KADRI TÄNAVA LASTEAIA ÕPPEKAVA

KADRI TÄNAVA LASTEAIA

ÕPPEKAVA

2

SISUKORD LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA ................................................................................................ 3

Üldandmed lasteaia kohta ................................................................................................................. 3 Lasteasutuse eripära. ......................................................................................................................... 3

LASTEASUTUSE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA ...................................... 5 PÕHIMÕTTED ..................................................................................................................................... 5

Lasteasutuse õppekasvatustegevuse üldeesmärgid. .......................................................................... 5 Lasteasutuse õppekasvatustegevuse põhimõtted ............................................................................... 5 Õpikäsitlus ......................................................................................................................................... 5 Süvaõpetuslikud suunad .................................................................................................................... 6 Õppekasvatustööga seotud projektid ................................................................................................. 6

LASTEAIA ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE SISU NING KORRALDUS ................................. 7 Õppeaasta .......................................................................................................................................... 7 Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine .............................................................................. 7 Õppe- ja kasvatustegevuste soovituslik korduste arv nädalas ........................................................... 8 Erivajadusega laps. ............................................................................................................................ 8 Eesti keele kui teise keele õpe. .......................................................................................................... 9 Koostöö lapsevanemaga. ................................................................................................................. 10 Kaasamine ....................................................................................................................................... 10 Tagasiside ........................................................................................................................................ 10

EELDATATAVAD ÜLDOSKUSED VANUSEASTMETE KAUPA .............................................. 10 Mänguoskused ................................................................................................................................. 10 Tunnetus- ja õpioskused. ................................................................................................................. 12 Sotsiaalsed ja enesekohased oskused. ............................................................................................. 14

VALDKONDADE ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA SISU .......................... 17 Õppe- ja kasvatustegevuse sisu ja lõimivad tegevused. .................................................................. 17

MINA JA KESKKOND ...................................................................................................................... 18 MATEMAATIKA ............................................................................................................................... 31

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7aastane laps .................................................................... 32 KEEL JA KÕNE ................................................................................................................................. 35

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps: .................................................................. 35 Eesti keel teise keelena .................................................................................................................... 38

KUNSTIÕPETUS. .............................................................................................................................. 41 Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps: .................................................................. 42

MUUSIKAÕPETUS ........................................................................................................................... 45 Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps: .................................................................. 45

LIIKUMINE ........................................................................................................................................ 48 Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: .................................................................. 48

LAPSE ARENGU HINDAMINE. ...................................................................................................... 53 LISA .................................................................................................................................................... 56

3

LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA Üldandmed lasteaia kohta

Pärnu Kadri Tänava lasteaia aadress on Kadri tänav 23, Pärnu 80033 Üldtelefon 44 72 429, direktor: 4474360,e- mail: [email protected]¸ kodulehekülg: www.kadri.parnu.ee Lasteaed on 6-rühmaline, normatiivne kohtade arv on 108, laste vanus 1.6 – 7aastat Igal rühmal on oma nimi, nimedeks on nende puude nimed, mis kasvavad meie hoovialal: Kuuse, Õuna, Pirni, Kastani, Pihlaka, Vahtra. Lasteaia asukoha kirjeldus Kadri Tänava Lasteaed asub Tallinna maantee ja Kadri tänava vahelisel maa-alal, Territooriumi suurus on 5230 m. Kuna lasteaed asub liiklustihedas kohas on vajalik põhjalik liikluskasvatuse läbiviimine lastele, et õpetada neid õigesti liiklema, vältida ohtusid liikluses. Lasteaia õuealal kasvab palju eri liiki puid ja põõsaid. Lehtpuid on 12: kastan, kask, vaher, pärn, õunapuu, pihlakas, sarapuu, leinapaju, tamm , täidisõieline viirpuu, pihlakale poogitud aroonia. Põõsad on järgmised: jasmiin, kibuvits, lumemari, tuhkpuu. Okaspuudest on kuusk, tsuuga, mänd. Sõimerühmade lapsed ja 3-aastased lapsed mängivad maja taga, teiste aiarühmade lapsed maja ees. Lasteaia missioon Lasteaia missioon läbi moto: Parim viis häid lapsi kasvatada on teha nad õnnelikuks. (O. Wilde) Kadri Tänava Lasteaed on haridusasutus, mis õppe-kasvatustöö kaudu aitab kaasa lapse arengule, on perekondlikku kasvatust toetav ja abistav. Lastaia eesmärgiks on: arvestada laste individuaalseid, ealisi ja soolisi iseärasusi õppe- ja kasvatustöös ning arendustegevuses pakkuda mitmekesiseid mängulisi õppimisvõimalusi. pakkuda lapsele turvalist ja tervislikku kasvukeskkonda olla avatud perekonnale, toetada kodust kasvatust ja nõustada lapsevanemaid Lasteaia visioon Kadri Tänava Lasteaed on aktsepteeritud põhiväärtustega ja professionaalse personaliga tunnustatud lasteaed. Lasteasutuse eripära. Pärnu Kadri Tänava Lasteaia eripära seisneb kolmel põhimõttel

Jutu jutustamise metoodika kasutamine

http://www.kadri.parnu.ee/

4

Rühma puude projekt Rahvuslik suund

Laste jutu jutustamise metoodika Täiskasvanu palub lapsel jutustada talle üks jutt, täiskasvanu paneb lapse jutu kirja sõna-sõnalt, tegemata ainsatki parandust (ei stiililist ega grammatilist). Kui laps on oma loo ära rääkinud, siis loeb täiskasvanu talle jutu ette ja soovi korral võib laps teha selles parandusi või täiendusi. Süstemaatiline juttude kogumine on lapse arengu näitaja. Mitte ainult keelelise ja eneseväljenduslikkuse arengu näitaja vaid ka loovuse arengumõõdupuu. Juttudes kajastub lapse loovuse areng ning isikliku kogemuse pagas .Juttude ülestähendamisel pühendub õpetaja täielikult lapsele s.o. niinimetatud kvaliteetaeg lapsega. Lapsel on võimalus rääkida teda erutavatest ja huvipakkuvatest asjadest. Jutud kogutakse lapse arengumapi vahele. Lasteaia lõpupeoks koostatakse rühma laste juttudest kogumik, mis jääb igale lapsele mälestuseks. Rühma puude projekt Rühmadel on puude nimetused ja puude projekt on osa keskkonnakasvatusest. Igale rühmale on oma puu nagu hiiepuu. Laps omab oma rühma puust süvateadmisi ja oskab neid edasi anda ka teistele. Laps õpib puu eest hoolitsema ja loodust hoidma. Õpetaja kogub oma rühma puu kohta võimalikult palju informatsiooni ja talletab selle vastavasse mappi. Kogutakse ka mänge, mis on seotud oma puuga. Kui laps läheb kooli peaks ta: -oskama oma rühma puud ära tunda lehtede, viljade, õite, tüve, pungade maitse ja lõhna järgi -teadma milleks puud kasutatakse ja mis tema viljadest teha saab -oskama jutustada teistele oma rühma puust lugu (kas muinasjuttu, legendi või enda väljamõeldud lugu) Lisa 8 Rahvuslik suund Motoks on: „Mida inimene ei koge, seda ta ei saa kasutada“. Peame oluliseks, et lastele antakse teadmisi oma rahva tavanditest ja rahvakalendri tähtpäevadest. Oleme kogenud, et laps võtab äärmise kerguse ja mängulisusega omaks rahvaloomingut, sellepärast peabki laps kasvama laulude, mängude, juttude, vanasõnade, kommete, rituaalide, töö ja looduse toel ja mõjul. Enda avastamine lauludes, mängudes ja pärimustes aitavad tal hiljem vastata küsimusele: „Kes ma olen?“ Rahvaloominguga tutvumise mõju lapsele:

laps õpib armastama ja austama oma kodu ja kodumaad laps tajub paremini minevikku, mõistab olevikku ja mõtleb tulevikule süveneb rahvustunne aitab arendada rütmitunnet, kujundab selget ja väljenduslikku kõnet annab lapsele tuge ja sisemist tasakaalu pakub kaasaelamisrõõmu, tekitab rõõmsa meeleolu on lastele käepärane ja kergesti omandatav lapsel areneb värvi-, vormitaju, mustri komponeerimise oskus

Rahvuskultuuri seos erinevate ainevaldkondadega: iga-aastane rahvakalendritähtpäevade tähistamine laiendab laste silmaringi tänasesse päeva

jõudnud vanarahva kommetest, tavadest ja traditsioonidest. muusikategevustes õpib laps rahvalaulu, -tantsu, -mängu, hällilaule, mängitamislaule,

kasutades saatena erinevaid rütmipille, meloodiapille ja kehapille käelistes tegevustes kasutatakse rahvakunsti sugemeid – värv, vorm, muster

5

õppekäikudel muuseumidesse, erineva suunitlusega talukohtade külastamisel tutvutakse vanavaraga, endisaegsete töövahendite, rahvariiete ja töökultuuriga.

igapäevatöös kasutavad õpetajad kõnemänge, liisusalme, lühiriimi, mõistatusi, vanasõnu, muinasjutte rahva vaimse pärandiga tutvumiseks, laste kõnekeele rikastamiseks, emotsionaalse väljendusoskuse, kaasaelamisrõõmu arendamiseks. See kajastub kuuplaanides.

Laste poolt omandatud oskuste väljundiks on: iga-aastased folklooripeod vabariigi aastapäeval, vanema rühma rahvuslikus stiilis jõulupeod rahvusliku temaatika käsitlemine kevadistel laulupidudel, mis toimuvad üle aasta

LASTEASUTUSE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED Lasteasutuse õppekasvatustegevuse üldeesmärgid. Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi- ,sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

lapsed on aktiivsed õppijad ja usuvad endasse lapsed tegutsevad loovalt ja oskavad teha valikuid lapsed on hoolivad kaaslaste ja keskkonna suhtes lapsed väärtustavad oma kodukohta ja rahvatraditsioone laste arengut toetab kogu lasteaia töötajaskond laste arengut toetab koostöö lastevanematega

Lasteasutuse õppekasvatustegevuse põhimõtted Lasteasutus korraldab õppe- ja kasvatustegevuse protsessi riikliku õppekava alusel koostatud asutuse õppekava järgi, mille põhimõteteks on: õppimine mängu kaudu, mis vastab lapse vajadusele ja toetab isiksuse terviklikku arengut ning võimaldab lapsel ümbritseva maailma tunnetuse kaudu omandada mõtlemis- ja probleemilahendamise oskusi, eneseväljendamis- ja suhtlemisoskusi ning empaatiavõimet, iseseisvust jne. vastavus lapse arengu ja individuaalsusega integreeritus, sest lapse tunnetus on koolieelses eas terviklik ja väljendub praktilise tegevuse kaudu üldõpetusliku tööviisi rakendamine, kus on kõik ainevaldkonnad omavahel lõimunud tasakaalustatus – toetatakse lapse võimete igakülgset arengut, luues talle võimalusi mitmekesiste nähtustega tutvumiseks erinevates olukordades erinevatel viisidel Lapse loovuse toetamine, lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine, tegevuse paindlikkus lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripära arvestamine kodu ja lasteasutuse koostöö Õpikäsitlus Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutumised käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes ja nende vahelistes seostes.

6

Õppe-kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestab õpetaja laste eripära: võimeid, vanust, sugu, kultuurilist tausta. Pedagoogid on lapse arengu suunajad ja arengut toetava keskkonna loojad. Laps on õppe-kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuse kavandamisse, julgustatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Õppimise alusoskusteks on:

oskus vaadelda ja kuulata oskus seostada uus teadmine juba olemasolevaga oskus leida uutele teadmistele kasutamisvõimalus

Õppimise põhivormideks on:

mäng (õppemäng, liikumismäng, lavastusmäng, rollimäng) matkimine vaatlus õppekäik vestlus katsed, uurimised iseseisev töö rühmatöö

Süvaõpetuslikud suunad Pärimuskultuuri edasikandmine keskkonnakasvatus (Rühma puude projekt) jutu jutustamise metoodika Õppekasvatustööga seotud projektid Tervis. Lasteaias on tervisemeeskond, mis juhib laste tervise edendamise tööd, mis hõlmab tervist, ohutust, turvalisust, tervislikku toitumisharjumuste kujundamist. Lisa 4 Suunatud uurimuslik õpe. Suunatud uurimusliku õppega tegeldakse kahes vanemas rühmas. Avasta värvused ja meeled 5-aastaste rühmas, avasta mõõdud ja ilm 6-aastaste rühmas. Lisa 5, Kiusamisest vaba lasteaed. Liitunud on Vahtra rühm ja Õuna rühm. Lisa 6 Numbrimaa. Lisa 7 Puudeprojekt Lisa 8

7

LASTEAIA ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE SISU NING KORRALDUS Õppeaasta Õppeaasta algab 1.septembril ning kestab 31.augustini. Aktiivne õppeperiood kestab kalendriaasta 1.septembrist järgneva kalendriaasta 31. maini. juunist kuni 31.augustini korratakse õpitut, loetakse raamatuid, jutustatakse jutte, mängitakse erinevaid mänge, mängitakse õues loodusliku materjaliga, liiva ja veega, nauditakse suvist ilma ja loodust. Laste tegevuse planeerimisel on õpetajal suunav ja vaatlev roll. Jõuludest (22.dets.) kuni uue aasta esimese nädala lõpuni kinnistatakse omandatud teadmisi mängulistes tegevustes. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine Õppe- kasvatustegevuse aluseks on Pärnu Kadri Tänava Lasteaia õppekava. Õppekava koostamisel on lähtutud koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast ( Vabariigi valitsuse määrus nr.87, 29.mai 2008.a. ) Lasteaed on avatud 6.30 – 18.30, mis on kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse poolt. Õppetöö toimub lasteaias eesti keeles. Õppekasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- kasvatustegevused. PÄEVAKAVA AIARÜHMADES 6.30 - 9.00 Laste saabumine, mäng 8.30 - 9.00 Hommikusöök 9.00 - 10.45 Hommikuring, õppetegevused, mängud 10.45 - 12.15 Riietumine, õues viibimine, mäng 12.15 - 13.00 Ettevalmistus lõunaks, lõunasöök 13.00 - 14.50 Puhketund 14.50 - 15.30 Ärkamine, riietumine 15.00 - 16.00 Õhtused tegevused 16.00 - 16.30 Oode 16.30 - 18.30 Mängud, koju minek PÄEVAKAVA SÕIMERÜHMADES 6.30 - 9.00 Laste saabumine, mäng 8.30 - 9.00 Hommikusöök 9.00 - 9.45 Hommikuring, planeeritud õppetegevused, mängud - 11.00 Riietumine, õues viibimine, mäng - 11.30 Ettevalmistus lõunasöögiks - 12.00 Lõunasöök 12.00 - 15.00 Puhketund

8

- 15.30 Ärkamine, riietumine - 16.00 Oode - 18.30 Mängud, kojuminek. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ning lapse huve. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. Rühma õppe- kasvatustegevuse kavandamiseks seab õpetaja õppeaasta üldeesmärgid, milles kajastuvad laste üldoskused:

mänguoskused tunnetus- ja õpioskused sotsiaalsed oskused enesekohased oskused

Rühma õppe- kasvatustegevuse kavandamiseks koostavad õpetajad kuuplaani.( Lisa1.) Õppekasvatustegevused, valdkonnad ja teemad on omavahelises seoses. Tegevusi korraldades valdkondi ei eristata. Rühma õppe- ja kasvatustegevuste kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi. Kasvatustegevuste arv vanuseti alljärgnevas tabelis ei ole rangeks järgimiseks vaid eelkõige toeks noorele ja kogemusteta pedagoogile. Oluline on, et kõik valdkonnad kuu lõikes oleks tasakaalustatult käsitletud. Õppe- ja kasvatustegevuste soovituslik korduste arv nädalas Õppe- ja kasvatustegevused

Kuni 3-aastased

3-aastased 4-aastased 5-aastased 6-aastased

Kuulamine ja kõnelemine

2 korda 3 korda 3 korda 3 korda 3 korda

Lugemine ja kirjutamine

1 kord 1 korda 2 korda

Vaatlemine ja uurimine


Võrdlemine ja arvutamine


Liikumistegevused 2 korda 2 korda 2 korda 2 korda 2 korda Muusikategevused 2 korda 2 korda 2 korda 2 korda 3 korda Kunstitegevused 1 korda 2 korda 3 korda 3 korda 3 korda Rühma õppe- ja kasvatustegevusi viiakse läbi turvalises, esteetilises ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas, rakendatakse õuesõppimise võimalusi. Erivajadusega laps. Pärnu Kadri Tänava Lasteaias toimub erivajadusega lapse toetamine meeskonnatööna, kuhu kuuluvad kõik lapsega tegelevad inimesed ( rühmaõpetajad, õpetaja abi, liikumisõpetaja, muusikaõpetaja, tervishoiu töötaja logopeed ja õppealajuhataja). Erivajaduse väljaselgitamise aluseks on :

lapse arengu hindamise tabel õpetajate tähelepanekud logopeedi poolt teostatud kõne ja psüühiliste protsesside uuring tervishoiutöötaja vaatlus

9

Erivajadusega lapse arengu toetamise põhimõtted. varajane sekkumine koostöö erinevatel tasanditel: lapsevanemad, erialaspetsialistid, õppenõustamiskeskus. individuaalne lähenemine lapsele vastavalt tema erivajadusele.

Erivajadusega lapse arengu toetamise korraldus: 1. logopeediline töö kõneravi vajavate lastega vastavalt logopeedi poolt koostatud kõnekaardile

(Lisa 3). Aruandlus õppealajuhatajale toimub 3 korda aastas. Sügisel, jaanuaris ja mais. Laste vajadused selgitatakse välja septembri - oktoobri kuu jooksul. Lapsevanem, kes ei soovi, et tema last uuritakse teeb direktorile vastava avalduse.

2. tugiõpetaja töö lastega, kes vajavad psüühiliste protsesside arengu toetamist. Töö aluseks

logopeedi poolt läbi viidud uuringud. Tihe koostöö rühmaõpetajate ja lastevanematega. 3. koolipikendusega lapsele koostatakse individuaalne arenduskava parendust vajavas valdkonnas

koostöös lapsevanema, rühmaõpetajate, logopeedi ja õppealajuhatajaga. Vajadusel tehakse koostööd erialaspetsialistidega õppenõustamiskeskusest.

4. tervisehäiretega laste puhul toetab lasteaed perearsti või eriarsti soovitusi vastavalt lasteaias

olevatele võimalustele. Vajadusel koostatakse erimenüü. 5. andeka lapse puhul on põhiliseks tegevuseks märkamine ning lapse andekuse kasutamine

õppekasvatusprotsessis. Koostöö lapsevanemaga. Eesti keele kui teise keele õpe. Mitte – eesti kodukeelega lapsed, kes käivad Pärnu Kadri Tänava Lasteaias, õpivad eesti keelt esmalt teiste lastega mängides ja suheldes ning organiseeritud tegevustest osa võttes. Eesti keele õpe on meeskonnatöö, milles osalevad lapsevanemad, rühmatöötajad, logopeed, juhtkonnaliige ja vajadusel ka õppenõustamiskeskuse erispetsialistid. Esmane ülesanne on välja selgitada lapsevanema ootused lasteaiale. Põhimõtted mitte-eesti kodukeelega lapse arengu toetamisel: Koostöö lapsevanemaga selgitamaks välja kodu võimalused keele arendamisel ja lapsevanema ootused lasteaiale, arenguvestlusel sõlmitakse kokkulepe koduga keele õppe osas. Keeleõppega tegeldakse järjepidevalt, korrates ja aktiveerides õpitut erinevates kontekstides, toetades sõnavara rikastumist pildimaterjalidega. Kui rühmas on eesti keelest erinevat keelt kõnelevaid lapsi rohkem kui üks, organiseerib juhtkond lapsevanematele ümarlaua õppenõustamiskeskuse erispetsialistidega, et arutleda lapse arengu toetamise võimalustest, selgitamaks lastevanematele lapsest lähtumise printsiipi. Teiste kultuuride eripäraga arvestamine Vajadusel kaasata lapse keelelise arengu toetamisse logopeedi ja tugiõpetajat Arvestatakse lapse individuaalse arengu tasemega. Vajadusel suunatakse lapsevanem erispetsialistide juurde konsultatsioonile Sõnavaraline töö kajastub õppekasvatustöö päevikus ja kuuplaanides.

10

Koostöö lapsevanemaga. Koostöö põhimõtted:

Üksteist usaldav ja lugupidav õhkkond Lapsest lähtuvus

Koostöö korraldus:

Teavitamine Arenguvestlused ( kord aastas) Koosolekud ( vähemalt kord aastas) Individuaalsed vestlused (rühma õpetajad, tervisetöötaja, logopeed) Rühma stendid Asutust tutvustav voldik esmakordselt lasteaeda tulevate laste vanematele Lasteaia kodulehekülg Koolitused E-posti loend

Kaasamine

Perepäevad (laulupidu, matkad, sügispidu) Rühmasisesed üritused ( peod, rühma kujundamine, vahendite valmistamine) Lastevanemate e-postiloendi kaudu Hoolekogutöö

Tagasiside

Hoolekogu Rahulolu uuring ( üle aasta ) Arenguvestlus E-posti loend

EELDATATAVAD ÜLDOSKUSED VANUSEASTMETE KAUPA Üldoskuste kujundamist toetatakse kõigi õppe- ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate valdkondade sisusid lõimides. Üldoskused jagunevad:

mänguoskused tunnetus- ja õpioskused sotsiaalsed ja enesekohased oskused

Mänguoskused Mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus, mille vältel areneb lapse isiksus tervikuna. Mängud jagunevad:

loovmängud rollimängud

11

režissöörimängud ehitusmängud lavastusmängud reeglimängud õppemäng laulumäng liikumismäng võistlusmäng

Kuni 3 aastased lapsed.

1. Laps valib oma mänguks mänguasjad ja tegeleb nendega süvenenult 2. Laps asetab pärast mängu asjad omale kohale 3. Laps ehitab koos täiskasvanuga suure ehitusmaterjaliga: vaatab, võrdleb, ehitab ja koos

õpetajaga asetab nad kohale 4. Laps täidab liikumismängus lihtsamaid reegleid – kindlas suunas liikumine, peatumine,

tegevuste matkimine 5. Laps mängib matkimismänge, leiab asendusmänguasju ja räägib , mida teeb. 6. Laps mängib liiva, lume ja teiste looduslike materjalidega

4-aastased lapsed.

1. Laps valib mänguks vahendid ja tegeleb nendega süvenenult 2. Laps teab ja oskab panna mänguasju omale kohale 3. Laps oskab kasutada suurt ehitusmaterjali ( vaatab, võrdleb, ehitab ) 4. Laps oskab mängida koos teise lapsega 5. Laps täidab mängides lihtsamaid reegleid 6. Laps mängib lihtsamaid rollimänge, leiab asendusmänguasju ja räägib, mida teeb 7. Laps oskab mängida liiva, lume ja teiste looduslike materjalidega 8. Laps oskab kasutada lavastusmängus erinevat hääletooni, sõnu, žeste koos õpetajaga

5-aastased lapsed

1. Laps oskab valida iseseisvalt mängu ja oma mängumõtteid ellu viia 2. Laps oskab iseseisvalt valida mängukaaslast 3. Laps mängib paariti ja väikeses rühmas 4. Laps oskab mängida sihipäraselt erinevate mänguasjade- ja vahenditega, loodusliku 5. materjaliga 6. Laps oskab heatahtlikult suhtuda teiste laste mängudesse 7. Laps oskab vahetada ja jagada oma mänguasju 8. Laps oskab üksikuid mängulisi toiminguid ühendada ühtseks mänguliseks tgevuseks

6-aastased lapsed

1. Laps valib iseseisvalt omale sobiva mängu ja mängukaaslase ning säilitab sõbralikke suhteid. 2. Laps teab, et mänguasju peab hoidma. 3. Laps tuleb toime erinevate rollidega mängus ning täidab ja jälgib mängureegleid. 4. Laps jätkab alustatud mängu, kasutades igapäevaelus saadud teadmisi ning kogemusi. 5. Laps leiab ise mänguks sobiva paiga. 6. Laps on leidlik mänguteemade valikul. (fantaseerib)

12

7-aastased lapsed

1. Oskab leida endale rühmas tegevuse ja sobiva paiga. 2. Suudab valitud mängu teemal improviseerida, arendades seda vastavalt omandatud

teadmistele. 3. Oskab leida sõpru ja leppida kokku rollide jaotuses ning pidada kinni kokkulepetest ja

mängureeglitest. 4. Oskab kasutada mänguvahendeid sihipäraselt, kuid ka kohandada loovalt erinevaid

ehitusmaterjale ja looduslikku materjali, valmistades puuduvaid mänguvahendeid. 5. Saab aru lihtsamast tööjuhendist. 6. Oskab kasutada mängus loovalt nukke, lihtsaid dekoratsioone, lavastades õpitud

kirjanduspalu või fantaseerides. 7. Tunneb liikumismängude reegleid ja võistleb ausalt. 8. Tunneb lauamängude reegleid ja arvestab nendega, oskab õpetada teistele. 9. Teab mänguvahendite asukohta ja säilitab korda.

Tunnetus- ja õpioskused. Tunnetusoskus on oskus tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse, see tähendab oskus juhtida oma taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni. Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel. NB! Laps õpib igapäeva tegevustes koostegemise ja suhtlemise kaudu Mida väiksem on laps, seda rohkem aega tuleb leida, et temaga koos tegutseda Saatke kõiki tegevusi kõnega ning õhutage last keelt kasutama Lapsed õpivad kõige paremini, kui neid saadab turvatunne Lapsed õpivad mängu kaudu Iga laps õpib oma rütmis Kuni 3 aastased lapsed.

1. Leiab tegutsemisajendi, organiseerib tegevust täiskasvanu abiga, täiskasvanu suunab lapse tegevust kõne kaudu.

2. Keskendub tegevusele lühikeseks ajaks, tema tähelepanu ei ole veel püsiv. 3. kordab ja jäljendab varasemaid kogemusi ning mälupilte nii konstruktiivses mängus kui ka

lihtsas rollimängus. 4. mängib mõnda aega koos teistega ja järgib lihtsamaid reegleid. 5. On omandanud sõnavara, mis võimaldab tal ennast väljendada. 6. Osaleb dialoogis. 7. Jälgib lihtsaid lookesi ja eristab kogemusele tuginedes realistlikke sündmusi väljamõeldud

lugudest. 8. Omandab uusi seoseid, mõisteid ja teadmisi korduva kogemuse, aktiivse tegutsemise ning

mudelite järgi õppimise kaudu, vajab oma tegevusele tagasisidet 4-aastased lapsed.

1. Oskab osaliselt oma tegevusi plaanida ja organiseerida ning tegutseb iseseisvalt otsese juhendamiseta, kuid autoriteetide toel.

2. Plaanib minakeskse kõne abil oma tegevust ja lahendab probleeme.

13

3. Hangib tänu keeleoskusele uut teavet, tema kõne toetub mälule ning sõltub sellest, kellega ja mis olukorras ta koos on.

4. Järgib lihtsaid reegleid 5. Huvitub võistlusmängudest ja tahab olla edukas 6. Osaleb ühistegevuses ning teeb koostööd teiste lastega, konstrueerib, osaleb rolli- ja

võistlusmängudes ning loovtegevustes. 7. Omandab uusi teadmisi praktiliste olukordade, kogetud emotsioonide, kujutluste ja kõne

kaudu. 8. Saab aru mõistatustest ja lihtsamatest piltlikest võrdlustest.

5-aastased lapsed.

1. Tegutseb lühikest aega iseseisvalt, kuid tegutsemiskindluse saavutamiseks vajab veel täiskasvanu abi.

2. reguleerib oma käitumist ja emotsioone täiskasvanu abiga, hakkab oma tegevust planeerides ja korraldades kasutama sisekõnet

3. Tegutseb koos teistega, teda motiveerivad tegevused eakaaslastega. 4. Tema keeleline areng võimaldab lahendada ülesandeid ja probleeme ning saavutada

kokkuleppeid. 5. Konstrueerib, katsetab ja uurib erinevaid võimalusi, kasutades nii sümboleid, kujutlusi kui ka

reaalseid esemeid ja objekte 6. Osaleb erinevates mänguliikides ja loovtegevustes. 7. Räägib esemetest, mis pole kohal ja olukordadest, mis toimusid minevikus või leiavad aset

tulevikus ning fantaseerib. 8. Keskendub huvipakkuvale tegevusele mõnikümmend minutit. 9. Oskab vaadelda ning märgata detaile, olulisi tunnuseid ja seoseid. 10. Eristab rühmi, ja oskab neid võrrelda ning saab aru lihtsamate mõistete kuuluvusest,

alluvusest ja üldistusastmest. 11. Tal on ettekujutus numbritest, tähtedest ja sümbolitest. 12. Omandab teadmisi kogemuste ja kõne kaudu, tegutseb aktiivselt ning lahendab probleeme.

6-aastased lapsed.

1. Plaanib oma igapäevategevusi, seab eesmärke ning üritab alustatud tegevused lõpetada. 2. Suudab keskenduda tegevusele vähemalt 20-30 minutiks. 3. Kasutab kujutlusi luues ja tegevusi planeerides sisekõnet. 4. Kasutab kõnet info saamiseks, tegelikkuse adumiseks ning uute teadmiste omandamiseks. 5. Järgib ühistegevustes reegleid ja suudab neid selgitada. 6. Kasutab sidusat kõnet, tema dialoog on suunatud rohkem iseendale. 7. Osaleb aktiivselt käelistes ja loovtegevustes. 8. Saab aru asjade suhetest ja omadustest ning ajalis-ruumilisest järjestusest. 9. Kasutab teadmisi igapäevastes situatsioonides, nii uudses kui ka sarnases olukorras. 10. Kasutab uute teadmiste omandamisel meeldejätmise strateegiaid juhuslikult, teadvustab

kordamise vajadust. 7-aastased lapsed.

1. Organiseerib ja plaanib oma igapäevaseid tegevusi ja tuttavat keskkonda, seab eesmärke, üritab tegutseda sihipäraselt ning lõpetab alustatud tegevused.

2. Suudab reguleerida oma emotsioone ja käitumist, kasutades selleks kõnet nii aktiveerivas kui pidurdavas rollis.

14

3. Toetub tegutsedes oma tegevusele antavale tagasisidele, eakaaslaste hinnangutele, ja võrdlusele teistega.

4. Keskendub korraga mitmele tegevusele või stiimulile ning on suuteline kestvamaks tahtepingutuseks

5. Seab uudsetes olukordades täiskasvanu sõnalise juhendamise järgi eesmärke ning valib tegutsemisstrateegia.

6. Katsetab, konstrueerib ja uurib, kasutades oma teadmisi ja varasemaid kogemusi. 7. Osaleb erinevates mänguliikides, järgib reegleid. 8. Liigitab ning tajub esemeid ja sündmusi tervikuna, saab aru nendevahelistest seostest ning

suudab olulist teadvustada täiskasvanu abiga 9. Loob uusi seoseid eeskuju, seletuste, kuulamise ja nägemise kaudu. 10. kasutab nii kaemuslik-kujundlikku kui ka verbaalset mõtlemist 11. kasutab eakaaslastega suheldes arutlevat dialoogi 12. Huvitub sotsiaalsetest suhetest, räägib enam iseendast ning tunneb huvi teiste vastu. 13. Orienteerub oma teadmistes, märkab detaile ja seoseid, kasutab teadmisi uusi ülesandeid

lahendades nii uudses kui ka sarnases olukorras, kuid vajab juhendamist ja abiseoste loomisel eelnevaga.

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused. Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskust suhelda, tajuda nii iseennast kui partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest. Enesekohased oskused on lapse suutlikkus eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist. NB! Väärtustage iga last sellisena nagu ta on ning toetage ja innustage teda. Hinnake ja väärtustage lapse mõtteid ning aktiivset osalemist. Pakkuge võimalusi tegutseda nii paaris kui ka rühmas. Üheskoos tegutsemine ning sotsiaalsed oskused on õppimise alus Pakkuge oma käitumise ja tegutsemisega sobivaid mudeleid Selgitage ja põhjendage, milline käitumine on sobiv ja milline mitte. Kuni 3-aastased lapsed.

1. Saab aru, et inimestel võivad olla tema omadest erinevad tunded ja emotsioonid. 2. Tal on osaliselt kujunenud enesetunnetus ja eneseteadvus. 3. Väljendab tugevaid emotsioone, oma mina 4. Tahab igapäevastes olukordades valikute üle ise otsustada. 5. Tema enesekindlus on kõikuv, enesekindluse saavutamiseks vajab ta turvalisust, tunnustust,

rutiini ja reegleid. 6. Osaleb täiskasvanutega ühistegevustes, teisi lapsi pigem jälgib, tegutseb nendega kõrvuti 7. Jagab mõnikord oma asju ka teistega (valdavalt on ta siiski omandihoidja ) 8. Loob sõprussuhteid nendega, kellega on tihti koos. 9. Algatavad vestlust eri partneritega erinevatel teemadel, tajub mida teised teevad ja mis on

neile uus. 10. Täidab igapäevaelu rutiini. 11. Järgib lihtsamaid sotsiaalseid reegleid ning eeskujudele toetudes jäljendab igapäeva rolle ja

tegevusi.

15

4-aastased lapsed.

1. Väljendab verbaalselt lihtsamaid emotsioone, oma soove, tahtmisi ja seisukohti ning püüab jõuda kokkuleppele.

2. Saab hakkama eneseteenindamisega, tal on kujunenud tualetiharjumused. 3. Teab oma nime, vanust ja sugu ning märkab soolisi erinevusi. 4. Püüab vahel teisi abistada ja lohutada, tal on mõningane ettekujutus teiste inimeste tunnetest

ja mõtetest. 5. Osaleb lühikest aega ühistegevuses eakaaslastega, kuid eelistab üht mängukaaslast rühmale. 6. Arvestab reegleid mängudes ja tegevustes, mida juhib autoriteet. 7. Saab aru lihtsamatest seltskonnas käitumise reeglitest ning järgib neid igapäevases suhtluses,

püüab täita kodukorra reegleid. 8. Saab aru valetamisest kui taunitavast tegevusest

5-aastased lapsed.

1. Hakkab mõistma teiste inimeste tundeid ja mõtteid. 2. Väljendab oma emotsioone ja räägib nendest. 3. Suhtleb ja tegutseb enamasti iseseisvalt ning orienteerub oma suutlikkuses. 4. Suudab kuigivõrd vastutada oma tegevuse eest. 5. On tundlik teiste hinnangute suhtes, need mõjutavad tema enesehinnangut. 6. Imiteerib täiskasvanute tegevusi ja rolle, kasutades tema sõnavara ja maneere. 7. Mängib eakaaslastega, teeb koostööd, osaleb ühistegevustes, eesmärgi saavutamiseks jagab ja

vahetab. 8. Aktsepteerib reegleid ja muutusi, jälgib reeglite täitmist teiste poolt. 9. Kõne areng võimaldab arusaamatusi lahendada verbaalselt 10. Oskab avalikus kohas käituda ning teab, mida tohib, mida mitte.

6-aastased lapsed

1. Tajub ja mõistab teiste inimeste emotsioone ja seisukohti ning arvestab neid käitumises ja vestluses.

2. Seab endale eesmärke ja üritab neid ellu viia. 3. On oma tegevustes orienteeritud tunnustusele, tähelepanule ja emotsionaalsele toetusele. 4. Eelistab omasoolisi mängukaaslasi, kujunevad esimesed sõprussuhted 5. Suudab lühikest aega ilma täiskasvanu kontrollita rühmas mängida ning teha koostööd omal

viisil. 6. Järgib mängudes ja tegevustes reegleid, eriti nende täitmist teiste poolt, oskab reegleid

teistele selgitada. 7-aastased lapsed.

1. Mõistab teiste inimeste tundeid ja nende mitteverbaalseid väljendusi. 2. Vastutab oma tegevuse eest ja räägib oma kavatsustest. 3. Suudab oma emotsioone ja käitumist kontrollida, oskab ka teisi arvestada ning suhtub teiste

laste tegevusse sallivamalt, vajadusel osutab abi. 4. Suudab tegutseda iseseisvalt ning sõltub vähem oma vanematest. 5. Algatab mängu ja tegevusi. 6. Teab mis on tervisele kasulik ja kahjulik ning kuidas ohutult käituda. 7. Saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on väljakujunenud esmased tööharjumused.

16

8. Kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ja oskab enda järel ära kasutada. 9. Teeb vahet hea ja halva käitumise vahel. 10. Oskab teistega arvestada ja teeb koostööd. 11. Loob sõprussuhteid. 12. Mõistab, et inimesed võivad olla erinevad. 13. Järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme. 14. Selgitab oma seisukohti.

17

VALDKONDADE ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA SISU Õppe- ja kasvatustegevuse sisu ja lõimivad tegevused. Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja – tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse järgmisi tegevusi: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine, arvutamine ning mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Lõimitud tegevustes sisaldub tervise-edenduslik aspekt. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavate tulemuste valdkonnad:

Mina ja keskkond Keel ja kõne Eesti keel kui teine keel Matemaatika Kunst Muusika Liikumine Tervis

18

MINA JA KESKKOND

1. Valdkonna õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid on, et laps: mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult; saab ettekujutuse oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas; väärtustab nii eesti kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone; väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ja ohutult; väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnasõbralikku mõtteviisi; märkab nähtusi ja muutusi looduses.

2. Valdkonna „Mina ja keskkond“ sisu jaguneb järgmiselt: sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, kodumaa, eesti rahva tähtpäevad ja kombed, teised rahvused Eestis, üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid; tervise väärtustamine, tervislik toitumine, ohuallikad ning ohutu käitumine; tehiskeskkond: ehitised, kodumasinad, jäätmed, ühissõidukid, jalakäija ohutu liiklemine, turvavarustus; looduskeskkond: kodukoha loodus, loodusvaatlused, muutused looduses, elukeskkond ja selle mõju tervisele, inimese mõju loodusele.

3. Sotsiaalne keskkond Mina ja teised Eesmärgid:

lapsel on ettekujutus oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas; laps tunneb eesti rahvakultuuri traditsioone.

Tulemused õppekava läbimisel: laps

tutvustab ja kirjeldab iseennast, enda omadusi, huve jms; kirjeldab oma kodu, perekonda ja peretraditsioone; nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid;

19

mõistab, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused; nimetab Eesti riiklikke sümboleid ja rahvatraditsioone.

4. Tehis- ja looduslik keskkond

Eesmärgid:

laps teab enda ja teiste tervise tähtsust ning püüab käituda tervislikult ja ohutult; laps mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult; laps teab, mis on keskkonnasõbralik mõtteviis. laps märkab nähtusi ja muutusi looduses.

Tehiskeskkond Tulemused õppekava läbimisel: laps

suhtub ümbritsevasse hoolivalt ning käitub seda säästvalt; mõistab ning märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale; kirjeldab võimalikke ohte kodus, veekogul, liikluses jm; teab, kuidas jalakäijana ohutult liigelda ning jalgrattaga sõita.

Looduskeskkond Tulemused õppekava läbimisel: laps

kirjeldab kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni ja loomi; kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal, aastaring; selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva vaheldumisest; selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ja õhk taimedele, loomadele ning inimestele tähtsad; suhtub ümbritsevasse hoolivalt ning käitub seda säästvalt; mõistab ning märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:

20

1. Valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, mis hõlmab sotsiaalset keskkonda, loodus- ja tehiskeskkonda, sealhulgas tervise- ja liikluskasvatus;

2. Suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ,maitstes, kompides ja kuulates.

3. Lõimitakse erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist, ettelugemist, liikumist, kunstilist ja muusikalist tegevust.

4. Suunatakse last mängudes, ümbritsevas looduses, liikluse jm. märgatu kohta küsimusi esitama(probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma (oletama ja oletusi kontrollima) ja märgatust ning kogetust järeldusi tegema.

5. Suunatakse last materjale ja vahendeid säästlikult kasutama, hoolivalt ja heaperemehelikult käituma.

Teema 2-3 aastased 3 - 4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased

Mina Ütleb küsimise korral oma ees- ja perekonnanime. Vastab õigesti küsimustele kas ta on

Ütleb küsimise korral oma ees-ja perekonnanime. Vastab õigesti küsimusele, kas ta on tüdruk või poiss. Ütleb vastuseks vanuse

Oskab öelda oma nime, vanuse ja soo( tüdruk, poiss), sünnipäeva aastaaegade lõikes

Teab poisi ja tüdruku erinevusi, sarnasusi, nime, perekonnanime. sünnipäeva (kuu ja päev)

Oskab end tutvustada – nimi, sünnipäev, aadress. Teab oma kohustusi ja õigusi. Kirjeldab enda omadusi ja huve.

21

poiss või tüdruk. Ütleb vastustuseks vanuse küsimisele oma ea aastates või näitab seda sõrmedel.

küsimisele oma ea aastates või näitab seda sõrmedel.

Perekond ja sugulased, inimese eluring.

Nimetab pereliikmeid: ema, isa, õde, vend. Teab õdede ja vendade nimesid, ema ja isa nime.

Nimetab pereliikmeid: ema, isa, õde, vend. Teab õdede ja vendade nimesid. Teab elujärgnevust: sünd ja surm, laps, noor, täiskasvanu.

Kirjeldab oma perekonda (pereliikmed, onu ja tädi, pereliikmete nimed ja perekonnanimed). Oskab nimetada peretraditsioone. Teab inimese eluringi (sünd -surm)

Nimetab pereliikmeid ja sugulasi. Erinevad põlvkonnad, pere traditsioonid, sünnipäevad, puhkus, reisid. Vanemate töökoht ja elukutse. Inimese eluring – sünd ja surm, elu järgnevus: tita-väikelaps-täiskasvanu-vanainimene.

Teab oma pereliikmeid ja lähisugulasi. Mõistab, et pered võivad olla erinevad. Jutustab oma vanavanematest, traditsioonidest, sugupuu. Teab inimese eluringi: sünd ja surm. Teab matusekombeid.

Kodu Vastab küsimustele oma kodu ja pereliikmete kohta

Vastab küsimusele oma kodu ja pereliikmete kohta.

Kirjeldab oma kodu: eramu, korter, talumaja. Nimetab kodu asukoha: linnas(tänav, linn), maal (talukoha nimi).

Teab kodust aadressi, kodumaja (suur, väike), kodused tegevused, koduloomad, nende eest hoolitsemine.

Oskab kirjeldada oma kodu ja kodukohta. Teab kodust aadressi ja telefoni. Kirjeldab pereliikmete koduseid tegevusi ja nimetab oma kohustusi nende hulgas.

Lasteaed Oskab nimetada oma rühma nime. Suudab leida oma koha rühmas (kapp, voodi, käterätik). Nimetab rühmas olevaid esemeid.

Oskab nimetada oma rühma nime. Suudab leida oma koha rühmas (kapp, voodi, käterätik). Nimetab rühmas olevaid esemeid. Ütleb küsimise korral

Nimetab oma lasteaia nime. Oskab kirjeldada oma tegevusi ja mänge. Teab nimetada lasteaiatöötajaid ja nende tegevusi.

Teab lasteaia nime, aadressi, rühmade nimesid. Oskab kirjeldada mänge, reegleid, mänguasju, sõpru, tegevusi. Erineva otstarbega

Teab lasteaia aadressi. Nimetab erinevaid ameteid lasteaias ja nende vajalikkust. Kirjeldab lasteaia kodukorda ning teab rühmareegleid ja traditsioone.

22

Ütleb küsimise korral rühmakaaslaste, õpetajate ja õpetajaabide nimed.

rühmakaaslaste ja õpetajate ning õpetajaabi nimed.

Teab oma , võõra ja ühise tähendust. Teab rühmade nimesid.

ruumid, töötajate nimed.

Kool Teab kooli kui õppimise kohta. Oskab kirjeldada, mille poolest lasteaed koolist erineb (koolitarbed, tunnistus, koolivaheaeg, õpetaja, õpilased)

Ametid, elukutsed, tööd.

Nimetab pereliikmete kodusid toimetusi. Matkib lihtsamaid töövõtteid. Asetab töövahendid kukkulepitud kohta

Nimetab pereliikmete koduseid toimetusi. Matkib lihtsamaid töövõtteid. Asetab töövahendid kokkulepitud kohta.

Oskab nimetada vanemate ameteid. Kirjeldab üldtuntud elukutseid oma kodukohas. Loetleb tuntumate ametite juurde kuuluvaid töövahendeid. Põhjendab mängu- või töökoha korrastamise vajadust.

Oskab nimetada vanemate elukutseid. Kirjeldada üldtuntud elukutseid oma kodukohas, igapäevases elus vajalikud elukutsed: müüja, arst, politseinik, tuletõrjuja, bussijuht, postiljon, pagar.

Oskab nimetada pereliikmete elukutseid ja ameteid. Teab ja oskab kirjeldada erinevaid elukutseid ning nende vajalikkust. Mõistab töö ja vastutuse tähtsust. Soovib osaleda jõukohastes kodutöödes. Selgitab raha otstarvet.

Kodumaa, teised rahvused Eestis.

Osaleb jõukohasel viisil vanemate laste ja täiskasvanute tegevuses kodumaale tähtsatel päevadel (ruumide kaunistamine, laulude laulmine, peoriiete kandmine). Leiab Eesti lippu nähes

Osaleb jõukohasel viisil vanemate laste ja täiskasvanute tegevuses kodumaale tähtsatel päevadel (ruumide kaunistamine, laulude laulmine, peoriiete kandmine jm.) Leiab Eesti lippu nähes

Teab oma rahvust ja keelt ning riigi tähtsamaid sümboleid. Oskab nimetada sündmusi, mille puhul heisatakse riigilipp. Oskab nimetada erinevaid rahvusi oma rühmas ja kodukohas.

Teab oma rahvust ja emakeelt ning rahvuslikke sümboleid: lill, vapp, hümn, lind. Teab linna lippu ja vappi. Teab Eesti Vabariigi presidendi nime.

Nimetab Eesti riigi sümboleid(lipp, hümn, vapp, lind, lill, kivi). Teab kodulinna sümboleid. Oskab Eesti kaardil näidata oma kodukohta. Teab Eesti Vabariigi presidendi nime. Oskab nimetada teisi rahvusi ja

23

erinevate värvide seast Eesti lipu värvid.

erinevate värvide seast Eesti lipu värvid. Teab oma riigi tähtsamaid sümboleid.

keeli ning teab nende kombeid ja traditsioone. Suhtleb teisest rahvusest lastega. Teab ja nimetab Eesti lähinaabreid (Läti, Soome, Rootsi, Venemaa)

Tähtpäevad, pühad ja kombed.

Räägib oma sünnipäevast (kuidas tähistatakse). Nimetab küsimise korral pühadega seotud tegevusi.

Räägib oma sünnipäevast (kuidas tähistatakse). Nimetab küsimise korral pühadega seotud tegevusi. Rahvariided, tantsud, laulupidu.

Kirjeldab tähtpäevi peres. Oskab kirjeldada tuntumaid rahvakombeid (vastlad, mardipäev, kadripäev) ja nendega seotud tegevusi.

Teab eesti rahva traditsioone ja kombeid. Teab tähtpäevi ja nende tähistamise vajalikkust. (tarkusepäev, isadepäev, mardipäev, lasteaia nimepäev, advendiaeg ja jõulud, lasteaia sünnipäev, vastlapäev, Eesti vabariigi aastapäev, munadepühad, teatripäev, emadepäev, jaanipäev).

Teab eesti rahva traditsioone ja kombeid. Teab tähtpäevi ja nende tähistamise vajalikkust (tarkusepäev, emakeelepäev, lastekaitsepäev, sõbrapäev jm). Oskab kirjeldada tähtpäevade tähistamist oma lasteaias või kodus (kolmekuningapäev, volbripäev, jaanipäev, hingedepäev jm). Oskab nimetada riiklikke pühi ja nendega seotud traditsioone.

Üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumis-reeglid

Teab mõistete HEA ja PAHA tähendust. Meeldetuletuse korral tervitab, jätab hüvasti, palub ja tänab.

Teab mõistete hea ja paha tähendust. Meeldetuletamise korral tervitab, jätab hüvasti, palub ja tänab.

Teab mõistete õige ja vale tähendust. Teab üldtuntud viisakusreegleid. Tunneb ja järgib laua-kombeid.

Teab üldtuntuid viisakus ja käitumisreegleid. Tunneb ja järgib lauakombeid. Oskab sõpru leida ja kuidas sõpra hoida.

Teab mõistete ausus ja autus tähendust ning oskab vastavalt käituda. Oskab järgida käitumisreegleid erinevates olukordades (kaupluses, teatris, kirikus, kalmistul jm). Mõistab vastutust oma tegude ja käitumise eest.

Sõprus ja abivalmidus

Küsimise korral nimetab oma sõprade nimesid.

Küsimise korral nimetab oma sõprade nimesid.

Nimetab küsimise korral sõbra positiivseid

Nimetab oma sõprade nimesid.

Oskab luua ja hoida sõprus-suhet, teab sõpruse tähendust,

24

Oskab haiget saanud sõpra lohutada.

Oskab haiget saanud sõpra lohutada.

omadusi. Oskab sõpra lohutada ja abistada. Oskab andeks anda ja leppida.

Oskab luua ja hoida sõprussuhet. Oskab andeks anda ja leppida.

oskab kirjeldada sõbraks olemist ning sõber olla. Kirjeldada tundeid, mis tekivad tülitsedes ja leppides.

Hoolivus, turvalisus ja tähelepanelik-kus

Märkab kaaslast ja oskab teisi arvestada. Oskab väljendada oma emotsioone teisi arvestavalt (rõõm, mure jm).

Oskab väljendada oma emotsioone teisi arvestavalt. Oskab kirjeldada oma tundeid.

Oskab kirjeldada oma emotsioone ja tundeid. Oskab kaasinimestega tähelepanelikut käituda (vanemad, vanavanemad jt).

Suhtumine erinevustesse

Oskab kirjeldada inimeste erinevusi (keeleline, rassiline, vanuseline, tervisest tulenev) ja abi-vahendeid (prillid, ratas-tool, vaegnägemine-valge kepp, vaegkuulmine-kuuldeaparaat).

Oskab arvestada oma arvamustest ja huvidest erinevaid huve ja arvamusi. Teab nimetada erivajadustega inimestele vajalikke abi-vahendeid. Pakub abi erivajadustega inimesele oma võimete ja võimaluse piires.

Ehitised Tunneb ära oma kodu ja lasteaia ning tuttavad teenindusasutused.

Tunneb ära oma kodu ja lasteaia ning tuttavad teenindusasutused.

Kirjeldab kodumaja omapära: maja osad ja nende otstarve, ruumid ja nende sisustus. Oskab nimetada erine-vaid ruume lasteaias ning teab nende ots-tarvet. Oskab kirjeldada lasteaia õueala ning seal kasutatavaid vahendeid.

Oskab nimetada teenindusasutusi ja nende vajalikkust (kauplus, polikliinik, pank, apteek, juuksur jm). Oskab nimetada maja ehituseks kasutatavaid materjale. Kirjeldab kodumaja omapära.

Oskab kirjeldada vanaaja kodu ja selle sisustust, teab nimetada kõrvalhooneid ning nende otstarvet. Oskab nimetada maja ehituseks kasutatavaid materjale (puit, kivi jm). Oskab nimetada teenindus-asutusi ja nende vajalikkust (polikliinik, kingsepatöökoda jm).

25

Teab nimetada kodukohale olulisi ehitisi (mõis, kirik, veski jm).

Kodumasinad

Oskab küsimise korral nimetada kodus kasutatavaid kodumasinaid ja koduelektroonikat (kell, pliit, külmkapp, pesumasin, teler, arvuti).

Oskab küsimise korral nimetada kodus kasutatavaid kodumasinaid ja elektroonikat (kell, pliit, külmkapp, pesumasin, televiisor, arvuti jm).

Kirjeldab kodumasinaid ja elektroonikat ning teab nende otstarvet ja nendega seotud ohte.

Kirjeldab kodumasinaid ja elektroonikat ning teab nende otstarvet ja nendega seotud ohte.

Kirjeldab kodumasinaid ja elektroonikat ning teab nende otstarvet ja nendega seotud ohte (kirjeldused on täpsemad, võivad lisanduda põllutöömasinad).

Jäätmed Leiab loodusest prahti ja toob selle kokkulepitud kogumiskohta (prügikast, prügikott, ämber).

Leiab loodusest prahti ja toob selle kokku-lepitud kogumiskohta (prügikast, prügikott, ämber)

Kirjeldab, kuidas tema kodus prügi sorteeritakse.

Kirjeldab, kuidas tema kodus prügi sorteeritakse. Teab, miks on vaja prügi sortida (paber, plast, patareid)

Teab, miks on vaja prügi sorteerida (paber, plast, patareid). Oskab kirjeldada asjade korduva kasutamise võimalusi. Mõistab asjade säästliku kasutamise vajalikkust (tarbetud ostud, raiskamine).

Tervise väärtustamine

Nimetab tervist hoidvaid tegevusi (nt tervislik toitumine, sport, uni ja puhkus, mäng, hea tuju, meeldivad suhted).

Kirjeldab, mida tähendab tema jaoks terve olemine. Kirjeldab, kuidas hoida enda ja teiste tervist (näit. Tervisliku käitumise ja riskikäitumise vältimise kohta). Teab, mis on haigus. Teab, milline tegevus või käitumine kahjustab tervist (nt suitsetamine, vägivald).

Hammaste Teab hammaste Teab hammaste Peseb hambaid täis- Peseb hambaid Selgitab, miks tekib

26

tervis hooldamise vahendeid. Harjab hambaid täiskasvanu abiga.

hooldamise vahendeid. Harjab hambaid täiskasvanu abiga.

kasvanu juhendamisel. Nimetab hammaste tervise jaoks vajalikke tegevusi (hammaste pesemine, tervislik toitumine, hambaarsti juures käimine).

täiskasvanu juhendamisel. Teab ja nimetab hammaste tervise jaoks vajalikke tegevusi.

hambakaaries (hambaaugud). Järgib hammaste hooldamise ja hoidmise põhimõtteid igapäevaelus.

Tervislik toitumine

Nimetab toiduaineid

Nimetab toiduaineid. Nimetab toiduaineid, mida tuleks süüa igapäev.

Oskab nimetada toiduaineid, mida tuleks süüa igapäev.

Oskab nimetada, milliseid toiduaineid on vaja iga päev süüa rohkem ja milliseid vähem, et olla terve.

Inimkeha tundmine

Osutab küsimise korral peale, kätele, jalgadele, silmadele, suule, ninale, kõrvadele.

Osutab küsimise korral peale, kätele, jalgadele, silmadele, suule, ninale ja kõrvadele.

Oskab nimetada kehaosi ja teab nende vajalikkust.

Teab tüdruku ja poisi erinevusi. Oskab nimetada kehaosi ja teab nende vajalikkust.

Selgitab, mis on südame ja kopsude kõige olulisem ülesanne, ning teab, millised tegevused aitavad neid hoida tervena. Teab tüdruku ja poisi erinevusi.

Ohutus ja turvalisus

Nimetab esemeid, mis võivad olla ohtlikud (nuga, kääris).

Nimetab esemeid, mis võivad olla ohtlikud (nuga, käärid).

Nimetab tegevusi, mis võivad olla ohtlikud (talvel jääle minek; mängimine ohtlikes kohtades nt tänaval, liivakarjääris, ehitisel, rattasõit kiivrita).

Nimetab kohti, esemeid ja aineid, mis võivad olla ohtlikud (nt trepid, rõdu, aknad, kuum toit-vedelik, lahtine tuli, ravimid, kemikaalid, elekter, veekogud, ehitised). Nimetab tegevusi, mis võivad olla ohtlikud. Selgitab, et õnnetuse korral tuleb pöörduda täiskasvanu poole. Selgitab, miks ei tohi võõrastega kaasa minna.

Teab ja tunnetab ümbritsevaid ohte (olukordadest, inimestest, keskkonnast, loomadest ja käitumisest põhjustatud ohud). Teab, millised on turvalise käitumise reeglid erinevates situatsioonides ja keskkondades. Nimetab hädaabinumbri 112 ja oskab seda kasutada. Teab ja kirjeldab, kuidas tegutseda ohuolukordades (vette kukkumine, läbi jää vajumine, tulekahju, põletus, teadvuseta või raskelt vigastada saanud

27

kaaslane). Selgitab, kuidas käituda eksinuna linnas, maal või metsas.

Kodukoha loodus: veekogud, kodupaiga mets-ja koduloomad, seened ja putukad.

veekogud, kodupaiga mets- ja koduloomad, taimed, seened, putukad. Tunneb rõõmu looduses (õues) viibimisest. Oskab osutamise korral nimetada, metsa, muru, lille, puud.

Tunneb rõõmu looduses (õues) viibimisest. Oskab osutamise korral nimetada metsa, muru, lille, puud.

Oskab nimetada oma kodukoha olulisemat veekogu (meri, jõgi, järv). Oskab nimetada tuntumaid seeni ja kirjeldada neid, mis kasvavad kodukoha metsas.

Oskab kirjeldada kodukoha loodust (mere ääres, park, mets jne). Oskab nimetada tuntumaid seeni ja kirjeldada neid.

Oskab kirjeldada kodukoha loodust (mere ääres, park, mets, suur puu jne), nimetada ning iseloomustada metsloomi, koduloomi ja putukaid. Oskab nimetada teravilju, mida kasutatakse söögiks või mis kasvavad kodukoha lähedal põldudel.

Loomad: erinevad elupaigad ja eluviisid, välimus, kasv, areng

Oskab küsimise korral nimetada tuttavat looma, tema kehaosi. Oskab küsimise korral nimetada tuttavat lindu. Teab, et mõned loomad elavad metsas, ja mõned inimeste juures (kodus

Oskab küsimise korral nimetada tuttavat looma ja tema kehaosi. Oskab küsimise korral nimetada tuttavat lindu. Teab, et mõned loomad elavad metsas ja mõned inimeste juures (kodus).

Oskab nimetada tuttavaid loomi, kirjeldada nende välimust ja oskab öelda, kus nad elavad.

Oskab nimetada tuttavaid loomi, kirjeldada nende välimust ja oskab öelda, kus nad elavad, millest toituvad, valguse ja soojuse vajadus.

Nimetab tuntumaid erineva elupaiga ja viisiga loomi ning kirjeldab nende välimust. Teab loomade käitumise erinevusi eri aastaaegadel (rändlinnud, talveuni, pesaehitus ja poegade toitmine).

Putukad: erinevad elupaigad ja eluviisid, välimus, kasv, areng

Oskab nimetada tuttavaid putukaid (lepatriinu, sipelgas, mesilane).

Oskab nimetada tuttavaid putukaid (lepatriinu, sipelgas, mesilane).

Teab putukate elupaiku: mesilane ja mesitaru, sipelgas ja sipelgapesa.

Oskab kirjeldada tuttavate putukate välimust ja nende elupaiku.

Oskab kirjeldada tuttavate putukate välimust ja nende elupaiku.

Taimed: erinevad kasvukohad

Eristab tuntumaid puu- ja aedvilju välimuse ning nimetuse järgi.

Eristab tuntumaid puu-ja aedvilju välimuse ning nimetuse järgi. Oskab

Oskab nimetada ning kirjeldada tuttavaid puid, lilli, puu-ja köögivilju.

Teab taimede arengut seemnete idanemisest viljade valmimiseni.

Oskab nimetada ning kirjeldada aias ja metsas kasvavaid taimi (marjad: mustikas, maasikas,

28

ja vajadused, välimus, kasv, areng.

Oskab osutamise korral nimetada tuttavaid lilli.

osutamise korral nimetada tuttavaid lilli.

Taimede kasvuks vajalikud tingimused. Katsed taimedega. Taimede paljunemine.

pohl, sõstar, tikker, puud: õunapuu, pirnipuu, kirsipuu, toomingas, pihlakas jm)

Öö ja päev: nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses.

Oskab küsimise korral iseloomustada ööd (on pime) ja päeva (on valge).

Oskab küsimise korral iseloomustada ööd (on pime) ja päeva (on valge).

Eristab ning nimetab päeva ja ööd (päeva ja öö vaheldumise iseloomustamine ning seostamine taimede ja loomade tegevusega)

Kirjeldab oma sõnadega loodust erinevates tsüklites: ööpäev, nädal, aastaring.

Kirjeldab oma sõnadega loodust ja inimesi erinevates tsüklites: ööpäev, nädal, aastaring.

Aastaajad: nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses ning loomade ja inimeste tegevused

Oskab nimetada talve ja suve iseloomulike nähtusi (talvel sajab lund, on külm; suvel saab ujuda, on soe).

Oskab nimetada talve ja suve iseloomulikke nähtusi (talvel sajab lund, on külm, suvel saab ujuda, on soe).

Oskab nimetada kõiki aastaaegu ja neid iseloomustada.

Oskab nimetada kõiki aastaaegu, kuid, nädalapäevade nimetused. Oskab nimetada inimeste iseloomulikke tegevusi olenevalt aastaajalt (seemnete külvamine, taimede istutamine, põldude kündmine, veekogudes ujumine jne).

Seostab muutusi looduses aastaaegade vaheldumisega ning oskab neid kirjeldada. Oskab nimetada loomade iseloomulikke tegevusi olenevalt aastaajast (ehitavad pesa, toidavad poegi, talveuni, rändamine lõunasse).

Ilmastik: erinevad ilmastiku-nähtused

Oskab nimetada erinevaid ilmastikunähtusi (sajab lund, vihma, päike paistab, tuul puhub).

Oskab nimetada erinevaid ilmastikunähtusi (sajab lund, vihma, päike paistab).

Nimetab ilmastikunähtusi ja kirjeldab neid. Teab õhu vajalikkust ja kasutamist.

Nimetab ilmastikunähtusi ja kirjeldab neid. Erinevad sademed seoses temperatuuriga.

Selgitab ilmastikunähtuste seost aastaaegadega.

Inimese mõju loodusele: loodushoid,

Mõistab, et lilli nopitakse vaasi panekuks.

Mõistab, et lilli nopitakse vaasi panekuks. Teab, et prügi visatakse selleks

Mõistab, et on vaja istutada puid ja taimi. Oskab hoida enda ümber

Mõistab, et joogivett on vaja kokku hoida (hambapesu, nõudepesu,

Suhtub ümbritsevasse hoolivalt ning käitub seda säästvalt. Kirjeldab, millised on

29

säästev areng Teab, et prügi visatakse selleks ettenähtud kohta.

ettenähtud kohta. puhtust looduses, kodu ümbruses jm. Teab, et inimene saab talvel loomi aidata.

joogiks võetud vesi) Mõistab, et elektrit tuleb kokku hoida (kustutab toast lahkudes tule).

inimtegevuse positiivsed ja negatiivsed mõjud tema koduümbruse loodusele. Teab prügi sorteerimise vajalikkust ning oskab sorteerida lihtsamat prügi (pudelid, paber, olmeprügi). Soovib osaleda looduse korrastamises.

Valguse, temperatuuri, vee, õhu ja toitainete tähtsus taimedele ning loomadele

Teab, et taimed ja loomad vajavad kasvamiseks vett ja toitu.

Teab, et taimed ja loomad vajavad kasvamiseks vett ja toitu.

Teab, et taimed ja loomad vajavad kasvamiseks toitu, vett, valgust ja õhku.

Oskab kirjeldada erineva temperatuuri mõju taimedele, loomadele ja inimesele.

Selgitab valguse, vee, temperatuuri, toitainete ning õhu tähtsust taimedele, loomadele ja inimestele.

Valgusfoor ja tänava ületamine

Teab valgusfoori ja tulede tähendust (punane, kollane, roheline). Teab mõisteid sõidutee, kõnnitee.

Teab valgusfoori ja tulede tähendust (punane, kollane, roheline). Teab mõisteid sõidutee ja kõnnitee.

Teab valgusfoori tulede süttimise järjekorda ning nende tähendust. Teab, kuidas sõiduteed ületada.

Oskab ületada tänavat jalgrattaga (jalgratas käe kõrval). Teab hädaabinumbrit 112.

Oskab kirjeldada oma teekonda kodust lasteaeda. Oskab ületada ristmikku. Teab liiklemise erinevusi linnas ja maal. Teab ja oskab kasutada hädaabinumbrit 112.

Liiklusmärgid ja liiklusohutus

Teab helkuri kasutamise vajadust.

Teab liiklusmärkide tähtsust (aitavad ohutult liigelda) Teab helkuri kasutamise vajalikkust. Teab jalgrattaga sõitmise nõudeid (kiiver).

Teab liiklusmärkide tähendusi ( Lapsed teel, Jalakäijate ülekäigukoht, Stopp, valgusfoor, bussipeatus). Oskab selgitada, kus ja kuidas helkurit kanda.

Teab liiklusmärkide tähendusi. (Jalakäijad teel,raudteeülesõidukoht, jalgratta- ja kõnnitee, jalgrattaga sõidu keeld, käigu keeld,õueala) Teab turvavöö ja -tooli

Teab kuidas käituda ühissõidukist väljudes. Teab kuhu kinnitada helkurribad. Oskab kirjeldada liiklemise ohtusid erinevates ilmastiku oludes. Teab rulaga sõitmise nõudeid

30

Teab jalgrattaga sõitmise nõudeid (korrektselt kinnitatud kiiver).

vajalikkust sõidukis. Teab rulluiskudega sõitmise nõudeid (kiiver, põlve- ja küünarnukikaitsmed).

(kiiver ja kaitsmed, ohutud paigad).

Sõidukid Oskab küsimise korral nimetada sõiduvahendeid (auto, rong, buss, lennuk, laev, tramm, troll).

Teab liiklusvahendeid ja eriotstarbelisi sõidukeid.

Kirjeldab erinevaid sõidukeid ja teab nende otstarvet.

Teab liiklusvahendite erinevusi ning eriotstarbeliste sõidukite ülesandeid ja tähtsust.

Oskab ühissõidukis käituda.(sõidupilet). Oskab nimetada või kirjeldada erineva töö tegemiseks vajalikke sõidukeid (kraanaauto, prügiauto, teerull jm).

31

MATEMAATIKA Matemaatikaõpetuse eesmärgid, sisu ja kirjeldus Õppe- ja kasvatuseesmärgid on, et laps:

rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuse põhjal tunneb lihtsamaid ajamõisteid ning kirjeldab ja järjestab oma päevategevusi mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid suudab kirjeldada ümbritsevat ruumi kujundimõistete abil näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes

Matemaatika sisu on

hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine suurused ja mõõtmine geomeetrilised kujundid

Õppe- ja kasvatustegevust kavandades ning korraldades

innustatakse last nähtuste ja esemete maailma korrastama ja kujundama ning selles orienteeruma, mille tulemusel laps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab esemetes erinevusi ja sarnasusi ning oskab esemeid järjestada, rühmitada ja loendada

harjutatakse last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma ajas ning kasutama vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks

seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga, ergutades sealjuures last kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemis-, haistmis- ning kompimisaistingut

suunatakse last ümbritsevat matemaatiliselt kirjeldama (arvud, mõõtühikud, kujundite nimetused jm) toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujunemist erinevates objektides sarnaste ja erinevate tunnuste ning omaduste vaatlemise,

võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu

32

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7aastane laps

määrab esemete hulga ühise tunnuse alusel ning jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi võrdleb hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem, võrdselt teeb 12 piires loendamise teel kindlaks esemete arvu, teab arvude 1-12 järjestust ning tunneb numbrimärke ja oskab neid kirjutada liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb märke +, - , = koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi järjestab kuni viis eset suuruse järgi ( suurus, pikkus, kõrgus jm) rühmitab esemeid asendi- ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuse järgi kirjeldab enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteerub ruumis, õuealal ja paberil oskab öelda kellaaega täistundides nimetab nädalapäevi, kuid ja aastaaegu ning teab oma sünnikuud ja päeva mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõtvahenditega (pulk, nöör vms) eristab kasutatavamaid raha- ning mõõtühikuid (kroon, sent, meeter, cm, liiter, kilogramm, gramm) ning teab kuidas ja kus neid ühikuid

kasutatakse leiab erinevate kujundite hulgast ringi, kolmnurga, ristküliku, ruudu, kera ja kuubi ning kirjeldab neid kujundeid.

Teema 2-3aastased 3-4aastased 4-5aastased 5-6aastased 6-7aastased

Hulgad, arvud ja loendamine, arvutamine

Rühmitab esemeid ühe sarnase tunnuse ( värv, kuju, suurus vms) järgi hulgaks

Otsustab, kas nimetatud ese kuulub (ei kuulu) teatud hulka paaride moodustamisega (üks-ühesesse vastavusse asetamisega) saab teada, et esemeid on võrreldavates hulkades sama palju, ühepalju ehk võrdselt. Loendab 5 piires ja tunneb arvurida 5ni

Rühmitab esemeid, olendeid kahe erineva tunnuse alusel. Võrdleb esemete hulki paaridesse seades ning otsustab, mida on rohkem kui, vähem kui. Tutvub arvudega 10ni

Loendab 12 piires, teab arvude rida 12ni Oskab nimetada antud arvule eelnevat/järgnevat arvu Tunneb numbrimärke Võrdleb arve ( on suurem kui, on väiksem kui) Paneb kokku kahe hulga esemed ja liidab Võtab ühes hulgast esemeid ära ja lahutab

Mõtestab arvude rida 12ni liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb ja kasutab vastavaid sümboleid (+, -, =). Oskab koostada kahe etteantud hulga järgi matemaatilist jutukest

33

Suurused ja mõõtmine

Näeb ja leiab esemetes erinevusi (väike-suur)

Võrdleb (järjestab) kahte eset suuruse (suurem-väiksem) pikkuse (pikem-lühem) laiuse (laiem-kitsam) järgi ning kasutab vastavaid mõisteid.

Järjestab esemeid kõrguse järgi (kõrgem-madalam) Järjestab 3 eset suuruse, pikkuse, laiuse ja kõrguse järgi.

Järjestab kuni 5 eset suurustunnuse järgi Leiab vaadeldavast objektist silma järgi suurema – väiksema - sama suure ning kontrollib objekte kõrvutades. Hindab kaugust silma järgi. Mõõdab pikkust, laiust ja kõrgust kokkulepitud mõõtevahenditega. Järjestab raskuse ja paksuse järgi.

Teab igapäevaelus kasutatavaid pikkusemõõte (cm, m ja km), massimõõte (g, kg), mahumõõtu liiter, rahaühikuid kroon ja sent ning kasutab neid mängutegevustes. Mõõdab pikkust, raskust ja vedelikku kokkulepitud mõõtvahenditega.

Geomeetrilised kujundid

Leiab samasuguse kujundi peale-, kõrvuti-, sisseasetamise teel Kompimise-veeretamisega eristab ümmargusi ja kandilisi esemeid, sh ring ja ruut

Eristab kolmnurka ja nelinurka ning leiab kujundiga sarnaseid esemeid rühmatoast ja õuest.

Näeb ja oskab kirjeldada ruudu ja ristküliku sarnasusi ja erinevusi ning leia sarnaseid kujundeid ümbritsevast.

Koostab mustreid, laob pilte kujunditest, rühmitab kujundeid värvuse, suuruse, vormi vm järgi.

Eristab ruumilisi kujundeid (kuup, kera, risttahukas, püramiid) tasapinnalistest kujunditest (ruut, ring, ristkülik ja kolmnurk.

Orienteerumine ajas

Iseloomustab ööd ja päeva ning matkib tegevusi mängudes.

Leiab aastaaegadele iseloomulikke tunnuseid ( piltidel, vestlusel). Eristab hommikut ja õhtut ( kirjeldab tegevusi).

Teab ööpäeva osi hommik - päev – õhtu – öö. Kirjeldab tegevusi ja sündmusi eile – täna – homme.

Kirjeldab tegevusi erinevatel nädalapäevadel ja teab nädalapäevade järjestikuseid nimetusi. Eristab mõisteid kiirest-aeglaselt, varsti, hiljem, kohe.

Teab kuude nimetusi ning enda sünnikuud ja –päeva. Määrab kellaaega täistundides ning koostab päevakava. Kasutab kõnes õigesti sõnu enne, praegu, hiljem – varem, noorem – vanem.

Orienteerumine ruumis

Orienteerub oma kehal ja näitab, mis asub ülal,

Määrab teiste laste ja esemete asukohta enda

Määrab enda asukohta teiste laste ja asjade

Määrab eseme asukoha teiste esemete suhtel: all

Orienteerub tasapinnal (paberil)

34

all, kõrval, ees, taga. suhtes: ülal, all, ees, taga (minu ees, minu taga jne).

suhtes (olen tahvli ees). Määrab vasakut ja paremat poolt.

– peal, kohal, keskel, äärel, vasakul – paremal.

Orienteerub ruumis (õues) juhendite järgi.

35

KEEL JA KÕNE Valdkonna sisu on:

keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika suhtlemine, jutustamine ja kuulamine lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid on, et laps:

Tuleb toime igapäevases suhtluses Kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust Tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus:

Last õpetatakse keelevahendeid (uusi sõnu, lausemalle, sõnavorme) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel

Lapse kõne arengut toetatakse kõigis tegevustes; lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ka ise kõnelda. Laps suunatakse erinevate tegevuste (ettelugemine, dramatiseering, ümberjutustamine jm.) kaudu kirjandust mõistma ja hindama. Lapse lugemise ja kirjutamisvalmiduse kujunemist toetatakse žanriliselt mitmekesiste raamatute ettelugemisega. Esmased lugemis-kirjutamisoskused seostatakse mängude ning igapäevategevustega

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps:

Tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suheldes; arvestab kaassuhtleja ja suhtluspaigaga Saab aru kuuldu sisust ja suuda sellele sobivalt reageerida Suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda Jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid Kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid Kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ning mitmuses Valdab suhtlemiseks piisavalt sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada

36

Hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnu korrates õigesti kõiki emakeele häälikuid Tunneb tähti ja veerib kokku 1-2 silbilisi sõnu Kirjutab õigesti järjestatult joonistähtedega 1-2 silbilisi sõnu Teab peast emakeelseid luuletusi ja laule

Teema 2-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased SUHTLEMINE Laps tuleb toime

suhtlemisega igapäevaelus. Kommenteerib enda ja kaaslaste tegemisi 1-2 sõnaga. Laps saab aru kõnest, oskab kuulata ja küsida.

Algatab ise aktiivset suhtlust. Esitab küsimusi ümbritsevate asjade kohta. Suhtleb meelsasti kaaslastega koostegevustes Kommenteerib enda ja kaaslaste tegemisi 2-3 lausega

Algatab täiskasvanuga dialoogi (nt. jutustab kogetud sündmusest ja küsib põhjuseid). Kasutab rollimängus erinevat intonatsiooni Kasutab õigesti viisakusväljendeid.

Suhtleb meelsasti täiskasvanute ja ea-kaaslastega Mõistab suhtlemisel nalja. Oskab kuulata kaaslase juttu.

Suhtleb ja kasutab viisakusväljendeid nii täiskasvanute kui ka eakaaslastega. Kasutab erinevaid suhtlusstrateegiaid (nt veenmine) Valib olenevalt kaassuhtlejast (laps, täiskasvanu) suhtlemismaneeri Kuulab kaaslast

GRAMMATIKA Kasutab kõnes lihtlauseid. Kasutab kõnes liit-lauseid sidesõnadega „ja“ ning „aga“ Kasutab kõnes õigesti tegusõna lihtmineviku vorme (nt. laulsid)

Kasutab kõnes õigesti oleviku ja minevikuvorme. Kasutab kõnes omadussõna võrdlusastmeid Ühildab sõnu arvus ja käändes (nt. karud söövad, ilusale lillele)

Kasutab erinevaid liitlauseid ja õigeid sõnalõppe. Märkab grammatikavigu täiskasvanu kõnes.

Valdab erinevaid liht- ja liitlausemalle Kasutab kõnes õigeid grammatilisi vorme ja lauseehitust.

HÄÄLDAMINE Hääldab sõnades õigesti lihtsamatest häälikutest koosnevaid konsonantühendeid (nt. porgand)

Hääldab õigesti enamus emakeele häälikuid. Hääldab õigesti tuttava tähendusega 3-

Hääldab õigesti kõiki emakeele häälikuid ja tuttava tähendusega sõnu . Hääldab õigesti sageli

Hääldab õigesti võõrhäälikuid sõnades. Kordab õigesti järele tähenduselt võõraid sõnu.

37

Kasutab kõnes tuttavaid 2-3 silbilisi sõnu.

4 silbilisi sõnu. Hääldab õigesti 1-2 silbilisi, kaashääliku-ühendeid sisaldavaid, tuttava tähendusega sõnu.(porgand, taldrik)

kasutatavaid võõrsõnu (nt. taburet)

Laps teab „häälikuperekondi“ – täis- ja kaashäälikud.

SÕNAVARA Laps julgeb ja oskab end sõna abil väljendada.

Kasutab kõnes üldmõisteid (loomad, riided jne.) Kirjeldab esemeid, mänguasju ja vaatab raamatute illustratsioone. Kasutab kõnes liitsõnu ja tuletisi (nt. kastiauto, täpiline, laulja).

Laps oskab jutustada iseseisvalt mõnest huvitavast sündmusest ning sellest, mida parajasti näeb ja teeb. Oskab ümber jutustada lihtsat juttu; kirjeldab pilte, mänguasju ning tegevusi.

Kasutab kõnes õigesti aega väljendavaid määrsõnu. Kasutab üld- ja liiginimetusi, vastassõnu ja omadussõnu.

Teab ülekantud või kujundlike väljendite ja sõnade tähendust. Kasutab kõnes inimesi ja tegevusi iseloomustavaid sõnu Tuletab tuttavas tekstis ise vajaliku sõna (nt. Pükstes on auk. Ei pane auklikke pükse jalga.) Mõistab üldnimetusi õpitud valdkondades (nt. sõidukid)

LASTE- KIRJANDUS

Vaatab üksi ja koos täiskasvanuga pildiraamatut: keerab lehte, osutab pildile ning kommenteerib pilte.

Kuulab ettelugemist tähelepanelikult. Jälgib sündmuste kulgu ja suudab küsimuste toel selle taastada.

Kuulab meeleldi ettelugemist ja esitab kuuldu kohta küsimusi. Annab (küsimuste abil) teksti sisu edasi üksikute, sidumata lausungitega. Uurib ise raamatuid. Mängib suunamisel lavastusmänge.

Tunneb ära luuletuse, jutu, muinasjutu kui kirjandusžanri. Jutustab kuuldud teksti sündmused edasi suunavate küsimuste abil Kasutab raamatu süžeesid ja tegelas- kujusid oma mängudes

Teab peast emakeelseid luuletusi. Oskab jutustada kuuldud teksti detaile ja põhisisu edasi. Mõistab tekste, milles pole kogu info välja öeldud (nn mõtte- lünkadega tekstid).

38

KIRJALIK KÕNE

Eristab kuulmise järgi häälikuliselt sarnaseid sõnu üksteisest (nt. tass - kass).

Matkib lugemist ja kirjutamist, kritseldades pliiatsi või kriidiga. Mängib kaasa käe- ja sõnamänge.

Häälib täiskasvanu abiga 1-2 sibilisi sõnu. Soovib kirjutada üksikuid sõnu (tähtis ei ole õigekiri). Tunneb täiskasvanu rõhutatud hääldamise järgi kuulmise teel ära hääliku sõna alguses või lõpus.

Häälib 1-2 silbilisi kaashäälikuühenditeta sõnu (nt. karu, maja, ema) Määrab hääliku asukoha sõnas: alguses, lõpus, sees Kirjutab õigesti üksikuid sõnu.(nimi)

Nimetab ja kirjutab enamikku tähti. Veerib kokku 1-2 silbilisi sõnu ja saab aru loetud tekstist. Häälib õigesti 2-3 silbilisi sõnu. Eristab sõnas kuulmise järgi teistest pikemat häälikut. Kirjutab 1-2 silbilisi sõnu: märkides ära kõigi häälikute õige järjekorra, kirjutades joonelisel paberil joonte vahele ja hoides lauses sõnadel vahet. Tunneb lauselõpumärke.

Eesti keel teise keelena Keele ja kõne õpetuse eesmärgid, sisu, korraldus ja põhimõtted. Eesmärgid:

Laps tunneb huvi eesti keele ja kultuuri vastu. Soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega. Tunneb ära ja saab aru eestikeelsetest sõnadest ning lihtsatest väljenditest Kasutab lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtluses.

Sisu:

Kuulamine

39

Kõnelemine Eesti kultuuri tutvustamine

Korraldus:

Peetakse oluliseks eesti keelt kuulata ja omandada keeleoskus tegevuste käigus, kus sõnalist suhtlemist toetab kontekst. Pööratakse erilist tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele: kasutatakse miimikat, kehakeelt, žeste, intonatsiooni,

muusikat, rütmi ja mitmesuguseid näitlikke vahendeid. Suunatakse last keelt kasutama igapäevategevustes ning suheldes, luuakse selleks lapsi huvitavaid olukordi. Korratakse õpitut erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, keeleõpet seotakse teiste tegevustega: liikumine, laulmine, käeline

tegevus, vaatlemine jne. Vestlusteemade valimisel lähtutakse lapse kogemustest, samateemalistest vestlustest rühmas või kodus. Valitakse pildirikkaid ja lihtsama keelega raamatuid ettelugemiseks. Pedagoog rõhutab õige kõne mudelite kasutamist ning osutab vigadele delikaatselt, korrates sõnu või fraasi korrektsena.

Põhimõtted:

Laps õpib keelt mängu kaudu Keeleõpet toetab koostöövõrgustik kuhu kuuluvad rühma meeskond, liikumisõpetaja, muusikaõpetaja, logopeed, juhtkond ja

lapsevanemad. Vajadusel tegeleb lapsega tugiõpetaja sõnavara ja grammatika kinnistamise osas Tehakse vastavalt vajadusele koostööd õppenõustamiskeskusega.

Üldteema I TASE II TASE III TASE Kuulamine Tunneb huvi eesti keele vastu.

Kuulab ja tajub eesti keele kõla. Reageerib tegevustes kasutatavatele lihtsamatele korraldustele. Tunneb ära lihtsamad õpitud sõnad ja väljendid tuttavas kontekstis ning mõistab neid.

Reageerib adekvaatselt eesti keeles antud korraldustele. Kuulab eestikeelset ettelugemist või jutustamist ja tunneb kuuldu pildil ära. Kuulab ning suudab jälgida ja meeles pidada täiskasvanu eestikeelset seletust. Mõistab esitatud küsimusi.

Mõistab etteloetud või jutustatud eakohase eesti keelse teksti põhisisu. Tunneb ära uued õpitud sõnad, mõisted ja väljendid ning mõistab neid. Saab aru baassõnavara ulatuses.

40

Tunneb ära õpitud sõnad ja väljendid ning mõistab neid. Kuulab ja mõistab kõnet, mis on vahetult seotud suhtlemisega erinevas olukorras.

Kõnelemine Tunneb lihtsamaid viisakusväljendeid. Näitab üles huvi esemete ja tegevuste eesti keelsete nimetuste vastu. Kordab järele õpitud sõnu ning kasutab neid tuttavate esemete, tegevuste ja omaduste nimetamiseks. Näitab üles huvi suhtlemise vastu ning vajaduse korral loob kontakti täiskasvanute ja teiste lastega.

Kasutab elementaarseid viisakusväljendeid suheldes erinevates olukordades. Oskab koostada lihtsamaid fraase ja lauseid. Kõneleb õpitud sõnavara piires ning suudab algatada ja lõpetada vestlust. Kasutab lihtsaid fraase ja lihtlauseid. Oskab vastata küsimustele õpitud sõnavara piires.

Räägib õpitud sõnavara piires endast ja oma perest ning vestleb endale olulistel teemadel. Teab peast mõnda eestikeelset luuletust ja laulu. Vastab küsimustele ja oskab ise esitada lihtsamaid küsimusi. Osaleb õppes aktiivselt. Valdab aktiivselt baassõnavara rutiintegevuste ja läbivõetud teemade ulatuses. Suhtleb iga päev eakaaslaste ja täiskasvanutega eesti keeles ning osaleb aktiivselt mitmesugustes tegevustes ja mängudes.

Hääldamine Hääldab järele kuuldud sõnu. Hääldab õpitud sõnu õigesti. Hääldab uusi õpitud sõnu õigesti. Eesti kultuuri tutvustamine

Tunneb huvi Eesti rahvussümbolite vastu. Teab ja oskab nimetada, mis riigis ta elab. Tunneb huvi Eestis tähistatavate rahvakalendri tähtpäevade vastu.

Oskab Eesti rahvussümbolitest nimetada ning kirjeldada Eesti lippu, rahvuslille ja rahvuslindu. Oskab nimetada mõnd Eestis tähistatavat riiklikku ja rahvuslikku tähtpäeva.

Vt. valdkondade „Keel ja kõne“ ning „Mina ja keskkond“ eeldatavaid tulemusi.

41

KUNSTIÕPETUS. Eesmärgid:

Tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest. Kujutab isikupäraselt ümbritsevaid objekte ja sündmusi ning oma kujutlusmaailma. Vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ning tarbeesemeid. Kasutab õpitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvõtteid. Oskab kasutada erinevaid voolimis-, joonistamis- ja maalimisvahendeid. Kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt. Vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut.

Sisu:

Kujutamine ja väljendamine: mõtete ja tunnete edasiandmine nähtaval kujul. Kujundamine: objektile vormi, kuju ja esteetilise lisaväärtuse andmine. Tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine. Kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest ja kunstist.

Õppe- ja kasvatustegevust kavandades ning korraldades:

Antakse lapsele võimalus saada elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning väljendada oma maailmanägemust. Suunatakse last jälgima kaaslasi päeva jooksul vabas või konkreetses tegevuses, vaatlema ümbritsevat looduses ja tehiskeskkonnas,

väljasõitudel ning kasutama saadud tähelepanekuid voolides, joonistades, maalides ja meisterdades. Kasutatakse teemasse sisseelamiseks mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu lugemist jne. Arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha katsetusi ning avastusi, otsida ja saada vastuseid tekkinud

küsimustele, omandatud oskusi rakendada ning loovalt kombineerida. Julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö mitmekesistamiseks ning ergutatakse lapse kujutlus ja

algatusvõimet, jälgides, et säiliks tema isikupärane väljendusviis. Korraldatakse kunstitegevusi ka õues ning kasutatakse kunstitegevusi teiste ainevaldkondade õppe-kasvatustegevuste osana, joonistatakse

nii paberile, kivile, puidule kui ka liivale või kombineeritakse erinevaid materjale.

42


Leiab ümbritsevat vaadeldes erinevaid detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab ümbritsevat vabalt valitud viisil. Väljendab joonistades, maalides, voolides ja meisterdades meeleolusid ning fantaasiaid Kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid Kujutab objekte neile iseloomulike tunnuste kaudu Keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö Loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades ning räägib nende otstarbest Koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid eseme kaunistamiseks Kirjeldab kunstiteoseid nende värve ja meeleolu Innustatakse last tehtut analüüsima ja arutlema, miks kujutas ta esemeid, nähtusi just sellisel viisil, mis materjale ja tehnikaid ta kasutas

ning kuidas tööga rahule jäi.

Sisuplokid 2 – 3 aastased 3 – 4 aastased 4 – 5 aastased 5 – 6 aastased 6 – 7 aastased

Voolimine

Õpetajat jäljendades muljub ja näpistab, rullib ja veeretab voolimismaterjale. Teeb sõrme või pulgaga pehmesse voolimismaterjali jäljendeid.

Rullib ja veeretab voolimismaterjali iseseisvalt. Loob lihtsaid esemeid tekkinud vorme kasutades. Loob oma fantaasiakujundeid, surub loodud vormi kokku ja alustab uut.

Õõnestab ümarvorme süvendit pöidlaga vajutades. Muudab voolimismaterjalide kuju neid pigistades ja venitades. Loob soovitud esemeid ümar- ja piklikke vorme töödeldes. Ühendab voolitud detaile omavahel.

Oskab loovalt voolida kasutades fantaasiaelemente. Oskab edasi anda eseme osade suurus vahekordi, kehaosade asendeid ja lihtsamat tegevust.

Kasutab iseseisvalt tuttavaid voolimismaterjale, arvestades nende eripära. Valmistab õpetajaga koos uusi voolimissegusid. Niisutab voolingute ühenduskohti esemete tugevdamiseks.

Joonistamine

Tekitab iseseisvalt rasvakriitide, pehmete pliiatsitega jne. erinevaid jälgi (täppe

Joonistab ümarvorme ning tõmbab sellest erinevad suuna ja pikkusega jooni.

Jooni ja kujundeid ühendades joonistab sümbolitega, mis täienevad

Joonistab tuttavaid esemeid ümbritsevast. Loob pilte fantaasia järgi.

Kasutab soovi korral erinevaid joonistusvahendeid nende olemusest

43

ning vertikaalseid, horisontaalseid, sirgeid, lainelisi, katkendlikke ja spiraalseid jooni), püside paberi piirides.

Ühendab joonistustes omavahel lihtsaid kujundeid.

Joonistab ning värvib pindu värvi- ja viltpliiatsitega, söega, kriitidega, muutes joonte tihedust. Kasutab joonistusvahendeid liigse surveta.

Joonistab natuuri järgi.

lähtuvalt. Värvib oma joonistatud või värviraamatu kujundeid, varieerides käe liikumise suunda. Sobitab pindu kattes heledaid ja tumedaid, peeni ja jämedaid jooni.

Maalimine

Tõmbab pintsliga erineva suunaga jooni, teeb täppe ning katab pindu. Trükib näpuvärvidega sõrmede ja kogu käega. Vajutab jäljendeid, kattes templi iseseisvalt värviga.

Kasutab kaht-kolme värvi korraga. Loputab meelde tuletamisel pintslit. Teeb pintslivajutusi pintsli küljega.

Võtab pintslite vajaduse korral lisaks värvi ja katab pindu. Teeb objektidele väiksemaid detaile pintslivajutuste ja –tõmmetega. Ei kata maalides juba küllaldaselt kaetud pinda korduvalt.

Katsetab värvide segamist. Maalib tööle tausta.

Segab värve uute toonide saamiseks. Kasutab töös eri jämedusega pintsleid. Väldib värvide määrdumist. Kasutab töös pintslit erinevalt (pintsli otsa ja külge).

Meisterdamine

Kortsutab iseseisvalt pehmet paberit ja rebib paberist tükke. Katab aluspinna liimiga, puistab sellele erinevaid objekte ja liimib kujundeid.

Kortsutab tugevamat paberit nt. värvilist paberit ja ajalehte. Lõikab paberist ribasid, teeb paberisse sisselõikeid.

Rebib ja lõikab paberist ribasid ja kujundeid ning kleebib need sõltuvalt töö olemusest. Lükib paelale, traadile vms auguga esemeid. Valib meelepärased meisterdamis- vahendid (loodusliku ja tehismaterjali, paberit jms) ning neid

Meisterdab karpidest, topsidest, torudest, looduslikust materjalist. Teeb lihtsaid lõnga-, tekstiili- ja villatöid. Teeb lihtsamaid voltimistöid.

Kujundab või täiendab oma tööd, lisades sellele erinevast materjalist tükke, objekte jne. Valib eri materjalide liitmiseks ühendusviiside seast oma mõtte teostamiseks sobivamad või leiab oma võtted.

44

omavahel ühendades või materjal kombineerides loob oma töö.

Valmistab lihtsa mänguasja täiskasvanu tegevust matkides.

45

MUUSIKAÕPETUS Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid:

Laps tunneb rõõmu muusika tegevusest Laps suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale Laps laulab koos õpetaja- kaaslastega või üksi Laps oskab koos kaaslastega liikuda vastavalt muusika tempole ja rütmile Laps suudab musitseerida nii rühmas kui ka üksi Laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu

Valdkonna sisu:

Laulmine Muusika kuulamine Muusikalis- rütmiline liikumine Pillimäng

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus:

Muusikaalane tegevus on emotsionaalne ja aktiivne Lapse muusikalis-loomingulisi võimete, kultuurilis- sotsiaalse aktiivsuse ning väärtushinnangute kujundamine ja arendamine Lapse individuaalsete eelduste arvestamine ning toetumine eduelamusele ja tunnustusele Muusika tegevuse lõimimine ka teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadesse ( „ Matemaatika”, „ Keel ja kõne” „ Liikumine” jne.) Muusika kuulamise, laulmise, pillimängu, muusikalis- rütmilise liikumise, mängude ja tantsude seostamine Laste huve, ea- ja jõukohasuse arvestamine repertuaari valikul


Laulab vaba hingamisega ilmekalt ja loomuliku häälega Laulab peast õpitud rahva- ja lastelaule nii ansamblis kui ka üksi Kuulab muusikapala või laulu tähelepanelikult ning iseloomustades kasutab eakohast sõnavara Eristab kuulmise järgi laulu ja pillimängu

46

Eristab kõla ja tämbri järgi õpitud pille Mängib pilliansamblis muusikapaladele ja õpitud lauludele rütmi- ja meloodiapillidel lihtsaid kaasmänge Väljendab ennast loovalt muusikales- rütmilise liikumise kaudu ja vastavalt muusika iseloomule

Lapse arengu eeldatavad tulemused TEGEVUSE LIIGID

2-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased

LAULMINE Laps huvitub laululistest tegevustest; kuulab ja jälgib õpetaja laulu, püüdes kaasa laulda.

Laps osaleb laulude esitamises, kas lauldes või tehes liigutusi kaasa.

Laps laulab rühmaga samas tempos. Laps laulab kaasa lihtsamaid regilaule. Laps laulab peast lihtsamaid õpitud rahva- ja lastelaule.

Laps laulab selge diktsiooniga, loomuliku häälega. Laps esitab laule samas tempos rühmaga. Laps laulab peast õpitud regi-, rahva- ja lastelaule.

Laps laulab ilmekalt, lähtudes laulu ja teksti iseloomust. Laps laulab eakohaseid laste- ja rahvalaule, esitades neid nii kooris kui ka solistina.

MUUSIKALIS- RÜTMILINE LIIKUMINE

Laps sooritab koos õpetajaga lihtsaid liikumisi vastavalt laulu tekstile. Laps liigub matkivate liigutustega edasi andes muusika erinevat iseloomu.

Laps oskab muusika järgi kõndida, joosta üksi ja paarilisega. Laps oskab õpetaja abiga moodustada ringi ja liikuda ringjoonel. Laps oskab edasi anda muusika meeleolu liigutustega (tuul, leheke, lumehelves jne).

Laps oskab kergelt kõndida ja joosta üksi ning paaris, liikuda hanereas ja ringis. Laps tantsib, kasutades eakohaseid tantsuelemente

Laps oskab muuta liikumist muusikaosade ja muusikaliste väljendusvahendite vaheldumise põhjal. Laps oskab erinevaid tantsusamme: rõhksamm, külg-galopp, selg ees kõnd, käärhüpe jne.

Laps väljendab ennast loovalt liikumise kaudu. Laps reageerib muusika tempo muutustele rütmiliselt täpselt (muudab muusika dünaamika ja tempo järgi liikumissuunda).

MUUSIKA KUULAMINE

Laps tunneb rõõmu kuulatavast laulust või muusikapalast.

Laps reageerib emotsionaalselt muusika iseloomule (plaksutab käsi, kõigutab keha).

Laps iseloomustab kuulatud muusikat, kasutades lihtsamaid muusikalisi põhimõisteid: kiire-

Laps oskab muusikat iseloomustada: hoogne, pidulik, naljakas, marsiline jne. Laps väljendab

Laps tunneb ära lihtsamaid žanre: marss, laul, rahvalaul, tantsuviis. Laps kasutab eakohast

47

Laps tunneb ära helid looduses (vihm, tuul, linnulaul jne.) .

aeglane; vaikne- vali; rõõmus- kurb). Laps tunneb kuulmise järgi ära mõningaid õpitud laule.

kuulatud muusikas tajutud meeleolusid erinevate muusikaliste tegevuste kaudu( liikumine, laulmine, pillimäng).

sõnavara, iseloomustades muusikat: mõtlik, laulev, õrn, südamlik jne.

PILLIMÄNG Laps mängib õpetaja ettenäitamisel kehapillil (plaksud, patsud). Laps tutvub lihtsate rütmipillidega: kõlapulgad, marakad, tamburiin.

Laps mängib muusikat kuulates, liikudes ja lauldes kaasa pulssi või rütmi kehapillil või lastepillidel.

Laps mängib rütmipille muusika kuulamise, liikumise ja laulmise saateks. Laps eristab lastepille tämbri järgi (tamburiin, kõlapulgad, triangel jne).

Laps mängib ja tunneb tämbri järgi ära õpitud rütmipille sh. kastanjett, triangel, taldrik. Laps tutvub meloodiapillidega (kõlaplaadid, metallofon). Laps mängib rütmisaateid lauludele ja muusikapaladele.

Laps mängib rütmi- ja meloodiapillidel (käsi- kellad, plaatpillid, metallofon) lihtsamaid kaasmänge või meloodialõike õpitud laulude või muusikapalade saateks. Laps mängib piltsümbolite järgi. Laps mängib pilliansamblis.

48

LIIKUMINE Valdkonna eesmärgid ja lapse arengu eeldatavad tulemused eesmärgiks on:

laps tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu; suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel; tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas; mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele; järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid.

sisu:

kehalise kasvatuse alased teadmised: ohutus, enesekontroll ja hügieen; põhiliikumised; liikumismängud; erinevad spordialad, tants ja rütmika.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:

keskendub sihipäraseks kehaliseks tegevuseks; peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutusreeglitest, valides sobivad paigad ja vahendid; sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on koordineeritud, rütmilised; sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid harjutusi; säilitab tasakaalu paigal olles ja liikumisel; kasutab harjutuste sooritamisel mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kätt; matkib täiskasvanut harjutuste sooritamisel; sooritab üheaegselt kaaslasega rütmiliikumisi; liigub vastavalt enda tekitatud rütmile ühtlase ja vahelduva tempoga; kasutab liikumisel erinevaid vahendeid (lindid, rätikud, rõngad, suusad, kelgud jne); mängib sportlike elementidega mänge (korvpall, jalgpall); peab kinni kokkulepitud mängureeglitest;

49

nimetab erinevaid spordialasid ja Eesti tuntumaid sportlasi.

2-3 aastane 3-4 aastane 4-5 aastane 5-6 aastane 6-7 aastane Eesmärgid Laps oskab

kastutada erinevaid põhiliikumisi. Teeb painduvust ja kiirust arendavaid harjutusi. Mängib matkiva sisuga 1-2 reegliga kõnni- ja jooksumänge.

Sooritab põhiliikumisi kombinatsioonides ja õpitud harjutustes. Laps oskab rivistuda ringjoonele ja ühekaupa kolonni. Mängib 2-4 reegliga liikumismänge.

Kasutab põhiliikumisi aktiivses tegevuses ja mängudes. Laps oskab rivistuda ringjoonele, ühe- ja kahekaupa kolonni. Mängib kollektiivseid võistlusmänge (kujutlus- ja rollimängud resultatiivsusele või lihtsam teatevõistlus).

Ronib varbseinal vahelduva sammuga ning täidab lisaülesandeid. Suusatab vahelduva libiseva sammuga. Käsitseb mängu- ja spordivahendeid loovmängudes.

Valitseb oma liigutusi nii ruumis, maastikul kui ka tänaval. Sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on koordineeritud ja rütmilised. Kasutab ausa mängu põhimõtteid ning peab kinni kokkulepitud mängureeglitest.

Liikumis-teadmised

Valib õpetaja korraldusel teiste riiete hulgast välja võimlemisriided. Arvestab rühmakaaslasi aktiivses tegevuses.

Sooritab harjutusi õpetaja korralduste ja sõnalise seletuse järgi. Järgib meeldetuletamise korral hügieeninõudeid.

Nimetab kodukohas harrastavaid spordialasid ja peetavaid spordivõistlusi. Teab spordivahendite nimetusi ning kasutab erinevaid spordivahendeid (nt topispalli) ohutult, sobival viisil ja kohas. Õpitud tegevustes kasutab ohutuid liikumisviise.

Osaleb lasteaia spordipäeval. Talub kaotust võistlusmängudes. Teab ja kasutab mõisteid õpitud terminoloogia piires. Mõistab hügieeninõuete olulisust. Õnnetuse või ohu korral teab, kuidas kutsuda appi täiskasvanu.

Nimetab erinevaid spordialasid ja mõne Eesti tuntuma sportlase. Keskendub sihipärasele kehalisele tegevusele. Liikudes ja mängides peab kinni üldistest ohutusreeglitest (valides sobivad paigad ja vahendid). Peseb ennast pärast aktiivset kehalist tegevust.

50

Põhi- liikumised

Sooritab põhiliikumisi. Säilitab liikumisel tasakaalu nii tasakaalupingil "tasakaalu-ussil" kui ka vähendatud pinnal.

Sooritab põhiliikumisi kombinatsioonides ja õpitud harjutustes. Teeb koordinatsiooni, tasakaalu ja osavust arendavaid harjutusi. Laps oskab rivistuda ringjoonele ja ühekaupa kolonni.

Kasutab põhiliikumisi aktiivses tegevuses ja mängudes. Sooritab staatilist tasakaalu nõudvaid harjutusi. Teeb harjutusi väike-vahenditega. Laps oskab rivistuda ringjoonele, ühe- ja kahekaupa kolonni.

Käsitseb väikevahendeid aktiivses tegevuses. Ronib varbseinal vahelduva sammuga ning täidab lisaülesandeid.

Sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on koordineeritud ja rütmilised. Säilitab paigal olles ja liikudes tasakaalu. Kasutab harjutusi tehes mõlemat kätt korraga, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kätt.

Liikumis- mängud

Mängib matkiva sisuga 1-2 reegliga kõnni- ja jooksumänge. Mängib iseseisvalt aktiivse liikumisega mänge.

Mängib 2-4 reegliga liikumismänge. Pingutab end rühmategevustes ühise eesmärgi nimel.

Mängib kollektiivseid võistlusmänge (kujutlus- ja rollimängud resultatiivsusele või lihtsam teatevõistlus). Osaleb jõukohastes teatevõistlustes (nt joonejooksud). Tunnustab nii enda kui ka vastasmeeskonna edu.

Käsitseb mängu- ja spordivahendeid loovmängudes.

Võistleb kombineeritud teatevõistlustes (nt. takistusriba läbimine). Mängib sportlike elementidega mänge (korvi visked, jalgpall jne.) Organiseerib ise liikumismänge. Kasutab ausa mängu põhimõtteid ning peab kinni kokkulepitud mängureeglitest.

51

Spordiala: võimlemine

Sooritab võimlemisharjutusi eri asenditest ja erinevate vahenditega. Teeb harjutusi ettenäitamise ja juhendamise järgi. Teeb painduvust ja kiirust arendavaid harjutusi.

Sooritab juhendamisel kuni neljast harjutusest koosnevat kombinatsiooni. Hoiab oma kohta erinevates rivistustes: kolonnis, ringis, viirus.

Teeb vahenditega (palliga, hüpitsaga) harjutusi eakohaselt tehniliselt õigesti. Valitseb oma liigutusi koordinatsiooni ja tasakaalu nõudvaid harjutusi tehes. Sooritab tasakaalu, painduvust ja osavust arendavaid harjutusi.

Valitseb harjutusi tehes oma liigutusi ja kehahoidu. Säilitab dünaamilistes harjutuses tasakaalu.

Valitseb oma liigutusi nii ruumis, maastikul kui ka tänaval. Orienteerub mänguväljakul ning sooritab kujundliikumisi, olles kolonnis esimene. Sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid tegevusi.

Spordialad: kelgutamine ja suusatamine

Veab tühja kelku. Sõidab kelguga iseseisvalt nõlvakust alla. Liigub suuskadel otsesuunas.

Kasutab suuskadel liikudes käte abi ja keppide tuge.

Veab üksi, kahekesi, kolmekesi kelgul kaaslast. Kelgutab mäest alla, täites eriülesandeid (nt haarab esemeid). Suusatades kasutab libisemist.

Suusatab vahelduva libiseva sammuga. Käsitseb suusavarustust õpetaja abiga.

Osaleb kelguvõistlustel (kaugusele, täpsusele). Sõidab nõlvakust alla põhiasendis. Suusatab koordineeritud liikumisega. Käsitseb suusavarustust iseseisvalt

52

Tants ja rütmika

Kõnnib, jookseb ja hüpleb rütmiliselt muusika järgi. Sooritab õpetaja juhendamisel liigutusi muusika järgi erinevas tempos. Laps saab aru muusika rütmimuutusest.

Sooritab imiteerivaid liigutusi muusika järgi. Plaksutab ja liigub vastavalt rütmile.

Jäljendab liikumisega erinevaid rütme. Liigub vastavalt muusika tempo kiirenemisele ja aeglustumisele. Liigub muusika järgi iseseisvalt ja vabalt (loovtants).

Kohandab oma liigutusi etteantud rütmiga. Kasutab lihtsaid tantsusamme üksi ja rühmas tantsides.

Sooritab rütmiliikumisi ühel ajal kaaslasega. Liigub enda tekitatud rütmi järgi ning vahelduva tempoga kiirelt aeglasele. Väljendab liikumise kaudu emotsioone. Kasutab liikudes loovalt vahendeid (linte, rätikuid, rõngaid).

53

LAPSE ARENGU HINDAMINE. Lapse arengu hindamise põhimõtted. Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline :

Lapse eripära mõistmiseks Erivajaduste väljaselgitamiseks Positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks Koostöö kavandamiseks lapsevanemaga

Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused. Lapse arengu hindamise aluseks on igapäevane õppe- ja kasvatusprotsess. Pärnu Kadri Tänava Lasteaias otsustab pedagoogikanõukogu, missugused meetodid on lapse arengu hindamisel kasutusel. Üks kord õppeaastas viib pedagoog läbi arenguvestluse lapsevanemaga lapse arengu analüüsiks ja toetamiseks: Annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest Selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse „Isikuandmete kaitse seaduses” sätestatud tingimustel. Lapse arengu hindamise korraldus. Sõimerühmas, koostöös lapsevanemaga, sõlmitakse kokkulepe lapse arengu hindamise ja jälgimise osas Aiarühmas on lapse arengu hindamise aluseks vastav tabel. (Lisa 2.) Lapse arengu hindamisel kasutatakse ka „ jututamise” metoodikat. Lapse kooliküpsust hinnatakse J. Strebeleva meetodi järgi (I poolaasta) ja joonistamis-test(T. Krogh, 1970) ning intervjuu (II poolaasta) J. Strebeleva testi tulemuste alusel suunatakse abi vajavad lapsed tugiõppele või konsultatsioonile Pärnu Õppenõustamiskeskusesse.

54

2-7aastaste laste arengu hindamine. Lapse arengu hindamise eesmärgid: - määratleda lapse arengulised saavutused; - selgitada välja lapse erivajadused, õppimise ja õpetamise eripära; - koostada vajadusel lapsele individuaalne õppekava; - aidata lapsel ise enda arengut ja edasiminekut näha; - toetada lapse õppimist. Hindamise tabelid on koostatud selleks, et lasteaia õpetaja saaks varakult märgata lapse arengu eripärasid, mahajäämust või andekust. Oluline on kõigi rühmade laste arengutaseme järjepidev hindamine ning laste arengu perioodiline analüüsimine. Lapse arengut hinnatakse individuaalselt lähtudes lapse arengu üldistest seaduspärasustest. Lapse erivajadusi on võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel, kasvukeskkonda arvestades. Hindamist on soovitav läbi viia sügiseti, õppeaasta alguses, et märgata valdkondi, milles laps vajab rohkem tähelepanu. Hindamise käigus saab esialgse pildi lapse tugevatest ja nõrkadest külgedest. Lapse arengutaseme hindamine on abiks edasise arendustöö planeerimisel, vajadusel individuaalse arenduskava (IAK) koostamisel. Hindamise tabeleid võib kasutada koostöös lapsevanematega arenguvestluse läbiviimisel, esitades konkreetseid näiteid lapse käitumisest, tegevustest või oskustest. Õpetaja saab koguda lapse arengu kohta teavet nii igapäevaste tegevuste käigus, kui ka analüüsides laste käelisi töid, kogudes laste jututamisi, jälgides õppeülesannete sooritust ja tulemusi ning vaadeldes mängu. Informatsiooni saab ka lapsevanemaid ja teisi lapsega tegelevaid täiskasvanuid küsitledes. Tabeli täitmisel kasutada värvilisi täppe:

- roheline – oskus on omandatud; - kollane – tuleb toime osaliselt või täiskasvanu abiga; - punane – ei tule ülesandega toime.

Lahtrisse käitumise iseloomustus märgitakse värviline täpp ja vajadusel lühikirjeldus või selgitus (Nt: laulumängude algatamisel on tagasihoidlik). Lahter märkused võimaldab vajadusel märkida kordusvaatluse tulemused. Märgates lapsel ükskõik millises valdkonnas eakohasest arengust mahajäämust teavitada probleemide ilmnemisel vanemaid, pöörduda asutuse eripedagoog-logopeedi poole süvendatud uuringute läbiviimiseks või spetsialisti puudumisel Pärnu Õppenõustamiskeskusesse. Hindamistabelid koostasid Pärnu lasteaedade eripedagoogid.

55

Kasutatud kirjandus: Bluma, S., Shearer, M., Frohman, A., Hillard, J. (1994). Astmed: koolieelse kasvatuse programm. Tallinn. Hallap, M., Padrik. (2008). Lapse kõne arendamine. Praktilisi soovitusi kõnelise suhtlemise kujundamisel. Tartu Ülikooli Kirjastus. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (2009). Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tartu, Kirjastus Studium. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (2009). Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad. Tartu, Kirjastus Studium. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (2009). Üldoskuste areng koolieelses eas. Tartu, Kirjastus Studium.

56

LISAD

57

KUUPLAAN Lisa 1

Periood

Rühm

EESMÄRGID

Mina ja keskkond

Keel ja kõne

Matemaatika

Kunst

Muusika

Liikumine

Eesti keel teise keelena

58

ÕPPE-KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD

Mina ja keskkond

Keel ja kõne

Matemaatika

Kunst

Muu tegevus

Muusika

Liikumine

59

Lisa 2

LAPSE ARENGU HINDAMISE TABEL

60

Lapse nimi: Rühm: Õpetajad:

Arenguvaldkond Käitumise iseloomustus Kuupäev Märkused

KOMMUNIKATSIOON, KEELE JA KÕNE ARENG

(kõnest arusaamine, suhtlemine, hääldamine, sõnavara, grammatika, lugemise ja kirjutamise esmased oskused)

2-3 a. Saab aru lihtsatest küsimustest (nt Mille peal sa istud?)

Saab aru tegevustest, mis on piltidel (nt. Näita, kes magab?

Saab aru kaheosalisest instruktsioonist Suhtleb täiskasvanuga esemelise tegevuse käigus Esitab oma vajadusi ja soove Hääldab õigesti mõnda üksikut lühikest sõna

Hääldab sõnades õigesti lihtsamaid häälikuid (a, e, I, o, u, p, m, t, l)

Kasutab oma kogemustega seostuvaid konkreetse tähendusega sõnu ~50

Kasutab kõnes "ei" sõna, saab aru selle tähendusest

Kasutab grammatiliselt vormistamata 1-2-sõnalisi lauseid

Vaatab koos täiskasvanuga pildiraamatuid

Vastab täiskasvanu suhtlemisalgatusele mingi tegevuse, häälitsuse, sõnaga

3-4 a. Täidab kaheosalise korralduse Saab aru lühikestest juttudest (toetudes piltidele) Osaleb dialoogis Loeb peast või kordab järele 1-2-realist luuletust

61

Väljendab oma soove ja vajadusi lausungiga, küsib infot

Vastab dialoogis olles küsimustele Räägib endast mina vormis

Kasutab oma kõnes tuttavaid 1-2-silbilisi sõnu õiges vältes ja silbistruktuuris

Hääldab õigesti enamiku häälikutest (erandid r, s, k, õ, ü)

3-a. lapse hääldus tervikuna võib olla ebatäpne.

Kasutab kõnes kõiki sõnaliike Pikemate sõnade hääldamisel võib esineda lühendamist

Kasutab tagasõnu all, peal, sees, ees, taga

Mõistab ja kasutab tuttavas tegevuses 3-5-sõnalisi lihtlauseid

Kasutab õigesti enamikku grammatikavormidest

Eristab kuulmise teel tuttavaid häälikuliselt sarnaseid sõnu üksteisest, osutades pildile

Vaatab üksi ja koos täiskasvanuga pildiraamatuid

4-5 a. Mõistab ja kasutab kõnes nii üld- kui ka liiginimetusi

Suhtleb meelsasti eakaaslastega koostegevuses Küsib täiskasvanult palju küsimusi

Loeb peast või kordab järele 2-3-realist luuletust või liisusalmi

Räägib 2-3 lausega hiljuti kogetud emotsionaalsest kogemusest

Vastab küsimusele Miks? Millal? Kuidas? ja küsib neid küsimusi

Kasutab oma kõnes tuttavaid 2-3-silbilisi sõnu õiges

62

vältes ja silbistruktuuris

Hääldab sõnades õigesti lihtsamatest häälikutest koosnevaid konsonantühendeid (-nt, -lt, -mp jne)

Kõne on võõrastele arusaadav Kasutab kõnes objektide osade detailide nimetusi Kasutab kõnes liht- ja liitlauseid Kasutab kõnes õigesti tegusõna lihtmineviku vorme Tunneb ära ja nimetab üksikuid tähti

Tunneb täiskasvanu häälimise või rõhutatud hääldamise abil

kuulmise teel ära hääliku häälikute reas 5-6 a. Täidab 2-3-osalise seostatud korralduse

Algatab ja jätkab täiskasvanuga dialoogi väljaspool tegevussituatsiooni

Esitab tunnetusliku sisuga küsimusi (Miks ta nii tegi? Kuidas teha?)

Loeb peast 4-6-realisi liisusalme, luuletusi

Kirjeldab täiskasvanu abiga olupilti ja annab edasi pildiseerial kujutatud sündmust

Jutustab nähtust, tehtust ja möödunud sündmustest 3-5 lausega

Hääldab õigesti kõiki emakeele häälikuid

Hääldab õigesti 3-4-silbilisi tähenduselt tuttavaid sõnu

Kasutab kõnes antonüüme

Kasutab kõnes iseloomuomadusi ja hinnanguid väljendavaid omadussõnu

Ühildab sõnu arvus ja käändes

Tunneb iseseisvalt ära hääliku kuulmise teel häälikute reas

Tunneb abiga ära hääliku sõnas

63

Kirjutab õigesti üksikuid sõnu joonistähtedega (nt oma nime)

6-7 a. Täidab kolmeosalise mitteseostatud korralduse

Räägib iseendast ja esitab küsimusi täiskasvanu kohta

Kasutab ja mõistab suhtlemisel nalja ja narritamist

Püsib teemas, vajadusel läheb kaasa teema muutusega

Hääldab oma kõnes ja etteöeldu kordamisel õigesti kõiki emakeele häälikuid ja tähenduselt tuttavaid sõnu

Nimetab ühe õpitud kategooria piires vähemalt 2 sõna (nt lilled: tulp, roos)

Märkab ülesande täitmisel grammatikavigu täiskasvanu kõnes ja osutab neile

Häälib täiskasvanu abiga vähemalt 1-2 silbilisi sulghäälikuta ja häälikuühendita sõnu

Määrab hääliku asukoha (alguses, lõpus, sees) Loeb üksikuid sõnu

Kordab täiskasvanu eeskujul eri vältes vähemalt kahest sõnast koosnevaid ridu (nt talu-tallu(II v) või tallu(II v)-tallu(III v)

64


Arenguvaldkond Käitumise iseloomustus Kuupäev Märkused KOGNITIIVNE ARENG 2-3 a. Teab oma nime Osutab ja nimetab esemeid Esitab oma vajadusi ja soove verbaalselt Saab aru ja kasutab kõnes sõna "ei" Imiteerib täiskasvanu tegevusi Tunneb huvi raamatute vastu Tunneb ja nimetab kehaosi

Püüab avastada põhjusi ja tagajärgi (ehitab ja lammutab korduvalt)

Leiab kujundile vastava süvendi praktilise proovimise teel

Eristab esemeid ühe tunnuse järgi (värvus, suurus, kuju)

3-4 a.

Üldistab, klassifitseerib esemeid ühise omaduse järgi (värvus, suurus, kuju)

Loendab kokku 1-3 eset (hulk-arv seos)

Mõistab kohamõisteid peal, all, üleval, sees, ees, taga, kõrval

Teab põhjus-tagajärg seost (2-3-osaline seeriapilt)

Paneb kokku kolmnurkseteks tükkideks lõigatud 3-osalise pildi

4-5 a. Tunneb kõiki kehaosi

Oskab otsustada, mis on pildil valesti selgelt kontrastsete tunnuste alusel

65

Reastab suuruse järgi 5 eset leiab 4-liigse ja põhjendab

Leiab tasapinnalisele kujundile vastava kujuga eseme

Teab enamlevinud ameteid ja nende funktsioone Teab ja nimetab kolmnurka, ruutu, ringi

5-6 a. Saab aru mõistetest nurgas, keskel, paremal, vasakul

Orienteerub ajas (eile, täna homme; liigendab päevaosi)

Kirjeldab esemete erinevusi välise tunnuse ja/või otstarbe alusel.

Täidab 3-osalise seostatud korralduse Võrdleb hulki, lahendab ülesandeid hulkadega

Leiab kujundile vastava süvendi visuaalse kontrolli teel

Teab andmeid enda ja pereliikmete kohta (nimi, aadress, amet)

6-7 a. Reguleerib ja planeerib enda või teiste tegevusi

Orienteerub ajas (päevakava, nädalapäevad, kuud, aastaajad)

Täidab 3-osalise mitteseostatud korralduse Tunneb numbreid 1- 12 ja loendab edasi ja tagasi

Oskab leida paar erisust ja sarnasust funktsiooni alusel

Orienteerub tasapinnal (paberi jaotamine) Järjestab 5-6-osalise seeriapildi Oskab analüüsida süžeepilte Lahendab üheosalise matemaatilise tekstjutustuse Oskab öelda kella täis- ja pooltunde

66


Arenguvaldkond Käitumise iseloomustus Kuupäev Märkused ENESETEENINDAMINE 2-3 a. Sööb ise lusikaga, joob tassist Tõuseb lauast alles pärast toidu söömist

Kasutab tooli (asetab õigele kohale ja õigesse suunda)

Läheb õigeaegselt wc-sse Peseb käsi ja nägu Kuivatab iseseisvalt käed ja näo Tõmbab üles varrukad Paneb särgi selga ja püksid jalga Võtab seljast lihtsamad riided Teeb lahti trukid Koristab koos täiskasvanuga oma mänguasjad Paneb koos täiskasvanuga riided oma kohale 3-4 a. Sööb ja joob iseseisvalt ja puhtalt Peseb ise käsi enne sööki ja peale wc kasutamist Pühib ise õigeaegselt nina

Kasutab tualettpaberit, tõmbab vett, pissib seistes (poisid)

Kammib juukseid peegli ees Tuleb toime riietumise ja lahti riietumisega Paneb kinni nööbid, trukid, haagid Paneb jalga sokid ja jalatsid Asetab riided ettenähtud kohale Riietumisel kasutab õiget järjekorda Paneb ise õigesse kohta mänguasjad või vahendid

67

4-5 a. Hoiab õigesti lusikat ja kahvlit Hoiab abiga korras oma välimuse Aitab katta ja koristada lauda Peseb vajadusel meeldetuletuseta käsi Vajadusel toob lapi (harja), pühib enda järelt Ei vaja nina pühkimiseks meeldetuletust Köhimisel katab suu käega Asetab ise riided nagisse, riidepuule, toolile

Teeb lahti ja paneb kinni nööbid, lukud, pandlad jms.

Abistab täiskasvanut laua katmisel ja toa koristamisel

(toas, saalis, liivakastis, mänguväljakul ) Võtab lauas ise toitu, ulatab edasi 5-6 a. Teeb endale võileiva Kasutab söömisel kahvlit ja nuga Lõikab noaga pehmet toitu Sööb puhtalt, korralikult, kiirustamata Hoiab korras oma välimuse (juuksed ja riided) Oskab siduda paelu Paneb end ise täiesti riidesse Vahetab vajadusel märjad riided kuivade vastu Korrastab ise oma voodi ja magamisriided 6-7 a. Korrastab oma voodi, riidekapi ja lauasahtli Peseb ja kuivatab end iseseisvalt Riietub täiesti iseseisvalt, kõrvalise abita Valib riietuse vastavalt ilmale ja olukorrale

Oskab vastata telefonile, anda vajalikku informatsiooni

Oskab kutsuda abi, kui on midagi juhtunud Teab ohtusid seoses tule, elektri, liikluse ja veega

68


Arenguvaldkond Käitumise iseloomustus Kuupäev Märkused SOTSIAALNE ARENG 2-3 a. Jälgib teisi lapsi, mängib teiste kõrval Oskab juhendamise järgi tuua teisest toast asja Tahab teha asju iseseisvalt Oskab/julgeb küsida abi Laulab ja mängib muusika saatel ( 5-10 min.) Matkib täiskasvanuid oma mängus

Käitub lihtsamate viisakusreeglite järgi (teretab, tänab, palub)

Kuulab lihtsaid lugusid ( 5-10 min.)

Väljendab oma emotsioone: tegevusega, sõnaga, näoilmega

Teab oma sugu (poiss, tüdruk) 3-4 a. Arvestab lihtsamaid mängureegleid Küsib teiselt lapselt mänguasja Kuulab juttu, laulab, mängib (10-15 min. ) Osaleb organiseeritud rühmategevustes (10-15 min. ) Täidab täiskasvanu korraldusi Ootab oma järjekorda Palub meeldetuletusel kaaslaselt andeks Mängib ja suhtleb teiste lastega 4-5 a. Kannab ette õpitud luuletusi, laule ja tantse Palub keerulisemates toimingutes abi Vestleb täiskasvanutega Ootab oma järjekorda, kannatab oma soovidega

69

Küsib luba teiste asjade kasutamiseks Algatab mõnd tuttavat liikumis- või laulumängu

Töötab omaette mõne ülesande (mängu) kallal kuni 20 min.

Palub meeldetuletuseta kaaslaselt andeks Käitub viisakalt Oskab rääkida oma tunnetest Oskab ennast tutvustada 5-6 a Osaleb vestluses (lapsed, täiskasvanud ) Osaleb aktiivselt 4-5-lapselises rollimängugrupis Osaleb võistlusmängudes, oskab kaotada Mängib lauamänge (doomino, täringumängud, kabe) Peab kinni mängureeglitest, selgitab reegleid teistele Viib iseseisvalt lõpuni alustatud tegevused Kiidab, aitab, toetab või lohutab teist last Ilmutab initsiatiivi erinevate tegevuste valikul Oskab käituda viisakalt avalikes kohtades 6-7 a. On võimeline mängima omaette 20-30 min. Hoiab ja kaitseb väiksemaid Teab ohtusid ja oskab neid vältida Mängib rolli- ja lavastusmänge (ka omaalgatuslikult ) Mõistab, et inimesed võivad olla erinevad Algatab ise väljamõeldud reeglimänge Suudab mängu kokkulepitud ajal lõpetada

On abivalmis, kaaslastega arvestav ja oskab teha koostööd

Avaldab ja põhjendab oma arvamust Tahab ja julgeb esineda Valitseb valdavalt oma emotsioone Käitub vastavalt ühiselu reeglitele

70


Arenguvaldkond Käitumise iseloomustus Kuupäev Märkused FÜÜSILINE ARENG (üld- ja peenmotoorika) 2-3 a. Lööb jalaga paigalt palli Ehitab 5-6 klotsist torni Oskab roomata või käpuli kõndida Lükib esemeid pulgale ja nöörile Viskab palli endast eemale Teeb punkte, jooni ja ringe Värvib natuke rannet liigutades Hoiab joonistusvahendit kolme sõrme vahel Veeretab, patsutab, pigistab ja venitab plastiliini Kõnnib trepil ilma täiskasvanu abita Kõnnib kolonnis nööri abil Jookseb, käed kaasatud liikumisse 3-4 a. Liigub muusikarütmis

Hüppab ( 20-30 cm kõrguselt) maandudes kahele jalale

Ronib liumäest (redelist) üles ja sõidab alla Rullib ennast põrandal Oskab ehitada klotsidest (vastavalt otstarbele) Laskub trepist ilma vahesammuta Hoiab ühel jalal tasakaalu Viskab ja püüab palli kahe käega kinni Lõikab kääridega paberit Joonistab kujundeid šablooni järgi Voolib savist ümar- ja piklikku vormi

71

Jookseb ümber takistuste, vahetades suunda Kõnnib päkkadel ja kandadel 4-5 a. Kõnnib poomil või kitsal pingil Hüppab kukkumata edaspidi ja tagurpidi Kirjutab üksikuid suuri joonistähti (oma nimetähed) Teeb abiga kukerpalli ette Viskab palli ühe käega Põrgatab ja püüab kinni palli Joonistab lihtsaid, äratuntavaid asju Lõikab ja kleebib lihtsaid kujundeid Voolib kujukesi 2-3 osast Sõrmemängude ajal liigutab iga sõrme eraldi Oskab galoppsammu 5-6 a. Jookseb üle takistuste Oskab käsitleda spordivahendeid Hüppab keksu Kõnnib kõrgendil: edaspidi, tagurpidi, külg ees Oskab kiikudes endale hoogu anda Rebib paberist lihtsaid kujundeid Oskab hüpaksammu Ajab sõrmed harali, puudutab pöidlaga igat sõrme Värvimisel püsib joone sees Murrab paberi kokku pooleks ja diagonaali mööda On omandanud õige pliiatsihoiu Lõikab ja kleebib korrektselt Kasutab pliiatsiteritajat Kirjutab oma nime suurte joonistähtedega Oskab haamriga naela pihta lüüa 6-7 a. Hoiab tasakaalu ühel jalal Oskab liikuda libistava sammuga (sõita suuskadel) Oskab hüpata kaugus-, kõrgushüpet

72

Suudab vee peal püsida ning mõne tõmbe ujuda Oskab lihtsaid tantsusamme Hüppab hüppe- ja hoonööriga Keerab võtmega ukse lukku ja lukust lahti Viskab palli üles ja püüab kinni Puudutab ülepea vastaspoolset kõrva Suudab rütme järele plaksutada või koputada Oskab palmikut punuda Oskab lõnga kerasse kerida Ajab lõnga läbi sukanõela silma Oskab silma pilgutada

73

KÕNEKAART Lisa 3

Nimi

Vanus

Häälikuline koostis

Artikulatsiooni-aparaatHääl, kõne-tempo ja rütm

Silbistruktuur Sõnavara, üldistamisoskus

Lause, siduskõne, kõnevalmidus

Psüühilised protsessid

Kognitiivsed oskused

Muud erivajadused (puue, muukeelne)

Soovitused

Märkused

74

75

Lisa 4

TERVISEKASVATUS

76

Pärnu Kadri Tänava Lasteaed kuulub TEL võrgustikku alates...

Tervist edendavate lasteaedade eesmärk on hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema tervislikku arengut.

Tervisekasvatust käsitletakse lähtuvalt Maailma Tervishoiu Organisatsiooni poolt sõnastatud tervise definitsiooni: tervis on füüsilise, psüühilise,

emotsionaalse, vaimse ja ühiskondliku heaolu seisund.

Tervisedendava töö korraldamisel lähtutakse TEL põhimõtetest:

Koostöö: arendustegevus koostöös Tel võrgustikku kuuluvate lasteaedadega; tervise edendamise tööd juhib ja koordineerib tervisemeeskond;

koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel (omavalitus, tervishoiuasutused, lapsevanemad jne).

Kasvukeskkonna kujundamine: teadliku, pädeva ja nõustamisvõimelise personali arendamine ja koolitamine; soodsa sise- ja väliskeskkonna

tagamine lapse tervise säilitamiseks ja arendamiseks; tervislike toitumisharjumuste kujundamine; võimalike erivajaduste väljaselgitamine ning

neile lastele sobiva ja toetava keskkonna kujundamine; lapse arengut toetava päevakava ja pandliku tegevuskava koostamine.

Tervisliku eluviisi kujundamine: terviseteadmiste, terviseoskuste ning tervisekäitumise arendamine igapäeva- ja õppetegevustes; laste

tervisekäitumisekujundamine lastele meldivate tegevuste kaudu; kogemuste omandamine ja teadmiste arendamine mängu kaudu.

Terviseedendamist toetava kasvatuse eesmärgid:

Füüsilne kasvatus: tervisega seonduvate põhiteadmiste ja –harjumuste omandamine; tervise ja meelte arendamine; spordist ja aktiivsest

liikumisest tuleneva heaolutunde kogemine ning igapäevase spordivajaduse rahuldamine.

Psüühiline kasvatus: uudishimu äratamine ja rahuldamine; uute teadmiste hankimine soovi arendamine; keelelise väljenduse, mõtlemise ja

loovuse arendamine.

Emotsionaalne kasvatus: positiivse minapindi kujundamine; tahteomaduste arendamine; erinevate tunnete väljendamine ja enesevalitsemise

õppimine; empaatiavõime arendamine; Looduses ja kunstis ilu märkamine, kaitsmine ja säilitamine; esteetiliste kogemuste rikastamine, kunsti

eriliikidega tutvumine; erinevate väljendusvahendite kasutamine ja loovuse arendamine.

77

Eetiline kasvatus: armastuse ja vastutuse arendamine keskkonna ja looduse suhtes; vahe tegemine hea ja halva, õige ja vale vahel; meelerahu

saavutamine ning negatiivse suhtumise kujundamine vägivalda.

Sotsiaalne kasvatus: kooseluga seonduvate reeglite omandamine; teiste märkamine ning koostöö; viisakate käitumiskommete omandamine;

vastutusoskuse arendamine; probleemsituatsioonide lahendamisoskuse omandamine; liiklus ja ohutusreeglite omandamine.

Teema 2-3 aastased 3 - 4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased Mina minapilt

Ütleb küsimise korral oma ees- ja perekonnanime. Vastab küsimustele õigesti – kas ta on poiss või tüdruk. Ütleb vastuseks vanuse küsimisele oma ea aastates või näitab seda sõrmedel.

Ütleb küsimise korral oma ees- ja perekonnanime. Vastab küsimustele õigesti – kas ta on poiss või tüdruk. Ütleb vastuseks vanuse küsimisele oma ea aastates või näitab seda sõrmedel.

Oskab öelda oma nime, vanuse ja soo( tüdruk, poiss), sünnipäev kuu ja päev.

Teab poisi ja tüdruku erinevusi, sarnasusi, nime, perekonnanime. sünnipäeva (kuu ja päev)

Oskab end tutvustada – nimi, sünnipäev, aadress. Teab oma kohustusi ja õigusi. Kirjeldab enda omadusi ja huve.

Minu keha Osutab küsimise korral peale, kätele, jalgadele, silmadele, suule, ninale, kõrvadele.

Osutab küsimise korral peale, kätele, jalgadele, silmadele, suule, ninale, kõrvadele.

Oskab nimetada kehaosi ja teab nende vajalikkust.

Teab tüdruku ja poisi erinevusi. Oskab nimetada kehaosi ja teab nende vajalikkust.

Selgitab, mis on südame ja kopsude kõige olulisem ülesanne, ning teab millised tegevused aitavad neid hoida tervena.

Tervise väärtustamine

Nimetab tervist hoidvaid tegevusi (nt tervislik toitumine, piisav kehaline aktiivsus, piisav uni ja puhkus, mäng,

Kirjeldab, mida tähendab tema jaoks terve olemine. Kirjeldab kuidas hoida enda ja teiste tervist (näiteks tervisliku käitumise ja riskikäitumise kohta). Teab,

78

hea tuju, meeldivad suhted).

mis on haigus. Teab milline tegevus või käitumine kahjustab tervist (nt suitsetamine, vägivald).

Hammaste tervis Teab hammaste... Teab hammaste hooldamise vahendeid. Harjab hambaid täiskasvanu abiga.

Peseb hambaid täiskasvanu juhendamisel. Nimetab hammaste tervise jaoks vajalikke tegevusi (hammaste pesemine, tervislik toitumine, hambaarsti juures käimine).

Peseb hambaid täiskasvanu juhendamisel. Teab ja nimetab hammaste tervise jaoks vajalikke tegevusi.

Selgitab, miks tekib hambakaaries.(hambaaugud). Järgib hammaste hooldamise ja hoidmise põhimõtteid igapäevaelus.

Tervislik toit Nimetab toiduaineid

Nimetab toiduaineid

Nimetab toiduaineid, mida tuleks süüa igapäev.

Nimetab toiduaineid, mida tuleks süüa igapäev.

Oskab nimetada, milliseid toiduaineid on vaja süüa rohkem ja milliseid vähem, et olla terve.

Aktiivne liikumine Matkab õpetajaga või vanematega looduses. Teeb kaasa kuni 500 m pikkuse rännaku ja püsib kolonnis. *VASTLAPÄEV *PERESPORDI-PÄEV *JÜRIÖÖJOOKS *MATK LOODUSESSE

Algatab iseseisvalt mängu. Tegutseb iseseisvalt lasteaia õuealal. *VASTLAPÄEV *PERESPORDI-PÄEV *JÜRIÖÖJOOKS *MATK LOODUSESSE

Kasutab spordi- ja mänguväljakute vahendeid sihipäraselt. Sooritab rännakuid ja orienteerub koos õpetajaga. *VASTLAPÄEV *PERESPORDIPÄEV *JÜRIÖÖJOOKS *MATK LOODUSESSE

Suudab sõita tõukerattaga ja kaherattalise rattaga, suusatada ning liikuda rulluiskudel. *VASTLAPÄEV *PERESPORDI-PÄEV *JÜRIÖÖJOOKS *MATK LOODUSESSE

Tegutseb iseseisvalt koduümbruse mängu- ja spordiväljakul. Mängib lihtsamaid maastikumänge. *VASTLAPÄEV *PERESPORDIPÄEV *JÜRIÖÖJOOKS *MATK LOODUSESSE

79

Üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid

Teab mõistete HEA ja PAHA tähendust. Meeldetuletuse korral tervitab, jätab hüvasti, palub ja tänab.

Teab mõistete hea ja paha tähendust. Meelde tuletamise korral tervitab, jätab hüvasti, palub ja tänab.

Teab mõistete õige ja vale tähendust. Teab üldtuntud viisakusreegleid. Tunneb ja järgib lauakombeid.

Teab üldtuntud viisakus ja käitumisreegleid. Tunneb ja järgib lauakombeid. Oskab sõpru leida ja kuidas sõpra hoida.

Teab mõiste ausus tähendust, oskab vastavalt käituda. Oskab käituda käitumisreegleid erinevates olukordades (kaupluses, teatris, kirikus, kalmistul jne). Mõistab vastutust oma tegude ja käitumise eest.

Sõprus ja abivalmidus

Küsimise korral nimetab oma sõprade nimesid. Oskab haiget saanud sõpra lohutada.

Küsimise korral nimetab oma sõprade nimesid. Oskab haiget saanud sõpra lohutada.

Nimetab küsimise korral sõbra positiivseid omadusi. Oskab sõpra lohutada ja abistada. Oskab andeks anda ja leppida.

Nimetab oma sõprade nimesid. Oskab luua ja hoida sõprussuhet. Oskab andeks anda ja leppida.

Oskab luua ja hoida sõprussuhet, teab sõpruse tähendus, oskab kirjeldada sõbraks olemist ning sõber olla. Kirjeldada tundeid, mis tekivad tülitsedes ja leppides.

Hoolivus, turvalisus ja tähelepanelikkus

Märkab kaaslast ja oskab teisi arvestada. Oskab väljendada oma emotsioone teisi arvestavalt (rõõm, mure jm).

Oskab väljendada oma emotsioone teisi arvestavalt. Oskab kirjeldada oma tundeid.

Oskab kirjeldada oma emotsioone ja tundeid. Oskab kaasinimestega tähelepanelikult käituda (vanemad, vanavanemad jt).

Suhtumine erinevustesse

Oskab kirjeldada inimeste erinevusi (keeleline, rassiline, vanuseline, tervisest tulenev)

Oskab arvestada oma arvamustest ja huvidest erinevaid huve ja arvamusi. Teab nimetada erivajadustega inimestele vajalikke abivahendeid. Pakub abi erivajadustega

80

inimesele oma võimete ja võimaluse piires.

Keskkonna ja looduse hoid Jäätmed

Leiab loodusest prahti ja toob selle kokkulepitud kogumiskohta (prügikast, prügikott, ämber).

Leiab loodusest prahti ja toob selle kokkulepitud kogumiskohta (prügikast, prügikott, ämber)

Kirjeldab, kuidas tema kodus prügi sorditakse.

Kirjeldab, kuidas tema kodus prügi sorditakse. Teab, miks on vaja prügi sortida (paber, plast, patareid)

Teab, miks on vaja prügi sorteerida (paber, plast, patareid). Oskab kirjeldada asjade korduva kasutamise võimalusi. Mõistab asjade säästliku kasutamise vajalikkust (tarbetud ostud, raiskamine).

Ohutus ja turvalisus

Õues ohutus Kodukeemia ja -seadmed



Nimetab tegevusi, mis võivad olla ohtlikud (talvel jääle minek; mängimine ohtlikes kohtades nt tänaval, liivakarjääris, ehitisel, rattasõit kiivrita).

Nimetab kohti, esemeid ja aineid, mis võivad olla ohtlikud (nt trepid, rõdu, aknad, kuum toit-vedelik, lahtine tuli, ravimid, kemikaalid, elekter, veekogud, ehitised).Nimetab tegevusi, mis võivad olla ohtlikud. Selgitab, et õnnetuse korral tuleb pöörduda täiskasvanu poole. Selgitab, miks ei tohi võõrastega kaasa minna.

Teab ja tunneb ümbritsevaid ohte (olukordadest, inimestest, keskkonnast, loomadest ja käitumisest põhjustatud ohud). Teab, millised on turvalise käitumise reeglid erinevates situatsioonides ja keskkondades. Nimetab hädaabi numbri 112 ja oskab seda kasutada. Teab ja kirjeldab, kuidas tegutseda ohuolukordades (vette kukkuimine, läbi jää vajumine, tulekahju, põletus, teadvuseta või raskelt vigastada saanud kaaslane). Selgitab, kuidas käituda eksinuna linnas, maal või metsas.

Liiklus Teab helkuri kasutamise vajadust.

Teab liiklusmärkide tähtsust (aitavad

Teab liiklusmärkide tähendusi (Lapsed

Teab liiklusmärkide tähendusi (jalakäijad

Teab kuidas käituda ühissõidukist väljudes. Teab

81

Tänav

Sõidukid

Liiklusmärgid ja

valgusfoor

Turvaline liiklemine

ohutult liigelda). Teab helkuri kasutamise vajadust. Teab jalgrattaga sõitmise nõudeid (kiiver).

teel, jalakäijate ülekäigukoht, Stopp, valgusfoor, bussipeatus). Oskab selgitada, kus ja kuidas helkurit kanda. Teab jalgrattaga sõitmise nõudeid (korrektselt kinnitatud kiiver).

teel, raudteeülesõidukoht, jalgratta-ja kõnnitee, jalgrattaga sõidu keeld, käigu keeld, õue ala). Teab turvavöö-ja tooli vajalikuust sõidukis. Teab rulluiskude sõitmise nõudeid (kiiver, põlve-ja küünarnuki kaitsmed).

kuhu kinnitada helkurribad. Oskab kirjeldada liiklemise ohtusid erinevates ilmastiku oludes. Teab rulaga sõitmise nõudeid (kiiver, kaitsmed, ohutud paigad).

82

Lisa 5

SUUNATUD UURIMUSLIK ÕPE

83

SISSEJUHATUS. Suunatud uurimuslik õpe on süstematiseeritud meetod millegi teadasaamiseks katsete, vaatluste, võrdlemiste, mõõtmiste abil. Suunatud uurimuslik õpe ehk avastusõpe toetab laste uurimuslikku käitumist, loob eeldused mitmekülgselt arenenud isiksuse kujunemiseks. Uurimusliku õppe kaudu kujundatakse süsteemset teaduslikku mõtlemist, loovust, küsimuste esitamise ja probleemide lahendamise oskust, otsustusvõimet. Lapsed, kellel on võimalus oma kogemuste läbi kogeda teadusõpet on avatumad, uudishimulikumad, teadmishimulisemad ja motiveeritumad. Lapsed õpivad õpitut seoste loomise abil mälus salvestama. Avastusõppe tähtsaim aspekt ongi seoste loomise oskus. Suunatud uurimuslik õpe on aktiivõppemeetod, mis aitab õpetajatel riiklikku õppekava rakendada läbi katsete, rühma tööde, vaatluste, võrdlemiste ja mõõtmiste. KORRALDUS. Suunatud uurimusliku õppega tegelevad: 5-6 aastased lapsed AVASTA VÄRVUSED AVASTA MEELED 6-7 aastased lapsed AVASTA MÕÕDUD AVASTA ILM Tegevused planeeritakse kuuplaanis teemade kaupa, mitte rohkem kui üks teema nädalas. Avastusõppe tegevused on lõimunud teiste ainevaldkondadega. Tegevuste läbiviimiseks on abiks vastava teema õpetajaraamat ja teemakastid, mis sisaldavad vajalikke õppevahendeid. TEGEVUSTE ARV VASTAVALT TEEMADELE. 1. Avasta värvused 4 tegevust 2.Avasta meeled 13 tegevust 3.Avasta mõõdud 16 tegevust 4.Avasta ilm 19 tegevust

84

AVASTA VÄRVUSED.

1. Tegevus VÄRVUSTE ERALDAMINE. Eesmärgid:

Laps tunneb põhivärvusi Laps teab, et värvus võib olla erinevate värvuste segamise tulemus. Laps oskab katse tulemusi jäädvustada töölehele. Laps oskab teha täppi katseribale õigesse kohta.

2.Tegevus VÄRVUSTE TEKITAMINE Eesmärgid:

Laps oskab teostada lihtsaid värvuste segamise katseid. Laps oskab teostada katsete tegemiseks erinevaid vahendeid. Laps oskab ennustada ja arutleda katsetulemuste üle.

3.Tegevus VIKERKAARE TEKKIMINE Eesmärgid:

Laps saab teada, et valges valguses on segunenud kõik vikerkaarevärvid. Laps saab teada, et vesi painutab valguskiiri, seda nimetatakse valguse murdumiseks. Laps oskab arutleda katsetulemuste üle.

4. Tegevus VÄRVIDE PIDU Eesmärgid:

Laps tunneb ja nimetab põhivärvusi ning nendest tuletatud värvusi Laps leiab toorviljade hulgast vajalikud värvused. Laps tunneb rõõmu põnevast värvimaailmast.

85

AVASTA MEELED. Üldeesmärgid:

Lapsed õpivad kasutama oma meeli tööriistadena, mille abil vaadelda ja kirjeldada ümbritsevat maailma. Lapsed arendavad ja praktiseerivad vaatlus-, eristamis-, võrdlemis-, klassifitseerimis-suhtlemis- ja rakendamisoskusi.

1. Tegevus SISSEJUHATUS MEELTE ÕPPETSÜKLISSE. Eesmärgid:

Lapsed saavad aru, mis on rühma töö Lapsed osalevad rühma töös ja saavad aru, et üksteist tuleb toetada Lapsed õpivad probleeme lahendama Lapsed õpivad katseid tegema

2.Tegevus NÄGEMINE Eesmärgid:

Lapsed võrdlevad ja kirjeldavad sarnaseid esemeid Areneb kirjeldamisoskus.

3. Tegevus ASJADE SUURENDAMINE Eesmärgid:

Lapsed oskavad kasutada luupi Lapsed oskavad kirjeldada nähtut

4. Tegevus VÄLITUND: NÄGEMINE Eesmärgid:

Lapsed oskavad uurida väliskeskkonda Lapsed oskavad jäädvustada uurimistulemusi.

5.tegevus SALAPÄRASED KOTID Eesmärgid:

Lapsed oskavad kasutada kompimismeelt esemete omaduste avastamiseks

86

Lapsed oskavad kirjeldada kombitavat eset. 6.Tegevus VÄLITUND: KOMPIMINE Eesmärgid:

Lapsed oskavad esemeid erinevate tunnuste põhjal rühmitada Lapsed oskavad kompimise teel eristada erinevaid pindu ning kirjeldada neid.

7.Tegevus KUULMINE Eesmärgid:

Lapsed kuulavad ja kirjeldavad tuttavaid helisid Lapsed oskavad kirjeldada helisid

8. Tegevus SALAPÄRASED HELID Eesmärgid:

Lapsed kuulavad ja kirjeldavad salapäraseid helisid. Lapsed võrdlevad erinevaid helisid

9.Tegevus VÄLITUND: KUULMINE Eesmärgid:

Lapsed kuulavad, kirjeldavad ja kategoriseerivad väliskeskkonna helisid 10. Tegevus HAISTMISMEEL Eesmärgid:

Lapsed oskavad kirjeldada lõhnu 11. Tegevus SALAPÄRASED LÕHNAD Eesmärgid:

Lapsed kirjeldavad erinevaid lõhnu ja viivad neid kokku lõhnatekitajatega. Lapsed oskavad koostada lihtsat tabelit

12 Tegevus MAITSMISMEEL Eesmärgid:

87

Lapsed kirjeldavad tuttavate toiduainete maitsed Lastel areneb välja sõnavara maitsete kirjeldamiseks

13.Tegevus POPKORN Eesmärgid:

Lapsed kasutavad kõiki oma meeli popkorni kirjeldamiseks.

AVASTA MÕÕDUD Võrdlemine ja mõõtmine on olulised teaduslikud oskused. Lapsed tegelevad võrdlemisega enda teadmata. Areneb eneseteadlikkus ja lapsed hakkavad mõõtmise tähtsust teadvustama. 1.Tegevus ÜKSTEISE ERINEVUSTE JA SARNASUSTE VÕRDLEMINE Eesmärgid:

Lapsed oskavad arutleda selle üle, mida tähendab võrdlemine ja mõõtmine Lapsed arutlevad võrdlustulemuste üle

2.Tegevus TEEME ELUSUURUSES KEHAKUJUTISED Eesmärgid:

Lapsed võrdlevad kehakujutiste sarnasusi ja erinevusi Lapsed järjestavad kehakujutisi pikkuse järgi, alustades kõige lühemast.

3.Tegevus PIKKUSTE KÕRVUTAMINE Eesmärgid:

Lapsed kõrvutavad oma pikkust paberlindiga Lapsed järjestavad lindid alustades kõige lühemast. Lapsed arutlevad kuidas määrata algus ja lõpp-punkt

88

4.Tegevus KÄTE JA JALGADE PIKKUSE MÕÕTMINE JA MÕÕTMISTULEMUSTE KÕRVUTAMINE Eesmärgid:

Lapsed mõõdavad ära oma käe ja jalgade pikkuse ning esitavad tulemused diagrammi kujul Lapsed arutlevad, miks on mõõtmisel vaja kasutada ühtset algusjoont

5. Tegevus PIKKADE ASJADE VÕRDLEMINE Eesmärgid:

Lapsed arutlevad oletuste ja ennustuste erinevuste üle Lapsed kasutavad suurte esemete pikkuse mõõtmiseks paberlinti Lapsed arutlevad mõõtmistulemuste põhjal koostatud diagrammi üle

6.Tegevus VAHEMAA MÕÕTMINE Eesmärgid:

Lapsed kasutavad vahemaa mõõtmiseks linti Lapsed arutlevad erinevaid vahemaa mõõtmise võimalusi Lapsed arutlevad kolme hüppe pikkusi Lapsed arutlevad oma tulemuste ja tähelepanekute üle.

7.Tegevus OMA JALGADE KASUTAMINE MÕÕTMISEKS Eesmärgid:

Lapsed astuvad täistallal viis sammu ja mõõdavad ära läbitud vahemaa Lapsed arutlevad, miks on lindid erineva pikkusega Lapsed oskavad tulemusi tabelisse märkida

8.Tegevus ERINEVATE STANDARDMÕÕTÜHIKUTE KASUTAMINE Eesmärgid:

Lapsed oskavad arutleda teemal, mida nad teavad mõõtmisest

89

Lapsed mõõdavad esemete pikkust, kasutades erinevaid standardmõõtühikuid Lapsed oskavad tulemusi üles märkida.

9. Tegevus MÕÕTMINE STANDARDMÕÕTÜHIKUTEGA Eesmärgid:

Lapsed oskavad mõõtmiseks kasutada ühte standardmõõtühikut Ühe standardmõõtühiku kasutamisel on tulemused võrreldavad Lapsed teavad miks on mõistlik tulemused üles märkida mõõtühikutes

10. Tegevus EHITUSKLOTSIDEGA MÕÕTMINE Eesmärgid:

Lapsed võrdlevad puupulki ja ehitusklotse kui mõõtühikuid Lapsed mõõdavad ehitusklotsidega Lapsed jagavad oma mõõtmiskogemusi

11. Tegevus SUURE HULGA ÜHIKUTE LOENDAMINE Eesmärgid:

Lapsed mõõdavad pikki esemeid Lapsed oskavad rühmitada 10-ne kaupa Lapsed mõistavad, miks on mõõtmisel kasutada rühmitatud ühikut

12. Tegevus ÕPETAJA PIKKUSE MÕÕTMINE Eesmärgid:

Lapsed oskavad pikkust ennustada Lapsed rakendavad varem õpitud teadmisi Lapsed võrdlevad tulemusi

13. Tegevus PABERIST MÕÕDURIBA VALMISTAMINE Eesmärgid:

Lapsed teavad kui oluline on kasutada standardmõõtühikut Lapsed teavad kui oluline on mõõtmisel algus- ja lõpp-punkt

90

Lapsed võrdlevad mõõduriba ja ehitusklotse kui mõõtmisvahendeid 14. Tegevus MÕÕDURIBAGA MÕÕTMINE Eesmärgid:

Laps oskab mõõduribast pikemaid esemeid mõõta Laps saab aru, mis on mõõduriba eelised ja puudused

15. Tegevus MÕÕDULINDI VALMISTAMINE Eesmärgid:

Laps valmistab mõõdulindi Laps kasutab mõõtmiseks mõõdulinti Laps mõõdab asjade ümbermõõtu

16. Tegevus MÕÕDULINDI KASUTAMINE VAHEMAA MÕÕTMISEKS Eesmärgid:

Lapsed mõõdavad vahemaad mõõdulindi abil Laps märgib tulemused üles Laps võrdleb kõrvutades ja mõõtes saadud tulemusi

AVASTA ILM. Ilmavaatlus on õppekava „Mina ja keskkond“ üks osa. Suunatud uurimusliku õppe teema „Ilm“ on metoodiline materjal, mis sisaldab 19 tegevust 6-7 aastastele lastele. Ilma teemat on soovitav kasutada üks kord nädalas ja seda nädala alguses, et siis järgnevate päevade hommikuringis ilma vaadelda ja nädala lõpus kokkuvõtet teha. 1. Tegevus MIDA ME TEAME ILMAST? Eesmärgid:

Laps oskab vaadelda ja iseloomustada tänast ilma

91

Laps oskab arutleda, mida vastavalt ilmale selga panna. 2.Tegevus ILMA VAATLEMINE MEELI ARENDADES Eesmärgid:

Laps oskab nimetada erinevaid meeli Laps teab, kuidas ja miks peab õppima kasutama enda erinevaid meeli Laps teab, miks ei kasutata teaduslikus uurimustöös kõiki meeli

3.Tegevus VEEKOGUD JA VEEAUR Eesmärgid:

Laps teab, kes on meteoroloog Laps oskab selgitada, kuidas maakera tiirleb ümber päikese Laps oskab selgitada, kuidas tekib vee aur Laps teab, et veekogude aurustumine põhjustab pilvede tekke

4.Tegevus ILMAVAATLUSKALENDRI SISSESEADMINE Eesmärgid:

Laps oskab teha tähelepanekuid ilma kohta Laps teab, kuidas tähistada ilmastiku tunnuseid templite või tingmärkide abil Laps teab iga templi ja tingmärgi nimetust

5.Tegevus TUULE TUGEVUSE MÕÕTMINE Eesmärgid

Laps oskab selgitada kuidas ta teab, et tuul puhub Laps oskab määrata lipu järgi tuule tugevust Laps suudab iseseisvalt täita tuule tugevuse andmelehte

6.Tegevus TERMOMEETYRI TUNDMAÕPPIMINE I Eesmärgid:

Laps oskab jälgida termomeetri skaalat Laps oskab arutleda termomeetri vajalikkuse üle

92

Laps oskab märkida „Ilmavaatluskalendrisse“ andmeid 7. Tegevus TERMOMEETRI TUNDMAÕPPIMINE II Eesmärgid:

Laps oskab loendada termomeetril olevaid näitusid kümne kaupa Laps teab, mida tähendavad sooja ja külmakraadid ning oskab arutleda sooja ja külma ohtlikkuse üle Laps oskab jälgida vee külmumist ja jääkuubiku sulamist ning selgitada temperatuuri tähtsust selles protsessis

8. Tegevus NÄIDISTERMOMEETRI VALMISTAMINE Eesmärgid:

Laps oskab kindlaks määrata temperatuuri oma näidistermomeetril Laps oskab seostada kindlat temperatuuri vastavate tegevuste ja riietusega Laps oskab märkida „Ilmavaatluskalendrisse“ päevase temperatuuri

9. Tegevus TOATEMPERATUURI MÕÕTMINE Eesmärgid:

Laps oskab lugeda päris termomeetri näitu Laps oskab mõõta temperatuuri ruumis

10. Tegevus VÄLISTEMPERATUURI MÕÕTMINE Eesmärgid:

Laps oskab mõõta väli temperatuuri Laps oskab võrrelda temperatuuri näitusid andmelehtedel Laps oskab leida temperatuuritabelis märkimiseks õige koha

11. Tegevus VEETEMPERATUURI MÕÕTMINE Eesmärgid:

Laps oskab mõõta sooja ja külma vee temperatuuri Laps teab, kuidas läbi viia katset vee segamiseks Laps oskab üles märkida vee temperatuuri

93

12. Tegevus KATSED VÄRVI JA TEMPERATUURIGA Eesmärgid:

Laps oskab voltida temperatuuri võrdlemiseks vaja minevat kotikest Laps oskab kirjeldada katset värvi ja temperatuuriga Laps oskab põhjendada, kas ja kuidas värv mõjutab temperatuuri

13. Tegevus SADEMETE HULGA MÕÕTMISVAHENDI VALMISTAMINE Eesmärgid:

Laps oskab valmistada sademete mõõtmisvahendit Laps oskab mõõta ja üles märkida sademete hulka oma mõõtmisvahendis Laps oskab vastavusse viia „Sademete hulga“ tabeli lahtrit ja oma mõõtmise tulemust

14. tegevus LOMPIDE UURIMINE Eesmärgid:

Laps oskab jälgida vee aurustumise protsessi Laps oskab üles märkida aurustumisest tekkinud muutuse Laps oskab arutleda vihmavarju tekkeloo üle

15. Tegevus KATSED VEE JA KANGASTEGA Eesmärgid:

Laps oskab läbi viia ja kirjeldada katset vee ja kangatükiga Laps oskab arutleda ja teha katsetest järelduse Laps oskab jagada selgitusi loetud lugemispala kohta

16. Tegevus PILVEDE VAATLEMINE Eesmärgid:

Laps oskab uurida, vaadelda ja iseloomustada pilvi Laps oskab valmistada vaatlustulemusi kajastavat kolmemõõtmelist pilti

17. Tegevus PILVEDE LIIGITAMINE Eesmärgid:

94

Laps teab pilveliikide teaduslikke nimetusi Laps oskab pilvi sarnasuse järgi liigitada Laps oskab kasutada omandatud mõisteid igapäevases kõnes

18. Tegevus ILMATEATE VÕRDLEMINE TÄNASE ILMAGA Eesmärgid:

Laps oskab võrrelda ilmateadet hetke ilmaoludega Laps oskab arutleda selle üle, et ilmateated põhinevad vaatlustel ja andmete ülesmärkimisel Laps oskab arutleda ilmateate vajalikkuse üle

19. Tegevus ILMAVAATLUSTE KOKKUVÕTE Eesmärgid:

Laps oskab arutleda „Ilmavaatluskalendri“ ja „Temperatuuritabeli“ andmete üle Laps oskab teha tabeli põhjal kokkuvõtet ilma kohta

95

Lisa 6

PROGRAMM

„ KIUSAMISEST VABAKS“

96

SISSEJUHATUS.

Programm „Kiusamisest vabaks“ on ennetav kiusamisvastane programm, mille on välja töötanud Taani kroonprintsessi Mary Fond ja organisatsioon Red Barnet. Kiusamisvastast programmi teostatakse rea sotsiaalsete käitumismudelite pakkumisega, mille eesmärk on tugevdada lastevahelist ühtsustunnet. Nendest mudelitest peaks välja kasvama hea ja püsiv käitumiskultuur. Programmi näol on tegemist uue lähenemisega ning sotsiaalsed käitumismudelid on teadlikult koostatud nii, et lasteaiaga seotud isikutel – lastel, lastega töötavatel inimestel ja lastevanematel – oleks pidevalt võimalik kaasa rääkida programmi arendamisel. Eesmärk:

Luua laste vahel üksteist arvestav ja kaasav suhe Luua kiusamist ennetav käitumiskultuur Kiusamise korral lapsed sekkuvad ja kaitsevad kaaslast, kes seda ise ei suuda

Programmi põhipunktid:

Täiskasvanud vastutavad laste seas toimunud kiusamise eest Ennetusstrateegia Kiusamisvastase töö uus sihtgrupp – kiusamise pealtvaatajad Laste koosluste areng, mida iseloomustab sallivus, austus, hoolivus ja julgus

Programmi põhiväärtused: Sallivus näha ja arvestada lasterühma mitmekesisust ning kohelda üksteist võrdsena. Näha erinevuses tugevust nii üksiku lapse kui ka rühma jaoks Ausus suhtuda austuse ja hoolivusega rühma kõigisse lastesse. Olla kõigile hea kaaslane. Mitmekesisuse omaksvõtmine ning teiste erinevuste ja kommete austamine. Hoolivus näidata välja huvi, kaastunnet, hoolivust ja abivalmidust, kõikide laste vastu – nii endast väiksemate kui eakaaslaste vastu.

97

Julgus jääda endale kindlaks ja panna paika piirid. Astuda vahele kui näed mõnda last teiste piire ületamas. Olla julge ja hea kaaslane, kes astub ebaõigluse vastu. Korraldus:

Programmis osalemise teavitus lastevanematele ja selle põhimõtete selgitamine Programmi töökoosolekud korda aastas, kus osalevad õppealajuhataja, õpetajad ja lastevanemate esindajad Tegevuse dokumenteerimine – laste koosolekul kuuldud lood ja igapäevaste juhtumiste kirjeldused. Lastevanemate nõuannete ja tagasiside kogumine Laste koosolekud kord nädalas või vastavalt vajadusele Vahendid: Programmi läbiviimiseks on olemas kohver, mis sisaldab: -Kaks raamatut: Õpetajaraamat, kus kirjeldatakse programmi tagapõhja, antakse teavet kiusamise kohta ja kuidas programmi ellu viia. Lisaks sellele kirjeldatakse raamatus hulgaliselt tegevusi, mida saab teha laste, lastevanemate ja töökaaslastega. Massaažiraamat (lastele ja lastevanematele). Massaažiraamatus on jutud ja nende juures pildid vastavatest liigutustest. Lapsed pannakse paarikaupa istuma, õpetaja loeb lugu ette ja näitavad ette, missuguseid liigutusi teevad lapsed käega teineteise seljale. -Sõber Karu (lastele, lastevanematele ja õpetajatele) Karu seostub lastele üksteisest hoolimisega – olla kõigile hea kaaslane. Sõber Karusid kasutatakse esmajoones laste koosolekutel, erinevates tegevustes ja sotsiaalsetes käitumismudelites. -Väikesed Karud (lastele)

98

Karukesi kasutatakse laste koosolekutel, kus need on omamoodi märguandeks, et juttu tuleb kiusamise ennetamisest. Lapsed saavad karusid kasutada ka lohutajana ning neid võib kasutada teisteski tegevustes. -22 vestluskaarti (lastele, lastevanematele ja õpetajatele) Vestluskaardid on väljatöötatud eelkõige laste vahelise dialoogi algatamiseks kiusamisega seotud teemadel. Kaardi ühel küljel on kujutatud mingi olukord, mille kohta julgustatakse lapsi jutustama lugusid. Kaardi tagaküljel on küsimused, mis pakuvad välja õpetajatele võimalusi lastega dialoogi pidamiseks. Kohvris leidub ka kaarte, mida saab kasutada lastevanemate- või töökoosolekutel. -Arutelukaardid (lastevanematele) Neid saab kasutada lastevanemate koosolekul et määratleda vanemate rolli kiusamisvastases programmis -Arutelukaardid (õpetajale) Kaardid on head abimehed algatamaks vestlusi, et õpetajad saaksid uusi ideid ning julgustust oma kolleegide tegevusest ja tegutsemisviisidest. -Nõuannete voldikud (lastevanematele) -Nõuannete plakat lapsevanematele -Kleebised (lastele) -Postkaardid (lastele ja lastevanematele) Vestluskaartide sisututvustus:

Vestluskaart 1.Kuidas ühes rühmas olevad lapsed võivad olla nii sarnased kui ka erinevad.

Vestluskaart 2.Sünnipäevadega seotud rõõmud ja mured. Vestluskaart 3. Kas mäng on kõigi laste jaoks tore ja kui ei, siis mida teha?

99

Vestluskaart 4. Kuidas olla hea sõber, mis on narrimine ja mis nalja tegemine. Vestluskaart 5. Hoolivusest, sõprusest ja üksteise aitamisest. Vestluskaart 6.Kuidas teha nii, et kõigil oleks rühmas hea olla. Vestluskaart 7. Kuidas me räägime üksteisega ja üksteisest, kuidas lapsed oskavad hästi erinevaid asju. Vestluskaart 8. Mida pidada õigeks ja mida valeks käitumiseks, sallivus. Vestluskaart 9. Mis tunne on olla tõrjutud. Vestluskaart 10.Kuidas lõpetada mängu, mis on muutunud teiste suhtes ebameeldivaks. Vestluskaart 11. Paneb arutama ühis meelest ja kaasvastutusest. Vestluskaart 12. Mida teha siis kui minnakse mängus tülli. Vestluskaart 13. Millised puudutused on meeldivad, millised mitte. Vestluskaart 14. Arutletakse narrimise ja nalja tegemise üle ning ka kaasa naermisest. Vestluskaart 15. Ekskursioonil käimine, kuidas käituda nii, et kõigil oleks hea. Vestluskaart 16. Mõeldud eelkõige lastevanematele, kuidas uustulnukat hästi vastu võtta. Vestluskaart 17. Kuidas lastele meeldib, kui vanemad on neid lasteaeda vaatama tulnud. Vestluskaart 18. Kuidas sünnipäevale kutsuda külalisi. Nii lastega kui ka vanematega arutamiseks. Vestluskaart 19.Kuidas lapsevanemad loovad soodsa pinnase kiusamiseks, kui nad räägivad negatiivselt lasteaia töötajatest Vestluskaart 20. Missugused on meie lasteaia töötajad.

100

Vestluskaart 21. See vestluskaart on mõeldud personalile ja sellega arutletakse, kuidas lastega töötavad inimesed võivad mõjutada kiusamise tekkimist lasteaias. Vestluskaart 22.Tühi vestluskaart, kuhu saavad lapsed või õpetaja ise joonistada juhtumistest.

101

Lisa 7

Lähme Numbrimaale

102

Sissejuhatus

Väidetavalt on iga laps kaasasündinud matemaatilise mõistmisega ja huvitatud matemaatikast. Kontseptsioon „Lähme Numbrimaale“ aitab lastel rajada kindlat emotsionaalset silda koolis kasutatava formaalse matemaatilise keele ja igapäevaelu vahele. Tähelepanu on matemaatilistel põhioskustel nagu loendamine, arvutamine, struktureeritud arusaam kõikidest arvu aspektidest kuni 10 (hulgad, järjestus, geomeetrilised kujundid jne) ja numbri kui sümboli tundmisel kuni 20.

Lähme Numbrimaale on loov ja mänguline, sealjuures väga efektiivne ning motiveeriv, kuid siiski väga elulähedane matemaatika õpetamise kontseptsioon. See on loodud nähtuna lapse vaatenurgast: kuidas lapsed näevad maailma? Millistele teadmistele nad saavad oma maailma rajada? Kuidas nad mõtlevad? Mida lapsed vajavad ja mis neile meeldib?

Oma lõbusal teekonnal Numbrimaale kohtavad lapsed numbreid Üks kuni Kümme kui toredaid elus tegelasi, kes motiveerivad neid tegelema matemaatiliste aspektide ja seoste leidmisega. Lapsed kujundavad aiad, majad ja tornid vastavalt numbrile, rajades sel moel Numbrilinna ja liikudes Numbrimaal. Seal kasutatakse aktiivseid mänge, muusikat ja jutte, tegutseb Paharet ja lapsi aitab haldjas Meelespea ning palju muudki, mida lapsed armastavad.

Avatud kontseptsioonina ei ole Lähme Numbrimaale normatiivne programm, vaid pakub motiveerivat ja struktureeritud raamistikku. Nii lapsi, kui õpetajaid julgustatakse tooma sisse oma ideid ja sobivaid tegevusi. Õpetajad saavad seda kergelt kohandada vastavalt individuaalsetele vajadustele ja laste vanusele.

Lähme Numbrimaale kontseptsioon on leidnud laialdast kasutamist Saksamaal alates selle loomisest 2003.a. Selline igakülgne arusaam põhiarvudest annab sügavama ja kestvama aluse koolis toime tulekuks. Lisaks arenevad keeleoskus ja mitmed „pehmed oskused“ nagu keskendumisvõime, taju, sotsiaalsed ja motoorsed oskused, loovus ja musikaalsus. Hästi on näha, kuidas Numbrimaa toetab õpetajaid ja pedagoogilist personali nende töös.

Töökorraldus

Lähme Numbrimaale on tsükliline õppetöö korraldus rühmas matemaatika põhiteadmiste õpetamiseks läbi mängu.

Vastavalt laste vanusele valib õpetaja, missuguse arvuni soovitakse jõuda. Nooremates aiarühmades kuni arvuni 5 ja vanemates sealt edasi.

Iga arvu jaoks on 1 nädal. Nädala kestel korratakse tegevustes õpitud mänge, loetakse või räägitakse arvuga seonduvaid jutte ja lugusid, arvuga seonduvalt planeeritakse käelised tegevused. Õpetaja kavandab tegevusi vastavalt laste tasemele ja rühma tööplaanile.

Uue arvu/numbri tutvustamisel on juhtiv roll õpetajal ja tegevus viiakse läbi kogu rühmaga. Arvu kordamisel on juhtiv roll lastel õpitud materjali rakendamiseks ja õpetaja osaks on suunavad küsimused ja juhendamine.

103

Vahendid

Numbrirada – üksikute numbriplaatide komplekt vähemalt 0 - 10, millest saab koostada järjestikuse raja, asetades plaadid üksteisest lapse sammuvahe kaugusele. Mööda numbrirada lähevad lapsed Numbrimaale, loendades samal ajal häälega arve. Numbrirajal võib õpetaja oma äranägemist mööda korraldada erinevaid tegevusi, et kinnistada õpitava arvu ja numbri seoseid.

Arvuaiad – terrassikattevaibast geomeetrilised pinnad, millest moodustatakse ring – Numbrilinn. Iga arvu aed on seotud konkreetse numbriga: 1 aed on ring, sest sel on 1 keskpunkt; 2 aed on ellips, sest selle joonistamiseks on vaja 2 tugipunkti (vt joonist); alates 3-st on igal arvuaial vastav arv nurki, mille loendamisega määrab laps, missuguse arvu aiaga on tegemist.

Arvumajad – arvu maja võib markeerida tasapinnalise vineeritahvliga, millel on vastavalt arvule aknaid/auke, mis paiknevad sarnaselt täringu silmadele. Alates arvu 6 majast koosnevad kõik arvumajad 2 osast: 5+1; 5+2; jne. Majad võib valmistada puidust, vineerist, pappkarpidest jne. Oluline on arvu markeerivate „akende“ olemasolu ja paigutus. Kindlasti peab igal majal olema arvule vastav number nähtaval kohal – seda võib majale lisada lipuga või muul moel. Laps leiab majale õige numbri aknaid loendades.

Arvutornid – kuubikud, mida saab vastavalt arvule loendades laduda torniks ja samas laotada laiali, andes sellega ülevaate arvu koostisest ja hulga omadusest (hulk on muutumatu ega sõltu esemete asetusest). Arvutornideks võib kasutada spetsiaalselt selleks valmistatud klotse, mille 4 tahul on värvilised täpid, mis aitavad mõista arvu koostist. Samas võib arvutornideks kasutada Lego ja Duplo klotse, Unifix kuubikuid jm. sobivaid materjale.

Numbri nukud – numbri kujuga puidust, riidest vm materjalist ilmekate nägudega nukud, mida seostavad vastavate arvudega mistahes detailid numbri küljes (4 patsi, 5 nööpi jne). Detaile loendades kinnistab laps seoseid arvu ja numbri vahel. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad peavad olema numbri nukud.

Jutud – Kirjastuse Koolibri 2013.a. väljaandes Lähme Arvumaale on valik jutte numbrite 1-10 tegemistest. Õpetaja võib kasutada neid jutte või lühivariante nendest. Sobivad ka kõik jutud ja muinasjutud, millel on seoseid arvudega (nt Kolm põrsakest; Hunt ja seitse kitsetalle; Vahva rätsep, Jussikese seitse sõpra jne.) Teretulnud on õpetaja, laste või lapsevanemate poolt väljamõeldud juttude kasutamine. Oluline on leida seos arvu ja jutu vahel ning kasutada seda olemasolevate teadmiste täiendamiseks, kinnistamiseks jne.

Paharet ja Meelespea – Numbrimaa võlutegelased. Tegelaskujudena võib kasutada kostümeeritud lapsi, mänguasju või vanemas rühmas ka kujuteldavaid persoone. Kummalgi pole ette antud väljanägemist, küll aga iseloomulikud tegevused. Pahareti kaela saab ajada kõik eksimused ja „viltuminekud“ – laps õpib, et vigade tegemine on loomulik osa õppimisest ja enamasti saab vigu parandada. Meelespea on hea haldjas, kelle abiga saavad lapsed heastada valesti/halvasti läinud tegemisi( arvutamist, loendamist jne).

Numbriraamat tekkib lapse poolt arvude/numbrite õppimise käigus täidetud töölehtede ja/või tehtud käeliste tegevuste tööde kokku köitmisel. See on dokument, mis kinnitab Numbrimaa tegevustes osalemist lapse poolt ja nende käigus omandatud teadmiste taset.

104

Laulud ja muusika – Numbrimaa tegevust alustatakse ja lõpetatakse selleks loodud refrääniga, mille sõnad vastavad tegevuse algusele või lõpule. Lisaks on kontseptsiooni juurde loodud laulud kõikidele arvudele 1-10, mille sisu vastab näidisjuttude temaatikale ja noodistik või rütm on seotud vastava arvuga. Õpetaja võib kaasata muusikaõpetajat tegevuse läbiviimisel või teeb ise tegevuse koos vastava arvu kohta käiva muusikaga. Muusika kasutamine pole kohustuslik, kuid annab kogu tegevusele tugeva emotsionaalse tausta, mis toetab uute teadmiste omandamist ja olemasolevate kinnistamist. Lubatud on kasutada mistahes muud muusikat ja laste laule, kui neid seostatakse õpitava arvuga.

Mänguasjad ja väikevahendid – arvuaedade kujundamisel kasutatakse ära kõikvõimalikke mänguasju ja väikevahendeid, mida laps paigutab aedadesse, põhjendades sealjuures, miks üks või teine ese just selle arvu aeda sobib. Oluline on lapse argumenteeritud põhjendus. Valesid vastuseid ei ole! Kõik kasutatud vahendid ja mänguasjad peavad olema, vähemalt projekti kestel, rühmas koondatud lapsele kättesaadavalt nn matemaatika keskusesse, et oleks võimalus vabas mängus neid kasutada ja sel moel kinnistada õpitut.

Tegevuste integratsioon

Lähme Numbrimaale on parim viis integreerida erinevaid ainevaldkondi ja seeläbi tagada lapsele mitmekülgsed võimalused omandatud teadmiste kinnistamiseks.

Keele ja kõne arendamiseks on kasutatavad jutud, mis innustavad lapsi koostama ise järge, uut juttu seiklusest jne. Lapse põhjendused vahendite paigutamisel arvu aedadesse arendavad esinemisjulgust, väljendusoskust, argumenteerimisoskust. Numbrimaa tegevustes kasutatavad mängud on sageli meeskonnatööd nõudvad – see õpetab oma mõtete ja seisukohtade väljaütlemist, suhtlemist üldises plaanis.

Muusika arendab lastes emotsionaalsust, musikaalsust ja rütmitaju. Muusikaline tegevus tasakaalustab ratsionaalset matemaatikat, andes selliselt võimaluse vaheldusrikkaks tegevuseks ja pikendades vaimse töövõime kestvust.

Käelised tegevused aitavad kaasa lapse peenmotoorika ja loovuse arendamisel: arvumajade koostamine, aedade kujundamine, vahendite paigutamine. Numbriraamatu tegemisel on soovitav kasutada loovat lähenemist – laps kujutab arvuga seonduvat tegelast/tegelasi. Eriti soovitav on lasta lastel ise välja mõelda ja kujundada oma Numbriraamatu leheküljed – nii saab Numbrimaaga seoses tööd ka loominguline pool.

Liikumistegevustes, koostöös õpetajaga, kinnistatakse Numbrimaal omandatud arvu/numbriga seonduvat – sooritatakse harjutusi x korda, organiseeritakse mänge vastavalt õpitud arvule ja kasutatakse oma keha vastavate numbrite või kujundite moodustamiseks.

105

LISAKS:

Muusikavaramust:

Rahvatantsudest: Kolmikutantsud

Kolme- ja neljapaari tantsud

Laulumängudest: Üksinda kõnnin ma

Kaks sammu sissepoole

Kägu

Mitu last meil ringis käib?

Muusikat: Helikõrgusemäng

L. van Beethoveni 9. sümfoonia jne.

Sobiv kirjandus:

Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi

Hunt ja 7 kitsetalle

Jussikese 7 sõpra

Kolm põrsakest

Kolm karu

Vahva rätsep

Kitsetall, kes luges 10-ni

Naeris jne.

Lisa 8

PUUDE PROJEKT

KADRI TÄNAVA LASTEAIAS

KUUSK

KASTAN

VAHER

ÕUN

PIRN

PIHLAKAS

107

Sissejuhatus. Pärnu Kadri Tänava Lasteaias on 6 rühma, rühmadel on puude nimetused. Kuuse, Kastani, Vahtra, Pihlaka Õuna ja Pirni rühm. Õuealal kasvab iga rühma puu, mis on selle rühma lastele hiiepuuks. Lapsed jälgivad puu kasvamist, hoolitsevad tema eest ja käivad puud kallistamas, et ammutada temast energiat ja rõõmu. Lapsed jälgivad puud igal aastaajal, et märgata muutusi looduses. Igas rühmas on põhjalik andmebaas oma rühma puu kohta: puu kirjeldus, luuletused, mängud, puu kasulikkus, tervistav mõju, mõistatused-vanasõnad, jutukesed ja kunstitegevused. See on Kadri Tänava Lasteaia eripära, mis on tihedalt seotud keskkonnakasvatusega ja toetab õueõppe läbiviimist. Olemas on loodusõpperada õues. Õpperajal külastatakse kõikide rühmade puid ja iga

puu annab lapsele ülesanded, mida lahendatakse väikestes gruppides. „Oma rühma puu“ projekt arendab laste uurimisoskust, meeskonnatöö oskust, analüüsioskust ja järelduste tegemise oskust. Eesmärgid: Kui laps läheb kooli peaks ta:

-oskama oma rühma puud ära tunda lehtede, viljade, õite, tüve, pungade, maitse ja lõhna järgi -teadma milleks puud kasutatakse ja mis tema viljadest teha saab -oskama jutustada teistele oma rühma puust lugu (kas muinasjuttu, legendi või enda väljamõeldud lugu) teadma puu tervistavast mõjust inimesele

Seotus õppimise põhimõtetega:

Motiveerib õueõppe tegevusi planeerima igal aastaajal. Tihe seos tervistedendava tegevusega. Toetab laste loovuse arengut. Toetab laste jutustamisoskuse arengut. Toetab loodust hoidva ja säästva eluviisi rakendamist.

Väärtused:

Huvi looduse vastu Keskkonnateadlik käitumine looduses Rahvapärimusega tutvumine Tervise väärtustamine Oskus näha ilu enda ümber Tööharjumuste kujunemine Koostööoskuse kujunemine

108

Kuusk

Kuusk on okaspuu. Tal on lühikesed ja tihedad ühe kaupa asetsevad okkad, mis lõhnavad omapäraselt. Kuusk on aasta läbi roheline ja seetõttu nimetatakse teda igihaljaks puuks. Ka kuusk õitseb, tal on piklikud käbikujulised, pisut lillakat käbi meenutavad õied. Kuusk kasvab väga pikaks ja kaharaks. Kuuse käbid on piklikud ja kaetud soomustega: käbi sees on seemned, millest hiljem kasvavad väikesed kuused. Kuusk on ka paljudele linnuliikidele ja oravatele pesapuuks. Kuuske tuntakse ka kui pimedate laante puud. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud sellest, et :- kuusel on väga tihe võra, - sageli on kuused aukartust äratavalt suured ja võimsad, -kuuse pinnapealse juurestiku tõttu võib metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebituid puid. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Tänapäeval on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel. Kuusepuidust valmistatakse ka uksi, aknaid, põrandaid, lagesid. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab aga meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa noori helerohelisi kuusekasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega ja vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada on ta levinud hekitaim.

Luuletus

MEIE KALLIS KUUSEKENE KAUNIS KAHAR PUUKENE SUL ON TERAV OKKAKENE OKSA PEAL ON KÄBIKENE

SIIS , KUI TULEB TALVEKENE KÄTTE JÕUAB JÕULUKENE

LASTEL SELLEST RÕÕMUKENE KÕLAB RÕÕMUS LAULUKENE.

Mõistatused

Keda ehitakse aastas üks kord?

- Kuusk

Siis kui mets on talvel paljas , Olen mina ikka haljas.

Metsale on ehteks minu roheline kuub?

109

- kuusk

Kolm neitsit seisavad ühes riides suvel kui ka talvel ? - Kuusk, mänd, kadakas.

Kõik maailm magab, kolm meest valvavad? - Kuusk, mänd, kadakas talvel.

Rahvatarkused Kui kuuseogajas langeb, läheb lumi teises kuus. Kui kuuskede nõelad lumele kukuvad, siis on sula tulemas ja kevad kah! Kui kuusk laseb noores kuus okkaid, läheb lumi noores kuus; kui laseb vanas kuus, läheb ka lumi vanas kuus. Kui kuuse okkad on tuhakarva hallid, tuleb kolmandal päeval sadu; niisama ka siis kui oksad ripakil on. Kui kuusk kohiseb, tuleb sadu.

Jutud Pisikese tuule tarkus

Heljo Mänd Vanaisa mänd õpetas pisikest mändi: „Sinu isa on mänd, sinu ema on mänd, sina oled mänd, sinu õde on mänd, sinu vend on mänd, me kõik kokku oleme männik Vanaisa kuusk õpetas pisikest kuuske: „Sinu isa on kuusk, sinu ema on kuusk, sina oled kuusk, sinu õde on kuusk, sinu vend on kuusk, me oleme kokku kuusik.“ Pisike tuul, kes oli tulnud omapead metsa hulkuma, kuulis vanaisade juttu. Ta tahtis samuti tark olla ja hüüdis:“ Minu isa on tuul, minu ema on tuul ,minu õde on tuul, minu vend on tuul, me oleme kokku tuulik.“ Puu- vanaisad hakkasid naerma: „Ohohoo, tuulik on tuuleveski, aga sina oled alles nii nõrguke, et ei jõua üht veskitiibagi liigutada.“

110

Mängud Jooksumäng

Ettevalmistus: Leia sobiv puu (kuusk) lasteaia hoovil, mille juurde saab joosta. Mängu käik: Täiskasvanu ja laps seisavad kokkulepitud puu juurest eemal ja loevad salmikest:

KAUGEL KASVAB KUUSEPUU JOOKSEN SINU JUURDE JU

Koos joostakse puu juurde ja kallistatakse teda … Mängud käbidega

KÄBIDE OTSIMINE

Käbid on pandud rühma ruumis hästi erinevatesse kohtadesse. Lapsed liiguvad ruumis ringi ja püüavad käbid üles leida.

KÄBID VÄRVI JÄRGI KARPI

Oraval on värvilised käbid (sinine, punane, kollane, roheline) ja käbid värvilise paelaga. Kollase paelaga käbi tuleb panna kollasesse karpi, punasega punasesse, jne. kuni kõik käbid on õige koha leidnud.

KÄBIDE VEERETAMINE

Käbi veeretatakse peopesade vahel (käbi kõditab). Veere veere käbike, veere veere käbike, veere hästi kaugele! Seejärel veeretatakse käbi mööda põrandat. Laps korjab oma käbi põrandalt üles ja veeretab uuesti.

KÄBIDE SORTEERIMINE SUURUSE JÄRGI

Suur ja väike korv. Suured ja väikesed käbid.

111

VIHMA EEST VARJU KUUSE ALLA

Lapsed liiguvad vabalt õues. Märguande peale (vihma hakkab sadama) jooksevad lapsed kuuse juurde „Päike hakkas paistma!“. Lapsed jooksevad kuuse alt eemale.

Kunstitegevused

Retseptid

Okkasalv *võta 3 sl kuivi kohviveskis jahvatatud okkaid 150 g searasva kohta

112

* kuumuta keeval veevannil 2 tundi, soovi korral kurna, hoia külmkapis *määri hingamisteede haiguse korral rinnale ja seljale, valutavatele liigestele või vinnidele

Vaigusalv *võta 4 osa kuusevaiku ja 1 osa searasva, 1 klaasi kohta lusikatäis mett * aja rasv kuumaks ja lisa kuusevaik, kuumuta vesivannil aeglasel tulel aeg – ajalt segades 2 tundi *hoia külmkapis ja määri nahale vastavalt haigusele ( haavandid, paised, mädased haavad, põletushaavad ja marrastused)

Okkatee *2sl värskeid või kuivatatud tipmisi värskeid okkaid ( ka purustatud tipmisi oksi) vala üle 1 klaasi keeva veega *lase tõmmata kuni 1 tund soojas , sega aeg – ajalt kurna *joo 0,5 kl soojalt 4 korda päevas ( külmetushaigused, palavik)

Kuusevõrse-moonikoogikesed toorjuustukattega

Tainas: 1 spl mooniseemneid 2 spl piima 125 g võid 2 spl sidrunimahla 3 spl apelsinimoosi 2 spl kuusevõrseid 115 g suhkrut 2 muna 300 g nisujahu 2 tl küpsetuspulbrit Kate: 200 g toorjuustu 200 g suhkrut 2 spl värskelt pressitud sidrunimahla Sega mooniseemned piimaga ja lase veidi seista. Sulata või ja sega moosi, sidrunimahla ja hakitud kuusevõrsetega.

113

Vahusta munad suhkruga ja sega moosisegu ja mooniseemnetega. Sega jahu küpsetuspulbriga ning lisa ülejäänud mass. Tõsta tainas muffini vormidesse ja küpseta 180 kraadi juures umbes 20 minutit. Katteks vahusta toorjuust suhkruga ning sega juurde sidrunimahl. Tõsta kreem jahtunud koogikestele ja jäta vähemalt tunnikeseks tahenema.

Maitsevõi noorte kuusekasvudega Vaja läheb: võid kuusekasvusid teralist või helbelist soola Lase võil toasoojuses veidi pehmeneda või kui kiire on, suru külm või kahvliga pehmemaks. Haki kuusevõrsed hästi peenelt, lisa võile ning raputa maitsevõisse ka soola. Sega maitsevõi ühtlaseks ning paku koos hea leivaga. Kuusekasvud annavad võile kergelt hapuka-kuusese meki. Kuusekasvusid (kuusevõrseid) tasub söömiseks korjata, kui need on mõne cm pikkused ererohelised ja pehmed tupsud ning kasvanud looduslikult puhtas kohas

114

Kastan (Kastanipuu, Taanipuu, okasõunapuu, kastanje, Saksamaa sarapuu)

Meie puu õige nimi on hobukastan. Tema liitlehed meenutavad veidi inimese laialiaetud sõrmedega kätt. Siiski on tema „käelaba“ praktiliselt olematu, „sõrmed“ palju laiemad ning tavaliselt on neid lehekesi ühel suurel liitlehel seitse, seega kahe võrra rohkem kui inimese käel sõrmi. Puutüve läbimõõt võib kasvada kuni 2 meetrini, kuid Eestis selliseid puid teada ei ole. Kastan kasvab kuni 25-30 meetri kõrguseni ja 200-300 aasta vanuseni. Botaanikud ütlevad, et päris kastan kasvab hoopis soojemas kliimas, tema viljad on söödavad ja lehed on samuti liitlehed. Hobukastani päris kodumaa on Vahemeremaades. Eestisse on ta ilupuuna sisse toodud XVIII sajandil. Kuigi meie kliima näib hobukastanile sobivat, on enamik kastanipuid parkidesse ja aedadesse istutatud. Kastanimunast hakkab uus puu harva kasvama, vaid soojal kevadel ja tuultest varjatud kohtades.

Kastanipuu kevadel Kastan on eriti kena kevadel oma suurte õisikute tõttu. Need valged õisikud katavad terve puu. Nii paistab hobukastan eemalt vaadates kevade lõpuks küünaldega ehitud jõulupuuna. Tema õied ei olegi lihtsalt valged. Neil on sees ka kollast ja punast. On leitud, et õitsemise algul on kollast rohkem ja aegamööda muutub see punakaks. Ka õie kuju on huvitav. Tal on näha erineva suurusega ripsmelisi kroonlehti, mille vahelt ulatuvad välja pikad tolmukate niidid. Pikad peavad need olema seepärast, et õietolm ikka kindlasti ühest õiest teistesse saaks. Kui seda ei juhtuks, siis ei tuleks ka „kastanimune“. Usinate putukate tolmendamistöö ei jää tasumata, nad saavad rikkaliku nektarikoorma. Kevadel võib kastanipuu ümber näha sumisemas sadu mesilasi. Õied saavad alguse aga suurtest, karvastest ja kleepuvatest pungadest.

Kastanipuu sügisel Head mängumunad on puu all vaid sügisel. Neist saab teha huvitavaid loomakesi, ehitada terveid linnu. Kastanimunad valmivad septembris ja oktoobris. Kuid kastanimune otsides ja kogudes peab teadma, et neid ümbritsev roheline ogaline kest on mürgine. Seetõttu tuleb jälgida, et väikesed lapsed seda suhu ei paneks. Võib tekkida põletik maos ja sooles, või valguvad silmapupillid laiaks ning häirub nägemine. Seega hobukastani pruune seemneid oma rohelisest kestast vabastades ei tohi appi võtta hambaid. Kastanipuu vili on paksunahaline kolmeks osaks lagunev kupar. Peaaegu kerajas, ogaline, kollakasroheline, ühe kuni kolme keraja tumepruuni läikiva seemnega, mille läbimõõt on 4-6cm. Seemned suure hallikaspruuni nabalaiguga. Lehed muutuvad sügisel rohelisest kollakas pruuniks.

115

Luuletused

Postipõnn Välja näeb kui väike siil

kastan, kui ta kasvab, ning kui maha potsab, siis

oma kaane avab. Seal on väike muna sees,

ümar ja nii pruun. Nagu mingi väike mees,

kel on muie suul.

Muri mure E. Niit

Muri, Muri, narr, narr, mis sa haugud larr -larr!

Siililapseks koeratitt, peab kasukaga kastanit.

Kastanipoisi laul

Paista kullakene, kullakene päike! Kasta, kosuta meid soe vihmahoog!

Kõrgel puudeladvas poisikesed väiksed, siin me hulgakesi, hulgakesi koos.

Okkalised kastanid, tillukesed siilid,

ladvast meid kord nopivad kärmed tuuleiilid.

Potsti! maha kukume.

116

Potsti! kest läheb lahti. Ja lapsed suure rõõmuga

peavad meile jahti.

Rahavatarkused

Kastani mõju tervisele. Ka tohtrite hulgas on hobukastan hinnatud. Nad on valmistanud temast arvukaid rohtusid väga paljude tõbede vastu. Kõige rohkem on kasutatud seemneid reuma, köha ja veresoonte laienemise puhul. Õitest tehtud teed on kasutatud kinnistina, koort aga seedetegevuse ergutamiseks ning köhavastase vahendina. Koorest tehtud keedisega on ravitud paiseid. Arstid on hobukastanit kasutanud veel paljude rohtude valmistamisel, mis aitavad igasuguste keeruliste haiguste puhul. Kasutatakse vilju, mis sisaldavad umbes 39% tärklist, umbes 15% suhkruid, rasvaineid, tselluloosi jms. Hea meetaim! Rahva pärimus: Kastanipuu õied on jooksjahaiguse vastu, mis piirituse sees leutud. Iseäranis niiskusest tekkinud jooksja vastu. Jooksja: Kastaniõied 4-5 peotäit panna puupiiritusse, siis päeva käe laska olla. Päeva käe tõmbab punaseks ja siis peale määrida. See aitab. Jalgadele määrida ja jalad hoida päeva käes, kui määrid. Ilma ennustus:

Kastanil on pisarad lehtedel kaks päeva enne vihma.

Kui lehtpuudel lehed hakkavad kolletama ja puud raagu minema ladvast, siis võib oodata juba lähemal ajal talve tulekut.

Kui lehtpuud hakkavad raagu minema altpoolt ja alumiste okste lehed lähevad ennem kollaseks kui ülemised, siis tuleb pikk sügis.

Ei taha lehed puust pudeneda, siis tuleb pikk ja kare talv.

Jutud

117

Kastanihaldjas

Kastanihaldjal oli sünnipäev. „Noh,“ küsis päevakoer, „mida sa sünnipäevaks saada tahad?“ Kastanihaldjas kõhkles hetke ja vastas siis: „Hobust.“ „Hobust? Sina ja hobust? Sa ei oska ju ratsutadagi, või oskad?“ küsis päevakoer. „Minu kastaneid kutsutakse hobukastaniteks. Ja kes ütleb, et ma suurt hobust saada tahan? See võib ka väike hobune olla. Vaadake näiteks hobupõrnikat või merihobukest. On palju hobuseid, mis pole suured.“ „See on õige,“ tunnistas päevakoer. „Aga ma olen kindel, et sa ei tahaks hobupõrnika seljas sõita, ja ma kardan, et merihobukese seljas vette sukeldumine poleks ka kerge. Ja teisi hobuseid mul hetkel meelde ei tule. Aga sinul?“ Väike haldjas raputas pead. „Aga ma tahaksin sünnipäevaks ikkagi hobust saada,“ teatas ta kangekaelselt. „Olgu peale, vaatame, mis siin teha annab,“ ohkas päevakoer ja roomas kastanilehe alla mõtlema. See polnud just kerge, aga väikese haldja soovi mitte täita… seda ei saanud päevakoer ka teha. Ta oli ju terve suve kastani otsas elanud ja hea hulga lehti nahka pistnud. Aga kust pidi ta leidma hobuse? Päevakoer vaatas mõtlikult kastaneid, ja korraga tuli talle hea mõte. Ta teadis, kust hobust leida. Ta meisterdab haldjale ise hobuse – kastanihobuse! Ta ronis kiiresti kastanimunade juurde ja asus tööle. Esmalt võttis ta kahelt kastanilt nende torkiva kesta ära ja näris ühe kastani sisse neli auku. „Jalgade tarvis,“ pomises ta, ja näris kiiresti veel paar auku, ühe neist ka teise kastanimuna sisse. Sellest pidi saama pea. Siis otsis päevakoer välja neli oksaraagu ja pistis need aukudesse. Ennäe, nüüd oli hobusel juba neli jalga. Päevakoer maalis teisest kastanimunast väga hoolega hobuse pea. Kahest pöögipähklist said kõrvad. Ohjad punus ta rohukõrtest. Nüüd oli veel tarvis ainult saba, ja siis oligi hobune valmis. Sabaga ei läinud kuigi kaua, selle tegi päevakoer paarist kastanilehearust. Rahulolevalt vaatas päevakoer oma kätetööd. Hobune seisis vahvalt oma neljal puujalal. Päevakoer roomas kiirustades väikese haldja juurde, kes ikka veel oma hobust ootas. „Võid nüüd rahul olla,“ sõnas päevakoer. „Ma juba leidsin sulle hobuse.“ „Kas tõesti?“ rõõmustas haldjas. „Kus ta siis on?“ „Siinsamas, kastani taga.“ Väike haldjas lendas kähku alla, ja seal see oligi. „Oi, kui ilus!“ kilkas haldjas. „Seda ma olen kogu aeg soovinud – tõelist kastanihobust! Aitäh, kulla päevakoer. Läki nüüd sõitma.“ Väike haldjas hüppas hobuse selga ja koos päevakoeraga kappasid nad üle okste ja kivide. Väikesel haldjal ja päevakoeral oli tõesti lõbus olla.

Mängud

„Mitu kastanit?“ Sobib kasutamiseks kõigis aiarühmades sügisese õueõppe osana. Mängus harjutatakse loendamist ja hulkade võrdlemist. Arendab ka laste osavust. Mängujuht valib välja 2 last, kes võtavad kastanitega täidetud nõust niipalju kastaneid, kui palju kätte mahub. Lubatud on kastaneid tassida ka lõua all, kaenlaauku või jalgade vahele surutuna. Eesmärk: teatud distants läbida võimalikult suure kastani hulgaga. Keelatud on kastaneid panna tasku või hõlmade vahele. Mahakukkunud kastaneid üles korjata ei tohi. Distantsi läbinud laste kastanid loendatakse ja võrreldakse saadud hulkasid. Võitja on see laps, kelle kastanite „saak“ on suurim. Lisaks didaktilisele efektile rikastab mäng last ühe loodusliku materjali kasutusvõimaluse näitamisega. (Merike Kuslapuu, vanempedagoog)

118

„Ussimäng“ Vahendid: paber, kastanid. Paber, kuhu on joonistatud USS. Ussi iga lüli sees on number 1-10ni. Laps laob ussi peale kastaneid ja loendab. Eesmärk: Õpib loendama ja numbreid tundma. „Pane ritta“ Vahendid: kastanid. Mängujuht ütleb: „Pane ritta 6 kastanit!“, „Võta ära 2 kastanit!“ jne. Mängijad peavad panema arvuliselt õieti. Eesmärk: Arendab mõtlemist, kiirust, täpsust. „Muster“ Vahendid: võimalikult palju kastaneid. Käik: Laps laob kastanitest vastavalt ülesandele kas numbreid, tähti või lihtsalt mustrit. Eesmärk: Arendab silma ja käte koostööd. Õpib tundma tähti, numbreid.

119

Kunstitegevused

Kastani- ja tõruloomad Lapse mõtlemise ja tegevuse paindlikkus võimaldab näha asju erineva nurga alt. Sügisel leidub looduses palju toredaid materjale, mis juba kogumisel ja vaatlemisel hakkavad oma elu elama ja meenutama sulle kedagi või midagi. Soojematel sügisilmadel sobib meisterdada õues. Lapsed saavad vabamalt tegutseda, mis toob omakorda kaasa loovamaid lahendusi. Kui lasteaia juures on lauad ja toolid õuesõppe jaoks, siis on veelgi mugavam meisterdamist korraldada. Üksikud tööd saab hiljem rühmatööks ühendada või hoopis koos meisterdatud loomadega mängida.

Kõige paremad on värskelt korjatud materjalid, kuivanud tõrude, lehtede ja kastanitega on raskem tööd teha. Juba varem korjatud materjale on soovitav hoida jahedas ja niiskes kohas. Kott või karp peaks olema avatud, sest kinnises kotis läheb varutud materjal kergesti hallitama. Kas lapsed tunnevad kõiki kaasatoodud materjale, mida või keda need meenutavad? Milline tähtsus on nende kujul looduses: kastani ümbris, vahtraviljad, tammetõru lüdi?

Erinevad loomad ja linnud Vahendid

looduslik materjal tikud naaskel ja puust alus

Tegevus 1. Pane kastan puust alusele ja torka vajalikud augud, ole ettevaatlik! 2. Jälgi, et kaks auku liiga teineteise kõrvale ei tuleks 3. Kastanite ja tõrude ühendamiseks murra tikkudel väävliotsad ära, tiku pikkus sõltub sellest, keda meisterdad 4. Jalgade jaoks torka augud pisut viltu, siis ei kuku loomad pikali 5. Sõralistel jäta väävlid alles, need on nagu looma sõrad või kabjad 6. Jänestele sobivad kõrvadeks vahtraviljad

7. Linnud tee kibuvitsamarjast ja tiivad vahtraviljadest 8. Rebase sabaks on kohev kõrreline

120

9. Käbist ja tammetõru lüdist meisterda pea 10. Väikesed siilid saad kastanimuna koorest 11. Lõpliku meeleolu annab looduslikust materjalist ümbrus- puukoor, sammal, seened, puuseened, kanarbik, lehed

seisab püsti ja kukub pikali sarved ja kõrvad

121

Retseptid Kastan toidulisandina: Eestis kasvav hobukastan süüa ei kõlba. Taga - Kaukaasias, Vahemeremaadel jm. kasvavatel puudel söödav, tärklisrikas vili; pähklit meenutava maitsega kastanit tarvitatakse Lõuna-Euroopas kartulite asemel. Toorelt maitseb kastan mõrkjalt ja jahuselt, seepärast süüakse põhiliselt praetult ning keedetult. Sisaldavad rohkesti tärklist, suhkrut, vitamiine – seega väga toitvad. Head kastanid on rasked, läikivad ja sitked; halvad aga kerged. Pange kastanid vette – head vajuvad põhja, halvad jäävad pinnale hulpima. Säilita kastaneid kuivas ja jahedas (2-4 soojakraadi juures).

122

Vaher. Kõrgus: keskmiselt kuni 25 m Õied: rohekad Kasvukoht: viljakamad mullad metsades, parkides

Tavaline kõikjal Eestis

TÄHTSAMAD LIIGID Tähtsamad liigid on harilik vaher (Acer platanoides), mägivaher (Acer pseudoplatanus) ja põldvaher (Acer campestre).Harilik vaher kasvab 20-30 m kõrguseks ja võib elada 200 aastaseks, tüve läbimõõt ulatub kuni 1 meetrini, mõnevõrra aeglasema kasvuga mägivaher võib saavutada 40 meetrise kõrguse 2-3 meetrise tüveläbimõõdu juures ja elada isegi 500 aastat vanaks. PÕLISPUUD Šveitsis Trunis kasvas 1750. aastate paiku arvatavalt 16 meetrise tüveümbermõõduga kolme tüveline mägivaher. 1824. a. oli kolmest tüvest järel vaid kaks, 1870. aastal murdis torm selle ligi 500 aastase puu. Tema seemnest kasvatatud puu istutati samale kohale ja see on seal nüüd kasvanud juba üle 100 aasta. Vana puu tüügast võib näha Truni koduloomuuseumis. Essenis Leithes asuvas Isingpargis kasvab 250 aasta vanune mägivaher (tüve ümbermõõt 5,6 m), sama vana puu on Linderhofi lossi pargis Baieris (tüve ümbermõõt 4 m). Huvitavad on teineteise ümber põimunud mägivaher (tüve ümbermõõt 3,95 m) ja punaselehine pöök (tüve ümbermõõt 4,1 m) Zwieseli juures (Baieri metsa alal), mõlemad 300-400 aastat vanad. Hinterrissi juures Karwendelis (Austrias) asuv suur vahtramaa mõjub loodusliku hiiena. EESTIS Eesti suurimaks vahtraks peetakse 4,83 m tüveümbermõõduga puud, mis asub Valgamaal Pilpa külas Taagepera metskonna keskuse lähedal otse tee ääres .

123

Luuletused

LUMELOITS VAHTRALE Saja, saja lumekene, saja musta maa peale, saja vahtra juure peale, saja vahtra oksa peale. Et saaks puuke sooja teki, vahtrakene kattevaiba.

UNELAUL VÄIKESELE VAHTRALE VÄRAVA KÕRVAL Lagedalt toob tuisuvihur vihisevat lund. Maga, maga, vahtravõsu, oma vahtraund. Maga, maga, vahtravõsu, silmis unelumm. Sumiseb su vahtraunes pehme mesimumm. Sumiseb su vahtraunes suve pillerkaar, oksavääte mõõda käärib noore mahla taar. Oksavääte mõõda käärib rauget vahtraund. Üle vahtralapse langeb hella sooja lund.

124

APRILL Leelo Tungal Sulalumes seisab vaher, laubal raagus oksakahl. Koore all tal liigub mahe, jahe, läbipaistev mahl. Kerge pole teha tal vist mahla mullast jürikuul. Öösiti veel härma talvist okstele toob kõle tuul. Südapäeval aga ärkab vahtrasüda: on aprill! Lõhnast aimad: kuskil tärkab esimene sinilill!

Mõistatused, rahvatarkused

*Neiu talvel seisab paljalt. Kevadel saab kleidi halja. Sügisel sa imet näed, kleit tal puna-kuldseks läeb? *Selle puu pealt teise nina endale võid leida sina.

PÄRIMUSED Vahtrapuu on tuntud deemonivastase vahendina. Mecklenburgis usutakse, et majas ja laudas pole vaja karta nõidade külaskäike, kui uksepiirdesse ja lävepakkudesse on löödud vahtrapuust tikukesi. Nõidade ja välgulöögi vastu aitab ka, kui jaanipäeval uste ja akende juurde vahtraoksi torgata. Elsassis usutakse, see vahend kaitsvat ka nahkhiirte vastu, ja Ravensburgi ümbruses arvatakse, kui vahtraoksi torgata kartuli- ja linapõldude ümber, ei mölla seal mutid. Hästi lopsakaks kasvanud vahtralehed ennustavad Baieris head saaki ja mõnel pool Saksamaal usutakse, et kui vahtra juuri veiniga kasta, läheb salasoov täide. Rheingau mägipiirkonnast Altenbergist pärineb lugu vahtrapuust, mille üks talumees maha võtta tahtis.

125

Tema juurde astunud salapärane naine ja küsinud, milleks ta puitu kasutada kavatseb. “Laudadeks ja toolideks,” vastanud talumees, “sest ma tahan Martinaga abielluda.” Naine öelnud: “Sellele vahtrale ei hakka peale ükski kirvehoop, kuni ma pole teda puudutanud ja vabaks andnud. Kui sa lubad sellest puust oma esmasündinule hälli meisterdada, siis ma puudutan teda.” Mees nõustus ja täitis oma lubaduse. Kui poiss oli ilmavalgust näinud, ilmus naine jälle, käes vahtraoks, mis lapsele õnne tõi. Naine ise aga – nõiutud haldjas – sai vabaks. RAHVAUSK JA LEGENDID Kreeklaste puukultus, mis omakorda oli eeskujuks roomlastele, sarnaneb paljuski Põhja- ja Lääne -Euroopa rahvaste, keltide ja germaanlaste poolt omaks võetud tavadega. Puude ja hiite austamise kommetes on palju paralleele. Ka kreeklased pidasid puud elavaks olendiks ja nümfide elupaigaks. Viimased sündisid ja surid koos puudega. Sageli kuuldi neid kaeblevat, kui kirvehoop puud tabas ja veritses hoopide all nagu elusolend. Kui puude rüvetaja jumalanna Cerese hiies püha puu pihta lõi, purskus veri haavadest ja puu südamest kostus nümfi anuv hääl, et teda säästetaks, sest on ta ju jumalanna teener. Kuid kurjategija vastas: “Ole sa jumalanna kaaskodanlane või jumalanna ise, mind see ei sega!” ja viis oma patuteo häbematult lõpule. Nümf vandus talle kättemaksu: “Mina, Cerese poolt armastatud, elan siin puus ja surres määran sulle ära teenitud karistuse!” Kuidas taoline karistus välja võis näha, sellest jutustab poeet Apollonios (3. saj. eKr) Paroibose isast kõnelevas saagas. Ka see ei pidanud hamadrüaadi palvet millekski ja langetas puu, milles puuvaim oli aastasadu elanud. Seepeale ei karistanud vaim üksnes teda, vaid ka tema lapsi, võttes neilt ära kogu maise vara. Alles pärast seda, kui poeg oli nümfile altari püstitanud ja lepitusohvreid toonud, sai perekonna süü lunastatud. Kreeklased tundsid ka pühasid hiisi, mis olid pühendatud üksikutele jumalatele. Seal ei tohtinud ühtki puud langetada, nad pidid kasvama, kuni vanadus või tormituul nad maha murdis. Kas puud surid loomulikku surma või vajati pühast hiiest oksi või puitu usulisteks toiminguteks, igal juhul tuli hüvituseks tuua lepitusohvreid (näit. lammas või siga).

Jutud Vahtrahaldjad

Sügisel on vahtrahaldjatel kõige lõbusam aeg. Mustad silmad välkumas, ootavad nad okstel, et sügistuul lehed puudelt lahti puhuks. Siis hüppab iga vahtrahaldjas kirevaks maalitud lehele ja lõbusõit võib alata. Lehel istudes liuglevad haldjad puudelt alla. Nad laperdavad lehtedega läbi õhu nagu tõeliste õhulaevadega. Kohe, kui lehed on maandunud, ronivad haldjad puu otsa tagasi, otsivad uued lehed ja ootavad järgmist lendu. Nii kordub see ikka ja jälle. Leht lehe järel laperdab alla, haldjas turjal, kuni puu on lehtedest täiesti lage. Päeva lõpuks on haldjad päris väsinud. Pole ka ime, sest ikka uuesti ja uuesti puu otsa ronimine võtab loomulikult palju energiat. Kui puu on kaotanud kõik oma lehed, poevad haldjad puu sisse ja vajuvad sügavasse unne. Nüüd algab nende talveuni. Mõnusalt ja soojalt pikutavad nad kobaras koos, peidus sügaval puu sees. Puu kaitseb neid jäise pakase, põhjatuule ja lume eest. Niipea kui kevadpäike puutüvele koputab, ärkavad nad taas. Nad ringutavad ja sirutavad end ning lipsavad siis puust välja ja hakkavad jälle toimetama. Eriti kevadeti vajavad puud palju abi. Okstel peavad võrsuma uued pungad. Hoolitseda tuleb noorte roheliste lehtede eest ja „vahtraninad“ peab täitma seemnetega. Aga haldjapoisid ei unusta kevadeti kunagi ka vahtrasse pisikesi augukesi puurida. Nende kaudu voolab vahtra mahl – parim jook, mida haldjad maailmas üldse teavad. Loomulikult topivad nad augud pärast mahlavõtmist alati ka korralikult kinni. Siis ei kaota puu asjatult oma mahla.

126

Ka suvel tuleb vahtrahaldjatel vaeva näha. Sageli peab vahtrajuuri sügavamale maa sisse tõmbama, et puu endale vett leiaks. Ööd ja päeval töötavad haldjad oma puu heaks. Kui siis jälle sügis saabub, algab nende lemmikaeg, mida nad on oodanud kogu aasta. Taas võivad nad erksavärvilistel vahtralehtedel oma seik-lusrikkaid õõhusõite teha. Kui inimesed seda näevad, ütlevad nad: „Kas sa näed, kus vahtralt langeb lehti! Ja kui ilusad ja kirjud need kõik on!“ Täiskasvanud inimesed ei märka kunagi vahtrahaldjaid, kes lehtede peal istuvad. Kas sina oled neid näinud? /C.Vogl „Haldjaraamat“ lk.155/

Kunstitegevused.

127

Retseptid

Tervislikud magustajad: vahtrasiirup

Vahtrasiirupit saadakse teatud vahtraliikide (suhkruvaher, punane vaher, must vaher) mahla kontsentreerimisel. Need puud kasvavad vaid Põhja-Ameerikas, peamiselt Quebeci provintsis, New Yorgi ja Vermonti osariigis. Vahtrasiirupi valmistamine on Ameerika indiaanlaste igivana traditsioon, juba aastatuhandeid tagasi kasutati vahtrasiirupit nii toiduaine kui ka ravimina. Mahla kogutakse talve lõpus, jaanuari ja aprilli vahel, kui läheb juba sulaks, aga puudel ei ole veel pungi. Vahtrapuudesse tehakse sälgud ja mahl juhitakse mööda torusid otse "suhkrukotta", kus see kokku keedetakse. Kui mahlast aurutatakse välja kogu vesi, jääb järele vahtrasuhkur, mis on tavalisest kristallsuhkrust kaks korda magusam. Vahtrasiirupi suhkrusisaldus on 66,5 %, millest peamine on glükoos. Vahtrasiirupeid on erineva tumedusastmega - A, B, C ja D klass. A-klassi siirup on hele ja hästi maheda maitsega, B-tüübil on merevaigukarva värvus ja tugevam maitse ning C-klassi siirup on tumedama merevaigu tooni ja karamelli maitsega. D-klassi siirup on kõige tumedam ja sobib peamiselt küpsetamiseks. Vahtrasiirupi valmistamine on üsna töömahukas ning seetõttu on puhas vahtrasiirup üsna kallis. Vahtrasiirupi valimisel peaks olema ettevaatlik ja eelistama kontrollitud kvaliteediga tooteid. Võib juhtuda, et soodsa hinnaga vahtrasiirupi asemel pakutakse hoopis vahtramaitselist maisisiirupit. Tervistavad omadused Sama koguse meega võrreldes sisaldab vahtrasiirup vähem kaloreid, kuid rohkem mineraalaineid: mangaani, tsinki, kaltsiumi, rauda, ja kaaliumi. Vahtrasiirup on väga hea mangaani allikas, mis on oluline ko-faktor ensüümide töös, aidates kaasa energia tootmisele ja antioksüdantide toimele. Kaks teelusikatäit vahtrasiirupit annab 37,7 % päevasest mangaanivajadusest. Vahtrasiirup sisaldab ka tsinki, mis võib pidurada ateroskleroosi arengut, parandada nahaprobleeme (akne) ja toetada immuunsüsteemi.

128

Õunapuu

Õunapuu on väärtuslik ja kõige levinum viljapuu. Aed-õunapuu (ladina keeles Malus domestica) on suhteliselt madal, 5–12 meetri kõrgune viljapuuliik. Aed-õunapuud hakati kultiveerima Kesk-Aasias umbes 20 000 aastat tagasi. Teised õunapuu perekonda kuuluvad liigid (näiteks mets-õunapuu) ei ole aed-õunapuu esivanemad. Õunad on magusad või hapud, harvem kohtab kibeda või mõru maitsevarjundiga vilju. Maitset mõjutab kõige rohkem suhkrute ja hapete vahekord. Viljaliha on kas peene- või jämedateraline, jahune või sitke, mahlane või kuiv, selle omadused muutuvad valmimise ajal pidevalt. Õuna lõhn tuleb peamiselt koorest, viljaliha lõhnab vähe. Lõhna tekitavad koore eeterlikud õlid. Eestimaal looduslikult kasvava õunapuu vilju on eestlased söönud juba ammu, lepiti metsõunapuu tillukeste, hapude ja mõrkjate viljadega. Eri sortide kasvatamine Eestis toimus keskajal peamiselt kloostrite juures. Sealt hakkasid õunapuusordid levima ka mõisa- ja taluaedadesse. Tänapäeval on teada üle 30 000 õunasordi. Ehkki kodumaised õunad jäävad välimuselt ja suuruselt sageli importõunadele alla, on nad toitainete sisalduselt samaväärsed. Siin on mõned sordid, mis on meil levinud: “Valge klaarõun” - vana tuntud õunasort Baltikumis, Soomes, Rootsis, Poolas, Valgevenes, Venemaa lääneoblastites. “Suislepp” - Eestimaa sort, mille algpuu kasvas Võrtsjärve lähistel endise Suislepa mõisa aias. „Sügisdessert“- aretanudAleksander Siimeon Polli õunaaias 1946. Aastal (registreeriti see alles neli aastat tagasi)

Õunasortide edetabel 2008

1.Liivi Kuldrenett 2. Sügisdessert 3. Melba 4. Lembitu 5-6 Tiina ja Sõstraroosa 7. Pärnu Tuviõun 8. Sügisjoonik 9. Golden Delicious

http://et.wikipedia.org/wiki/Ladina_keel

http://et.wikipedia.org/wiki/Puu

http://et.wikipedia.org/wiki/Liik_%28bioloogia%29

http://et.wikipedia.org/wiki/Kesk-Aasia

http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=%C3%95unapuu_%28perekond%29&action=edit

http://et.wikipedia.org/wiki/Perekond_%28bioloogia%29

http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mets-%C3%B5unapuu&action=edit

http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=641&cid=615&cgid=








129

Õiepungast kasvab õievõsu lehtede ja 3-8 õiega

Luuletused

Uss sõi õuna ja õun kukkus maha,

uss seda õuna enam ei taha. Laps tuli aeda ja õuna tahtis-

uss talle õuna seest vastu vahtis.

Vahtis. Siis uuristas uuesti käike. Uss oli suur

ja laps oli väike

O. Saar

130

Kui sa puu alt õunu nopid, taskusopid

pungi topid, siis ära otsi, silmad kissi,

rohust ka seda viimast vissi, sest just selle õunata siilisell jääks lõunata.

E. Niit

Mõistatused ja rahvatarkused.

Pesa maas, munad taevas (õunapuu) Ust ega akent pole majal ees, pruunid poisid viiekesi sees. Tulgu neile külla, kes on maias mees (õun)

Õuna võiks appi võtta mitmete tervisehädade ennetamiseks, aga ka nende leevendamiseks ja raviks. Õuna soovitas juba kuulus Vana-Kreeka arst Hippokrates südamenõrkuse, soolte häirete ja neeruhaiguste puhul.

Alljärgnevalt põgus loetelu õuna kasulikest omadustest:

Õunad aitavad migreeni korral. Migreenihoogude all kannatajad võiksid aga mõned õunad põske pista kohe, kui esimesed peavalu tundemärgid endast aimu annavad. Õunte manustamine pole siinkohal küll mingi imerohi, kuid aitab siiski sageli migreeni ennetada või vähemalt leevendada

Kõik need, kes õhtuti hästi sõba silmale ei saa ja öö läbi rahutult voodis rabelevad, võiksid õhtul enne magamaminekut ühe koorimata ubina ära süüa. Nimelt reguleerivad õunad veresuhkru korrapärast jaotust öö jooksul, mis omakorda soodustab rahulikku ja kosutavat und.

131

Ka seedehäirete ja kõhukinnisuse korral tasuks abi otsida õunast, mis reguleerib bakterite paljunemist sooltes Õunad sisaldavad lahustuvat kiudainet, mis imeb endasse organismist mürgiseid ained ja aitab hoida soolestikku tervena, hoides nii ära kõhukinnisust. Õuntel on omadusi, mis on kasulikud seedesüsteemi puhastamiseks. Need omadused aitavad ravida nii kõhukinnisust kui ka lahtisust.

Pärast einet söödud õuna peetakse tõhusaks hammaste hooldusvahendiks, kuna õuna närimine aitab puhastada hambavahed sinna takerdunud toidujääkidest. Mainimist tasuks aga ka tõsiasi, et õunad sisaldavad maleiinhapet, mis mõjub ajapikku laostavalt meie hambaemailile.

Jutud

Õunte jagamine. E. Raud

Kord tuli ema aiast, pani lauale kaks õuna ja ütles: „Need on teile, tüdrukud!“. Reet vaatas õunu. Pilutas silmi, mõõtis salamahti: teine õun oli natuke suurem, aga teine õun oli jälle natuke väiksem. Reet napsas suurema õuna ja hakkas sööma. Tiiule jäi üle see natuke väiksem. Võttis selle, sõi ära. Nüüd pani ema lauale veel ühe õuna. Oli see vast suur! Ja punane! „See on teile kahepeale,“ ütles ema. Kohe oli Reet jalul ja jooksis kööki. Tuli tagasi, nuga käes. Ja lõikas õuna pooleks. Tiiu vaatas õunatükke. Pilutas silmi. Hakkas uurima. Uuris ühelt poolt ja teiselt poolt. „Aga, Reet!“ ütles ta viimaks. „Oled õuna nii täpselt pooleks lõiganud, et nüüd sa ei saagi endale suuremat tükki võtta.“ Reeda põsed muutusid algul roosaks ja siis päris punaseks. Peaaegu niisama punaseks nagu õunapooled.

Mängud.

Väikesed ja suured õunad. Vahendid: erineva suurusega õunad, kaks karpi Mängujuht: „Kogu ühte karpi suuremad, teise karpi väiksemad õunad.” *Õpetab suurusmõisteid „väike suur”” „ Anna edasi. Vahendid: õun Õun hakkab liikuma ringis lapse peopesast teise lapse peopessa, samas loendavad 1-10-ni (esimene laps ütleb üks, teine kaks jne.)

http://www.femme.ee/hoolitsetud/keha/3977

132

*Õpetab loendama ühest kümneni, tähelepanelikkust Pane ritta. Vahendid: õunad Mängujuht ütleb: „Pane ritta . . . õuna.” Mängijad laovad arvuliselt õigesti lauale Mängujuht ütleb: „Võta . . . ära või lisa . . . juurde jne. *Arendab mõtlemise kiirust, täpsust Õunte kandmine lusikaga. Vahendid: lusikad, väiksemad õunad Mängujuht annab juhised kuidas peab liikuma(edasi, tagurpidi, kükkis, üle takistuse jne.) Reegel on see, et õun peab püsima lusikal. Võib moodustada võistkonnad , kui mäng selge. *Arendab koordinatsiooni, kehatunnetust

133

Kunstitegevused

Õunasiilid Õunaseemnetest Kujustamine.

Retseptid

Tšilliga maitsestatud õuna-tomatimarmelaad. 500 g õunu 500 g küpseid tomateid 1 laim või sidrun 1 väike tšillikaun 500 g moosisuhkrut

134

Koori tomatid ja tükelda. Koori õunad ja eemalda seemnekojad. Pane tükeldatud õunad ja tomatid kastrulisse. Kuumuta! Haki seemnetest puhastatud tšilli peeneks ja lisa potti. Pigista juurde laimi (sidruni) mahl ja riivitud koor. Alanda kuumust ja lisa moosisuhkur. Keeda madalal tulel 15 minutit. Püreeri saumikseriga, lase veidi jahtuda ja vala puhastesse kuumutatud purkidesse. Plaadisai riivitud õunte ja vahustatud munaga. Taigen: 1 kl piima, 25 g pärmi, 1 muna, 50 g margariini, 2 sp suhkrut, 1 tl soola, 350 g jahu (1/2 keskmist plaaditäit) Täidis: 3 keskmise suurusega õuna, 3-4 sl suhkrut, 3 suurt või 4 väikest muna, ½ sidruni riivitud koor. Valmistatakse pärmitaigen. Kerkinud taigen surutakse sõrmedega ühtlaselt plaadile ja lastakse veel kord kerkida. Õunad riivitakse ribadeks, munakollased hõõrutakse suhkruga lahti ja segatakse õuntega, lõpuks lisatakse tihedaks vahuks löödud munavalged. Segu tõstetakse kerkinud taignale ja küpsetatakse hästi eelkuumendatud ahjus 20-30 minutit.

135

Pirn

Eestis hakati pirne kasvatama umbes paarsada aastat tagasi. Pärit on pirnipuu Aasiast, aga hiljem toodi neid ka Euroopasse. Prantslased peavad pirni oma rahvuslikuks puuviljaks. Harilik pirnipuu on pikaealine, väikese kuni keskmise kõrgusega puu. Pirnipuu lehed on nahkjad, ovaalsed, 2,5 kuni 6cm pikad. Lehe serv on terve või peensaagjas. Pealt on lehed läikivrohelised, alt heledamad ja kuivades muutuvad mustaks. Viie kroonlehega lumivalged või kahvaturoosad õied paiknevad 6-9 kaupa kobaras. Õitseb mais ja on väga dekoratiivne. Juurestik asub kuni 10m sügavusel ja on 1-2 korda laiem kui võra ümbermõõt. Pirnipuu viljaks on õunvili pirn, mis on 2,5-8cm läbimõõduga. Tavaliselt kollakasroheline, vahel kollane või isegi punane. Vili on kujult kerajas või piklik ning tipust jämedam. Pirn sisaldab endas 80-85% vett, 6-14% suhkrut, C, B ja E vitamiine ja mineraale. Pirni sordid võivad olla oma maitselt väga erinevad. Võivad olla mahlakad või kuivemad, magusad või vahel hapumad.

Luuletus

MEIE PIRNIPUU Merit Kvatš

Meie pirnipuu on väike, teda paitab õues päike.

Vihmapilv tal juua kallab, mullast toit, see jõudu annab.

Kevadel, kui loodus ärkab, valgeid õisi pirnil märkad.

Sügisel ta vilja kannab, lastele siis pirne annab.

Ampsab poiss ja ampsab plika. Mahlast suutäit laps ju ihkab.

Tänutäheks pirnipuule, loevad lapsed vahva luule. -----------------------------

136

Igal rühmal oma puu Meie rühmal pirnipuu

Külla lähme talle õue

Rõõmu toob see meie põue Merit Kvatš

------------------------------ MEIE PUUD

Merit Kvatš Meie õuel pirnipuu

Pirnilastel rõõm on suur.

Meie õuel õunapuu Õunalastel rõõm on suur

Meie õuel...


MÕISTATUSED Valgust ei anna, aga maitseb hästi? Lambipirni sarnane, süües üsna mahlane?

USKUMUSED

Pirnipuu on õnnepuu, mis istutatakse tüdruku sünni puhul. Pirnipuud seostatakse laste, viljakuse ja jõukusega.

RAVIOMADUSED

Pirni soovitatakse süüa haigusest paranejal, kuna pirnid on kergesti seeditavad ja toitvad. Pirnimehu aitab palaviku korral: juua kolm korda päevas, võib juurde lisada mett. Pirnipuu koore keedist (keeduvedelikku) on kasutatud nõrga valuvaigistina vigastuste korral. Vistrikute raviks kasutatakse püreestatud mahlast pirni. Püree tuleb panna nahale 15 minutiks ning seejärel pesta maha sooja veega. Korrata mitmeid

kordi.

137

Lugu pirnipuust M. Kurman & M. Kvats

M. Skrebtsova loo „Taibukas pirnipuu“ ainetel

Lasteaia õuel kasvas üksik pirnipuu, kes ootas oma kollaste mahlaste küpsenud pirnidega lapsi õue mängima. Sügisene päike oli veel mõnusalt soe. Ta keeras oma oksad päikse poole ja meenutas kevadist tärkamisaega. Oli mai kuu, mil pirnipuu oli ehtitud kauni õhulise valge õiekleidiga. Tol päeval kohtus ta ühe vahva Mesimummiga. Mesimumm jutustas: „Eile õhtul viis tugev tuul mind suurele lagendikule, ühe üksiku väikese puu juurde. Ma pääsesin tänu tema valgetele õitele, mille sisse ma end tuulevarju peitsin. Ma sain kohe aru, et see on pirnipuu, sest nii ilusaid ja armsaid õisi ei saa millegagi segamini ajada. Kui tuul vaibus, tänasin ma pirnipuud abi eest ja küsisin: - kuidas sa väike pirnipuuke ei karda kasvada sellises kõledas kohas? Seepeale vastas pirnipuu: - ma ei ole väike, ma olen juba viiekümne aastane, aga siin kivisel pinnal, ei saa ma nii suureks kasvada, kui mullas. Pean oma juurtega sügavale, sügavale tungima, et vett ja toitained saada. Tänu meie juurte tugevusele, saame me elada igasuguses pinnases. Samuti aitavad mu nahkjad lehed põua ajal niiskust hoida. Ta oli tõesti vapper puu, kuid mulle tundus, et ta on kuidagi kurb ja tahtsin teda, mis talle muret teeb. Pirnipuu selgitas: -Eelmisel aastal ei sattunud minu juurde ükski mesimumm ja nii jäid mu õied tolmlemata ja sellepärast on nüüd minu pirnid väiksed ja seemneteta. Ma lubasin teda aidata.“ Pirnipuu kuulas loo ära ja ütles: „ korja siis minu õitest õietolmu ja vii talle, siis tulevad temal ka ilusad, seemnetega ja mahlased pirnid.“ Mesimumm hakkaski usinasti õietolmu koguma ning viis lagendikul kasvavale pirnipuule. Päike oli jätkuvalt soe, ja juba oli kuulda ka laste rõõmsaid hõikeid. Järsku kuulis Pirnipuu kellegi nuttu. Ta vaatas ringi ja nägi väikest tüdruk. Pirnipuu küsis: „Miks sa nutad?“ Tüdruk vastas nuuksudes: „Ma kukkusin. Nüüd on käel nahk kõik marraskil ja valutab.“ Pirni puu aga lohutas: „ Ära nuta, minu pirnid aitavad marrastusi ravida isegi paremini kui briljantroheline.“ Ta ulatas tüdrukule oma mahlase pirni. Tüdruk pühkis pisarad ja tänas pirnipuud. Pirnipuu mõtles, et see on ikka nii hea tunne, kui saad kedagi aidata...

138

Mängud

PIME PIRNITÄDI Vahendid: Korv pirnide ja õuntega, silmaside Külarahvas tuleb laadale pirni ja õunu ostma. Iga pirn/õun maksab ühe plaksu. Ostja küsib näiteks pirni. Korvis on aga õunad ja pirnid segamini ning Pirnitädil on silmad seotud. Ta peab kompimise teel valima korvist pirni ja ulatama ostjale, kui leitud vili on pirn, saab ta tasuks käeplaksu, kui aga õun, siis jääb tasu saamata ja tuleb uuesti otsida. Mäng lõpeb kui kõik on saanud endale puuvilja, ühiselt need pestakse, süüakse ja arutletakse maitse üle. * Arendab kompimismeelt PUU JUURESTIK Lapsed moodustavad kätest kinni hoides ja näoga pirnipuu poole seistes ringi ümber puu. Seejärel taganevad kuni ring matkib puu võra kuju maapinnal ja on 1-2 korda suurem kui võra ümbermõõt. Moodustunud ringjoon ümber puu tähistab piirjoont, milleni puu juures ulatuvad. *Teadvustada, et puu juurestik on samuti puu osa. *Puu juurte mõjuala vajab kaitset ning põua ajal vajab kastmist ala. SÜGISENE LEHERALLI a)Leia viis erineva suurusega pirnipuu lehte ja aseta need suuruse järjekorda. b)Leia sama sugune/suur leht. (võib ka erinevate puude lehti kasutada). c)Lehtedest pildi ladumine maapinnale. d)Trips-traps-trull – kahe erineva puu lehtedega maapinnale joonistatud ruudustikul

139

Kunstitegevused

Pirnitrükis lumememm

Pirnist meisterdatud loomad

Pirni lehtedest hiirekesed

140

Retseptid

PIRNI-TOORJUUSTUKOOK VALGE ŠOKOLAADIGA Autor: Eva Palu Mahedamaitselise koogi muudavad mahlaseks täidisesse lisatud pirnid. PÕHI 250 g jahu 1 spl suhkur 150 g või 1 tk muna TÄIDIS 400 g toorjuust 2 tk muna 100 g valge šokolaad 5 tk pirn 1 dl suhkur 4 spl Mandlilaastud Valmistusaeg: 40-60 min Haki külmad võitükid jahu ja suhkruga. Näpi puruseks ja lisa muna; sõtku kiirelt ühtlaseks massiks. Suru 22 cm läbimõõduga vormi põhja ja äärtele ning aseta 30 min külmkappi ootele. Eelküpseta põhja 200-kraadises ahjus 10 minutit. Täidiseks sega toa soe toorjuust suhkru ja sulatatud valge šokolaadiga, lisa munad. Koori ja puhasta pirnid, tükelda. Sega täidisemassi sisse. Kalla eelküpsetatud tainapõhjale, raputa peale mandlilaastud. Küpseta 175-kraadises ahjus ca 45 minutit

Martsipanitäidisega pirnid Allikas: Parim maitse Kogused neljale portsjonile

141

4 tk Pirn 100 g Martsipan 50 g Või 2 sl Mesi Sidrunimahl Purustatud maapähklid Santa Maria apelsinipipart (orange pepper) Lõika pestud pirnid pooleks, eemalda südamik ning süvenda natukene. Allesjäänud pirnitükid haki ja sega kokku martsipani ja apelsinipipraga. Aseta saadud mass pirnidele ning aseta need ahjuvormi. Eraldi kastrulis sulata või, mesi ning maitsesta sidrunimahla ja Santa Maria apelsinipipraga. Vala saadud vedelik pirnidele, raputa üle maapähklipuruga ja küpseta pirne 190 kraadi juures 15-20 minutit.

142

Pihlakas

Rahvapärased nimed: pihelgas, pihlak, pihl, pihlapuu.

Pihlakas on levinud kõikjal Eestis. Pihlakas talub hästi külma. Harilik pihlakas kasvab enamasti 4–10 meetri kõrguseks. Eesti kõrgeimad pihlakad ulatuvad isegi 20 meetrini. Puukoor on noortel puudel sile ja hõbehall, vanadel puudel kahvatu hallikaspruun ja kestendav, vahel isegi lõhenenud. Pihlaka võrsed on rohelised ja alguses karvased. Pärast muutuvad nad hallikaspruunideks ja karvututeks. Pihlakal on liitlehed mis koosnevad paaritust arvust lehtedest: need paiknevad muidu paarikaupa vastakuti, aga rootsu tipus on otse rootsu sihis suunatud leht, millel ei ole paarilist. Lehti on ühes võrses 9–19, kõige sagedamini 13 või 15. Kogu liitleht on 10–22 cm pikk ja 6–12 cm lai, iga leht eraldi on 3–7 cm pikk ja 1,5–2,3 cm lai. Lehed on saagja servaga.

Hariliku pihlaka õisik.

Harilik pihlakas õitseb juunis. Õied on valged ja moodustavad pöörise, mis koosneb kuni 250 õiest ning on 8–15 cm läbimõõdus. Õis on 1 cm läbimõõduga ja 5 kreemikasvalge kroonlehega. Õisi tolmeldavad putukad. Pihlakal on õunvili, mille läbimõõt on 6–9, harva kuni 14 mm. Viljad on toorelt rohelised, aga valmivad septembri lõpus ning muutuvad algul oranžideks ja siis punasteks. Viljas on kõige sagedamini 2, aga vahel kuni 8 seemet. Viljad on söödavad. Nende maitse paraneb pärast esimesi öökülmi.

Luuletus

Tahaksin pihlapuu rüppe, okstesse varjata pea. Tahaksin pihlapuu rüppe, puhata oleks seal hea. Pesevad vihmad ta marju, nendele vajutan suu. Võta mind lehtede varju

http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Sorbus_aucuparia_inflorescence_kz.jpg

143

lõkendav sügise puu! Sinule laulan ja sina saad aru, oled nii lihtne ja hea. Sinule laulan ja sina saad aru toetan su tüvele pea. V.Luik


Uhke emand, roheline kleit seljas, punased pärlid kaelas? - Pihlakas Emand mäel, helmed kaelas? - Pihlakas Kellel on pea punane? - Pihlal pea on punane Kevadel läks roheliseks, suvel võttis päikest, sügisel sai endale punase kaelakee? - Pihlakas Vanarahvas arvas, et pihlakal on maagiline jõud. Tema järgi ennustati ilma: on pihlakatel palju marju, saab vihmane sügis. Kui marju oli eriti palju, siis oli näiteks vanatüdrukutel soodne aasta mehele saada. Samuti arvati, et kui on palju marju, siis tuleb ohtralt tulekahjusi või sõda. Kui pihlakas istutada elumaja ümber, siis ei löö välk majja, majapidamisele ei saa needust peale panna ja tööõnn ei lähe majast välja. Kui pere koerale meeldis hulkumas käia, võeti salk koerakarvu, tehti maja seina väike auk, karvad pandi sinna sisse ja avaus suleti pihlapuust punniga, siis pidi koer kodus püsima.

144

Pihlakaid istutati kalmistutel mulda, et kummitused inimesi ei tülitaks. Pihlapuust paadid kaitsevat õnnetuste eest. Pihlaokstest ristidega kaitsti kariloomi, samuti veel ristimata lapsi. Pihlakamarjadest kaelakeed kaitsevad kandjat kurja silma eest. Pihlamarjad aitavad köha ja kõhuvalu puhul. Pihlamarjapüreega on püütud soolatüügastest lahti saada.

Jutud

„Sügishommik metsatalus“ Pihlakal on palju ravijõudu.

Ühel hommikul ärkas Nähka vihmakrabina peale. Ta viskas teki pealt, tõttas aknale, tõmbas ruudulise kardina eest ja vaatas õue. Väljas puhus tugev tuul ja sadas vihma. Nähka muutus kurvaks, sest täna pidid nad ju memme ja taadiga kartulipõllult kartulid keldrisse tooma, aga vihma tõttu jääb see tegemata. Nähka jäi aknast välja vaatama. Ta märkas eemal puud, millel on palju punaseid marjakobaraid, mis tuule käes õõtsusid. Puule lendas linnuke, kes proovis marju tuulest hoolimata noka vahele saada. Nähka kutsus memme aknale vaatama, mis puu see on. Memm, kes parajasti puidust kammiga juukseid kohendas, tuligi. „Tead, selle puu kohta on mõistatus. Mõista, mõista, mis see on: Uhke emand, roheline kleit, punased pärlid, kes see on?“ „Pihlakas!“ hüüdis Nähka. „Õige“, vastas memm Juuli ja lisas, et vanarahval on pihlaka kohta oma rahvatarkuski. „Kui pihlakal on palju marju, siis on sügisel oodata torme ja tuuli. Pihlapuust kammiga kammimine aitab halba tuju eemale peletada – näe, minagi kammin ennast just, et mitte vihmase ilma üle toriseda.“ Memm rääkis ka pihlakamarjade kasulikkusest. „Pihlamarjad aitavad köha ja kõhuvalu puhul. Pihlamarjapüreega on püütud soolatüügastest lahti saada. Pihlamarjadest saab ka õunhapet, vitamiine ja äädikat.“ Taat August, kes seni kiiktoolis kiikus ja raadiost ilmateadet kuulas, tuli teatama rõõmusõnumit. „Peagi sadu lakkab ja tuul raugeb“, ütles ta rõõmsalt ning pöördus siis aknast välja vaatama. „Vaadake, kuidas siidisaba pihlaka juures askeldab! Ta valib marja noka vahele ja tirib seda seni, kuni mari varre küljest lahti tuleb, siis tõstab pea üles, neelatab ning mari on kadunud. Mari seedib kõhus ära, seemned jäävad alles. Uued pihlakad hakkavad kasvama seemnetest, mis sattuvad mulda tänu lindudele, kes pihlamarju söövad“. Vihm hakkaski lõppema. August ja Juuli otsustasid, et kartuleid nad täna võtma ei lähe. „Täna läheme ja korjame hoopis pihlapuu lehti, sest need kõlbavad kartulite säilitamiseks“, ütles taat. „Kartulitele segatakse hulka pihlaka lehti, mis ei lase kartulitel mädanema minna“. Nähka, kes seni kurvalt aknast puud ja linnukest jälgis, muutus rõõmsaks. Ta sai ikkagi memmele ja taadile abiks olla. Nähka ruttas pihlakalehti korjama, et neid mõnel teisel päeval keldrisse kartulite hulka panna.

145

Mängud

„Leia lehe järgi puu!“ Eesmärk: laps tunneb ja võrdleb puid lehtede, viljade ja okaste järgi. Laps saab hakkama puude kirjeldamisega, andes edasi puule iseloomuliku detaili. Vanus: 6a. Vahendid: pildid puudest või looduses, puulehtedest ja puude viljadest (tammetõrud, kastanid, käbid, pihlakad jne.) Mängu käik: Laps valib pildi lehest (loodusliku) või viljadest ja otsib selle järgi puu ning nimetab selle puu nime. Teised kuulavad ja vaatavad, kas sai õigesti. Teine variant. „Postiljon“ toob lastele puudest pildid. Piltidel on taha kirjutatud puu nimi. Laps loeb puu nime, kirjeldab seda puud (leht- või okaspuu, kirjeldab puu tüve, värvust, puu vilja). „Kes saab rohkem“ Lapsed panevad pihlamarju kõrre otsa, kes saab kõrre pihlamarju kõige ennem täis on võitja. „Leia õige puu“ Õpetaja ütleb erinevate puude kohta mõistatusi ning lapsed arvavad ära ning jooksevad vastava puu juurde. Võtavad kaasa puulehe ning hiljem tehakse lehtedega lehetrükki.

146

Kunstitegevused

http://www.bioneer.ee/static/files/071/ronnbarslampa1_210x200.jpg

http://www.bioneer.ee/static/files/028/ronnbarfonster1.jpg

147

Retseptid

Pihlakapüree: 2 l pihlakamarju 1 l õunu 1 kg suhkrut kaneelikoor, vanilje 1 l vett Puhasta marjad ja pane koos õunatükkidega potti, kata veega. Keeda põhjast segades, kuni marjad ja õunad pehmenenud. Kalla sõelale ja püreesta. Lisa segule kaneelikoor, vaniljesuhkur ja suhkur ja aja keema. Eemalda kaneel. Kalla kuumadesse purkidesse.

Pihlaka toormoos

Purustage pihlakamarjad, lisage mett (vastavalt oma soovile ehk maitse järgi). Toormoosi hoida külmikus.

Pihlakamoos

2 kg marju

2 kl vett

2,5 kg suhkrut

Kuumutage marjad ja purustage ühtlaseks massiks. Seejärel lisage suhkur. Keetke tasasel tulel umbes pool tundi. Tõstke moos kuumalt purki ja sulgege

õhukindlalt.

148

MÄÄRUSE RAKENDAMINE. Koolieelse lasteasutuse õppekavade vastavusse viimine. Lasteasutuse õppekava viiakse vastavusse Vabariigi Valitsuse 29.mai 2008 määrusega nr.87 1.märtsiks 2009. Määrus kehtestatakse ”Koolieelse lasteasutuse seaduse „ § 16 lõike 2 alusel. Määruse kehtetuks tunnistamine. Vabariigi Valitsuse 15.oktoobri 1999.a. määrus nr.315 „Alushariduse raamõppekava kinnitamine” (RT I 1999, 80, 737; 2006, 46, 338) tunnistatakse kehtetuks. Määruse jõustumine. Määrus jõustub 1.septembril 2008.a.

Documents

KADRI TÄNAVA LASTEAIA ÕPPEKAVA