees, kui ka nai-

ne, mõlemad kurdavad omavaheliste suhete jahenemise üle. Naine lisab veel:

“Isiklikult tahaks ma aga proovida midagi uut, et paran-dada ja elavdada meie suguelu.”

Arst kuulas jutu ära ja küsis:“Kas te “käru” olete proovinud?” “Ei! Aga kuidas see välja näeb?”

“Nii, nii! Abikaasa võtab teil seljatagant põlvedest kinni ja astub teie jalgade vahele, aga teie ajate, nagu kätekõver-duse juures, käed sirgu. Ja siis pole muud, kui ainult edasi, kõik sõltub teist mõlemast!”

Naine mõtleb hetke, vaatab siis mehele otsa ja lausub:“Hästi, olen nõus. Aga mul on siiski kaks tingimust. Esi-

teks, kui mul ikka käed ära väsivad, siis peatume kohe. Ja teiseks, sellel tänaval, kus elavad mu vanemad, ma ei ole nõus seda poosi kasutama.”

***20-aastane kaunitar abiellub 70-aastase vanamehega. Sõbratarid küsivad:“Kuidas siis seksiga lood on?” “Suurepärane! Peaaegu iga päev!” “Nalja teed?!?” “Noh peaaegu esmaspäeval, peaaegu teisipäeval, pea-

aegu kolmapäeval…”***Emori seksiküsitlus uurib 90-aastaselt papilt:“Millist seksi te eelistate, härra, kas tava- või grupisek-

si?” “Ikka grupi…no toda jah!” “Miks nii? Selgitage!” “No et…saab kõrvale hiilida!”***Mees tuleb ootamatult komandeeringust tagasi. Rebib kapiukse lahti – mitte kedagi! Sukeldub voodi alla – mitte kedagi! Vannitoas ja rõdul samuti tühjus…Võtab külmikust viinapudeli, valab klaasi täis, ning sõ-

nab kuidagi nukralt naisele: ”Jah, Malleke, vanaks hakkad jääma…”

***“Kas sinu juurde võib sisse astuda?” “Võib, aga on üks nüanss…” “Milline?” “Mees!” “Tähendab, sa oled abielus? Soovin õnne! Ja kuidas

on?” “Väga hea! Aga on üks nüanss…” “Milline?” “Tal on perekond.” “Selge, tähendab, ta on temaga?” “Temaga! Aga on üks nüanss…” “Milline?” “Ta on minu juures, kogu aeg.” “Tähendab, sul on hea olla?” “Väga hea, aga on üks nüanss…” “Milline?” “Ma armastan teist meest.” “Miks sa siis temaga ei ole?” “Ta ei armasta mind…” “Tähendab sinu juurde võib sisse astuda?” “Muidugi!”


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23

24 25 26

27 28 29 30 31 32 33 34

35 36 37 38 39 40

41 42 43 44 45 46 47 48

49 50 51 52 53 54

55 56 57 58 59 60 61

62 63 64 65 66

67 68 69

70 71 72 73 74 75 76 77 78

79 80 81 82 83 84 85

86 87 88 89 90 91 92 93 94

95 96 97

98 99 100

101 102 103

PAREMALE 1 Veenõu 6 Mootoriga sõiduriist 12 Meeliköitev 18 Ilmastikunähtus 19 Manner 20 Brasiilia osariik 21 Mõistma, aru saama 22 Juurvili 23 Lamama 24 Löök, hoop 25 Albaania rahaühik 26 Kõrgaadlik mõnedes maades 27 Hoiul, alles 29 Ustav 31 Võipiim 32 Livrees teener 35 Kaltsuvill 37 Eredaid värve ja värvitoone omav 38 Harilik alkohol 41 Andersson, Fältskog, Ulvaeus,

Lyngstad 43 Õlle pära 45 Linn Jeemenis 48 Eesti poliitik (mõõdukas) 49 Järglasi ootav loom on ... 51 Lõhkekeha 52 Eriala 54 Samuti ladina keeles 55 Segamini

57 Jahikoeratõug 58 Suveõunasort 62 Itaalia uudisteagentuur 64 Tütarlaps 65 Siberi süstsaan 66 Tasane, süüta 67 Kristlik misjoniorganisatsioon 68 Kirjatäht 69 Eralduvad vilja puhastamisel 70 Kiskuma, katkuma 74 Kiivripilu 77 Ajaühik 79 Sepa tööriist 80 Muskel 82 XI taliolümpiamängude linn 86 Vald Viljandi maakonnas 89 Islami usujuht 91 Küla Raplamaal Kohila vallas 93 Inglise kirjanik 95 Küla Valgamaal Puka vallas 96 Pampajänes 97 Poolvääriskivi 98 Süljega koos 99 Brasiilia osariik100 Idamaades sule asendaja101 Kultuuriasutus102 Rakkesse panema103 Verdi ooper

ALLA 1 Üles ajama 2 Roomaja 3 Riik Aasias 4 Kaugel 5 Seade tuumajaamas 6 Suvinisusort 7 Tärganud vili 8 Kassiir 9 Gruusia raha 10 Taidlev 11 Küla Valgamaal Sangaste vallas 12 Kittel 13 Arvutibränd 14 Alevik Raplamaal Kohila vallas 15 Raiumine 16 Sõjavägi 17 Vanaisa 28 Ehitusmaterjal 30 Dirigent 31 Põhiline 32 Eesti kirjanik 33 Luu 34 Angara lisajõgi 36 Eesti sisearhitekt 37 Kattev kest, ümbris 39 Eks näe 40 Äänisjärv 42 Ohustatuim merekilpkonn 44 Inuiti naistetuunika 46 Senegali pealinn 47 Jumalate jook 49 Vene isevalitseja 50 Pruukost 53 Prantsuse filminäitleja (s 1913) 56 Juga Venezuelas 57 Läänemeresoome keel 59 Merekärnkonn 60 Lavastaja ja näitleja (1920-77) 61 Tee 63 Püha härg Vana-Egiptuses 66 Email 71 Vene päritolu lõõtspill 72 Seelikuvärvel 73 Händeli ooper 75 Õlgsaviplonn 76 Läänemeresoome rahvas 78 Kolmik 79 Endine keelemees 81 Haaramine 83 Poolkõrbetes, kõrbetes,

troopikametsades elutsev sisalik 84 Eesti korvpallur 85 Sisseoste tegema 87 Saar Indoneesias 88 Tegelane "Kevades" 90 Hullushoog 92 Margariinisort 93 Hüüdsõna 94 Riik Aafrikas


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23

24 25 26

27 28 29 30 31 32 33 34

35 36 37 38 39 40

41 42 43 44 45 46 47 48

49 50 51 52 53 54

55 56 57 58 59 60 61

62 63 64 65 66

67 68 69

70 71 72 73 74 75 76 77 78

79 80 81 82 83 84 85

86 87 88 89 90 91 92 93 94

95 96 97

98 99 100

101 102 103

PAREMALE 1 Loomingulise inspiratsiooni allikas 6 Ankrut üles vinnama 12 Tark 18 Ahi soome keeles 19 Kokku varisema, kõlbmatuks muutuma 20 Inglise laulja 21 Asomniline 22 Kaitsmine 23 Naharookija 24 Rumal 25 Ühe palmi söödav vili 26 Linn Itaalias, vahuvein 27 Endine Eesti näitleja 29 Sihvakas 31 Küprose rahaühik 32 Eoskott 35 Argonautide juht 37 Pikanäpumees 38 Küla Valgamaal Tõlliste vallas 41 Osa rõivast 43 Eesti Aianduse ja Mesinduse Selts 45 Kanada laulja 48 Pikilõhe nöörkuue alumises servas 49 Küla Raplamaal Kehtna vallas 51 Hoiak 52 Küdoonia 54 Ilmselt 55 Aasialane 57 Rooma keiser

58 Korratus olukorras 62 Kõrb Sise-Aasias 64 Põsenukk 65 Riik Aasias 66 Vooditarve 67 Osahaaval 68 Tühjus 69 Ilutaim 70 Tumekollane looduslik pigment 74 Labase koega puuvillane riie 77 Muhamedi usk 79 Hing ladina keeles 80 Elektrivoolu tugevus 82 Ravima 86 Kandelatt 89 Kagu-Aaasia maade ühendus 91 Hüüdsõna 93 Veebileht 95 Eladeski 96 Hawaii saar 97 Rabamurakas (murdes) 98 Karm, kare, kosutav, karastav 99 Mesilastepidaja100 Islami pühakiri101 Astumine, samm102 Sõjaväehaigla103 Palee

ALLA 1 Heitlik, vahelduv

2 Raadiojaam 3 Asomnia 4 India keelpill 5 Järv Lätis 6 Hüvasti 7 Ega siis 8 Kõhn, lahja, luine 9 Linn Komimaal 10 Ühe mütsi all 11 Ofitsiaalne 12 Soome kirjanik 13 Elektronarvuti 14 Saarmas 15 Laste hüppemäng 16 Nurjatu 17 Küla Rapla vallas 28 Papagoi 30 Tasane, suuremate kõrgenditeta 31 Looduslik maa-ala 32 Õunasort 33 Kreeka täht 34 Kuna, kuivõrd 36 Küla Rapla vallas 37 Asjakohane 39 Eesti rallisõitja 40 Pahur 42 Süüdistatava mujalolek süütuse

tõendina 44 Poolsaar Aasias 46 Riik Okeaanias 47 Laeva kogu meeskonna poolt

üheaegselt tehtav töö 49 Nigeeria pealinn 50 Linn Rumeenias 53 Kodumaa 56 Vaikne kõne 57 Ühissõiduk 59 Eesti saar 60 Tuhandik 61 Laplane 63 Samuti ladina keeles 66 Teisaldatav koorem, laadung 71 Endine Eesti biogeograaf 72 Ühenduspulk puittarindis 73 Nöökama 75 Pallimäng 76 Tõstemasin 78 Prantsuse linn 79 Vana-Kreeka maakond 81 Tervislikel kaalutlustel nälgimine 83 Vald Lääne-Virumaal 84 Mustus, sopp 85 Kaardistik 87 Kuju kreeka mütoloogiast 88 Suge 90 Vana-Kreeka filosoofiakoolkond 92 Näriline 93 Dirigent 94 Tegelane "Kevades"


Veel veidi peamurdmist: sudokud

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt taga-pool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnadInteraktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti,

sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadi-da alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo.comuv.com/ Head lahendamist!

7 4 8 6 3 1 2 5 4 1 3 8 8 1 9 1 7 6 5 2 2 1 8 4 8 6 8 7 6 4 2 1

8 5 9 3 6 2 3 2 1 83 5 8 2 4 8 9 9 5 76 3 5 7 8 1 4 5 9 2

2 3 8 3 4 7 5 9 1 4 7 5 8 2 9 1 2 6 9 4 5 2 1 5 9 4 6 3 8 6

5 2 8 1 2 7 9 4 4 5 3 76 9 42 3 5 1 7 2 4 1 9 1 6 5

9 5 1 3 4 6 2 7 83 4 8 1 2 7 6 9 57 6 2 9 8 5 1 4 34 8 5 2 6 1 9 3 76 1 7 5 9 3 8 2 42 3 9 8 7 4 5 6 18 7 4 6 5 2 3 1 95 2 3 4 1 9 7 8 61 9 6 7 3 8 4 5 2


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/ 5 2 8

1 2 7 9 4 4 5 3 76 9 42 3 5 1 7 2 4 1 9 1 6 5

9 5 1 3 4 6 2 7 83 4 8 1 2 7 6 9 57 6 2 9 8 5 1 4 34 8 5 2 6 1 9 3 76 1 7 5 9 3 8 2 42 3 9 8 7 4 5 6 18 7 4 6 5 2 3 1 95 2 3 4 1 9 7 8 61 9 6 7 3 8 4 5 2

Raplamaa Ühistöö 20Antud hinnad pärinevad EMT leheküljelt, kuid vähemalt suurem osa hindu kehtivad

ka teiste operaatorite puhul









RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: Seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected]@gmail.comVeebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://www.yhistoo.comuv.com/ (pdf-faili allalaadimiseks). 2011.-2012. aasta Raplamaa Ühistööd ja pildialbum

Raplamaa pildis ja pildil http://www.yhitoo2012.net23.net

Eesti Erametsaliit kuulutab välja fotokonkursi „Pärandkultuur minu metsas“. Konkursi eesmärk on jäädvustada erametsades asuvaid pärandkultuuriob-jekte, tugevdada metsaomanike sidet oma metsaga ning tutvustada avalikkusele erametsades leiduvaid ning hoitavaid kõrge ajaloolise ja kultuurilise tähtsu-sega vaatamisväärsusi.

“Oma metsaga suhestumine on midagi palju ena-mat, kui seal kasvava puistu hooldamine,“ ütleb Eesti Erametsaliidu tegevjuht Priit Põllumäe. „Üheks kon-kursi eesmärgiks ongi metsanduse teiste tahkude rõ-hutamine ja esiletoomine. Tänavune kultuuripärandi aasta annab väga hea ajendi, et oma kodumetsa kul-tuuripärandi ja esivanemate elu-oluga lähemat tutvust teha ning külaelanikega suhelda.“

Põllumäe lisab, et fotokonkursile on oodatud kõik, olenemata sellest, kas osaleja on metsaomanik või mitte, laps või täiskasvanu ja kas ta elukoht on linnas või maal. „Kindel on see, et metsaga oleme nähtama-tute niitide kaudu seotud kõik.”

Pärandkultuuri spetsialist Lembitu Tarang loetleb, mida kõike loodusest leida võib: „Vanu talukohti või jälgi nendest – kaeve, keldreid, õue- ja väravapuid, ki-viaedu, linaleoauke, tuulikuvaremeid, metsavendade punkreid, jälgi jahindusest. Väga palju on teid, millel on kõnekad nimed. Mõnikord võib ainus nähtav jälg vanast talukohast olla keset metsa kasvav sirelipõõ-sas.“

Sama oluline kui pärandkultuuri objekt ise, on lugu, millest see jutustab, rõhutab Tarang. „Selleks, et teavet koguda, tasub küsitleda külaelanikke. Igas Ees-timaa vallas leidub vahvaid koduloohuvilisi, kes saa-vad ja tahavad teid aidata, tuleb nad vaid üles otsida,“ annab teenekas pärandkultuuri-uurija nõu.

Fotokonkurss „Pärandkultuur minu metsas“

http://www.erametsaliit.ee/?p=1237„Tänaseks on kaardistatud juba üle 35 000 pärand-

kultuuriobjekti. Fotokonkursile ootame neile lisaks uusi avastusi, et praegune loetelu saaks veelgi täien-dust,“ soovib Tarang kõigile fotoretkelistele iseseisvat avastamisrõõmu.

Filmimees ja pärandkultuuri saadik Artur Talvik peab tähtsaks, et pärandkultuuri leiud pole asjad ise-eneses – ennekõike peaksid need aitama väärtustada eelkäijate elamise viisi ning mõtestada ka seda, mida me edasi pärandame. „Kultuuripärandi aastat pean eelkõige vaimse võsastumisega võitlemise aastaks,“ üt-leb ta.

Fotokonkurss „Pärandkultuur minu metsas“ kestab kuni 1. augustini 2013 (k.a.). Saadetud JPG või JPEG-vormingus failide pikem külg peab jääma vahemikku 2500-7000 pikslit. Võistlustööd saab tuua mälupulgal või muul andmekandjal Eesti Erametsaliidu konto-risse, saata digitaalsel kujul e-postile [email protected] või posti teel aadressile Mustamäe tee 50 (III korrus), 10621 Tallinn. Fotoga koos tuleb esitada lühijutt või kirjeldus konkreetsest objektist ning foto autori kontaktandmed (nimi, e-post, telefon).

Žüriisse kuuluvad: Triinu Kusmin (pärandkultuuri spetsialist), Lembitu Tarang (pärandkultuuri spetsia-list ning metsanduse elutööpreemia laureaat 2013), Ja-rek Jõepera (fotograaf ja metsaomanik), Artur Talvik (filmimees ja pärandkultuuri saadik), Vaike Pommer (pärandkultuuri spetsialist).

Konkursi tulemused selgitatakse välja 16. augustiks ja tehakse avalikuks talumetsamajandajate kokkutu-leku raames 24. augustil 2013. Esitatud tööde hinda-misel on võrdselt olulised nii foto kui ka selle juurde lisatud jutt.


Seeriavõistlus„Jookse ja kõnni Raplamaa

terviseradadel“Osalejad: kõik, kes suudavad antud distantsi läbida.NB! Osaleja vastutab isiklikult oma tervise eestKoht ja aeg:Käru terviserada - 19. juuni Eva SeeraJärvakandi terviserada - 14. august Margus SeppMärjamaa – Järta terviserada - 4. september Andres ElmikPaluküla terviserada - 9. oktoober Kalju KaldaRapla terviserada - 23. oktoober Heiti VahtraVõistluste algus kõikidel etappidel kell 17.30Vanusegrupid:I gr. -7 aastased P - TII gr. 8 – 12 aastased P - TIII gr. 13 – 16 aastased P - TIV gr. 17 – 34 aastased M - NV gr. 35 - 49 aastased M - NVI gr. 50 aastased ja vanemad M - NDistantside pikkused:

I II III - VIIKaiu 500 m 1400m N - 1400 m - M – 2800mPirgu 500 m 2100 m 2100 m - 4200 mKäru 500 m 1100 m 1100 m - 2200 mJärvakandi 600 m 1200 m 1200 m - 2400 mMärjamaa 500 m 1000 m 2800 m 2800 mPaluküla 500 m 1000 m 1000 m 2500 mRapla 500 m 1400 m 1400 m 2800 mAutasustamine:Kõikidel etappidel autasustatakse vanusegruppides kolme parimat mees- janaissportlast.Üldkokkuvõttes läheb arvesse 5 etapi tulemused st. punktid. Võrdse punktisummakorral arvestatakse kuuendal etapil saavutatud punkte.Kokkuvõttes autasustatakse kõikide gruppide võitjaid karikaga.Korraldus.Projekti juht : Aivo Sildvee 53408534Etappe viivad läbi kohalikud sporditöö vedurid koostöös projektijuhi ja RaplaMaakonna Spordiliiduga – Priit KarjaneKepikõndijate vahel loositakse igal etapil teatud hulk meeneid.




10.30 Kogunemine Lau küla Otsa talus11.00 Külapäevade pidulik avamine

11.30 Ajaloo- ja koduloo konverents “Lau küla lood”14.00 Külatahvli avamine ja rännak külas

koolimaja ja vallamaja asukohtade külastamine16.00 Lõuna Õunapuu talus

16.30 Kihelkonna küladevahelised spordimängud19.00 Kihelkonna külade esinemiskavad

parima küpsetise ja koduleiva konkurssÕhtul simman ansambliga TIP MALTS

Kohtumiseni külapäeval!

Lau külavanem Aare Hindremäe

http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-6447.html

Documents

Raplamaa Ühistöö nr 28, 10. juuli 2013