KAS KOOLIPIIMA JA KOOLIPUUVILJA PROGRAMMID ON … · Eriaruanne nr 10/2011 – Kas koolipiima ja koolipuuvilja programmid on mõjusad? Eriaruanne nr 10/2011 – Kas koolipiima ja

ISSN

183

1-08

18

EUROOPAKONTROLLIKODA

ET

2011

Eria

ruan

ne n

r 10

KAS KOOLIPIIMA JAKOOLIPUUVILJA PROGRAMMID ON MÕJUSAD?

KAS KOOLIPIIMA JA KOOLIPUUVILJA PROGRAMMID ON MÕJUSAD?

Eriaruanne nr 10 2011

(vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule)

EUROOPA KONTROLLIKODA

Eriaruanne nr 10/2011 – Kas koolipiima ja koolipuuvilja programmid on mõjusad?

EUROOPA KONTROLLIKODA12, rue Alcide De Gasperi1615 LuxembourgLUXEMBOURG

Tel +352 4398-1Faks +352 4398-46410E-post: [email protected]: http://www.eca.europa.eu

Eriaruanne nr 10 2011

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saate internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Kataloogimisandmed on väljaande lõpus.

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2011

ISBN 978-92-9237-291-0

doi:10.2865/86187

© Euroopa Liit, 2011

Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.

Printed in Luxembourg

3


SISUKORD

Punkt

I–VIII KOKKUVÕTE

1–12 SISSEJUHATUS

1–4 KAKSSARNASTTOITUMISPROGRAMMIKOOLIDES

5–12 KAHEPROGRAMMIHALDUSKORRAÜLEVAADE

6–8 PIIMATOOTED

9–12 PUU- JA KÖÖGIVILI

13–19 AUDITIULATUSJALÄHENEMISVIIS

13–18 MÕLEMAPROGRAMMIMÕJUSUSEKOONDAUDIT…

19 …JAKORREKTSUSEÜLEVAADE

20–81 TÄHELEPANEKUD

20–23 1999.AASTAHINDAMISESANTIKOOLIPIIMAPROGRAMMILEVÄGAKRIITILINEHINNANG,KUID SIIANIEIOLETEGELIKKEMUUDATUSITEHTUD

24–37 EELDATAVATMÕJUVÄHENDAVADTAGASIHOIDLIKUDKULUTUSEDJAPUUDUBMEHHANISMESMATÄHTSATELEVAJADUSTELEKESKENDUMISEKS

24–26 PUUDUVAD RAHULDAVAD TULEMUSLIKKUSE HINDAMISE SÜSTEEMID

27–32 KULUTUSED PROGRAMMIDE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS ON VÄGA TAGASIHOIDLIKUD

33–37 TOITUMISEELISTUSTE SUUNAMISEKS PUUDUVAD MEHHANISMID

38–64 KAVANDAMISPROBLEEMIDPIIRAVADSEDA,MIDAKOOLIPIIMAPROGRAMMIGAVÕIBTEGELIKULT SAAVUTADA.LAHENDUSEDONSIISKIOLEMAS

38–45 KOOLIPIIMA PROGRAMM ON SUHTELISELT VÄHEATRAKTIIVNE

46–52 KOOLIPIIMA PROGRAMMI RAAMES TEHTUD KULUTUSTE OTSEST MÕJU OHUSTAB SELLE MÄRKIMISVÄÄRNE TÜHIMÕJU

53–64 KOMISJON (SEOSES KOOLIPUUVILJAGA) JA MÕNED LIIKMESRIIGID (SEOSES KOOLIPIIMAGA) ON JUBA LAHENDUSED LEIDNUD

4

Eriaruanne nr 10/2011 – Kas koolipiima ja koolipuuvilja programmid on mõjusad? Eriaruanne nr 10/2011 – Kas koolipiima ja koolipuuvilja programmid on mõjusad?

65–81 ÜHENDAMINEHARIVATEEESMÄRKIDEGA

66–76 KOOLIPIIMA PROGRAMM EI HÕLMA HARIVAID EESMÄRKE VEEL PIISAVALT HÄSTI, SEEGA ON OLULINE PIKAAJALINE MÕJU VÄHE TÕENÄOLINE

77–81 HARIVATE EESMÄRKIDE PAREM KASUTAMINE KOOLIPUUVILJA PROGRAMMIS

82–87 JÄRELDUSEDJASOOVITUSED

ILISA – KOOLIPIIMAJAKOOLIPUUVILJAPROGRAMMIDEVÕRDLUS

IILISA – KOMISJONILESAADETUDKULUDEKORREKTSUSTKÄSITLEVATETÄHELEPANEKUTEKOKKUVÕTE

IIILISA – KOKKUVÕTEÜHENDKUNINGRIIGI2005.AASTAVÄLISHINDAMISEST,MILLESKÄSITLETAKSEELiKOOLIPIIMATOETUSELEANTUDTÄIENDAVATRIIKLIKKUTOETUSTINGLISMAAL

IVLISA – KOOLIPUUVILJAPROGRAMMIEBALEVALGUS

KOMISJONIVASTUSED


55


KOKKUVÕTE

I .Ü h i s e p õ l l u m a j a n d u s p o l i i t i k a r a a m e s o n Euroopa L i idul konk reetselt laste le suuna -tud k aks sarnast programmi:

— Koolipi ima programm, mille raames ala-t e s 1 9 7 7 . a a s t a s t p a k u t a k s e k o o l i d e l e soodushinnaga pi imatooteid ;

— K o o l i p u u v i l j a p ro g r a m m , m i l l e r a a m e s a l a t e s õ p p e a a s t a s t 2 0 0 9 / 2 0 1 0 k a a s - rahastatakse kool idele puu- ja juur vi l ja jagamist ;

I I .M õ l e m a t o e t u s p r o g r a m m i ü h i s e l p õ h i - strateegial (kool ide mingi tootega varusta-mine) on k aks sarnast eesmärk i :

a ) aidata stabil iseerida turgu (turuga seonduv eesmärk) ;

b) e d e n d a d a t e r v i s l i k k u t o i t u m i s t ( t o i t u -mis- ja ter v isealane eesmärk) .

E e l k õ i g e k o o l i p i i m a p r o g r a m m , m i s e s i -a l g s e l t o l i k a v a n d a t u d v a r u d e r e a l i s e e -r i m i s e k s , o n a e g a m ö ö d a s a a n u d k o m i s -j o n i s o o v i t u s e l o m a p õ h i e e s m ä r g i k s parema toitumise.

6


VI.Kü m m e a a s t a t p ä ra s t n õ u k o g u o t s u s t j ä t -k a t a k o o l i p i i m a p r o g r a m m i v a a t a m a t a se l le äär mise l t negat i ivse le h innangule ja k o m i s j o n i e t t e p a n e k u l e p r o g r a m m l õ p e -t a d a , l e i d i s k o n t r o l l i k o d a , e t k o o l i p i i m a programmi e i o lnud olu l i se l t muudetud ja i segi par imal juhul o l i se l le l endise l t väga pi i ratud mõju.

a ) S e o s e s e e l d a t a v a l ü h i a j a l i s e m õ j u g a ( k o o l i d e p i i m a g a v a r u s t a m i n e ) l e i a b kontrol l ikoda, et programmi tulemused on väga väikesed.

i ) Eelkõige toetuse madala määra tõttu o n s e e j ä t k u v a l t v ä h e a t r a k t i i v n e j a seega on se l le l va id tühimõju. Ena-mikul juhtudel oleksid subsideeritud tooted olnud igal juhul kool isöök la m e n ü ü s võ i t o e t u s e s a a j a d o l e k s i d neid tõenäol ise l t ostnud k a toetust saamata.

i i ) Audit näitas, et kuigi teatavate l i ik-m e s r i i k i d e t a s u t a j a g a m i s e o t s u s e l o l i r a h u l d a v a m m õ j u , r a h a s t a t a k s e s e l l i s e l s e l k u j u l j a g a m i s t p r a e g u l i ik mesr i ik ide k uluk ate programmi -de raames, mi l les ühenduse eelar ve osa e i o le märk imisväärne.

b) S e o s e s e e l d a t a v a p i k a a j a l i s e m õ j u g a ( h a r i v ) l e i a b k o nt ro l l i k o d a , e t p ra e g u e i võeta programmis pi isavalt ar vesse k ind-laksmääratud har ivaid eesmärke. Eelkõi -ge ei toimu jagamine alat i nähtaval v i is i l j a m u i d h a r i d u s a l a s e i d e r i m e e t m e i d e i o le võetud.

I I I .M õ l e m a p ro g r a m m i e e s m ä r k o n av a l d a d a mõju k ahel tasandi l :

a ) l ü h e m a s p e r s p e k t i i v i s s u u r e n d a d a v õ i säi l itada noor te hulgas nimetatud toode -te t a r b i m i s t , te h e s n e e d k o o l i d e s k ät te - saadavaks ;

b) p ikemas perspekt i iv is avaldada har ivat mõju toitumishar jumustele.

IV.K o n t r o l l i k o d a t e g i m õ l e m a p r o g r a m m i mõjususe audit i . Pidades s i lmas kool ipuu-v i l j a p r o g r a m m i a l u s t a m i s t a l l e s h i l j u t i , keskenduti audit is kool ipi ima programmile j a l i s a k s v õ r r e l d i s e d a k ä i v i t a m i s e l o l e v a kool ipuuvi l ja programmiga.

V.M õ l e m a d p r o g r a m m i d p õ h i n e v a d s u u r e l määral hüpoteesi l , et rahvater vise ja kõne -a l u s t e s u b s i d e e r i t u d t o o d e t e t a r b i m i s e v a h e l o n p o s i t i i v n e s e o s . A u d i t i g a s e d a h ü p o t e e s i t e s t i d a e i k a v a n d a t u d , k u n a kontrol l ikoja l puuduvad se l leks vol i tused. K o n t r o l l i k o d a l e i a b , e t h ü p o t e e s e i o l e s i i sk i le idnud üldist heaksk i i tu.

KOKKUVÕTE


7


b) Ku i k o o l i p i i m a p ro gr a m m p e a k s m õ j u -tama kool ides tarbitud pi ima kogust te -gel ikult , s i is tuleks olul iselt suurendada k i logrammi kohta antavat toetust , ni i et p i ima saaks jagada tasuta . S e l le soovi -tusega e i k aasne s i i sk i EL i suurem toe -tus, va id otse vastupidi , see tähendaks v a h e n d i t e s u u n a m i s t k i t s a m a l e s i h t - r ü h m a l e , m i s a i t a k s k a m õ j u s a l t k a a s a tühimõju probleemi lahendamisele. Siht- rühma määratlemisel tuleks võtta ar ves-se toitumisvajadusi .

c ) Koolipi ima programmi puhul tuleks võtta meetmeid sel leks, et p i i rata konk reetset tühimõju, mi l le põhjustab pi ima jagami-n e s ö ö k l ate s , t a g a d e s s a m a s k o o l i p i i m a programmi maksimaalse nähtavuse.

d) H a r i d u s a l a s t e e e s m ä r k i d e p u h u l t u l e k s anda paremini ühtlustatud hinnang k ahe programmiga kaasnevate meetmete osale ja tähtsusele. Kui nende meetmete täht-sus le iab k innitust , võiks uuest i k aaluda n e n d e E L i - p o o l s e k a a s r a h a s t a m i s e a b i - kõlbl ik kust .

e ) Ü l d i s e l t p e a k s k a h e p r o g r a m m i v a h e l o lema parem kooskõlastamine ja koos -toime selleks, et need kujutaksid ühtlus-tatud lähenemisviisi toitumisele ja oleks tagatud nende mõjus haldamine.

VII .Teiselt poolt le idis kontrol l ikoda, et komis-j o n o l i e n a m i k k u k o o l i p i i m a p r o g r a m m i s tuvastatud puudusi tähele pannud ja vähe -malt osa l i se l t võtnud need oma kool ipuu-v i l j a p r o g r a m m i k a v a n d a m i s e l a r v e s s e . Pe a m i s e k s t a g a j ä r j e k s o l i s e e , e t k i i d e t i h e a k s t a s u t a j a v ä l j a s p o o l s ö ö k l a i d t o i -muva jagamise ühtne mudel ja võet i k asu-t u s e l e e r i v a h e n d i d h a r i d u s a l a s te e e s m ä r-k i d e s a a v u t a m i s e k s . S e l l i s e d e d u s a m m u d lähevad s i isk i kuluk aks ja o lul ine osa kulu-d e s t k a e t a k s e l i i k m e s r i i k i d e j a k o h a l i k e o m a v a l i t s u s t e e e l a r v e s t . K u i g i u u e p r o g -rammi lõpl iku mõjususe kohta on veel vara teha järeldusi , s i i s lühi- ja pik aaja l ised ees-m ä rgi d s e l l e g a tõ e n ä o l i s e l t s a av u t at a k s e. S e e n ä i t a b k a te at u d m ä ä ra l , k u i d a s võ i k s kool ipi ima programmi parandada.

VII I .K o n t r o l l i k o j a p e a m i s e d s o o v i t u s e d o n järgmised:

a) P i d a d e s s i l m a s k o o l i p i i m a p r o g r a m m i vä g a p i i rat u d m õ j u, o l e n e m at a s e l l e s t , k as seda jätk ata või mitte, tuleks see s i -d u d a t i n g i m u s e g a , e t t u v a s t a t u d p u u -duste parandamiseks vi idaks läbi põhja-l ikud reformid. Rahvater vise eesmärkide va l g u s e s t u l e k s o t s u s e s e e l k õ i g e võ t t a a r v e s s e t o o t e t u n n u s t a t u d t o i t e v ä ä r -tust . Kui võetaks ette põhja l ikud refor -mid, peaksid need põhinema järgmistel k aalut lustel .

KOKKUVÕTE

8


SISSEJUHATUS

K A K S S A R N A S T TO I T U M I S P R O G R A M M IKO O L I D E S

1. „ S ö ö, j o o, l i i g u ! ” S e l l i n e o l i k o m i s j o n i ava l i k k u s e l e s u u n at u d k a m p a a n i a l o o s u n g 2 0 0 9 - 2 0 1 0 , m i l l e e e s m ä r k o l i e d e n d a d a ELi laste hulgas ter visl ikku toitumist. Sel le ELi põllumajanduse eelar vest rahastatava k ampaania eesmärk ol i toetada laste pa-remate toitumisharjumuste kujunemist. „Tast y Bunch” k ampaa-nia algas rändnäitusega ja see põhines peamiselt kahel järgne-val to iduaineid kool ides k ättesaadavaks tegeval programmil :

a ) K o o l i p i i m a p r o g r a m m i 1 k a u d u o n a n t u d t o e t u s t a l a t e s 1 9 7 7 . a a s t a s t s e l l e k s , e t m ü ü a k o o l i l a s t e l e s o o d u s h i n n a g a pi imatooteid.

b) Kool ipuuvi l ja programmi 2 a lustat i õppeaasta 2009/2010 al-guses. Sel lega kaasrahastatakse koolidele puu- ja köögivi l ja jagamisega seonduvaid kulus id.

1 Komisjoni 10. juuli 2008. aasta

määrus (EÜ) nr 657/2008, milles

sätestatakse nõukogu määruse

(EÜ) nr 1234/2007üksikasjalikud

rakenduseeskirjad seoses

haridusasutuste õpilaste piima

ja teatavate piimatoodetega

varustamise puhul antava

ühenduse abiga

(ELT L 183, 11.7.2008, lk 17).

2 Nõukogu määrus (EÜ)

nr 13/2009 (ELT L 5, 9.1.2009, lk 1)

ja komisjoni 7. aprilli 2009. aasta

määrus (EÜ) nr 288/2009, milles

sätestatakse nõukogu määruse

(EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud

rakenduseeskirjad seoses

ühenduse abiga, mis antakse

koolidele puuvilja jagamise

kava raames puu- ja köögivilja,

töödeldud puu- ja köögivilja-

ning banaanitoodete jagamiseks

haridusasutuste lastele

(ELT L 94, 8.4.2009, lk 38).

Allikas: http://ec.europa.eu/agriculture/tasty-bunch/index_en.htm


9


J O O N I S 1E L i K U LU T U S E D 1 KO O L I P I I M A J A KO O L I P U U V I L J A P R O G R A M M I D E L E( M I L J O N I T E U R OT )

2. Pra e g u n e o l u k o rd o n s e e g a j ä rgn e v : a l a te s 2 0 0 9 . a a s t a s t o n k o m i s j o n i l o l n u d k a k s s a r n a s t v a h e n d i t , m i l l e s t ü k s h õ l m a b piimatooteid ning teine puu- ja köögivi l ja (vt kahte programmi võrdlevat tabelit I l isas ) . Nende sihtrühmaks on samad toetuse saajad ja nende eelar ved on üldjoontes sarnased (vt j o o n i s 1 ) .

3. Mõlemal programmil on samad eesmärgid:

a ) a idata stabi l i seer ida turgu ( turuga seonduv eesmärk) 3;

b) e d e n d a d a te r v i s l i k k u to i t u m i s t ( to i t u m i s - j a te r v i s e a l a n e eesmärk) 4.

E e l k õ i g e k o o l i p i i m a p ro gr a m m i p u h u l , m i s o l i e s i a l g s e l t k a-v a n d a t u d v a r u d e r e a l i s e e r i m i s e k s , o n k o m i s j o n j ä r k- j ä r g u l t e s i t a n u d p r o g r a m m i p õ h i e e s m ä r g i k s p a r e m a t o i t u m i s e ( v t 1 . s e l g i t u s ) .

3 Põhjendus 43 nõukogu

22. oktoobri 2007. aasta

määruses (EÜ) nr 1234/2007,

millega kehtestatakse

põllumajandusturgude ühine

korraldus ning mis käsitleb

teatavate põllumajandustoodete

erisätteid (ühise turukorralduse

ühtne määrus) (ELT L 299,

16.11.2007, lk 1): „Piimaturu

tasakaalustamiseks ning piima

ja piimatoodete turuhindade

stabiliseerimiseks”.

Põhjendus 2 nõukogu määruses

(EÜ) nr 13/2009: „… selle

tulemusel aitaks koolidele

puuvilja jagamise kava saavutada

ühise põllumajanduspoliitika

eesmärke, sealhulgas

põllumajanduses saadavate

tulude suurendamine, turgude

stabiliseerimine ning tarnete

kättesaadavuse parandamine nii

praegu kui ka tulevikus”.

4 Põhjendus 2 määruses (EÜ)

nr 657/2008: „Pidades silmas

võitlust rasvumise vastu ja

laste varustamist igapäevaste

tervislike piimatoodetega …”.

Põhjendus 4 määruses (EÜ)

nr 13/2009: „Koolidele puuvilja

jagamise kavast tervisele tulenev

ilmne kasu …”.

Allikas: ELi eelarve.

0

20

40

60

80

100

2008 2009 2010 2011

Koolipiim Koolipuuvili

1 Tegelikudkulutused2008., 2009. ja 2010. aastalningkavandatudkulutusedeelarveaasta2011üldeelarveesialgsesprojektis.VtIV lisa,ajakohastatudteavekoolipuuviljaprogrammikohta.

10


4. N imetatud strateegia l põhinedes on mõlema programmi ees-märk avaldada mõju k ahel tasandi l :

a ) lühemas perspekt i iv is soodustada või sä i l i tada noor te hul -gas nimetatud toodete tarbimist, tehes need koolides kätte - saadavaks ;

b) p i k e m a s p e r s p e k t i i v i s a v a l d a d a h a r i v a t m õ j u t o i t u m i s - har jumustele 5.


nr 657/2008: „Pealegi ei ole see

tõhus abikava haridusalase

eesmärgi saavutamise viis”.

Põhjendus 2 määruses (EÜ)

nr 13/2009: „…on soovitav

järjepidevalt suurendada

puu- ja köögiviljade

osakaalu laste menüüs

nende toitumisharjumuste

väljakujunemise ajal […]

õpetama noori tarbijaid

hindama puu- ja köögivilju ning

sel viisil soodustama nende

tarbimist tulevikus”.

1 . S E L G I T U SKO O L I P I I M A P R O G R A M M I TO I T U M I S A L A S E D J A H A R I VA D E E S M Ä R G I D

1990. aasta komisjonisiseses teatises märgiti: „Koolipiima programmi ei ole kavandatud selleks, et realiseerida kvooti ületavat piimatoodangut. See on tõeline haridusalane meede, mille esmane eesmärk on säilitada või soodustada koolides piima ja piimatoodete tarbimist. Programmil on ka toitumisalane eesmärk, st et jagatud piimatooted võiksid täiendada ebapiisavat või tasakaalusta-mata toitumist. Kahtlemata on programmil ka teisene mõju, tagades olulises mahus piimatoodete tarbimist, vastasel juhul lisanduks need kogused kvooti ületavale piimatoodangule ja jagataks muude meetmete raames.”

Allikas: Komisjon – 1990.

„Koolipiima programmil on nii toitumis- kui ka haridusalased eesmärgid. Programm aitab kaasa võitlusele ülekaalulisuse vastu ja tagab laste kasvamisele ja tervisele olulised elemendid”.

Allikas: volinik Fischer Boeli pressiteade, 2008.

Allikas: http://ec.europa.eu/agriculture/index_fr.htm


11


K A H E P R O G R A M M I H A L D U S KO R R A Ü L E VA A D E

5. Mõlemaid toetusi makstakse otse kool idele või te istele toetu -se taot lejatele, kel leks võivad ol la har idusasutused (taval iselt kohal ik omaval itsus) , varustajad või sel leks otstarbeks loodud v a h e n d u s a s u t u s e d 6. Ku i n e n d e t a o t l u s e d o n h e a k s k i i d e t u d, v a s t u t a v a d t a o t l e j a d t a r n i m i s e k o r r a l d a m i s e e e s t ( o s t m i n e, ladustamine, jagamine ja haldamine) .

P I I M ATO OT E D

6. To e t u s t a n t a k s e E L i k i n d l a k s m ä ä r a t u d ü l e m m ä ä r a p i i re s s . o 18,15 eurot 100 kg pi ima kohta 7 ja l i ik mesr i ik idel e i o le raha-l ise toetamise kohustust .

7. Iga har idusasutus otsustab ise, k as osaleda või mitte, ning ELirahal ine toetus ar vutatakse heaksk i idetud abikõlbl ike taotlus-te summa alusel. Määruses ei ole sätestatud eelar ve ülemmää -ra, kuid on sätestatud subsideeritav maksimumkogus: 0,25 l i i t-r i t kool ipäeva ja korrapäraselt kohalk äiva õpi lase kohta 8. Sel le ü lemmäärani taot le jad taval ise l t e i jõua.

6 Kuna mõned liikmesriigid

on otsustanud abikõlblike

taotlejate tüüpe piirata,

hallatakse programme väga

erineval viisil. Näiteks piima

saamiseks on antud luba

rohkem kui 11 000 koolile

ja kohalikule omavalitsuse

volikogule Prantsusmaal,

ligikaudu 40 tarnijale

Hispaanias ning ainult neljale

tootjaorganisatsioonile Itaalias.

7 Selline määr on kehtestatud

nõukogu määrusega (EÜ)

nr 657/2008. Muudele

abikõlblikele piimatoodetele

(juust, jogurt jne) sätestatakse

määruses piimatoote

kategooriate kaupa valemi

nende ümberarvestuseks

piimaekvivalendiks

kilogrammides.

8 Määruse (EÜ) nr 657/2008

artikkel 5.

J O O N I S 2KO O L I P I I M A TO E T U S E E R I N E VA D R A K E N D U S M U D E L I D K Ü L A S TAT U DL I I K M E S R I I K I D E S

Allikas: külastatud liikmesriigid.

Sööklad44 %

Soodushinnagamüük 33 %

Tasutajagamine

23 %

12


8. Ku i gi p ro gra m m i ra k e n d u s m u d e l i d võ i va d o l l a e r i n e va d, k a -sutat i külastatud l i ik mesr i ik ides peamiselt kolme mudel i t (vt j o o n i s 2 ja 1 . s e l g i t u s ) :

a ) toetused sööklatoitudes sisalduvatele piimatoodetele 9 (pea-m i s e l t Pra n t s u s m a a l, I t a a l i a s j a R o o t s i s ) ;

b) pi ima soodushinnaga müük väljaspool sööklaid (S aksamaal, Po o l a s ( ke s k ko o l i d e s ) j a Ü h e n d k u n i n g r i i g i s ( ü l e v i i e a a s t a va -n u s e d l a p s e d ) ) ;

c ) tasuta pi ima jagamine väl jaspool söök laid 10 (p e a m i s e l t Po o -l a s ( a l g k o o l i d e s ) j a Ü h e n d k u n i n g r i i g i s ( k u n i v i i e a a s t a s t e l e l a s t e l e ) ) .

P U U - J A KÖ Ö G I V I L I

9. ELi toetus moodustab jagatud puu- ja köögivi l ja maksumusest 50–75% 11, sh teatavad sel lega seonduvad kulud, kusjuures üle -jäänud osa rahastavad taval ise l t l i ik mesr i igid.

9 „Abikavast ei saa toetust

toidu valmistamiseks kasutatud

piima ja piimatoodete puhul.

Haridusasutuse tööruumides

toidu valmistamiseks kasutatud

kuumutamata piima ja

piimatoodete puhul võib

abikavast siiski toetust saada.”

(Määruse (EÜ) nr 657/2008

artikli 5 lõige 4.)

10 Kuna ELi toetus katab

kuludest ainult väikese osa,

siis tasuta jagamise tagab

rahastamine liikmeriikide

eelarvetest. Vt punktid 61 ja 63.

11 Protsent on liikmesriigiti

erinev ning kõrgem ühtlus- ja

äärepoolseimates piirkondades.

2 . S E L G I T U ST Ü Ü P I L I S E D P I I M ATO OT E D, M I D A K Ü L A S TAT U D L I I K M E S R I I K I D E SS U B S I D E E R I TA K S E

ο Prantsusmaa: juust või jogurt magustoiduks (sööklad)

ο Itaalia: parmesani juust pastaroogadega või mozzarella juust salatis (sööklad)

ο Rootsi: iseteenindamise korras töötavad piimaautomaadid toidukordade ajal (sööklad)

ο Ühendkuningriik ja Poola: pakendatud piima müük soodushinnaga või tasuta jagamine noore-matele lastele (subsideeritakse peamiselt liikmesriigi eelarvest)

ο Saksamaa: pakendatud ja maitsestatud piima soodushinnaga müük koolipoodides


13


10. Määrusega sätestatud eelar ve ülemmäär on 90 mi l jonit eurot , mis on jagatud programmis osalevate l i ikmesri ik ide vahel. Läh-tuvalt oma r i ik l ikust strateegiast on iga l i ik mesr i igi otsustada, kuidas l i ik mesr i igi le eraldatud toetust potentsiaalsete taotle -jate vahel jaotada.

11. Kool ipuuvi l ja programmi edukuse tagamiseks on kohustus l ikvõtta sel lega k aasnevaid har ivaid meetmeid. Kuigi need meet-m e d v õ i v a d o l l a E L i r a h a s t a m i s e k s a b i k õ l b m a t u d , p e e t a k s e neid programmi olul iseks osaks.

12. Audi i tor id nägid, et külastatud l i ik mesr i ik ides tarnit i ja jagat i kogu puuvi l i tasuta ja väl jaspool söögiaega.

14


M Õ L E M A P R O G R A M M I M Õ J U S U S EKO O N D AU D I T …

13. Auditis käsitleti peamiselt koolipiima ja koolipuuvil ja program-mide mõjusust. Tõdeti , et kuna toimiva koolipi ima programmi-ga sarnanev koolipuuvil ja programm k äivitati 2009. aastal, s i is o l i õ ige aeg neid mõlemaid analüüsida. Sel l i se a jastuse tõttu keskenduti audit is peamiselt kool ipi ima programmile ja l isaks võr re ld i seda praegu kool ipuuvi l ja programmi jaoks loodava süsteemiga.

14. S e o s e s p r o g r a m m i d e m õ j u s u s e g a o l i d a u d i t i k ü s i m u s e d järgmised:

a) K a s p r o g r a m m i s o s a l e m i s t t o e t a t a k s e p i i s a v a l t ( h i n n a n g o s a l e m i s t p ä r s s i vate t i n gi m u s te k o ht a ) j a k a s s e e o n e e s -märk ide saavutamiseks pi isav?

b) Kas kulutustel on otsene mõju toetuse saajate poolsele jagatud toodete tarbimisele?

( t ü h i m õ j u : ka s t o o t e i d t a r b i t a k s ka i l m a t o e t u s e t a ? )

c) Kas programmid tõenäoliselt saavutavad harivad eesmärgid ja mõjutavad toitumishar jumusi k a edaspidi?

AUDITI ULATUS JA LÄHENEMISVIIS

J O O N I S 3KO O L I P I I M – 2009. A A S TA M A K S E D L I I K M E S R I I K I D E K AU PA

Allikas: Euroopa Komisjon.

Poola19 %

Prantsusmaa18 %

Rootsi15 %

Ühendkuningriik10 %

Saksamaa9 %

Soome6 %

Itaalia4 %

Muud riigid19 %


15


12 Vt punkt 3. b ja 1. selgitus.

13 Nordrhein-Westfalen ja Baier.

15. Mõlemad programmid põhinevad suurel määral hüpoteesi l , et r a hv a t e r v i s e j a k õ n e a l u s t e s u b s i d e e r i t u d t o o d e t e t a r b i m i s e vahel on posit i ivne seos 12. Audit iga seda hüpoteesi test ida e i k avandatud, k una kontro l l iko ja l puuduvad se l leks vol i tused. Kontrol l ikoda leiab, et kõnealune hüpotees ei ole üldist heaks -k i i tu le idnud.

16. Auditiga vaadeldi õppeaastaid 2008/2009 ja 2009/2010. Auditis uur i t i k a k ahe jõustunud määruse k avandamist n ing ant i h in-nang kool ipi ima programmi v i imastele hindamistulemustele.

17. Au d i t v i i d i l ä b i k o m i s j o n i s n i n g S a k s a m a a l 1 3, Pr a n t s u s m a a l , I taal ias, Poolas, Roots is ja Ühendkuningr i igis . Need kuus l i ik-mesr i ik i (k aks v i imast osales id a inult kool ipi ima programmis) moodustas id 75% kool ipi ima programmi raames tehtud mak-s e te s t 2 0 0 9 . a a s t a l j a 6 3 % k o o l i p u u v i l j a p ro gra m m i e s i m e s e aasta hinnangul isest eelar vest (vt j o o n i s e d 3 j a 4 ) .

J O O N I S 4KO O L I P U U V I L I – P E R I O O D I 2009/2010 E E L A R V E L I I K M E S R I I K I D E K AU PA


Saksamaa23 %

Itaalia17 %

Prantsusmaa13 %

Poola10 %

Hispaania7 %

Muud riigid30 %

16


18. Audi i tor id uur is id komis joni ja l i ik mesr i ik ide poolt program -m i d e ra k e n d a m i s e k s j a j ä re l e va l ve k s k e hte s t at u d m e n e t l u s i . S a m u t i k ü l a s t a s i d n a d 3 1 to e t u s e t a o t l e j a t , k e s s a i d to e t u s t 40 000 har idusasutuse ja l i ik mesr i ik ide k ahe mi l joni lapse ni -mel . L isaks k ülastat i 56 har idusasutust (kus õppis ü le 16 000 lapse) , mis osales id vähemalt ühes programmis.

… J A KO R R E K T S U S E Ü L E VA A D E

19. Audit s i sa ldas k a ü levaadet põhiaspekt idest , mi l le l o l i kõ ige tõenäol isem otsene mõju toetuse saajatele ja kõnealuse pol i i-t ik a mõjususele. M itmes külastatud l i ik mesr i igis avastat i puu -dusi , sealhulgas seoses keht ivate eesk ir jade tõlgendamisega. Pu u d u s e d t õ s t e t i e s i l e t e a t i s e s k o m i s j o n i l e j a a s j a o m a s t e l e l i i k m e s r i i k i d e l e . Tä i e n d av a te a b e s a a m i s e k s o n n e e d k o k k u -võt l ikult es i tatud I I l i s a s .

Allikas: http://agriculture.gouv.fr/un-fruit-pour-la-recre


17


14 „Koolipiimameetme

hindamine”, mille 1999. aasta

veebruaris tegi CEAS Consultants

(Wye) Limited – Euroopa

Põllumajandusuuringute

Keskus ja Müncheni

Tehnikaülikooli juures asuv

Piimatootmisettevõtete

Haldusinstituut.

Kättesaadav komisjoni veebilehel:

http://ec.europa.eu/agriculture/

eval/reports/schoolmilk/.

1999. A A S TA H I N D A M I S E S A N T I KO O L I P I I M AP R O G R A M M I L E VÄG A K R I I T I L I N E H I N N A N G ,K U I D S I I A N I E I O L E T E G E L I K K E M U U D AT U S IT E H T U D

20. 1999. aasta l teht i kool ipi ima programmile ühenduse tasandi l vä l i s h i n d a m i n e 1 4. Pro gra m m s a i s u u re k r i i t i k a o s a l i s e k s n i n g vä h e s e m õ j u s u s e j a t a s u v u s e tõ t t u s o ov i t at i s e e p e at a d a ( v t 3 . s e l g i t u s ) .

21. Komisjon ar vestas välishindamist ja tegi programmi lõpetamise ettepaneku, mil le nõukogu lük k as tagasi . Pärast sel l ist pol i i t i -l ist otsust es itas komisjon seejärel uued ettepanekud eesmär-giga vähendada programmi ühendusepoolset rahal ist toetust . Need ettepanekud võet i vastu a inult osal ise l t (vt 4 . s e l g i t u s ) .

3 . S E L G I T U S1999. A A S TA H I N D A M I N E – J Ä R E L D U S J A LÕ P L I K S O O V I T U S

„[…] Meetme praeguste eesmärkide üle otsustades (piimatoodete tarbimise säilitamine ja suuren-damine) on meetme positiivne mõju olnud tähtsusetu ja meede ei ole taganud tehtud kulutuste eest võimalikult suurt kasu. See tähendab, et komisjon peaks tõsiselt kaaluma kõnealuse meetme peatamist.Sellise sammupeamine mõteoleks panna koolilaste mis tahes vormis subsideeritud pii-maga varustamise jätkamise kohustus liikmesriikide valitsuste õlule. Kuna sellise otsuse tulemusi on võimatu ette arvata, siis on tõenäoline, et selle tagajärjel väheneks piimatoodete kättesaadavus ja tarbimine koolides. Hindamisaruandes esitatud tõendite põhjal järeldub, et mõju oleks tõenäoliselt siiski väga piiratud.

[…] Kuna eespool esitatud peamised soovitused keskenduvad meetme lõpetamisele ning ressursside suunamisele alternatiivsetele ja mõjusamatele meetmetele, siis täiendavaid soovitusi olemasoleva meetme parandamiseks ei tehta. Hindamise läbiviijad on arvamusel, et mis tahes muudatuse tegemi-sel peaks meetme eesmärkide saavutamise nimel käsitlema selle põhilisi puudusi. Kuigi kasutatava meetme tõhususe parandamiseks võiks anda soovitusi, ei käsitleks need meetme piiratud mõjususegaseonduvaid küsimusi.”

TÄHELEPANEKUD

18


22. 2005. aasta l teht i Ühendkuningr i igis veel üks EL i ja r i ik l ikust eelar vest antava toetuse hindamine 15 (vt punkt 8 . b) . Aruandek o k k u v õ t t e s n i m e t a t a k s e m e e d e t e b a t õ h u s a k s , k a l l i k s n i n g e e l k õ i g e h a l d u s k u l u d e j a v ä h e s e l i s a n d v ä ä r t u s e v a h e k o r d a ebapropor tsionaalseks. Hindamises soovitatakse, et Ühendku -ningri igi val itsus peaks „k aaluma arutelu Euroopa Komisjoniga ELi kool ipi imatoetuse programmi lõpetamise üle”.

23. Alates 1999. aastast on komis jon püüdnud omalt poolt prog-rammi regulaarselt parandada, muutes sel le rakenduseesk ir ju (neid l ihtsustades, muutes toodete loetelu ja toetuse määrasid k ategoor iate k aupa jne) . Sel l ine areng on jäänud s i isk i „vähe -t ä h t s a k s” – s t s e e e i o l e m õ j u t a n u d p ro g r a m m i l o o g i k a t võ i se l le põhi jooni . Kuigi muudatusi h innatakse üldisel t posit i iv-selt , ei võeta nendes ar vesse programmi põhikontseptsiooniga seonduvat põhi l is t k r i i t ik at .

15 „ELi koolipiimatoetuse

programmis riikliku rahalise

toetuse hindamine Inglismaal”,

mille tegi keskkonna, toidu

ja maaelu osakonnale (Defra)

London Economics koostöös

dr. Susan Newiga.

Väljavõtted on esitatud III lisas

koos vastava lingiga.

4 . S E L G I T U SKO M I S J O N I E T T E PA N E K U D S E O S E S 1999. A A S TA H I N D A M I S E G A .

„Selle soovituse alusel tegi komisjon esialgselt programmi lõpetamise ettepanekuja esitas esialgse 2000. aasta eelarveprojekti, mis põhines eeldusel […], et eelkõige toitumisega seonduvate positiivse-te külgede tõttu soovisid kõik programmis osalejad ELi subsideerimise jätkumist […] Võttes arvesse seda arutelu, vaatas komisjon oma esialgse plaani uuesti üle ja esitab uue koolipiima programmi kaasrahastamist (50/50 alusel) käsitleva ettepaneku […] Pidades silmas pingelist eelarvet ja meet-me vähest tasuvust, ei saa koolipiimatoetuse eelarve olla tulevikus sama suur kui enne” […] „Sageli kaitstakse koolipiima programmi seoses üldisemate tervise-, toitumisalaste või isegi sotsiaalsete eesmärkidega. Kuigi selle argumendi tähtsust täielikult tunnistatakse, on need eesmärgid liiga kõrged programmi suhtes, mis on piima ja piimatoodete ühise turukorralduse üks osa. Kui liikmesriigid on seadnud sellised eesmärgid, siis nad peaksid olema valmis jagama ka vastutust kõnealuse programmi kulutuste eest.”

Allikas: VI peadirektoraadi peadirektori teatis põllumajanduse ja maaelu arengu eest vastutava komisjoni voliniku kabinetile – märts 2000.


19


E E L D ATAVAT M Õ J U VÄ H E N D AVA DTAG A S I H O I D L I K U D K U LU T U S E D J A P U U D U BM E H H A N I S M E S M ATÄ H T S AT E L E VA J A D U S T E L EK E S K E N D U M I S E K S

P U U D U VA D R A H U L D AVA D T U L E M U S L I K K U S EH I N D A M I S E S Ü S T E E M I D

24. Pro gra m m id e k a hte e e sm ä r k i – „ t u rg” n i ng „ to i t u mi n e j a ter-v i s” – m ä ä r a t l e t a k s e v ä g a l a i a l t j a k v a l i t a t i i v s e s m õ i s t e s ( v t 5 . s e l g i t u s ) . N e i d e i o l e v ä l j e n d a t u d k v a n t i t a t i i vs e l t , j a ve e l vähem kui SMAR T- eesmärke 16.

25. K o o l i p i i m a p r o g r a m m i p u h u l p u u d u v a d t ä p s e d e e s m ä r g i d , mi l le põhjal h innata pol i i t ik a mõjusust , k asutatavad näita jad (kogused, mida jagatakse k ategooriate k aupa, l igik audne osa-levate õpi laste ar v) on tegevusnäita jad, mi l lega e i saa mõõta p o l i i t i k a t u l e m u s i võ i m õ j u 1 7. Au d i t i s to o d i e s i l e k a k o g u t u d teabe ebausaldusväärsus, er i t i seoses osalevate õpi laste l igi -k audse ar vuga 18.

16 Nõukogu määruse (EÜ,

Euratom) nr 1605/2002

(EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)

artikli 27 lõikes 3 on sätestatud:

„Kõikidele eelarvega hõlmatud

tegevusvaldkondadele

seatakse täpsed, mõõdetavad,

saavutatavad, asjakohased ja

ajaliselt piiritletud eesmärgid.”

17 1996. aasta aprillis märgiti

komisjonisiseses teatises:

„Mõjususe hindamisel on

peamiseks teguriks meetme mõju

piima imagole ja piima tarbimise

tasemele, kuid VI peadirektoraadi

osakondadel ei ole võimalik

neid valdkondi ega tarbijate

reageeringut hinnata.”

5 . S E L G I T U SKO O L I P I I M A P R O G R A M M I E E S M Ä R K I D E Ü L D I N E I S E LO O M

ο „Piimaturu tasakaalustamiseks ning piima ja piimatoodete turuhindade stabiliseerimiseks […]” (nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 põhjendus 43)

ο „… etendama laiemaid üldiseid ning tervise, toitumise või sotsiaalpoliitikaga seonduvaid ees-märke” (seletuskiri nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1255/1999)

ο „Samuti on sellel hariv roll, toetades eluaegsete heade söömis- ja toitumisharjumuste kujune-mist” (põllumajanduse ja maaelu arengu direktoraadi veebileht)

ο „Koolipiima programmil on toitumisalane ja hariv iseloom ning see aitab kaasa võitlusele üle-kaalulisuse vastu” (volinik Fischer Boeli pressiteade, 11. juuli 2008)

18 Näiteks Prantsusmaal oli 7,3 miljonit last – rohkem kui üks kolmandik kõigist osalejatest. See oli siiski osalevate haridusasutuste

nimekirjades olevate õpilaste arv, kuid programmist saavad tegelikult toetust ainult need, kes söövad koolisöökla toitu. Seega oli toetuse

saajatena näidatute arv tegelikust arvust umbes 3 miljoni võrra suurem.

20


26. Koolipuuvil ja programmile ei ole seatud näitajaid. Programmi-ga võetakse s i i sk i k asutuse le mitu meedet , mis soodustavad t u l e m u s l i k k u s e k o nt ro l l i m i s t a l ate s e s i a l g s e s t rate e gi a e t te -valmistusest kuni korrapäraste kohustusl ike hindamisteni igas l i i k m e s r i i g i s . N e n d e m e e t m e t e m õ j u s u s t o n s i i s k i v e e l v a r a hinnata , kuna neid tuleb edasi arendada.

K U LU T U S E D P R O G R A M M I D E E E S M Ä R K I D ES A AV U TA M I S E K S O N VÄG A TAG A S I H O I D L I K U D

Tu r u g a s e o n d u v e e s m ä r k

27. Enne kool ipuuvi l ja programmi k ä iv i tamist o l i Euroopa Par la -m e n t te i n u d l ä b i rä ä k i m i s te k ä i g u s 5 0 0 m i l j o n i e u ro s u u r u s e aastaeelar ve ettepaneku. Lõpuks jõut i komis joni ettepanekul k o k k u l e p p e l e , e t e e l a r ve ü l e m m ä ä ra k s o n 9 0 m i l j o n i t e u ro t . E e l k õ i g e o l i k o m i s j o n a r v a m u s e l , e t p ro g r a m m p e a b e n n a s t õ i g u s t a m a v ä i k s e m a s m a h u s , e n n e k u i k a a l u t a k s e s u u r e m a eelar ve vastuvõtmist .

28. Komisjoni lähenemisvi is osutus tagantjärele õigeks, sest prog-r a m m k ä i v i t u s v ä g a a e g l a s e l t ( v t I V l i s a ) . I s e g i k u i l i i k m e s -r i ik ide k aasrahastamine ar vesse võtta 19, se isnes otsuse mõju s e l l e s , e t m ä ä r u s e s s äte s t at u d e e l a r ve ü l e m m ä ä r m o o d u s t a s 0,3% kogu ELi puu- ja juur vi l ja toodangu mahust. Sama näitaja a r v u t a t i k a k o o l i p i i m a p ro g r a m m i k o h t a , m i l l e a b i l o l e m a s -olevate ar vnäita jate põhjal otsustades jagat i veidi vähem kui 0 ,28% kogu ELi p i imatoodangust 2008. -2009. aasta l .

29. I segi kui neid summasid kulutat i mõjusalt , e i avalda nendele vastavad kogused tõenäol ise l t k ummalgi juhul otsest o lu l i s t mõju 20 turu tasak aalule.

30. K o o l i p i i m a p ro g r a m m i p u h u l o l i s e e l e i d ä r a m ä r g i t u d j u b a 1999. aasta hindamises 21.

19 ELi kaasrahastamise määr

on keskmiselt ligikaudu 58%,

praegune eelarve ülemmäär

on 90 miljonit eurot, seega

kulutused kokku (komisjon

ja liikmesriigid) on ligikaudu

155 miljonit eurot.

20 Mõlema programmi eesmärk

on saavutada rohkemat kui

otsene mõju jagatud kogustele,

avaldades kestvat harivat

mõju toitumisharjumustele.

Nimetatud aspekti uuritakse

alates punktist 66 jne.

21 „Programmi raames tarnitud

piima ja piimatoodete kogused

on ELi turu suurusega võrreldes

äärmiselt väikesed (0,3%

ajavahemikul 1996/97 ELi

piimatöötlemisettevõtetele

tarnitud piimast). Ka selle

suhteline tähtsus langeb […]

Ka kõige parimal juhul on

programmi mõju olnud kogu

turu ja programmi esmatähtsate

eesmärkide suhtes väga

väike […] „piimatoodete turu

laiendamise meetmena“

ja „ülejäägi realiseerimise

mehhanismina“ ei ole programm

taganud tehtud kulutuste eest

võimalikult suurt tulu.“


21


22 Komisjoni hinnangul (auditi

kohaselt üsna ebausaldusväärne)

saavad koolipiima programmist

toetust 21 miljonit last ehk

ligikaudselt 20% sihtrühmast.

Koolipuuvilja programmi

esimesel aastal otsustasid

külastatud liikmesriigid

keskenduda algkooliõpilastele.

23 Kuigi täpse koguse suhtes

puudub üksmeel, on paljudes

riikides kasutusel soovituslikud

kogused.

24 „Koolilapsed, kes ei osalenud

koolipiimatoetuse programmis,

jõid keskmiselt piisava koguse

piima, et rahuldada oma

igapäevase kaltsiumi vajadust.

See on kooskõlas kõige viimase

toitumisalase riikliku uuringuga,

milles leiti, et lastel vanuses neli

kuni kümme aastat oli kaltsiumi

keskmine tarbimine piisav.”

25 Samas makstakse

Prantsusmaal ELi toetust

peamiselt sööklatele, kus

on proportsionaalselt

vähem probleemsematesse

sotsiaalsetesse gruppidesse

kuuluvaid tarbijaid. Seega

statistiliste andmete põhjal

suunatakse ELi toetust vähem

nendele sihtrühmadele,

keda peavad esmatähtsaks

liikmesriikide valitsused.

To i T u m i s - j a T e r v i s e a l a n e e e s m ä r k

31. Kui mõlema programmi eelar ve kulutused jagada laste ar vuga E u r o o p a L i i d u s , s i i s i g a l a p s e k o h t a k u l u t a t a k s e a a s t a s 5 0 –80 senti . Sell ise suurusjärgu juures on raske ette kujutada prog -rammi olul ist mõju s ihtgrupi toitumishar jumustele ter vikuna.

32. K u i k u l u t u s t e s t s a a b t e g e l i k u l t k a s u v ä h e m l a p s i 2 2, o n i g a l e toetuse saajale avalduv potentsiaalne mõju suurem. Toitumis- ja ter v isealaste eesmär k ide se isukohast sõ l tub programmide ü l d i n e m õ j u s u s v ä g a p a l j u t o e t u s e s a a m i s e k s v ä l j a v a l i t u d a lamkogumist .

TO I T U M I S E E L I S T U S T E S U U N A M I S E K S P U U D U VA DM E H H A N I S M I D

33. Pi ima pak kumine lapsele, kes taval iselt joob seda pal ju vähem kui tema eak aaslased või soovitatud kogustest vähem 23, annab rohkem l isandväär tust, kui anda sama kogus pi ima lapsele, kes juba tarbib pi imatooteid ü le kesk mise näi ta ja või soovitatud kogustest rohkem. Seega mõlema programmi puhul tähendab to i t u m i s - j a te r v i s e a l a n e e e s m ä r k j a g a m i s e e e l i s t a m i s t s i h t -gruppidele (pi i rkondade, l i ik mesr i ik ide, sots iaalsete k ategoo-riate kaupa jne), kus tarbimist loetakse ebapiisavaks või on see a l l a k e s k m i s e n ä i t a j a . Pe a e e s m ä r k e i o l e n i i võ rd s u u re n d a d a kesk mist tarbimist , kuivõrd võimaldada võimalikult suuremale ar vule laste le rahuldav tarbimise mi inimumtase.

34. Mõned l i ik mesri igid on koolipi ima puhul olukorrast juba tead-l ikud. 2005. aasta hindamises Ühendkuningr i igis le i t i , et s iht-gr u p p e n a m a s t i j u b a t a r b i s p i i m ato o te i d p i i s ava s k o g u s e s 2 4, ja soovitati keskenduda prior iteetsetele k ategooriatele. Prant -susmaa ametiasutused on otsustanud era ldada r i igieelar vest a nt av to e t u s vä h e m s o o d s ate l e p i i r k o n d a d e l e, k u s to i t u m i s-probleemid on kõige suuremad 25. Sel l isel s ihtrühmade seadmi-sel võiks o l la k a pal ju te is i vorme , kuigi mõnega neist võivad k aasneda tä iendavad kulutused.

22


26 Tuleks märkida, et kuigi


kava käsitlevas määruses

on sätestatud ühtlus- ja

äärepoolsematele piirkondadele

kõrgem kaasrahastamise

määr, ei põhinenud see otsus

toitumisvajaduste analüüsil,

ja lisaks põhineb ELi rahalise

toetuse eraldamine ikka veel

üksnes kuue kuni kümme aasta

vanuste laste arvul.

35. Mõlema programmi puhul e i anta era ldamisele kuuluvaid va-hendeid s i i sk i to i tumisvajaduste analüüsi põhjal .

36. Kool idele puuvi l ja jagamise k ava k äsit levas määruses jäetakse l i i k m e s r i i k i d e o t s u s t a d a , k a s s e l l i s t l ä h e n e m i s v i i s i o m a s i s e -r i i k l i k k u s s t r a te e gi a s k a s u t a d a . Ü k s k i l i i k m e s r i i k e i o l e s e d a aga seni te inud 26.

37. Kool ipi ima programmi puhul sel l ine mehhanism puudub. Ühe l i i k m e s r i i g i t e h t u d a n a l ü ü s n ä i t a b, e t p ro g r a m m i r a a m e s e i suunata vahendeid s inna, kus neid on kõige rohkem vaja, ning k a s e d a , e t ü l d i s e l t s a av a d p ro g r a m m i s t k õ i g e ro h k e m k a s u need l i ik mesr i igid, k us p i imatoodete tar bimine on juba ni igi suur im ning seega ei ole vajadused ni i olul ised ja tungivad (vt 6 . s e l g i t u s ) .

6 . S E L G I T U S2009. A A S TA L KO O L I P I I M ATO E T U S T S A A N U D L I I K M E S R I I K I D EP I I M ATO O D E T E TA R B I M I S E V Õ R D LU S

ο Kaks elaniku kohta kõige suurema piimatoodete tarbimisega liikmesriiki on ka kaks peamist toe-tuse saajat elaniku kohta.

ο Kuus elaniku kohta kõige suurema piimatoodete tarbimisega liikmesriiki saavad keskmiselt 3,5 kor-da rohkem ühenduse toetust elaniku kohta kui kümme kõige madalama tarbimisega liikmesriiki.

ο Kuues elaniku kohta kõige suuremat toetust saavas liikmesriigis tarbitakse piimatooteid elaniku kohta keskmisest rohkem.

ο Kümme elaniku kohta kõige väiksema piimatoodete tarbimisega liikmesriiki saavad ainult 20% kogu toetusest. Neist üheksa liikmesriiki saavad elaniku kohta toetust kaks kuni viis korda kesk-misest vähem või isegi ei osale programmis.


23


7 . S E L G I T U SM A D A L O S A LU S M Ä Ä R J A P R O G R A M M I VÄ H E N E AT R A K T I I V S U S

Saksamaal tehtud uuring näitab, et 56%-st õpilastele piima või piimatooteid pakkuvatest haridus-asutustest taotlesid toetust ainult 21%.

Allikas: Baieri liidumaa põllumajandusministeerium.

27 Kuna määruses ei ole

sätestatud võimalike kulutuste

ülemmäära, võeti maksimaalselt

võimaliku summa (ligikaudu

900 miljonit eurot) arvutamisel

aluseks 25 cl koolipäeva

kohta (määrusega lubatud

maksimaalne päevane kogus)

iga haridusasutuses õppiva

lapse kohta.

28 1999. aasta hindamises on

märgitud: „Programmis osalemine

ELis õppeaastal 1996/97 hõlmas

ainult 12% toetuse maksimaalsest

lubatud mahust. Õppeaastal

1992/93 oli see 19%. Seega võib

arvata, et sihtelanikkonnale

avalduva tõhususe ja mõjususe

tase on suhteliselt madal […]”.

29 Eelkõige pidades silmas

programmi eesmärki

subsideerida mitte ainult

toodet, vaid ka kogu teenust,

mis hõlmab eripakendamist

ja logistilisi kulusid (nt

Ühendkuningriigis värske

piima kättetoimetamine

igal hommikul).

K AVA N D A M I S P R O B L E E M I D P I I R AVA D S E D A ,M I D A KO O L I P I I M A P R O G R A M M I G A V Õ I BT E G E L I K U LT S A AV U TA D A . L A H E N D U S E DO N S I I S K I O L E M A S

KO O L I P I I M A P R O G R A M M O N S U H T E L I S E LTVÄ H E AT R A K T I I V N E

38. Komisjon ei ole koolipi imale tehtavate kulutuste taset otseselt m ä ä ra n u d, v a i d s e e o n t a o t l e j a te j a p o te n t s i a a l s e te to e t u s e saajate taotletav kogusumma. 2009. aastal kulutati 74 mil jonit eurot , mis moodustab programmi maks imaalse l t võ imal ikest kulutustest vähem kui 10% 27. Seega k asutatakse ära vaid väike osa programmi potents iaalsest mahust ja pol i i t ik a on suhtel i-se l t väheatrakt i ivne (vt 7 . j a 8 . s e l g i t u s ) kui varem 28.

39. Audit näitas, et sell ise vähese atrakti ivsuse põhjuseks oli madal toetuse tase ja sel le ebapropor tsionaalsus halduskoormusega.

s o o d u s h i n n a g a p i i m a m ü ü k v ä l j a s p o o l s ö ö k l a i d

40. P r a e g u s e t a s e m e p u h u l k a t a b E L i t o e t u s j a g a t u d t o o d e t e m a k s u m u s e s t a i n u l t v ä i k e s e o s a 2 9. M u u d e p a l j u o l u l i s e m a t e r a h a s t a m i s v a h e n d i t e ( v t p u n k t 6 0 j n e ) p u u d u m i s e t õ t t u e i võimalda ELi programm jagada pi ima tasuta , va id seda a inult soodushinnaga müüa.

24


41. Po o l a s k at a b E L i to e t u s a i n u l t ve e ra n d i p i i m a o t s e s e s t m a k -s u m u s e s t . S a k s a m a a l j a Ü h e n d k u n i n g r i i g i s k a t a b s e e a i n u l t 10–15%. Näiteks Saksamaal võimaldab toetus müüa maitses -t a t u d p a k e n d a t u d p i i m a h i n n a g a 3 5 s e n t i 4 0 s e n d i a s e m e l . S e l l ine h innaalandus on üldise l t ostuotsuse tegemiseks l i iga väike ja uur ingud näitas id nõudluse väikest h innaelastsust 30.

42. Pa l j u d e l j u h t u d e l o t s u s t a b h a r i d u s a s u t u s i s e m i t t e o s a l e d a . Pro gr a m m i r a k e n d a m i s e k s k o o l i s o n v a j a t av a l i s e l t h e a d t a -het . S oodushinnaga pi ima müük kool ides nõuab sagel i para-tamatult rohkem tööd (ostmine, ladustamine, jagamine, saa-j a te l t r a h a k o g u m i n e j n e ) , m i s võ i b o l l a o s a l e m i s e tõ e l i s e k s tak istuseks 31.

43. M õ n e l j u h u l v ä h e n d a b o t s u s t a j a t e v a l m i d u s t a k t s e p t e e r i d a p ro g r a m m i g a k a a s n e v a t t ö ö m a h t u a s j a o l u , e t p e re k o n d a d e huvi soodushinnaga pi ima ostmiseks on väike või mõnel juhul e i o le as jaomane personal i se programmi ter v isealases k asus veendunud.

p i i m a T o o T e d s i s a l d u v a d s ö ö k l a T o i d u s

44. Kui söök la toidus k asutatavatele toodetele makstakse toetust , k a o b s u u r e m o s a h a l d u s k u l u d e s t , k u n a p r o g r a m m i h a l d u s s e o n d u b s ö ö k l a t ava p ä ra s e h a l d a m i s e g a . S e l l i n e l e i d t ä h e n -dab, i lma et see pi i raks mis tahes negat i ivset h innangut sel l i -ses vormis programmi mõjususe kohta (vt punkt id 47–50) , et a i n u k e l i s a k u l u o n s e o t u d a j a g a , m i s k u l u b to e t u s e t a o t l u s e es i tamiseks. On paradoksaalne, et i segi se l l ine halduskoorem on jätkuvalt ebapopulaarne ja võib osutuda tak istuseks.

30 1999. aasta hindamises on

märgitud: „Hind ei näi olevat

peamine tegur, mis mõjutab

tarbijaid, sh koolilapsi piima ja

piimatooteid tarbima […] Seega

põhineb koolipiimameetme

(hinnatoetus) rakendamise

peamine mehhanism teguril,

mille mõju piimatoodete

tarbimise taseme määramisele

on väga väike. See tähendab, et

meetme netomõju tarbimisele

on väga väike.”

31 1999. aasta ja 2005. aasta

hindamine:

– „Samuti me leiame, et ELi

koolipiimatoetuse programm on

ebatõhus. Inglismaal kulutatakse

koolipiimatoetuse programmi

ja siseriikliku rahalise toetuse

raames ligikaudu 7,2 miljonit

naela aastas ja hinnanguliselt

5 miljonit naela halduskuludele

koolides ning lisaks 831 000

naela halduskuludele

kohalikes haridusametites ja

maapiirkondades asuvates

makseasutustes … […]

Soovitame selliste programmide

raames tarnida piima pigem

tasuta kui mingi hinnaga, kuna

tõenäoliselt on palju odavam

hallata programme, kus õpetajad

ei pea jälgima lastevanemate

sooritatud makseid.”

– „… mõned peavad programmi

haldus- ja finantsnõudeid

koolide programmis osalemises

pärssivaks. See tuleneb

peamiselt koolipiima programmi

rakendamiseks ja haldamiseks

kuluvast ajast.”


25


45. E n a m i k u t a o t l e j a t e , e r i t i k õ i g e v ä i k s e m a t e t a o t l e j a t e j a o k s muudab haldamise koormavaks mitte sel le keerukus, vaid asja- o lu, et saadud toetus on ni i vä ike (vt 8 . s e l g i t u s ) . Toetuse ab -soluutväär tus tundub veelgi ebaolulisem, kuna seda võrreldak-s e m i t te p i i m ato o d e te m a k s u m u s e g a , va i d ü l d i s e e e l a r ve g a , m i l l e s t s e e m o o d u s t a b a i n u l t vä i k e s e o s a ( s ö ö k l ate s a l l a 1 % j a v e e l g i v ä h e m , k u i v õ r r e l d a s õ l t u m a t u e r a k o o l i v õ i l a s t e - a ia ü ldeelar vega) .

KO O L I P I I M A P R O G R A M M I R A A M E S T E H T U D K U LU T U S T EOT S E S T M Õ J U O H U S TA B N E N D E M Ä R K I M I S VÄ Ä R N ET Ü H I M Õ J U 32

46. S õ l t u m a t a j a g a m i s e v i i s i s t s a a b k o o l i p i i m a t o e t u s t k õ i k i d e abikõlbl ike toodete puhul ja puudub mehhanism, mis lubaks m i t te m a k s t a k o g u s te e e s t , m i d a to e t u s e s a a j a d o l e k s i d i g a l juhul ostnud i lma toetust saamata. Audit iga le it i , et er inevate jagamismudel i te puhul on tühimõju er inev.

32 Tühimõju esineb siis, kui

meedet kasutatakse nende

toetuse saajate subsideerimiseks,

kes oleksid teinud sama valiku

ka toetust saamata. Sellistel

juhtudel ei sõltu tulem poliitikast

ja toetuse saajale makstaval

toetusel ei ole mingit mõju.

Seega on tühimõju põhjustav

kulutuse osa määratluse kohaselt

ebaefektiivne, kuna see ei aita

kaasa eesmärkide saavutamisele.

Paratamatult on väga raske

tühimõju täpselt mõõta, kuna

see tähendab hüpoteetilise

olukorra – riikliku toetuse

puudumise – hindamist.

S Ö Ö K L AT E L E O N TO E T U S VÄ H E AT R A K T I I V N E

Prantsusmaal saab 11 000 toetuse taotlejast 70% keskmiselt 300 eurot aastas.

Paljud intervjueeritud isikud väitsid, et sellises ulatuses toetus ei ole nende harjumuste muutmiseks piisav. Näiteks ühe kooli juhataja ütles: „Ma saan kõigest 200 eurot aastas ja mul pole kavas raisata oma aega sellist väikest tulu toovale ringkirjale.”

Kuigi mis tahes söökla kasutab abikõlblikke piimatooteid, mille puhul ta võiks taotluse esitamisel saada miinimumtoetust, siis taotluse esitavad ainult 60% haridusasutustest Prantsusmaal ja 15% haridusasutustest Itaalias.

8 . S E L G I T U S

26


p i i m a T o o T e d s i s a l d u v a d s ö ö k l a T o i d u s

47. Audit näitas, et söök la toidus s isalduvate toodete eest toetuse maksmise tulemuseks on süstemaat i l ine tühimõju. Eelkõige:

a) kuigi tavaline toit s isaldab sageli pi imatooteid (need võivad ol la isegi kohustusl ikud) , e i saa praegu tak istada söök latel s a a d a m a k s e i d t o o d e t e e e s t , m i d a n a d o l e k s i d i g a l j u h u l ser veer inud;

b) e i l e i t u d tõ e n d e i d s e l l e k o ht a , e t to e t u s e l o n m i n gi m õ j u menüüs s isa lduvate pi imatoodete kogusele ;

c) peaaegu kõik inter vjueer i tud vastutavad is ikud väits id sõ -naselgelt , et toetus ei mõjutanud mitte mingi l moel õpi las-te le ser veer i tud pi imatoodete kogust (vt 9 . s e l g i t u s ) .

9 . S E L G I T U SS Ö Ö K L A J U H ATA J AT E A R VA M U S E D KO O L I P I I M A P R O G R A M M I KO H TA

„ELi toetus meie menüü koostist ei mõjuta […] See ei ole arvamus, vaid fakt” (Itaalia ühes suurimas linnas sööklaid opereeriva toitlustusasutuse juhataja)

„Ma ei ole kunagi mõelnud ELi koolipiima programmi peale, kui ma koostan lõunasöögi menüüd” (Rootsis sama linna mitut kooli toitlustava ja toetust saava toitlustusettevõtte esindaja)

„ELi toetus ei mõjuta meie menüüd mitte mingil moel” (Itaalias otsest toetust saava asutuse esindaja)

Prantsusmaal tegevusluba ootava lastesõime juhid selgitasid, et raha hankimine oli nende tavaline kohustus ja nad soovisid hankida raha nende toodete eest maksmiseks, mida nad tavaliselt ostsid enne programmi.

Ühe teise toetuse taotleja juures töötav isik, kes vastutas söökla menüü eest, ei olnud teadlik isegi sellest, et tema asutus oli saanud toetust juba aastaid.


27


48. S ö ö k l a d s a a v a d s e e g a t o e t u s t p i i m a t o o d e t e e e s t , m i d a n a d igal juhul pakuksid ja toetus e i innusta neid suurendama pi i -matoodete k asutamist . I segi Roots is , kus olukord näib olevat kõige posit i ivsem 33, toimis subsideeritud programm (enamasti p i i m a a u to m a a d i d s ö ö k l a te s ) j u b a k a u a e n n e E L i to e t u s e k a-s u t u s e l e v õ t m i s t . P i i m a t a r b i m i s e k õ r g e m ä ä r o n p i k a a j a l i n e k u l t u u r i t a v a , m i d a e i s a a s e o s t a d a E L i p ro g r a m m i g a , m i s e i ole midagi rohkemat kui rahal ise toetuse maksmine tava eest , mida ta ise e i o le mõjutanud.

49. Praegu on toetuse maksete mõju söök latele raskesti märgatav. Kui otsustada kohapealsete külask äikude põhjal , s i is isegi pa -r imal juhul on mõju toetuse saajate pi imatoodete tarbimisele v ä g a v ä i k e . H o o l i m a t a m ä ä r u s e s s ä t e s t a t u s t o n s a g e l i v ä g a raske kontrol l ida programmi potents iaalset mõju perekonda-de poolt makstavale hinnale (vt I I l i s a ) ja igal juhul o leks see ebaolul ine.

50. Sel l ine le id kehtib k a lastesõimede kohta, eelkõige mida noo -remad on lapsed, seda suurem on tõenäosus, et nende taval ine to i t s isaldab pi imatooteid. Näiteks Prantsusmaa lastesõimedes ( lapsed vanuses kuni kolm aastat ) peetakse pi imatoodete k a-sutamist to idus kohustusl ikuks.

s o o d u s h i n n a g a p i i m a m ü ü k v ä l j a s p o o l s ö ö k l a i d

51. P i d a d e s s i l m a s t o e t u s e p r a e g u s t m a d a l a t m ä ä r a , n ä i b s e l l e l olevat väga väike posit i ivne mõju. ELi programmiga antav väi-ke müügihinna a landus (vt punkt id 40 ja 41) e i innusta prog-rammis osalema ja programmist saavad toetust i s ikud, kes e i oleks teinud teist val ikut isegi toetust saamata. Kuna toetus ei ole ostuotsuste tegemise mõjutamiseks pi isav 34 (vt k a 1 0 . s e l -g i t u s ) , s i i s e n a m i k to e t u s t s a ava i d õ p i l a s i o l e k s tõ e n ä o l i s e l t ostnud pi ima k a i lma toetust saamata.

33 Rohkem kui 90% koolidest sai

toetust, mis tähendab peaaegu

120 cl päevas iga kooli õpilaste

nimekirja kantud lapse kohta.

34 1999. aasta hindamisele

järgnenud toetusmäärade

langus muutis programmi veelgi

ebatõhusamaks, vähendades

veelgi programmi võimalusi

taotlejate ja potentsiaalsete

toetuse saajate valikuid

mõjutada.

28


52. L i s a k s o n to e t u s e s a a j a d m ä ä rat l u s e k o h a s e l t n e e d, k e s tõ e -näol ise l t tar b ivad p i ima k a vä l jaspool kool i . Ühe l i ik mesr i ig i analüüs nä i tab, et toetus läheb s inna , k us teda kõige vähem vajatakse (vt punkt 37) , ja se l l i sest väikesest h innaalandusest saavad k asu peamisel t lapsed, kes tõenäol ise l t juba tarbivad pi imatooteid kõige suuremates kogustes.

1 0 . S E L G I T U SVÄ L J AV ÕT T E D H I N D A M I S A R UA N N E T E S T, M I S N Ä I TAVA D TO E T U S E P I I R AT U DM Õ J U TO E T U S E S A A J AT E TA R B I T U D KO G U S T E L E

Ühendkuningriigi 2005. aasta hindamine: „Meie koolilaste küsitlusega leiti väga vähe tõendust selle kohta, et koolis tarbitud piim täiendas piima tarbimist mujal […]. Lisaks leidus lapsi, kes jõid väga vähe piima nii koolides, mis osalesid, kui ka neis, mis ei osalenud koolipiimatoetuse programmis. […] Meie küsitluses leidis väga vähe tõendust see, et koolide osalus koolipiimatoetuse programmis mõjutab laste üldist piimatarbimist […] Nii programmis osalevates kui ka mitteosalevates koolides oli vähe piima joovate laste hulk vähemuses. Sellise tõendi alusel võib väita, et koolide koolipiima programmis osalemise tõttu suurenes piima tarbimine eelkõige laste hulgas, kes oleks tarbinud piima suures koguses, isegi kui nende kool ei oleks programmis osalenud.”

„Laste kõrgekvaliteedilise toiduga varustamise eksperiment näitas, et paljud lapsevanemad, kes ei soovinud osta sellist toitu poest, ei soovinud selle eest maksta ka koolides. Sama probleem on ka piimaga, mida koolid müüvad lastevanematele riikliku lisatoetuse raames.”

1999. aasta hindamine: „On vähe tõendeid, et programm mõjutab piimatoote kättesaadavust […] Programmis osalemise aktiivsust mõjutasid kõige enam programmivälised tegurid ning programmi enda osa toote kättesaadavuse suurendamisel on väga piiratud.”


29


KO M I S J O N ( S E O S E S KO O L I P U U V I L J AG A ) J A M Õ N E DL I I K M E S R I I G I D ( S E O S E S KO O L I P I I M AG A ) O N J U B AL A H E N D U S E D L E I D N U D

ko m i s j o n i k o o l i p u u v i l j a p r o g r a m m i k a v a n d a m i s e l o n v õ i m a l i k u d l a h e n d u s e d j u b a a r v e s s e v õ e T u d

53. Kool ipuuvi l ja programmi k avandamisel võtt is komis jon vähe -malt osal ise l t ar vesse kool ipi ima programmi vähest atrakt i iv-sust ja tühimõju ohtu.

p u u v i l j a j a g a m i n e v ä l j a s p o o l s ö ö k l a i d

54. Kuna komisjon oli teinud k indlaks, et subsideeritud puuvil ja ja-gamine samaaegselt tavapärase koolitoiduga on r isk program -mi l i saväär tusele 35, s i i s se l l i s t jagamist o lu l ise l t p i i rat i , n i i et seda prakt i l i se l t e i to imunudk i . Sel le tulemusena e i lü l i tanud mitte üksk i l i ik mesr i ik sel l ist val ikuvõimalust oma strateegias-se ja seega jagat i kogu tarnitud puuvi l i vä l jaspool söök la id.

s u u r e m T o e T u s e m ä ä r j a T a s u T a j a g a m i n e

55. ELi kool ipuuvi l ja programmi k aasrahastamine on l i ik mesr i igit i er inev ja jääb vahemik ku 50–75%. See on kool ipi imatoetusest pal ju suurem.

56. S e l lest lähtuvalt jagatakse kool ipuuvi l ja a inult tasuta (kool i -dele puuvi l ja jagamist k äs it levas määruses k asutatakse sagel i terminit „ jagamine”, samal a ja l kui kool ipi ima k äs i t levas mää-ruses k asutatakse terminit „varustamine”) .

35 Määruse (EÜ) nr 288/2009

põhjendus 2: „Kõnealuse

määruse kohaselt kehtestatud


kava lisandväärtuse tagamiseks

peaksid liikmesriigid oma

strateegias selgitama, kuidas nad

tagavad kava lisandväärtuse,

eriti sellisel juhul, kui tavapärast

koolisööki tarbitakse samal ajal

kui koolidele puuvilja jagamise

kava alusel rahastatud tooteid.”

30


57. Seega on puuvi l ja jagamine õpi lastele tasuta, mi l le tulemusel osalevad programmis peaaegu kõik , kel lele tasuta puuvil ja pa-kutakse. Selle mõjul väheneb suhteline tühimõju, kuna toetuse saajate hulgas on k a lapsed, kes e i o leks o lnud valmis ostma toodet i lma subsideer imiseta . Samuti muutub k a kool ide osa väga suurel määral l ihtsamaks, kuna nad e i pea lastevanema-telt enam raha koguma.

58. Enamikus l i ik mesr i ik ides on puuvi l ja jagamine tasuta k a koo -l idele, kuna ELi k aasrahastamist tä iendab l i ik mesr i igi rahal ine osa lus, mida makstakse otse tar ni jate le. Kool idele on tar ned t a s u t a j a e t te m a k s u t a . I t a a l i a s o n „ k õ i k e h õ l m avate” h a n g e te r a a m e s ( s h p u u v i l j a k ä t t e t o i m e t a m i n e k l a s s i r u u m i d e s s e j a k aasnevate meetmete korraldamine) võimalik kool id kõik idest halduskohustustest isegi vabastada. Kool ide osalust pi i rab ai -nult o lemasoleva eelar ve suurus.

59. Pra nt s u s m a a l r i i k l i k ra h a l i n e o s a l u s s i i s k i p u u d u b j a k o o l i d e programmis osalemine sõltub nende võimest ise kohal ikul ta-sandi l raha hank ida. Kuna tegel ikult on see väga har va võima-l ik , s i i s on taot le jate ar v äärmiselt vä ike (vt I V l i s a ) .

m õ n e d l i i k m e s r i i g i d j a g a v a d T a s u T a p i i m a k a v ä l j a s p o o l s ö ö k l a i d

60. Ku igi Prantsusmaal makstakse suurem osa EL i toetusest ik k a veel söök latele, eraldavad ametiasutused r i ik l iku rahal ise toe -t u s e t a s u t a j a g a m i s e p ro gra m m i d e l e, m i s e i h õ l m a s ö ö k l a i d. Seda põhjendat i se lgesõnal ise l t sooviga avaldada r i ik l iku ra-h a l i s e o s a l u s e a b i l te g e l i k k u m õ j u, m i s n e n d e a r vate s e i o l e söök late subsideer imisel võimal ik .


31


61. Poolas ja Ühendkuningri igis täiendab ELi toetust r i ik l ikust eel-ar vest antav toetus, mil lega võimaldatakse subsideeritud piima müük asendada pi ima tasuta jagamisega vä l jaspool söök la id i segi suuremale ar vule toetuse saa jate le (a lgkool i õpi laste le Poolas, laste le vanuses kuni v i is aastat Ühendkuningr i igis ) .

62. S e l l i n e m u d e l o n p a l j u a t r a k t i i v s e m k u i m ü ü g i s u b s i d e e r i -m i n e j a s e e i n n u s t a b r o h k e m o s a l e m a ( v t 1 1 . s e l g i t u s ) . S e l v i i s i l väheneb tunduvalt tühimõju, mis on seotud soodushin-naga p i ima müümisega , k una p i ima tasuta jagamine hõlmab k õ i k i l a p s i , a g a m i t t e a i n u l t n e i d , k e s n a g u n i i o l e k s i d s e l l e eest maksnud.

TA S U TA J AG A M I S E M Õ J U

ο Üks Ühendkuningriigi uurimus näitas, et õpilaste osalus langeb järsult, juhul kui piima ei ja-gata enam tasuta (allikas: Ühendkuningriigi suurim piimatoetuse taotleja alg- ja keskkoolide hulgas). Auditiga leiti ühes haridusasutuses, kus osalus lastesõime piimatoetuse programmis (piima tasuta jagamise riiklik programm lastele vanuses kuni viis aastat) oli äärmiselt suur, et mitte ükski õpilane ei olnud valmis osalema selles pärast lastesõime. Teised asutused keeldu-sid subsideeritud piima jagamisest ja osalesid vaid programmides, mis olid abikõlblikud piima tasuta jagamiseks.

ο Poolas mindi õppeaastal 2007/2008 üle tasuta jagamise süsteemile algkoolides ning osalevate koolide arv suurenes rohkem kui kaks korda ja osalevate laste arv neli korda.

ο Üks Saksamaa uurimus näitab, et isegi olulised erinevused müügihinnas (30/35 sendi asemel 15 senti) avaldavad osalemisele vähest mõju. Reaalne mõju muutus avaldub siis, kui jagamine hakkab toimuma tasuta (vt joonis 5).

1 1 . S E L G I T U S

J O O N I S 5M Ü Ü G I H I N N A J A Õ P I L A S T E O S A L E M I S E S E O S P R O G R A M M I SO S A L E VAT E S KO O L I D E S

Allikas: Nordrhein-Westfaleni liidumaa valitsus.

0 % 20 % 40 % 60 % 80 %

30/35 senti

25 senti

15 senti

0 senti 74

38

38

30

32


63. Poolas ja Ühendkuningri igis sõltub tasuta jagamine si isk i väga s u u re l m ä ä ra l l i i k m e s r i i g i j õ u p i n g u t u s te s t ( v t j o o n i s 6 ) , s e s t ELi toetus k atab kulutustest väga väikese osa 36. Pidades s i lmas praeguseid ELi toetuse määrasid, e i saa tasuta jagamist seega seostada otseselt EL i programmiga 37. Olukord neis k ahes l i ik-mesr i igis s i i sk i näi tab, kui pal ju rahal is i vahendeid on tasuta jagamiseks vaja .

36 See kehtib tasuta jagamise

programmide puhul ka

Prantsusmaal. Need on siiski

väiksemad programmid ja

vastavalt sellele on liikmesriigi

toetuse kogueelarve

palju tagasihoidlikum.

37 Kuni 2008. aastani

rahastas täielikult tasuta

jagamist Ühendkuningriigis

tervishoiuministeerium.

Alles 2008. aastal võttis

Ühendkuningriigi valitsus vastu

otsuse kõnealuse siseriikliku

poliitikaga seonduvate kulutuste

ELi-poolse osalise katmise kohta.

J O O N I S 6K A H E TA S U TA P I I M A J AG AVA L I I K M E S R I I G I P O O L N E R A H A L I N E TO E T U S( M I L J O N I T E U R OT Õ P P E A A S TA L 2 0 0 8 / 2 0 0 9 )

Allikas: Liikmesriikide eelarved.

0

20

40

60

Poola Ühendkuningriik

ELi toetus

Liikmesriigi rahaline toetus


33


38 Allhange ei kaota lepingu

sõlmija halduskulusid, vaid ainult

muudab need asutuseväliseks.

Ühendkuningriigi ametiasutused

lubavad seega kõnealusel

äriühingul esitada arve,

mis on kaks korda suurem

kui ELilt saadud toetus.

Asutuseväliseks muutmine

sellest hoolimata i) toob väga

tõenäoliselt kaasa halduskulude

kokkuhoiu ja ii) vabastab

otsustajad ülesandest, mis

vastasel juhul võiks mõjutada

nende koole programmis

osalemisest loobuma.

au d i T i k ä i g u s T u v a s T a T u d h e a d T a v a d , m i s a i T a v a d p a r a n d a d a o s a l u s T j a m õ j u s u s T

64. Audit iga toodi esi le k a mitu kohal iku tasandi tegurit ja otsust , mis võimaldasid vähendada halduskulus id ning a i tas id k aasa osaluse ja mõjususe parandamisele. Eelkõige:

a) k a s u t a d e s ä ra i g a m ä ä r u s e s s äte s t at u d võ i m a l u s e s e l l e k s , et l ihtsustada toetuse taot luste es i tamist ja kontro l l imist (eelkõige k indla määraga koef i ts ient ide k asutamine ar vu- tustes) ;

b) k e s k e n d u d e s te a t u d s u u r u s t ü l e t av a te l e t a o t l e j a te l e ( v ä -hendab haldusk ulude osa ja võib i segi võimaldada mär k i -misväärset mastaabisäästu) ;

c ) k aasates erasektori par tnereid mõne või kõigi haldus- ja lo-gist i l i s te ülesannete tä i tmisel 38, samas suurendades otsest huvi osaluse parandamiseks.

Ü H E N D A M I N E H A R I VAT E E E S M Ä R K I D E G A

65. L isaks jagamise otsesele mõjule on mõlemal programmil sama har iv eesmärk mõjutada toitumishar jumusi p ikemas perspek-t i iv is . Seda eesmärk i k äs it letakse k ahes programmis s i isk i er i-nevalt ja see tuleks veelgi konsol ideer ida.

KO O L I P I I M A P R O G R A M M E I H Õ L M A H A R I VA I D E E S M Ä R K EV E E L P I I S AVA LT H Ä S T I , S E E G A O N O LU L I N E P I K A A J A L I N EM Õ J U VÄ H E TÕ E N ÄO L I N E

h a r i v m õ j u s u b s i d e e r i T u d j a g a m i s e l s õ l T u b n ä h T a v u s e s T , m i d a e i o l e v e e l T a g a T u d

66. Üldiselt võib subsideeritud jagamise programmi olemasolu ise k anda sõnumit kõnealuse toote väär tuse kohta . S el leks peab aga programm olema nähtav.

34


67. S e l l e l e k r i t e e r i u m i l e v a s t a s e n a m i k v a a d e l d u d p r o g r a m m e , mi l le raames jagat i p i ima väl jaspool söök la id. Samuti o l i see rahuldav Rootsis, kus jagamisel k asutat i söök lasse paigutatud p i i m a a u to m a ate. Te at avate l j u ht u d e l e i o l n u d to e t u s e g a k a jagatud toode s i i sk i p i isavalt nähtav.

68. S a k s a m a a l e i e d e n d a t a p i i m a m ü ü k i k o o l i p o o d i d e s j a s e d a m õ j u t a v a d k a h j u s t a v a l t l ä h e d u s e s m ü ü d a v a d t e i s e d t o o t e d ( k a ra s t u s j o o gi d, k rõ p s u d j a m a i u s t u s e d ) . Ü h e a i n s a to o te j a -gamisel e i tek i se lget nähtavust .

69. Samuti kui söök latoit s isaldab subsideeritud pi imatooteid, s i is e i o le tegemist enam jagamise kui se l l i sega ja har iv mõju vä-h e n e b. Pä ra s t s e d a , k u i k o m i s j o n t u va s t a s s e l l e p u u d u s e, o n komis jon püüdnud toetuse söök late k audu andmist p i i rata 39. Kuigi tegu on posit i ivse arenguga, e i o le see pi isav sel leks, et tegel ikult tagada toetuse har ivate eesmärk ide saavutamine.


nr 657/2008: „…pealegi ei ole

see tõhus abikava haridusalase

eesmärgi saavutamise viis.

Seepärast tuleks toitude

valmistamist vastavalt piirata.”

Sama määruse artikli 5 lõikes 4

sätestatuga keelatakse

kuumutamine selleks, et

piimatooted oleksid nähtavad ja

õpilased võiksid need ära tunda.

M enüüs on võiga valmistatud pasta (Parme -sani soust) , mida subsideeritakse koolipi imaprogrammiraames.

Allikas: Itaalia söökla.


35


40 Sellega seoses märgiti

1999. aasta hindamises,

et „juhtudel, kus piima

tarbitakse täiendava tootena,

langeb toetusprogrammi

mõjusus veelgi”.

41 Koolipiima ja koolipuuvilja

käsitlevates määrustes

nõutakse, et iga osaleva asutuse

peasissekäigujuurespeab olemavastav reklaamplakat.See samm

on kahtlemata positiivne, kuid

selle mõju on piiratud.

42 „… selleks et parandada

teadmisi piimatoodete

toiteväärtusest, on meetme

mõju olnud tõenäoliselt tühine.

See ei ole siiski uudis, pidades

silmas seda, et koolipiimatoetuse

meede ei anna rahalisi

vahendeid edendamiseks, vaid

see on oma olemuselt ainult

hinna subsideerimise meede.”

43 „Koolipiimatoetuse

programm võiks anda

lastevanematele vajalikku

teavet. Kuid kaubaautode

igapäevane saatmine

koolidesse ja õpetajatelt nõutav

lastevanemate sooritatud

maksete jälgimine osutub kalliks

teavitamise meetodiks.”

70. Esiteks, toodet ei esitleta sellisena, milleks ta on tegelikult mõeldud. Määratluse kohaselt on tema väärtus väiksem kui seda konkreetse ja-gamise puhul40. Teiseks, üldiselt ei teavitata toetuse saajaid program-mi olemasolust41 ehk sellest, et tootele on omistatud eriline staatus. Prantsusmaal ja Itaalias mõned koolide juhtajad isegi ei teadnud, et nende sööklaid subsideeriti.

p r o g r a m m i l p u u d u v a d h a r i v a d e e s m ä r g i d

71. I segi kui nähtavusk r i teer ium on tä idetud, e i p i isa a inult jaga-misest , et saavutada rahuldavaid har ivaid eesmärke.

72. Juba 1999. aasta hindamises ol i rõhutatud harimisega seondu-vaid puudusi programmis, mi l lega a inult pakut i soodushinda, k u i d v ä l i s t a t i e d e n d a v a d j a h a r i v a d m e e t m e d 4 2. 2 0 0 5 . a a s t a Ü h e n d k u n i n g r i i g i h i n d a m i s e s rõ h u t a t i s a m a 4 3. Pa l j u d a u d i t i a ja l inter v jueer i tud k innitas id kõnealust analüüsi , rõhutades e r i t i , e t p e a m i n e p õ h j u s , m i k s t ä i s k a s v a n u d e i t a r b i k ü l l a l -dasel t p i ima (vähemalt joogina) , se isneb pi ima imagos, seda probleemi e i o le programmi k avandamisel ar vesse võetud.

73. H o o l i m a t a n e n d e s t l e i d u d e s t k ä s i t l e t a k s e m ä ä r u s e s ( E Ü ) n r 6 5 7 / 2 0 0 8 a i n u l t p i i m a t o o d e t e k ä t t e s a a d a v u s t , e i n õ u t a e g a t o e t a t a t ä i e n d a v a t e m e e t m e t e k a s u t a m i s t . S e o s e s s e l -l e g a e i o l e m i t t e ü k s k i k ü l a s t a t u d l i i k m e s r i i k k e h t e s t a n u d s e l l i s t k o h u s t u s t e g a ü k s k i k ü l a s t a t u d a s u t u s r a k e n d a n u d tä iendavaid meetmeid.

36


74. K a h t l e m a t a o n l i s a k s k o o l i p i i m a p ro gra m m i l e l ä b i v i i d u d k a edendamiskampaaniaid. Sarnaselt kampaaniale „Tasty Bunch”44 k aasrahastab komisjon nõukogu määruses (EÜ) nr 3/2008 45 sä-t e s t a t u d e d e n d u s m e e t m e i d, m i l l e s t m õ n e d ü k s i k u d o n s e o -t u d p i i m a t o o d e t e g a j a s i h t r ü h m a k s o n l a p s e d 4 6. K a m i t m e s l i i k m e s r i i g i s l e i t u d t e i s t e l n ä i d e t e l o n k a h t l e m a t a p o s i t i i v -n e m õ j u. Ku n a m ä ä r u s e s ( E Ü ) n r 6 5 7 / 2 0 0 8 e i o l e s e l l i s t l a a d i meetmeid nõutud ega toetatud, s i is suurelt osalt ei sõltu need e n d i s e l t k o o l i p i i m a p ro g r a m m i s t e g a o l e s e o t u d n i m e t a t u d programmi mõjuga.

p u u d u v a d m ä r g i d p i k a a j a l i s e s T m õ j u s T T o i T u m i s h a r j u m u s T e l e

75. Täiendavate toetavate meetmete puudumisel ei ole isegi pärast mitut aastakümmet kestnud programmi mingeid märke sel lest, et programmil on olnud pikaajal ine mõju toetuse saajate toitu -mishar jumustele. Ts i taat 2005. aasta Ühendkuningr i igi h inda -misest : „E i o le se lge, et kool ipi ima programmidega tek itataks kest vat pi imatarbimise har jumust ”.

76. N e n d e s l i i k m e s r i i k i d e s , k u s a n d m e d o n k ä t te s a a d av a d, võ i b vastupidiselt näha, kuigi kõik muu on sama, et osalus sel l istes programmides vanusega järsult langeb. Programmi k asutami-s e l a l g k o o l i d e s e i o l e k e s k p i k a s p e r s p e k t i i v i s p i i s av a t m õ j u , et tagada rahuldav osalus järgnevatel aastatel . Pidades s i lmas s e d a , e t k o o l i p i i m a p ro gra m m e i s u u d a o s a l e j a i d i s e gi m õ õ -duk a aja jooksul säi l i tada, on üha usutavam, et tõenäol iselt e i o le programmil to i tumishar jumustele pik aaja l ist mõju.

44 Vt http://ec.europa.eu/

agriculture/tasty-bunch/

about/index_fr.htm, kus on link

koolipiima programmi lehel

„Drink it up”:

(http://ec.europa.eu/agriculture/

drinkitup/for_adults_fr.htm.)

45 Nõukogu 17. detsembri

2007. aasta määrus

(EÜ) nr 3/2008

põllumajandussaaduste

ja toodete teavitamis- ja

müügiedendusmeetmete

kohta siseturul ja kolmandates

riikides (ELT L 3, 5.1.2008, lk 1)

(eelarverubriik 05 02 10 01).

46 Sõnaselgeid viiteid koolipiima

programmile võis harva leida.

Vaatamata kõigele näitasid need

erandid siiski edusamme, kuna

1999. aasta hindamises oli esile

toodud igasuguse sünergia

täielik puudumine: „Uurimuse

peamine leid näitab, et peaaegu

mitte ühegi piimatoodete

edendamiskampaania puhul

ei olnud viidatud koolipiima

programmile.”

www.drinkitup.eu

MILK POWER!

European CommissionAgriculture and Rural Development

EU School Milk ProgrammeAllikas: http://www.drinkitup.europa.eu


37



nr 288/2009.

H A R I VAT E E E S M Ä R K I D E PA R E M K A S U TA M I N EKO O L I P U U V I L J A P R O G R A M M I S

77. Ku i gi k o o l i p u u v i l j a p ro gra m m i p i k a a j a l i s t m õ j u o n ve e l l i i g a vara hinnata, näib sel le lähenemisvi is olevat har ivate eesmär-k idega paremini kooskõlas.

78. E s i te k s , k õ i k i d e l a u d i te e r i t u d j u ht u d e l o l i p u u v i l j a j a g a m i n e er i l i se l t nähtav, avaldades tõenäol ise l t üha suuremat har ivat mõju. Osal ise lt o l i see nähtavus seotud programmi uudsusest tuleneva entusiasmiga, kuid sel le tagas ka asjaolu, et jagamine ol i korra ldatud just väl jaspool söök la id (vt punkt 54) .

79. Te i s e k s , e r i n e v a l t k o o l i p i i m a p r o g r a m m i s t o l i k o o l i p u u v i l j a programmil tänu er ivahendi le juba a lgusest peale vaja l ik ha-r iv mõõde. Kool ipuuvi l ja k äs i t levas määruses sätestatakse, et „Kool ide le puuvi l ja jagamise k avade tu lemusl ik k use tagami-s e k s o n va j a võ t t a k a a s n e va i d m e e t m e i d.” 4 7 j a k u i gi s e l l e s e i määrata konk reetselt meetmete rahastamist , seatakse toetuse saamise t ingimuseks nimetatud meetmete võtmine.

1 2 . S E L G I T U SN Ä I T E I D AU D I T I G A U U R I T U D K A A S N E VAT E S T M E E T M E T E S T

ο Puu- ja köögivilja tarbimise edendamist käsitlev haridusalane rändnäitus

ο Kooli peaukse juures asuv interaktiivne teabelett

ο Lapsevanemate vestlused arstide ja toitumisspetsialistidega

ο Kooli territooriumil asuv köögiviljaaed

ο Õppematerjal õpetajatele

38


80. Samal põhjusel toetatakse sünergiat määruses (EÜ) nr 3/2008 esitatud edendamismeetmetega, pak kudes võimalust täienda -vaks k aasrahastamiseks 48, mis kool ipi ima puhul puudub.

81. Pidades s i lmas k aasnevate meetmete võtmise kulus id, näi tas a u d i t s i i s k i , e t k u i g i p u u d u b e r i r a h a s t a m i n e j a r a h u l d a v a i d k aasnevaid meetmeid on raske määratleda, on tulemuseks er i -n e v a p õ h j a l i k k u s e g a m e e t m e d ( v t 1 3 . s e l g i t u s ) . S e e g a s a a b n ä h a , k a s p r a e g u k ä i v i t a t a v a d h a r i d u s a l a s e d p r o g r a m m i d osutuvad mõjusaks.

48 „Värske puu- ja köögivilja

tarbimise edendamine

on suunatud peamiselt

haridusasutustes viibivatele

lastele.”; „Esimeses lõigus

osutatud määr on 60% juhul,

kui puu- ja köögivilja tarbimise

edendamine on suunatud üksnes

ühenduse haridusasutustes

viibivatele lastele.” (Määruse

(EÜ) nr 3/2008 artikli 5 lõige 1 ja

artikli 13 lõige 2.)

1 3 . S E L G I T U SAU D I T I A J A L O L I K A S U T U S E L S U U R H U L K E R I N E VA I DK A A S N E VA I D M E E T M E I D

Itaalias esimesel aastal käivitatud paljunõudliku süsteemi raames pakuvad kaasnevaid meetmeid toodete jaotuse eest vastutavad piirkondlikud tootjaorganisatsioonid.

Saksamaal ja Prantsusmaal olid külastatud haridusasutused korraldanud mitu kaasnevat haridusalast puu- ja köögivilja ning üldist toitu käsitlevat üritust. Pidades eriti silmas kontrollimeetmetepuudu-mist, sõltusid need üritused kõnealusel etapil siiski kohaliku tasandi heast tahtest.

Poolas ei olnud külastatud haridusasutustes kaasnevaid haridusalaseid meetmeid veel võetud ega kavandatud (määruse üleminekut käsitlevate sätete kohaselt on sellised meetmed programmi esi-mesel aastal vabatahtlikud, kuid Poola ametiasutused olid ühepoolselt võtnud endale kohustuseks neid selles etapis rakendada).


39


82. Hoolimata välishindamise äärmiselt negati ivsetest järeldustest otsustas nõukogu 1999. aastal vastupidiselt komisjoni es ia lg-setele soovitustele jätk ata kool ipi ima programmi (vt punkt id 20–23). Vaatamata olukorra vähesele paranemisele leidis kont-rol l ikoda kümme aastat h i l jem, et kõnealusel a ja l tuvastatud tõsiste puuduste l ikvideerimiseks ei olnud tegelikke lahendusi le i tud.

83. Praegusel ajal on kool ipi ima programm suurel määral endiselt ebatõhus:

a ) Seoses oodatud lühiajal ise mõjuga (pi ima pakkumine kooli -des) le iab kontrol l ikoda, et programmi saavutused on väga pi i ratud.

i ) Toetuse madala määra tõttu on programm jätkuvalt vähe- atraktiivne ja selle tulemusel ei paku ta enamat kui tühi- mõju. Enamikul juhtudel oleksid subsideer itud tooted s ö ö k l a t o i t u d e s n i i g i s i s a l d u n u d võ i o l e k s i d t o e t u s e saajad neid tõenäol iselt ostnud isegi i lma toetust saa-mata (vt punkt id 38–52) .

i i ) Au d i t n ä i t a s , e t k u i g i m õ n e l i i k m e s r i i g i p i i m a t a s u t a jagamise otsuse tõttu on mõju olnud rahuldavam, ra-hastatakse sel l ist tüüpi jagamist praegu l i ik mesr i ik ide kuluk ate programmidega ja jagamisele ühenduse eel-ar vest antav rahal ine toetus on vähetähtis (vt punktid 60–63) .

b) Seoses eeldatud pik aaja l ise mõjuga (har iv) le iab kontrol l i - koda, et praegu ei võeta programmiga pi isavalt ar vesse ha-r idusalaseid eesmärke. Eelkõige ei toimu jagamine nähtaval v i i s i l ja mingeid muid konk reetseid har idusalaseid vahen-deid e i o le k asutusele võetud (vt punkt id 66–75) .

JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

40


84. Te ise l t poolt kontro l l ikoda s i i sk i le iab, et enamik k u kool ip i i-m a g a s e o n d u v a i d t u v a s t a t u d p u u d u s i o n t ä h e l e p a n d u d j a vä h e m a l t o s a l i s e l t o n k o m i s j o n n e i d k o o l i p u u v i l j a p ro gra m -m i k ava n d a m i s e l a r ve s s e võ t n u d. Ee l k õ i g e k a s u t at a k s e u u e s programmis ühtset jagamismudel i t , mil le kohasel t jagataksepuuvi l ja tasuta ja väl jaspool söök la id (vt punkt id 53–59) ning haridusalaste eesmärk ide saavutamise hõlbustamiseks on võe -tud k asutusele spets iaalsed vahendid (vt punktid 77–81) . Sel -l ine areng läheb s i i sk i l i iga k uluk aks n ing o lu l ine osa se l lest k a e t a k s e l i i k m e s r i i k i d e j a k o h a l i k e o m av a l i t s u s t e e e l a r ve s t . Kuigi uue programmi lõpliku mõjususe kohta on veel vara teha järeldusi , s i is lühi- ja pik aajal ised eesmärgid sel lega tõenäol i -selt saavutatakse. Uus programm näitab teatud määral , kuidas võiks kool ipi ima programmi parandada.

85. Kontrol l ikoda le iab s i i sk i , et mõlema programmi raames teh-tavate l praeguste l k ulutuste l on a inult p i i ratud mõju eelkõi -g e s e e t õ t t u , e t m õ l e m a l p r o g r a m m i l p u u d u b m e h h a n i s m , mis a i taks keskenduda pr ior i teetsete le va jaduste le (vt punk-t i d 2 7 – 3 7 ) . K o o l i p u u v i l j a p ro gra m m i p u h u l e s i t a t i k u l u t u s te ülemmääraks 500 mi l jonit eurot , kuigi lõpl ikuks kok kulepitud ülemmääraks jä i 90 mi l jonit eurot , kuid komis jon ol i eelkõige ar vamusel , et esmalt peab programm ennast õigustama. Kuna programm k äiv i tat i a l les hi l jut i , s i i s on l i iga vara seda aspekt i uuest i läbi vaadata (vt I V l i s a ) .


41


49 See tähendab, et peaks

uuesti kaaluma liikmesriigi-

või isegi ettevõtetepoolset

kaasrahastamist.

86. Võttes ar vesse nimetatud le idusid, on kontrol l ikoja peamised soovitused järgmised:

a) Pidades s i lmas kool ipi imatoetuse programmi väga väikest mõju, tu leks se l le jätk amise otsus s iduda t ingimusega, et tuvastatud puuduste parandamiseks vi idaks läbi põhjal ikud reformid. Otsuses tuleks rahvater visealaste eesmärk ide val -guses eelkõige võtta ar vesse toote tunnustatud toiteväär-t u s t . K u i p õ h j a l i k u d r e fo r m i d e t t e v õ e t a k s e , s i i s p e a k s i d need põhinema järgmistel k aalut lustel :

b) K u i k o o l i p i i m a p ro g r a m m i e e s m ä r g i k s o n k o o l i d e s t a r b i -tud pi ima koguse tegel ik mõjutamine, s i i s tu leks o lu l i se l t suurendada k i logrammi kohta antavat toetust , n i i et p i ima saaks jagada tasuta 49. Sel le soovitusega ei k aasne s i isk i ELi suurem toetus, va id otse vastupidi , see tähendaks vahen-dite suunamist k i tsamale s ihtrühmale, mis a i taks mõjusalt k aasa tühimõju probleemi lahendamisele. S ihtrühma mää-rat lemisel tu leks võtta ar vesse toitumisvajadusi .

c ) Seoses kool ipi ima programmiga tuleks võtta meetmeid sel-l e k s , e t p i i rat a t ü h i m õ j u, m i d a s e o s t at a k s e p i i m a j a g a m i-s e g a s ö ö k l ate s , t a g a d e s s a m a l a j a l k o o l i p i i m a p ro gra m m i maksimaalse nähtavuse.

d) Har idusalaste eesmärk ide suhtes tuleks anda paremini üht-lustatud hinnang k ahe programmiga k aasnevate meetmete osale ja tähtsusele. Kui nende meetmete tähtsus le iab k in-nitust , võiks uuest i k aaluda nende ELi -poolse k aasrahasta-mise abikõlbl ik kust .

e ) K ahe programmi vahel peaks olema suurem kooskõla ja sü-n e rgi a s e l l e k s , e t ü l d i s e l t t a g a d a to i t u m i s t k ä s i t l e v j ä r j e -pidev ja üht lustatud lähenemisvi is n ing mõjus haldamine.

42


87. L isaks annab kontrol l ikoda järgmised soovitused:

a) P i d a d e s s i l m a s p r o g r a m m i d e t u l e m u s l i k k u s e m õ õ t m i s e ra h u l d ava s ü s te e m i p u u d u m i s t ( v t p u n k t i d 2 4 – 2 6 ) , t u l e k s parandada tulemusl ik kuse kontrol l imehhanismi se l leks, et paremini järgida f inantsmääruses sätestatud nõudeid.

b) Tuleks jätkata l ihtsustamismeetmete võtmist ja toetada häid tavasid eesmärgiga hõlbustada programmide rakendamist .

c ) K u l u d e k o r r e k t s u s e g a ( v t I I l i s a ) s e o t u d k ü s i m u s i t u l e k s v õ i m a l u s e k o r r a l l a h e n d a d a k o o s k õ l a s l i h t s u s t a m i s e g a , pöörates er i l i s t tähelepanu kontrol l ide kulusääst l ik kusele.

I a u d i t i k o d a , m i d a j u h i b k o n t r o l l i k o j a l i i g e O l a v i A L A - N I S -S I L Ä , v õ t t i s k ä e s o l e v a a r u a n d e v a s t u 1 3 . j u u l i 2 0 1 1 . a a s t a koosolekul Luxembourgis .

K o n t r o l l i ko j a n i m e l

p r e s i d e n tVítor Manuel da S I LVA C A L D E I R A


43


KO O L I P I I M A J A KO O L I P U U V I L J A P R O G R A M M I D E V Õ R D LU SI L I S A

Koolipiim Koolipuuvili

AbikõlblikudtootedMäärusesloetletudpiimjapiimatooted(piim,maitsestatudpiim,jogurt,juustjne)

Puu-jaköögivili(sealhulgastöödeldudtoitilmasuhkrut,rasva,soolavõimagusaineidlisamata)

EesmärgidTurg Aidatastabiliseeridaturgu/ÜPPüldeesmärgid

Toitjatervis

Lühiajaline:lisadalastetoidulaualetervislikketooteidPikaajaline:haridusalane,edendadapikaaegseidtervislikketoitumisharjumusi

Programmistruktuur Rahalinetoetuspiimasoodushinnagamüümiseks/puuviljajagaminekoolides

Toetusesihtrühm Korrapäraseltharidusasutusteskäivadlapsed

ToetusesaajadHaridusasutused,tarnijad,haridusametkonnadvõivahendusorganid,misonloodudkonkreetseltselleks otstarbeksVastutavadriiklikudametiasutusedpeavadtaotlejadeelnevaltheakskiitma

Avalikustamine Reklaamplakatidharidusasutustepeasissekäigujuures

Toetusemäär/abikõlblikudkulud

Makseteskaalatooteliikidekaupa(võrdlusbaas18,15eurot/100kgpiimakohta)

Jagatudtoodetemaksumusekaasrahastamine(50–75%)(+teatavadkaasnevadkulud)

Kastoetusesaajadosalevadrahaliselt?

ELitoetusonpiisavainultmüügihinnaalandamiseksKuitäheldatitasutajagamist,sõltusseetäiendavastrahastamisest

Määrusestehaksetasutajagamiseettepanek,kuid ei nõutaseda.Soodushinnagamüügijuhtumeideitäheldatud,kuidlapsevanemadvõivadkaudseltrahastadaosamaksumusest.

Kuidastehaksetootedlastelekättesaadavaks?

SoodushinnagamüükklassiruumidesvõikoolipoesTasutajagamineklassiruumisPiimatootedsisalduvadsööklatoidus

Tasutajagamineväljaspoolsöögiaegu(sööklasjagamineonlubatudainultjuhul,kuiliikmesriiksuudabtõestadalisandväärtust–tegelikultsedakasutatudeiole)

Eelarveülemmäär

Eelarveülemmäärpuudub.Määruse(EÜ)nr657/2008artiklis5onsiiskisätestatudsubsideeritavmaksimumkogus0,25liitritkoolipäevajakorrapäraseltkohalkäivaõpilasekohta.Selliseülemmääranitaotlejadtavaliselteijõua.

90miljoniteurot

Osalustingimusedkoolidele

Ei Liikmesriigiriiklikstrateegia

Kaasnevadmeetmed EiKohustuslik;peetaksevägaoluliseksProgrammeihõlmakorraldamistjarahastamist.

44


I I L I S A

KO O L I P I I M

M Ä Ä R U S E TÕ LG E N D A M I S E S T T I N G I T U D P R O B L E E M I D

1. Lastesõimedeabikõlblik kus : er inevuste tõttu, mis on t ingitud määruse tõl -k imisest ja tõlgendamisest , e i o lnud lastesõimed Prantsusmaal abikõlbl ikud k uni aastani 2008 1. Lastesõimed e i o le veel abikõlb l ik ud I taa l ias ja Poolas , kuid on abikõlbl ikud Saksamaal , Roots is ja Ühendkuningr i igis 2.

Kuigi lastesõimed on selgesõnal ise l t loetud abikõlbl ikuks mõne l i ik mesr i igi tõlke alusel, e i saa neid lugeda määruse toetuse saajate määratluse kohaselt „õpi lasteks”, kes k äivad korrapäraselt „har idusasutustes”. Külastatud r i ik ides on üldiselt need terminid lastesõimede suhtes ebakohased.

2. Kohalikeametiasutuste„haridusametiteks”tunnistamine : määruses (EÜ) nr 657/2008 on esitatud abikõlblike taotlejate neli kategooriat. Kategooria b) a l l o n a b i k õ l b l i k e k s p e e t u d k a k o h a l i k k e a m e t i a s u t u s i , m i s m o o d u s t a v a d paratamatult tar v i l iku programmi osa pal judes l i ik mesr i ik ides. Kuigi eelmi-se määruse prantsuskeelses ja i taal iakeelses vers ioonis määrat letakse seda k ategoor iat la iemalt ( „ l e p o u v o i r o r g a n i s a t e u r e f f e c t u a n t l a d e m a n d e d ’a i d e” / „ l ’a m m i n i s t ra z i o n e r e s p o n s a b i l e” ) , k asutatakse määruses (EÜ) nr 657/2008 standardset terminit „har idusamet ”. Tek ib aga küsimus, k as kohal ik ke ameti -asutusi võib kõik ides l i ik mesr i ik ides jur i id i l i se l t lugeda „har idusametiteks”.

1 Määruse prantsuskeelses versioonis on komisjoni määruse (EÜ) nr 2707/2000 artikli 2(1)(a) (EÜT L 311, 12.12.2000, lk 37)

varasem termin „écoles maternelles” asendatud terminiga „crèches ou autres établissements d’éducation préscolaire” (Määruse (EÜ)

nr 657/2008 artikkel 2).

2 Teistes asjakohastes keeleversioonides ei ole terminit muudetud – „nursery (school)” (inglise keel), „scuola materna” (itaalia

keel), „przedszkola” (poola keel), „Kindergarten” (saksa keel), „förskola” (rootsi keel). Neid termineid on tähenduse mõttes siiski

erinevalt tõlgendatud.

KO M I S J O N I L E S A A D E T U D K U LU D E KO R R E K T S U S T K Ä S I T L E VAT ETÄ H E L E PA N E K U T E KO K K U V ÕT E


45


3. To e t u s e m ä ä ra s t s ö ö k l a t e l e : m ä ä r u s e s n õ u t a k s e, e t l i i k m e s r i i g i d p e av a d t a g a m a „ a b i s u m m a k a j a s t u m i s e a b i s a a j a m a k s t u d h i n n a s” 3. S e l l i s e k l a u s l i l i s a m i n e o l i o l u l i n e s e l l e k s , e t t a g a d a to e t u s e te g e l i k j õ u d m i n e vä l j a va l i -tud toetuse saajateni . Kui söök lad ja lastesõimed võtavad toetuse saajatelt k indlamääral ist ühekordset tasu, s i i s se l l i s t nõuet prakt i l i se l t e i kontrol l i ta ja seega on seda väga sagel i raske tõestada.

4. Kohapealsedkontroll idl i ik mesriik ides : komisjoni ja ühe l i ik mesr i igi vahel on algatatud õigusl ik menetlus seoses l i ik mesr i igi kohapealsetele kontrol l i -dele es i tatavate nõuete tõlgendusega (eelkõige seoses mõistetega e e l ko n t -r o l l ja j ä r e l ko n t r o l l ) . Audit iga le i t i s i i sk i , et te ised l i ik mesr i igid tõlgendavad neid mõisteid er inevalt . Ühtse lähenemisvi is i tagamiseks tuleks pidada kõi -k ide poolte vahel is i konsultats ioone.

Pidades s i lmas as jaolu, et k aks määrust on ü ld ise l t se l les suhtes sar nased, keht ib sama väide k a kool ipuuvi l ja programmi kohta .

K Ü L A S TAT U D L I I K M E S R I I K I D E S AVA S TAT U D KO N K R E E T S E DP R O B L E E M I D

5. Mõned näited es i letoodud probleemidest mitmes l i ik mesr i igis :

a) Audit iga avastati puudusi ühe l i ik mesr i igi kontrol l isüsteemis. Mõne kont -rol l i kohta puudusid dokumendid, teistel juhtudel ei sobinud inspektorite töö dek lareer itud koguste üksik asjal ikuks kontrol l imiseks ja ühel juhul e i o lnud dek lareer i tud koguseid põhjendatud.

b) Ü h e s t e i s e s l i i k m e s r i i g i s v a j a b p e a m i s e t o e t u s e t a o t l e j a h e a k s k i i t m i s e õigusl ik alus k innitamist, kuna taotleja ei vasta otseselt määruses esitatud ametl ikele t ingimustele.

3 Määruse (EÜ) nr 657/2008 artikli 14 lõige 1.

I I L I S A

46


c ) K o l m a n d a s l i i k m e s r i i g i s o l i d h a r i d u s a s u t u s te j a k o h a l i k e o m ava l i t s u s te taot lused sagel i koostatud ostustat is t ik a a lusel , mi l le õ igsust taval i se l t kontrol l ide a ja l e i kontrol l i tud. L isaks o l i abikõlbmatute toetuse saajate tarbitud koguste mahaar vamised sagel i tehtud subjekt i ivse l v i i s i l , mi l le õ igsust o l i raske kontrol l ida .

d) Vi imases l i ikmesri igis ei olnud üheksast külastatud haridusasutusest seits-mes paigaldatud määruses nõutud rek laamiplak at i t .

KO N T R O L L I D E G A S E O N D U V TÖ Ö KO O R M U S

6. Praeguse korra kohaselt on ni i ametiasutustel kui k a taotlejatel olul iselt suur töökoormus , ehkk i sageli on tegemist väga väikeste summadega (vt eelkõige punkt id 42–45 ja 8 . s e l g i t u s ) .

7. S eega peab es i letõstetud probleemide lahendamise l p idama meeles kont-rol l ide kuluefekt i ivsust ja määruses sätestatud nõudeid.

KO O L I P U U V I L I

8. Kool ipuuvi l ja programmi raames tegid l i ik mesr i igid oma es imesed maksed a l les 2010. aasta a lguses ja seega on järe levalve - ja kontro l l i süsteemi mõ -j u s u s t ve e l l i i g a v a r a h i n n a t a . M ä ä r u s e t õ l g e n d a m i s e l av a s t a t i s i i s k i m i t u konk reetset probleemi. Need on esi le toodud al l järgnevates punktides 9–11.

9. Ko o l i p u u v i l j a t a r n e l e p i n g u t e l a h u t a m a t u k s o s a k s o l e v a t e k a a s n e v a t em e e t m e te ra h a s t a m i n e : ühes l i ik mesr i ig is rakendat i programmi üheainsa k aasnevaid meetmeid s isa ldava hankemenetluse a lusel . Kuigi määruse (EÜ) nr 288/2009 ar t ik l i 5 alusel on need meetmed ELi k aasrahastamiseks abikõlb-matud, le i t i audit iga , et need moodustas id olul ise osa pak kumuse mahust .

I I L I S A


47


10. Kvantitatiivselt ningkvalitatiivselt rahuldavakaasnevameetmemäärat-lus onmäärusetähendusesraske : mitte üksk i kolmest külastatud l i ik mes-r i igist ei olnud seda probleemi veel lahendanud või teinud otsust kontrol l ide ja sankts ioonide as jakohase süsteemi raamist iku kohta .

11. „ Ku l u d e” k a a s r a h a s t a m i n e : m ä ä r u s e s o n e t t e n ä h t u d k o o l i d e l e t o o d e t ej a g a m i s e k u l u d e k a a s r a h a s t a m i n e . S e l l i n e k l a u s e l o n o t s e s e l t a s j a k o h a -n e , k u i t o e t u s t m a k s t a k s e o s t j a l e ( k o o l v õ i k o h a l i k u o m a v a l i t s u s e v o l i - kogu Prantsusmaal) . Kui aga toetust makstakse tarni ja le (Saksamaal, I taal ias j a Po o l a s ) , e i o l e m ä ä r u s e s s äte s t at u d m õ i s te „ k u l u d ” o t s e s e l t a s j a k o h a n e, kuna toetuse määra saab ar vutada a inult müügihinna a lusel , mis t ingimata s isa ldab k asumimarginaal i .

I I L I S A

48


I I I L I S A

1. 2 0 0 5 . a a s t a l t e h t i Ü h e n d k u n i n g r i i g i s I n g l i s m a a l E L i k o o l i p i i m a t o e t u s e l e t ä i e n d a v a r i i k l i k u t o e t u s e a n d m i s t k ä s i t l e v h i n d a m i n e. N i m e t a t u d h i n d a-mises k äs i t let i a inult p i ima soodushinnaga müümist ega hõlmatud r i ik l ik ku programmi, mi l le a lusel jagat i tasuta pi ima laste le vanuses kuni v i i s aastat (vt punkt 8 ja 61) .

2. S e l l e u u r i m u s e j ä re l d u s te s h i n n at i m e e d e t k r i i t i l i s e l t e b atõ h u s a k s n i n g k a ebamõjusaks. Eelkõige toodi hinnangus esi le programmi madal l isandväär tus ja suured halduskulud ning asjaolu, et subsideeritud pi imahind on õpilastele poehinnast k al l im.

3. Aruandes järe ldat i , et r i ik l ik tä iendav toetus e i taganud sel le raha eest või-mal ikult suur t väär tust ja se l les soovitat i va l i tsusel maksmine lõpetada:

„1) Kuna täiendav r i ik l ik toetus põhjustab suuri halduskulusid ja laste ter vi -sele on sel lest vähe k asu, s i i s peaks Ühendkuningr i igi val i tsus k aaluma toetuse maksmise lõpetamist . […] .

2) Võ t te s a r ve s s e E L i k o o l i p i i m ato e t u s e p ro gra m m i k u l u s i d j a k a s u n i n g koolidele subsideeritud pi ima k ättesaadavaks tegemise programmi nõr -k a otstar bekohasust , peaks Ühendk uningr i igi va l i tsus Euroopa Komis -joniga arutelu k äigus k aaluma ELi kool ip i imatoetuse programmi lõpe -tamist […]

[ … ] Ku i t ä i e n d av r i i k l i k to e t u s j a võ i b - o l l a k a E L i k o o l i p i i m ato e t u s e p ro g -ra m m t u l e k s l õ p e t a d a , võ i k s va l i t s u s t h u v i t a d a m u u d m e e t m e d s e l l e k s , e t edendada piima tarbimist noor te hulgas. Me ar vame, et laiaulatusl ikud kooli- p i i m a p ro gr a m m i d e i o l e r i i k l i k e v a h e n d i te m õ i s t l i k k a s u t a m i n e j a s e e o n põhjendatud vaid k itsa suunit lusega programmide puhul. Me soovitame sel-l i s te p ro gra m m i d e ra a m e s j a g a d a p i g e m t a s u t a k u i te at u d h i n n a g a p i i m a , kuna tõenäol ise l t on pal ju odavam hal lata programme, kus õpetajad e i pea kontrol l ima lastevanemate soor i tatud makseid.”

KO K K U V ÕT E Ü H E N D K U N I N G R I I G I 2005. A A S TAVÄ L I S H I N D A M I S E S T, M I L L E S K Ä S I T L E TA K S E E L iKO O L I P I I M ATO E T U S E L E A N T U D TÄ I E N D AVAT R I I K L I K K UTO E T U S T I N G L I S M A A L


49


4. H indamise tegi kesk konna, to idu ja maaelu ministeer iumi le (Defra) Lo n d o n E co n o m i c s koostöös dr Susan Newiga ja se l le tä ie l iku tekst iga saab tut vuda veebi lehel

http://www.defra.gov.uk/evidence/economics/foodfarm/evaluation/schoolmilk/ful l repor t .pdf

I I I L I S A

50


I V L I S A

A LG U S O L I PA L J U E B A L E VA M …

1. Võrreldes ette nähtud 90 mil joni euroga es imesel õppeaastal4, makst i õppe -aastal 2009/2010 välja vaevu 33 mil jonit eurot. Asjassepuutuvatest l i ikmesri i -k idest suut is a inult I taal ia rakendada programmi vastavalt oma strateegiale (vt j o o n i s ) .

h t t p : / / a r c h i v e . d e f r a . g o v. u k / e v i d e n c e / e c o n o m i c s / f o o d f a r m / e v a l u a t i o n /schoolmi lk/Ful l repor t .pdf

KO O L I P U U V I L J A P R O G R A M M I E B A L E V A LG U S

4 2010. aasta eelarve põhines eeldusel, et kogu eraldatud summa ka kulutatakse (sellest kaks kolmandikku eelarveaastal 2010).

E E L A R V E E R A L D I S T E J A K U LU T U S T E V Õ R D LU S Õ P P E A A S TA L 2009/2010( M I L J O N I T E U R OT )

0

5

10

15

20

25

DE IT FR PL ES RO PT Muud riigid

Eelarveeraldised 2009/2010 Kulutused kuni 30. november 2010



51


2. S el l i sed es ia lgsed tu lemused näi tavad, et komis jon ol i rea l i s t l ik ul se isuko-h a l , k u i t a s o ov i t a s Eu ro o p a Pa r l a m e n d i e s i t at u d e e l a r ve vä h e n d a m i s t 5, j a komis joni enda programmi a lustamise prognoosid ol id l i iga opt imist l ikud.

3. Külastatud r i ik idest :

a) Po o l a s o l i d v i i v i t u s e d t i n gi t u d h a l d u s a l a s te s t t a k i s t u s te s t j a a s j a o l u s t , et l i ik mesr i igi rakenduseesk ir jade a lusel o l i es ia lgu raske le ida tarni ja id.

b) S a k s a m a a l h i l i n e s p ro gra m m i a l g u s s e o s e s k a a s ra h a s t a m i s t k ä s i t l e v a te läbirääk imistega r i igi va l i tsuse ja pi i rkondade vahel .

c ) Pr a n t s u s m a a l o l i a l g u s a e g l a n e , k u n a k a a s r a h a s t a m i s e l e i d m i s e g a o l i raskusi . R i ik l iku k aasrahastamise puudumise tõttu sõltub iga har idusasu -t u s e p ro gra m m i s o s a l e m i n e k o h a l i k u l t a s e m e l ra h a s t a m i s e s t ( t ava l i s e l t kohal iku omaval itsuse vol ikogu) . Täiendav rahastamine kohal ikul tasemel on s i iani o lnud problemaat i l ine.

… K U I D H U V I P R O G R A M M I VA S T U O N E N D I S E LT S U U R

4. Ühendkuningri igis on mitteosalemise peamiseks põhjuseks asjaolu, et pal ju-nõudl ikum tasuta jagamise r i ik l ik programm juba toimib (44 mi l jonit naela aastas a inult I ngl ismaa kohta) .

5. Peaaegu kõik ja l es inevate suur te v i iv i tuste põhjuseks näis o levat tasak aalu puudumine k ahe as jaolu vahel , mi l leks o l id ühelt poolt pol i i t i l ine toetus ja e n t u s i a s m p ro j e k t i k i i re k s a l u s t a m i s e k s n i n g t e i s e l t p o o l t m i t m e p a r t n e r i prakti l ine suutmatus k äivitada projekti vastavalt ajak avale. Komisjoni vastu -võetud ajak ava tõttu e i o lnud l i ik mesr i igid kuni juul ini 2009 teadl ikud nei le per ioodil 2008–2009 tehtud eelar veeraldistest , samas kui programmi sujuval to imimisel teeb komis jon otsuse eelneva aasta 31. mär ts iks.

5 Esialgselt oli parlament teinud ettepaneku 500 miljoni suuruse eelarve kohta. Lõpuks jõuti kokkuleppele komisjoni pakutud

90 miljoni euro suuruse eelarve suhtes. Komisjon oli eelkõige arvamusel, et programm peab ennast kõigepealt õigustama

väiksemas ulatuses.

I V L I S A

52


I V L I S A

6. Ku i gi n e e d v i i v i t u s e d o n e d a s i l ü k a n u d k a p ro gra m m i e e l d a t av a t m õ j u , e i t ä h e n d a s e e , e t h u v i p r o g r a m m i v a s t u p u u d u b. S e a l , k u s p r o g r a m m j u b a toimib, saadakse es imesi posit i ivsed tulemusi ja 14 osalevat l i ik mesr i ik i on õppeaastaks 2010/2011 oma eelar veprognoosi suurendanud 6.

7. Kõige tõenäol isemalt p i i rab lähitulevikus osalust a inult EL i või l i ik mesr i igi eelar vest saadavate vahendite k ättesaadavus.

6 Kuna liikmesriigid ei suutnud hinnata oma esimese aasta vajadusi, siis ei ole veel võimalik kindlaks teha, kas kõnealused uued

eelarvetaotlused osutuvad realistlikumaks.


5353


KOMISJONI VASTUSED

KOKKUVÕTE

I.–I I I .E u r o o p a k o o l i p i i m a j a k o o l i p u u v i l j a p r o g -r a m m i g a p ü ü t a k s e e r g u t a d a l a p s i t a r b i m a ter v is l ik ke pi imatooteid ning pi isavas kogu-ses puu- ja köögiv i l ju . L isaks oma toi tumis-a l a s e l e o l e m u s e l e o n n i m e t a t u d p r o g r a m -mid har ivad, ergutades omandama varajases e a s te r v i s l i k k e e l u v i i s e j a k i n d l a i d s ö ö m i s -h a r j u m u s i , m i s u u r i n g u te k o h a s e l t s ä i l i va d k a e d a s p i d i s e s e l u s . M õ l e m a d p ro gra m m i d a i t a v a d s e e g a v õ i d e l d a k a l a s t e r a s v u m i -s e g a . L i s a k s s e l l e l e a i t a v a d n a d t a r b i m i s t e d e n d a d e s p a r a n d a d a a s j a o m a s t e t o o d e t e turu tasak aalu.

K o o l i p i i m a p r o g r a m m i l ä b i v a a t a m i s e l 2008. ja 2009. aasta l to imus ulatus l ik kon-sulteer imine, mis hõlmas kõik i l i ik mesr i ike, nõukogu, Euroopa Par lament i ja er i s idus-rühmi , sh muid komis joni ta l i tus i , tööstus -haru, programmis osalevaid er i ettevõtteid n i n g s a m u t i õ p e t a j a i d , l a p s e v a n e m a i d j a õpi las i . Konsulteer imise k äigus es i tat i süs-t e e m i ü l d i s e k s t õ h u s t a m i s e k s k a s u l i k k e e t te p a n e k u i d, m i d a k o m i s j o n võ t t i s p ro g -rammi läbivaatamisel ar vesse.

K o n s u l t e e r i m i s e j a k o o l i p i i m a p r o g r a m m i ü l d i s e l ä b i v a a t a m i s e e d u n ä i t a s , e t k õ i k as jaosal ised on kõnealusest meetmest väga h u v i t a t u d j a l i i k m e s r i i g i d t o e t a v a d s e d a k indla l t .

54


S a m a k e h t i b k a k o o l i p u u v i l j a p r o g r a m m i k o h t a . E u r o o p a P a r l a m e n t k i n n i t a s o m a 8 . m ä r t s i 2 0 1 1 . a a s t a re s o l u t s i o o n i s te r v i - s e a l a s e e b a v õ r d s u s e v ä h e n d a m i s e k o h t a E L i s 1 u l a t u s l i k k u t o e t u s t j a k u t s u s k o m i s-j o n i ü l e s „ [ … ] ro h k e m k a s u t a m a Ü P P r a a -mes a lgatatud tõhusaid programme (tasuta p i ima ja puuvi l jade jagamine õppeasutus-t e s [ … ] ) ”, e t s o o d u s t a d a m i t m e k e s i s t j a k val i teetset to i tumist .

V.Kool ipi ima programmi puhul la iendat i ter-v i s h o i u a s u t u s t e g a p e e t u d a r u t e l u l e j ä r g -n e n u d 2 0 0 8 . a a s t a l ä b i v a a t a m i s e k ä i g u s abikõlbl ike pi imatoodete loetelu. L i ik mes-r i igid võivad abikõlbl ike toodete loetelust tooteid vabalt val ida .

Kool ipuuvi l ja programmi puhul tu leb abi -k õ l b l i k u d t o o t e d k o k k u l e p p i d a k o o s t ö ö s r i ik l ike ter v ishoiuasutustega.

VI.K o o l i p i i m a p ro g r a m m i o n v i i m a s e k ü m n e a a s t a j o o k s u l m i t u k o r d a l ä b i v a a d a t u d ; neist v i imaste, 2008. ja 2009. aastal to imu -n u d l ä b i v a a t a m i s t e e e s m ä r k o l i e e l k õ i g e p r o g r a m m i t õ h u s t a m i n e . L ä b i v a a t a m i s t e ra a m e s k o r ra l d at u d ü l d s u s e g a k o n s u l te e -r i m i n e n ä i t a s , e t k u i g i a b i o n s u h t e l i s e l t v ä i k e , o n l i i k m e s r i i k i d e j a s i d u s r ü h m a d e huvi programmi vastu üldisel t suur.

a) K o o l i p i i m a p ro gra m m e rg u t a b l i i k m e s-r i ike sel les osalema ja juhib tähelepanu t o o d e t e t o i t e v ä ä r t u s e l e . K u i g i E L i a b i o n p i i r a t u d , v õ i b s e l l e l e l i s a d a r i i k l i -kud toetused, nagu mitu l i ik mesr i ik i on juba te inud.

K o m i s j o n e i n õ u s t u k o n t ro l l i k o j a m ä r -kustega tühimõju ulatuse kohta .

K o m i s j o n l e i a b, e t p ro gra m m i v i i m a s e l l ä b i v a a t a m i s e l v ä h e n d a t i o h t u , m i s o n seotud toodete jagamisega söök lates.

b) S u b s i d i a a r s u s e p õ h i m õ t t e k o h a s e l t o n l i i k m e s r i i g i d k o h u s t a t u d r a k e n d a m a p r o g r a m m i v a s t a v a l t E L i t a s a n d i l s ä -testatud raamist ikule. Pal judes l i ik mes -r i i k i d e s v õ i b l e i d a n ä i t e i d k o o l i p i i m a programmiga seotud har idusalasest te -gevusest ja edendusmeetmetest .

L i s a k s m u u d e t i 2 0 0 8 . a a s t a l ä b i v a a t a -m i s e k ä i g u s o l u l i s i s ä t t e i d , m i s k ä s i t -l e v a d t e a t av a i d p i i m a j a p i i m a t o o d e t e k asutusvi ise toiduvalmistamisel, et too-te d o l e k s i d õ p i l a s te l e n ä ht ava d j a ä ra-tuntavad n ing programm sä i l i taks oma har iva ise loomu.

Lisaks sel lele tuleb programmis osaleva-te haridusasutuste peasissekäigu juurde paigaldada plak at .

KOMISJONI VASTUSED

1 Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2011. aasta resolutsioon

tervisealase ebavõrdsuse vähendamise kohta ELis (2010/2089(INI),

punkt 63.


5555


VII .K o m i s j o n i l o n h e a m e e l , e t k o n t r o l l i k o j a ar vamus kool ipuuvi l ja programmi kohta on üldiselt posit i ivne.

2012. aastal avaldatakse kool ipuuvi l ja progra m m i h i n d a m i s e t u l e m u s e d j a a l u s t at a k s e kool ipi ima programmi hindamist .

VII I . a)K o m i s j o n e i n õ u s t u k o n t r o l l i k o j a h i n n a n -guga kool ipi ima programmi puhul k indlaks- tehtud puuduste ulatuse kohta .

N a g u e e s p o o l j u b a n i m e t a t u d , v a a d a t i k o o l i p i i m a p r o g r a m m l ä b i 2 0 0 8 . j a 2 0 0 9 . a a s t a l . S e l p u h u l a l g a t a t u d u l a t u s l i k u ü l d - s u s e g a k o n s u l t e e r i m i s e k ä i g u s e s i t a t i k a s u l i k k e e t t e p a n e k u i d s ü s t e e m i ü l d i - seks tõhustamiseks.

K o n s u l te e r i m i s e j a k o o l i p i i m a p ro gra m m i ü l d i s e l ä b i v a a t a m i s e e d u n ä i t a s , e t k õ i k a s j a o s a l i s e d o n m e e t m e s t vä g a h u v i t at u d ja l i ik mesr i igid toetavad seda k indla l t .

VII I . b)P i i m a j a p i i m a t o o d e t e t a s u t a j a g a m i n e s u u r e n d a b k a h t l e m a t a t a r b i m i s t , k u i d e i t a g a s e d a , e t p r o g r a m m m u u t u b tõhusamaks.

K u i k e h t e s t a d a k õ i g i l e l i i k m e s r i i k i d e l e k i n d l a d e e s m ä r g i d , v õ i b t e k k i d a o h t , e t programmi rakendamisega seotud haldus-k o o r m u s s u u re n e b j a l i i k m e s r i i g i d l o o b u -va d progra mm ist , mi s väh en da ks o l u l i s e l t se l le tõhusust .

VII I . c )Komis jon le iab, et 2008. aasta l kool ip i ima p r o g r a m m i l ä b i v a a d a t e s j u b a v ä h e n d a t i s ö ö k l a t e g a s e o t u d t ü h i m õ j u e f e k t i o h t u , j ä t t e s p r o g r a m m i s t v ä l j a t e a t a - v a d p i i m a j a p i i m a t o o d e t e k a s u t u s - v i is id toiduvalmistamisel .

Kui subs ideer i tud toodete jagamine söök -l a t e s p r o g r a m m i s t v ä l j a j ä t t a , e e l k õ i g e t e a t a v a t e s l i i k m e s r i i k i d e s , k u s j a g a m i n e t o i m u b t a v a p ä r a s e l t j u s t s e l v i i s i l , s i i s v õ i b k o o l i p i i m a p r o g r a m m i s o s a l e j a t e ar v väheneda.

L i s a k s o n s e o s e s k o o l i p i i m a p r o g r a m m i n ä h t a v u s e g a m ä ä r u s e ( E Ü ) n r 6 5 7 / 2 0 0 8 ar t ik l i s 16 sätestatud, et programmis osa -l e v a t e h a r i d u s a s u t u s t e p e a s i s s e k ä i g u juurde tuleb paigaldada plak at . Sama keh -t ib k a kool ipuuvi l ja programmi kohta .

VII I . d)K o o l i p u u v i l j a p r o g r a m m i h i n d a m i n e, m i s o n k a v a n d a t u d 2 0 1 2 . a a s t a k s , a n n a b võ i -m a l u s e h i n n a t a k õ n e a l u s e p r o g r a m m i j a k a a s n e v a t e m e e t m e t e t õ h u s u s t . S a m u t i k a v a t s e t a k s e 2 0 1 2 . a a s t a l a l u s t a d a k o o l i -pi ima programmi hindamist .

VII I . e)L i i k m e s r i i g i t a s a n d i l o n j u b a v õ i m a l i k , e t m õ l e m a p r o g r a m m i j u h t i m i s e l t e k i b koostoime.

L isaks sel le le võib mõlema programmi hin -damisel se lguda, k as k a muud koostoimed on võimal ikud ja kohased.

SISSEJUHATUS

3.K o o l i p i i m a p r o g r a m m i k a k s e e s m ä r k i – turu stabi l i seer imine ja to i tumisalane ees-m ä r k – o n v a s t a v a l t a s j a o m a s t e E L i m ä ä -ruste põhjendustele te ineteisega seotud.

1. selgitusV t vastus punkt i le 3 .

KOMISJONI VASTUSED

56


AUDITIULATUSJALÄHENEMISVIIS

15.Kool ipi ima programmi puhul la iendat i ter-v i s h o i u a s u t u s t e g a p e e t u d a r u t e l u l e j ä r g -n e n u d 2 0 0 8 . a a s t a l ä b i v a a t a m i s e k ä i g u s abikõlbl ike pi imatoodete loetelu. L i ik mes-r i igid võivad abikõlbl ike toodete loetelust tooteid vabalt val ida .

Kool ipuuvi l ja programmi puhul tu leb abi -k õ l b l i k u d t o o t e d k o k k u l e p p i d a k o o s t ö ö s r i ik l ike ter v ishoiuasutustega.

19.I I l i sas es itatud kontrol l ikoja märkustele on vastanud või nendele vastamisega tegele -vad komis joni ta l i tused. V t I I l i sas es i tatud üks ik as ja l ikud vastused.

MÄRKUSED

20.Pärast 1999. aasta hindamist on kool ipi ima p ro gra m m i m i t u k o rd a l ä b i va a d at u d. Vi i -m a s t e , 2 0 0 8 . j a 2 0 0 9 . a a s t a l t o i m u n u d läbivaatamiste eesmär k o l i ee lkõige prog-r a m m i tõ h u s t a d a . Te h t i j ä rgm i s e d p e a m i -sed muudatused:

— l a i e n d a t i a b i k õ l b l i k e t o o d e t e l o e t e l u , et õpi laste le o leks k ättesaadav suurem val ik ter vis l ik ke pi imatooteid. Komisjon võtt is ar vesse l i ik mesr i ik ide taot lus i ja samuti teatavaid ter v ishoiunõudeid (nt s ä t e s t a t i m a k s i m a a l n e l i s a t u d s u h k r u s isa ldus) ;

— k e s k k o o l i d e l e a n t i s a m a s u g u n e õ i g u s programmis osaleda nagu muudele ha-r i d u s a s u t u s t e l e ( v a re m võ i s n a d p ro g-rammist väl ja jätta) ;

— k e h t e s t a t i p i i r a n g u d t o o d e t e t o i t u d e s k asutamisele: tooted peavad olema õpi-lastele selgelt nähtavad ja äratuntavad;

— l i h t s u s t a t i t a o t l u s m e n e t l u s e g a s e o t u d haldusnõudeid;

— selgitati ja l ihtsustati kontroll imenetlusi ;

— k e h t e s t a t i k o o l i p i i m a p l a k a t i n õ u e , e t üldsus oleks teadlik ELi toetusest ja programmist endast .

K o o l i p i i m a p r o g r a m m i u u s h i n d a m i n e o n k avandatud 2012. aastaks.

22.K o nt ro l l i k o j a n i m e t at u d a r u a n d e s k ä s i t l e -t a k s e s o o d u s h i n n a g a m ü ü k i j a l i s a t o e t u -sega seotud programmi osa I ngl ismaal , kus h a l d u s k o o r m u s s õ l t u b k a r i i k l i k u s t ra k e n-d a m i s e s t . H i n d a m i s e t u l e m u s t e s t h o o l i -mata otsustas Ühendkuningr i ik jätk ata EL i programmis osalemist .

23.K o o l i p i i m a p ro gra m m va a d at i v i i m at i l ä b i 2 0 0 8 . j a 2 0 0 9 . a a s t a l n i n g s e l l e g a k a a s -n e s u l a t u s l i k ü l d s u s e g a k o n s u l t e e r i m i n e , m i s h õ l m a s k õ i k i l i i k m e s r i i k e , n õ u k o g u , E u r o o p a P a r l a m e n t i j a e r i s i d u s r ü h m i , s h k o m i s j o n i m u i d t a l i t u s i , t ö ö s t u s h a r u , programmis osalevaid er i ettevõtte id ning s a m u t i õ p e t a j a i d , l a p s e v a n e m a i d j a õ p i -las i . Konsulteer imise k äigus teht i süsteemi ü l d i s e k s t õ h u s t a m i s e k s k a s u l i k k e e t t e p a -n e k u i d , m i d a k o m i s j o n v õ t t i s p r o g r a m m i l ä b i v a a t a m i s e l a r v e s s e . Tä p s e m t e a v e o n es i tatud vastuses punkt i le 20.

K o n s u l te e r i m i s e j a k o o l i p i i m a p ro gr a m m i ü l d i s e l ä b i v a a t a m i s e e d u n ä i t a s , e t k õ i k a s j a o s a l i s e d o n m e e t m e s t vä g a h u v i t at u d ja l i ik mesr i igid toetavad seda k indla l t .

KOMISJONI VASTUSED


5757


K a E u r o o p a P a r l a m e n t o n v ä l j e n d a n u d to e t u s t k o o l i p i i m a p ro gra m m i l e ( j a k o o l i - p u u v i l j a p r o g r a m m i l e ) . E u r o o p a P a r l a -m e n t k u t s u s o m a 8 . m ä r t s i 2 0 1 1 . a a s t a r e s o l u t s i o o n i s t e r v i s e a l a s e e b a v õ r d s u s e v ä h e n d a m i s e k o h t a E L i s k o m i s j o n i ü l e s „ [ … ] r o h k e m k a s u t a m a Ü P P r a a m e s a l g a -t a t u d t õ h u s a i d p r o g r a m m e ( t a s u t a p i i m a j a p u u v i l j a d e j a g a m i n e õ p p e a s u t u s -t e s [ … ] ) ”, e t s o o d u s t a d a m i t m e k e s i s t j a k val i teetset to i tumist .

24.–26.K o o l i p i i m a p r o g r a m m i p u h u l o n p o l i i -t i k a m õ j u t o o d e t e t ä i e n d a v a l e t a r b i m i -sele n i i lühi - kui k a pik aaja l ine. Lühia ja l is t m õ j u s a a b m õ õ t a t e g e v u s n ä i t a j a t e a b i l . K õ n e a l u s e d n ä i t a j a d o n l i h t s a d j a t õ h u -s a d n i n g a n n a v a d p r o g r a m m i t o i m i m i s e k o h t a k a s u l i k k u j a t ä h t s a t t e a ve t . S e o s e s p i k a a j a l i s e m õ j u g a p e a k s i d n ä i t a j a d v õ i -m a l d a m a m õ õ t a p r o g r a m m i s o s a l e n u d õ p i l a s t e t ä i e n d av a t t a r b i m i s t m i t u a a s t a t p ä r a s t s e d a , k u i n a d o n p r o g r a m m i s o s a -l e m i s e e a s t v ä l j a k a s v a n u d . S e l l i s t e n ä i -t a j a t e k e h t e s t a m i n e o n s a g e l i k u l u k a s , samas kui tu lemused jäävad näita jate o le -m u s e t õ t t u ü s n a e b a m ä ä r a s e k s . K u i k o o -l i p u u v i l j a p r o g r a m m i r a k e n d a m i s e l s a a -d u d k o g e m u s t e a l u s e l o n o l e m a s k i n d l a d t õ e n d i d , võ i b k o m i s j o n k a a l u d a , k a s h i n -n at a k o o l i p i i m a p ro gra m m i p i k e m a a j a l i s e mõju näita ja id.

L i s a k s v õ i m a l d a b k o o l i p i i m a p r o g r a m m k o m i s j o n i l o t s u s t a d a , m i l l i n e p e a b o l e m a l i ik mesr i ik idelt nõutavate teadete vorm ja s isu; nt 2009.-2010. aastal palut i l i ik mesr i i -k idel k i r je ldada oma har idusalast tegevust ja edendusmeetmeid.

Lõpetuseks tuleks märk ida, et 2012. aasta l o n k a v a s a l u s t a d a k o o l i p i i m a p r o g r a m - mi hindamist .

K o o l i p u u v i l j a p ro gra m m i 2 0 1 2 . a a s t a h i n -damise tulemused aitavad lahendada kesk-mise tähtajaga näita jate probleemi .

Va h e p e a l o n k o m i s j o n k o o s t a n u d l i i k m e s - r i i k i d e t u l e m u s n ä i t a j a i d s i s a l d a v a t e i g a - a a s t a s t e j ä r e l e v a l v e a r u a n n e t e k o o s - t a m i s e j a n e n d e p r o g r a m m i d e h i n d a - mise suunised.

P e a l e s e l l e a n d i s k o m i s j o n j u b a v õ i m a -l u s e va h e t a d a p a r i m a i d t ava s i d k o o l i p u u-v i l j a p r o g r a m m i g a s e o t u d s i d u s r ü h m a d e i g a - a a s t a s t e l k o h t u m i s t e l , m i s t o i m u s i d 26. veebruar i l 2010 ja 24. mär ts i l 2011 (kus osales id l i ik mesr i ik ide ning puu- ja köögi -v i l j a d e n õ u a n d e r ü h m a e s i n d a j a d j a v ä l i s -e k s p e rd i d ) n i n g k u s a r u t a t i n i i h i n d a m i s t k u i k a v õ i m a l i k k e k e s k m i s e t ä h t a j a g a j a pik aaja l is i näita ja id.

L i s a k s p a l u t a k s e 2 0 0 9 . a a s t a d e t s e m b r i s l o o d u d t e h n i l i s e n õ u s t a m i s e e k s p e r d i - r ü h m a l 2 e s i t a d a o m a a r v a m u s s e l l e sküsimuses.

28.–32.P r o g r a m m i m õ j u o n s u u r e m k u i o t s e n e m õ j u s i s e t u r u t a s a k a a l u l e j a h õ l m a b e e l - k õ i g e p e d a g o o g i l i s t m õ j u õ p i l a s t e t u l e - vastele tarbimishar jumustele.

E L i a b i o l e m a s o l u j a t o o d e t e j a g a m i n e j u h i b t ä h e l e p a n u to o d e te to i te vä ä r t u s e l e ning ergutab l i ik mesr i ike panustama täien-davaid r i ik l ik ke vahendeid.

Kool ipuuvi l ja programmi puhul saaks suu-r e m a m õ j u s a a v u t a d a „ t ä i e l i k u l t ö ö v õ i m -s u s e l ”, k u i k a s u t a t a k s ä r a k o g u o l e m a s -olev eelar ve ja kui programm aitaks muuta perekondade toitumishar jumusi .

K o o l i p u u v i l j a p ro gra m m i 2 0 1 2 . a a s t a h i n -damise k äigus hinnatakse eelar veaspekt i .

2 Komisjoni 18. detsembri 2009. aasta otsus, millega

luuakse koolidele puuvilja jagamise kava tehnilise nõustamise

eksperdirühm (2009/986/EL).

KOMISJONI VASTUSED

58


33.–35.O n n ä i t e i d s e l l e s t , e t e e l k õ i g e r i i k l i k e v a h e n d i t e l i s a m i s e l E L i a b i l e s a a v a d l i ik mesr i ig id kor ra ldada toodete jagamise n i i , e t s e e v a s t a b p a r e m i n i n e n d e r i i g i k o n k r e e t s e l e o l u k o r r a l e j a t a r b i m i s - har jumustele.

36.K u i g i l i i k m e s r i i g i d e i n ä i n u d e s i m e s e l ra k e n d u s a a s t a l e t te va h e n d i te e ra l d a m i s t t o i t u m i s v a j a d u s t e a l u s e l , e i t a k i s t a m i s k i n e i d s e d a t u l e v i k u s t e g e m a s t . K u i k o m i s -j o n k e h t e s t a k s a s j a o m a s e d k r i t e e r i u m i d , ra s k e n d a k s s e e ve e l gi k o o l i p u u v i l j a p ro g -r a m m i r a k e n d a m i s t . Võ t t e s a r v e s s e o l u -k o r r a e r i n e v u s t l i i k m e s r i i k i d e s , o n s e d a sobivam teha l i ik mesr i igi tasandi l .

37.As j a o l u , e t p ro gr a m m i r a a m e s s a av a d a b i peamiselt l i ik mesr i igid, kus tarbimine e la -n i k u k o h t a o n s u u r, e i t õ e n d a p ro g r a m m i e b a t õ h u s u s t . N e i s l i i k m e s r i i k i d e s a i t a b programm säi l i tada tarbimise kõrget taset . On loomul ik , et l i ik mesr i ik ides, kus pi ima -t a r b i m i s t p e e t a k s e t o i t u m i s a l a s e l t t ä h t -s a k s , s u u r e n e b t a r b i m i n e k õ i g e r o h k e m (er i t i s i i s , kui need l i ik mesr i igid maksavad k a s u u r i m a i d l i s a t o e t u s i ) , s a m a l a j a l k u i l i ik mesr i ik ides, k us p i ima peetakse suhte -l i se l t vähetähtsaks, on suuremat tarbimist raskem saavutada.

6. selgitusV t vastus punkt i le 37.

38.–39.K u i g i l i i k m e s r i i g i d t u n n i s t a v a d, e t a b i o n t o o t e ü h i k u k o h t a v ä i k e , p o o l d a v a d n a d kool ipi ima programmi k indla l t .

Nagu kontrol l ikoda märk is (vt punkt 23) , on tehtud mitu a lgatust , et l ihtsustada prog-r a m m i k o h a l d a m i s t . L i i k m e s r i i g i d j a e r i s i d u s r ü h m a d a r u t a s i d n i n g a n a l ü ü s i s i d p õ h j a l i k u l t 2 0 0 8 . j a 2 0 0 9 . a a s t a l ä b i v a a -t a m i s te k ä i g u s te h t u d m u u d a t u s i . Pr a e g u m õ e l d a k s e s e l l e ü l e , k u i d a s p r o g r a m m i veelgi l ihtsustada.

7. selgitusV t vastus punkt idele 38.–39.

40.–43.Kuigi EL i abi on toote h inna ja jaotuskulu-dega võrreldes üsna väike, a i tab k a üksnes subsideer i tud toote jagamine põhimõttel i -se l t toodet edendada ja se l le väär tust suu-rendada (vt kontrol l ikoja dokumendi punkt 6 6 ) n i n g m o t i ve e r i d a l i i k m e s r i i k e s e l l e s s e p a n u s t a m a . L i i k m e s r i i k i d e l o n v õ i m a l u s e r a l d a d a r i i k l i k k e r a h a l i s i v a h e n d e i d , e t jagada pi ima tasuta .

M i s p u u d u t a b k a a s n e vat h a l d u s k o o r m u s t , s i i s märgit i juba eespool , et programmi on varasemate läbivaatamiste k ä igus l ihtsus-tatud ja praegu mõeldakse sel le üle, kuidas kool ipi ima programmi veelgi l ihtsustada.

44.–45.V t vastus punkt idele 38.–39.

8. selgitusV t vastus punkt idele 38.–39.

KOMISJONI VASTUSED


5959


46.E e l k õ i g e s e o s e s k o n t r o l l i k o j a ü l d i s e h i n -n a n g u g a t ü h i m õ j u k o h t a t u l e k s m ä r k i d a , e t k u i g i k õ n e a l u n e m õ i s t e o n t e o r e e t i l i -s e l t k ö i t e v, e i s a a s e d a p r a k t i k a s m õ õ t a , s e s t k e e g i e i t e a , m i l l i n e o l e k s v õ r d l u s - s t s e n a a r i u m ( t e g e v u s p o l i i t i k a t a s t s e n a a -r i u m ) , m i l l e g a t u l e k s t e g e v u s p o l i i t i k a g a stsenaar iumi võrrelda.

47.–50.Nagu kontrol l ikoda märk is , on pi ima jaga- m i s e l s ö ö k l ate s te at ava d e e l i s e d e e l k õ i g e s e e p ä r a s t , e t k u l u d o n v ä i k s e m a d. S e l l i s e j a g a m i s e g a s e o t u d t ü h i m õ j u v ä h e n d a t i t e g e l i k u l t 2 0 0 8 . a a s t a l ä b i v a a t a m i s e k ä i g u s, j ät te s p ro gra m m i s t vä l j a te at ava d p i i m a j a p i i m a t o o d e t e k a s u t u s v i i s i d toiduvalmistamisel .

51.–52.Pa l j u d e s l i i k m e s r i i k i d e s , k u s p r o g r a m m i s o t s i a a l n e o l e m u s o n t u g e v a m , v õ i v a d i s e g i v ä i k e s e d h i n n a e r i n e v u s e d t õ e l i s e l t mõjutada otsust , k as tooteid osta või mitte osta .

10. selgitusV t vastus punkt i le 22.

60.–63.ELi abi madalast tasemest hool imata pool -davad programmi pal jud l i ik mesr i igid. S ee m o t i v e e r i b r i i g i a m e t i a s u t u s i r a k e n d a m a t ä i e n d ava i d ra h a l i s i va h e n d e i d, n a g u k i n-n i t a v a d k o n t r o l l i k o j a e s i t a t u d n ä i t e d . M õ n e s l i i k m e s r i i g i s j a g a t a k s e t o o t e i d t a s u t a j a s e e o n k o r r a l d a t a v n i i , e t p r o g -ramm toimiks paremini ja o leks tõhusam.

S u b s i d e e r i t u d t o o d e t e j a g a m i n e t o i m u b teatavates l i ik mesr i ik ides tavapäraselt just s ö ö k l a t e s . E e l k õ i g e n e i l j u h t u d e l v ä h e -neks se l l i se jagamise kool ip i ima program-mist vä l ja jätmise tu lemusena programmis osale jate ar v.

Punkt is 60 nimetatud Prantsusmaa juhtumi p u h u l t u l e k s r õ h u t a d a , e t l i i k m e s r i i g i d otsustavad, k as nad osalevad programmis, j a ha r i du s as ut us ed ot su s tava d, k u id as EL i abi k asutada, st k as jagada tooteid söök la-tes või mujal .

64.P r o g r a m m i m a k s u m u s j a t õ h u s u s s õ l t u b t e a t u d m ä ä r a l k o h a p e a l t e h t u d r a k e n -d u s o t s u s t e s t . K o h a l i k e o m a v a l i t s u s t e l / r i i g i a m e t i a s u t u s te l o n p ro gra m m i ra k e n-d a m i s e l s u h t e l i s e l t v a b a d k ä e d . S e l l e n ä i t e k s o n k o n t r o l l i k o j a l o e t l e t u d v õ i -m a l u s e d . K u n a p r o g r a m m i r a k e n d a m i s e v i i s o t s u s t a t a k s e k o h a l i k u l t a s a n d i l , e i o l e k s s i i s k i k o h a n e E L i t a s a n d i l s e l l i s e i d juht imisvõimalusi p i i rata .

K o m i s j o n v õ i b k a a l u d a , k u i d a s e r g u t a d a a s j a o m a s e i d r i i k l i k k e p a r i m a i d t a v a s i d hõlmavat teabevahetust .

66.–70.K o m i s j o n n õ u s t u b k o n t r o l l i k o j a h i n n a n -g u g a , e t p ro g r a m m a i t a b p õ h i m õ t t e l i s e l t e d a s t a d a s õ n u m i t t o o t e t o i t e v ä ä r t u s e k o h t a n i n g t o o t e j a g a m i n e v ä l j a s p o o l söök la id tagab enamast i toote nähtavuse.

KOMISJONI VASTUSED

60


N a g u k o n t r o l l i k o d a m ä r k i s p u n k t i s 6 9 j a j o o n e a l u s e s m ä r k u s e s 3 9 s e o s e s t o o t e jagamisega söök lates, muudeti 2008. aasta l ä b i v a a t a m i s e k ä i g u s o l u l i s i s ä t t e i d , m i s k ä s i t l e v a d t e a t a v a i d p i i m a j a p i i m a t o o -d e t e k a s u t u s v i i s e t o i d u v a l m i s t a m i s e l , e t t e h a t o o t e d õ p i l a s t e l e n ä h t a v a k s j a ä r a -t u n t a v a k s n i n g p r o g r a m m s ä i l i t a k s o m a har iva ise loomu.

Teatavates l i ik mesr i ik ides toimub jagamine t av a p ä ra s e l t s ö ö k l a te s . E e l k õ i g e n e i l j u h -tudel väheneks sel l i se jagamise kool ipi ima programmist vä l ja jätmise tu lemusel prog-rammis osale jate ar v.

M ä ä r u s e ( E Ü ) n r 6 5 7 / 2 0 0 8 a r t i k l i s 1 6 o n sätestatud, et programmis osa levate har i -d u s a s u t u s t e p e a s i s s e k ä i g u j u u r d e t u l e b p a i g a l d a d a p l a k at . M ä ä r u s e s s o ov i t at a k s e p lak at i l rõhutada toodete to i teväär tust ja anda lastele toi tumisalaseid juhiseid.

73.–74.N a g u e e s p o o l m ä r g i t u d , o n m ä ä r u s e s sätestatud, et programmis osa levate har i -d u s a s u t u s t e p e a s i s s e k ä i g u j u u r d e t u l e b p a i g a l d a d a p l a k at . M ä ä r u s e s s o ov i t at a k s e p lak at i l rõhutada toodete to i teväär tust ja anda lastele toi tumisalaseid juhiseid.

S u b s i d i a a r s u s e p õ h i m õ t t e k o h a s e l t o n l i ik mesr i igid kohustatud rakendama prog-r a m m i v a s t a v a l t E L i t a s a n d i l s ä t e s t a t u d r a a m i s t i k u l e . P a l j u d e s l i i k m e s r i i k i d e s v õ i b l e i d a n ä i t e i d k o o l i p i i m a p r o g r a m -m i g a s e o t u d h a r i d u s a l a s e s t t e g e v u s e s t ja edendusmeetmetest .

J u b a a i n u ü k s i p r o g r a m m i k o h a l d a m i n e r i i k l i k u l t a s a n d i l e r g u t a b l i i k m e s r i i k e t e o s t a m a p i i m a j a p i i m a t o o d e t e g a s e o -t u d h a r i d u s a l a s t t e g e v u s t j a r a k e n d a m a e d e n d u s m e e t m e i d n i n g s e o s t a m a n e i d tegevusi ja meetmeid kool ipi ima program -m i g a , v ä h e m a l t s e l l e k s , e t k a s u t a d a ä r a võimal ik ku koostoimet .

75.–76.N a g u p u n k t i d e l e 2 4 – 2 6 a n t u d v a s t u s t e s o n rõ h u t at u d, o l e k s p ro gra m m i p e d a g o o -g i l i s t m õ j u k ä s i t l e v a t e p i k a a j a l i s t e n ä i t a -j a t e k e h t e s t a m i n e v ä g a k u l u k a s . S e l l i n e m õ j u a v a l d u b t ü k k a e g a p ä r a s t s e d a , k u i õ p i l a s e d o n p r o g r a m m i s o s a l e m i s e e a s t v ä l j a k a s v a n u d , j a p r o g r a m m v õ i b m õ j u av a l d a d a k a õ p i l a s t e p e re k o n d a d e l e . S e l -l i s e d n ä i t a j a d v õ i h i n d a m i s e d n õ u a k -s i d e b a p r o p o r t s i o n a a l s e l t p a l j u v a h e n -d e i d , s a m a l a j a l k u i t u l e m u s e d j ä ä k s i d paratamatult ebamäärasteks.

Kui kool ipuuvi l ja programmi rakendamisel saadud kogemuste a luse l on o lemas k ind -l a d t õ e n d i d , v õ i b k o m i s j o n k a a l u d a , k a s h innata kool ip i ima programmi p ikemaaja-l i se mõju näita ja id.

Asjaolu, et programmis osalemine väheneb, kui lapsed saavad vanemaks, e i tõenda ise -e n e s e s t , e t p ro g r a m m i l p u u d u b k e s k m i s e tähtajaga ja p ik aaja l ine mõju. Programmis osa lemine sõ l tub suure l määra l as jaomas -test haldusasutustest , mitte õpi laste otsus-test või eel istest .

81.Kool ipuuvi l ja programmi h indamine 2012. aastal annab võimaluse hinnata k aasnevaid meetmeid. Komis jon tegeleb seoses kõne -aluste meetmetega praegu määruse (EÜ) nr 288/2009 sätete tä iustamisega.

KOMISJONI VASTUSED


6161


JÄRELDUSEDJASOOVITUSED

82.K o o l i p i i m a p ro g r a m m i o n v i i m a s e k ü m n e a a s t a j o o k s u l m i t u k o r d a l ä b i v a a d a t u d . Neist v i imaste, 2008. ja 2009. aastal to imu-n u d l ä b i v a a t a m i s t e e e s m ä r k o l i e e l k õ i g e programmi tõhustada n ing nendega k aas-n e s u l a t u s l i k ü l d s u s e g a k o n s u l t e e r i m i n e, mi l les osales id kõik l i ik mesr i igid, nõukogu, Euroopa Par lament ja er i s idusrühmad.

Konsulteer imise k äigus teht i süsteemi üldi- s e k s t õ h u s t a m i s e k s k a s u l i k k e e t t e p a n e -kuid, mida komisjon võtt is programmi läbi-vaatamisel ar vesse. Teht i järgmised peami -sed muudatused:

— laiendati abikõlbl ike toodete loetelu, et õpi lastele oleks k ättesaadav suurem va-l i k t e r v i s l i k k e p i i m a t o o t e i d . K o m i s j o n võtt is ar vesse l i ik mesr i ik ide taot lus i ja samuti teatavaid ter v ishoiunõudeid (nt s ä t e s t a t i m a k s i m a a l n e l i s a t u d s u h k r u s isa ldus) ;

— k e s k k o o l i d e l e a n t i s a m a s u g u n e õ i g u s programmis osaleda nagu muudele ha-r i d u s a s u t u s t e l e ( v a re m võ i s n a d p ro g-rammist väl ja jätta) ;

— k e h t e s t a t i p i i r a n g u d t o o d e t e t o i t u d e s k asutamisele: tooted peavad olema õpi-lastele selgelt nähtavad ja äratuntavad;

— l i h t s u s t a t i t a o t l u s m e n e t l u s e g a s e o t u d haldusnõudeid;

— selgitati ja l ihtsustati kontroll imenetlusi ;

— kehtestati koolipiima plakati nõue, et üld- sus oleks teadlik ELi toetusest ja programmist endast .

K o n s u l te e r i m i s e j a k o o l i p i i m a p ro gra m m i ü l d i s e l ä b i v a a t a m i s e e d u n ä i t a s , e t k õ i k a s j a o s a l i s e d o n m e e t m e s t vä g a h u v i t at u d ja l i ik mesr i igid toetavad seda k indla l t .

K a E u r o o p a P a r l a m e n t o n v ä l j e n d a n u d to e t u s t k o o l i p i i m a p ro gra m m i l e ( j a k o o l i - p u u v i l j a p r o g r a m m i l e ) . E u r o o p a P a r l a -m e n t k u t s u s o m a 8 . m ä r t s i 2 0 1 1 . a a s t a r e s o l u t s i o o n i s t e r v i s e a l a s e e b a v õ r d s u s e v ä h e n d a m i s e k o h t a E L i s k o m i s j o n i ü l e s „ [ … ] r o h k e m k a s u t a m a Ü P P r a a m e s a l g a -t a t u d t õ h u s a i d p r o g r a m m e ( t a s u t a p i i m a j a p u u v i l j a d e j a g a m i n e õ p p e a s u t u s -t e s [ … ] ) ”, e t s o o d u s t a d a m i t m e k e s i s t j a k val i teetset to i tumist .

83. a)Kuigi EL i abi on p i i ratud, saab seda tä ien-d a d a r i i k l i k e t o e t u s t e g a , n a g u m i t m e s l i i k m e s r i i g i s o n j u b a t e h t u d . A b i s u h -t e l i s e l t m a d a l a s t t a s e m e s t h o o l i m a t a e r g u t a b p r o g r a m m i o l e m a s o l u l i i k m e s -r i i k e s e l l e s o s a l e m a j a j u h i b t ä h e l e p a n u toote toiteväär tusele.

K o m i s j o n e i n õ u s t u k o n t r o l l i k o j a m ä r -k u s te g a t ü h i m õ j u u l at u s e k o ht a . Ta l e i a b, e t p r o g r a m m i h i l j u t i n e l ä b i v a a t a m i n e v ä h e n d a s o h t u , m i s o n s e o t u d t o o d e t e jagamisega söök lates.

3 Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2011. aasta resolutsioon ter-

visealase ebavõrdsuse vähendamise kohta ELis (2010/2089(INI),

punkt 63.

KOMISJONI VASTUSED

62


83. b)S u b s i d i a a r s u s e p õ h i m õ t t e k o h a s e l t o n l i ik mesr i igid kohustatud rakendama prog-r a m m i v a s t a v a l t E L i t a s a n d i l s ä t e s t a t u d r a a m i s t i k u l e . P a l j u d e s l i i k m e s r i i k i d e s v õ i b l e i d a n ä i t e i d k o o l i p i i m a p r o g r a m -m i g a s e o t u d h a r i d u s a l a s e s t t e g e v u s e s t ja edendusmeetmetest .

M ä ä r u s e ( E Ü ) n r 6 5 7 / 2 0 0 8 a r t i k l i s 1 6 o n sätestatud, et programmis osa levate har i -d u s a s u t u s t e p e a s i s s e k ä i g u j u u r d e t u l e b paigaldada plak at .

84.K o m i s j o n i l o n h e a m e e l , e t k o n t r o l l i k o j a ar vamus kool ipuuvi l ja programmi kohta on üldiselt posit i ivne.

2 0 1 2 . a a s t a l a v a l d a t a k s e k o o l i p u u v i l j a programmi hindamise tulemused ja a lusta-takse kool ipi ima programmi hindamist .

K o n t ro l l i k o d a t e e b e t t e p a n e k u võ t t a t e a-tavad kool idele puuvi l jade jagamise prog-r a m m i m e e t m e d k a s u t u s e l e k o o l i p i i m a p r o g r a m m i s , e t m u u t a s e e t õ h u s a m a k s . L i i k m e s r i i k i d e l o n v õ i m a l u s j u b a k o h a l -dada k aasnevaid meetmeid.

85.Kool ipuuvi l ja programmi puhul saaks suu-r e m a m õ j u s a a v u t a d a „ t ä i e l i k u t ö ö v õ i m -s u s e” k o r r a l , k u i k a s u t a t a k s ä r a k o g u o l e -m a s o l e v e e l a r v e j a k u i p r o g r a m m a i t a k s muuta perekondade toitumishar jumusi .

K o o l i p u u v i l j a p ro gra m m i 2 0 1 2 . a a s t a h i n -damise k äigus hinnatakse eelar veaspekt i .

Kuigi l i ik mesr i igid e i näinud es imesel raken-d u s a a s t a l e t t e v a h e n d i t e e r a l d a m i s t t o i t u -m i s v a j a d u s t e a l u s e l , e i t a k i s t a m i s k i n e i d seda tu lev ik us tegemast . Kui komis jon keh -t e s t a k s a s j a o m a s e d k r i t e e r i u m i d , r a s k e n -d a k s s e e v e e l g i k o o l i p u u v i l j a p r o g r a m m i rakendamist . Võttes ar vesse o lukorra er ine -v u s t l i i k m e s r i i k i d e s , o n s e d a k o h a s e m te h a l i ik mesr i igi tasandi l .

86. a)K o m i s j o n e i n õ u s t u k o n t ro l l i k o j a h i n n a n -guga seoses kool ipi ima programmiga k ind-lakstehtud puuduste ulatuse kohta .

K o o l i p i i m a p r o g r a m m i l ä b i v a a t a m i s e l 2008. ja 2009. aasta l to imus ulatus l ik kon -sulteer imine, mis hõlmas kõik i l i ik mesr i ike, nõukogu, Euroopa Par lament i ja er i s idus -rühmi , sh komis joni muid ta l i tus i , tööstus-haru, programmis osalevaid er i ettevõtteid n i n g s a m u t i õ p e t a j a i d , l a p s e v a n e m a i d j a õ p i l a s i . K o n s u l t e e r i m i s e k ä i g u s t e h t i s ü s -t e e m i ü l d i s e k s t õ h u s t a m i s e k s k a s u l i k k e e t te p a n e k u i d, m i d a k o m i s j o n võ t t i s p ro g -rammi läbivaatamisel ar vesse.

K o n s u l te e r i m i s e j a k o o l i p i i m a p ro gr a m m i ü l d i s e l ä b i v a a t a m i s e e d u n ä i t a s , e t k õ i k a s j a o s a l i s e d o n m e e t m e s t vä g a h u v i t at u d ja l i ik mesr i igid toetavad seda k indla l t .

Programmi järgmine h indamine on k avan-d at u d 2 0 1 2 . a a s t a k s . Tu l e m u s e d n ä i t ava d, mi l l i sed muudatused on kohased.

KOMISJONI VASTUSED


6363


86. b)P i i m a j a p i i m a t o o d e t e t a s u t a j a g a m i n e s u u r e n d a b k a h t l e m a t a t a r b i m i s t , k u i d e i t a g a s e d a , e t p r o g r a m m m u u t u b tõhusamaks.

K u i k e h t e s t a d a k õ i g i l e l i i k m e s r i i k i d e l e k i n d l a d e e s m ä r g i d , v õ i b t e k k i d a o h t , e t programmi rakendamisega seotud haldus-k o o r m u s s u u re n e b j a l i i k m e s r i i g i d l o o b u -va d progra mm ist , mi s väh en da ks o l u l i s e l t se l le tõhusust .

86. c)Komis jon le iab, et 2008. aasta l kool ip i ima p r o g r a m m i l ä b i v a a d a t e s j u b a v ä h e n d a t i s ö ö k l a t e g a s e o t u d t ü h i m õ j u e f e k t i o h t u , jättes programmist vä l ja teatavad pi ima ja p i imatoodete k asutusvi is id to iduvalmista -m i s e l . E e s m ä r k o n t e h a t o o t e d õ p i l a s t e l e nähtavaks ja äratuntavaks n ing tagada, et programm säi l i taks oma har iva ise loom.

L isaks on määruse (EÜ) nr 657/2008 ar t ik -l i s 1 6 s ä t e s t a t u d , e t p r o g r a m m i s o s a l e -vate har idusasutuste peasissek äigu juurde tuleb paigaldada plak at .

86. d)2 0 1 2 . a a s t a k s e t t e n ä h t u d k o o l i p u u v i l j a p r o g r a m m i h i n d a m i n e a n n a b v õ i m a l u s e h i n n a t a k õ n e a l u s e p r o g r a m m i j a k a a s n e -vate meetmete tõhusust .

Samuti k avatsetakse 2012. aasta l a lustada kool ipi ima programmi hindamist .

86. e)L i i k m e s r i i g i t a s a n d i l o n j u b a võ i m a l i k , e t mõlema programmi juht imisel tek ib koos- to ime.

L isaks võib mõlema programmi hindamisel s e l g u d a , k a s k a m u u d k o o s to i m e d o n võ i-mal ikud ja kohased (vt k a vastus punkt i 86 a lapunkt i le d) .

87. a)O l e m a s o l e v a d n ä i t a j a d l ü h i a j a l i s e m õ j u mõõtmiseks on tõhusad, annavad k asul ikku teavet kool ipi ima programmi toimimise kohta ja vastavad f inantsmääruse nõuetele.

Täiendavate pik aaja l iste näita jate k asutuse -l e võ t m i n e o l e k s k u l u k a s j a s a m a l a j a l j ä ä k s tulemus üsna ebamääraseks.

K o o l i p u u v i l j a p ro gra m m i 2 0 1 2 . a a s t a h i n -damise tulemused aitavad lahendada kesk-mise tähtajaga näita jate probleemi .

Va h e p e a l o n k o m i s j o n k o o s t a n u d l i i k m e s - r i i k i d e t u l e m u s n ä i t a j a i d s i s a l d a v a t e i g a - a a s t a s t e j ä r e l e v a l v e a r u a n n e t e k o o s - t a m i s e j a n e n d e p r o g r a m m i d e h i n d a - mise suunised.

L i s a k s p a l u t a k s e 2 0 0 9 . a a s t a d e t s e m b r i s loodud tehni l i se nõustamise eksperdi rüh-mal es i tada oma ar vamus sel les küsimuses.

KOMISJONI VASTUSED

64


87. b)M itu l ihtsustamisa lgatust on juba k ä imas. P r o g r a m m i j u h t i m i s e l i h t s u s t a m i n e o n e n a m a s t i s i i s k i l i i k m e s r i i k i d e j a k o h a l i k e ametiasutuste ülesanne.

K o o l i p u u v i l j a p r o g r a m m i g a s e o t u d h ä i d tavas id on võimal ik jagada kõnealuse prog- r a m m i ve e b i l e h e k a u d u , p ro g r a m m i s i d u s - r ü h m a d e i g a - a a s t a s t e l k o h t u m i s t e l j a t ä n u t e h n i l i s e n õ u s t a m i s e e k s p e r d i - rühma ar vamustele.

Komis jon võib k aa luda, k u idas veelgi toe -tada as jaomaseid r i ik l ik ke par imaid tavasid hõlmavat teabevahetust .

K o m i s j o n j ä l g i b k o r r a l d u s k o m i t e e k o h -t u m i s t e l j a k a h e p o o l s e t e l k o h t u m i s t e l l i i k m e s r i i k i d e g a k o r r a p ä r a s e l t k o o l i p u u -v i l j a p ro g r a m m i t o i m i m i s t , s h p ro g r a m m i l i h t s u s t a m i s e j a t ä i u s t a m i s e g a s e o t u d k ü s i m u s i . L i s a k s m u u d e t i m ä ä r u s e g a n r 3 4 / 2 0 1 1 r a k e n d u s e e s k i r j u j a t u l e v i k u s o n võimal ikud muud muudatused.

87. c)Pr a e g u u u r i b k o m i s j o n võ i m a l u s t l i h t s u s -t a d a ve e l g i k o n t ro l l i m e n e t l u s i . K o o l i p u u -v i l j a p r o g r a m m i r a k e n d u s m ä ä r u s e ( E Ü ) n r 2 8 8 / 2 0 0 9 a s j a o m a s e s o s a s k o r r a t a k s e s i isk i o lemasolevaid kool ipi ima programmi m e n e t l u s i , m i s o n l i i k m e s r i i k i d e l e j u b a a m m u t u n t u d . K õ n e a l u s e s m ä ä r u s e s o n s ä t e s t a t u d m i i n i m u m e e s k i r j a d , e t t a g a d a ELi kulude vastavus eesk ir jadele.

IILISA

1.K o m i s j o n k i n n i t a b, e t l a s t e a e d a d e l e võ i b k o o l i p i i m a p r o g r a m m i r a a m e s a n d a a b i . L i i k m e s r i i k i d e l e o n s a a d e t u d s e l l e k o h t a tõlgendav märkus.

2.Komisjon saat is l i ik mesr i ik idele tõlgendava märkuse, mi l les on öeldud, et „omaval i tsus-üksused” võivad kool ipi ima programmi raa-mes abi taot leda. Komis jon nõustub s i i sk i , et seda punkt i tuleks tä iendavalt selgitada, j a t a t e g e l e b s e l l e g a p ro g r a m m i j ä rg m i s e läbivaatamise a ja l .

9.Kui le iavad k inni tust kontro l l iko ja tähele - p a n e k u d , m i s k ä s i t l e v a d k o o l i p u u v i l j a p r o g r a m m i g a k a a s n e v a t e m e e t m e t e ra h a s t a m i s t , k o n t ro l l i t a k s e n e i d ra a m a t u - p i d a m i s a r v e s t u s e k o n t r o l l i m i s e j a h e a k s - k i i tmise k äigus.

10.K õ n e a l u s t k ü s i m u s t h i n d a b 2 0 0 9 . a a s t a d e t s e m b r i s l o o d u d t e h n i l i s e n õ u s t a m i s e eksperdirühm. Seda valdkonda a i tab eden-dada k a par imate tavade vahetamine.

11.K õ n e a l u s e k ü s i m u s e g a t e g e l e s i d k o m i s - joni auditeer imista l i tused.

KOMISJONI VASTUSED


65

Euroopa Kontrollikoda

Eriaruannenr10/2011Kaskoolipiimajakoolipuuviljaprogrammidonmõjusad?

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus

2011 – 64 lk – 21 × 29,7 cm

ISBN 978-92-9237-291-0

doi:10.2865/86187

KustsaabELiväljaandeid?

Tasutaväljaanded:

• EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu);

• Euroopa Liidu esindustest või delegatsioonidest. Nende kontaktandmed saab veebisaidilt http://ec.europa.eu või saates faksi numbrile +352 2929-42758.

Tasulisedväljaanded:

• EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu).

Tasulisedtellimused(ntEuroopaLiiduTeatajaaastatellimusedjaEuroopaLiiduKohtukohtulahenditekogumikud):

• Euroopa Liidu Väljaannete Talituse edasimüüjate kaudu (http://publications.europa.eu/others/agents/index_et.htm)

QJ-A

B-11-009-ET-C

EL ON ÜLE 30 AASTA TOETANUD SOODUSHINNAGA PIIMATOODETE JAGA-

MIST KOOLIDELE. HILJUTI KÄIVITATI TEINE PROGRAMM, MILLE ALUSEL JAGA-

TAKSE KOOLIDELE PUUVILJA.

KONTROLLIKODA TEGI NENDE KAHE PROGRAMMI MÕJUSUSE AUDITI.

OMA ARUANDES MÄRGIB KONTROLLIKODA, ET KOOLIPIIMA PROGRAMMIL

ON OLNUD VÄGA PIIRATUD MÕJU ST SELLEL ON VAID TÜHIMÕJU JA NÕRK

HARIDUSALANE MÕÕDE. AUDITIARUANDES MÄRGITAKSE TÄHELDATUD

HEADELE TAVADELE JA HÄSTI KÄIVITUNUD PUUVILJA TASUTA JAGAMISE

PROGRAMMILE TUGINEDES, ET LAHENDUSED ON SIISKI OLEMAS.

EUROOPA KONTROLLIKODA

Documents

KAS KOOLIPIIMA JA KOOLIPUUVILJA PROGRAMMID ON … · Eriaruanne nr 10/2011 – Kas koolipiima ja koolipuuvilja programmid on mõjusad? Eriaruanne nr 10/2011 – Kas koolipiima ja