Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg

Linnused

• Keskmise rauaaja (u 450-800 pKr) algul kerkisid Eestimaal mitmed linnused, kuid neid ei kasutatud kaua

• Rohkem linnuseid hakkati ehitama 8. saj paiku

• Paljusid nendest linnustest kasutati püsivalt kogu viikingiaja (u 800-1050 pKr)

Linnused

• Linnuste kaitseehitisi tugevdati ja ehitati uusi linnuseid juurde

• Linnused ehitati järskude nõlvadega küngastele

• Vähem kaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall

• Lõuna-Eestis tehti vallid liivast ja palkidest

Linnused

• Põhja- ja Lääne-Eestis laoti vallide välis- ja siseküljed paeplaatidest kivimüürina, aga linnuse teistele külgedele püstitati palkidest kaitsesein

• Vallist väljapoole kaevati kraav

Linnuste tüübid

• Välisilme järgi jagavad arheoloogid linnused rühmadesse

• Mägilinnused – linnused, mis on ehitatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele

• Neemiklinnused – mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused.

• Seal kuhjati kunstlik vall seljakupoolsele küljele

Linnuste tüübid

• Ida-eestis rajati linnuseid vahel voortele

• Külgedelt kaitsesid neid looduslikud järsud nõlvad, vallid ja kraavid rajati vaid otstele

• Eemalt vaadates meenutavad need suurt kõrgete otstega voodit

• Siit said linnused oma rahvapärase nimetuse “Kalevipoja säng”

Linnuste tüübid

• Ringvall-linnused – ümbes kodu linnuseõue ehitati kunstlik vall

• Neid linnuseid ehitati Lääne-Eestis, kus puudusid järskude nõlvadega künkad

• Ringvall-linnused ehitati juba varemal rauaajal• Võimsate, 8-10m kõrguste paekivist vallidega

linnuseid hakati ehitama Saaremaal ja Lääne-Eestis alles 12.-13. saj

Linnuste tüübid

• Linnus-asula – avaasulad paiknes enamasti linnuse naabruses

• 8.-11. saj keskpaigani olid paljud linnused püsivalt asustatud

• Kaevandamisel leitud relvad ja põlemiskivid räägivad võitlustest

• Sõja- ja röövretkede oht oli suur• Nt. Rõuge linnus põles 8.-11. saj kuuel korral

maha

Külad ja põllud

• Suur osa rahvast elas avaasulates• Need avaasulad koosnesid mitmest talust –

kujunesid külad• Mitmed kedkmisel rauaajal kujunenud

külad on olnud asustatud tänaseni• Hakati kasutama ribapõlde• Maad jagati pikkadeks ribadeks ning iga

talu sai võrdselt paremat ja halvemad maad

Külad ja põllud

• Künnipõllundus arenes siis, kui puuardale lisati rauast ots

• Vanim adratera pärineb 7.-8. saj

• Arvatavasti kasutati sel aja kaheväljasüsteemi

• Puhkaval maal karjatati loomi

Kalmed

• Sageli maeti vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandkalmeid ei ehitatud

• Uued kivikalmed kujutasid endast kivivaresid ilma selge sisekonstruktsioonita

• Kaasa pandi esemeid vähem kui varem• 5.-6.saj on leitud väga rikkalike panustega

matmispaiku (hõbeehted, relvad, kullatud esemed)

Kalmed

• Erinevused kivikalmetes näitavad ühiskonna kihistumise süvenemist ja ülikute rikkuse kasvu

• Kagu-Eestis levisid liivast kuhjatud kääpad

• Nendes olid põletatud surnud, vähesed panused

Aarded ja ohvrianded

• Keskmisest rauaajast tuntakse ehete aardeleide ja relvade/tööriistade peitleide

• Pronksehete kõrval peideti maasse hõbeaardeid, mille hulgas oli mõni kord ka kullatud või kullast esemeid

• Aardeid leiti enamasti põllumaadelt, asulakohtades, kalmetes

Aarded ja ohvrianded

• Arvatakse, et ehted maeti maha sõjaohu korral

• Vahel seostati aardeid ohverdamistega

• Pole välistatud, et aardeid peideti maa alla seoses usuga, mis tuli Skandinaaviast

• Nad ususid, et maetud esemeid võivad nad pärast surma kasutada surmajärgses elus

Aarded ja ohvrianded

• On leitud raudseid odaotsi, mõõgafragmente, võitlusnuge ja tööriistu

• Selliseid leide oli soisetes paikades, mida võib tõlgendada kui vette või soosse heidetud ohvriande

Rahutud ajad

• Linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus kõnelevad rahutustest aegadest

• Linnused oli tõenäoliselt ülikute residentsid ja võimukeskused

• Nende kõrval asuvad külad kuulusid ülikute võimupiirkonna alla

• I aastatuhande teisel poolel oli naaberaladel rahvastikuränded, mis võisid puudutada ka Eesti elanikke

Sündmused lõunakaares

• Dnepri keskjooksu piirkonnas oli idaslaavlaste hõim, mis liikus vähehaaval põhja poole

• Dnepri ja Väina ülemjooksu piirkonnas kohtasid nad balti hõime, kellest osa slaavistus, osa taandus põhja ja loode suunas

Sündmused lõunakaares

• Põhja-Lätis elasid seni valdavalt läänemeresoome hõimud, kuid nüüd jõudis sinna rohkesti balti hõimude esinejad

• Vaid Läti lääneosa jäi kujunevate liivlaste valdusesse

Meretagused sõbrad ja vaenlased

• Viikingiajal tihenesid Eesti suhted Skandinaaviaga• Kuna Eesti asus kaubateede vahetusse lähedusse

jõudsid siia idamaised mündid ja meretaguste meistrite sepistatud relvad

• Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite sõjakäikudest Eestisse

• Eesti oli mitmeid kordi alistatud, kuid oli ka võitlustes võitnud

Meretagused sõbrad ja vaenlased

• Eestimaal langes Norra kuninga poeg Halfdan Valge.

• Eestlastest mereröövlid vangistasid Norra kuninganna Astrid ja tema poja Olafi ning müüsid nad orjadeks

• 11. Saj püstitati Rootsis mitmeid ruunikive, mis pühendati töhtsamate Eestimaal langenud viikingite mälestuseks

Suhted idanaabritega

• Ida ja kirde pool elasid vadjalaste, vepslaste, karjalaste, merjalaste, muromlaste jt soome-ugri rahvaste esindajad

• 8. Saj hakkasid kaubateedel liikuma viikingid• 862.a slaavlased kutsusid endale Skandinaaviast

valitsejaiks kolm venda – Rjuriku, Sineuse ja Truvori

• Vana-Vene riigi alguseks loetakse 882a, mil Rjuriku järglase Oleg vallutas Kiievi ja ühendas Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed osad

Suhted idanaabritega

• Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9.-10.saj üldiselt rahumeelsed

• Vene kroonikas nimetatakse eestlasi ja mõningaid teisi ida pool elanud läänemeresoomlasi tšuudideks

• Tšuudid aitasid Olegil Kiievit vallutada, osalesid sõjaretkedesBütsantsi ja teenisid riigi lõunapiiril rändrahvaste vastu rajatud kindlustes

Esimene vabadusvõitlus

• 10. Saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid

• Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks

• 1054.a sõjakäigus said venelased lüüa• Järgnevalt vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel

Kaeva linnus Harjumaal

Esimene vabadusvõitlus

• 1060.a maksustas Izjaslav eesti hõimud• Eestlased peagi kihutasid maksukogujad minema,

vallutasid järgmisel kevadel Taru ja tungisid sõdides kuni Pihkvani

• 1030-1061 nurjati venelaste tõsine vallutuskatse• Eestlased olid muutunud tugevaks ja

organiseerituks jõuks, et kaitsta oma vabadust • Järgnevad pool sajandit pole teada ühtki venelaste

sõjakäiku Eestisse