Haridus- ja Teadusministeeriumi auditeeritud 2011. a ......koolitus, e-teadus, e-tervishoid, e-teave, e-riik, Eesti GRID); osutatavate andmeside- ja sisuteenuste (infotehnoloogiapõhised

1 Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud)

MAJANDUSAASTA ARUANNE

01.01.2011–31.12.2011

Aruandekohustuslase nimetus: HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM

Registrikood: 70000740 Aadress: Munga 18, Tartu Telefon: 735 0222 Faks: 730 1080 E-post: [email protected] Interneti kodulehekülg: http://www.hm.ee Tegevjuht: kantsler Janar Holm Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Dokument koosneb 107 leheküljest.

mailto:[email protected]://www.hm.ee/

Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 2

SISUKORD KASUTATUD LÜHENDITE LOEND ............................................................................ 3 TEGEVUSARUANNE .................................................................................................. 4 Ülevaade riigiraamatupidamiskohustuslase tähtsamatest majandusnäitajatest ........ 44 Aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulised sündmused, mis ei kajastu aruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi ......................................................................................... 45 Asutuse juhi hinnang sisekontrollisüsteemi kohta ..................................................... 46 Ülevaade riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditi korraldamisel ...... 47 Ülevaade riigi raamatupidamiskohustuslase valitsemisalas või valitseva mõju all olevate äriühingute, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutuste ja muude isikute kohta ......................................................................................................................... 49 Olulisemad aruandeaasta investeeringud ................................................................. 52 Olulisemad teadus- ja arendusprojektid aruandeaastal ............................................. 55 Majandusaastal toimunud ja eeldatavad muudatused valitsemisala koosseisus ....... 58 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ................................................................. 59 BILANSS ................................................................................................................... 59 TULEMIARUANNE .................................................................................................... 61 RAHAVOOGUDE ARUANNE.................................................................................... 62 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ....................................................................... 64 RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE ..................................................................... 65 LISAD ........................................................................................................................ 70 Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused ......................................................................................................... 70 Lisa 2. Konsolideeritud asutused............................................................................... 78 Lisa 3. Raha ja selle ekvivalendid ............................................................................. 79 Lisa 4. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksusega .................................................... 80 Lisa 5. Maksud, lõivud, trahvid .................................................................................. 81 Lisa 6. Muud nõuded ja kohustused .......................................................................... 82 Lisa 7. Varud ............................................................................................................. 84 Lisa 8. Osalused sihtasutustes .................................................................................. 84 Lisa 9. Kinnisvarainvesteeringud ............................................................................... 85 Lisa 10. Materiaalne põhivara ................................................................................... 86 Lisa 11. Immateriaalne põhivara ............................................................................... 89 Lisa 12. Bioloogilised varad ....................................................................................... 90 Lisa 13. Laenukohustused ........................................................................................ 91 Lisa 14. Saadud ja antud toetused ............................................................................ 92 Lisa 15. Kaupade ja teenuste müük .......................................................................... 97 Lisa 16. Muud tulud ................................................................................................... 97 Lisa 17. Tööjõukulud ................................................................................................. 98 Lisa 18. Majandamiskulud ......................................................................................... 99 Lisa 19. Muud tegevuskulud .................................................................................... 100 Lisa 20. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus .................................................. 100 Lisa 21. Siirded........................................................................................................ 101 Lisa 22. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta ................................................ 102 Lisa 23. Eraldised ja tingimuslikud kohustused ....................................................... 106 ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE ...................................................... 107


KASUTATUD LÜHENDITE LOEND

ANK avatud noortekeskus

HTM Haridus- ja Teadusministeerium

EAFRD Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

EAGGF Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond

EENet Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk

EHIS Eesti Hariduse Infosüsteem

EL Euroopa Liit

EMP Euroopa majanduspiirkond

ENTK Eesti Noorsootöö Keskus

ERF Euroopa Regionaalarengufond

ESF Euroopa Sotsiaalfond

HEV hariduslikud erivajadused

IKT info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

KOV kohalik omavalitsus

LTT loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia

OECD Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

PGS „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus”

REKK Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus

RKT riiklik koolitustellimus

SA sihtasutus

TNK teavitamis- ja nõustamiskeskus


TEGEVUSARUANNE

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel talle antud ülesandeid ning on aruandekohustuslane Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees.

HTMi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seotud alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Ministeeriumi tippjuhtkonda kuuluvad minister, kantsler ja neli asekantslerit. Ministeeriumis oli 2011. aasta lõpu seisuga kokku 17 osakonda. 31. detsembril 2011. aastal oli organisatsioonis 236 töötajat, neist ametis 214, lapsehoolduspuhkusel 19 ja välisteenistuses 3.

2011. aastal tehti ministeeriumis mitu muudatust: 1) Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2011. aasta määrusega nr 121 muudeti

Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärust. Valdav osa muudatustest puudutab HTMi struktuuri. Ühe põhimõttelisema muudatusena kaotati üks juhtimistasand – talitused. Seoses sellega ja asjaomastes valdkondades töö ümberkorraldamise vajadusega lisandus struktuuri kaks osakonda. Selleks jagati avalike ja välissuhete osakond avalike suhete osakonnaks ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonnaks ning üldosakonna personalitalitus muudeti personaliosakonnaks;

2) täpsustati kantsleri ja asekantslerite vahelist tööjaotust ning loodi uus planeerimise asekantsleri ametikoht. Uue asekantsleri ülesandeks on ressursside planeerimise, valitsemisala strateegiliste eesmärkide seire, valdkonna andmebaaside töö ja vara valitsemise koordineerimine.

Eelnimetatud struktuurimuudatuste põhirõhk on luua eeldused selleks, et tõhustada haridus- ja teadussüsteemi strateegilise planeerimise võimekust ja sellega seonduvat valitsemisala ressursside paremat kasutamist;

3) 17. veebruaril 2011. aastal võttis Riigikogu vastu „Arhiiviseaduse”, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 2012. Uue seaduse kohaselt läheb Rahvusarhiiv Riigikantselei valtsemisalast üle Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse ja kantsleri haldusalasse.

2011. aasta lõpus oli HTMi struktuur järgmine:

ministrile allub vahetult siseauditi osakond;

kantslerile alluvad vahetult avalike suhete osakond, personaliosakond ja õigusosakond;

kõrghariduse ja teaduse asekantslerile alluvad vahetult kõrghariduse osakond ja teadusosakond;

noorte ja välissuhete asekantslerile alluvad vahetult Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond, noorteosakond ja keeleosakond;

planeerimise asekantslerile alluvad vahetult analüüsiosakond, rahandusosakond, riigivaraosakond, tõukefondide osakond ning üldosakond;

üld- ja kutsehariduse asekantslerile alluvad vahetult kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond, üldharidusosakond ning välishindamisosakond;


Haridus- ja Teadusministeeriumi struktuurikaart Keeleinspektsioon

Keeleinspektsioon on HTMi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses. Keeleinspektsiooni põhimäärus on kinnitatud haridus- ja teadusministri 9. veebruari 2007. aasta määrusega nr 15. Inspektsiooni juhib peadirektor. Inspektsiooni koosseisus on järgmised piirkondlikud järelevalvetalitused:

1) Tallinna ja Harjumaa järelevalvetalitus;

2) Ida-Viru järelevalvetalitus;

3) Lõuna-Eesti järelevalvetalitus.

2011. aastal Keeleinspektsioonis struktuurimuudatusi ei tehtud ja selle koosseisus oli 22 ametikohta.


Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (REKK) on HTMi hallatav riigiasutus, mille põhiülesanne on riikliku hariduspoliitika ja keelepoliitika elluviimine alus-, põhi-, kesk-, täiskasvanu- ja kutsehariduse valdkonnas.

REKKi juhib direktor. Selle struktuuris oli 1. jaanuaril 2011 kuus osakonda: kutsehariduse osakond, eksamikorralduse osakond, keeleosakond, üldhariduse õppekavade ja eksamite osakond, üldosakond ning välisprojektide rakendamise osakond.

1. jaanuaril 2011 oli REKKis täidetud 89 ja 31. detsembril 2011. aastal 88 ametikohta, millest 43 eest maksti vastavalt töökoormusele töötasu Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest.

Kooskõlas haridus- ja teadusministri 5. detsembri 2011. aasta käskkirjaga nr 936 lõpetatakse Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse tegevus 31. juulil 2012 ja selle ülesanded on antud alates 1. jaanuarist 2012 etapiviisiliselt üle SAle Innove. Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk

Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet) on HTMi hallatav riigiasutus. EENeti eesmärgid on tagada:

haridus-, teadus- ja kultuuriasutuste erivajadusi täitva akadeemilise

andmesidevõrgu toimimine ning selle vastavus uuenduslikele projektidele (e-

koolitus, e-teadus, e-tervishoid, e-teave, e-riik, Eesti GRID);

osutatavate andmeside- ja sisuteenuste (infotehnoloogiapõhised teenused, mis

pole vajalikud andmeside tagamiseks, vaid võrgus vahetatava teabe

olemasoluks) vastavus klientide vajadustele;

Eesti maatunnusel põhineva DNSi tippdomeeni .ee korrektne haldamine.

EENeti juhib direktor. 2011. aasta muudatusega kinnitati EENeti struktuuri neli osakonda: võrguosakond, teenuste osakond, hajusarvutuste osakond ja üldosakond. Uus koosseis kinnitati 29 ametikohaga. Eesti Noorsootöö Keskus

Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK) on HTMi hallatav riigiasutus, kes täidab seadusest (NTS, AMvS ja HKS), noorsootöö strateegiast tulenevaid ning HTMi antud ülesandeid noorsootöö juhtimisel ja korraldamisel. ENTKd juhib direktor, keskuse koosseisus on ka asedirektori ametikoht. Asedirektor vastutab suuremate programmide elluviimise ja strateegia täitmise koordineerimise eest. Asutuse struktuuris on kolm üksust: kaks osakonda ja üks noortelaager (noorsootöö valdkondade arendusosakond, noorsootöö korralduse- ja analüüsiosakond ning Kloogaranna noortelaager). 2011. aasta lõpus töötas asutuses töölepingu alusel 24 inimest, lisaks asus tööle kaks uut noortelaagri töötajat.


HTMi valitsemisalasse kuuluvad rakenduskõrgkoolid, kutseõppeasutused, riigi põhikoolid, riigigümnaasiumid, riigiinternaatkoolid ning teadus- ja arendusasutused. Riigi põhikoolid ja gümnaasiumid

1. jaanuari 2011. aasta seisuga oli HTMi haldusalas kokku 30 põhikooli ja gümnaasiumi. Riigi üldhariduskoolide hulka kuulub 5 gümnaasiumi ja 25 erivajadustega õpilaste kooli, millest kahes on ka gümnaasiumiaste, ja kaks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli.

2010. aasta septembris haridus- ja teadusministri poolt moodustatud ja 2011. aasta oktoobris põhimäärusega kinnitatud Viljandi Gümnaasium alustab õppetööga 1. septembril 2012.

Märtsis 2011 sõlmiti HTMi ja Jõgeva LV vahel ühiste kavatsuste kokkulepe riigigümnaasiumi loomiseks Jõgeva linna. Gümnaasium alustab tegevust 1. septembril 2013.

Riigi üldhariduskoolides õppis 10. novembri 2011. aasta seisuga 3063 õpilast ja koolitöötajate keskmine ametikohtade arv oli aastases arvestuses 1399,37.

Riigi üldhariduskoolide töö paremaks korraldamiseks loodi 1. jaanuaril 2011 ministeeriumi üldharidusosakonna koosseisu riigikoolide talitus. Ministeeriumi üldiste struktuurimuutuste käigus reorganiseeriti talitus 1. detsembril 2011 ja ühendati täielikult üldharidusosakonna koosseisuga.

2010. aastal jõustunud uues „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses” (PGS) on suurendatud märgatavalt tähelepanu hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste kvaliteetse hariduse tagamisele. Sellega avardatakse HEV õpilaste toimetuleku, edasise õppimise ja töötamise võimalusi. Mitme seaduses nimetatud olulise sätte rakendustähtaeg oli 2011. aastal. Riigi üldhariduskoolide juhtimisel on tähtis osa koolide hoolekogudel, mille liikmed esindavad lapsevanemaid, vilistlasi, kooli pedagooge, õpilaste esindajaid, koole toetavaid organisatsioone, sh mittetulundusühinguid, kutse- ja ametiliite, riigiasutusi ning kohalikke omavalitsusi (KOV). Hoolekogu moodustab haridus- ja teadusminister kooli ettepaneku põhjal. 2011. aastal viidi kõikide koolide hoolekogud PGSiga vastavusse.

2011. aastal kinnitas haridus- ja teadusminister riigi 30 üldhariduskooli uued põhimäärused.

Riigi üldhariduskoolide juhtide leidmiseks korraldati aastal 2011 üks konkurss. Selle käigus leiti uus juht Kaagvere Erikoolile.

Riigi üldhariduskoolide eelarve (allikas 00 – tulud riigieelarvest) oli kokku 22 463 639 eurot (sh investeeringud). Riigieelarvelisi investeeringuid oli 2011. aastal eelarvestatud kokku 316 794 euro eest.

2008.–2011. aastal investeeriti Norra/EMP finantsmehhanismi kaudu 1 124 000 eurot Lahmuse Kooli ja 561 000 eurot Kaagvere Erikooli muinsuskaitseliste õppe- ja eluhoonete korrastamiseks. Riigieelarvest eraldati 2011. aastal kaasfinantseeringuteks kahele objektile kokku 43 511 eurot.

Lisaks oli eelarvestatud finantseerimistehinguid (kapitaliliisingumakseid) 499 892 euro ulatuses.


Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Hariduse infrastruktuuri arendamine” meetme „Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamine” investeeringukava kohaselt saavad aastatel 2008–2015 toetust riigi 20 üldhariduskooli. 2011. aastal valmisid järgmised objektid:

1. Porkuni Kooli projekt „Vahendid õppekeskkonna loomiseks mõõdukate ja raskete puuetega lastele õpetamisel”, 195 186 eurot.

2. Porkuni Kooli projekt „Intellekti- ja liikumispuuetega laste harjutus-treeningväljaku rekonstrueerimine”, 198 126 eurot.

3. Tartu Emajõe Kooli projekt „Tartu Emajõe Kooli õpilaskodu Munga 16 rekonstrueerimine”, 884 175 eurot.

4. Ämmuste Kooli projekt „Ämmuste Kooli peahoone rekonstrueerimine”, 766 940 eurot.

Riigi Kinnisvara ASi kaudu valmisid 2011. aastal Porkuni Kooli ja Kallemäe Kooli uued hooned. 2011. aastal algas tegevus saastekvootide müügist saadud vahendite investeerimiseks. Riigi üldhariduskoolide 17 objekti energiasäästu suurendamisse investeeritakse 13 657 086 eurot.

Et tõhustada riigi HEV koolide korraldust ning selgitada riigi HEV koolide arengusuundi ja -perspektiive, alustati üldise HEV korralduse kontseptsiooni koostamist ja asjakohaste analüüside tegemist.

HTMi korraldada oli ka riiklik õpilaskodude programm. 2011. aastal tõsteti riigieelarvest eraldatav õpilaskodude kohatoetus HTMi eelarvest Vabariigi Valitsuse määrusega toetusfondist eraldatavate kohalike omavalitsuste üksustele ette nähtud hariduskulude hulka.

Riigi kutseõppeasutused

1. jaanuari 2011. aasta seisuga oli HTMi haldusalas kokku riigi 30 kutseõppeasutust. Tallinna Majanduskoolis ja Võrumaa Kutsehariduskeskuses antakse õpet ka rakenduskõrghariduse tasemel.

2011. aastal riigi kutseõppeasutuste võrgus ümberkorraldusi ei toimunud.

Riigi kutseõppeasutuste juhtimine on korraldatud demokraatlikel alustel, järgides kutseõppeasutuse autonoomiat õppekorralduslikes küsimustes ning kollektiivse otsustamise põhimõtteid kooli õppenõukogu ja riigikooli nõukogu kaudu. Samal ajal on riigi kutseõppeasutused oma õigusliku staatuse poolest valitsusasutuse hallatavad asutused, mida rahastatakse riigieelarvest. Kutseõppeasutuse ja ühiskonna sidumisel etendavad tähtsat osa kooli nõukogud, mille liikmed esindavad majandus- ja kultuuriringkondi, kutse- ja ametiliite, tööandjate liite, riigiasutusi ning KOVe. Nõukogude liikmed määrab haridus- ja teadusminister kolmeks aastaks.

2011. aastal ajakohastati riigi ühe kutseõppeasutuse põhimäärus.

2011. aastal kinnitati riigi kuue kutseõppeasutuse arengukavad.

Koolijuhtide konkursse 2011. aastal kutseõppeasutustes ei korraldatud.


Riigieelarvelistest vahenditest investeeriti kokku 454 935 eurot kutseõppeasutuste õppekeskkonna ajakohastamisse. Vastavad vahendid planeeriti kutseõppe riikliku koolitustellimuse (RKT) vahenditest. Suuremad investeeringute kasutajad olid Räpina Aianduskool ja Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool.

Ajakohastamise eesmärgil saavad kutseõppeasutused kasutada Euroopa Liidu struktuuritoetusi. Lõppenud aastal anti õpilaste käsutusse seitse „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” meetme „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine” raames valminud projekti (Kuresaare Ametikooli Upa õppehoone, Luua Metsanduskooli õpilaskodu nr 3, Sillamäe Kutsekooli töökodade hoone, Tallinna Polütehnikumi õppehoone renoveerimine ja sisustamine, Tallinna Tööstushariduskeskuse ühiselamu nr 2 ja keevitustöökoja moderniseerimine) kogumaksumusega 8 826 633 eurot.

Kutsehariduse maine jätkab paranemist. Seda kinnitab õppijate arvu stabiilsus kutseõppes vaatamata langevatele demograafilistele näitajatele. Kindlasti avaldab sellele mõju kutseõppeasutuste järjest paranev taristu ja ajakohased seadmed õppetöö korraldamiseks. Samuti pakuvad kutseõppeasutused järjest rohkem paindlikke ja ühiskonna nõuetega arvestavaid koolitusi nii tasemehariduses kui ka täiskasvanutele, kes saavad ümber- ja täiendusõpet. Selle taga on ka ESFi programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused” rakendamine. Tööjõuturu halvenenud olukord on süvendanud märgatavalt huvi täiskasvanule mõeldud koolituste vastu. 2011. aastal jätkus ESFi toetatav kutseõppes õpingud katkestanute jätkuõppe programm „KUTSE” rakendamine, mille eesmärk on tuua kutseõpingud pooleli jätnud inimesed tagasi õppima. Kahjuks ei ole kavandatud hulgal õppijaid koolidesse naasnud.

2009. aastal koostatud „Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009–2013” visiooni kohaselt pööratakse nüüd suuremat tähelepanu kutseõppe sisulisele arengule. Selle eelduseks on ajakohastatud õppetöökojad, mis võimaldaksid kõrgel tasemel kutseõpet pakkuda.

Kutseõppeasutuste ja üldhariduskoolide koostöös jätkus 2011. aastal kutseõpe koolikohustuse eas olevatele raskesti kasvatatavatele õpilastele Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis, Põltsamaa Ametikoolis ja Sillamäe Kutsekoolis.

Riigi rakenduskõrgkoolid

31. detsembri 2011. aasta seisuga oli HTMi haldusalas kokku kaheksa riigi rakenduskõrgkooli: Eesti Lennuakadeemia, Eesti Mereakadeemia, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Tallinna Pedagoogiline Seminar, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Kõrgem Kunstikool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

Riigi rakenduskõrgkoolide juhtimine on korraldatud demokraatlikel alustel, järgides kõrgkooli autonoomiat õppekorralduslikes küsimustes ning kollektiivse otsustamise põhimõtteid otsustuskogude kaudu, milleks on kõrgkooli nõukogu ja kõrgkooli nõunike kogu. Samal ajal on riigi rakenduskõrgkoolid oma õigusliku staatuse poolest valitsusasutuse hallatavad asutused, mida rahastatakse riigieelarvest. Rakenduskõrgkooli ja ühiskonna sidumisel etendavad tähtsat osa rakenduskõrgkooli nõunike kogud, kus on esindatud majandus- ja kultuuriringkondade, kutse- ja ametiliitude, tööandjate liitude, riigiasutuste ning KOVide esindajad.


2010. aastal asutati Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid rakenduskõrghariduse edendamiseks ja rakenduskõrgkoolide vahelise koostöö suurendamiseks. Koostöövõrgustikku on kaasatud nii riigi kui ka mõned erakätes rakenduskõrgkoolid. 2011. aasta paistis silma selle poolest, et senisest rohkem nähti koostöövajadust rakenduskõrghariduse ühisosa arendamisel. Seda suundumust ilmestavad muu hulgas sellised märksõnad nagu kvaliteet, mainekujundus, rahvusvahelised sidemed jm. Ühiselt püüeldakse kvaliteetse ja ühiskonna vajadusi täitva rakenduskõrghariduse poole, viies ellu projekte ja programme, mis elavdaksid selle arengut.

Rakenduskõrgkoolis võib lisaks rakenduskõrgharidusõppele toimuda ka kutse- ja magistriõpe. Kutseõpet antakse Eesti Mereakadeemias, Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis, Tallinna Pedagoogilises Seminaris, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Magistriõpet on õigus pakkuda Eesti Mereakadeemial ja Eesti Lennuakadeemial.

2011. aastal võeti HTMi haldusalasse kuuluvatesse riigi rakenduskõrgkoolidesse vastu 2423 üliõpilast, sh 21 magistriõppesse. Kokku asus kõrghariduse õppekavade järgi õppima 1787 riigieelarvelist ja 636 riigieelarvevälist üliõpilast. Kutseõppesse võeti vastu 376 õpilast. Kokku õppis HTMi haldusalasse kuuluvates riigi rakenduskõrgkoolides 10. novembri 2011. aasta seisuga 9280 üliõpilast (sh 7074 riigieelarvelistel ja 2206 riigieelarvevälistel õppekohtadel), neist 53 magistranti ja 895 õpilast.

Aastatel 2009–2011 läks Eesti üle uuele kõrghariduse kvaliteedi hindamise süsteemile, kus õigus õppekavagrupis õpet läbi viia annab õiguse väljastada õppekavagruppi kuuluvate õppekavade lõpetajatele riiklikult tunnustatud diplomeid. Üleminekuperiood kehtis kuni 31. detsembrini 2011 ja nüüd saavad Eestis kõrgharidust pakkuda ainult need kõrgkoolid, kes on õppekavagruppide hindamise positiivselt läbinud ja kellele Vabariigi Valitsus on andnud õiguse õpet läbi viia.

Rakenduskõrghariduse tasemel sai kõikides kooli pakutavates õppekavagruppides tähtajatu õppe läbiviimise õiguse Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Kõrgem Kunstikool, Eesti Lennuakadeemia, Tallinna Pedagoogiline Seminar ja Lääne-Viru Rakenduskõrgkool. Eesti Lennuakadeemiale anti õigus viia magistriõppes läbi tähtajalist õpet. Eesti Mereakadeemia sai tähtajatu õppe läbiviimise õiguse tehnika, tootmise ja tehnoloogia ning transporditeenuste (sh magistriõpe) õppekavagrupis, kuid jäi ilma õigusest viia õpet läbi füüsikaliste loodusteaduste ning põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse õppekavagrupis. Tallinna Tehnikakõrgkool võib viia tähtajatut õpet läbi keskkonnahoiu, tehnika, tootmise ja tehnoloogia ning transporditeenuste õppekavagrupis ning tähtajalist õpet arhitektuuri ja ehituse õppekavagrupis.

Peale õppetöö oli muudatusi ka taristus. 2011. aastal valmisid Eesti Lennuakadeemia (osaline kasutusluba 26.08.2011, kasutusluba 27.10.2011) ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uued õppehooned (kasutusluba 23.11.2011). Ehitustöid rahastati meetme „Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamise” kaudu.

Haridus- ja teadusministri 20. mai 2009. aasta määrusega nr 50 kehtestati meetme „Rakenduskõrgharidusõppe ja õpetajakoolituse õppeinfrastruktuuri kaasajastamine” tingimused ja kord. Meetme üldeesmärk on tehnoloogiainvesteeringute toel rakenduskõrgharidusõppes ja õpetajakoolituses praktiliste oskuste omandamiseks eeldusi loova õppeinfrastruktuuri arendamine, sealhulgas rakenduskõrgkoolide


õppekeskkonna tehnoloogilise kvaliteedi ja turvalisuse tagamine. 2011. aastal toimus teine taotlusvoor, kuhu laekus 16 taotlust, millest 7 esitasid HTMi haldusalase kuuluvad riigi rakenduskõrgkoolid. Toetust said Eesti Lennuakadeemia (koostöös Eesti Maaülikooliga), Eesti Mereakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Kõrgem Kunstikool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool kokku 1,56 miljoni euro eest.

12 Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud)

Ülevaade HTMi tegevusvaldkondadest ja tegevuskava täitmise aruandest

Tegevusvaldkond: haridus

Demograafia ja haridussüsteem

Eesti demograafiline prognoos näitab sarnaselt kogu Euroopas valitseva suundumusega rahvastiku vananemist ja noorte osakaalu jätkuvat vähenemist. Hoolimata sündide arvu suurenemisest viimastel aastatel jätkab õpilaste koguarv vähenemist – aastani 2014 algklasside õpilaste arv küll kasvab, kuid 2008. aastaga võrreldes üksnes 8% võrra. Tulenevalt kooliealiste laste arvu vähenemisest 10 aastaga umbes 40% võrra ja viimaste aastakümnete linnastumisest, on paljude maakoolide õpilaste arv kahanenud ning koolipidajad ei suuda sellest tingitud rahastamistasemete langusest tulenevalt tagada koolides õppe kvaliteeti.1 Eesti üldhariduskoolide võrgu ülesehitamise põhimõtted tuginevad aegadele, mil sündivus oli üle 21 000 lapse aastas. 2010. aastal oli sündivus umbes neljandiku võrra väiksem – sündis 15 825 last. Võrreldes 1995. aastaga on õpilaste arv vähenenud 78 458 võrra, koolide arv 202 võrra, sealhulgas gümnaasiumide arv vaid 12 võrra.

Objektiivne ja subjektiivne haridusnõudlus

Eeltoodud demograafilised arengusuundumused mõjutavad õppurite arvu kõigil haridustasemetel. Alates põhikooli lõpetamisest hakkavad õppijad jagunema kutse- ja üldkeskharidust pakkuvate õppeasutuste vahel. Õppurite endi haridusvalikud on praeguse arengu kohaselt tugevalt kaldu üldkeskhariduse poole – kui kuni 2009. aastani jätkas pärast põhihariduse omandamist kutseharidusasutuses umbes 30% lõpetajatest, siis 2011. aastal vaid 27,5%. Üldkeskhariduse omandanutest suundus samal aastal kutseõpet omandama vaid 11,2%, samal ajal kui akadeemilisse kõrgharidusõppesse läks 40,2% ja rakenduskõrgharidusasutusse 17,1%. Kasvanud on nende noorte osakaal, kes ei jätka kohe samal aasta õpinguid (Eestis) – kui 2010. aastal oli neid 27,8%, siis 2011. aasta andmete põhjal 31,7%.

Seni on kutseõpet omandavate õpilaste arv püsinud suhteliselt stabiilsel tasemel, kuid 1990. aastate väike sündivus avaldab sellele näitajale lähiaastatel tõenäoliselt ebasoodsat mõju. 2009. aastaga sarnast erakordselt suurt vastuvõttu (12 609 vastuvõetut, mis oli u 10% ehk 1100 õpilast rohkem kui 2008. aastal) lähemal ajal enam oodata ei ole. Vähenenud on nende kutseõppeasutusse astujate arv (2011/12. õa võeti kutseõppesse 11 471 õpilast), keda meelitas tagasi koolipinki majandussurutis ja kes suure tööhõive püsimisel poleks kooli naasnud.

Kõrgharidust omandama asunud ja õpingutega eduka lõpuni jõudnud tudengite kohta käivas statistikas on esile tõstetud mitu suundumust. Pärast hüpet 2006/07. õa-l, mille tingis ühekordne diplomiõppe ja 4 + 2 bakalaureuseõppe kavade lõpetajate arvu kasv2, on kõrgharidusasutuse lõpetajate hulk seni vähenenud, kuid näitab nüüd uut kasvujoont

1 Eesti Inimvara raport 2010. 2 Selle tõusu põhjustasid mitmes kõrgkoolis kehtestatud reeglid, milles sätestati nn vana

kõrgharidussüsteemi õppekavade järgi õpetamise lõpetamise kindla tähtaja.


(2010/11. õa-l suurenes kõikide lõpetajate arv eelmise õppeaastaga võrreldes 3%, kõrghariduse I astmel 4%). Lõpetajate arvu kõikumisel on erinevaid põhjusi, kuid kõige rohkem on see olnud tingitud õppekavade järkjärgulisest sulgemisest 2002. aasta kõrgharidusreformi tõttu.

Õpingute katkestamine

Sarnaselt eelmise aastaga on väljalangevus üldhariduse päevasest õppevormist põhihariduse tasemel vähenenud (aastatel 2006–2010 oli väljalangejaid vastavalt 1,6%, 1,2%, 0,9%, 0,6% ja 0,5%). See annab alust väita, et põhihariduse tasemelt väljalangevuse vähendamist toetavad meetmed (õppenõustamiskeskuste loomine ja arendamine; kaasava hariduse põhimõtete rakendamine, sh „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest” tulenevate tugimeetmete elluviimine, õpetajakoolitus jms) on olnud edukad ning vajavad kindlasti jätkamist ja arendamist. Gümnaasiumi 1. aasta õpilaste seas on väljalangevuse näitaja püsinud u 1% tasemel: aastatel 2006–2010 oli väljalangejaid vastavalt 1,4%, 1,2%, 0,9%, 1% ja 1,1%.

Stabiliseerunud on ka klassikursuse kordajate osakaal. Kui perioodil 2006–2009 langes see põhikoolis mõnevõrra (vastavalt 1,5%, 1,3% ja 1,1%), siis alates 2010. aastast on näitaja kõikumine olnud väike: 2009/10. õa tulemuste põhjal jäi klassikursust kordama 1,1% ning 2010/2011. õa-l 1% põhikooliõpilastest.

Üldkeskharidusega võrreldes on väljalangevus kutseõppes palju suurem. Alates 2008/09. õppeaastast on keskmine näitaja kasvanud, olles 2010/11. õppeaastal 19,5%3. Õppeliigiti võib siiski märgata erinevaid suundumusi. Kõige kõrgem on väljalangevuse määr põhihariduse nõudeta kutseõppes – 2010/11. õa-l oli see 42,7%. Sellele vastab aga märgatavalt väiksem katkestajate arv (216) kui protsentuaalselt kõige väiksemat väljalangevust näitavale kutsekeskharidusõppe väljalangevusmäärale, mis oli 2010/11. õppeaastal 17,9%. Kuna viimati nimetatud õppeliik on kutseõppe puhul populaarseim (2010/11. õa omandas kutsekeskharidust 16 897 õpilast), tähendab see, et absoluutnäitajates on selle katkestajate arv suurim – 2010/11. õa-l 3224.

Peamised õppetöö katkestamise põhjused

1) Vale erialavalik. Õpilased ei ole edasiõppimise võimalustega piisavalt hästi kursis, neil puuduvad küllaldased teadmised töömaailmast ja nad võivad oma võimeid valesti hinnata. Seepärast valitakse kutseõppesse õppima asudes vale eriala.

2) Nõuete ja võimete mittevastavus. Eriala ja üldhariduse üheaegne omandamine nõuab põhikoolilõpetajatelt topeltpingutust, kuid paljudele kutseõppesse õppima asunutele käib see üle jõu.

3) Majanduslikud põhjused. Kutsekoolis õppimine põhjustab suuremaid kulutusi õpilase perekonnale.

3 Kutsehariduses loetakse katkestajaks isikut, kes kuulus enne katkestamist õppeasutuse õppurite nimekirja vähemalt 31 päeva. Katkestajate hulka ei loeta isikuid, kes 31 päeva jooksul pärast õpingute katkestamist ennistati või kes jätkasid õpinguid sama õppeasutuse samas õppekavarühmas.


Katkestatud õpingute jätkamise soodustamiseks on mindud edasi jätkuõppeprogrammiga „KUTSE”4, mis on mõeldud viimase kümne õppeaasta jooksul kutseõppe pooleli jätnud inimestele. Haridustee jätkajatele kehtivad kõik tavapärased õppurite õigused ja kohustused, sh õigus saada õppetoetust ja -laenu. Programm kestab kuni 2013. aasta lõpuni ja selle tulemusena loodetakse, et vähemalt 400 inimest lõpetavad oma õpingud. Lisaks „KUTSE” programmile jätkatakse ka VÕTAga (varasema õpi- ja töökogemise arvestamine), mille abil võetakse õppekava täitmisel peale seniste õpitulemuste arvesse töökogemust.

Kui vaadelda kõiki kõrgharidusõpingute katkestajaid 2010/11. õppeaasta jooksul, siis võrreldes eelmise õppeaastaga on vähenenud nii katkestajate absoluutarv (10 570lt 10 189le) kui ka katkestajate arvu suhe õppijate arvu (15,3%lt 14,7%le). Kõige rohkem (ligikaudu 48%) jäetakse õpingud pooleli esimesel kursusel, suhteliselt kõige enam katkestajaid on loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Katkestajatest 27% õpib järgmisel õppeaastal edasi mõnel teise kõrghariduse õppekava järgi. Õpingute katkijätmise põhjustena on üliõpilased nimetanud isiklikke (perekonnaga seotud) ja rahalisi raskusi, samuti õppeasutuste loodetust väiksemat tuge5.

Et vähendada esimesel kursusel katkestajate arvu, on ESFi programmi Primus toel töötatud välja koolitusprogramm algaja õppija toimetuleku toetamiseks. Majandusbuumi ajal kõrgharidusõpingud katkestanute tagasitoomiseks haridussüsteemi algatas HTM 2010. aastal toetusmeetmena6 programmi TULE. Kui vaadelda õppeaastaid 2010/11–2011/12, siis 10. detsembri 2011. aasta seisuga oli vastu võetud 955 üliõpilast, kellest 115 on juba lõpetanud ja 80 taas katkestanud. Kuna TULE programmi õppekohad eraldati riikliku koolitustellimuse valdkondliku jaotuse järgi, siis on enim õpingute jätkajaid vastu võetud riiklikult prioriteetsetes tehnika, tootmise ja ehituse ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas – vastavalt 19,7% ja 18,7%.

Doktoriõppe katkestanutele on õpingute jätkamise võimalused planeeritud doktorikoolide raames. Eesmärgiks on vähemalt 100 õpingud pooleli jätnud doktorandi tagasitoomine. 2010/11. ja 2011/12. õa novembris õppis ESFi doktorikoolist rahastatava doktorandina vastavalt 13 ja 66 õpingutele naasnud inimest.

Õppevõimaluste kättesaadavus ja võrdsed võimalused

ELi hariduse ja koolituse strateegilise koostööraamistiku eesmärk on tagada 2020. aastaks alushariduses osalemise võimalus vähemalt 95%le eelkooliealistest lastest (Eestis 4–6aastased). Laste individuaalse arengu esmase toetamise seisukohalt tuleb võimaldada lasteaiakoha kättesaadavus kõigile 1,5- kuni 7aastastele lastele, kes seda vajavad. Koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt on kohalikul omavalitsusel kohustus anda kõigile lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia koolieelses

4 Programmi kaasrahastab ESF 1,6 miljoni euroga, programmi kogueelarve on 1,9 miljonit eurot.

5 R. Murakas, A. Lepik, H. Dsiss, R. Tõugu, L. Veski 2007. Ülikooliõpingute katkemine ja taasalustamise

võimalused, http://www.ut.ee/lykka/orb.aw/class=file/action=preview/id=303462/Katkestanute+uuring-+uus+algus.pdf. 6 Programmi kaasrahastab ESF 9,6 miljoni euroga.

http://www.ut.ee/lykka/orb.aw/class=file/action=preview/id=303462/Katkestanute+uuring-+uus+algus.pdfhttp://www.ut.ee/lykka/orb.aw/class=file/action=preview/id=303462/Katkestanute+uuring-+uus+algus.pdf


lasteasutuses. Sellegipoolest olid 2009. aasta jaanuaris lasteaiakohtade järjekorrad 39%s omavalitsustest7 ning jaanuaris 2011 29%s omavalitsustest8.

Õppenõustamissüsteemi arendamise programmi9 raames on õppenõustamisteenuse pakkumist alustatud kõigis 18 keskuses (15 maakonnakeskust, üks Tallinna keskus ja kaks ülevabariigilist nõustamiskeskust nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega lastele10).

Vene õppekeelega koolide õpilaste õpitulemused on erinevate uuringute andmeil (PISA, riigieksamite analüüs jms) olnud viimastel aastatel kasinamad kui eesti õppekeelega koolide õpilaste omad. PISA 2009 järgi on eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste tulemuste erinevus loodusteadustes ja matemaatikas 37 ning funktsionaalses lugemisoskuses 31 punkti. Kui võtta arvesse, et 39 punkti on ekvivalentne ühe õppeaastaga, tähendab see õpilaste teadmistes ligikaudu ühe õppeaasta pikkust erinevust.11 Eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste tulemuste erinevused on küll aastatel 2009–2011 vähenenud, kuid vahe on siiski suur, tähendades üldjuhul seda, et vene õppekeelega koolide õpilased on pärast põhikooli lõpetamist uute valikute tegemiseks, õpingute jätkamiseks ja elukestvas õppes osalemiseks märgatavalt nõrgemini ette valmistatud.12 Seetõttu tuleb tagada vene õppekeelega koolide õpetajate asjatundlik nõustamine. Aastatel 2009–2011 koolitati uusi nõustajaid ja korraldati arvukalt nõustamisi. Nõustamissüsteem on käivitunud, aasta-aastalt on üha enam õpetajaid selle omaks võtnud ja süsteem on järjest tulemuslikumalt toimima hakanud.

2011. aastal jätkus vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastmes üleminek eestikeelsele aineõppele. 2011. aasta kevadel esitasid Tallinna ja Narva linnavolikogu taotlused sooviga saada 18 koolile erand üleminekul eestikeelsele gümnaasiumiõppele. 14. juulil 2011 andis Vabariigi Valitsus Tallinnas asuvale Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumile ja Narva Täiskasvanute Gümnaasiumile loa pikendada üleminekut ja viia gümnaasiumiastmes õppetööd vene keeles läbi veel järgmised kolm aastat. Tallinna Saksa Gümnaasium sai valitsuselt riikidevahelise lepingu alusel loa õpetada saksa keele õppesuunas saksa keeles. Ülejäänud 15 kooli analüüsiti 2011. aasta sügisel põhjalikult. Selle tulemusena ei pidanud Vabariigi Valitsus erandite andmist piisavalt põhjendatuks ja need koolid peavad üle minema eesti õppekeelele. Üks neist on muutunud praegu põhikooliks ning kahes koolis ei avatud sügisel kümnendat klassi. Koolivõrgu korrastamise ilmselge vajadus tuleneb venekeelsete õpilaste ja vene õppekeelega koolide arvu vähenemisest. Õppeaastal 2011/12 õpetati peaaegu kõigis

7 M. Ainsaar, K. Soo, 2009. Kohalike omavalitsuste toetus lastega peredele 2008 ja laste päevahoid

2008–2009 Eestis, http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/KOV_2009.pdf. 8 Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud küsitlus kohalike omavalitsuste seas jaanuaris 2011. 9 Programm algas 2008. aastal ja seda kaasrahastab ESF. 10 Kõiki õppenõustamisteenuseid, st eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist pakutakse 12 piirkondlikus ja kahes ülevabariigilises keskuses; neljas keskuses pakutakse osalist nõustamisteenust. 11 M. Kitsing 2011. Pisa 2009 – Eesti õppetunnid. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium, lk 28, www.hm.ee/index.php?popup=download&id=11170. 12 Ibid, lk 25.

http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/KOV_2009.pdffile:///C:/Users/terjek/AppData/Local/Microsoft/Windows/Temporary%20Internet%20Files/Content.Outlook/1OYR20CK/www.hm.ee/index.php


Eesti vene õppekeelega põhikoolides mõnda ainet eesti keeles, keelekümblusprogrammiga on liitunud üle 50% vene õppekeelega koolidest.

Mitme viimaste aastate uuringu13 tulemused näitavad, et keelekümblusprogramm on oluline: selles osalevate õpilaste eesti keele oskus on palju parem kui eakaaslastel, kes õpivad vene õppekeelega koolides eesti keelt üksnes keeletundides ja üksikutes eestikeelsetes ainetes. Samuti ilmneb, et keelekümbluses osalejate õpitulemused teistes ainetes on emakeeles (vene keeles) õppijate omadega võrdsed või neist paremad. Kui vene õppekeelega õpilastest ei jätka pärast põhihariduse omandamist haridusteed tervelt 4%, siis keelekümbluses osalenute hulgas on see näitaja vaid 1% (2010). Et saavutada üldharidussüsteemi arengukavas 2013. aastaks seatud eesmärgid, tuleb panustada koolieelsete lasteasutuste keelekümblusse, avardada keelekümblusvõimalusi üldhariduskoolides, sh lahendada asjaomast metoodikat valdavate õpetajate puudus ning toetada eesti õppekeelega koolides õppivaid muu emakeelega õpilasi.

Õpetajad ja õppejõud

Koolivõrgu muudatused ei jäta ka õpetajaametit muutmata. Üldiste arutelude keskmes on õpetaja kutse ja karjäärivõimaluste parendamine, õpetajatele väärilise töötasu maksmine ning õpetaja ametikoha väärtustamine. Nendele aspektidele keskenduti juba Eesti õpetajahariduse strateegias aastateks 2008–2013, milles on sõnastatud järgmine strateegiline visioon: aastal 2013 töötavad Eesti koolides väärikad, motiveeritud ja asjatundlikud õpetajad.14 Lahendust vajavaid probleeme näitas ka 2009. aasta uuring TALIS, mille keskmes olid õpetaja professionaalsusega seotud küsimused.

Õpetajate arv ja sooline koosseis. EHISe väljavõtte (seisuga 10.11.2011) kohaselt töötab käesoleval, 2011/12. õppeaastal Eesti üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes ja koolieelsetes lasteasutustes ligikaudu 23 750 õpetajat. Nendest on üldhariduskoolides 14 263, kellest 11 902,4 õpetaja ametikohal15, kutseõppeasutustes 219916, kellest 1597,7 õpetaja ametikohal, ning koolieelsetes lasteasutustes 728617, kellest 6876,8 õpetaja ametikohal (kokku töötab lasteaedades 8407 pedagoogi 7947,4 ametikohal). Võrreldes 2010/11. õa-ga on õpetajate arv kõige enam kahanenud üldhariduskoolides – 131 õpetaja võrra – ning väike langus on täheldatav ka kutseõppeasutustes, kus õpetajate arv on vähenenud 25 võrra. Vaatluse all olevatest koolitüüpidest ainsana on õpetajate hulk pisut suurenenud koolieelsetes lasteasutustes (12 võrra võrreldes 2010/11. õa-ga).

2011/12. õa-l töötab üldhariduskoolides 2067 meesõpetajat, mis moodustab kõigist õpetajatest 14,5%. Kutseõppeasutustes on vastavad näitajad 795 ja 36,2%. Meeste

13 Kõik uuringud ja nende aruanded asuvad HTMi kodulehel aadressil

http://www.hm.ee/index.php?046612. 14 Eesti õpetajahariduse strateegia 2008–2013, lk 15, www.hm.ee/index.php?popup=download&id=7952. 15 Ametikohade arv on saadud õpetaja antavate tundide arvu jagamisel kooli kehtestatud koormusnormiga, s.t tegemist on tunni andmise koormuse põhjal saadud ametikohtade arvuga. 16 Ametikoha nimetuse alusel nii kutseõpetajad, üldharidusainete õpetajad kui ka eripedagoogid ning üks ringijuht. 17 Ametikoha nimetuste alusel eesti keele õpetajad, liikumisõpetajad, ujumisõpetajad, muusikaõpetajad, õpetajad ning erirühma ja sobitusrühma õpetajad.

http://www.hm.ee/index.php?046612file:///C:/Users/terjek/AppData/Local/Microsoft/Windows/Temporary%20Internet%20Files/Content.Outlook/1OYR20CK/www.hm.ee/index.php


osakaal kutseõpetajate ja üldharidusainete õpetajate hulgas on vastavalt 45,1 ja 20,7%. Koolieelsetes lasteasutustes oli meesõpetajate osakaal marginaalne – üksnes 0,4%.

Noorte õpetajate vähesus. Üks tähtsaim õpetajate vanuselist koosseisu hindav näitaja – noorte (st kuni 30aastaste) õpetajate osakaal üldhariduskoolides – on alates 2005/06. õppeaastast langenud. Viimasel neljal õppeaastal (2008/09–2011/12) on see näitaja kahanenud nii üldhariduskoolides (vaatlusalusel perioodil 201 noore võrra ehk 11,3%lt 10,3%ni) kui ka koolieelsetes lasteasutustes (15,2%lt 13,8%ni). Kutseõppeasutustes on noorte õpetajate osakaal püsinud märksa stabiilsemal tasemel.

Noorte vähesus valitseb ka ülikoolide õppejõudude hulgas, kandudes sealt teadus- ja arendustegevusse. 2006. aastal Riigikogus heaks kiidetud Eesti kõrgharidusstrateegias aastateks 2006–2015 seati eesmärgiks, et teadmistepõhise tööstuse ja teeninduse edendamiseks ning teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks peaks doktorikraadi kaitsjate arv aastas kasvama vähemalt 2,5 korda ehk 120–140 lõpetajalt vähemalt 300–350 lõpetajani. Positiivse muutusena tuleb siiski rõhutada, et suurenema on hakanud uute doktoriõppe kavade järgi kaitsnute arv.

10. novembri 2011. aasta seisuga õpib Eesti kõrgkoolides õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste valdkonnas kõigest 7,5% kõigist üliõpilastest. 2011. aastal asus õpetajakoolitusse ja kasvatusteadusi õppima 1290 üliõpilast – seda oli umbes 230 võrra vähem kui rekordilisel vastuvõtuaastal 2008. Õpetajakoolituse ning kasvatusteaduste lõpetajate arv vähenes 2007.–2010. aastal 1350lt 881ni. 2011. aastal oli aga rohkem lõpetajaid: õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste diplomi sai 937 inimest. Probleemiks on esmaõppe lõpetanute töötamine erialavälistel ametikohtadel. EHISe 10. novembri 2011. aasta andmetel töötab kõigist viimasel kolmel aastal (lõpetamise periood 01.10.2008–30.09.2011) haridusvaldkonna lõpetanutest käesoleval õppeaastal üldhariduskoolis, kutseõppeasutustes ja koolieelsetes lasteasutustes õpetajana ligikaudu 14%.

Eeltoodud näitajate vaatlemisel tuleb meeles pidada, et koolidesse praegu uusi töökohti juurde ei looda – koolivõrk hakkab lähitulevikus kokku tõmbuma. Tõenäoliselt on teatud piirkondades ja õppeainetes raskem õpetajana tööd leida. Õpetajakutse väärtustamiseks on käivitatud noore õpetaja lähtetoetuse programm ja õpetajakoolituse stipendium. Õpetaja lähtetoetuse programmi raames makstakse esimest korda tööle (v.a Tallinna ja Tartu koolidesse) asuvale õpetajale toetust. 2008. aasta septembrist kuni 2012. aasta jaanuarini maksti sellist lähtetoetust 229 noorele õpetajale.

Rahvusvahelistumise mõju

Rahvusvahelistumise võtmes vajab üldhariduse korraldamisel lähiaastatel kõige enam kohandamist Euroopa Kooli ja IB-õppe (ingl International Baccalaureate) rakendamine. Eesmärk on luua tingimused Euroopa Liidu IT-agentuuri ja muude rahvusvahelisel tasandil töötajate lastele kvaliteetse rahvusvahelise hariduse tagamiseks. Euroopa Kooli rakendamine soodustab ELi institutsioonide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja firmade hea kvalifikatsiooniga töötajate tööleasumist Eestisse. 2013. aastaks on Euroopa Kool avatud kuni S3. klassini, S4.–S7. klass avatakse ükshaaval aastatel 2014–2017. Kooli tegevuse ja IB-õppe alustamine parandab märkimisväärselt rahvusvahelise üldhariduse kättesaadavust.


ELi arengusuundumused ja algatused annavad liikmesriikidele uusi ülesandeid kutseõppes rakendatava kvalifikatsioonisüsteemi ja selle osiste18 arendamisel. Eestis kehtib kaheksaastmeline hariduslikke ja kutseoskusi ühendav kvalifikatsiooniraamistik, mis vastab Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule. 2012. aastast tuleb riiklikele diplomitele ja tunnistustele märkida kvalifikatsiooniraamistiku kohane kvalifikatsioonitase. Kvalifikatsiooni kirjeldus ja tunnistamine EQF-tasemele vastavaks teistes liikmesriikides lihtsustab Eesti õpilaste, üliõpilaste ja töötajate liikuvust ELis.

Kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia vahehindamise lõpparuande19

kohaselt on alates strateegia vastuvõtmisest suudetud Eestis astuda märkimisväärseid samme Eesti kõrghariduse rahvusvahelisemaks muutmiseks. Hästi on käivitunud lühemaajalised mobiilsusmeetmed, mille raames viibib Eesti kõrgkooli üliõpilane välisriigis kuni aasta. Kokku on viimase viie õppeaasta jooksul (2006/07–2010/11) toetatud ligikaudu 7360 Eesti üliõpilase osalust erinevates mobiilsusskeemides. 2010/11. õppeaasta statistika põhjal ollakse siiski veel kaugel ELi haridusministrite poolt heaks kiidetud ambitsioonikast eesmärgist aastaks 2020, mille kohaselt 20% lõpetanutest peaksid olema liikuvuskogemusega (eri mobiilsusskeemide raames eraldati eelmisel õppeaastal 2152 stipendiumi, mis võimaldas olla mobiilne arvestuslikult 3,1%l üliõpilastest). Erasmuse programmi raames on Eesti kõrgkoolid saavutanud märkimisväärse tasakaalu Eestisse ja Eestist välja suunduvate üliõpilaste arvus (2010/11. õa läks 1029 inimest Eestist välja ja 815 tuli Eestisse). Kogu õpingute ajaks Eestisse tulnud välisüliõpilaste arv kasvab ja 2011/12. õppeaastal omandab Eestis haridust 1578 välisüliõpilast, s.t 2,3% üliõpilastest.

Kvalifikatsioonisüsteem

Et inimesed saaksid elukestvas õppes aktiivselt osaleda, on vaja on selgeid ja läbipaistvaid kutsenõudeid ning õppimise ja töökogemuse kaudu saadud teadmiste ja oskuste formaalset tunnustamist. Kvalifikatsioonisüsteem hõlmab nii kvalifikatsiooniraamistikku, kutsestandardeid kui ka kutse tunnustamist. Süsteemi arendamisel lähtutakse põhimõttest, et see peab olema suhestatud Euroopa riikide vastavate süsteemidega ning riiklikult tunnustatud kvalifikatsioonid on võrreldavad teiste riikide omadega.

ESFi kaasrahastatud programmi „Kutsete süsteemi arendamine” toel on valminud kutsesüsteemi uus kontseptsioon, kutsestandardi uus vorm ja metoodiline juhend kutsestandardi koostamiseks. Alustatud on uute nõuete kohaste katsestandardite koostamist. 2010. aastal seostati kaheksatasemelise raamistikuga 100 kutsestandardit

18 Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (European Qualification Framework, EQF), Euroopa oskuste pass, võtmepädevused, Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (European Quality Assurance Reference Framework for Vocational Education and Training, EQAVET), Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (European Credit System for Vocational Education and Training, ECVET), Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteem (European credit transfer system, ECTS), algatus „Uued oskused uute töökohtade jaoks”, oskusi, pädevusi ja elukutseid käsitlev Euroopa taksonoomia (European Skills, Competencies and Occupations taxonomy, ESCO). 19 M. Tamtik, L. Kirss, M. Beerkens, R. Kaarna 2011. Kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia vahehindamine, http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Haridus/RVhind/KH_RVstrateegia_vahehindamine_lopparuanne.pdf.

http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Haridus/RVhind/KH_RVstrateegia_vahehindamine_lopparuanne.pdfhttp://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Haridus/RVhind/KH_RVstrateegia_vahehindamine_lopparuanne.pdf


ja nende alusel väljastati kutsetunnistused. Eesmärk on uuendada 2013. aastaks kõik kutsestandardid ja väljastada uutel alustel 30 000 kutsetunnistust, millel on viide EQF-tasemele.

Täiskasvanuharidus

Valdkonna üheks suuremaks probleemiks (mida nimetatakse ka 2009. aasta Eesti inimarengu aruandes20) on jätkuvalt asjaolu, et kõige vähem osalevad elukestvas õppes madalama haridustasemega vanemaealised ja muust rahvusest inimesed. I taseme haridusega inimestest osales 2011. aastal tasemeõppes või koolitusel eelmise aastaga sarnaselt alla 2% küsitletutest, II ja III tasemel on toimunud mõningane tõus (2011. aastal vastavalt 8,3% ja 19,8%, võrrelduna 2010. aasta 7,6% ja 18,6%ga)21. Töötute taust näitab aga, et just nendel inimestel on suurim tõenäosus töö kaotada. Elukestva õppe võimaluste laiendamiseks on esmatähtis pöörata tähelepanu just nendele rühmadele. Teisalt on riigi üldise konkurentsivõime suurendamise seisukohalt oluline kvalifitseeritud inimeste osakaal ja üldine keskmise haridustaseme tõus.

Elukestvas õppes osalejate andmetest nähtub, et aastaga on kasvanud nii kõrgetasemelistel tööalastel koolitustel osalemine (2011. aastal 50,3%, 2010. aastal 46,5%) kui ka täiskasvanute osakaal tasemehariduses (2011. aastal 4,9%, 2010. aastal 4,2%). 2011. aasta neljandas kvartalis ületas koolis või koolitusel õppijate arv esimest korda 100 000 inimese piiri – õppimas oli 107 400 täiskasvanut (andes elukestva õppe osakaalus 14,8%). Täiskasvanuhariduse arengukava 2009–2013 üheks olulisemaks eesmärgiks on seatud siht vähendada aastaks 2013 kutse- ja erialase ettevalmistuseta täiskasvanute osakaalu ning võimaldada igale inimesele vähemalt ühe astme võrra kõrgema haridustaseme või kvalifikatsiooni omandamine.

20 A. Aaviksoo, L. Kirss, E. Mägi 2010. Kas haridus kui Eesti inimarengu senine vedur hakkab väsima? – Eesti inimarengu aruanne 2009, lk 21. 21 2011. aasta tööjõu-uuring (iga-aastane uuring), Statistikaamet.


Strateegiline eesmärk: õpe on kõrgetasemeline ning igaühel on võrdsed võimalused võimete- ja huvikohaseks elukestvaks õppeks

Indikaator Selgitus Tegelik tase Oodatud tase

Alushariduses osalemine

Koolieelses lasteasutuses ja üldhariduskoolis käivate 4–6aastaste laste arv suhtena vanuserühma

2008 95,9% 2011 95%

2009 94,7% 2012 95%

2010 93,8% 2013 95%

2011 94,2% 2014 95%

Selgitused 2011. aastal oodatud ja tegeliku indikaatori saavutustaseme erinevuse kohta: planeeritud saavutustasemele allajäämist mõjutavad peamiselt kaks tegurit: 1) kohalikud omavalitsused ei ole suutnud tagada lasteaiakohta kõigile seda soovivate perede lastele; 2) viimastel aastatel on arendatud alternatiivse võimalusena lastehoiusüsteemi (See on uuendatud indikaator, sest varem vaadeldi 6aastaste lasteaias käivate laste suhet 6aastaste koguarvu.)

Õpingute katkestamine (väljalangevuse määr)

Väljalangevuse määr põhikooli III astmel (7.–9. kl)

2007 1,2% 2011 < 1%

2008 0,9% 2012 < 1%

2009 0,6% 2013 < 1%

2010 0,5% 2014 < 1%

Väljalangevus gümnaasiumi 1. aastal (10. kl)

2007 1,2% 2011 < 1%

2008 0,9% 2012 < 1%

2009 1,0% 2013 < 1%

2010 1,1% 2014 < 1%

Selgitus: põhikooli III astmel on väljalangevuse määr aasta-aastalt langenud. Sellele on kaasa aidanud õigusaktide muutmine (kooli kohustus reageerida kohe puudumistele, nõrgale õppeedukusele, tagada tugiteenused jne), koolide tegevus hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse tagamisel, samuti põhikooli lõpetamata jätnud inimeste tagasitoomine kooli (täiskasvanute gümnaasiumid, koostöö kutseõppeasutustega). Väljalangevus gümnaasiumi 10. klassist on stabiliseerunud. Varasemate uuringute põhjal (HTM 2003) on väljalangevuse peamised põhjused suhted õpetajatega, koolikiusamine, toimetulekuraskused jt

Muu emakeelega õpilaste osalemine eestikeelses õppes

Eesti õppekeelega ja keelekümblus-klassides õppivate eesti keelest erineva emakeelega põhikooliõpilaste osakaal (eesti keelest erineva emakeelega) õpilaste koguarvus

2008 21,7% 2011 26%

2009 21,5% 2012 28%

2010 22,0% 2013 28%

2011 22,1% 2014 29%

Selgitus: keelekümblusklasside juurdetulek on aeglustunud, keelekümblusõppe toetuste maht riigieelarves ei ole viimastel aastatel kasvanud

Üldhariduskoolide õpetajate kvalifikatsiooni-tase

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate täidetud ametikohtade suhe õpetaja ametikohtade koguarvu

2008 91% 2011 92,5%

2009 90% 2012 93%

2010 91,3% 2013 95%

2011 91,1% 2014 95%

Selgitus: indikaator on aastate arvestuses stabiilne. Samal ajal kui vähekvalifitseeritud (keskharidus jt) õpetajate arv väheneb, suureneb nende õpetajate arv, kes on pärast 1. juunit 2002 läbinud bakalaureuseõppe, kuid ei ole jõudnud magistriõpet lõpetada – 2012. aastal oli neid kokku üle 1100.

Noorte õpetajate osakaal üldhariduses

Kuni 30aastaste (k.a) õpetajate osakaal õpetajate koguarvus üldhariduskoolides

2008 11,4% 2011 12,2%

2009 11,2% 2012 12,5%

2010 10,5% 2013 12,5%

2011 10,3% 2014 12,5%

Selgitus: õpetajate ametikohtade arv väheneb, mis tähendab ka vähem vabu õpetajakohti. Peale selle


ei ole õpetajakoolitus eriti populaarne – hoolimata õpetaja lähtetoetuse ja õpetajakoolituse stipendiumi rakendamisest ei vasta teatud õppeaineteks (näiteks reaalaineteks) ette valmistatavate õpetajate hulk vajadusele.

Olulised tegevused ja nende vahetud tulemused; ellu viimata jäänud olulised tegevused

Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused üldhariduses

1. Uute põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade järkjärguline rakendamine alates 2011. aasta 1. septembrist. Vahetu tulemus on üldharidusõppe viimine uuele kvalitatiivsele tasemele.

2. Üldhariduse koolivõrgu kontseptsiooni arendamine, riigigümnaasiumide võrgu laiendamine (Viljandi Gümnaasiumi moodustamine).

3. Õpilast toetavate tugisüsteemide arendamine, sh õppenõustamissüsteemi väljaarendamine ESFi programmi toel ja töölerakendamine.

Ellu viimata jäänud olulisemad tegevused üldhariduses

1. Toimetulekuraskustes perede lastele mõeldud õpilaskodukohtade loomise ja pidamise toetamine ei taga õpilaskodukoha võimalust kõikidele vajajatele.

Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused alushariduses

1. Tugi- ja nõustamisteenuste tagamine koolieelsetes lasteasutustes.

2. Eesti keele õppe jätkamine muukeelsetes koolieelsetes lasteasutustes või rühmades, sh keelekümblusõppe laienemine.

Selgitused eesmärkide saavutamise kohta: alushariduse võimaldamine enne kooli (üle 90% kuueaastastest lastest käib koolieelses lasteasutuses, lisaks on võimaldatud kooliks ettevalmistus koolide juures ja lastehoid) tagab vajaliku ettevalmistuse kooliks ja sujuva ülemineku järgmisele haridustasemele. Kooliõpingute toetamiseks on rakendatud erinevaid (eripedagoogilisi, psühholoogilisi, sotsiaalpedagoogilisi jm) tugiteenuseid, rajatud on üleriigiline õppenõustamissüsteem jt. Uuendatud on hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldust (õigusaktid, rahastamine, õpikud, õppevara, juhendmaterjalid jms), et tagada kõigile kohustusliku põhihariduse omandamine. Esimest korda on õigusaktides pööratud tähelepanu andekate õpilaste õpetamisele, mida soodustavad ka riiklike õppekavade muudatused ja õpilasvõistluste, teaduskoolide jm erinevad toetused. 2010. aastal kinnitati uued põhikooli riiklik õppekava, gümnaasiumi riiklik õppekava ja põhikooli lihtsustatud õppe riiklik õppekava, mis rakendusid alates 1. septembrist 2011. Jätkati nende õppekavade rakendamiseks vajaliku õppevara väljatöötamist, metoodiliste abimaterjalide koostamist ja avaldamist ning õppekeskkonna rajamist. 2008. aastast on üldharidusega seotud tegevuste/meetmete arendamiseks algatatud viis ESFi programmi ja üks Estonian-Revelia Academic Fundi (ERAF) programm, lisaks üks ESFi programm noorsoo-osakonna kaudu. Jätkatud on tegevust, mis on seotud muukeelsete gümnaasiumiastmete üleminekuga osalisele eestikeelsele aineõppele – toetatud on õppevara ja juhendmaterjalide koostamist, õpetajate koolitamist jm. Loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkonna edendamine hõlmab õppekavade


arendamist, õpetajate koolitust, SA Tiigrihüpe tegevust, õpikodade programmi jm. Et alates 2014. aastast minnakse üle uuele lõpueksamite ja tasemetööde süsteemile, jätkati uute lõpueksamite koostamisega ja arendati edasi elektroonilist eksamite infosüsteemi. Õpetajahariduses jätkus 2008. aastal alguse saanud noore õpetaja lähtetoetuse maksmine ja samal aastal välja töötatud õpetajakoolituse üliõpilaste stipendiumi programm. Mindi edasi koolivõrgu ümberkujundamise ettevalmistustega märgatavalt väheneva õpilaste arvu tõttu. Jätkus tegevus põhikooli ja gümnaasiumiastme eraldamiseks eri koolideks, sh riigigümnaasiumide loomiseks (Viljandi Gümnaasium).

Hariduslike erivajadustega õpilaste koolivõrgu kontseptsiooni arendati edasi. 2014. aasta üleminek uuele lõpueksamite ja tasemetööde süsteemile tähendab arendustöid, eksamite infosüsteemi (EIS) loomist ja elektrooniliste eksamite ja tasemetööde kasutuselevõtmist. Tallinnas ja Tartus tehti ettevalmistusi ja võeti munitsipaalkoolides kasutusele IBO õppekavad, Tallinnas toimusid eeltööd Euroopa koolide õppekava kasutuselevõtmiseks. Vene õppekeelega gümnaasiumiastmes jätkati osalisele eestikeelsele aineõppele ülemineku (2013/2014. õppeaastal) toetamist erinevate programmidega. Õpetajahariduses ja -töös jätkatakse õpetajakoolituse stipendiumide programmiga ja noore õpetaja lähtetoetuse programmiga. Üldhariduskoolide võrgu puhul toetatakse arusaama, et põhikool (esimesed kaks kooliastet) on kodulähedane, gümnaasiumis on vähemalt kolm õppesuunda õpilaste valiku tagamiseks ning vajaduse korral rajab riik piirkondlikud riigigümnaasiumid. Strateegiline eesmärk: õpe on kõrgetasemeline ning igaühel on võrdsed võimalused võimete- ja huvikohaseks elukestvaks õppeks


Kutseõppe õpilaste osakaal

Kutsekeskhariduses õppijate arv suhtena kõigi keskhariduse (ISCED 3) tasemel õppijate arvu

2008 32,3% 2011 36,5%

2009 33,4% 2012 38%

2010 34,4% 2013 40%

2011 34,1% 2014 40%

Selgitused: 2011. aasta sihttasemeks määratud 36,5% on saavutamata peamiselt kahel põhjusel: 1) noorte arv jätkab vähenemist ja seetõttu on ka potentsiaalseid noori kutseõppureid aasta-aastalt vähem; 2) põhikooli lõpetamise järel kutsehariduse valinute osakaal püsib ebaloomulikult madalal tasemel. Mõnevõrra on tõusnud gümnaasiumi lõpetamise järel kutseharidust eelistanud noorte osakaal. Üle 34% taset on õnnestunud hoida tänu veidi vanemate õppijate osakaalu suurenemisele viimastel aastatel. Põhimõtteline murrang kutsehariduses osalemise kasvu poole saab toimuda alles pärast gümnaasiumi ja põhikooli eraldamist ning gümnaasiumivõrgu radikaalset reformi

Kutseõppe-asutuste õppekeskkonna kvaliteet

Kaasajastatud õppepraktikabaaside osakaal kõigi olemasolevate õppepraktikabaaside arvus riigi- (HTM) ja munitsipaalkutseõppeasutustes

2008 12,0% 2011 75%

2009 27,1% 2012 83%

2010 50% 2013 86%

2011 58% 2014 90%

Selgitus: õppepraktikabaase on suhteliselt edukalt kaasajastatud, mõningane mahajäämus on tingitud hankekonkursside ebaõnnestumisest ning ehituse kallinemisest pikemate projekteerimis- ja hanketsüklite tõttu. Samuti on oma osa Eesti riigi poolse lisarahastamise lõppemisel

Kaasajastatud elamiskohad kut-seõppeasutuste

Kaasajastatud elamiskohtade arv kutse-õppeasutuste õpilaskodudes suhtena kõigi olemasolevate elamiskohtade arvu riigi-

2008 15% 2011 71%

2009 35% 2012 82%

2010 58% 2013 85%


õpilaskodudes (HTM) ja munitsipaalkutseõppeasutustes 2011 52% 2014 85%

Selgitus: õpilaskodude kaasajastamine on olnud suhteliselt edukas. Mõningane mahajäämus on tingitud hankekonkursside ebaõnnestumisest ning ehituste kallinemisest pikemate projekteerimis- ja hanketsüklite tõttu. Samuti on oma osa Eesti riigi poolse lisarahastamise lõppemisel

Kutseõppe lõpetajate jõudmine tööturule

Poole aasta jooksul pärast lõpetamist tööturul rakendust leidnud kutseõppetaseme lõpetajate osakaal sama õppeaasta kõigi lõpetanute arvus22 (uue metoodika alusel)

2008 73,9% 2013 70% 2009 54,0% 2014 77% 2010 61,7% 2015 77%

2011 68,6%

Selgitus: pärast majanduskriisiaegset madalseisu on kutseõppeasutuste lõpetajate tööhõive suhteliselt kiiresti taastunud. 2011. aastal jätkunud majanduskasv ja üldine tööhõive suurenemine on soodsalt mõjunud ka kutseõppeasutuste lõpetajate tööleasumisele. Asjaomase näitaja sihttasemed tunduvad realistlikud, kuid nende saavutamine on otseses sõltuvuses tööturu olukorrast. Kutsehariduse mõjukust noorte tööpuuduse vähendamisel näitab ilmekalt see, et 2011. aastal oli keskmine töötuse määr noorte hulgas 22,3%, ent kutseõppeasutuse lõpetanute hulgas kuus kuud pärast kooli lõppu üksnes 8,6%

Kutseõpetajate kvalifikatsiooni-tase

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate kutseõpetajate osakaal nende koguarvus

2008 84% 2011 85%

2009 82% 2012 85%

2010 83% 2013 85%

2011 83% 2014 85%

Selgitus: näitaja on püsinud suhteliselt stabiilsena ja eesmärgi lähedasena juba pikemat aega

Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes

Nelja viimase nädala jooksul (enne küsitlust) koolis või koolitusel õppinud 25–64aastased suhtena 25–64-aastaste koguarvu

2008 9,8% 2011 12,5%

2009 10,6% 2012 13%

2010 10,9% 2013 13,5%

2011 12% 2014 14%

Selgitus: 2011. aasta IV kvartalis osales õppes esimest korda üle 100 000 täiskasvanu (107 400), mis andis osalemisprotsendiks 14,8%. Positiivne on ka see, et üha enam täiskasvanuid on seotud tasemehariduse omandamisega

Selgitused eesmärgi saavutamise kohta: kuigi mitu püstitatud kutseharidusindikaatorit jääb veidi eesmärgiks seatule alla, iseloomustas kutseharidust 2011. aastal stabiilne areng ja edasiminek nii õppekvaliteedi kindlustamise kui ka õppekeskkonna kaasajastamise vallas.

Programmide „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused”, „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” ja „Täiskasvanuhariduse populariseerimine” abil kasvas täiskasvanute osalemine elukestvas õppes ka majanduskriisi aastatel (erinevalt mitmest teisest Euroopa riikidest), 2011. aastal aga juba märgatavas tempos. Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused kutse- ja täiskasvanuhariduses

22 Et koolid koguvad andmeid lõpetanute töölerakendumise kohta kuue kuu jooksul pärast lõpetamist käsitsi, siis ei kajastu neis kõik lõpetanud. Seetõttu võeti 2010. aastal kasutusele metoodika, mille järgi ei võeta tööturul rakendust leidnute osakaalu arvutamisel arvesse isikuid, kelle kohta ei õnnestu tagasisidet saada.


1. Suhteliselt edukalt täideti kutsehariduse investeeringute kava, mistõttu paranesid tunduvalt paljude kutseõppeasutuste õppekeskkond ja ka õpilaste elamistingimused.

2. Edukalt on rakendunud tegevus „Kvaliteedisüsteemide sihipärane arendamine ja kvaliteediteadlikkuse tõstmine”. 2011. aastal kvaliteediauhinna konkurssi ei toimunud, põhirõhk asetati kutsehariduse akrediteerimissüsteemi katsetamisele. Selles vallas oli 2011. aasta igati edukas – ühe erandiga osalesid akrediteerimise vabatahtlikus juhtvoorus kõik koolid, kus toimub õpe majutamise ja toitlustamise ning ehituse ja tsiviilrajatiste alal.

3. Edukalt jätkusid kutsemeistrivõistlused, millest võttis osa palju rohkem võistlejaid kui varem. Eesti võistkond osales ka Worldskillsi võistlustel Londonis.

4. Programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused” elluviimine aitas saavutada 2011. aasta IV kvartalis täiskasvanute elukestvas õppes kõigi aegade kõrgeima osalemisprotsendi 14,8%.

5. Valmis raport Eesti kvalifikatsiooniraamistiku suhestamise kohta Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga. Seda esitleti Euroopa Komisjoni asjaomases töörühmas.

6. Vastavalt tegevusele „Kutsehariduses arendatakse rahvusvahelist koostööd vastastikuse õppimise eesmärgil” kasutatakse rahvusvahelise koostöö võimalusi agaralt. Eesti on hakanud oma kutsehariduse reformimise ja kutsesüsteemi arendamise kogemust jagama ka teiste riikidega, arendatakse sellesisulist koostööd Euroopa Koolitusfondiga (European Training Foundation, ETF) ja Välisministeeriumiga.

Ellu viimata jäänud olulisemad tegevused kutse- ja täiskasvanuhariduses

1. Nii uue „Kutseõppeasutuse seaduse” (KÕS) kui ka uue „Täiskasvanute koolituse seaduse” (TÄKS) ja kaasnevate seaduste muutmine on võtnud kavandatust rohkem aega. Seoses 2011. aasta veebruaris Riigikogus vastu võetud „Majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega” vajas uut mõtestamist loa- või teatamiskohustuse määratlemine täienduskoolitusega tegelevate asutuste jaoks. Seepärast vaadati 2011. aastal TÄKSi eelnõu aluspõhimõtted üle ja uuendati tervet eelnõu põhjalikult. 2011. aasta teisel poolel läksid mõlemad seadused HTMi-sisesele kooskõlastusringile.

2. Kutsehariduse arendamise tööd on võtnud kavandatust rohkem aega. Seoses sellega on mõneti viibinud kutsestandardite loomine ja ka riiklike õppekavade uuendamine, mistõttu on mõningate ESFi programmide täitmises teatav mahajäämus kavandatud graafikust.

3. TÄKSi lähtealuste muutmine tingib ka EHISe arendamise III etapi uue suuna, mille elluviimine on tegevusplaaniga võrreldes viibinud. Kontseptsoon saab valmida pärast TÄKSi vastuvõtmist.

4. ESFi programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused” kohta tehtud audit sisaldas järeldust, et täiskasvanute tööalase koolituse RKT kontakttunni baasmaksumuse arvutamise alused ei ole põhjendatud, mistõttu


tuli üle minna kulupõhisele metoodikale. Tellimuse esitamise aluseks olevate ministri määruste muutmise ja uue metoodika väljatöötamise tõttu nihkus RKT esitamise tähtaeg 2012. aastasse.

5. Täielikult jäi ellu viimata tegevus „Riikliku koolitustellimuse kujundamine majanduse vajadustele piisavas mahus, koolituskoha maksumuse tõstmine 1,5-kordseks võrreldes koolituskoha maksumusega üldhariduses ning kutseõpetajate palgatõus Eesti keskmise palga tasemele”.

6. Edu pole saavutatud ka tegevusega „Kutseõppurite toetuste süsteemi arendamine vajadustepõhisuse suunas, riskirühmadele järjekindel õppimisvõimaluste ja tugiteenuste laiendamine kutsehariduses”. Seetõttu on õpingute katkestamine kutsehariduses hoopis suurenenud.

Strateegiline eesmärk: õpe on kõrgetasemeline ning igaühel on võrdsed võimalused võimete- ja huvikohaseks elukestvaks õppeks


Lühiajalise õppe eesmärgil välisriiki suunduvad vahetusüliõpilased

Lühiajalise õppe eesmärgil välisriiki suunduvate vahetusüliõpilaste arv

2007 940 2011 1400

2008 1535 2012 1650

2009 1935 2013 1700

2010 2152 2014 1850

Selgitus 2011. aastal oodatud ja tegeliku indikaatori saavutustaseme erinevuse kohta: erinevate meetmete rakendumine on toonud kaasa algul planeeritust suurema liikuvuse, mis on kooskõlas Euroopa kõrgharidusruumi (European Higher Education Area, EHEA) 2020. aasta mobiilsuseesmärkidega

LTT valdkonna lõpetajad

Kõrghariduse tasemel (ISCED 5–6) LTT valdkonnas lõpetajate suhe lõpetajate koguarvu

2008 20,5% 2011 22%

2009 19,4% 2012 22,5%

2010 20,5% 2013 23%

2011 21,1% 2014 23,5%

Selgitus: kuigi riiklik koolitustellimus LTT valdkonnas on olnud kogu aeg prioriteet ning lõpetajate arv kasvab, on endiselt probleemiks katkestajate suur hulk. Tuleb luua LTT tudengitele mõeldud toetavad meetmed näiteks erialastipendiumidena, et vähendada katkestamist ja tagada edukam lõpetamine

Doktorikraadi kaitsnute arv

Õppeaasta jooksul doktorikraadi kaitsnute arv

2008 161 2011 170

2009 160 2012 280

2010 175 2013 190

2011 250 2014 200

Selgitus: doktoriõppe lõpetajate arvus toimus 2011. aastal suur hüpe seoses kehtivuse kaotanud doktoriõppeprogrammide lõppemisega, mis sundis üliõpilasi õpingud teatud ajaks lõpule viima. Mõju avaldavad ka ELi vahenditest loodud meetmed, mis toetavad nt välisdoktorantide õpinguid Eestis

Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused kõrghariduses

1. Kõrgharidusreformi algatamine ja vastava seaduseelnõude paketi esitamine Riigikogule.


2. ELi struktuurivahendite kasutamine on läinud kavakohaselt ja need hakkavad avaldama mõju kvaliteedi paranemisele.

3. Käivitus uus kvaliteedihindamise mehhanism, mille kohaselt väljastavad kõik kõrgkoolid vaid riiklikult tunnustatud diplomeid.

Ellu viimata jäänud olulised tegevused kõrghariduses

1. Kõrgkoolide tegevus on kohati jätkuvalt killustunud. 2. Riiklikult olulistes valdkondades kooli lõpetamise tagamine vajab tugevamat

tähelepanu. 3. Üliõpilaste tugisüsteem vajab rakendamist.

Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused õpetajakoolituses

1. Jõustusid Vabariigi Valitsuse määruse „Õpetajate koolituse raamnõuded” muudatused.

2. ESFi programmi Eduko raames alustati kõikide planeeritud õpetajahariduse uuringutega, kõik programmi raames alustanud doktorandid jätkavad õpinguid.

3. Langetati otsus Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) alameetme „Õpetajakoolituse õppelaborid” asjus.

4. Õpetajakoolituse õppekavade arenduseks toimusid ESFi programmi Eduko raames kõrgkoolide vahelised seminarid, kaasati partnereid välisülikoolidest, koostati strateegilised alusdokumendid didaktikakeskuste arendamiseks, valmisid ühised õppekavaarenduse põhimõtted.

Ellu viimata jäänud olulisemad tegevused õpetajakoolituses

Kõrgkoolid ei saanud valmis bakalaureuseõppe pedagoogiliste õpingute moodulit.


Tegevusvaldkond: noored

1. jaanuari 2011. aasta seisuga oli Eestis 321 705 noort vanuses 7–26 aastat. Noorte osakaal rahvastikus on viimase kümne aasta jooksul vähenenud ligi 4 protsendipunkti – absoluutarvudes 2001. aastaga võrreldes 70 360 noore võrra – ja see langus jätkub. Prognoosi kohaselt on Eestis aastal 2018 ligi 43 000 noort vähem kui praegu. Nii on Eesti jaoks eriti kaalukas 2010. aastal Euroopa Liidu Nõukogu resolutsioonis23 sõnastatud vajadus: „Kõikide noorsootööd puudutavate poliitikate ja tegevuste puhul tuleks järgida teatavaid juhtpõhimõtteid, nagu /…/ kõigi noorte tunnustamine ressursina ühiskonna jaoks.”

Võrdsed võimalused noorsootöös osaleda

Noortest peaksid kujunema küpsed, oma eelistustest ja võimetest teadlikud isiksused, kes suudavad teha läbimõeldud ja põhjendatud otsuseid, mis soodustavad nii noore enda kui ka teda ümbritseva ühiskonna tasakaalustatud arengut. Sel eesmärgil tuleb peale formaalhariduse pöörata tähelepanu ka noore arendamisele väljaspool tavakooli, nt noorsootöös (sh huvihariduses) osalemise kaudu. Noorsootöö aitab kaasa noorte loovuse, kultuurilise ja sotsiaalse teadlikkuse, ettevõtlikkuse ja innovatsiooni arengule ning võimaldab jõuda erinevate paindlike ja kiirelt kohandatavate meetodite kaudu ka vähemate võimalustega noorteni.24

2010. aastal heaks kiidetud „Noorsootöö seaduses” määratleti muu hulgas esimest korda ka noortevolikogude staatus ja roll. See on suurendanud noorte osaluskogude arvu ning pannud kohalikud omavalitsused pöörama tähelepanu osaluskogude loomisele ja nende tegevuse toetamisele. Kui 2010. aastal tegutses 15 maakondliku noortekogu kõrval 45 KOVide noortekogu, siis 2011. aastal oli neid juba 62.

2008. aasta suvel kinnitati noorsootöö investeeringute kava aastateks 2008–2015, mille raames toetatakse ERFi kaasrahastamisel noorsootööks kasutatavate ruumide ja hoonete projekteerimist, renoveerimist, ehitamist ning hoonete ümbruse korrastamist, samuti noorsootööd toetavate tehniliste vahendite hankimist. Avatud noortekeskuste, huvikoolide ning teavitamis- ja nõustamiskeskuste ehitamise või renoveerimise kavva lisati üle Eesti 47 objekti, millest 36 valmisid 2011. aasta lõpuks. Sama aasta aprillis kuulutati välja täiendav taotlusvoor, sest kohalike omavalitsuste vajadused ja huvi on jätkuvalt suured ning investeeringute kavva kuuluvate objektide osakaal asutuste koguarvus väike.

Võttes arvesse ka teisi noorsootöö vorme, võib tervikuna täheldada noorte osaluse kasvu noorsootöös. Eesti Noorteühenduste Liitu kuulub 57 liikmesorganisatsiooni ja 2011. aasta lõpus oli sel umbes 45 000 liiget. Huvikoolides õpib EHISe andmetel 2011/12. õppeaastal 47 204 noort, kes moodustavad 14,7% Eesti noortest. Poliitikaülevaate „Noorteseire Eestis” kohaselt osaleb vähemalt ühes noorsootöötegevuses 91% noortest; kolmes või enamas tegevuses osalevaid noori on ligikaudu 50%. Kõige populaarsem juhendatud vaba aja tegevus on huvitegevuses ja

23 Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon noorsootöö kohta (2010/C 327/01), http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:327:0001:0005:ET:PDF. 24 Ibid.

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:327:0001:0005:ET:PDFhttp://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:327:0001:0005:ET:PDF


huvihariduses osalemine, millega on seotud 10−11aastatest noortest 87%, 12−15aastastest 85% ning 16−18aastastest 84%. Kõigis vanuserühmades on levinuimaks huvitegevuseks sport. Nooremate seas on tavapärane ka osalemine kunsti- või käsitööringides ning laulukooris. Kõige vähem tegeletakse õpilasfirmade, tehnika, looduse ja näitlemisega.25

Teenuste kättesaadavus ja osalus noorsootöös ei ole vähemate võimalustega noorte jaoks piisavalt tagatud. Kuigi mõlemad näitajad on paranenud, on majanduslangus mõjutanud kohalike omavalitsuste ja lapsevanemate võimekust noortevaldkonda ja noorte osalust rahastada. Suurenenud on suhtelises vaesuses elavate noorte osakaal. Erilist tähelepanu väärib see kuni 15aastaste noorte hulgas, kuid ka järgmises vanuserühmas on allpool vaesuspiiri elavate noorte osakaal viimastel aastatel tuntavalt tõusnud.

Kokkuvõtteks annab noorsootöös osalemine noore arenguks ja edasisteks eluvalikuteks sellist lisaväärtust, mida tavakoolis ei ole võimalik saada. Kuna vanemate ja kohalike omavalitsuste majandusraskused vähendavad noorte võimalusi noorsootöös osaleda, tuleb lähiaastatel vältida olukorda, kus kujuneb välja noorterühm, kes jääb kõrvale kõikidest võimalustest ja paneb seeläbi ühiskonna veel enam kihistuma.

Tugi probleemidesse sattunud noortele

Koolist väljalangevuse hetkeolukorda on kirjeldatud hariduse teemavaldkonda käsitlevas osas. Uuringute põhjal aitab noorte hariduslikku toimetulekut lisaks koolikeskkonna tugiteenustele toetada ka osalus mitteformaalses õppes, kus arendatakse eelkõige sotsiaalset pädevust ja pakutakse kuuluvuskogemust. Selleks pakuvad võimalusi huviharidus, noortekeskused ja noorteühingud.

Õigust rikkunud alla 18aastaste noorte suunamine alaealiste komisjoni on märkimisväärselt vähenenud. Selle põhjuseks võib pidada ka PGSis olevaid koolikohustuse täitmise tagamise muudatusi, sest koolikohustuse täitmatajätmine oli komisjonidesse suunamisel üks olulisemaid põhjusi. Kui 2008. aastal jõudis alaealiste asjade komisjoni 4021 probleemset alaealist, siis 2011. aastal vähenes see arv 2271ni. Suunatutest suurima rühma (16%) moodustasid 13aastased poisid (2010). Lisaks õigusrikkumise tõttu tavanoorte elust kõrvalejääjatele on oht tõrjutute hulka sattuda ka nendel, kes on katkestanud haridustee ega ole suutnud tööturule minna või seal toime tulla. Selliste noorte osakaal kasvas 2009. aastal Eestis hüppeliselt, 2010. aastal oli 20–24aastaseid nende hulgas lausa 27%. 2011. aastal paranes olukord mõnevõrra – 15–24aastaste osakaal langes 3,3% võrra; 20–24aastaste seas on tööturult ja õpiteelt välja jäänud noorte osakaal langenud 20%ni.

Noortevaldkonna võimalused toetada noorte ettevalmistust tööturul toimetulekuks

Et noorte jaoks valitseb tööturul keeruline olukord, tuleb rakendada noorsootöövõimalusi noorte tööhõivevalmiduse parandamiseks ja tööturule mineku toetamiseks ning kasutada noortevaldkonnas enam ELi tõukefondide

25 K. Pihor, M. Taru, V. Batueva. Noorteseire Eestis. Poliitikaülevaade 3/2012, lk 3–4.


vahendeid26. ELi noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistikus (2010–2018) kirjeldati püstitatud eesmärke järgmiselt:

luua hariduses ja tööturul rohkem ja võrdseid võimalusi,

edendada kõikide noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust.

Eestis algas sel eesmärgil ESFi vahenditest toetatav riiklik programm „Noorsootöö kvaliteedi arendamine”, mille põhieesmärk on suurendada noorte valmidust minna tööturule ja seal toime tulla. Lisaks töötati 2010. aastal Euroopa tasemel välja noorte olukorda horisontaalselt kajastavate indikaatorite süsteem, tänu millele on edaspidi võimalik võrrelda Eesti olukorda teiste liikmesriikidega kõikides sõlmküsimustes.

Peale karjääriteenuste ja noorsootöö kaudu tööhõivevalmiduse toetamise on oluline arendada jätkuvalt noorte oskust rakendada väljaspool kooli õpitut ning väärtustada vabatahtlikus tegevuses saadud töökogemust tööturul konkureerides.

Strateegiline eesmärk: noorsootöö üldeesmärk on tagada noore isiksuse mitmekülgse arengu võimalused noorsootöö mitmekesisuse, kättesaadavuse ja kvaliteedi suurendamisega


Noorte kaasatus noorsootöösse

Noorsootöösse kaasatud (huvikoolides õppijad, ANKde ja TNKde kontaktisikute arv, noorteühingutes osalejate arv, laagrites käinute arv) noorte (7–26 a) osakaal vanuserühmas

2008 37% 2011 40%

2009 35% 2012 41%

2010 37% 2013 42%

2011 39% 2014 43%

Selgitused 2011. aastal oodatud ja tegeliku indikaatori saavutustaseme erinevuse kohta: noorte osakaalu arvutamise metoodika on aasta-aastalt täpsustunud, mistõttu saab indikaatorite erinevust selgitada arvutusviisi muutumisega

Noorte osalus noorsooühingutes

Noorteühingutesse kuuluvate noorte osakaal 7–26aastaste vanuserühmas

2008 6,3% 2011 6,7%

2009 7% 2012 6,9%

2010 7% 2013 7%

2011 6% 2014 8%

Selgitus: noorteühingutes osalevate noorte määr kattub oodatud tasemega peaaegu täielikult

Renoveeritud noorsootööasutused

Renoveeritud/ehitatud ANKde, TNKde ning huvikoolide osakaal nende koguarvus (472)

2008 3,0% 2011 6%

2009 4,5% 2012 8%

2010 6% 2013 10%

2011 7% 2014 20%

Selgitus: noorsootööasutusi on renoveeritud kavandatust pisut kiiremini

26 Vt ka Euroopa Komisjoni 27.04.2009. aasta teatis „ELi noortestrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine. Uuendatud avatud koordineerimismeetod noortega seotud väljakutsete ja võimaluste tarvis”, http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0200:FIN:ET:PDF, ja 03.06.2009. aasta teatis „Ühine kohustus tööhõive tagamisel”, http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=89&langId=en&newsId=514&furtherNews=yes.

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0200:FIN:ET:PDFhttp://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=89&langId=en&newsId=514&furtherNews=yes


Selgitused eesmärgi saavutamise kohta: noorsootöö üldeesmärgi saavutamises oli 2011. aastal näha häid muutusi: nt noorsootööasutuste arv kasvas järjepidevalt ja kaasatud noorte osakaal suurenes.

Olulised tegevused ja nende vahetud tulemused; ellu viimata jäänud olulised tegevused

Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused noorsootöös

1. 2011. aastal alustati noorsootöö kvaliteedi täiel määral hindamist kohalikes

omavalitsustes. Viimased on riigi toel võtnud eesmärgiks pakutava noorsootöö

kvaliteedi hindamise, mis näitab KOVides tehtava noorsootöö kõrget taset.

2. Eesmärgi saavutamisel võib kõige tõhusamateks meetmeteks pidada riiklikke

noorsootööprogramme, millega arendati noorsootöö struktuuri ning millele aitas

kaasa ka aastatega strateegiliselt kujundatud riiklik noorsootöö arendamise ja

korraldamise kava. Riiklikest programmidest mõjutasid teenuse pakkumist

suurel määral noortekeskuste, noorteühingute, laagrite ja malevate ning

osaluskogude toetusprogrammid; taristu investeeringukava ning noorsootöö

kvaliteedi arendamise programm.

3. Et saada noorte kohta rohkem teadmisi, arendati noorteseire süsteemi, sh

valmis kaks noorteseire poliitikaülevaadet ja anti välja teine noorteseire

aastaraamat „Noored ja tööturg”.

4. 2011. aastal kasvas märgatavalt noorte osaluskogude arv. Projekti

„Maakondlike ja kohalike omavalitsuste osaluskogude tegevuse

koordineerimine ja arendamine” raames loodi juurde 21 uut kohaliku tasandi

osaluskogu, mis näitab noorte osalusvõimaluste märgatavat suurenemist

kohalikul tasandil. ENTKle esitatud maavalitsuste aruannete põhjal tegutses

Eestis 2011. aastal 15 maakondliku tasandi noortekogu ja 62 kohaliku tasandi

noortevolikogu.

Ellu viimata jäänud olulisemad tegevused noorsootöös

1. 2011. aastal ja edaspidi on eriti tähtis sotsiaalne kaasatus ehk sotsiaalse

tõrjutuse vähendamine. Praegu on suur nende noorte osakaal (61%), kes ei

saa erinevatel põhjustel noorsootöövõimalustest osa, s.t neil ei ole võimalik

omandada eluks ja isiksuse arenguks vajalikke teadmisi ega oskusi väljaspool

kooli. 2011. aastal jätkus suhtelises vaesuses elavate alla 15aastaste noorte

osakaalu tõus, mis mõjutab suuresti nende võimalust noorsootöös osaleda.

2. Noorte olukord tööturul on jätkuvalt probleemsem kui teistel vanuserühmadel.

Tööturul valitseva keerulise olukorra tõttu on tähtis rakendada edaspidi

sihipäraselt noorsootöövõimalusi noorte konkurentsivõime ja tööhõivevalmiduse

parandamiseks ja tööturule jõudmise toetamiseks ning pöörata ELi

tõukefondide vahendite kasutamisel tähelepanu noortele.


Tegevusvaldkond: keel

Keelevaldkond on universaalne ja seob kogu ühiskonda – kõiki sektoreid ning huvirühmi. Keeletegevus lähtub „Eesti Vabariigi põhiseadusest”, mille järgi peab riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Valdkonna strateegiline alusdokument on „Eesti keele arengukava 2011–2017” (EKA), mis seab ühtsed eesmärgid kõikide eesti keele valdkondade jätkusuutlikuks arendamiseks. Arengukavale tuginedes viiakse ellu olulisi keelekeskseid riiklikke programme, sh eesti keele keeletehnoloogilise toe, eestikeelsete kõrgkooliõpikute, eestikeelse terminoloogia, väärtusarenduse ning eesti keele ja kultuurimälu programmi.

Eesti keel emakeelena

Eestlaste osatähtsus rahvastikus kasvas 1990. aasta 61%lt 2011. aastal 69%ni. Samal ajal kahaneb aasta-aastalt eesti keelt emakeelena rääkijate arv (sama perioodi jooksul on see vähenenud 5%).

Üldhariduskoolides tuleb tähtsustada eesti keele oskust kogu õppekava ulatuses. Eesti keele emakeelena õpetamise ja õppimise tulemust mõõdetakse üleriigiliselt põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel. Gümnaasiumi lõpueksami tulemused on viimastel aastatel järjepanu paranenud, ka põhikooli lõpueksamitel on paaril viimasel aa

Documents

Haridus- ja Teadusministeeriumi auditeeritud 2011. a ......koolitus, e-teadus, e-tervishoid, e-teave, e-riik, Eesti GRID); osutatavate andmeside- ja sisuteenuste (infotehnoloogiapõhised