Upload
trinhduong
View
213
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
KALAALLIT NUNAANNI EQQARTUUSSIVIMMI
EQQARTUUSSUTIP
ALLASSIMAFFIATA ASSILINEQARNERA
Ulloq 5. december 2013 Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivimmit suliami
sul.nr. RIG-NUU-CS 0128-2012
A
akerleralugu
Nakorsaq,
aamma
Dr. Ingridip Napaprsimmavissua,
aamma
Peqqissutsimut Attaveqarnermullu Naalak-
kersuisoqarfik
oqaatigineqarpoq imaattoq
EQQARTUUSSUTIP ILAA:
Suliami matumani, Nuummi Eqqartuussivimmi ulloq 24. marts 2011-mi suliassiissutigi-
neqartumi Kalaallit Nunaannilu Eqqartuussivimmut ulloq 26. august 2012-imi innersuus-
sutigineqartumi, pineqarpoq iviangikkut kræfternermut Danmarkimi katsorsartinnissamut
periarfissat pillugit paasissutissiinngitsoornermut Dr. Ingridip Napparsimmavissuani nakor-
saaneq katsorsaasuusoq aammalu Peqqissutsimut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik
akisussaatitaasussaanersut.
Eqqartuussutissamik isumaqatigiinniuteqarneq taamaallaat pisuuneq pillugu apeqqummut
tunngavoq.
Suliassiisoq, A, piumasaqaateqarpoq suliassanngortitat Nakorsaq, Dronning Ingridip Nap-
parsimmavissua aamma Peqqissutsimut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik akuer-
sisussanngortinneqassasut iviangeq atatiinnarlugu pilattartissinnaaneq pillugu paasissutissi-
inngitsooramik inatsisinut akerliusumik iliuuseqarsimasut.
Aammattaaq inuussutissarsiorsinnaanerminik annaaqasarnermut, ataavartumik kinguner-
luuteqalernerminut aamma ajoquserneqarnikkut anniartitaanerminut suliassanngortitat
taarsiisussanngortinneqassapput.
2
Suliassanngortitat, Nakorsaq, Dr. Ingridip Napparsimmavissua (matuma kingorna
taagorneqassaaq naapparsimmavissuaq) aamma Peqqissutsimut Attaveqarnermullu Naalak-
kersuisoqarfik (matuma kingorna taagorneqassaaq naalakkersuisoqarfik), piumasaqaateqar-
put pinngitsuutitsisoqassasoq.
Suliami paasissutissat
A iviangimini talerperlermi kræftimik tinunermik peersitsivoq ulloq 28. november 2005.
Ulloq 7. december 2005 talerperlermik iviangeersippoq kiisalu qinersit 17-it talimi talerper-
liup ataaniittut peersippai, kræftip siaruaassimannginnera qulakkeerniarlugu.
Illuatungeriit isumaqatigiissutigaat A pilattartinnernut taaneqartunut atatillugu paasissutis-
sinneqareernikkut isumaqataalluni akuersisarneq pillugu peqqussummut ilaasoq. Aammat-
taaq isumaqatigiissutaavoq A iviangeq atatiinnarlugu pilatsissinnaanermut periarfissaqar-
nermik ilisimatinneqarsimanngitsoq, aamma Danmarkimi napparsimmavissuarni namminer-
sortuni naleqquttumik misissorteqqaarnissaq, pilatsinnissaq kingornatigullu katsorsartinnis-
saq nammineq akiliinikkut taamanikkut ajornarsimanngitsoq, kisianni katsorsartinnissaq
Nunatsinni misissorteqqaarnissaq, pilatsinnissaq imaluunniit kingornatigut katsorsartinnis-
saq periarfissaasimanngitsoq.
Isumaqatigiinngissut pingaarneq tassaavoq akuersineq siumoortumik paasissutissiinissamut
tunngatilugu inatsimmi piumasaqaammik eqqortitsisimanersoq.
A-ip katsorsartissimanini Napparsimasut Sullinneqarneranni Malaaruteqartarfiannut
maalaarutigaa. Maalaaruteqartarfiup maalaarummik suliaqarneranut atatillugu nakorsaaneq
V1 ilisimasalittut atorneqarpoq. Taassuma tunngavilersuuteqarnissamut siunnersuutaanit 30.
november 2008-meersumit ersersinneqarpoq,
”Nakorsaanerup Nakorsaq-p pilatsissinnaaneq pillugu A-mut saqqummiussamini iviangikkut
kræfteqarnermi katsorsaanissamut danskit najoqqutassaat atuuttut malissimanngilai. Pilatsin-
nissaq sioqqullugu siunnersuinissamut piumasaqaataavoq naammattumik nassuiaateqarsima-
nissaq (qulaaniittut takukkit). Nakorsaaneq Nakorsaq taamatut nassuiaateqarsimagaluarpat
ilimanartorujussuuvoq nassaartoqarsimassagaluartoq, iviangeq atatiinnarlugu pilatsinnissamik
A-mut neqeroorfigineqarsinnaalersitsisunik, qinerseq ataaseq ikittunnguilluunniit peerlugit
(skildvagtlymfeknuden – sentinel node).
Ilisimatitsissutigineqarsinnaavoq, iviangikkut kræfteqarnermi najoqqutassani nuna tamakker-
lugu atuuttuni aalajangersarneqarsimasoq aallarniutitut nassuiaat tunngavigalugu pisuni
ataasiakkaani naliliisoqartassasoq iviangeq atatiinnarlugu pilattaasoqarsinnaanersoq, imaluun-
niit iviangip peernissaa periarfissatuaanersoq (mastektomi). Taamatuttaaq nalilerneqassaaq
skildvagtlymfeknude-metode atorlugu paasineqarsinnaanersoq unimi qinersinut kræfti siaru-
aassimanersoq, imaluunniit unimi qinersinik piiaanissaq pisariaqarnersoq. Taamatut nalili-
3
inernut tunngaviusussaq tassaanerusarpoq qinnguartaalluni misissuinerit, tassa mammografi
aamma ultralydsscanning, taakkua atortinnagit taamatut naliliisoqarsinnaanngilaq. Ullumikkut
danskit iviangimikkut kræftertut 50 %-iisa miss. iviangeertinngikkaluarlutik pilattartittarput,
60 %-tillu miss. sentinel node biopsi atorneqartarpoq.”
Napparsimasut Sullinneqarneranni Malaaruteqartarfiup allakkat tusarniaassutit aalajangii-
nissamut missingersuutitallit A-mut nassiuppai ulloq 18. februar 2009. Taakkunannga
ilaatigut ersersinneqarpoq:
”Tappiorarnartumik misissuinerup takutippaa nappaat tassaasoq kræftimik tinuneq 18 mm-
imik diameterilik.
Peersivigineqarnerani misissukkamut akissummit takutinneqarpoq, tinuneq tamarmi peerne-
qarsimasoq aamma kræfti qinersinut 17-inut, peerneqarsimasunut, siaruaassimanngitsoq (me-
tastaser). Taamaattumik A katsorsarteqqissanngilaq, kisianni ukiuni tulliuttuni qulini misissor-
tikkiartortassaaq.
…….
Journalimik misissuataarineq tunngavigalugu maalaaruteqartarfik naliliivoq, naammattumik
paasiniaasoqarsimagaluarpat nassaartoqarsimassagaluartoq, iviangeq atatiinnarlugu pilatsin-
nissamik Aimut neqerooruteqartitsisinnaalersitsisunik, qinerseq ataaseq ikittunnguilluunniit
peerlugit.
Maalaaruteqartarfiup ilisimatitsissutigisinnaavaa, iviangikkut kræfteqarnermi najoqqutassani
nuna tamakkerlugu atuuttuni aalajangersarneqarsimasoq aallarniutitut nassuiaat tunngavi-
galugu pisuni ataasiakkaani naliliisoqartassasoq iviangeq atatiinnarlugu pilattaasoqarsinnaa-
nersoq, imaluunniit iviangip peernissaa periarfissatuaanersoq.”
Napparsimasut Sullinneqarneranni Malaaruteqartarfik ulloq 16. december 2009 aalajan-
giivoq, nakorsaaneq Nakorsaq ulloq 13. september 2005-imi Aimik katsorsaanermini nakor-
sanut inatsisip atuutsinneqalernissaa pillugu Kalaallit Nunaannut peqqussummi § 6, imm. 1-
imik unioqqutitsisimanngitsoq. Aammattaaq ulloq 12. december 2005-imi pilatttanermut
atatillugu paasissutissiinermigut Aimiit isumaqataalluni akuersititsinermigut napparsimasut
inatsisitigut inissisimanerat pillugu inatsisartut peqqutaanni § 6-imik, ilanng. § 7, unioqquti-
tsisimanngitsoq. Aalajangiinermi ilaatigut tunngavilersuutigineqarpoq, pilatsinnerup kingu-
neranik talip pullattarnera qileqqullu sukasimasarnera iviangip tamarmiusup peerneqarnera-
nut naleqqiullugu iviangip atatiinnarlugu suliarineqarnerani sunniutaasartunit annikinnerus-
artut. Kisiannili iviangeq atatiinnarlugu pilattaanerup kingorna ivingip tamarmiusup
peerneranut naleqqiullugu nangeqqissinnaaneq imaluunniit kræfteqqaqqilersinnaaneq ulori-
anarnerusartoq. Maalaaruteqartarfik naapertorlugu iviangimik atatitsiinnarluni pilatt-
aanissamut arlalinnik pissutissaqarpoq.
1. Iviangip 2/5-ianik annerusoq peerneqartariaqanngilaq. Annerusoq peerneqarpat isikkua
naammaginassanngilaq.
2. Kræftimik tinunerup eqqaa minnerpaamik 5 mm (resektionsrand) ajoquteqanngitsumik
sinaakkuteqartariaqarpoq, kræftip tamarmi peerneqarsimanera qulakkeerniarlugu.
4
3. Tinuneq mulip ataaniippat imaluunniit mulimut qanittumiippat iviangeq atatiinnarlugu
pilattaanissaq toqqarneqartariaqanngilaq.
4. Iviangimi arlalinnik kræftimik tinuneqartoqassanngilaq.
5. Pilatsinnerup kingorna qinnguartaalluni katsorsartittoqassaaq.
6. Pilattaanerup nalaani, pissutsinik taamaaliortariaqalernermut paasisaqartoqarpat, iviangip
tamarmiusup peernissaanut akuersissuteqartoqassaaq.
7. Mammografi atorlugu nangeqqissinnaanermut/kræfteqaqqilersinnaanermut misissui-
nissamut periarfissaqassaaq.
8. Unimi qinersinik tamatigut naliliisoqartassaaq, kræfti siaruaassimanersoq paasiniarlugu,
taamaalilluni nappaatip killiffianik immikkoortiterisoqarsinnaaqqullugu, kingornatigut
katsorsaaqqittoqassanersoq paasiniarlugu. Taamaaliortoqarsinnaavoq sentinel node proce-
dure atorlugu, tassani misissueriaaseq radioaktiviusoq iluaqutigalugu qinerseq, kræftimit
tinunermiit seerinermik kuuffigineqaqqaartoq, nassaarineqarniassammat. Qinerseq taanna
misissorneruneqartussanngorlugu peerneqassaaq, kræftimillu nassaarfigineqarpat qinersit
unimiittut sinneri peerneqassapput, pilattaanerup ingerlareersup ingerlanerani imaluunniit
kingusinnerusukkut. Periaaseq iluaqutaanngippat aamma sentinel node nassaarineqar-
sinnaanngippat unimi qinersit, iviangimut atasut, tamarmik peerneqassapput. Sentinel node
neqeroorutogineqanngippat unimi qinersit tamarmik peerneqassapput.
Nunatsinni mammografi atorlugu misissuisoqartanngimmat maalaaruteqartarfik naliliivoq,
A-p katsorsartissimaneranut atatillugu immikkoortoq 4 aamma 7 qulaani taaneqartut naam-
massineqarsinnaasimanngitsut. Taamaalilluni kingornatigut qularnaatsumik misissuisoqar-
sinnaasimanngilaq, iviangeq pilattarneqarsimasoq kræfteqaqqilersimanersoq siusissukkut
paasisaqarnissaq qularnaarniarlugu.
Maalaaruteqartarfik naliliivoq, A pilatseqqinnialerami Nunatsinniunngitsoq allani iviangi-
minik tamarmiusumik peersitsivigineqarnissaminik neqeroorfigineqarsimassagaluartoq,
aamma taamatut pilatsinnerup kinguneranik iviangip ilaa annertuallaartoq peerneqarsimas-
sagaluartoq.
V2 akissutimini 6. februar 2006-imeersumi ilaatigut oqaaseqarpoq, peqqinnissaqarfiup arnat
misissueriaatsinik nappaatillu suussusersinnissaanut periarfissanik ilisimatittarai, soorlu
nammineq misissuinissamik nakorsamullu saaffiginninnissamut, misissortinnissaq naliliivi-
gineqarnissarlu siunertaralugu. Pisarnertut misissuisoqartarpoq katsorsaasoqartarlunilu.
Arnaq nammineerluni nakorsarluunniit nassaarpat tinunermik, iviangikkut kræftiuneranik
patsisaanneqartumik, taava nakorsap tinuneq piissava Rigshospitalimullu misissugassann-
gortillugu nassiutissavaa. Kræfteqarnermut arlaannik takussutissaqanngippat arnaq qaam-
matialunni sivisunerusumiluunniit nakkutigineqassaaq, kisianni mikroskopikkut misissui-
nernit takutinneqarpat tinuneq kræftiusoq, taava katsorsaariaaseq Danmarkimi aamma atuut-
5
toq malinneqassaaq. Iviangeq unimilu qinersit peerneqassapput, kræftillu annertussusaa
uteqqissinnaaneratalu navianaateqarnerata annertussusaa apeqqutaatillugu katsorsartin-
nissamut iliuusissatut pilersaarut DIH-ip nakorsartinnermut immikkoortortaqarfiani sanane-
qassaaq, danskit najoqqutassiaat malillugit. DIH-imi pisariaqartumik katsorsaasoqassaaq
paaqqinnittoqarlunilu, aamma kemoterapi atorlugu katsorsaasoqarluni, qinnguartaallunili
katsorsaaneq Rigshospitalimi ingerlanneqassaaq. Iviangikkut kræftimut katsorsartinnerup
kingorna kræfteqaqqilertarneq annertoorujussuummat DIH-imi kræftertunik katsorsaaviup
kalaallit ukiut kingulliit qulit iluini iviangimikkut kræteqarsimasut kinaassusersiniarsimavai,
malinnaavigineqarnissaat katsorsartariaqarpatalu katsorsarneqarnissaat siunertaralugu.
Iviangikkut kræftimik katsorsaanermi danskit najoqqutassaat nunanilu tamalaani
najoqqutassat malinneqartarput. Kræftertunut iliuusissatut pilersaarummik ataatsimoortumik
sanasoqarnissaanut aallarnisaasoqalereersimavoq, tassa kræfteqariaatsit atuunnerpaanut
pitsaaliuinissamut, nappaatip suussusersinissaanut katsorsaanissamullu anguniagassalior-
toqarluni iliuusissatullu periarfissarsiortoqarluni. Assersuutigalugu inuit, iviangimikkut in-
aluarsuarmikkullu kræftikkajuttunik ilaqutallit, DHI-imi misissorneqartarput.
A suliassiinermini nammineq aningaasartuutiginngisamik suliassiisinnaatitaanermik naluna-
arfigineqarpoq.
Nassuiaatit
A nassuiaavoq, …. ukioqarluni. ….. ilinniarnikuuvoq. Napparsimalerami ….. taamanikkut
atuuttumi sulivoq. Taamatut sulinerminut atatillugu Nunarput tamaat angalaffigisarpaa in-
nuttaasunillu ataatsimiitsitsisarluni, taamaallu isigalugu saqqumilaartorujussuusarpoq. …..
aalajangiinerinut suna siunertaanersoq paasissutissiissutigisartussaavaa. Suliffini nuannare-
qaa, soqutiginartorujussuummat.
Taamaalluni ullaakkut iterpoq takullugulu iviangini pissusissamisorpiaq isikkoqanngitsoq.
Iviangimi talerperliup avammut sammisortaani takusaqarpoq, ingerlaannarlu pasitsaappaa
tassaniittussaanngitsoq. Siullermik eqqissisimaqqaarpoq, suliassani suliaralugit, suliffini
sivisulaartumik isumagisinnaassanngikkaluaruniuk akornutitaqanngitsumik inger-
lasinnaaqqullugu, tamatumalu kingorna nakorsamut piffissamik inniminniivoq. Missor-
teqqaarpoq ulloq 13. september 2005. Taakku iviangeq takuaat aamma taanna, tinunertut
isikkoqarsorisani. Taamanikkut allamik pisoqaqqinngilaq, taamaallaat aggersarneqaqqit-
tussaavoq, tigusiffigineqarsinnaassagami. Immannguaq paasissutissinneqarpoq. Taamaallaat
paasitinneqarpoq misissugassamik tigusisariaqartut, sunaanersoq paasiniarlugu. Mi-
sissugassamik tigusinissaq kinguartinneqarpoq, piffissami siullermi ornigunnissaminut peri-
arfissaqannginnami. Misissorneqarpoq ulloq 28. november 2005. Sinitsillugu misissorne-
qarpoq. Iviangia ammaneqartussaavoq, misissugassamik tigusiniassammata. Suna amman-
6
neqartussaasoq naluaat, allamik paasitinneqanngilaq, kisianni aamma annertunerusumik
oqaaseqarsinnaanngillat. Aamma nammineq apersornerusorinngilaq, nalungilaami sunaa-
nersoq paasinngikkunikku paasitinnerusinnaanngikkaanni.
Kingusinnerusukkut 7. december 2005-imut aggeqqusissummik tigusaqarpoq. Aggernissaa
minutsinik 20-nik sioqqullugu sianerput oqarlutik, ajornanngippat qanigisani tapersersorti-
gisinnaasani ilagalugu aggissasoq. Aperivoq taama ajortiginersoq, aamma siusinnerusukkut
kalerrinneqarusussimassagaluarluni. Piffissaq taama sivikitsigimmat ilassaminik nassaar-
sinnaannginnami kisimiilluni takanunnarpoq. Misissukkap inerneranik ilisimatinneqarpoq,
tassa kræfti tassaasoq navianartoq. Nakorsap ingerlaannaq oqaluttuuppaa, pitsaanerpaaq
iliuuserisinnaasartik tassaasoq napparsimavissuarmut unitsinneqassasoq iviangerlu noqar-
tillu 17-it peerneqassasut. Tamatuma kingorna angerlarteqqinneqarpoq. Nakorsap inger-
laannaq ilisimatippaa, sap. akunerani tulliuttumi unitsinneqassasoq. Periarfissat allat pillugit
paasitinneqanngilaq. Taamanikkut ilisimaneqanngilaq kræfti sorliunersoq imaluunniit siaru-
aateqqissimanersoq. Akueraa tamanna tunngavigalugu pilatsissalluni. Annannissaq kisiat
eqqarsaatigaa, nakorsallu siunnersuutaa upperaa. Pilatsippoq ulloq 13. december. Eqqaa-
masai malillugit allamik paasissutissinneqanngilaq taamaallaat iviangeq unianilu talerper-
lermi qinersit 17-it maanna peerneqassasut. Eqqarsaatimigut piareersarnissani kisiat eqqar-
saatigaa. Ilisimatinneqarpoq pilatsinneq ajunngitsumik ingerlasimasoq. Nakorsaq aqaguani
naasaavoq qilerorlu takullugu. Taassumannga oqaluttuunneqarpoq ilanngullugit peerneqar-
simasut suli misissoqqitassanngorlugit Danmarkimut nassiunneqassasut, aamma suna
tamarmi ajunngitsumik ingerlappat ullut pingasut qaangiuppata napparsimmavimmiit anger-
larsinnaasoq. Oqaloqateqarnissaminut aggersarneqartussaagaluarpoq, misissuinerunerunerit
inerneri pillugit ilisimatinneqassalluni. Sap. akunnerpaaluisa ingerlanissaat ilimagisaqa-
riaqarpaa. Misissuinerup inernera allakkatigut takkutissannginnerarpaat.
Tamanna suli nalliutinngitsoq nakorsaanermit sianerfigineqarpoq ulloq 22. december, taas-
sumalu oqarfigaa tusagsasaq nuannersoq ingerlaannaq tusartittariaqarsorigamiuk sianerluni,
tassa ajorunnaarsimasoq aamma kræfti allamut siaruaassimanngitsoq. Tamanna iviangimi
sinneruttumi qinersinilu 17-ini takusinnaasimavaat. Taanna aamma oqarpoq, qinnguartar-
tilluni katsorsartittariaqaranilu, kemortittariaqanngitsoq imaluunniit allatut kingornatigut
katsorsartittariaqanngitsoq, taamaallaat imminut paarissasoq taqarsuanilu eqqaarsaartittas-
sagaa.
2006-imi februaarimi tusagassiuutini takuaa arnat bornholmimiut Rigshospitaliliartinne-
qarnermikkut iviangiminnik atatitsiinnartumik pilattartinissamik neqeroorfigineqartann-
ginnertik pillugu malaaruteqarsimasut. Eqqarsarpoq aamma nammineq allamik neqeroorfi-
gineqarnikuunani. Nakorsamit paasitinneqarnikuunngilaq Nunatta avataani allanik periar-
fissaqartoq. Inatsisit misissorpai, naalakkersuisuusimasullu Nunatsinni arnanut iviangimik-
7
kut kræftertunut neqeroorutit pillugit akissutaa nassaaraa. Allaqqavoq danskit peqqin-
nissaqarnermut aqutsisoqarfiata unnersuussutaa malinneqartartoq. Unnersuussutit taakku
nanivai, tassanilu allassimavoq misissueriaaseq tripple atorlugu paasineqarsinnaasoq qanoq
kræfti siaruaassimatiginersoq, aamma qinersinit 17-iusunit qinersit 1-3 peerneqartartut
paasiniarlugu qanoq kræfti siaruaatsigisimanersoq. Maalaarsinnaatitaaneq misissuiffigaa,
Nakorsaaneqarfimmullu saaffiginneqqaarpoq. Taakku maalaarut suliarisinnaanerlugu qula-
rutigaat. Naggataatigut innersuuppaat danskit Napparsimasut Sullinneqarneranni Malaaru-
teqartarfiannut maalaaruteqassasoq. Tamatuma kingorna suliaq tamarmi aallartippoq. Jour-
nalini tiguaa, atuaramiullu paasivaa iviangeq qinersillu ajoquteqarsimanngitsut iluamillu
ingerlasimasut. Tamanna tupassutigingaatsiarpaa. Tamatumanngami paasitinneqarnikuunn-
gilaq, aamma nakorsami mississortikkiartoqqikkami naamik. Aatsaat tassani paasisinnaaler-
paa kingornatigut katsorsarteqqissanani. Aamma paasivaa kræfti arriitsuararsuarmik ajor-
tikkiartortartoq nappaatigisimallugu. Allaqqavortaaq 12-inik ukioqarluni ajoqusernikuusoq,
tamannalumi ilumoorpoq – håndbolderluni ajoqusernikuuvoq.
Naatsorsuutigisimavaa nakorsaq suliarisartakkami tungaatigut qanoq pisoqarnersoq ilisi-
masaqartuarnissaminik sapinngisaminik iliuuseqartartoq. Taamaattumik ilimagisimagaluar-
paa pitsaanerpaamik neqeroorfigitissalluni, aamma nammineq akilikkamik qanoq iliuuse-
qarsinnaanini pillugu. Atuaramiuk iviangini qinersillu ajoquteqarsimanngitsut peerneqarsi-
masut, Napparsimasut Sullinneqarneranni Malaaruteqartarfiannut allappoq, oqarluni
maalaarutini sakkortusisariaqarlugu, taamaalilluni suliaq tassaannaajunnaarluni paasissutis-
siinngitsoorneq. Iviangia scannerneqartariaqarsimagaluarpoq, kræfteerussimanersoq paasi-
niarlugu.
Pilatsinnini tarnikkut sunnertissutigaa. Ataasiarluni kræftersimagaanni annilaanganeq timi-
miittuartarpoq. Nappaateqarnerani pissutsit, tassani kingornatigut paasisimallugu iviangeq
qinersillu ajoquteqanngitsut peerneqarsimasut, assorsuaq sunnertissutigisimavai. Tamanna
arnaassusaanut sunniuteqarsimavoq. Iviangiusaq pisariuvoq, puallaraangallu sanigoraanga-
lluunniit tamatigut naammaguttanngilaq. Tamatuma saniatigut imiusartalinnik pullanne-
qartarpoq. Siornatigutulli annertutigisumik assiliivimmik assingusinillu suliaqarsinnaann-
gilaq, tamanna pullattoornernik kinguneqarsinnaammat. Pullannerit imerpalasortallit
taamaallat pinaveersaartinneqarsinnaapput, peerneqarsinnaanatik. Taamaattumik ulloqartar-
poq 100%-imik sulisinnanngiffimminik. Nammineq mamitsitsiniarsinnaanera sivi-
suneruvoq, immaqa qinerseqannginnera aamma aap qaqortortaliorsinnaannginnera
pissutaalluni. Tusagassiortutut atorfiit aalajangersimasut qinnuteqarfigissallugit tunuar-
simaarpoq, siornatigutut pinertutiginnginnami. Oqimaattunik kivitsiniaruni allanik ikiorne-
qarnissani pinngitsoorsinnaanngilaa. Taamaattumik inuuniutigisani allanngortinnikuuaa,
ullumikkullu tunuarsimaarnerulluni inuuneqarpoq. Torrutiinnarlugu oqaluttaalluni
inuuinnarnikuuvoq, taamaaliornermi timeq atorneqartariaqanngilaq. Arnaassutsimi ilaa
8
amigaatigaa. Iviangiusaqarluni kiakkertarnerujussuaq ajortorujussuuvoq. Iviangilertin-
nissamik periarfissaq pillugu misissortinneqarnikuuvoq, kisianni suli aalajanginngilaq.
Nuannaartorujussuusimassagaluarpoq nakorsap allanik periarfissaqarnera eqqaasimagaluar-
pagu. Taava tusarsimassagaluarpaa peqqinnissaqarfiup arlaannik neqeroorfigisinnaaneraani.
Taava misissorsimassagaluarpaa Danmarkip avataani suut periarfissaanersut. Mammografi
atorlugu misissortikkuni kr. 5.800-nik akiliisimassagaluarpoq, tassanilu takuneqarsimassa-
galuarpoq iviangip ajoquteqanngitsup qinersillu peerneqarnissaat pisariaqanngitsoq. Tama-
tuma ajunnginnerusunik periarfississagaluarpaa aamma aalajangiinissaanut pitsaanerusumik
tunngavississagaluarpaa. Mammografi atorlugu misissuinerup takutissimasuuppagu kr.
60.000-inik akiliinikkut iviangeq atatiinnarlugu pilattaasoqarsinnaasoq, taava tamanna i-
sumaliutigisimassagaluarpaa. Taamanikkut allaffimmi pisortaavoq akissarsiagissaarlunilu.
Aammattaaq sulisitsisuata ikiuunnissani ammaffigaa. Peqqissutsip tungaatigut sillimasii-
nissamut periarfissat misissorsimassagaluarpai. Naggataatigut aningaasat taarsigassarsiari-
nissaanut qularnanngitsumik periarfissaqarsimassagaluarpoq. Tamanit uumitsaatiginerusaa
tassaavoq kingusinnerusukkut paasineqarmat kræftip 18 mm-isut angissusillip peerneqarne-
ratigut kræfti tamarmi peerneqarsimasoq.
Misiginngilaq kræftimik nappaateqarnerminut atatillugu eqqortunik aalajangiinissaminut
naammattumik paasissutissinneqarsimalluni. Tatigininnera innarlerneqarpoq.
Sulisitsisuata ingerlaannaq ikiorumallugu neqeroorfigaa. Aammattaaq ilaqutaqarpoq ikinn-
gutigilluagaqarlunilu, ikiusinnaasimagaluartunik. Imminut isumagisinnaasimassagaluarpoq.
Ajortoq tassaavoq paasillugu kræftilersimalluni, nalullugulu kræfti qanoq siaruaatipiloor-
sinnaatigisoq pineqarnersoq.
Paasitinneqanngilaq tinuneq ingerlaannaq peerneqarsimasoq, taamaallaat paasitinneqarpoq
misissugassamik tigusisimasut. Sunaaffa kræfti ima poortoqqatigisimammat tamarmi inger-
laannaq peerneqarsinnaasimavoq. Aatsaat tamanna paasivaa maalaaruteqarnerup nalaani.
Ullumikkut peqqissuuvoq, eqqarsartaaseq eqqaassanngikkaanni. Qinersit peerneqarsimaneri
pissutigalugit ajoquserneqarsimavoq. Napparsimaqqilernikuunngilaq.
V1 nassuiaavoq, ivianngikkut kræfteqartunik pilattaasartuulluni aamma Aarhus Universi-
tetshospitalimi nakorsaanertut …. sulisarluni. Tamatuma saniatigut Napparsimasut Sul-
linneqarneranni Malaaruteqartarfimmi aamma Napparsimasut Sillimmasiisarfianni ilisima-
sortaavoq. Den Danske Brystkræftgruppe-mi siulittaasuuvoq, taannalu tassaavoq Danmark-
imi iviangikkut kræftertunik katsorsaasartut tamarmik kattuffiat.
9
Suliami oqaaseqarnikuuvoq, ilisimasat A-p katsorneqarnerata nalaani ilisimasani tunngavi-
galugit. Innersuussutigineqartut nalinginnaasut malinneqarsimanersut pillugit oqaase-
qaqquneqarpoq. Danmarkimi atuuttut nunanilu tamalaani najoqqutassat malillugit taamaat-
toqarsimasimasorinngilaa.
A iviangimigut tinuneqarami misissorneqarpoq. Misissueriaaseq tripple atorlugu misissor-
neqarnissaminik neqeroorfigineqartussaagaluarpoq. Taamaaliornermi inuk misissorne-
qartarpoq, mammagrafi atorlugu assilineqartarluni ultralydimillu scannerneqartarluni
aamma misissugassanik tigusiffigineqartarpoq. Iviangimi tinunermik nassaartoqartillugu
taamatut nalinginnaasumik misissuisoqartarpoq. Misissuinerni tamakkunani nappaat
sussusersineqartarpoq, tassa kræftiunersoq imaluunniit kræftiunnginnersoq, aamma kræf-
tiuppat katsorsaariaaseq suna neqeroorutigineqassanersoq. Katsorsaariaatsit marluupput.
Katsorsaariaaseq ullumikkut atukulaneqarnerpaaq tassaavoq iviangimik atatitsiinnarluni
pilaattaaneq, tassani iviangip ilaa tinunertalik peerneqartarpoq. Tinunerup eqqaani tinuneq
kaajallallugu peersisoqartarpoq, taamanikkut ½ cm miss. ilanngullugu peerneqartarluni,
tamatumalu saniatigut uneq pilanneqartarpoq, qinerseq ataaseq arlallilluunniit peerneqartar-
lutik, kræfti siaruaassimanersoq nalilerniarlugu.
Periuseq alla taassaavoq iviangimik peersilluni pilattaaneq. Periuseq taanna siullermik ator-
neqarnerusarpoq, kisianni 2005-imi pilatsittut affaasa miss. iviangeq atatiinnarlugu pilat-
sittarput; ullumikkut 70 % missaanniipput. A-imik iluamik misissuisoqarsimagaluarpat, nas-
saarineqartullu nassaarineqarlutik taava qularnanngitsumik iviangeq ataatiinnarlugu pilat-
sinnissamik neqeroorfigineqarsimassagaluarpoq. Taamatut inerniliivoq piviusut pigineqartut
isiginerisigut. Sentinel node biopsi atorneqarsimassagaluarpoq.
A iviangiminik atatitsiinnartumik pilatsinnissaminut periarfissaqassagaluarpoq, aamma mi-
sissugassanik tigusinerup, kræftimik tinunermik peersiffiusup, kingorna. Taamaattoqar-
simagaluarpat pilattaasoqaqqissimassagaluarpoq, suut tamarmik peersimanerat qulakkerni-
arlugu, aamma kingusinnerusukkut qinnguartaanikkut katsorsaasoqarsimassagaluarpoq,
tamannalu pinngitsuugassaanngilaq. Iviangip peerneqarsimanngittortaa qinnguartarne-
qartarpoq. Kræftimut aallarniutaasunik misissueqqaarnerni takuneqarsinaanngitsunik
peqartarpoq. Taamaattumik qinnguartaanngikkaanni kræfteqqilernissaq aarlerinartoqar-
torujussuuvoq. Nunat tamalaat akornanni misissuinerit assigiinngitsut tunngavigalugit
nalunngilaat iviangimik atatitsiinnarluni pilattaaneq iviangimik peersinertulli ani-
guissutaasinnaasartigisoq, tamannalu nakorsartittunut ilisimatitsissutigineqartarpoq. Qinn-
guartartilluni katsorsartinneq sap. ak. 5-6-inik sivisussuseqartarpoq. Sap. akunneranut ulluni
5-ini qinnguartaasoqartarpoq.
10
Taamaalilluni naliliinera naapertorlugu A iviangiminik atatitsiinnarluni pilanneqarnissami-
nut periarfissaqarsimavoq, misissugassamik tigusiffigineqarnermi siorna kingornaluunniit
Danmarkimukaraluaruniluunniit.
Nakorsanit danskinit, tamakkuninnga suliaqartartunit, tamakkuninnga periarfissaqarnera
nalinginnaasumik ilisimaneqarpoq. Aammattaaq nunat tamalaat ilitsersuutaannut qanittua-
rarsuummata tamanit ilisimaneqarput.
Akissuteqarpoq danskit unnersuussutaat tunngavigalugit. Taakkunani suussuserseeriaatsit
katsorsaariaatsillu ajornannginnissaat aalajangiisuuvoq. Suussusersiinerup katsorsaanerullu
piaartumik pisarnissaat pingaartinneqarpoq. Pissutsit taamaatsillugit sap. akunnialuit iluanni
pilattaasoqarnissaa innersuussutigineqassaaq. Danmarkimi katsorsaanerup ingerlanissaanut
pingaarnernik najoqqutassaqartoqarpoq. Aamma malitseqartitsinissamut unnersuussutinik
peqartoqarpoq, iviangeq ataatiinnarlugu imaluunniit iviangeq peerlugu pilattaasoqar-
simagaluarpalluunniit. Iviangikkut kræftersimagaanni iviangip aappaatigut imaluunniit ivi-
angikkut suliarineqarsimasukkut kræfteqaqqilernissaq ilimanarnerulersarpoq. Malitseqar-
titsinermut ilaatigut ilaapput mammografi atorlugu aamma ultralyd atorlugu misissuinerit.
Napparsimasimasoq ukiuni qulini malittarineqartarpoq mammografi atorlugu misissuinik-
kut, Aitut ukiullit ukioq allortarlugu misissortittarput. Iviangeq atatiinnarlugu pilatsinnermi
kræfteqaqqilersinnaaneq iviangeersinnermut naleqqiullugu ilimanarnerusarpoq, kisianni
piffissaq ungasissoq isigalugu inuuinnarnissamut periarfissalussinermik kinguneqartarani.
Napparsimaleqqinneq tinunerup taasumarpiaap naaqqinneranut ersiutaasinnaavoq, kisianni
aamma tinunerusinnaavoq nutaaq. Napparsimaleqqittoqarnermi tamanna iviangip tamarmi
peerneqarneranik nalinginnaasumik kinguneqartarpoq.
Napparsimasup angalanissaanut imannak akornutissaqanngilaq, kisianni sillimaasiisarneq
pillugu maleruagassat qiviaraanni, nappaat ilakutaqalerpat aallarnissaq mianersuutigine-
qartariaqarpoq. Angalanissaq akornutaasinnaasunik nakorsaatit tungaatigut arlaannik takus-
sutissaqanngilaq.
Napparsimasut Sullinneqarneranni Malaaruteqartarfiup aalajangiinera isumaqatiginngilaa.
Suliap misissoqquneqarnerani ilisimatinneqarpoq maleruagassat Danmarkimi malerua-
gassaniit allaanerit Kalaallit Nunaanni atuuttut. Oqarnikuuvoq, tunngavigisassat Danmark-
imi atuuttuniit allaanerusut, isumaalu naapertorlugu atuuttariaqartut, atuutsillugit suliaq su-
liarisinnaanagu. Naliliineq aalajangiinermut tunngaviusoq isumaqatiginngilaa. Isum-
aqataavoq A katsorsartissimasoq, ajunngitsumik, kisianni allatut katsorsartissi-
masinnaagaluarpoq isikkuanut pitsaanerusumik aamma inuuneranik pitsaanerutitsine-
rusinnaasumik. Inerniliinermut arlaannik uparuagassaqartoqanngilaq. Nalilersinnaanngilaa
teknikkikkut ajunngitsumik kinguneqartitsisoqarsimanersoq. Isumaqarpoq aallarnisaalluni
11
misissuisimaneq amigaateqartoq. A-p nappaataata suussusersineqarsimanera ajunngilaq,
qanorluunniit isigigaluaraanni. Tinuneq angisuujusimanngilaq, aamma nalinginnaasumik
iviangeq atatiinnarlugu pilattaalluni peerneqarsinnaasimagaluarpoq. Periarfissat taamaatsil-
lugit taamaaliornissaq katsorsaanerusimassagaluarpoq eqqortoq. Ilisimasai naapertorlugit
napparsimasut ilaat Kalaallit Nunaata avataanut katsorsartikkiartortinneqartarput.
Danmarkimi katsorsartinnissamut periarfissaqanngippat nunanili allani periarfissaqarluni,
assersuutigalugu misileraasoqarnikuuvoq periarfissanik nutaanik isumallualersitsisunik,
imaassinnaavoq nammineq isumaa naapertorlugu napparsimasoq periarfissamik paasitillug-
u, kisianni taamaattumik eqqaasaqarsinnaanngilaq, aamma nalinginnaasumik tamanna peri-
arfissaanngilaq, tassami Danmarki tamatuma tungaatigut nalinginnaasumik malinnaalluar-
mat.
Naggataarutaasumik tunngavilersuuteqarneq
A piumasaqaateqarnermi atuutsinniarpaa, iviangimigut kræfteqarnerminut atatillugu katsor-
saartinnissamut periarfissanik illersorneqarsinnaasunik, allatut ittunik ilisimatitsinissaminut
Nakorsaq pisussaaffeqartoq.
Napparsimmavissuarmi nakorsat, ilanngullugu Nakorsaq, ilisimatitsisussaanermik tama-
tuminnga suliassaminnillu allanik, aamma Danske Lov 3-19-2-p kinguneranik, naammas-
sinninnissaat napparsimmavissuup naalakkersuisoqarfiullu immikkut pisussaaffigalugu
qulakkeertussaavaat.
Ilisimatitsisussaanermut ilaapput napparsimasup katsorsartinnissaminut periarfissai
pingaarutilliit suulluunniit, aamma iviangikkut kræfteqarnermik katsorsaanermut tunngatil-
lugu pisussaaffimmut ilaapput pilatsinnissamik, iviangeq tamaat peerlugu, paasissutissiineq
aamma iviangeq atatiinnalrugu pilatsinnissamik paasissutissiineq – aamma kingulliullugu
taaneqartoq taamaallaat Danmarkimiinnaq, Nunatsinniunngitsorlu, neqeroorutigineqaralu-
arpalluunniit.
Kalaallit ikinngitsut peqqinnissamut sillimateqarput, tassami Nunatsinni peqqinnissaqarfik
Danmarkimisulli nunaniluunniit allani pitsaassusilinnik katsorsaanissamut tamatigut neqer-
ooruteqartanngilaq, taamaattoqarneratalu peqqinnissaqarfiup Nunatta avataani
katsorsaariaatsit pillugit ilisimatitsisussaatitaaneranut piumasaqaatit sakkortusarpai.
Nunatsinni Naalakkersuisut ilisimatitsissutiginikuuaat, iviangikkut kræfternermi Nunatsinni
katsorsaanermi danskit nunallu tamalaat najoqqutaassaat malinneqartartut, aamma iviangik-
12
kut kræfternermi katsorsartinnermi katsorsaaneq, Danmarkimi atuuttortaaq, malinneqartart-
oq.
Tunngavissaqartumik ilimasussimavoq katsorsaariaatsit, danskit katsorsaariaasiitut pit-
saatigisut, pillugit paasissutissinneqarumaarluni.
Katsorsaanerup pitsaassusissaasa, Inatsisartunit aalajangersarneqarsimasut, malinneqarnis-
saat Naalakkersuisoqarfiup akisussaaffigaa.
Nakorsaq-mit iviangeq atatiinnarlugu pilattartissinnaaneq pillugu paasitinneqarsimasari-
aqaraluarpoq, aamma misissueriaatsit tripple-diagnostik aamma sentibel node-procedure
pillugit, tassami iviangeq atatiinnarlugu pilatsinneq iviangikkut kræfteqarnermik
katsorsaatitut allatulli sunniuteqarluarsinnaagaluarpoq aamma pisumi imminerminut
tunngasumi periarfissaalluarsimavoq.
Nakorsaq-p allatut katsorsartissinnaanermik ilisimatitsisussaatitaanini taamaalilluni sumi-
ginnarpaa.
Pilatsinneq, ilaatigut iviangiata ajoquteqanngitsup qinersillu 17-it ajoquteqanngitsut peer-
neqarnerannik kinguneqartoq, pinngitsoortinneqarsinnaagaluarpoq, iviangeq ataatiinnarlugu
pilattartittarneq pillugu paasissutissanik naammattunik tunineqarsimagaluaruni, tassami qu-
larnanngitsumik iviangeq atatiinnarlugu pilatsissimassagaluarpoq, tulluartumik taamatut
paasissutissinneqarsimagaluaruni.
Suliassanngortitat kingunipiluutinut, inuussutissarsiorsinnaanermik annaasaqarnermut kiisa-
lu ajoquserneqarnikkut anniartitaanermut, pisoqarnerata kinguneranik atortariaqalersimas-
saanut akisussaasuupput.
Taarsiinissamut akisussaatinneqarnissamut piumasaqaatit nalinginnaasut tamarmik eqqor-
tinneqarput.
A eqqartuussutissamik isumaqatigiinniuteqarnermi qulaani eqqaaneqartunik itisiliivoq,
oqaatigaalugu suliaq tunngavimmigut pingaaruteqartoq. Napparsimasunut paasissutissiinis-
samik piumasaqaat pingaaruteqarpoq, taarsiivigineqanissamik piumasaqaateqartoqanngitsoq
kingusinnerusukkut paasineqaraluarpalluunniit.
Suliami pineqanngilaq nunat tamalaat piumasaqaataat malillugit misissortinnissaminik pilat-
tartinnissaminiluunniit neqeroorfigineqartariaqaraluarsimanera. Pilattaanerit ajunngitsumik
ingerlanneqarsimapput pitsaassutsit taamanikkut atuuttut malillugit. Ilisimatinneqartari-
13
aqarsimagaluarporli Nunatta avataani allanik periarfissaqartoqartoq, annikinnerusumik sun-
niuteqartitsisinnaasunik.
Napparsimasut paasissutissinneqareernermikkut isumaqataallutik akuersisarnerannut pi-
umasaqaatit napparsimasut inatsisitigut inissisimanerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni-
ipput, tak. §§ 6 aamma 7. Ilaatigut allassimavoq katsorsartinneq aallartinneqassanngitsoq
ingerlateqqinneqaraniluunniit napparsimasoq paasissutissinneqareernermigut isumaqataal-
luni akuersiteqqaartinnagu, tamanna sukimiisumik paasissutissiineq tunngavigalugu pissaaq.
Paasissutissiinermut ilaassapput paasissutissat pinaveersaartitsinermut, katsorsartinnissamut
periarfissanut attuumassuteqartut kiisalu katsorsartinnissaq aallartinneqanngippat kingunis-
sai pillugit paasissutissat. Inatsisip nassuiaatitaanit ersersinneqarpoq, napparsimasoq pisin-
naatitaasoq tamakkiisumik paasissutissinneqarnissaminut. Tamanna ima paasineqassaaq
taassaasut napparsimasumut katsorsartissinnaanermut periarfissat tulluartut tamarmik. Nap-
parsimasup paasissutissiineq tunngavigalugu akuersisinnaannginnera naammattumik paasis-
sutissiinngitsoonerup kinguneraa. Katsorsaaneq tamatuma kingorna akisussaatinneqaataalis-
saaq, tak. § 12. Apeqquttaalerpoq suliami matumani paasissutissiineq naammattumik
tamakkiisuusimanersoq.
Napparsimasup periarfissai aallaaviusussaapput, napparsimmavissuarmi pineqartumi periar-
fissat pinnatik. Suliassanngortinneqartut akuerinikuuaat, iviangeq atatiinnarlugu pilatsinnis-
saq taamanikkut Danmarkimi nalinginnaasumik ajornanngitsoq. Nunatsinni allanik arnaqar-
poq, Danmarkimi taamatut pilatsissallutik toqqaasimasunik. Danmarkimi nunanilu tamalaa-
ni nalinginnaasumik suleriaatsit aalajangersimasut pineqarput. Naalakkersuisut oqaatigi-
nikuuaat iviangikkut kræfteqarnermi katsorsaanermi malitassat, Danmarkimi atuuttut, ator-
neqartassasut. Tamanna periarfissaq pillugu paasitinneqarnissamik tunngavissaqartumik
ilimasuuteqarnermik kinguneqartaríaqarpoq. Pilatsinnissat tulluartuusinnaapput, naak nap-
parsimmavissuarmi pineqartumi ingerlanneqarsinnaanngikkaluarlutik, tamannalu Nappar-
simasut Sullinneqarneranni Malaaruteqartarfiata aalajangiineranit takutinneqarpoq.
Napparsimasut katsorsartinnissamik toqqaasinnaanerat imaluunniit toqqaanngitsoorsinnaa-
nerat maleruagassanit qulakkeerneqassaaq. Kalaallit peqqinnissaqarfiata nunani tamalaani
pitsaassuseq nalinginnaasoq tamanna neqeroorutigisinnaanngippagu, tamanna paasissutis-
siissutigineqartariaqaraluarpoq. Paasissutissiisussaatitaaneq taamaalilluni eqqortinneqarsi-
manngilaq.
Nakorsap paasissutissiisussaatitaanini eqqortinnginnamiuk innarligaassanngissusia nammi-
nerlu aalajangiisinnaanera ataqqinngilaa, tamannalu unioqqutitsinermik kinguneqarpoq, tak.
§ 12.
14
Napparsimmavissuup sulisut katsorsaanissamik periarfissanik atuuttunik naleqquttunillu,
Danmarkimi Nunatsinnilu, paasissutissinneqarnissaat immikkut akisussaaffigaa, aamma
sulisut inatsisinik nalinginnaasunik malinninnissaat immikkut akisussaaffigaa, aamma
peqqussummik taaneqartumik. Nakorsap pisussaaffimminik eqqortitsinissaa napparsim-
mavissuup qulakkiinnginnamiuk napparsimmavissuup nakkutilliisussaatitaanini eqqor-
tinngilaa, tamannalu taarsiisussaanerup tungaatigut akisussaalissutaavoq.
Naalakkersuisoqarfik napparsimmavissuup paasissutissiinissaanut tunngatillugu pingaar-
nermik akisussaasuuvoq. Suliassanngortitat tamarmik immikkut akisussaassuseqarput. Suli-
assanngortitat akisussaaqatigiillutik taarsiivigineqarnissamik piumasaqaammut akisus-
saasuupput. Napparsimmavissuaq naalakkersuisoqarfillu qanoq ikkaluarpalluunniit Danske
Lov 3-19-2 malillugu akiliisussaapput.
Annaasanik naatsorsuusiornissamut Sulisilluni Ajoqusernerit pillugit Sullissivimmiit
oqaaseqarnissaq utaqqineqarpoq. Pissutaasut ataqatigiinnerannut tunngatillugu akueri-
neqarpoq iviangeq atatiinnarlugu pilatsinneq aamma sakkortusimassagaluartoq. Sunniutaas-
ulli annikinnerujussuusimassagaluarput, tamannalu Napparsimasut Sullinneqarneranni Ma-
laaruteqartarfiata aalajangiineranit takutinneqarpoq. Inuussutissarsiorsinnaajunnaarnera kin-
gunipilutsitsineratalu sakkortussusaa annikinnerusimassagaluarput, iviangini peertinnagu
iviangeq atatiinnarlugu pilatsisimagaluaruni.
V1-ip ilimagineruaa iviangeq atatiinnarlugu pilatsinnissaminik neqeroorfigineqarsimassa-
galuartoq. Napparsimasut Sullinneqarneranni Malaaruteqartarfik isumaqataanngilaq.
Maalaaruteqartarfiup oqaaseqaataani ilanngullugu tunngavissaatinneqarpoq tinunerup
peersimareernissaa aamma tamatuma kingorna aatsaat iviangimik atatitsiinnarluni pilatt-
aasoqarsimanissaa. Siullermik misissugassamik tigusisoqartinnagu naleqquttumik paasissu-
tissiisoqartoqareersimassaaq. Taamaalilluni Danmarkimi tamarmiusumik misissortinnissa-
mik pilattartinnissamillu neqeroorfigineqarnissaminut periarfissaqassaaq. Aappaattut mi-
sissugassamik misissuinermit takutinneqarpoq kræfti siaruaassimanngitsoq, aamma ivi-
angeq qinersillu peerneqarsimasut ajoquteqarsimanngitsut. Taamaattumik Napparsimasut
Sullinneqarneranni Malaaruteqartarfiup aalajangiinerminni tunngavissaatitat eqqortut ilaa-
tissimanngilaat, eqqartuussisullu maalaaruteqartarfiup aalajangiineranit qanorluunniit pitut-
torneqanngillat.
Iviangini qinersinilu piinngitsoortinniarlugit ilungersornermini annertuumik iliuuseqarsi-
massagaluarpoq. Aningaasaqarniarnera taamanikkut ajunngilaq aamma misissuinerit pisa-
riaqartut tamaasa aallarnisarsimassagaluarpai. Taamaattumik tunngaviutinneqassaaq mi-
sissuinernik sunilluunniit pisariaqartunik aallartitsinissaminut periarfissaqarsimasoq, aamma
15
taamaaliorsimassagaluartoq, eqqortunik paasissutissinneqarsimagaluaruni. Innarligaasutut
qularneq imminerminut iluaqutaatinneqartariaqarpoq.
Nakorsaq piumasaqaatimini atuutsinniarpaa, iviangeq atatiinnarlugu Kalaallit Nunaata
avataani katsorsartinnissamut periarfissaqarneq pillugu paasissutiiimannginnermigut in-
atsisinut akerliusumik iliuuseqarsimanani, tassami A katsorsartinnissamut periarfissanik
Kalaallit Nunaata avataaniittunik ilisimatissallugu pisussaaffiginngilaa, tamakku Kalaallit
Nunaanni missuiffigineqarsinnaanngimmata aamma kingornatigut nakorsatinnissaq pisa-
riaqartoq Kalaallit Nunaanni neqeroorutigineqarsinnaanngimmat. Iviangeq atatiinnarlugu
Kalaallit Nunaata avataani katsorsartinnissamik periarfissat pillugit paasissutissiinngitsoor-
nerup Aimik katsorsaanermi paasissutissiinikkut akuersititsinngitsoornermik kinguneqann-
gilaq.
Paasissutissiinikkut akuersititsinngitsoorsinnaaneq aamma katsorsartinnermik eqqortumik
kinguneqartanngilaq, tak. Napparsimasut Sullinneqarneranni Malaaruteqartarfiup aalajangi-
inera 16. december 2009-meersoq, A-imik akisussaasuutitsisoq.
A-ip katsorsartinnerminik timikkut tarnikkullu kingunerluutigisinnaasai paasissutissiinikkut
akuersititsinngitsoornerusinnaanermik naatsorsuutiginneqassanatillugu pissuteqanngillat.
A-ip uppernarsartussaavaa allatut katsorsaartinnissamut periarfissat – aamma iviangeq peer-
nagu katsorsartinneq – imminerminut tunngatilugu ajornarsimanngitsut, taamaaliorsimann-
gilarlu.
Allatut katsorsaartinnissamut periarfissat – aamma iviangeq peernagu katsorsartinneq –
qanoq ikkaluarpalluunniit timikkut tarnikkullu kingunipilutsitsinernik annertuumik
ilaqassapput, aamma napparsimaleqqissinnaaneq annertuumik navianaateqalerluni.
Suliaq aappassaannik pilatsinnermut taamaallaat tunnganngilaq. Pisussaaffik katsorsaaner-
mut tamarmiusumut tunngavoq, taamaalilluni misissugassamik tigusinermi kingornatigullu
pilatsinnermi akuersissummik piniartoqartussaasimassalluni.
Dr. Ingridip Napparsimmavissua aamma Peqqissutsimut Attaveqarnermullu Naalak-
kersuisoqarfik piumasaqaatigisaminni atuutsinniarpaat Nakorsaq-p akisussaatinneqann-
gitsoornerata kinguneranik napparsimmavissuaq aamma/imaluunniit naalakkersuisoqarfik
Danske Lov 3-9-12 imaluunniit inatsisip assinga malillugu tunngaviusumik akisussaann-
gitsut.
16
Napparsimmavissuup naalakkersuisoqarfiullu ksatorsatinnissamut periarfissat, Nunatsinni
neqeroorutigineqarsinnaanngitsut misissuiffigineqarsinnaanngitsullu aamma kingornatigut
katsorsaanermik pisariaqartumik Nunatsinni neqerooruteqarfiunngitsut, pillugit paasissutis-
sinissartik immikkut akisussaaffiginngilaat.
Qulaaniittut atuuttariaqarput, A nammineq akiliilluni imaluunniit sillimmasiisarfimmit aki-
lerneqartumik Nunatta avataani katsorsartinnissaminut periarfissaqrsimagaluarpalluunniit.
Naalakkersuisunut ilaasortaniit oqaaseqaatit saqitsaannerit pillugit inatsisitigut taar-
siisussaatitaanermut inatsisitigut tunngavissiisinnaanngillat/ tunngavigineqarsinnaanngillat.
Nakorsaq, Dr. Ingridip Napparsimmavissua aamma Peqqissutsimut Attaveqarnermullu
Naalakkersuisoqarfik eqqartuussutissamik isumaqatigiinniuteqarnermi qulaani eqqaaneqar-
tunik itisiliipput, oqaatigalugulu suliaq iviangip peerneqarnissaanut akuersinermut tunn-
gasuusoq, misissuigassamik peersinermuunngitsoq, tak. suliassanngortitsissut, tassannga
ersersinneqarluni ulloq 7. december 2005-imi ataatsimiittoqarnerani paasissutissanik tuni-
sisoqarsimanngitsoq.
Paasissutissiinngitsoorneq inatsinut akerliunngilaq. Peqqinnissaqarfimmi sulisut paasissutis-
siinikkut akuersissummik piniarnissaminut pisussaaffiligaapput. Tamatumunnga ilaavoq
periarfissat, nakorsartinnerup tungaatigut illersorneqarsinnaasut, allat pillugit paasissutis-
siisussaaneq. Iviangeq peernagu pilatsinnissaq Kalaallit Nunaanni periarfissaasimanngilaq,
aamma napparsimasut Danmarkimi katsorsagassanngorlugit misisoorneqarsinnaasimanngil-
lat imaluunniit kingornatigut katsorsaasoqarsinnaasimanngilaq. Tamanna pissutigiinnarlug-
uluunniit nakorsaq iviangeq peernagu pilatsinnissamik periarfissat pillugit paasissutissii-
nissmainut pisussaaffeqarsimanngilaq. Taamaattumik suliaq sulianit allanit allaaneruvoq,
tassami Danmarkimi iviangeq peernagu pilatsinnissaq ajornanngimmat. Paasissutissiinissa-
mut nunarsuarmi allani katsorsatinissat ilanngunneqassappata nakorsaq periarfissat allat
tamaasa pillugit paasissutissanik ilisimasaqartassaaq, kisiannili tamatumunnga ilutigitillugu
pilersaarusiornermut aningaasalersuinermullu tunngasut tamaasa napparsimasumut aalajan-
gigassanngortittassavai, tamannalu naammaginarnavianngilaq. V1 nassuiaavoq, uumatut
ittumik pisoqartillugu sap. akunnialui taamaallaat ingerlaneranni katsarsaanerup ingerla-
teqqinneqarnera aallartittartoq. Ilisimannittoq Danmarkip avataani katsorsartinnissamut pe-
riarfissanik paasissutissiisoqarsimaneranik aalajangersimasunik assersuutissaqanngilaq.
Paasissutissiisussaatitaanermut Kalaallit Nunaata avataani katsorsaariaatsit ilanngunneqass-
appata, aamma napparsimasoq periarfissanik allanik toqqaassappat, tamanna nakorsamut
napparsimasumullu naleqqutinngitsumik inissisimaffeqalersitsissaaq.
17
Tunngaviutinneqarsinnaavoq nakorsaq iviangeq peernagu pilatsisinnaaneq pillugu paasissu-
tissiisimanngitsoq, aamma A-imik marloriarluni kukkuneqanngitsumik pilattaasimasoq.
Taamaallilluni sinaakkutissat iluanni iliuusissaminik iliuuseqarsimavoq, tamannalu A-imik
narrunarsarneqarneranik kinguneqarsimanngilaq. Tamanna Napparsimasut Sullinne-
qarneranni Malaaruteqartarfiata aalajangiineranit ersersinneqarportaaq, tassani isumatigine-
qarpoq nakorsaq katsorsaariaatsit allat, Kalaallit Nunaanni ingerlanneqarsinnaanngitsut,
pillugit paasissutissiinissmainut pisussaaffeqanngitsoq. Inatsisinut akerliusumik iliuuseqar-
toqarsimanngimmat suliassiisut arlaannaalluunniit taarsiinissaminut akisussaanngilaq.
Eqqartuussisut tunngaviutissappassuk Kalaallit Nunaata avataani periarfissaq pillugit
paasissutissiisoqartariaqarsimasoq, taava culpa pillugu isiginnittaatsit nalinginnaasut naap-
ertrolugit akisussaatitsisinnaasumik iliuuseqartoqarsimanngilaq, tassami eqqortumik katsor-
saasoqarsimavoq. Nakorsaq-p katsorsaasimanera isornartoqartinneqarsimanngilaq, tak.
Napparsimasut Sullinneqarneranni Malaaruteqartarfiup aalajangiinera ilisimannittullu nas-
suiaataa. Aalajangiinermi qupperneq 5-imi maalaaaruteqartarfik isumaqatigiillutik isum-
aqarput, Nakorsaq aallarniisuusumik misissuinermini imaluunniit ulloq 12. december pilatt-
aanissaq sioqqullugu najoqqutassaniit ajornerusumik iliuuseqarsimanngitsoq. Aammattaaq
tunngaviutinneqartariaqarpoq, Aimut allatut katsorsartinnissamik neqerooruteqartoqar-
sinnaasimanngitsoq.
Naastorsuutiginnississaanermut pissutittullu ilimaginnissinananermut tunngatillugu A up-
pernarsaasussaatitaavoq piumasaqaat eqqortinneqarsimasoq. Uppernarsarneqassaaq
paasissutinneqarsimagaluaruni tamanna katsorsaanerup tulluartuuneranik kinguneqarsimas-
sagaluartoq, pissutsit aalajangersiamsut taakku atuutsillugit katsorsartissimassagaluarluni,
katsorsaaneq taamatorpiaq inerneqarsimassagaluartoq – tassa peqqissineranik, aamma
ingammik napparsimaqqilersimassanngikkaluarluni, iviangip peertariaqarneranik kingune-
qartumik – nappaatip kingunipiluutai qanoq ikkaluarpalluunniit sakkukinnerusimassagaluar-
tut, aamma katsorsaaneq akissaqartissimassagaluarlugu. Kingulliullugu eqqaaneqartoq
imaassinnaavoq uppernarsarneqarsimasoq, kisianni uppernarsarneqanngilaq immikkoortut
siulliit eqqortinneqarsimasut. Iviangeq peernagu pilattaaneq tulluartuunersoq qularnar-
torujussuartut isigineqartariaqarpoq, tak. Napparsimasut Sullinneqarneranni Malaaru-
teqartarfiata aalajangiinera, tamatuma kingorna napparsimaqqilernissap navianartoqarnera
annertusisimassalluni. Napparsimaqqilernermi iviangip peerneqarsinnaanera ilimanarneru-
lissaaq. A-ip naammattumik qularnaarlugu uppernarsanngilaa immikkoortut pineqartut
tamarmik eqqortinneqarsimasut, taamaattumillu taarsiinissamut piumasaqaatit nalin-
ginnaasut aamma eqqortinneqanngillat.
Napparsimmavissuaq naalakkersuisoqarfillu Danske Lov 3-19-2 naapertorlugu immikkut
akisussaanngillat, taarsiinissamummi piumasaqaatit Nakorsaq-mut tunngatillugu eqqortin-
18
neqanngillat. Allamittaaq tunngaveqarluni immikkut akisussaasoqanngilaq. Paasissutis-
siisussaanermut neqeroorutit, Kalaallit Nunaanni neqeroorutigineqarsinnaanngitsut,
ilaanissaat siunertaasoq inatsimmi piareersaatiniluunniit sumilluunniit taperserneqanngilaq.
Paasissutissiinissamik qularnaarinissaq pisussaaffiginngilaat. Taamaattoqaraluarpat ersarin-
nerusumik nalimmassarneqarsimassagaluarpoq. Tunngaviutinneqassappat nappar-
simmavissuaq imaluunniit naalakkersuisoqarfik Kalaallit Nunaata avataani periarfissat pill-
lugit paasissutissiinissamut immikkut akisussaaffeqassasoq, taamaakkaluartoq a-
kisussaasuusoqassanngilaq, tassami naatsorsuutiginnissinnaassuseqartoqanngilaq
pissutaasumullu ataassuteqarani.
Naalakkersuisunut ilaasortaasimasup oqaaseqaataa saqitsaannermi inatsisitigut a-
kisussaasoqarnersoq pillugu naliliinermut atorneqarsinnaanngilaq.
Eqqartuussisut oqaaseqaataat
Uppernarsaatinik saqqummiussisoqareernerata kingorna tunngaviutinneqarpoq, Kalaallit
Nunaanni 2005-imi ukiakkut neqeroorutigineqarsinnaasimanngitsoq misissueriaaseq tripple
atorlugu misissuinissaq imaluunniit iviangeq peernagu pilatsinnissaq, mammografi qinngu-
artartinnerluunniit atorlugit piumasarineqartut kingornatigut katsorsaasoqarsinnaasimann-
gitsoq imaluunniit napparsimasoq Danmarkimi taamatut katsorsartinnissamik innersuunne-
qarsinnaasimanngitsoq.
Tunngaviutinneqarpottaaq A 2005-imi ukiakkut qaqugukkulluunniit paasitinneqarsimann-
gitsoq Danmarkimi nammineq akilikkaminik qulaani eqqaaneqartutut misissortissinnaasoq,
iviangeq peernagu pilatsisinnaasoq pisariaqartumillu kingornatigut katsorsartissinnaasoq.
Naggataatigut tunngaviutinneqarpoq, misissortinnissaq qulaani eqqaaneqartoq 2005-imi
ukiuakkut Danmarkimi iviangimikkut kræftertunut katsorsaanerusoq nalinginnaasumik
atorneqartartussaq, aamma iviangeq peernagu pilattaaneq pisariaqartumik kingornatigut
katsorsaanertalik iviangimikkut kræftertut 50%-inut atorneqarsimasoq, katsorsaanerlu
nalinginnaasumik atorneqartartussaq nunat tamalaani ilitsersuutinut naapertuuttuusoq.
Napparsimasut inatsisitigut inissisimanerat pillugu inatsisartut peqqussutaanni nr. 6-imi 31.
maj 2001-imeersumi § 7-imit ersersinneqarpoq, napparsimasoq peqqissutsi pillugu aammalu
katsorsartinnissamut periarfissaasinnaasut pillugit paasissutissinneqarnissaminut pi-
sinnaatitaasoq, tamatumani nappaatip ilakutaatut kingunerluutigissinnaasaatullu ulorianar-
sinnaasut ilanngullugitatet. Paasissutissiineq ingerlaavartumik pisassaaq aammalu nappaat,
misissortinneq katsorsaanissamullu iliuusissatut eqqarsaatigineqartoq paasiuminartumik
saqqummiunneqassapput. Paasissutissiinermut ilaassapput paasissutissat pinaveersaartitsi-
19
nermut, katsorsartinnissamut paaqqutarineqarnissamullu periarfissanut attuumassuteqartut,
tamatumani ilanngullugit nakorsanit illersorneqarsinnaasumik katsorsartissinnaanermut pe-
riarfissanik paasissutissat allat kiisalu katsorsartinnissaq aallartinneqanngippat kingunissai
pillugit paasissutissat. Paasissutissiineq annertunerusassaaq katsorsartinnissaq nappaatip
ilakutaanik kingunerluutissaanillu imaannaanngitsunik nassataqarsinnaanera ulorianaateqar-
sinnaagaangat. Ilimagineqarpat napparsimasoq pissutsinik napparsimasup isummernissaanut
pingaaruteqartunik ilisimasaqanngitsoq, peqqissaanermik suliaqartoq tamanna pillugu im-
mikkut paasissutissiissaaq.
Misissuineq iviangerlu peernagu pilattaasarnerup Danmarkimi atugaassusiaq pillugit
paasissutissat kiisalu nunani tamalaani ilitsersuutit pillugit paasisstissat tunngavigalugit,
eqqartuussisut paasisinnaavaat Kalaallit Nunaanni napparsimasut namminneq akilikkamik
Danmarkimi allatut katsorsartinnissat npillugit paasissutissinneqarnissaminik ilimasussi-
masinnaasut, naak katsorsaaneq taamaattoq Kalaallit Nunaanni neqeroorutigineqar-
sinnaanngikkaluartoq.
Pinaveersaartitsineq, katsorsartinnissaq paaqqutarineqarnissarlu Kalaallit Nunaanni ne-
qeroorutigineqarsinnaasut, imaluunniit Kalaallit Nunaanni peqqinnissaqarfimmi sulisunit
Danmarkimut innersuussutigineqarsinnaasut, pillugit paasissutissiinissamiit annertune-
rusumik napparsimasunik paasissutissiinissaq pillugu inatsimmi pisussaaffiliisoqarsi-
maneranik isumaqarnissaq inatsimmut piareersaanermi imaluunniit sulisaatsimi tunnga-
vissaqartinneqanngitsoq isumaqartoqarpoq, taamaattumillu nakorsaaneq Nakorsaq tamanna
pissutigalugu akisussaatitaalissutaasinnaasumik iliuuseqarsimasorineqanngilaq.
Peqqinnissamut sillimmasiissutit privatit annertuumik siammarsimanerat – Kalaallit
Nunaanni taamaattoqarnera allatigut uppernarsaatinik saqqummiussinertaqanngitsumik
tunngaviutinneqarpat – isumaqartoqanngilaq tamanna nammineq nakorsat annertusisaminik
paasissutissiisussaanerannik kinguneqarsinnaasoq.
Naalakkersuisunut ilaasortaniit oqaaseqaatit paasissutissiisussaaffeqarnermik paasin-
nittaatsimut pingaaruteqartinneqarsinnaasorineqanngillat, tak. oqaaseqaat pissusiviusunut
aamma naapertuuttuusimanngitsoq, katsorsaanerup tamatuma Danmarkimi neqeroorutigine-
qartartup neqeroorutigineqarsinnaasimanngimmat, taamatuttaaq napparsimasut tamatu-
munnga unnerssuunissaannut periarfissaqanngimmattaaq.
Taamaalilluni nakorsaaneq Nakorsaq katsorsaanerminut atatillugu a-
kisussaatitaalissutaasinnaasumik iliuuseqarsimasorineqanngimmat, ilanngullugu Aimik
paasissutissiilluni akuersisitsimaneq, pinngitsuutinneqarpoq.
20
Nakorsaanerup Nakorsaq-p akisussaatitaannginnerata kingunerisaanik, Dr. Ingridip Nappar-
simmavissua aamma Peqqissutsimut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik pingaarner-
mik akisussaanngillat, taamaattumillu taakku aamma pinngitsuutinneqarput.
Suliamut aningaasartuutinik aalajangersaanermi pingaartinneqarput suliap inernera qanorli
ittuunera, piareersarnerup annertussusaa aamma suliassanngortitat advokatimik ataatsimik
atuisimanerat.
TAAMAATTUMIK EQQORTUUTINNEQARPOQ:
Suliassanngortitat, nakorsaaneq Nakorsaq, Dr. Ingridsip Napparsimmavissuaq aamma
Peqqissutsimut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, pinngitsuutinneqarput.
Naalagaaffiup kardsiata suliamut aningaasartuutit 45.000 kr. suliassnangortitanut ataatsimut
akilissavai sap. akunneri sisamat qaangiutsinnagit.
Naja Munk-Petersen
NUNATTA EQQARTUUSSISUUNEQARFIANI
EQQARTUUSSUTIP
ALLASSIMAFFIATA ASSILINEQARNERA
Ulloq 8. december 2014 Nunatta Eqqartuussisuuneqarfianit suliami
sul.nr. C 001/14
(K.N. Eqqartuussiviup sul.nr.
RIG-NUU-CS-0128-2012) A
(advokat Finn Meinel, j.nr. 10786)
akerleralugu
1. Nakorsaq,
2. Dronning Ingridip Napparsimmavissua
aamma
3. Naalakkersuisut, Peqqissutsimut Attaveqar-
nermullu Naalakkersuisoqarfik (advokat Je-
sper Müller s/ advokat Anita Strauss
Sørensen, j.nr. 2110176)
21
oqaatigineqarpoq imaattoq
E Q Q A R T U U S S U T:
Eqqartuussivimmi siullermeeriffiusumi eqqartuussut
Siullermeeriffiusumi eqqartuussuteqartuuvoq Kalaallit Nunaanni Eqartuussivik ulloq 5. de-
cember 2013. Eqqartuussummi tamatumani sulissanngortinneqartut, Nakorsaq, Dronning
Ingridip Napparsimmavissua aamma Naalakkersuisut, Peqqissutsimut Attaveqarnermullu
Naalakkersuisoqarfik, ingerlateqqitassanngortitsisupA-ip suliap suliarineqarnerani pi-
umasaqaataanut pinngitsuutinneqarput.
Suliareqqitassanngortitsineq
Eqqartuussut A-imit nunatta eqqartuussisuuneqarfianut suliareqqitassanngortinneqarpoq.
A nunatta eqqartuussisuuneqarfiani nammineq aningaasartuutiginngisaminik suliassiisin-
naatitaavoq.
Piumasaqaatit
A nunatta eqqartuussisuuneqarfiani inaarutaasumik piumasaqaateqarpoq, suliassanngortitat
Nakorsaq, Dronning Ingridip Napparsimmavissua aamma Naalakkersuisut, Peqqissutsimut
Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik akuersissasut A Danmarkimi allatut katsorsartis-
sinnaanerminik (mammografi) periarfissaqarsimasoq aamma iviangeq piinngikkaluarlugu
pilattartissinnaaneq pillugu ilisimatitsinngitsooramik inatsisinut akerliusumik iliuuseqarsi-
masut.
A-p inuussutissarsiorsinnaanerminik annaasaqarnerminut, ataavartumik ajoquteqalernermi-
nut aamma ajoquserneqarnikkut anniartitaanerminut suliassanngortitat taarsiinissaat pillugu
piumasaqaatini piumasaqaatigeqqippaa.
Suliassanngortinneqartut piumasaqaateqarput eqqartuussut atuuttussanngortinneqassasoq.
Piffissaq suliap suliarineqarneranut atorneqartoq
Nunatta Eqqartuussisuuneqarfiani suliaq kinguartinneqarsimavoq Naalagaaffiup Sinniisuata
A-p nammineq aningaasartuutiginngisaminik suliassiisinnaaneq pillugu qinnuteqaataannik
22
suliaqareernissaanut. Nammineq aningaasartuutiginngisamik suliassiisinnaaneq nalunaaru-
tigineqarpoq akuersissutikkut 12. juni 2014-imeersukkut. Tamatuma kingorna suliaq nunatta
eqqartuussisuuneqarfiani eqqartuussutissanngortinneqassalluni piareersarneqarpoq.
Eqqartuussutissamik isumaqatigiinniuteqartoqarpoq ulloq 26. november 2014.
Inatsisitigut tunngavissaq
Napparsimasut inatsisitigut inissisimanerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 6-imi 31.
maj 2001-imeersumi §§ 6 aamma 7 napparsimasut paasissutissinneqareernermikkut isu-
maqataallutik akuersisarnerat pillugu aalajangersakkani imaattunik allassimasoqarpoq:
§ 6. Katsorsartinneq aallartinneqassanngilaq ingerlateqqinneqaraniluunniit napparsimasoq paasissutissin-
neqareernermigut isumaqataalluni akuersiteqqaartinnagu, tamanna inatsisini imaluunniit §§ 8-10-mi immik-
kut aalajangersaavigineqarsimanngippat.
Imm. 2. Napparsimasup imm. 1 malillugu isumaqataalluni akuersinini sukkulluunniit atorunnaarsissinnaavaa.
Imm. 3. Paasissutissinneqareernikkut isumaqataalluni akuersineq peqqussummi matumani tassaavoq
peqqissaanermik suliaqartup tungaaniit paasissutissinneqareerneq sukumiisoq tunngavigalugu akuersineq,
tak. § 7.
Imm. 4. Kapitali manna malillugu paasissutissinneqareernikkut isumaqataalluni akuersineq pisinnaavoq al-
lakkatigut, oqaasiinnakkut imaluunniit pissutsit apeqqutaatillugit oqanngikkaluarluni akuersineq.
Imm. 5. Naalakkersuisut akuersinerup ilusissaa imassaalu pillugit erseqqinnerusunik malittarisassat aalajan-
gersarsinnaavaat.
§ 7. Napparsimasoq peqqissutsi pillugu aammalu katsorsartinnissamut periarfissaasinnaasut pillugit paasissu-
tissinneqarnissaminut pisinnaatitaavoq, tamatumani nappaatip ilakutaatut kingunerluutigissinnaasaatullu
ulorianarsinnaasut ilanngullugit.
Imm. 2. Napparsimasoq imm. 1 malillugu paasissutissinneqannginnissaminut qinnuteqarnissamut pisinnaati-
taavoq.
Imm. 3. Paasissutissiineq ingerlaavartumik pisassaaq aammalu nappaat, misissortinneq katsorsaanissamullu
iliuusissatut eqqarsaatigineqartoq paasiuminartumik saqqummiunneqassapput. Paasissutissiineq qajassuussi-
sumik pisassaaq aammalu paasissutissinneqartussap inuttut tunngavigisaanut qanoq ukioqassusia mia-
neralugu, inerisimassusianut, misilittagaanut il.il. naleqqussagaassalluni.
Imm. 4. Paasissutissiinermut ilaassapput paasissutissat pinaveersaartitsinermut, katsorsartinnissamut paaqqu-
tarineqarnissamullu periarfissanut attuumassuteqartut, tamatumani ilanngullugit nakorsanit illersorneqarsin-
naasumik katsorsartissinnaanermut periarfissanik paasissutissat allat kiisalu katsorsartinnissaq aallartin-
neqanngippat kingunissai pillugit paasissutissat. Paasissutissiineq annertunerusassaaq katsorsartinnissaq
nappaatip ilakutaanik kingunerluutissaanillu imaannaanngitsunik nassataqarsinnaanera ulorianaateqarsin-
naagaangat.
Imm. 5. Ilimagineqarpat napparsimasoq pissutsinik napparsimasup isummernissaanut pingaaruteqartunik
ilisimasaqanngitsoq, tak. § 6, peqqissaanermik suliaqartoq tamanna pillugu immikkut paasissutissiissaaq,
napparsimasoq paasissutissinneqannginnissaminik kissaateqarsimanngippat, tak. imm. 2.
Imm. 6. Naalakkersuisut paasissutissiinerup ilusissaa imassaalu pillugit erseqqinnerusunik malittarisassat
aalajangersarsinnaavaat.
23
Peqqussutip § 6-iani aalajangersakkap nassuiaatitaani ilaatigut ersersinneqarpoq imaattoq:
”Paasissutissiineq nammineq piumassutsimik aammalu pissusissamisoortumik akuersinermut tunngaviusus-
saq nappaatip suussusianik, katsorsartinnissamut periarfissaasinnaasunik, sillimaffigisariaqakkanik nappaa-
tillu kingunerluutigisinnaasaanik il.il. paasissutissanik, napparsimasup katsorsartinnissaminik apeqqutinut
isummerfigisassaanik annertuunik imaqartariaqarpoq. Tamanna aalajangersakkami oqaatigineqarpoq, tassa
paasissutissiineq sukumiisuussasoq. Paasissutissattaaq suliassaqarfimmi sulisunik taamatut pisoqarnerani
paasisimasaqarluartunik sulisoqartitsinikkut pisussaasariaqarput. Paasissutissat peqqissaanermik suli-
aqartumiit napparsimasumullu isumaqatigiinniutigineqarnerat inummut tunngatillugit naleqquttunngorsaga-
assapput, taamaalillutik napparsimasut ataasiakkaat pissutsinik il.il. sapinngisamik paasinnissinnaaqqullugit.
Aalajangiisuusussaq tassaavoq napparsimasoq nammineq piumassutsiminik akuersinissaanut tunngavissanik
taamaattunik tunissallugu, tassalu sumilluunniit pinngitsaaliissutaanngitsumik akuersisissallugu.”
Peqqussutip § 7-ip nassuiaatitaani ilaatigut allassimavoq:
”Imm. 1 naapertorlugu napparsimasoq kinaluunniit pisinnaatitaavoq peqqissutsiminik aammalu katsorsar-
tinnissaminut periarfissaasinnaasunik naammattumik paasissutissinneqarnissaminut. Oqaatsit peqqissuseq
aammalu katsorsartinnissamut periarfissaasinnaasut tassaaput napparsimasumut paasissutissat suliassamut
tunngassuteqartut tamarmik, soorlu ajorunnaarnissaq, nappaat, misissueriaatsit, pinaveersaartitsinissamut
katsorsartinnissamullu periarfissat, nappaatit suussusersiornerat, ajutooriataarsinnaanerit, kinguner-
lutsitsinerit, nappaatip ilakutai, paaqqutarineqarnissamut periarfissaq il.il. Napparsimasoq katsorsartinnis-
samik neqeroorummut isumaliutersuuteqartillugu nappaatip ilakutarisinnaasaanut kingunerluutigisin-
naasaanullu pisoqariataarsinnaanera amerlanertigut immikkoortutut pingaartuummata, pissutsit taakkua
peqqussutip oqaasertaani immikkut oqaatigineqarput.”
Illuatungerit ilassutitut nassuiaataat
A ilaatigut nassuiaavoq, isumaqarluni Nunatsinni arnat siullermik Danmarkiliartinne-
qartartut ivianngikkut kræfternermut katsorsartikkiartorlutik. Nalunngisaa naapertorlugu
nammineq katsorsartinnissaa sioqqullugu arnat iviangimikkut kræftertut Danmarkiliartinne-
qartarnerat nalinginnaasuuvoq.
Isumaa naapertorlugu pitsaanerpaamik ingerlasoqarsimassagaluarpoq ilisimatinneqarsi-
masuuguni allani katsorsartinnissaminik qinnuteqarsinnaalluni. Allatut katsorsartinnissaq
pillugu paasitinneqarusussinnaagaluarpor. Tripple-mik misissortinnissaq isumaliutigill-
uarsinnaasimagaluarpaa. Danmarkimi allatut katsorsartinnissaminut akiliisimasinnaagaluar-
poq. Immaqa pensionernissaminut aaqqiissuteqarfigisimasaminit sulisitsisuminillu an-
ingaasatigut ikiorserneqarsinnaasimagaluarpoq. Iviangia atatiinnarnagu iviangiusamik il.il.
inuunera tamaat ikkussineq peqqinnissaqarfimmut akisunerujussuuvoq. Iviangeq ajoqute-
qanngitsoq qinersillu 17-it peerneqarnikuupput. Timiata nappaammut akiuussutissa as-
sorsuaq ajornerulersimavoq. Puallaallannerit saniguallannerillu tamaasa nutaamik iviangi-
24
usartaartassaaq. Ukiut tamarluinnangajaasa nutaamik iviangiusartaartarpoq. Iviangilerte-
qqinnissaminik neqeroorfigineqarnikuuvoq, Naluaa allatut pilattartissimasuuguni qanoq ip-
pigusuuteqarsimassagaluarnerluni.
Isumaqarpoq tamatuma ingerlanera sakkortusimasoq aamma tamanna tarninigut sunnertis-
sutigaa. Ulluinnarni inuuneranut sunniuteqarpoq. Aseruuttooraangami sivisunerusumik
peqqissiniartarpoq. Misigisimavoq arnaassutsimi ilarujussua annaasimallugu. Kræfti
arriitsuararsuarmik naajartortartoq nappaatigilersimavaa.
Illuatungeriit isumaat
Illuatungeriit Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivimmut tunngavilersuutigisimasatik pingaarn-
ertigut uteqqippaat, tamatumunngalu naapertuuttumik naggataarutaasumik tunngavil-
ersuuteqarput.
Nunatta Eqqartuussisuuneqarfiata tunngavilersuutaa inerniliineralu
Kalaallit Nunaanni Eqqartuussiviup tunngavilersuutigisimasaa inerniliineralu nunatta
eqqartuussisuuneqarfianit isumaqatigineqarput. Taamaattumik nunatta eqqartuussisuune-
qarfiata eqqartuussut atuuttussanngortippaa.
Suliap inernera annertussusaalu naapertorlugu A nunatta eqqartuussisuuneqarfiani suliamut
aningaasartuutinik kr. 10.000-inik suliassanngortitanut tamanut immikkut akiliissaaq, taak-
ku advokatimut aningaasartuutaannut matussutissatut. Aningaasat naalagaaffiup karsianit
akilerneqassapput.
TAAMAATTUMIK EQQORTUUTINNEQARPOQ:
Kalaallit Nunaanni Eqqartuussiviup eqqartuussutaa atuuttussanngortinneqarpoq.
Nalagaaffiup karsia suliassanngortitanut, Nakorsaq-mut, Dronning Ingridip Napparsimma-
vissuanut aamma Naalakkersuisunut, Peqqissutsimut Attaveqarnermullu Naalakker-
suisoqarfimmut, tamanut immikkut suliamut aningaasartuutinik kr. 10.000-inik akiliissaaq.
Søren Søndergård Hansen Hans Chr. Thomsen Bjerg Hansen