Click here to load reader

Hea Kodanik 1_2010

  • View
    242

  • Download
    9

Embed Size (px)

DESCRIPTION

EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast

Text of Hea Kodanik 1_2010

  • HeaKodanik nr. 1 (48)veebruar 2010EMSLi ajakiri kodanikuhiskonnast

    Elu maal:maaliline vi must?

  • On kehv aeg ning osalt seetttu r-gitakse ha enam kodanikuhis-konnast, ehk juba rohkemgi kui demokraatiast, ja ... kneldakse kui ps-terngast. Varem, enne masu, rgiti tihti ka nn

    kahest Eestist eraldiseisvatest klassidest, kus htedele kuulus justkui kik, aga teis-tele vaid hdaprane, kui sedagi. Loomulikult ei ole Eesti kivisse raiutud,

    hiskond areneb ning retoorika muutub. Kuid kui palju saame me nd, sellel ni-liselt uuel ajal, rkida eliidi vi esimese Eesti kadumisest? Vi kas siis teine Ees-ti vib rahus minna, muutudes kodaniku-hiskondlikul ajajrgul samuti esimeseks vi vhemalt pooleteisendaks klassiks? Olen alati olnud arvamusel, et koda-

    nikuhiskond ei saa tekkida lalt alla phimttel, ksu vi kampaania korras. Sel moel tekivad vaid vrvilised vlumaailmad, mille fassaad vib nida muljetratav, kuid sisu on nes ja ehmatav. Viimastel aastatel pelgan, et paljur-

    gitud kodanikuhiskond jb vaid eliidi mnguasjaks kodanike phiosa, nii-elda rahvast, staadionile ei jookse. Ja kas ena-mik kodanikest ldse teadvustabki end kodanikena? Ning kui ei, siis kas sellisel juhul ongi meil phjust rkida sidususest, kaasamisest jmt, kuniks vundamenti uuele ja kahtlemata vajalikule eluhoonele laotakse mitte alt, vaid laltpoolt. Ajalooliselt on Eestis kodanikud olnud

    ikka linnades. Sl elasid linnakodanikud, hingasid linnahku ja arutasid oma asju. Neil oli ehk aegagi rohkem ja vitlus-kunstist arenes muu hulgas vahva meele-lahutus. Aga maal, orjade ja talupoegade keskel ei olnud kodanikke. Need vikesed, aga tepoolest sidusad mikrohiskonnad lhtusid pigem hdavajaliku omaabi p-himtetest. Imelik, et ka tsisemat mssu tstsid ikka peamiselt maainimesed, seda kll harva, aga ilma linliku kodanikun-duseta. Kuidagi on aeg nnda edasi linud, et

    ka siiani kuulub kodanikuhiskonnast muljetamine vi rkimine ikka rohkem linnainimeste seltskonda. Maal elab tnapeval kll juba palju (endisi) linna-inimesi, aga maainimesi ei tee ka nemad kodanikeks, vhemalt mitte sellisteks, na-gu linnakodanikud linnades on harjunud olema. Ja heks priskodanikuks saab nii linna- kui maainimene alles siis, kui hakkab kodaniku iguste ja kohustuste ning ise oma elu korraldamise vastu huvi tundma. Mulle nib, et liiga palju Euroopa

    Liidust tulevat regionaalarengu ja koda-nikuhiskonna toetusraha lheb vl-jameldud projektidele, ka vikestes, maainimeste mikrohiskondades. Mis siis linnast veel rkida, seal kogenumad ja targemad projektitajad rakkes. Vaeses hiskonnas on peamiseks motivaatoriks raha, materiaalne hve. Kuid sellele mn-

    gides joonistame me tegelikku kodaniku-hiskonda vaid paberil. Teeme ra kampaaniad on sujunud

    vahvasti, kuid olgem ausad, need on ju kampaaniad. Ka seesama ajakiri siin neb tsist vaeva kodanike harimise ja innustamise nimel, kuid taaskord siinne kne jb keskmise Eesti kodaniku jaoks keerukaks, siit on raske lbi murda, selle keelega maainimese passiivsust ei l. Kui motivaatorina omaks vttagi vaid

    rahaline hve, siis peaks fondidest jao-tatav toetus muutuma kodanikuhakatise jaoks senisest lihtsamaks, et vltida uue eliidi teket, kes oma kogemuste ja oskus-teabe phjal pramiidi tipust kodaniku-hiskonda etendab. Teisalt on kukruga meelitades kodanikuks kasvatamine kurb ja vlts. Mina ei tea tpselt, kuidas praegustes

    oludes asjade seisu muuta nii, et plakatli-ke kampaaniate vi pika rublata inimesi mtlema, tegutsema ja iseorganiseeruma panna. Kuidas teha tpselt nnda, et ede-neks hisosa, ei valitaks end esindama htesid ja samu professionaalseid poliiti-kuid jne. Kuid eks kaubamajast kiriku tegemine

    ongi keeruline. Arvatavasti tuleks uue phja loomiseks muuta phiseadust (mis on erakondlikus Eestis kodanike huvides vimatu) ja katsetada otsedemokraatia-ga. Esindusdemokraatia tingimustes aga maainimesest kodanikku ...

    Maainimesed ja kodanikud ROY STRIDERmuusik ja aktivist

    Loore Em

    ilie Ra

    av

    E S S E E

  • ARVAMUS ................................................................... lk 2-3, 9Elust maal arvavad Roy Strider, Urmo Kbar ja Sulev Valner.

    AASTA KODANIK ............................................................. lk 6-8Maal elamisest, muusikast ja hiskonnast rgib aasta kodanik Erkki-Sven Tr.

    LEKSIKA ....................................................................... lk 10-11Kogukonnateenuse mistet selgitab Eha Paas klaliikumisest Kodukant.

    KAANELUGU ............................................................... lk 12-15Kas sulgemislaine maakohtades loob tuska vi rgitab kodanikualgatust, uurib Urmo Kbar.

    ARVAMUS ................................................................... lk 16-17Daniel Vaarik jtkab sama nurga alt, vaadeldes aga elu uuselamurajoonides.

    UURING ...................................................................... lk 18-19Jon Ender Praxisest arvutab vabatahtlike motivaatoreid ja panust SKPsse.

    MINU EESTI .............................................................. lk 20-21Jrgmist Teeme ra kampaaniat tutvustab Anneli Ohvril. Uued talgud!

    KODANIKUHISKONNA KONVERENTS ...................... lk 22-25Elina Kivinukk petab konverentsist kunstiteost tegema, lisaks mtteid Evelyn Sepalt, Jaan Pehult ja Maiko Kesklalt.

    VABAHENDUSTE MANIFEST ................................... lk 26-27Urmo Kbar vtab kokku jreldusi mullusest ja vaatab tulevikku.

    ELU AAFRIKAMAAL .................................................... lk 28-29Johanna Helin MTst Mondo muljetab vikese Ghana kla aitamisest.

    KAASAMINE JA RAHASTAMINE .................................. lk 30-35Oma kogemusi jagavad USA kaasamise vanaema Carolyn Lukensmeyer ja Phja-Iiri kaasav rahastaja Avila Kilmurray. Eesti oma Maris Jgeva pajatab, mida uskumatut ta Vabahenduste Fondile esitatud projektiaruannetest on lugenud.

    EMSL JA LIIKMED ...................................................... lk 36-39EMSL aastal 2010, liikmete uudiseid ning Eesti Lugemishingu tutvustus.

    ROHELISEKS KASVAMINE ......................................... lk 40-42Vimalustest maal elades mistlikult ostelda rgib kotarbija Kadi Viik. Lisaks kuus veebisoovitust, et elada linnas nagu maal.

    SILM PEAST VLJA ......................................................... lk 43Millest kirjutas kmme aastat tagasi kodanikuhiskonna hlekandja Foorum?

    R E P L I I K

    Solgivad turgu Pllumajandusministeeriumi ja klaliikumise Ko-dukant hiljutine kirjavahetus ti avalikkuse ette huvitava ksimuse: mis hetkest hakkab raha teeniv kodanikuhendus osutama ebaausat konkurentsi riettevtetele?Seekord sndis teema ministeeriumi soovitusest

    Leader-meetmes rakendada tulu teenivatele MT-dele riettevtetega vrdset 60% toetusmra tava-lise 90% asemel. Hiljem selgitas ministeerium siiski, et kui tulu teenimine on meldud niteks kogukon-nateenuste osutamiseks, on endiselt phjendatud suurem toetusmr ning madalam mr kehtigu neile MTdele, kes sellist avalikku huvi ei teeni.On tsi, et juba ammu taipasid mitmed riette-

    vtted ja ka avaliku vimu asutused, et MTna on neil vimalik taotleda enam toetust kui oma nime all esinedes. See on testi turu solkimine mlemal suunal: ebaaus nii teliste kodanikuhenduste kui ka oma liigikaaslaste suhtes.Ent ebaausa konkurentsi etteknde taha poeb

    ka maksuamet, kui ei luba raha teenivaid hendusi sageli tulumaksusoodustusega organisatsioonide nimekirja. Eitava hoiaku on vtnud mned rahastajadki jt-

    tes thelepanuta, et nii plistavad nad vajadust pide-vate toetuste jrele, selmet aidata organisatsioonidel oma hiskondlike eesmrkide saavutamisel majan-duslikult ise hakkama saada.Kui aga riettevtted hdaldavad, et keegi pakub

    niteks tnu vabatahtlikule tle oma teenuseid vi kaupu odavamalt vi sootuks tasuta, on nad ajale jalgu jnud. Turg muutub ning nagu aeg-ajalt avastab mni

    nutikas teenimisvimaluse seni tasuta ktte saadud kraamilt (olgu vi pudelisse villitud joogivesi), nii leidub ka neid, kes teevad oma t tasuta kasutata-vaks. Lihtsalt seeprast, et nii tundub iglasem.

    URMO KBAR

    Kaanemaali autor Maris Palgi

    Selle Hea Kodaniku kaanel nete Maris

    Palgi maali Aiamaa sarjast 100 vaadet

    Ilmatsalule (ja aiamaadele). Oma kodukoha

    vaateid on kunstnik maalinud alates 2003.

    aastast. Seeria pealkiri lhtub jaapani kunst-

    nike Hokusai ja Hiroshige puuligete seeria-

    test, vastavalt 36 vaadet Fuji mele ja 100

    kuulsat Edo vaadet, ning annab aimu Ilmat-

    salu thtsusest kunstniku jaoks. Lisaks on sellises seerias ja valitud pealkirjas

    omajagu huumorit ja mngulusti. Ilmatsalu motiivid ise meenutavad kunstnikule

    maale luues vendade Strugatskite ulmeromaanide hustikku.

    Maris on saanud Tartu likoolist maalikunsti magistrikraadi, ta on Eesti Kunst-

    nike Liidu ning Eesti Maalikunstnike Liidu liige ja Tartu Kunstnike Liidu juhatuse

    liige. Nitustel on ta esinenud alates 2000. aastast ja tal on olnud viis isikuni-

    tust. Praegu ttab ta kunsti ja ksit petajana Sillaotsa phikoolis Tartumaal.

    Rohkem infot veebipevikus aadressil marispalgi.blogspot.com.

    Kaanemaali ja kunstniku pildistas les Jassu Hertsmann.

    Martin So

    okae

    l

    3

    S I S U KO R D

    3

  • lo Jo

    sing

    / ERR

    Hea Kodanik on Eesti ainus perioodiline ko-

    danikuhiskonna hlekandja, mis ilmub

    oma eelkija EMSLi infolehega 1994. aastast

    hea ilmaga neli korda aastas ja trkiarv on

    seekord 4000. Kik autorid kirjutavad siin

    vabatahtlikkuse alusel tuhat tnu sule- ja

    pildimeistreile.

    Tekstid valisid ja toimetasid

    Liisa Sveningsson Past | [email protected]

    Urmo Kbar | [email protected]

    Alari Rammo | [email protected]

    Kujunduse tegi

    Karl-Kristjan Nigesen | [email protected]

    Keele eest hoolitses

    Katrin Kern

Search related