Embed Size (px)
Citation preview
2
UURINGU TEEMAD
I LIIKLEMISVAHENDID 1. MAAKONNA BUSSILIINIDE KASUTAMINE 1 2. ERINEVATE ÜHISTRANSPORDI LIIKIDE JA SÕIDUAUTO KASUTAMISE
SAGEDUS (2, 16) 3. TÖÖL VÕI KOOLIS KÄIMISE PEAMINE VAHEND JA AJAKULU (11-14)
II MAAKONNA BUSSILIINID
4. PEATUSE KAUGUS ELUKOHAST VÕI ALGUSPUNKTIST, KUST MAAKONNA
BUSSILIINILE SUUNDUTAKSE (15) 5. ÜMBERISTUMISVÕIMALUSTE TINGIMUSTE OLULISUS JA EELDATAV
AJAVÕIT (5, 6) 6. SÕIDUINFO OTSIMINE (7, 8) 7. EELISTATUD MAKSEVIISID SÕIDU EEST TASUMISEL (9) 8. RAHULOLU JA OLULISED TEGURID (3, 4) III KOMMENTAARID JA ETTEPANEKUD ÜHISTRANSPORDI
KORRALDUSE OSAS (10)
3
UURINGU METOODIKA JA VALIM
Üldkogum: üle 14-aastane Eesti elanikkond (01.01.2014 seisuga 1 107 791). Sihtgrupp: üle 14-aastane Eesti elanikkond, kes on uuringu läbiviimisele eelnenud 6 kuu jooksul vähemalt ühe korra sõitnud maakonna bussiliinil.
Maakonna bussiliin on liin, mille peatused asuvad peamiselt sama valla, linna või maakonna haldusterritooriumil. Selle uuringu kontekstis käsitleme liine, mille korraldaja on Maavalitsus või volituste alusel Ühistranspordikeskus ning mida teenindatakse avaliku teenindamise lepingu alusel.
Meetod: telefoniintervjuud
Valimi koostamine: igale maakonnale pandi peale kvoodid, hiljem kaaluti tulemused:
kogu sihtgrupis vastavaks rahvusega, regioon risti linnalise/maalise jaotusega ning sugu risti vanusegruppidega;
iga maakonna sees vastavaks soo ja vanuse järgi.
Planeeritud ja tegelik valim (vastanute arv): 1430 ja 1429
Valimiviga: 1429 vastaja puhul ±2,6%, väiksemat gruppide vaatlemisel või viga olla suurem
Küsitlusperiood: 17.06.2015 - 29.07.2015
Ankeedi pikkus: ca 13 minutit
Vastutajad:
Tellijapoolne kontaktisik Kreet Stubender-Lõugas
Uuringu projektijuht ja aruande koostamine Liis Grünberg
Valim, ankeedi programmeerimine ja andmetöötlus Reijo Pohl
Küsitlustöö koordineerimine Kristel Merusk
I Liiklemisvahendid 1. MAAKONNA BUSSILIINIDE KASUTAMINE (VIIMASE 6 KUU JOOKSUL)
5
Maakonna bussiliine on viimase 6 kuu jooksul kasutanud 22% üle 14-aastasest elanikkonnast s.o 95% tõenäosusega
241 180 ± 11 240 inimest. Valdavalt kasutatakse oma elukoha maakonna bussiliine, 1% aga ka mõne teise maakonna bussiliine (s.o 9 - 15 000). Maakonna bussiliinide kasutamine on oluliselt sagedasem Pärnu-, Lääne-Viru-, Tartu- ja Ida-Virumaal, harvem aga Tallinnas. Lisaks kasutavad maakonna bussiliine sagedamini ka naised (26%) ja üle 65-aastased (23%) ja väiksemate linnade, maapiirkondade elanikud (üle 26%). Lääne-Viru-, Rapla- ja Jõgevamaa maakonna bussiliinidega sõidavad harvemini väljaspool maakonda elavad elanikud. Maakonna bussiliinide kasutajatest on sõitnud viimase 6 kuu jooksul:
Busside linnaliiniga 62% ehk 149 100 ± 7 650 inimest;
Busside kaugliinidega 59% ehk 142 400 ± 7 900 inimest;
Rongidega 33% ehk 81 000 ± 9 750 inimest; Sõiduautoga 88% ehk 213 800 ± 4 300 inimest.
241 180
10 460
17 900
19 100
35 460
31 600
8 080
10 490
11 490
6 540
6 680
9 260
6 870
5 930
7 490
10 680
43 170
LAIENDUS elanikkonnale
6
I Liiklemisvahendid 2. ERINEVATE ÜHISTRANSPORDI LIIKIDE KASUTAMISE SAGEDUS (VIIMASE 6 KUU JOOKSUL)
Üldjuhul nendes maakondades, kus maakonna bussiliinidega sõitjaid on enam, kasutatakse neid ka sagedamini ja vastupidi, viimast eriti Lääne- ja Hiiumaal (Slaid 7). Kõige enam igapäevaseid maakonna bussiliini kasutajaid on Harjumaal (19%), kõige vähem aga Saaremaal (3%). Saaremaal on keskmisest oluliselt vähem ka neid, kes sõidavad maakonna bussiliinidega vähemalt kord nädalas (10%). Busside linnaliinidega sõitjaid on kõige enam Tallinnas (92%, s-h 50% igapäevaselt), kuid ka Pärnu- (70%) ja Harjumaal (69%), viimaste osakaalu tõstab valdavalt nende sõitjate osakaal, kes kasutavad busside linnaliine vähemalt paar korda kuus (Slaid 8) . Ida-Virumaa busside linnaliinide kasutajate seas on oluliselt enam nendega vähemalt kord nädalas sõitjaid (25%) ja Viljandi puhul neid, kes sõidavad korra kuus või harvemini (28%). Hiiumaal on busside linnaliinide igapäevaste kasutajate osakaal üsna suur (17%), kuid nende kogukasutajaskond väike. Busside kaugliinide kasutamine on kõikjal valdavalt üsna harv tegevus – keskmiselt vaid 3% kasutab neid vähemalt kord nädalas (Slaid 8). Busside kaugliinide kasutamine on levinum Valga- ja Hiiumaal (vastavalt 82% ja 80%), vähem levinum Harju- ja Pärnumaal (vastavalt 42% ja 51%), kus oli seevastu keskmisest levinum busside linnaliinide kasutamine. Rongiga sõitmine (Slaid 9) on üldjuhul levinum nendes maakondades, kus busside maakonnaliinidega sõitjaid on keskmisest vähem – Rapla-, Valga-, Jõgeva- ja Järvamaal, samuti Tallinnas (üle 45%), erandiks on siinkohal Hiiumaa (21%) ja Läänemaa (17%). Lisaks on rongiga liiklejaid keskmisest vähem ka Saare- (6%), Võru- (12%), Pärnu- (18%) ja Ida-Virumaal (20%). Muu ühistranspordina nimetati Tallinna ja Harjumaa vastajate poolt peamiselt trammi ja trolli, kuid ka marsruuttaksot ja taksot, Hiiu- ja Saaremaa puhul peamiselt praami ja lennukit (Slaid 9) . Sõiduautu kasutamises maakonniti olulisi erinevusi ei ilmne, vaid veidi vähem kasutavad seda Ida-Virumaa elanikud (80% - Slaid 10).
I Liiklemisvahendid 2. ERINEVATE ÜHISTRANSPORDI LIIKIDE KASUTAMISE SAGEDUS (VIIMASE 6 KUU JOOKSUL)
7
I Liiklemisvahendid 2. ERINEVATE ÜHISTRANSPORDI LIIKIDE KASUTAMISE SAGEDUS (VIIMASE 6 KUU JOOKSUL)
8
I Liiklemisvahendid 2. ERINEVATE ÜHISTRANSPORDI LIIKIDE KASUTAMISE SAGEDUS (VIIMASE 6 KUU JOOKSUL)
9
I Liiklemisvahendid 2. SÕIDUAUTO KASUTAMISE SAGEDUS (juhi või kaasreisijana)
10
11
I Liiklemisvahendid 3. TÖÖL VÕI KOOLIS KÄIMISE PEAMINE VAHEND JA AJAKULU
Tööl või koolis käimise sagedasemaks vahendiks on nii suve- kui talveperioodil ühistransport (ligikaudu neljandikul), seejärel pea sama paljudel sõiduauto, kuuendik käib jala (Slaid 12). Veidi vähem kui kolmandik ei käi üldse tööl või koolis. Peamine erinevus suve- ja talveperioodi vahel ilmneb jalgratta kasutamises – kui suvel on vastava liikumisvahendiga tööl või koolis käijaid 8%, siis talvel vaid 1%, mille arvelt kasvab ühistranspordi kasutajate osakaal 5% ja sõiduauto kasutajate osakaal 3% jagu. Ka maakonniti ei ilmne olulisi erinevusi suve- või talveperioodil kasutatava liikumisviisi osas. Selgelt eristub olenemata suve- või talveperioodist see, et tööle või kooli minemiseks kasutatakse peamiselt :
ühistransporti keskmisest sagedamini Tallinnas (41-42%) ja Harjumaal (26-31%), vähesemate poolt seevastu Põlva-, Rapla-, Saare- ja Võrumaal (10-20%). sõiduautot keskmisest sagedamini Tartu- ja Harjumaal (27-29%), harvemini seevastu Ida-Virumaal (11-18%), kus käiakse seevastu keskmisest sagedamini jalgsi (24-27%). Lisaks kasutatakse suveperioodil sõiduautot keskmisest vähem ka Lääne- ja Saaremaal (16%). Jalgratast keskmisest sagedamini aga Hiiu-, Lääne-, Saare- ja Raplamaal, suviti ka Põlvamaal (15%).
Ka tööl või koolis käimise ajakulud üldiselt suve- ja talveperioodil oluliselt ei erine (Slaid 13). Ainsatena paistavad ses osas silma Harju- ja Jõgevamaa – Harjumaa puhul on suveperioodil valdavaks ajakuluks tööle või kooli jõudmisel kuni pool tundi (31%), siis talveperioodil on selleks kuni tund (35%); Jõgevamaa puhul on suveperioodil võrdselt neid, kel kulub tööle või kooli jõudmiseks kas kuni 10 minutit või kuni pool tundi (vastavalt 44% ja 45%), siis talveperioodil on enim neid, kel kulub kuni pool tund (55%). Valdavalt ehk pea pooltel kulub tööle või kooli jõudmiseks kuni pool tundi. Lühima ehk kuni 10 minutilise töö või kooli mineku ajaga saavad enim arvestada Hiiu- ja Jõgeva- ja Viljandimaa inimesed (39-43%), pikima ehk enam kui tunniga peavad sagedamini arvestama aga Tallinna ja Harjumaa sõitjad (30-42%), talviti ka Põlvamaa sõitjad (37%).
II Maakonna bussiliinid 4. PEATUSE KAUGUS ELUKOHAST VÕI ALGUSPUNKTIST, KUST MAAKONNA BUSSILIINILE SUUNDUTAKSE
15
Peatuse algus elukohast või alguspunktist, kust maakonna bussiliinile suundutakse jääb pea pooltel kuni 500 meetri kaugusele, sagedamini Hiiu-, Lääne-, Järva- ja Ida- Virumaa (62-67%), harvemini Tallinna (37%) bussiliinidekasutajatel, viimastest lausa 28%-l jääb bussipeatus enam kui 2 kilomeetri kaugusele.
16
II Maakonna bussiliinid 5. ÜMBERISTUMISVÕIMALUSE TINGIMUSTE OLULISUS
Ümberistumisvõimaluste puhul on erinevate tingimusi (väga + pigem) oluliseks pidajaid järgnevalt (Slaidid 17-18) :
71% jaoks, et ümberistumine toimuks ilmastikukindlas ootepaviljonis – sagedamini peavad oluliseks Valga-, Lääne-Viru-, Põlva-, Rapla- ja Võrumaa maakonna bussiliinide sõitjad (80-92%), samuti eestlased (74%) ja 45-64-aastased (76%); 66% jaoks, et kogu ümberistumisega reisi saaks teostada ühe piletiga (osta korraga) - Põlvamaa maakonna bussiliinide sõitjad (77%), samuti 15-44-aastased (75%); 60% jaoks, et reisi koguhind ei oleks kallim kui otseliiniga – sagedamini peavad oluliseks Rapla-, Järva-, Põlva-, Jõgeva- ja Valgamaa maakonna bussiliinide sõitjad (70-75%), samuti naised (64%) ja 45-64-aastased (68%); 46% jaoks, et reisi koguaeg koos ümberistumisega oleks lühem kui otseliiniga – sagedamini peavad oluliseks Jõgeva-, Võru-, Rapla-, Järva- ja Valgamaa maakonna bussiliinide sõitjad (55-62%), harvemini seevastu Tartu- ja Saaremaa maakonna bussiliinide sõitjad (33-36%), samuti 15-64-aastased (51%).
Otseliiniga sõidu asemel oleks ümberistumisega sõitu valmis tegema pea pooled vastanuist (Slaid 19), pea neljandik ei osanud vastata ja sama paljud ehk 26% ei nõustunud üldse ümberistumisvõimalusega, sagedamini Ida-Virumaa sõitjad (42%) ja üle 65-aastased (35%). 22% vastajate jaoks peaks olema ajavõit, mida ümberistumisega sõit peaks andma 6-15 minutit (sagedamini Harjumaa sõitjad– 29%), 16% jaoks võiks see olla 16-30 minutit (sagedamini Tartumaa sõitjad – 23%).
II Maakonna bussiliinid 5. ÜMBERISTUMISVÕIMALUSE TINGIMUSTE OLULISUS
17
II Maakonna bussiliinid 5. ÜMBERISTUMISVÕIMALUSE TINGIMUSTE OLULISUS
18
II Maakonna bussiliinid 5. ÜMBERISTUMISVÕIMALUSTE TINGIMUSED – EELDATAV AJAVÕIT
19
20
II Maakonna bussiliinid 6. SÕIDUINFO OTSIMINE
Maakonna bussiliine puudutavat sõiduinfot otsitakse kõige sagedamini peamiselt interneti-portaalist peatus.ee (32%), kuid ligikaudu neljandiku poolt ka peatuste infotahvlitelt ja internetiportaalist t-pilet.ee. Mainitud viisid leiavad enim kasutust ka lisateabekanalitena, seejuures on peatuste infotahvlitelt info hankimine levinum lisateabekanal (Slaid 21) Slaidil 21 oleval joonisel on iga teabekanali taga toodud maakonnad:
sinisega, juhul kui vastavat teabekanalit kasutatakse seal kokku keskmisest sagedamini; punasega, juhul kui vastavat teabekanalit kasutatakse seal kokku keskmisest harvemini.
Lisaks eristub selgelt, et 15-44-aastased kasutavad sõiduinfo saamiseks oluliselt enam interneti-portaale peatus.ee (76%) kui ka t-pilet.ee (64%) ning mobiilirakendust m.peatus.ee (7%), siis üle 65-aastased kasutavad oluliselt enam peatuste infotahvleid (100%), maakonna- või vallalehte (26%) ja bussijaama (12%). Slaididel 22-29 on esitatud sõiduinfo otsimise kanalid eraldi iga maakonna kohta vastavalt üldisele järjestusele (nagu slaidil 21).
Harjumaa (56%), Tallinn (52%)
Lääne-Virumaa (42%), Saaremaa (38%)
II Maakonna bussiliinid 6. SÕIDUINFO OTSIMINE
21
Raplamaa (88%), Järvamaa (83%), Hiiumaa (82%)
Hiiumaa (17%), Võrumaa (16%)
Hiiumaa (35%), Raplamaa (29%)
Põlvamaa (11%)
Harjumaa (8%), Võrumaa (8%), Jõgevamaa (7%)
Jõgevamaa (12%), Läänemaa (11%)
Saaremaa (12%)
Hiiumaa (40%)
Saaremaa (85%), Võrumaa (84%), Pärnumaa (81%), Läänemaa (80%)
Lääne-Virumaa (59%), Tartumaa (59%), Viljandimaa (59%)
II Maakonna bussiliinid 7. EELISTATUD MAKSEVIISID SÕIDU EEST TASUMISEL
30
Eelistatuimaks makseviisiks sõidu eest tasumisel on enam kui poolte jaoks sularaha, 20% pangakaarti ja 16% ettemaksuga sõidukaarti, muud makseviisid on eelistatud väheste poolt. Sularaha eelistavad sagedamini Võru-, Pärnu- ja Viljandimaa sõitjad ja üle 65-aastased (76%). Pangakaarti eelistavad sagedamini Hiiu-ja Raplamaa sõitjad, 15-44-aastased (27%). Ettemaksuga sõidukaarti eelistavad sagedamini Harju- ja Raplamaa sõitjad. Ettemaks internetist ostmisel ja mobiiltelefon on enim eelistatud Tallinna sõitjate puhul, samuti 15-45-aastaste ja meeste seas.
31
II Maakonna bussiliinid 8. RAHUOLU JA TEGURITE OLULISUS
Maakonna bussiliinide puhul peetakse kõige olulisemaks nende ühenduste aegasid - kolme olulise teguri seas olevaks pidasid seda enam kui pooled vastajad. Kolmandik peab oluliseks ka sõidupileti hindasid ja ühenduste arve. Kuid rahuloluhinnangud kolmele olulisemaks peetavale tegurile on ühed madalaimad (2,07-2,14 4-sel skaala, kus 1=“väga rahul” ja 4=“üldse ei ole rahul”), kuigi ka nendega rahul olevaid kliente on 71-76% (Slaid 32). Ka ühenduste olemasolu maakonnakeskustega peetakse oluliseks viiendiku vastajate poolt, kuid üldine rahuloluhinnang jääb keskmisest madalamaks (1,94). Tegurid, mida peetakse aga oluliseks (vastavalt 26% ja 19% poolt) ja ka hinnatakse ka kõrgelt on üldine usaldusväärsus (1,56) ja juhtide teenindustase (1,58). Kõige ebaolulisemaks ja ühtlasi kõige madalama hinnangu osaliseks peeti aga auto ja jalgratta parkimise võimalusi peatustes. Slaididel 33 ja 34 olevatel joonistel on iga teguri puhul toodud maakonnad:
sinisega, juhul kui vastavat tegurit hinnatakse keskmisest kõrgemalt ja peetakse keskmisest olulisemaks; punasega, juhul kui vastavat tegurit hinnatakse keskmisest madalamalt ja peetakse keskmisest ebaolulisemaks.
Lisaks eristub veel, et keskmisest olulisemaks peavad: Ühenduste aegasid kui ka arvu - 45-64-aastased (vastavalt 56% ja 37%); Maakonnakeskusega ühenduste olemasolu – eestlased (24%) ja üle 65-aastaased (28%), maapiirkondade elanikud (28%); Busside üldist seisukorda – 15-44-aastased (27%); Kohalejõudmise ajakulu – mehed (17%) ja 15-44-aastased (16%); Turvalisust bussides – muukeelsed elanikud (12%) ja 15-44-aastased (11%).
Rahuloluhinnangute andmisel on mehed üldjuhul positiivsemad kui naised, üle 65-aastased positiivsemad kui nooremad ja muukeelsed positiivsemad kui eestlased. Slaididel 35-50 on toodud eraldi iga maakonna puhul nii rahulolu kui ka tegurite olulisus sordituna vastavalt rahuloluhinnangutele positiivseimast negatiivseimaks.
II Maakonna bussiliinid 8. RAHUOLU JA TEGURITE OLULISUS - KÕIK
33
Läänemaa (1,38) Raplamaa (1,78), Põlvamaa (1,75)
Pärnu- ja Saaremaa (1,43), Viljandimaa (1,44) Valgamaa (1,64), Lääne-Virumaa (1,67)
Pärnumaa (1,40) Võrumaa (1,65), Jõgevamaa (1,66)
Pärnumaa (1,58)
Ida-Virumaa (1,78), Harjumaa (1,81)
Läänemaa (1,53)
Hiiumaa (1,51)
Viljandimaa (1,56), Pärnumaa (1,58)
Pärnumaa (1,54), Ida-Virumaa (1,57)
Saaremaa (1,50)
Läänemaa (1,78)
Ida-Virumaa (1,73)
Pärnumaa (2,01), Tallinn (2,03)
Hiiumaa (1,37)
Hiiumaa (2,12), Lääne- ja Saaremaa (2,17)
Pärnumaa (1,90)
Tallinn (1,70), Raplamaa (1,69)
Raplamaa (1,79), Lääne-Virumaa (1,76)
Valgamaa (1,84)
Jõgevamaa (1,96)
Põlvamaa (1,96)
Valgamaa (1,91)
Tallinn (1,95)
Jõgevamaa (2,35)
Jõgevamaa (2,49)
Valgamaa (2,24)
Ida-Virumaa (1,93), Harjumaa (1,95) Jõgevamaa (2,47)
Harjumaa (2,24)
Valgamaa (2,44), Jõgevamaa (2,43)
Valgamaa (2,61)
Rahulolu teguritega, keskmine hinnang 4-sel skaalal: 1=“väga hea” … 4=“väga halb”
II Maakonna bussiliinid 8. RAHUOLU JA TEGURITE OLULISUS - KÕIK
34
Raplamaa (65%), Hiiu- ja Järvamaa (62%) Tartumaa (41%)
Hiiumaa (21%), Pärnumaa (24%), Raplamaa (28%)
Hiiumaa (47%)
Saare- ja Võrumaa (32%)
Pärnumaa (15%)
Võrumaa (35%)
Ida-Virumaa (15%)
Järvamaa (9%), Saaremaa (10%)
Lääne- ja Viljandimaa (6%)
Jõgevamaa (3%), Võruumaa (5%)
Järvamaa (5%)
Põlvamaa (1%), Läänemaa (3%)
Hiiumaa (4%)
Hiiu- ja Põlvamaa (1%)
Järvamaa (1%), Lääne- ja Põlvamaa (2%)
Hiiumaa (1%), Järva- ja Viljandimaa (2%)
Tartumaa (1%)
Hiiu-, Järva- ja Tartumaa (1%)
Kolm olulisemat tegurit, %
II Maakonna bussiliinid 8. OLULISED TEGURID JA RAHUOLU – IDA-VIRUMAA
38
II Maakonna bussiliinid 8. OLULISED TEGURID JA RAHUOLU – LÄÄNE-VIRUMAA
42
II Maakonna bussiliinid 8. RAHUOLU JA TEGURITE OLULISUS - VILJANDIMAA
49
III KOMMENTAARID JA ETTEPANEKUD ÜHISTRANSPORDI KORRALDUSE OSAS (kodeeritud avatud vastused)
52
Jõgevamaa (28%), Saaremaa (23%)
Jõgevamaa (11%), Pärnumaa (9%), Tartumaa (9%)
Viljandimaa (10%)
Raplamaa (15%)
Vastajad said anda vastuseid ja kommentaare vabas vormis, hiljem sarnase sisuga vastused rühmitati nende ulatuse mõistmiseks. Kuna vastuse andnute osakaalud on maakonniti üsna väikesed, siis pole neid joonisel eraldi esitatud, küll aga sinises kastis välja toodud, millistes maakondades nimetati vastavat vastust keskmisest sagedamini. Edaspidistel slaididel on aga iga maakonna kohta eraldi välja toodud antud vastused originaalkujul.
53
III KOMMENTAARID JA ETTEPANEKUD ÜHISTRANSPORDI KORRALDUSE OSAS (vabad vastused) - TALLINN
Busse võiks olla rohkem /Tallinn - Mustvee/liinil, enne oli 2, nüüd on 1, hinnad tudengitele
Liin 219 suurem buss, graafik tihedam
Ikla-Jõhvi bussid käivad väga harva
Linnaliinidel võiks rohkem busse olla
Bussid käivad väga harva.
Sõidugraafik võiks olla tihedam, pikad vahed hommikust lõunani
Erinevate busside sõiduaegade kokkulangevus
Paremini jälgitaks ümberistumisi bussist rongile
Väga harva sõidab buss Tallinn-Vääna-Viti (peatus Suvila)
Busse õhtusel ajal käib maal väga harva, kui üldse.
Võiks arvestada, et maakonnad oleks kaetud, tuleks arvestada rohkem hommikusi inimesi
Tallinnast välja maakonda sõidab ja ka tagasi liiga vähe busse
Piletid on kallid
Et pilet kehtiks teatud aega peale sõitu, et saaks veel edasi sõita teise bussiga
Maardu-Tallinna vahel võiks olla tasuta transport
Sõidusoodustus 10-a. lapsele
Busside puhtus ja juhtide teenindus annab soovida
Üldpuhtus bussides võiks olla parem
Et bussid oleksid puhtad, et asotsiaalid ei oleks neis
Suvel rohkem õhku
Bussid peavad olema puhtad, turvalised
Kõik on hiilgav
Rahul (4 korda)
Maa liini peatustes pole info ja sõiduplaani
Tak.ee ei uuenda millegipärast infot
Aegsasti teatataks sõiduplaani muudatustest
Peatuses aegu ei näe lugeda
Lääne-Virumaa bussiliiklus annab soovida
Harku valla ühistranspordiga ei ole rahul
Väga ebamugav ümberistumine linnatranspordist Harjumaa liini bussi
Marsruuditaksod teevad oma tööd kõrgemal tasemel
Kaugematest punktidest kiiremini liikuda
54
III KOMMENTAARID JA ETTEPANEKUD ÜHISTRANSPORDI KORRALDUSE OSAS (vabad vastused) - HARJUMAA
Tihedam graafik, sõidusoodustused kaotati
Keskpäeval bussid ei sõida. Sõiduplaanid muutuvad, peatustes kohe ei muudeta, valla leht ilmub harva. Väiksemad bussid on väga kitsad, kotte pole kuhugi panna.
See ei ole normaalne, et liinibussi peatus on 8 km kaugusel, enne oli. Üks kord läheb, teine kord tuleb. Õhtul pole üldse bussi ja hommikul ei saa tööle
Loodan, et midagi on võimalik korralduses muuta. Puuduvad linnast väljuvad hilised ajad, eriti nädalavahetusel. Graafik tihedamaks. Sõitjaid oleks rohkem, kui transport toimiks, eriti kommertsliinejuurde ja hilisemaks
Harjumaa Liini bussid on hommikul väga täis, laupäeva õhtul Tallinnast hilja õhtul bussi ei tule enam, võiks peale 24 00 tulla
Nädalavahetuse puhkepäeva hommikul buss 105 võiks ühel päeval
Õhtused ajad /laupäev, pühapäev/ ja Lasnamäe-Muuga teha sõiduplaani mugavaks ja tihedaks
Bussi aeg ühtib rongi ajaga ja siis tulevad suured pausid sisse
Graafikud ei sobi tööle ja lastele kooli sõiduks, peame kasutama autot
Graafikutest kinnipidamine
Bussid sõidavad väga harva
Et õhtul oleks hilisemaid reise
Hiliseid bussiliine Jürile
Vaadata üle sõidugraafikud, suurel maanteel peaks saama kiiremini sõita
Ajakavad võiksid olla tihedamad
Bussid käivad väga ebaregulaarsed ja ei pea sõidugraafikust kinni
Sooviks tihedamat graafikut
Päeval on suur auk, 11.30-14.30-ni ja siis on buss väga täis. Õhtul peale 23 võiks ka buss sõita, ei saa linnast üritustelt koju
Tallinn-Leesi buss võiks tihedamalt käia
Et Tallinna liinid pikendaksid oma liine
Padise Haapsalu vahel on vaga kehv ühendus
Juhtide korrektsus, erinevate liinide vahalised ooteajad lühemaks
Hind võiks olla odavam, 1 või 10 km on üks hind
Piletid võiksid olla ühised olema /Maardu-Tallinn ja linnatranspordi kasutamiseks/
Maakonna ja linnaliinidel võiks 1 pilet olla
Sageli ei tööta validaator, et raha panna rohelisele kaardile
Tahaks, et Maardu ja Tallinna vahel saaks ka rohelise kaardiga sõita
Igal liinil võiks olla tasuta sõit, et bussides ei sõidaks kodutuid
Lapsevankriga ei pääse bussi ja seal ei ole kohta, kus seda hoida. Saha-Loo-Tallinn läheb kanalist ainult üks kord, laps ei saa kooli Lasnamäele.
55
III KOMMENTAARID JA ETTEPANEKUD ÜHISTRANSPORDI KORRALDUSE OSAS (vabad vastused) - HARJUMAA
Transpordivahendisse sisenemine, ratastool, lapsevanker
Konditsioneerid toimima, talvel küte tööle
Bussides võiks konditsioneer töötada
Rahul (6 korda)
Terve süsteemi võiks kukele saata
Uuendada bussiparki
Tipptundidel suuremat bussi
Tahab, et Tallinnas oleks metroo
Ümberistumise võimalus külade vahel, ajakulu kokkuhoid
Peatada buss selles kohas, kus inimesele on mugavam
Et Maardu järve ääres oleks peatus
56
III KOMMENTAARID JA ETTEPANEKUD ÜHISTRANSPORDI KORRALDUSE OSAS (vabad vastused) - HIIUMAA
Peaks olema koht, kus inimesed saaks pakkuda ajad, millal oleks vaja sõita. Päeval reise väga vähe. Bussid kitsad, pagas ees, siis keegi mööda ei mahu
Graafikuid tihendada
Hilisel ajal eriti suvel pole võimalik kontserdilt tagasi koju jõuda st. hilisemaid bussiaegu
Ääremaal bussiliiklus sagedamaks, ka õhtul hilisemaid aegu
Praami ja bussi sõiduaegade vastavus
Sõiduajad ja sagedus üle vaadata, eriti õhtusel ajal
Võiks graafik olla tihedam
Bussigraafikud tihedamad, optimeeritud
Bussiajad kattuks praamiaegadega
Graafikud tihedamad
Et busse ei võetaks maha, neid on niigi vähe
Graafik tihedamini käima
Kassari saar - vähe sõite
Hiiumaa ühest otsast teise ei ole võimalik
Juhul kui lõpppeatus on Nurste, aga kui inimesed tahaksid Halgi või Mänstae, siis buss üldse ei sõida ja inimesed peavad jalgsi käima umbes 5-12 km
Võiks rohkem pangakaardiga maksmise võimalusi olla
Hiiumaal võiks olla tasuta või odavam pilet pensionäridele
Rahul
Rahul
Sõiduaeg lühem
Ühistransport peaks kuuluma riigile
57
III KOMMENTAARID JA ETTEPANEKUD ÜHISTRANSPORDI KORRALDUSE OSAS (vabad vastused) – IDA-VIRUMAA
Tihedamini, odavamalt
Tapa-Aegviidu /Lehtse peatus/ laupäeval ja pühapäeval käib väga harva
Suvel hilisemaid väljumisi
Oleks vaja õhtuseid busse Narva - Sillamäe vahel õhtuti
Sõiduplaanis vähem vaheaegu
Et suvel oleks ühendusi rohkem ja bussid liiguksid tihedamini
Vana-Autme-Jõhvi bussid sõidavad väga harva.
Sõiduplaan Narva-Svetofor bussiliinidel on ebamugav, harva käivad bussid
Kohtla-Järve liiga suured vahed
Õhtused liinid juurde, uusi busse juurde
Reise lisaks ja vahepeatusi juurde
Kohtla-Järve-Vasknarva buss peaks tegema konksu ja Iidla mikrorajoonist läbi, seal on palju reisijaid
Meil on vaja Lohusuu-Mustvee /Tartu ja Narva bussid/ kõiki busse
Rohkem võimalusi maksmiseks, mitte ainult sularaha. Laste pilet võiks olla odavam. Õhtuseid ajad, peale 21 ei saa enam Vokasse
Tallinnasse on sõit kallis. Piletihinnad tekitavad küsimust, et lühike sõit on sama kallis kui pikem sõit
Kuukaarti oleks vaja
Alaealistele, õpilastele sõidusoodustust
Pensionäridel oleks soodustused piletite ostmisel. Maakonnas oleks pensioniealistele ühtne tariif alates 65.a
Bussid puhtamaks teha
Peatused korda, bussid korda
Rahul (6 korda)
Väga rahul
Eestis on kõik normaalne, me ei jää Euroopast maha
Sõiduplaanid peaks olema igas bussipeatuses. Narvas vaja ehitada uus bussijaam
Peatustes puudub sõiduinfo
Internetis vale info laste sõidusoodustuste kohta, juht ei tunnistanud seda
Sõiduplaanid peatuste juurde
Sõiduplaanid peatustesse
Sõiduplaanid ainult eesti keeles, st ei ole venekeelsele elanikule arusaadav
Uuendada bussiparki
Teede olukord
Narva - Narva-Jõesuu marsruudil pidi olema rohkem marsruuttaksosid
Lastele istekohad
58
III KOMMENTAARID JA ETTEPANEKUD ÜHISTRANSPORDI KORRALDUSE OSAS (vabad vastused) – JÕGEVAMAA
Vaimastverest Jõgevale 9.30 ja siis alles 14.50 läheb järgmine. Vahepeal oleks ka vaja. Et sõidupileti hind ei tõuseks. Bussipaviljonid koristamata.
Bussid võiks suuremad olla, suvel võiks õhtuti hiljem ka sõita peale kella 20-t
Maakonnas ei sõida pühapäevadel ja pühade ajal - peatus Mõisaküla Jõgeva vahel
Laupäeval ja pühapäeval bussid ka käima, paljudel puudub muidu liikumisvõimalus, pileti hind odavamaks ja ka kuupileti võimalus sagedastele sõitjatele
Kaugliinibussid võiks väiksemates kohtades ka peatuda, puhkepäevadel võiks rohkem busse sõita, praegu neid üldse ei ole
Puhkepäevade sõidugraafikud, ümberistumiste ooteajad
Nädalavahetusel ja riiklikel pühadel maakonnaliinid ei sõida Jõgeva- Siimusti
Nädalavahetusel ei sõida Mõhkülast Jõgevale bussid
Kellaajad on imelikud
Bussiliiklus võiks olla tihedam
Tihedam graafik
Õhtusel ajal peale 18.25 ei saa Jõgevalt koju, võiks 20.00 paiku vähemalt tulla mõni buss
Ümberistumised reguleerida paremini, sõidugraafik paika
Laiuse-Jõgeva liin peaks ka laupäeva hommikul sõitma
Tihedus
Et ühendus Põltsamaa ja Kudila vahel oleks olemas ja mitte ainult kord päevas
Koolivälisel ajal liiguksid ka bussid, et elu maal välja ei sureks, kindlasti on vaja sagedasemat graafikut
Et buss sõidaks nädalas 3 kordagi
Eriti suvisel ajal ka hilisemad bussid
Keskusega on kehv ühendus, ei saa arsti juurde Tabiverest Jõgevale
Ühistransport võiks olla - rohkem erinevaid liine
Maainimestel võiks rohkem olla võimalusi sõitmiseks
Põltsamaa-Jõgeva buss keerutab ringi, pean sõitma poolteist tundi, selle asemel, et poole tunniga kohale saada.
Juhid peaksid inimlikumalt käituma ja tegema vanainimestele nõudepeatusi
Et piletihinna tõusu poleks, hommikused ja õhtused bussid ikka sõidaksid
Bussidega reisimine on kaks korda kallim kui rongiga.
Õpilaste pilet võiks soodsam olla
Maainimesele Tallinnas ja Tartus pensionäridele ka tasuta pilet
Rahul
Informatsioon võiks olla paremini kajastatud, kui sesoonselt paigutatakse liine ringi. Bussifirmade ja maakonnakeskuse kodulehel võiks olla üleval ja siis oleks teada operatiivselt
Tähtis, et ta ikka alles jääks
Bussid võiksid sõita aeglasemalt, kui on palju rahvast kuna olen ise saanud trauma
Jõgeva maakonnas liiguvad liiga suured bussid, nad on tühjad
Ärgu vähemaks midagi võtku
59
III KOMMENTAARID JA ETTEPANEKUD ÜHISTRANSPORDI KORRALDUSE OSAS (vabad vastused) – JÄRVAMAA
Suvekuudel bussiühendus puudub ja aastaringselt puudub puhkepäevadel üldse bussiühendus
Aga laupäevadel ja pühapäevadel ka bussid liiguksid
Paide-Türi bussiliin nädalavahetusel sagedamini käima. Türi -Pärnu ajad väga halvad
Liinid sagedamini liikuma, eriti nädalavahetustel
Selles piirkonnas pühapäeval 1 buss juurde, et sõidugraafikud peatus.ee oleksid õiged
Sõiduajad varajasemaks
Õhtul hilisem buss ka liikuma
Sooviks, et maakonna liinidel saaks suvel sõita nii, et saaks vaatamisväärsusi vaadata, aga maakonna bussi aegadega ei saa, kas läheb väga kiireks või on väga kaua aega väikeses kohas aega olla
Võiks olla tihedamaid ühendusi
Ümberistumisel suur ajakulu
Võiks graafikut tihendada
Ümberistumised peaks ajaliselt sobitatud olema
On tarvis tihendada bussiliine, Tallinn-Koeru
Äärealastel kohtadel on vaja busse rohkem /muidu käivad 2 korda hommikul ja õhtul/
Võiks olla sõiduplaan korrigeeritud teiste kaugliinibusside ajaga
Bussiajad peaks olema kooskõlastatud rongi aegadega ja ka Mäost kaugliinidega, et rahvas peale jõuaks
Bussijuhid võiks viisakamad olla, tihti on nad pahas tujus
Roheline kaart üle Eesti ja kiiremini
Pilet liiga kallis
Võiks olla sellised uksed, et saaks väikese lapsega ja vankriga peale
Bussipeatuses võiks katus pea kohal olla
Rahul
Teadetetahvlil on bussiinfo segaselt edastatud
Uuemaid busse oleks vaja
Kaugematel liinidel võiks ajalehti pakkuda sõidu ajaks, laiemad istmed bussis kogumatele inimestele või rasedatele
Peatused kaugel
60
III KOMMENTAARID JA ETTEPANEKUD ÜHISTRANSPORDI KORRALDUSE OSAS (vabad vastused) – LÄÄNEMAA
Lõuna ajal oleks ka bussi vaja. Mõnda kohta sõidab buss ainult paar korda nädalas. Võiks vajaduspõhiselt, et tellid liini kohale
Pühapäeval võiks buss hiljem väljuda
Võiks tihedam graafik olla
Tihemini, õhtuti ei ole üldse bussiühendust
Võiksid tihedamini käia Uuemõisa-Haapsalu
Ühendus Tallinnaga probleemne. Haapsalust keeruline saada, st Linnamäelt Padisele halb saada
Variku peatusest ei päeva ajal sõit, sõidab ainult hommikul Haapsallu ja õhtul tagasi
Kaugemates piirkondades on väga halb ühendus
Võiks saada bussides pangakaardiga
Pilet odavamaks
Pensionäridel peaks sõit olema tasuta nagu linnas
Pileti hind peaks olema ühtlasem ühel teekonnal
Bussides on kõrged astmed
Puudub istepink Oonga peatuses ja vihmavarju mineku võimalus
Rahul (3 korda)
Eesti ühiskond tervikuna võiks saada kallutatud ühistranspordi poole, seda soodustada. Lausa soodustada - tasuta piletid ja eratranspordile räiged maksud peale
Häirib kui kaugliinibussi peatus teeb reisijatele pissipeatusi tema kodu lähedal asuvas maaliinide bussipeatuses
Haapsalu-Tallinn ei peatu Võntküla - kell 9.00 /võiks olla/
61
III KOMMENTAARID JA ETTEPANEKUD ÜHISTRANSPORDI KORRALDUSE OSAS (vabad vastused) – LÄÄNE-VIRUMAA
Tallinna buss uuesti liikuma, maakonna bussiliin sagedamini käima
Kui pean kella 13:oo tööle jõudma, siis pean tööle minema kella 9:oo, sõidab mitu bussi, mis lähevad Rakverre, kuid nemad ei peatuses Koonu peatuses, bussid on uued ja kitsad, lapsevankriga ei pääse
Bussid võiksid rohkem teha vajadusel peatusi
Nädalavahetusel Rakvere Mustvee maanteel on keeruline sõita
Nädalavahetustel puudub maalesõidu võimalus
Tihedam graafik
Bussid käivad väga harva
Õhtuti ei pääsegi Kundasse, st hilisemaid liine
Igas tunnis võiks buss väljuda
Et tihedamini buss käiks, meie külas, Pandivere külas
Peaks üle vaatama sõiduplaane, sõiduajad ühtlustada maakondade vahel
Väga suured vahed sõiduplaanis / õhtul hiljem - 20.00 - 21.00/
Kord päevas võiks buss kodu juurest läbi käia
Oleks hea, et tuleks kiirbuss Tapa - Rakvere
Juhid on ülbed, ei arvesta liikluses teiste juhtidega
Et saaks kaardiga maksta nagu Tallinnas
Erinevad bussid võtavad erinevat raha, 1 euro on hinna vahe, reisija kahjuks.
Ojaküla peatusesse tuule- ja vihmavari. Pensionärid võiks saada soodus või tasuta
Rahul (4 korda)
Mobiiliäpid teha, bussiliinid tihedamaks, kasvõi väiksemad bussid
Peaasi et busse ära ei kaotata
Arvestada lastega perede ja erivajadusega inimeste huvidega
62
III KOMMENTAARID JA ETTEPANEKUD ÜHISTRANSPORDI KORRALDUSE OSAS (vabad vastused) – PÕLVAMAA
Puhkepäeval peaks ka sõita saama, paljud liinid ei sõida Ruusa peatusse ja tööpäevadel ei saa linnast 10.00 paiku tagasi, otseliin võiks käia
Ei käi bussid pühapäeval, oleks vaja, et käiks Võrust Põlva suunas, soodustust ei ole bussis, kahjuks
Graafikud sagedasemaks, eriti nädalavahetustel
Tartust võiks olla õhtul hilisem väljumine
Ümberistumisel sõidugraafikud ei sobi
Bussid võiks tihedamini käia - saab 1 korra nädalas käia Kanepis
Ühendus keskusega paremaks
Õhtuseid liine võiks olla, peale tööd ei saa inimesed töölt koju
Korrigeerida tihedust muidugi sagedamaks ning ka vaadata üle ümberistumisvõimalused
Tartuga ühendus on paha, harva käivad bussid
Värskast peaks maakonna keskusega olema ühendus parem, mitte läbi Räpina ja ümberkaudsete külade. Õhtul oleks ka vaja bussiliiklust. Busside vahekäigud on kitsad
Buss ei sõida täpselt Koidula peatusse
Väga hea teenindus, super bussijuht!
Atko buss oli kaardiga odavam sõita aga GO bussis ei ole - aga võiks ka olla
Karulaane bussipeatuses paviljon
Bussipeatused ei ole päris puhtad
Peatuse sõiduplaanid ei ühti arvuti /peatus.ee/ aegadega
Ei meeldi pidevalt muutuv graafik
Kaugliini bussid võiksid olla mugavamad
63
III KOMMENTAARID JA ETTEPANEKUD ÜHISTRANSPORDI KORRALDUSE OSAS (vabad vastused) – PÄRNUMAA
Et buss käiks regulaarselt, et juhid oleks viisakamad, et pangakaardiga saaks maksta, tihedamalt käiks buss
Õhtuse reisid väga olulised ja busside puhtus
Pärnu-Tallinn buss õhtupoolel nüüd ei peata Karksi-Nuias
Peaks olema tihedam liiklus
Sõiduaegades on pikk vahe, kell 9 ja siis alles kell 13.30 Graafik on väga harv
Et Pärnust tuleks Kergule buss 9-11 vahel, kasvõi paar korda nädalas. Praegu tuleb 13
Rong võiks tihedamini käia Tallinn-Pärnu vahel
Õhtusel ajal ei saa maalt linna, kell 22.oo ei lähe bussi
Lõuna paiku ja õhtul hiljem busse
Pärnu-Haapsalu ühendust parandada, st. õhtul ei saa tagasi
Hommikul peaks bussid Arest varem minema Pärnusse. Ajad peaks sobima ümberistumiseks linnaliinile, et tööle sõita
Liiklus võiks tihedam olla
Bussid sagedamini sõitma, siis inimesed ka sõidaksid, muidu ollakse sunnitud lihtsalt autot kasutama ja need, kel pole seda võimalust, on väga hädas
Sõiduplaani oleks vaja korrigeerida
Et saaks ilma ümberistumisteta
Lavassaare-Pärnu 11.40 läheks täpselt
Pärnu-Sindi buss 40 peaks sõitma Saugani, eriti hommikul ja õhtul töölt tuleku ajal. Nüüd pean teises bussis uue pileti ostma
Et meil oleks pikendatud linnaliin alevikku, oleme nagu pool linna juba
Bussijuhid võiksid rohkem tähelepanekud olla
Bussijuhid võiksid olla viisakamad
Probleemid sõidukaardiga maksmisel-õpilastel ei aktsepteerita, sõiduaegade kohta ei ole võimalik infot saada
Pangakaardiga võiks maksta
Pangakaardiga oleks päris hea kui saaks bussis maksta
Pangakaardiga maksta
Sindi bussil ei ole pensionärile soodustust ja tasuta sõitu
Mõistliku hinnaga päevapiletid, mis kehtiks 24 tundi ja saaks sõita erinevate transpordivahenditega selle aja sees
Pensionäridel võiks tasuta olla
Pealeastumised mugavamaks
Puhtamad bussid ja suvel parem ventilatsioon
Buss seest puhtam
64
III KOMMENTAARID JA ETTEPANEKUD ÜHISTRANSPORDI KORRALDUSE OSAS (vabad vastused) – PÄRNUMAA
Peatustes, isegi Pärnus ei ole katusealust. Häädemeestelt peale 18.30 võiks ka busse käigus olla ja nädalavahetusel Pärnust hiljem
On ainult pingid , ei ole ootepaviljoni ja õhtul linnast ei saa kontserdilt tagasi
Raudsika peatusesse paviljon
Rahul (2 korda)
Rahuldav
Praegu on liiklemine väga hea
Vanad inimesed peatustes küsivad, millal buss läheb. Internetist nad ei oska otsida, peatustes liiga pisike kiri
Säiliks vähemalt olemasolev
Atko bussiparki uuendada, muidu häirib liikumist
Õppekaart väga nõrk, tihti läheb katki
Tallinn-Kuressaare liinil ei peatuta üldse Lihulas
65
III KOMMENTAARID JA ETTEPANEKUD ÜHISTRANSPORDI KORRALDUSE OSAS (vabad vastused) – RAPLAMAA
Rongi ja bussi sõiduaegade kokkusobitamine, loogiline graafik, sõita, kus tuleb inimesi peale
Arvestada seda, et tööpäeva piires saaks keskusesse ja tagasi saaks õigel ajal, pilet peaks soodsam olema
Bussid käivad harva ja väga halval ajal. Peatustes sõiduplaani ei ole. Peatused ei ole korras. Sõidukaardid võik olla nagu Tallinnas, sularaha alati ei ole. Tasuta sõit üle vabariigi
Graafik on väga hõre. Igas peatuses pole sõiduplaani ja peatused võiks korrektsemad olla
Bussipargi uuendus ja sõidugraafikute sobilikkus
Pühade ajal ja pühapäeval ei saa sõita Lokutalt Raplasse ja Eidaperest
Mõnel suunal võiks bussid tihedamini käia, eriti nädalavahetusel
Nädalavahetuse sõidugraafik tihedamaks
Maakonna sees nädalavahetustel bussigraafikud, nii et on võimalik ikka ka kuskile minna
Nädalavahetusel praktiliselt maakonnabussid ei liigu ja ei ole võimalik Raplasse saada
Kui on vaja ümberistumist, siis peaksid ajad olema ühitatud
Igast kohast peaks kiiremini kohale jõudma
Vähe liine minu elukohas, Raplamaa, Kodila, elan seal
Kliendisõbralikkus jätab soovida, sagedus võiks suurem olla
Bussijuhid on Kodila liinil väga viisakad, kui on vaja varem maha minna, võimaldatakse
Pangakaardiga maksmine
Pangaterminaalid bussidesse
Ühtne kaardimaksesüsteem üle Eesti
Kuupiletite juurutamine
Bussid mustad, haisvad, räpased. Nädalavahetusel olematu graafik
Kõik peatused peaksid olema katusega
Sage sõidugraafikute muutmine
Laste kooli ja koolist koju probleem
Maakonnaliinide kestvus ja bussipargi kaasajastamine
Suuremad bussid võiks olla
Sõidu saaks registreerida ning selle järgi käikski transport piirkonnas
Riigihangete eelistusel tuleks arvestada kohalikke väikefirmasid, see hoiaks maaelu üleval
Et külade vahel ühendus ikkagi ei kaoks
Sõitjaid võiks rohkem olla
Sõidumugavus peaks jääma samale tasemele
66
III KOMMENTAARID JA ETTEPANEKUD ÜHISTRANSPORDI KORRALDUSE OSAS (vabad vastused) – SAAREMAA
Saaremaal ei saa õhtuti sõita koju Labara bussipeatusel. Ainult 1 kord nädalas reedel sõidab buss õhtul sellesse peatusse.
Bussid kitsad, väiksed. Vankrit ei ole kuhugi panna. Sõidugraafik peaks olema tihedam, eriti suvel
Nädalavahetusel linnainimene ei saa maale praktiliselt, nädalavahetusel ühendus väga halb
Nädalavahetusel ei saa liikuma-Laimjala vallas
Nädalalõpus buss ei käi ja kui buss toob reedel kell 17 inimesed maakonnakeskusest töölt koju, siis sõidab tagasi tühjana-reisijaid peale ei võta
Laupäeval-pühapäeval peaks olema liiklus tihedam
Nädalavahetusel osa liine väljuvad, aga tagasi ei saa. Bussid jäävad vist lõpp-peatusesse
Tihedam sõidugraafik vabapäevadel /Kärla peatus/
Õhtuti ei ole võimalik saada maakonnakeskusse ja hommikul läheb buss liiga vara
Hommikul võiks hiljem minna, liiga vara sõidab
Buss läheb hommikul vara, tagasi tuleb kella kolme ajal - terve päev läheb raisku ainsat bussi oodates. Rohkem busse ei käi
Sõidugraafik tihedamaks, sõidaks vähemalt 2x päevas
Bussid lõpetavad liiga vara sõidu. Buss Kuressaarest tuleb kell 17.00 välja, hiljem ei ole. Oleks vähemalt pool tundi hiljem
Hommikune bussiaeg Kuressaarde paremaks
Bussiga saab hommikuti linna, tagasi saab ainult õhtul
Bussid käivad ainult kord päevas, hommikul saad linna, õhtul tagasi ei saa.
Et ühendused oleksid korralikud, st. et õhtul on ikka võimalik koju saada
Bussiliiklus on liiga harv, koolibusside käigu ajal on parem liikuda
Hommikused ajad tööinimese jaoks liiga hilised. Laup. Saab hommikul maalt linna ja alles pühap. Õhtul tagasi
Paremad bussigraafikud, et sihtkohast saaks ka tagasi sõita
Tihedamini busse käigus hoida
Hommikul ei saa igal päeval tööle sõita, kuna bussid ei sõida üheaegselt, vaid erinevatel hommikutel erinevatel aegadel
Tahaks, et suvel meil oleks ka bussiliiklus - Tõnise küla
Eoö rohkem läbimõeldud ja paremini seotud liine
Maakonnaliinid on peaaegu olematud
Bussijuhid viisakamaks
Maksan sularahas, parem oleks sõidukaardiga
Ainult käivad ekspressid, palju kallim on sõidupilet ekspressis Saaremaal
Kuressaare-Sõrve liinil pean maksma kinni kogu ringi, seepärast ma ei kasuta seda.
Pensionär saaks odavamalt
Iganädalasel töölesõitjal võiks olla soodustustega sõidukaart
Infotahvlil võiks olla ümberistumise info, selge, arusaadav info. Peatustes võiks olla vähemalt pingid
Infotahvleid ei ole peatustes
Bussid võiks olla veidi väiksemad, kuna inimesi on vähe ja peatused harvemini
67
III KOMMENTAARID JA ETTEPANEKUD ÜHISTRANSPORDI KORRALDUSE OSAS (vabad vastused) – TARTUMAA
Mitte marsruute nii pikaks venitada ja arvestada inimestele sobivate aegadega, kui inimesed teevad ettepaneku, siis seda arvestada
Maakonnas võiks bussid natuke tihedamalt käia, raske kokku klappida sõite
Võiks olla tihedam bussiliiklus
Sõidugraafik tihedamaks, ümberistumine mugavamaks, ooteaeg lühemaks
Bussiajad võiks olla vahedega, mitte et üks buss tuleb kohe teise järel ja siis on mitu tundi vahet
Päeviti võiks sõidugraafik paindlikum olla
Ei oska öelda, võiksid tihedamalt käia
Bussigraafik peaks olema hajutatud päeva peale, mitte mitu bussi korraga ja siis on suur vahe
Kõige suurem probleem tagasi /koju/ saamisega
Et bussid liiguksid, nagu kirjas on, siis ta ka tuleks
Et maakonna sagedused ära ei kaoks
Sõidugraafik tihedam, arvestaks linna töölekäimise võimalust, lühem sõiduaeg
Alevikkudest linna parem ühendus, ühildatus rongiaegadega
Elan Jõgeva maakonnas Tartu piiri ääres ja normaalset ühendust Jõgevaga ei ole
Kui tahan Räpina suhtes Mehikoorma poole sõita, aeg pikem, enne sain otse, nüüd sõidan ringi. Võiks olla kasvõi üks buss, mis sõibab otse Mehikoormasse
Lapsevankrid ja pagas - bussijuhid ei aita
Osad bussijuhid võiks olla viisakamad ja neile võiks koolitusi rohkem teha ja arvestada ilmastikuga, millal oleks jahutust juurde vaja ja millal soojendust
Bussijuhtidele võiks koolituse teha, kuidas väikelapsega reisijatesse mõistvalt suhtuda
Bussijuhid võiks viisakamad olla
Bussijuhid tihti kiirustavad, sest peab graafikust kinni hoidma
Väga kallis pilet. Õhtul tuleb peale 18 vähe busse, ei saa töölt tagasi. Uhti buss hommikul 6,35 võeti käigust ära, seda oleks väga vaja. Samuti ka koolilaste buss 7.20
Maaliinide bussidesse ei saa lapsevankriga, paljudes bussides ei ole kaardimakse võimalust
Kaardiga võiks ka maksta
Pangakaardiga maksta
Bussis ei saa kaardiga maksta
Ühtne kaardisüsteem, et ühe kaardiga saaks igal pool maksta
Maaliinide bussis võiks saada maksta pangakaardiga
Pensionäril võiks pilet soodsam olla maakonnabussiga sõites. Tartu linnas võiks olla ka pensionäril tasuta sõit, ka siis, kui ei ole Tartu elanik, elab praegu Räpinas
68
III KOMMENTAARID JA ETTEPANEKUD ÜHISTRANSPORDI KORRALDUSE OSAS (vabad vastused) – TARTUMAA
Olid probleemid piletiraha maksmisega
Mugavam võiks olla piletit osta, erinevaid variante võiks olla
Kus siis maainimene piletit saab, kui kõik läheb e-piletile
Tartu maakonnas uued bussid haisevad kemikaalide järele, süda läheb pahaks, liine võiks olla rohkem ja kõrvalisi sissesõite võiks olla vähem
Suuremad bussid, kliima
Võiks suvel kliimaseadmed olla
Ei ole, peatused peaksid olema katusega
Bussijaam pannakse vara kinni ja inimesed ootavad väljas, ei saa tualetti
Rahul (8 korda)
Et mobiiltelefonis oleks rohkem infot bussi liikumise aegade kohta, kus nad asuvad
Tartu maakonna liinide eelmine vedaja oli igas mõttes parem kui praegune
Maakonna bussides võiks ka internet olla nagu kaugliinidel, ja uuemad bussid
Ümberistumine ebamugav
69
III KOMMENTAARID JA ETTEPANEKUD ÜHISTRANSPORDI KORRALDUSE OSAS (vabad vastused) – VALGAMAA
Vaadata ümber ajad ja peatuste asukohad, peatusekohad endise metsamajanduse juures on kaugel, et sinna jõuda
Otepäält Valka sõites hommikuti on pool päeva sõidugraafiku vahe. Sangaste ja Tõrva vahel ei käi ühtegi bussi
Tahaks, et maainimesel oleks ka võimalus liikuda, et saaks mõnikord nädalaski sõita maakonnakeskusesse, bussiaeg peaks olema normaalne ja saaks sõita ilma rahata, nagu Tallinna rahvas
Bussiliiklus on hõredaks jäänud. Tuule- ja vihmavari peaks peatuses olema, mitte ainult post püsti
Tihedus võis suurem olla.
Tõrva-Valga liinile väga vaja lisada buss kell 6.00 või 07.00
Ümberistumisel ooteaeg lühem
Tihedam liiklus maaliinidel
Liinide tihedus võiks suurem olla
Otepää-Valga buss hommikul kell 7.50 ja siis alles 13.25. Bussiliikluse tõttu pidin Otepääl töötamise lõpetama. 1.jaanuaril bussid üldse ei liigu. Peatus.ee ei leia infot, kuidas sõita Valgast Osulasse ja tagasi
Võik tihedam graafik olla
Parem bussisõidugraafik
Väga tihti muudetakse sõiduplaani Helenenurme
Läbi vaadata sõidugraafikud. Ühildada neid rongidega, paremad võimalused jõuda maakonna teistesse linnadesse
Lüllemäe peatusest ei saa lõuna ajal üldse Valga ja Võru poole. Paljudel inimestel see tekitab suuri probleeme
Taastada bussiliin Valgast Pärnu
Ma ei saa siit Tallinnasse ega Tartusse sõita
Mõned bussijuhid ei anna pileteid
Bussijuhid võiksid hommikul viisakamad olla
Teatud bussijuhid võiks olla rohkem lapsesõbralikumad, sest alati ei saa väikesi lapsi kinni hoida
Astmed on kõrged, väike laps ei saa bussi ja lapsevankriga on väga raske üles ronida
Väiksemas peatuses peaks ka kellaajast kinni pidama. Puhtus bussis, juba nädala alguses, paistab, et pole koristatud.
Aanike peatuses ei ole isegi pinki olemas
Praegune olukord rahuldab kindlalt
Praegu rahul
Info sõiduaegade osas on segadusttekitav, raske aru saada. Läbimõtlemata. Pilet on kallis
Peatuses ei ole loetav info
Infotahvlid ei ole õiged, kästakse internetist otsida, aga mul puudub internet
Reedel võiks bussid olla suuremad, siis on sõitjaid rohkem. Väikesed bussid on täis
Kui buss jääb ära, siis peaks olema asendusbuss
Lapse vanuse tõestamine on keeruline
Bussid on liiga keerulised /pikad/
70
III KOMMENTAARID JA ETTEPANEKUD ÜHISTRANSPORDI KORRALDUSE OSAS (vabad vastused) – VILJANDIMAA
Õhtuseid bussiaegu võiks rohkem olla. Piletihind võiks odavam olla
Nädalavahetusel ja tööpäeva õhtupoole bussid ei liigu, töölt enam tagasi ei saa. Bussigraafikust võiks paremini kinni pidada. Bussid on kitsad, pagas ei mahu ja lapsevanker samuti. All on tolmune
Tahaks minna teatrisse, aga õhtusel ajal ei saa linnast koju Et maaliini bussiga saaks peatusse, mitte ei peatuks erandjuhul, kuna olen invaliid
Väga harva käivad maaliinide bussid.
Bussiajad üle vaadata, hilisemaid aegu on ka vaja
Hommiku ja lõuna vahele jääb pikk vahe bussi reiside vahele
Ühistranspordi ajad ei sobi, ei saa sellega tööl käia
Liiga harvad reisid
Maakonnakeskusega ühendus on halb, bussid sõidavad väga harva
Parem, elanike soovile vastav bussiplaan
Nädalavahetusel Reegoldi-Suure-Jaani buss käima, vähemalt 1 buss
Võhmast võiks otse buss Tartusse sõita
Bussiühendusi võiks rohkem olla
Hommikul üks Väluste-Mustla buss käima
Sõit võiks olla tasuta, siis sõidetaks palju rohkem. Graafikud ka üle vaadata. Siis sõidetaks palju rohkem, praegu peab autot kasutama.
Et tagataks ühendus ka edaspidi ja ei kaoks ühendused ja bussid oleks puhtad ja seega oleks inimväärsem
Bussid peaksid puhtamad olema
Vanad ja külmad bussid ja mõned haisevad diisli järele
Nägin bussis imelikke putukaid, ehk saab busse tihedamini puhastada
Puhtamad võiks olla bussid
Talvel ei lülitata kütet sisse
Bussipeatuses võiks katus olla vihmavarjuks
Rahul (2 korda)
Kui tehakse muudatusi, siis neist võiks maakonnalehes teada anda
Maakonnaliinidel võiks operatiivselt busse vahetada teatud kellaaegadel, kas suuremad või väiksemad, päeval on vähe inimesi ja siis väiksemad
Suured bussikaubikud ei kõlba reisijatele
Et kehvemaks ei läheks
71
III KOMMENTAARID JA ETTEPANEKUD ÜHISTRANSPORDI KORRALDUSE OSAS (vabad vastused) – VÕRUMAA
Rohkem liine, bussi sõidugraafikud teha nii, et jõuaks linnadevahelise bussi peale
Pühapäeviti tihedam graafik, suuremad bussid hommikuti ja pärastlõunal, ära jätta mittevajalikud peatused, kus inimesi ei sõida
Nädalavahetuses on halvad bussiajad, raske liikuda. Sõidavad ebameeldivad reisijad, haisevad
Maakonnaliinide pühapäevane graafik võiks parem olla, bussid võiks tihedamini sõita
Pühapäeviti buss ei käi, võiks tihedamini käia, laupäeval võiks tihedamini käia
Meil on ainult üks väljumine päevas, et seda ära ei võetaks
Marsruut läbi vaadata, et oleks täpne
Tihendada liiklust maakonnas, eriti puhkepäevadel
Võiks busse rohkem käia, sõiduajad ka ei sobi
Parandada maakonnavaheliste liinide sõiduplaanide kooskõla, et oleks kergem sõita Tallinnasse ja Tartusse
Kui lähen Võrru bussiga 10:45, siis pean jalgsi minema 3 km bussipeatuseni, jõuan Võrru 12:30 ja pean juba 14:45 tagasi sõitma, ei jõua oma asju ajada, hiljem ei ole võimalik tagasi sõita
Maakonnasiseselt otseliine on puudu
Bussiliinid peaks olema rohkem läbimõeldud
Tartusse tuleb teha mitu ümberistumist, see on kallis ja ajaraiskamine
Pilet võiks pensionäridel odavam olla. Astmed võiks olla madalamad, vanem inimene ei saa nii pikka sammu teha
Luua tingimused ratastooliga inimestele bussis sõitmiseks
Puhtus ja viisakus
peatused korda
Peatused katusega ja suletava uksega, et ei peaks vihma ja lume käes ootama
Rahul
Võru ja Antsla vahel on bussid jubedad, aeglased liiga
Bussiplaanis muudatuste tegemisel tuleks arvestada elanike arvamust
Et ei kaoks need viimased bussid maalt, kõigil ei ole autot
Bussid on tühjad, osa liine on Võrumaal mõttetud
