Tallinna linna ametlik koduleht > Tallinn - 6. Õppe- ja ... · Web viewLasteaed omab koolitusluba nr 4567 HTM, mis on välja antud 30.05.2007 Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt

Kinnitatud

30.04.2009

kk nr 9 - P

Õppekava sisukord:

1. Lasteaia liik ja eripära

2. Lasteaia missioon, visioon ja põhiväärtused

3. Folkloor

4. Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid

5. Õppe- ja kasvatustöö põhimõtted

6. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus

7. Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad

7.1 Mina ja keskkond

7.2 Keel ja kõne

7.3 Matemaatika

7.4 Kunst

7.5 Muusika

7.6 Liikumine

8. Laste üldoskuste areng

9. Erivajadusega lapse arengu hindamise põhimõtted ja korraldus

10. Koostöö lapsevanematega

11. Õppekava uuendamise ja täiendamise kord

1.Lasteasutuse liik ja eripära

Tallinna Liivaku Lasteaed on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav munitsipaallasteaed

Lasteaed on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutsute riiklikus registris, registrikood 75019069.

Lasteaed asub aadressil J. Sütiste tee 56, Tallinn.

Lasteaed omab suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsatit ning oma sümboolikat.

Lasteaed juhindub oma tegevuses Koolieelse lasteasutuse seadusest, Tallinna Liivaku Lasteaia põhimäärusest ning Eesti Vabariigi õigusaktidest.

Lasteaed omab koolitusluba nr 4567 HTM, mis on välja antud 30.05.2007 Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt.

Lasteaia õppe- ja kasvatustöö toimub eesti keeles.

Komplekteeritud on 12 rühma.

LASTEASUTUSE ERIPÄRA- RAHVUSLIKKUS

· Rahvakunsti kaudu säilitab eesti rahvusliku identiteedi:

· Laste kasvatamisel ja arendamisel väärtustab rahvatraditsioone, kombeid;

· Koostöö Rahvakunstiseltsiga Leigarid

2. Visioon, Missioon ja Põhiväärtused

Visioon

Olla tuntud ja tunnustatud omanäoline pärimuskultuuri väärtustav lasteaed.

Missioon

Tallinna Liivaku Lasteaed võimaldab alushariduse omandamist arvestades laste individuaalset eripära, toetab peret ning väärtustab pärimuskultuuri.

Põhiväärtused

(TURVALISUSUUS)

(TRADITSIOONID)

(TALLINNALIIVAKULASTEAED)

(SALLIVUS) (AVATUS JA ARENG)

Neid väärtusi järgime oma igapäevatöös, mida teeme alati südamega.

· Avatus ja areng – oleme avatud muutustele, iga tegevuse juures püüame leida võimalusi kuidas teha paremini, uudsemalt, huvitavamalt, tehes seda kõigi osapooltega üksteist toetavalt ja austavalt.

· Sallivus - austame erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid ning kombeid ja kultuure vastastikuse lugupidamise ja vastastikuse mõistmise kaudu.

· Turvalisus – käitume viisil, mis väldiks ebameeldivaid tagajärgi. Loome keskkonna, kus tunneme end vaimselt, füüsiliselt ja emotsionaalselt kaitstuna ja turvalisena.

· Traditsioonid – kanname edasi pärimuskultuuri, et säiliks järjepidevus.

3. Folkloor

Lapseeas kuuldu- nähtu talletub terveks eluks.

Kokkupuude folklooriga peab algama varasest lapsepõlvest- lastele rääkida vanadest aegadest, veelgi olulisem on praktiline kokkupuude rahvalaulude,- mängude ja- tantsudega.

Tänapäeval tuleb meil ja meie lastel elada ühiskonnas, mis oluliselt erineb sellest, kus elasid meie esivanemad. Vana rahvusliku ja rahvaliku kunsti alused on veel olemas rahva keeles ja meeles. Enda mõistmine ja tunnetamine on hädavajalik taskaalu ja eluvõimelisuse säilitamiseks.

Elamisrütm läbi tähtpäevade

Rahvakalender on ajaarvamisega ning tähtpäevade tähistamisega seonduv rahvapärimus. Rahvakalendri tähtpäevade tekkes on olulised olnud päikese näiv liikumine taevavõlvil, looduse ilmingud ning tööhooaja algus ja lõpp. Eesti rahvakalender hõlmab uskumusi ja kombestikku, kalendripäevade pidustuste laule, vanasõnu, muistendeid jms. Rahvapärane ajaarvamine põhineb nn lugunädalil: nädalaid loetakse tähtpäevast tähtpäeva. Küünlapäevast 11 jüripäeva, jurist 9 jaani, jaanist 4 jaagupisse, jaagupist 6 mihkli, mihklist 6 marti, mardist 2 katri, kadrist 4 jõulu, jõulust 6 küünla (EE, /).

Eesti rahvakalender on lihtne looduskalender, mis reguleeris põllumehe tõid- talitusi. Rahvalike tähtpäevade tähistamise kommetes on rahvauskumustel põhinevad, maagilise sisuga tavandeid.

Rahvuslikud tähtpäevad ja nende olemus

Tähtpäevi on rahvakalendris palju, kuid tähtsamaid ja vanemaid kasutati aasta arvutamisel. Meie kalendritavandis on viimase saja aastaga muutunud, unustusse jäänud.

Tähtsamad tähtpäevad, mida on võimalik lasteaias lastele tutvustada ning üheskoos tähistada.

MIHKLIPÄEV. Seda päeva peeti suvepoolaasta lõpetajaks ning talvepoolaata alustajaks. Tegemist oli põlluharijate ning karjakasvatajate väga olulise tähtpäevaga. Lõppes suveks tööle palgatute tööaeg. Siis hinnati talvevarusid, tähistati suviste välistööde lõppu, peeti lõikuse- ja karjapüha, maitsti uudsetoitu. Käidi ka mihklilaadal- kes müümas, kes ostmas, kes meelt lahutamas.

Maitsti kõiki sügisande. Eriti oluliseks peeti lihatoitu- söödi hautatud lambaliha, verikäkke, lihasuppi (Hiiemäe, M. 1998).

Tegemist oli ühtlasi karjasepühaga, kogunesid karjalapsed mõnel pool omaette mihklituld tegema. Kombeks oli tuha sees kaalikaid, naereid ja kartuleid küpsetada.

Mihklipäeval pidid põllutööd lõpetatud olema, vili koristatud, juurvili talveks hoiule pandud, kartul võetud. Naised- tüdrukud alustasid tubaseid töid, algasid tüdrukute ühised käsitööõhtud.

Mihklipäeval oli töökeeld: ei tohtinud reht peksta, kartulit võtta jne.

MARDIPÄEV. Mardi-ja kadripäev on põllumeeste põlised tähtpäevad. Nendega tähistati ühe põlluaasta lõppemist ja sooviti kõike head tulevaks aastaks. Rasked põllutööd olid lõppenud, algas suhteliselt rahulik talveaeg.

Eesti mardipäeva eelõhtul maskeerisid külanoored ennast ja käisid perest peresse tervist ja õnne soovimas ning endale ande palumas. Mardisandid esinesid ühe perena: juhtijaks oli mardiisa, kellel oli kaasas mardiema ja mardilapsed. Nad kandsid pahupidi pööratuid kasukaid, õlgedest või takust habemeid ja pidid välja nägema üsna koledada ja hirmuäratavad. Kui ringkäik mööda küla oli lõpetatud, kogunesid mardid ühte perre, kus kogutud kraam ühiselt söödi ja jagati. Pidutsemine oli kohati korraldatud pulmaparoodiana nn mardipulm.

KADRIPÄEV oli naistepüha. Kadripäeva eelõhtul kadrisandid maskeeritult ja kaunites kostüümides perest perre ning sarnaselt mardisantidele loetasid lapsi, laulsid, tantsisid, kogusid ande ja soovisid pererahvale õnne, eriti karjaõnne. Kadrit peetakse kariloomade, eriti lammaste kaitsjaks. Nii kadri- kui mardipäeval on laud rikkalikum kui tavaliselt. Keedeti liha, küpsetati japruuliti õlut. Kadripäeval ei tohtinud villatöid teha. Selleks päevaks pidi naistel- tüdrukutel olema tükk lõnga ära kedratud, mis kadridele ette näidati .

JÕULUD. Toomapäev oli jõulutsükli alguseks, mil hakati tõsisemalt tegema ettevalmistusi pühadeks. Algas pühade- eelne tubade- majade koristamine, jõulukroonide ja muude kaunistuste valmistamine.

Jõululaupäevaks pidid kõik tööd lõpetatud olema loomade toitmise, mida ei saanud ette ära the aega edasi lükata. Jõuluõhtul riputati lakke kroonid, seintele kaunistused, tuppa toodi õled ja laotati need põrandale. Üle Eestimaa oli levinud komme tuua tuppa lõikusaja esimene viljavihk- “rehepapp”, Mis sümboliseeris viljakusehaldjat. Jõuluööl õlgedel magamisest on samuti teateid mitmest paigast. Õlgedel mängiti mitmeid jõulumänge, mis olid eelkõige ennustusmängud.

Jõuluaegne toidulaud pidi rikkalik olema. Jõulupäeval küpsetati tingimata värske leib. Kuigi jõulud langevad kõige pimedamale ajale, on need valguspühad. Oma tulede rohkusega püüavad nad võita kas või natukesekski ajaks pimedust.

Külaskäimine algas teisest jõulupühast. Sellest ajast kuni kolmekuningapäevani käisid perest perre jõulusokud. Noored mehed , pahupidi kasukad seljas ja sokumaskid näo ees, soovisid perele uueks aastaks õnne ja edu, peretütardele kindlasti head mehelesaamist ja selle eest anti jõuluroogi maitsta.

KÜÜNLAPÄEV on üks tähtsamatest neitsi Maarjaga seotud tähtpäevadest. See märgib päeva, mil ta Jeesuslapsega esimest korda kirikusse läks. Legendi järgi süttisid küünlad ise põlema- seda meenutab ka päeva nimetus. Rahvapärimuse järgi on tegemist talve keskpaigaga, kõige külmema ajaga, mil kevadmärgid juba näha.

Küünlapäev oli ennekõike naistepüha, seda ka seepärast- oli käsitöö tegemise,(ketruse, kangakudumise, õmblustöö) aeg. See päev võeti tööst vabaks, käidi vastastikku üksteisel külas.

Küünlapäeval pidi pool talvevarudest alles olema. Naiste kodused tööd olid sel päeval keelatud. Mõnes kohas valmistati sel päeval küünlaid.. Keelatud olid kapsatoidud.

VASTLAPÄEV on rahva hulgas tuntud kui lihaheitepäeva, pudrupäeva, liugupäeva nime all. Lihaheite päeva nimetus rahvasuus on seletatav sellega, et selleks ajaks hakkas aidas liha otsa lõppema- nii söödi mõneski peres sel päeval viimane liha just vastlapäeval ning mindi üle pudrule, piima- ja kaltoidule. Algas paastuaeg, mis kestis lihavõtte pühadeni. Kõige iseloomilikum tegevus oli liulaskmine, millega püüti mõjutada ja saavutada head linakasvu. Lina oli meie esivanemate oluline põllukultuur ja usuti, et mida pikem liug, seda pikemad lined kasvavad. Liugu lasid nii vanad kui noored.

JÜRIPÄEV Oli põlluharijatele ja karjakavatajatele suvetöödega alustamise päev. Neid töid jätkus mihklipäevani. Oluline koht sel päeval oli karjasel, kelle käitumine oli sel päeval reeglitega paika pandud. Keelataud oli sel päeval karjavitsa murdmine, maa või kivi peale istumine. Vits a kaotamine jüripäeval tähendas selle karjase koha kaotamist. Jüripäeva hommikul pidi karjane käima pihlaka kepiga kol korda umber karja, siis ei lähe loomad üle piiri ja hunt ei tule karja sekka.

Jüripäeva eelõhtul põletati õues prahti ja viidi tuhk kapsalava peale, et kasvaksid ilusad taimed. Kuna suvetööliste teenistusaeg algas jüripäeval, koguneti ühisele jüritulele omavahel tuttavaks saama ja meelt lahutama. Jüripäeval keedeti toitu sealihast, karjasele küpsetati karjasekakke ja keedeti muna.

Laste mängupeod ja nende tähtsus.

Lasteaia argieleu muudavad ärvikamaks mitmesugused meelelahutused. Mängupidusid plaanides on hea tugineda rahvakalendrile, mille tähtpäevade tähistamine lastele mõistetaval määral aitavad süvendada rahvustunnet. Meelelahutused valmistavad lastele rõõmu, annavad eredaid elamusi, mõjutavad tundmusi ning annavad teadmisi. Peod soodustavad laste loomevõime avaldamist ja arenemist. Lähtudes tähtpäeva kombestikust, laste emotsionaalsest vajadusest on mängupidudel setud eesmärgiks:

· tutvustada antud tähtpäevaga setud kombeid ja aktiviseerida lapsi kaasa rääkima

· õpetada lastele antud tähtpäevaga seotud laule, mänge, tantse.

Rahvakalendri tähtpäevadega seonduv kombestik on tänuväärne materjal kasvatustöö sisu leidmisel nii lasteaias kui ka kodus. Tähtpäevade tähistamine võimaldab luua kindla rütmi laste elus, õpetab lapsi suhtlema ja koos tegutsema.

Tallinna Liivaku Lasteaed korraldab enne üldlaulupidu Mustamäe lasteaedade laulupeokest. Eesmärgiks on laulupeo traditsiooni teadvustamine lastele ja lastevanematele; lastele ühislaulmise vastu huvi äratamine ning ühislaulmine dirigendi taktikepi all.

4.Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid

Õppe- ja kasvatustöö üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse vahelises koostöös.

Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse:

1) positiivset suhtumist endasse ja teistesse

2) algatusvõimet

3) kehalist aktiivsust ja tervise hoidmise tähtsust

4) uute teadmiste hankimise tahet

5) eneseväljendus oskust, loovat mõtlemist

6) ausa mängu põhimõtteid ja väärtusi

7) ühiseluga seonduvate reeglite omandamist

8) viisakus- ja mängureeglitest kinnipidamist

9) oskust ja julgust end väljendamast

10) ilu märkamist ja hoidmist

11) erinevate tunnete väljendamist

12) vahet tegemist hea ja halva, vale ja õige vahel vahet

5.Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted

· Ea- ja võimetekohaselt

Õppe- ja kasvatustegevus on ealiselt ja arenguliselt sobiv. Kasvatus- ja arendustegevuses arvestavad pedagoogid lapse vanuselisi ja soolisi iseärasusi. Kasvatamine ja arendamine toetub lapse loomulikule huvile ümbritseva vastu, lähtub konkreetsest, lapsele ajas ja ruumis tuttavast.

· Mängu kaudu

1. Mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus, mis vastab parimal moel tema vajadustele, toetab isiksuse terviklikku arengut ning võimaldab lapsel ümbritseva maailma sügavama tunnetuse kaudu omandada mõtlemis- ja probleemilahendamise oskusi, eneseväljendamis- ja suhtlemisoskusi, empaatiavõimet, iseseisvust jms. Mäng on iseõppimine.

· Paindlikult

Pedagoogid kavandavad õppe- ja kasvatusprotsessi, lähtudes lapse arengust ja edasijõudmisest, lapsevanemate soovidest ja lasteasutuse võimalustest ning teevad valikuid õppemetoodiliste lahenduste ja tegevuste sisu osas.

· Tasakaalustatult

Õppe- ja kasvatusprotsessis toetavad pedagoogid tasakaalustatult lapse võimete mitmekülgset arengut, luues talle võimalusi mitmekesiste nähtustega tutvumiseks ja tegutsemiseks erinevates olukordades erinevatel viisidel.

· Lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale, kergemalt raskemale, tuntult tundmatule.

Lapse kasvades ja arenedes liigutakse lähemalt kaugemale (mina- sina- meie- nemad), üksikult üldisemale, kergemalt- raskemale, tuntult- tundmatule.

Õpetamisel- kasvatamisel arvestatakse järk- järgulisuse ja mängulisuse printsiipe.

· Lõimitult

Lapse tunnetus on koolieelses eas valdavalt terviklik ja see väljendub praktilise tegevuse kaudu, mistõttu rajame õppe- ja kasvatusprotsessi erinevate valdkondade teadmisi lõimivatele tegevustele, mis omakorda seotakse tervikuks ümbritsevast elust ja keskkonnast lähtuvate nädala teemade abil.

Teadmiste andmine ja oskuste omandamine toimub läbi paljude erinevate tegevuste - vaatluste, vestluste, õppekäikude, lastekirjanduse, kunsti, lavastamise, muusika, liikumise, võrdlemise, mängu jpm. kaudu.

· Last motiveerides

Iga laps on võimekas, tuleb ainult välja selgitada, milles. Pedagoogid julgustavad last aktiivselt, iseseisvalt ja loovalt mõtlema ja tegutsema.

· Lapse arengut toetades

Kõik lapsed on ainulaadsed, erinedes suuresti nii oma omaduste ja võimete kui arengutempo poolest. Iga lapse arengu ja õppimise soodustamiseks individualiseerivad pedagoogid õppe- ja kasvatustegevusi Individuaalses töös arvestatakse lapse iseloomu, võimeid, oskusi, kodust olukorda ja arengupotentsiaali. Lasteaed aktsepteerib ja toetab iga lapse omapära ja iseärasusi.

· Traditsioone ja rahvakalendrit järgides

Kasvatamisel ja arendamisel väärtustame eesti ja ka piirkondlikke kultuuritraditsioone. Õppe- ja kasvatustegevus on tihedalt seotud rahvakalendri tähtpäevadega (rahvakalendri tähtpäevade tähistamine ja lapsele tutvustamine). Teiste rahvuste kultuuri eripära arvestamine.

· Koostöös ja avatult

Lapse arengut soodustab kodu ja lasteasutuse koostöö, mis on suunatud tervikliku arengukeskkonna kujundamisele. Lasteasutuse tegevus on perekonnale avatud. Õppimine on vastastikune aktiivne protsess lapse ja täiskasvanu vahel, teiste laste ja ümbritseva keskkonna vahel. Oleme partneriks kodule ja perele lapse arengu toetamisel

· Turvaliselt

Lapsed viibivad turvalises ja koduses õhkkonnas, kus neil on hea olla ja koos tegutseda.

· Sujuval üleminekul lasteaiast kooli

Lapse kasvades ja arenedes väheneb päevakavas igapäevatoimingutele kulutatav aeg ning suureneb lasteasutuse õpetaja kavandatud nende õppe- ja kasvatustegevuste osakaal, mis soodustavad sujuvat sisseelamist kooliellu. Enam tähelepanu osutatakse psüühiliste protsesside - taju, mälu, kujutluste, mõtlemise arendamisele ja õppimise algoskuste – vaatlus-kuulamis- ja kõnelemisoskuse, võrdlemis-, järjestamis-, loendamis-, mõõtmis-, ja rühmitamisoskuse ning modelleerimisoskuse kujundamisele.

6. Õppe- ja kasvatustöö korraldus

Lasteaia õppeaasta

Lasteaia õppeaasta arvestuslik ajavahemik algab 1. septembril ja kestab 31.augustini

Lasteaed korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati.

Aktiivne õppeperiood toimub 15. septembrist 31.maini.

1.-15.septembrini on põhirõhk laste kohanemisel lasteaiaga.

Koolivaheaegadel toimuvad lasteaias mängunädalad, viiakse läbi liikumis- ja muusikategevusi, mänge laste vabal valikul ja tehakse individuaalset tööd lastega..

Suvekuudel töötavad valdavalt liitrühmad ning põhirõhk on laste vabal mängul.

Rühma tegevus- ja päevakavad

Õpetajad korrigeerivad rühmade tegevuskavad vastavalt rühma laste vanusele aiarühmades 15.septembriks ja sõimerühmades 1. oktoobriks.

Päevakavad kinnitab juhataja hiljemalt 15. septembril.

Rühma õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarežiimi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.

Tervishoiutöötaja ja õppealajuhataja kooskõlastavad õpetajate poolt koostatud tegevus- ja päevakavad.

Rühmade tegevus- ja päevakavad kinnitab direktor.

Rühma aasta tegevusplaan

Rühma aasta tegevusplaani tutvustatakse ja kooskõlastatakse lastevanematega sügisestel lastevanemate koosolekutel.

Rühma tegevuskava kinnitatakse 15. septembril, sõimerühmadel 30. septembril

Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine

Õppe- kasvatustegevuste kavandamisel lähtutakse koduloolisuse printsiibist, lõimides ainevaldkondi;

Rühma tegevuskava koostamisel võetakse aluseks laste vanuselised, soolised ja arengulised iseärasused, võttes aluseks eelmise õppeaasta aruanded, laste arengu analüüsid ja laste arenguvestluste kokkuvõtted;

Rühmades, kus lapsed on esimest aastat lasteaias, toetatakse laste kohanemist. Nõustatakse lapsevanemaid teabepäevadel, vestlusringides;

Õppe- ja kasvatustegevusi planeeritakse kuu lõikes – kuuplaan;

Õppetegevuse valdkondi lõimitakse sisust -ja tegevusest lähtuvalt ja eesmärgistakse lapsest lähtuvalt

Valdkond „Mina ja keskkond” annab temaatika, mille ulatus (maht) sõltub plaanimisperioodi pikkusest (kuuplaan).

Õppe- ja kasvatustegevuste planeerimisel jälgitakse, et vahelduvad aktiivsemad ja rahulikumad tegevused;

Õppe- ja kasvatustegevuse plaanid on paindlikud ja arvestavad laste eripära;

Muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja integreerivad muusika- ja liikumistegevused rühma nädalaplaani võimalusel teemaga.

Valdkonnast „Mina ja keskkond” teemat valides arvestatakse lasteasutuse ja rühma eripära

( folkloor, tervist edendav). Teemat käsitletakse läbivalt valdkondade kaudu.

Valdkondade eristamine on oluline vaid planeerimisel, et kavandada perioodi tegevuskava. Tegevusi korraldades valdkondi ei eristata.

Päevakavas kajastuv on ligikaudne aeg, millal õpetaja tegevusi korraldab.

Õppe- ja kasvatustegevuse päevik

Rühma õpetajad ja muusika- ja liikumisõpetaja teevad läbiviidud õppe- ja kasvatustegevuste kohta samal päeval päevikusse sissekande ning kinnitavad selle allkirjaga.

Rühma õpetaja kannab päevikusse: üldised andmed lapse ja tema vanemate (eestkostja) kohta; õppeaasta õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted nende täitmiseks, planeeritud õppe- ja kasvatustegevused, lähtudes kuuplaanist;

Rühma õpetaja teeb läbiviidud õppe- ja kasvatustegevuste kohta samal päeval päevikusse sissekande ning kinnitab selle allkirjaga;

Lasteasutuse õppealajuhataja kontrollib päeviku täitmist süstemaatiliselt ja direktor paar korda õppeaastas.

Lapse kõne uurimise tabeli täidab logopeed ja kinnitab tegevuse allkirjaga.

Andmed lapse tervise kohta kannab päevikusse tervishoiutöötaja

Päeviku kinnitab direktor allkirjaga päeviku viimasel leheküljel

Õppe- ja kasvatustöö analüüs

Rühma õpetajad esitavad maikuu viimase nädala jooksul rühma õppe- ja kasvatustöö kokkuvõtted

õppealajuhatajale;

Õpetajad teevad viimasel kevadisel pedagoogilise nõupidamise koosolekul ettekande õppe-

aasta põhieesmärkide täitmise kohta

Logopeed esitab oma töö kokkuvõtte maikuus õppealajuhatajale.

Lapse arengu analüüsimine

Hinnang lapse arengu kohta kantakse lapse arengu jälgimise tabelisse, arengumapis on laste

kunstitööd, töölehed ja lõpurühmas töövihikuid, vajadusel vaatluslehed.

Lasteasutuse õpetaja jälgib laste arengut regulaarselt, teeb endale märkmeid.

Õpetajad planeerivad rühma õppeaasta tegevuskavas lapse arengu vestluse ajad Arenguvestluse läbiviimisel lähtutakse Tallinna Liivaku Lasteaia pedagoogilise nõukogu koosoleku poolt kinnitatud küsimustiku alusel. Koos lapsevanemaga koostatakse arenguvestluse aruanne. Lepitakse kokku tegevused järgmiseks arenguperioodiks ning antakse hinnang seni saavutatule.

Lõpurühmades tehakse koolivalmidusvestlus, mis on välja töötatud arengugrupiga ning koolivalmiduskaart.

Koostöö lastevanematega

Koostöös lastevanematega lähtutakse Tallinna Liivaku Lasteaia nõustamissüsteemist ja arenguvestluse läbiviimise korrast.

7. Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad

7.1 Mina ja keskkond

Eesmärgid:

· laps mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult;

· laps saab ettekujutuse oma minast, teiste ja enda rollidest elukeskkonnas;

· laps väärtustab eesti kui ka oma teiste rahvuse kultuuritraditsioone;

· laps väärtustab enda kui ka teiste tervist ning oskab eristada tervisele kasulikku ja kahjulikku;

· laps väärtustab keskkonda hoidvat mõtteviisi;

· laps märkab nähtusi ja muutusi looduses;

· laps suhtub ümbritsevasse hoolivalt ning käitub seda säästvalt:

· laps teab, kuidas jalakäijana ohutult liigelda.

Sisu:

sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, kodumaa, eesti rahva tähtpäevad ja kombed, teised rahvused Eestis, üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid, tervise väärtustamine, tervislik toitumine, inimkeha, ohuallikad ning ohutu käitumine

tehiskeskkond: ehitised, kodumasinad, jäätmed, ühissõidukid, jalakäija ohutu liiklemine, turvavarustus

looduskeskkond: kodukoha loodus, loodusvaatlused, muutused looduses, elukeskkond ja selle mõju tervisele, inimese mõju loodusele

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel ja kavandamisel:

· valdkonna temaatika valitakse lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast;

· teemade valimisel lähtutakse koduloolisuse printsiibist, üldjuhul tutvutakse nende objektidega, millega lapsel on vahetu kontakt, mille toel tekib lapsel arusaam loodusest;

· last suunatakse märkama, uurima ja kogema ümbritsevat maailma mängu ja igapäevatoimingute kaudu;

· erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist, ettelugemist, kehalist liikumist, kunstilist ja muusikalist tegevust lõimitakse;

· olulised tegevused on vaatlemine, võrdlemine, rühmitamine, seostamine, järeldamine küsimine ja küsimustele vastuste otsimine;

· teadmisi omandatakse tegutsedes;

last suunatakse vahendeid ja materjale säästlikult

Ainevaldkond “mina ja keskkond”

2 -3 aastased lapsed

Teema

eesmärgid

Mina

ütleb oma eesnime;

oskab kasutada sõna- mina;

vastab õigesti küsimusele, kas ta on poiss või tüdruk;

näitab ja nimetab oma keha- ja näoosi;

ütleb oma vanuse või näitab seda sõrmedel;

Perekond

nimetab oma pereliikmed: ema, isa, õde, vend;

kirjeldab pereliikmete koduseid tegevusi;

teab vanavanemaid: vanaema, vanaisa;

Kodu

vastab küsimustele kodu kohta;

jutustab küsimuste toel pereliikmete kodustest toimetustest;

Lasteaed

nimetab oma rühma nime;

leiab oma kapi, voodi, koha laua ääres, käterätiku jm;

nimetab rühmas olevaid esemeid;

ütleb küsimise korral rühmakaaslaste, õpetajate, õpetaja abi nime;

teab lasteaia ruume (saal, köök jm) ja teab nende otstarvet;

teab oma rühmaväljakut;

nimetab vahendeid mänguväljakul;

Ametid, elukutsed ja tööd

matkib lihtsamaid töid;

asetab vahendid kokkulepitud kohale;

teab ja nimetab tuntumaid elukutseid pildil;

osaleb jõukohastes töödes ja tegemistes (laua katmine, asjade korrastamine jm);

Kodumaa

eristab Eesti lippu nähes sinist, musta ja valget värvi;

saab teada, et Eesti on ta kodumaa;

nimetab küsimise korral pühadega seotud tegevusi;

Loodus: veekogud, taimed, puud

tunneb rõõmu looduses viibimisest;

teab mõisteid: mets, puu, lilled, muru;

tunneb puu- ja aedvilju;

saab teada, et taimed vajavad kasvamiseks vett ja soojust;

Loomad

teab, et mõned loomad elavad metsas ja mõned inimeste juures;

oskab nimetada pildil olevaid kodu- ja metsloomi, linde;

teab linnu kehaosi ning teab, et linnud lendavad;

matkib loomade ja lindude häälitsusi, liigutusi;

kirjeldab küsimuste abil nende välimust;

teavad, mida loomad ja linnud söövad;

nimetab tuntumaid vee- elanikke: konn, kala;

Putukad

nimetab mõnda putukat: lepatriinu, sipelgas, liblikas …

Aastaajad

oskab nimetada talve ja suve, iseloomulikke tunnuseid;

nimetab õues/ pildil olevaid ilmastikunähtusi ja matkib täiskasvanu eeskujul liigutuste ja häälitsustega;

Tehiskeskkond

teab kodumasinaid ja nende otstarvet;

eristab ehitisi (maja, lasteaed, pood …)

Inimeste mõju loodusele, loodushoid, säästlik suhtumine

teab, et prügi visatakse selleks ettenähtud kohta;

teab, et kraan tuleb peale pesemist kohe kinni panna;

teab, et lilli, puid ja põõsaid tuleb hoida;

hoiab puid ja põõsaid, vaatab peenrail olevaid lilli;

Liikluskasvatus

teab valgusfoori tulede tähendust;

teab mõisteid kõnni – ja sõidutee;

teab erinevaid sõiduvahendeid; auto, buss, lennuk, rong;

saab teada, et pimedal ajal tuleb kanda helkurit;

teab, et tänaval käies tuleb hoida täiskasvanu käest kinni;

oskab jalutada koos rühmaga tänaval;

saab teada, et peab kandma helkurvesti;

Tervisekasvatus

teab puhtuse jaoks vajaminevaid esemeid: seep, vesi, käterätik;

teab , et käsi pestakse enne sööki ja peale tualeti kasutamist;

tutvub hammaste pesemisega;

teab hammaste hooldamise vahendeid;

nimetab erinevaid toiduaineid (leib, piim, mahl, õun…);

teab esemeid, mis võivad olla ohtlikud (nuga, käärid..)

teab, et kuum toit ja jook on ohtlikud;

teab, et liikumine on tervisele kasulik;

teab, et õues värske õhu käes käimine on tervisele kasulik;

teab, et uni on lapse tervisele kasulik;

Väärtuskasvatus

teab mõistete hea ja paha tähendust;

tervitab ja jätab hüvasti;

oskab paluda ja tänada;

ütleb, kes on ta sõber;

lohutab haiget saanud sõpra;

oskab vajadusel abi paluda;

jagab kaaslasega asju;

abistab sõpra;

teab lauakombeid: sööb vaikselt, hoiab lusikat, kahvlit õigesti;

harjub erinevates olukordades käituma;


3- 4 aastased lapsed

Teema

eesmärgid

Mina

ütleb oma ees- ja perekonnanime;

teab oma vanust või näitab seda sõrmedega;

teab, kasta on poiss või tüdruk;

näitab ja nimetab keha- ja näoosi: pea, käed, jalad….

Perekond

nimetab oma pereliikmed: ema, isa, õde, vend;

teab õdede ja vendade nimesid;


teab vanavanemaid: vanaema, vanaisa;

Kodu

vastab küsimustele kodu kohta;

jutustab küsimuste toel pereliikmete koduste toimetuste kohta;

Lasteaed

nimetab oma rühma nime;

leiab oma kapi, voodi, koha laua ääres, käterätiku jm;

nimetab rühmas olevaid esemeid;

ütleb küsimise korral rühmakaaslaste, õpetajate, õpetaja abi nime;

teab lasteaia ruume (saal, köök jm) ja teab nende otstarvet;

teab oma rühmaväljakut;


matkib lihtsamaid töid;

asetab vahendid kokkulepitud kohale;

teab ja nimetab tuntumaid elukutseid;

osaleb jõukohastes töödes ja tegemistes (laua katmine, asjade korrastamine jm);

Kodumaa

teab riigi tähtsamaid sümbolit: lipp, lill ja lind;

teab, kuidas kodumaa sünnipäeva tähistatakse, räägib sellest küsimuste toel;

teab, kuidas kodumaa sünnipäeva tähistatakse, jutustab sellest;


tunneb rõõmu looduses viibimisest;

teab mõisteid: mets, puu, lilled, muru;

teab mõnda veekogu (meri, jõgi..):

kirjeldab kalade välimust ja teab nende elupaika;

teab, mida kalad söövad;

tunneb puu- ja aedvilju;

teab, et taimed vajavad kasvamiseks vett, valgust

Loomad

teab, et mõned loomad elavad metsas ja mõned inimeste juures;

oskab nimetada kodu- ja metsloomi, linde;

kirjeldab küsimuste abil nende välimust;

teavad, mida loomad ja linnud söövad;

Putukad

nimetab mõnda putukat: lepatriinu, sipelgas …

Aastaajad

oskab nimetada talve ja suve, iseloomulikke tunnuseid;

Tehiskeskkond

teab kodumasinaid ja nende otstarvet;


teab, et prügi visatakse selleks ettenähtud kohta;

teab, et kraan tuleb peale pesemist kohe kinni panna;

teab, et valgel ajal tuleb tuled ruumis kustutada;

Liikluskasvatus


teab mõisteid kõnni – ja sõidutee;

teab mõistet ülekäigurada;

teab erinevaid sõiduvahendeid;

teab, et pimedal ajal tuleb kanda helkurit;

oskab jalutada koos rühmaga tänaval;

teab, et peab kandma helkurvesti:

teab, et autos sõites peab laps istuma turvaistmel;’

teab, et autos sõites peab olema kinnitatud turvavöö;

Tervisekasvatus

nimetab erinevaid toiduaineid;

teab mis on tervisele kasulik/ mis kahjulik;

teab hammaste hooldamise vahendeid;

teab, et hambaid peab harjaga pesema hommikul ja õhtul;

teab, et liikumine on tervisele kasulik;

teab, et õues värske õhukäes käimine on tervisele kasulik;

teab, et uni on lapse tervisele kasulik;

Väärtuskasvatus

teab mõistete hea ja paha tähendust;

tervitab ja jätab hüvasti;

oskab paluda ja tänada;

ütleb, kes on ta sõber;

lohutab haiget saanud sõpra;

jagab kaaslasega asju;

teab lauakombeid: sööb vaikselt, hoiab lusikat, kahvlit õigesti;

harjutab erinevates olukordades käitumist;

teab rahvakalendri tähtpäevi;

Ainevaldkond „mina ja keskkond“


Teema

eesmärgid

Mina


ütleb oma vanuse ja soo;

ütleb oma rahvuse ja keele;

Perekond

nimetab oma pereliikmed: ema, isa, õde, vend ja nende eesnimed;

kirjeldab pere liikmete koduseid tegevusi;

teab vanavanemaid: vanaema, vanaisa

kirjeldab pereliikmete traditsioone;

Kodu

kirjeldab oma kodu (korter, maja);

oskab kirjeldada koduseid tegevusi;

Lasteaed

nimetab oma lasteaia ja rühma nime;

nimetab oma sõpru lasteaias;

oskab kirjeldada oma tegevusi ja mänge;

oskab nimetada erinevaid ruume lasteaias ja teab nende otstarvet;

teab, et lasteaia töötajaid: kokk, õpetaja, õpetaja abi, majahoidja ja tervishoiutöötaja;

oskab kirjeldada lasteaia õuealal olevaid vahendeid;


nimetab vanemate ameteid;

kirjeldab üldtuntuid elukutseid;

loetleb tuntumate ametite juurde kuuluvaid töövahendeid;

teab, miks peab mängu – ja töövahendeid korras hoidma;

Kodumaa, teised rahvused

teab oma rahvust ja keelt;

teab riigi tähtsamaid sümboleid: lipp, lind, lill;

teab pealinna;

teab, et Eesti riigijuht on president

oskab nimetada erinevaid rahvusi;


teab lähiümbruse puid;

oskab nimetada veekogusid: meri, jõgi, järv, tiik;

teab vee ringkäiku;

kirjeldab kalade välimust;

oskab nimetada metsas, aias kasvavaid lilli, taimi;

tunneb puu- ja köögivilju;

teab, et taimed vajavad kasvamiseks vett, valgust ja õhku;

oskab kirjeldada erineva temperatuuri mõju taimedele;

Loomad


kirjeldab nende välimust ;

teab, mida loomad söövad;

tunneb loomi häälitsuse härgi;

tunneb lõuna- ja põhjamaa loomi

Putukad

tunneb putukaid: lepatriinu, mesilane, sipelgas …;

teab nende elupaiku;

Aastaajad

oskab nimetada aastaaegu;

oskab aastaaegu iseloomustada;

oskab kirjeldada inimeste tegevusi erinevatel aastaaegadel;

nimetab ilmastikunähtusi erinevatel aastaaegadel;

Tehiskeskkond

teab kodumasinaid ja nende otstarvet

teab erinevaid ehitisi ja räägib, millest nad on tehtud;


teab, kuidas saab joogivett kokku hoida;

mõistab, et elektrit tuleb kokku hoida;

oskab hoida enda ümber puhtust looduses, kodu ümbruses ja mujal;

teab, et peab istutama puid ja muid taimi;

teab, kuidas inimene saab talvel loomi aidata;

teab, et prügi tuleb sorteerida, paber sorteeritakse eraldi jne;

Liikluskasvatus

teab, et tänavat ületatakse selleks ettenähtud kohas;


teab mõisteid kõnnitee, sõidutee

teab, kuidas sõiduteed ületatakse (peatu, kuula, vaata);

tunneb liiklusmärki ülekäigurada;

teab, et pimedal ajal tuleb kanda helkurit ning teab kuidas seda kantakse;

teab turvavöö ja turvatooli vajalikkust sõidukis;

teab liiklemise ohtusid erinevates ilmastikuoludes;

oskab käituda ühissõidukis ;

tunneb erinevaid liiklusvahendeid: tuletõrje-, kiirabi- ja politseiauto, buss, troll, sõiduauto

teab, et sõiduteel ei mängita;

Tervisekasvatus

teab, mis on tervisele kasulik (toitumine, liikumine, uni, puhkus, mäng, hea tuju, õues viibimine, sõbralikud suhted),

nimetab hammaste tervise jaoks vajalikke tegevusi (pesemine, tervislik toitumine, hambaarsti juures käimine);

teab isikliku hügieeni vajalikkust;

saab teadmisi inimese kasvamisest ja arenemisest;

tunneb kehaosi;

teab, mis on tervisele kahjulik;

teab, et õnnetuse korral tuleb pöörduda täiskasvanu poole;

teab, et võõrastega ei tohi kaasa minna;

nimetab tegevusi, mis võivad olla ohtlikud ( talvel jääle minek, mängimine ohtlikes kohtades, ujumine täiskasvanu järelvalveta);

teab, et on esemeid ja aineid, mis on ohtlikud (nt ravimid, kemikaalid, terariistad, kuum toit, elekter …);

teab, et hädaolukorras helistatakse telefonile 112

Väärtuskasvatus

teab rühma reegleid ja püüab neid järgida;

teab rahvakalendri tähtpäevi: mihklipäev, kadripäev, mardipäev, jõulud, vastlapäev;

oskab kirjeldada nendega seotud kombeid, tegevusi

oskab kaaslast lohutada, abistada ja teistega arvestada

oskab andeks anda ja leppida;

oskab loovutada ja jagada;

harjutab emotsioone ka sõnadega väljendama;

teab tunnustatud käitumisnorme rühmas, toidulauas, üldruumides;

tänab - palub, tervitab ja kasutab muid viisakussõnu;

teab mõistete õige ja vale tähendust;

suhtub sallivalt erinevustesse (rahvused, välimus, kultuur)

oskab abi paluda;


5-6 aastased lapsed

Teema

eesmärgid

Mina


ütleb oma vanuse ja soo;

ütleb oma rahvuse ja keele;

Perekond

nimetab oma pereliikmed ja nende ees- ja perekonnanime;


teab vanavanemate, onusid ja tädisid;

kirjeldab tähtpäevi peres;

Kodu

teab oma kodust aadressi;

kirjeldab oma kodu;

oskab kirjeldada kodus olevaid ruume ja nende sisustust;

Lasteaed

nimetab oma lasteaia ja rühma nime;


nimetab lasteaia töötajaid ja kirjeldab nende tegevusi;


oskab kirjeldada lasteaia õuealal olevaid vahendeid;


nimetab vanemate ameteid;

kirjeldab üldtuntuid elukutseid;




teab oma rahvust ja keelt;

teab riigi tähtsamaid sümboleid;

oskab nimetada sündmusi, mille puhul heisatakse riigilipp;





teab, kes elavad vees ja selle ümbruses;



teab, et taimed vajavad kasvamiseks vett, valgust ja õhku;


Loomad



teavad, mida loomad söövad;

Putukad

tunneb putukaid: lepatriinu, mesilane, sipelgas …;


Aastaajad

oskab nimetada aastaaegu ja nende õiget järgnevust;

oskab aastaaegu iseloomustada;

oskab kirjeldada inimeste tegevusi erinevatel aastaaegadel;

nimetab ilmastikunähtusi erinevatel aastaaegadel;


teab, kuidas saab joogivett kokku hoida;

mõistab, et elektrit tuleb kokku hoida;

oskab hoida enda ümber puhtust looduses, kodu ümbruses ja mujal;

teab, et peab istutama puid ja muid taimi;

teab, kuidas inimene saab talvel loomi aidata;

teab, et prügi tuleb sorteerida;

Liikluskasvatus




teab vasakut ja paremat poolt;




teab, et jalgrattaga sõites peab kandma kiivrit;

teab, et ületades sõiduteed peab jalgratast käekõrval lükkama;

oskab käituda ühissõidukis ja seda oodata;

tunneb erinevaid liiklusvahendeid, erinevaid sõidukiirusi;

teab liiklusmärke: ülekäik, lapsed teel, jalgrattatee, jalgtee, bussipeatus, trammipeatus;

teab, et sõiduteel ei mängita;

Tervisekasvatus

teab, mis on tervisele kasulik (toitumine, liikumine, uni, puhkus, mäng, hea tuju, õues viibimine, sõbralikud suhted),

nimetab hammaste tervise jaoks vajalikke tegevusi (pesemine, tervislik toitumine, hambaarsti juures käimine);

teab, kuidas tervislikult toituda;

teab isikliku hügieeni vajalikkust;

saab teadmisi inimese kasvamisest ja arenemisest;

tunneb kehaosi;


teab, et õnnetuse korral tuleb pöörduda täiskasvanu poole;

teab, et võõrastega ei tohi kaasa minna;

nimetab tegevusi, mis võivad olla ohtlikud ( talvel jääle minek, mängimine ohtlikes kohtades, ujumine täiskasvanu järelvalveta);

teab, et on esemeid ja aineid, mis on ohtlikud (nt ravimid, kemikaalid, terariistad, kuum toit, elekter …);

Väärtuskasvatus

teab rahvakalendri tähtpäevi: mihklipäev, kadripäev, mardipäev, jõulud, küünlapäev, vastlapäev, jüripäev, jaanipäev;


laps saab teadmisi vanasõnade kaudu ja tajub vanasõnade seost elunähtustega




oskab väljendada emotsioone ka sõnadega

teab tunnustatud käitumisnorme rühmas, toidulauas, üldruumides; tänab - palub, tervitab ja kasutab muid viisakussõnu;

õpib teiste suhtes austavalt käituma;

teab rühma reegleid ja peab nendest kinni;

teab mõistete õige ja vale tähendust;




Teema

eesmärgid

Mina

oskab end tutvustada;

teab oma kohustusi ja õigusi;

kirjeldab enda omadusi ja huve;

teab oma sünnipäeva;

Perekond

nimetab oma pereliikmed ja nende ees- ja perekonnanime;

teab vanemate töid ja ameteid;

teab oma lähisugulasi;

mõistab, et pered on erinevad;

jutustab oma vanavanematest;

kirjeldab tähtpäevi peres;

Kodu

teab oma kodust aadressi ja telefoni;

kirjeldab oma kodu ja kodukohta;

Lasteaed

nimetab oma lasteaia ja rühma nime ning aadressi;


teab erinevaid ameteid lasteaias ja nende vajalikkust ;


teab rühma reegleid ja järgib neid;

teab lasteaia kodukorda ja traditsioone;

Kool

teab, et kool on õppimise koht;

kirjeldab lasteaia ja kooli erinevusi;


teab ja oskab kirjeldada erinevaid elukutseid ning nende vajalikkust;


mõistab töö tähtsust;

soovib osaleda jõukohastes töödes;

selgitab raha otstarvet;



teab Eesti riigi tähtsamaid sümboleid: lipp, vapp, hümn, lind, lill, kivi, kala;

oskab Eesti kaardil näidata oma kodukohta

oskab nimetada sündmusi, mille puhul heisatakse riigilipp;

teab Eesti Vabariigi presidendi nime;

oskab nimetada riiklikke pühi ja nendega seotud traditsioone;


teab ja nimetab Eesti lähinaabreid;


kirjeldab kodukoha loodust;


oskab nimetada teravilju


teab, et seemnest kasvab taim;



teab, et taimed vajavad kasvamiseks vett,, valgust ja õhku;


nimetab ja kirjeldab aias ja metsas kasvavaid taimi;

kirjeldab oma sõnadega loodust ja inimesi erinevates tsüklites: ööpäev, nädal, aasta;

tunneb kalu ja kahepaikseid

Loomad



teavad, mida loomad söövad;

teab loomade käitumise erinevusi eri aastaaegadel (rändlinnud, talveuni, pesaehitus ja poegade toitmine)

tunneb võõramaa loomi ja oskab öelda, kus elab;

teab, et loomi tuleb talvel aidata ja teab kuidas seda teha

tunneb kalu ja kahepaikseid;

Putukad

kirjeldab tuttavate putukate välimust;


teab, miks putukad on kasulikud;

Valguse, vee, õhu, temperatuuri ja toitainete tähtsus taimedele ja loomadele

selgitab valguse, vee, õhu, temperatuuri ja toitainete tähtsus taimedele ja loomadele;

teab vee ringkäiku looduses;

Aastaajad

seostab muutusi looduses aastaaegade vaheldumisega ning oskab neid kirjeldada;

oskab nimetada inimeste tegevusi olenevalt aastaajast

(külvamine, taimede istutamine, põldude kündmine …)

selgitab ilmastikunähtuste seost aastaaegadega;


suhtub ümbritsevasse hoolivalt ja tarbib seda säästvalt;

kirjeldab, millised on inimtegevuse positiivsed ja negatiivsed mõjud koduümbruse loodusele;

teab prügi sorteerimise vajalikkust ning oskab sorrteerida prügi: paber, pudelid, olmeprügi);

soovib osaleda looduse korrastamises;

teab taaskasutamise võimalusi;

Liikluskasvatus

kirjeldab oma teekonda kodust lasteaeda;



teab, kuidas ületada ristmikku;


teab vasakut ja paremat poolt;




teab, et jalgrattaga sõites peab kandma kiivrit;

teab, et ületades sõiduteed peab jalgratast käekõrval lükkama;

teab rulluiskude ja rulaga sõitmise nõudeid : kiiver põlve- ja küünarnukikaitsmed ja ohutud paigad;

oskab käituda ühissõidukis ja seda oodata;

teab, kuidas käituda ühissõidukist väljudes;

tunneb erinevaid liiklusvahendeid, erinevaid sõidukiirusi;

teab liiklusmärke: ülekäik, lapsed teel, jalgrattatee, jalgtee, bussipeatus, trammipeatus;

teab, et sõiduteel ja selle lähiümbruses ei mängita;

teab, kuidas käituda kui eksib linnas;

Tervisekasvatus

kirjeldab, mida tähendab terve olemine;

kirjeldab, kuidas hoida enda ja teiste tervist;

teab, mis on haigus;


selgitab, miks tekivad hambaaugud;

teab, kuidas hambaid hooldatakse;

oskab nimetada, milliseid toiduaineid on vaja iga päev süüa, et olla terve;

selgitab, mis on südame ja kopsude ülesanne ning teab millised tegevused aitavad neid tervena hoida;

teab tuleohutuse reegleid;

oskab kasutada hädaabinumbrit 112;

teab ja tunneb ümbritsevaid ohte ( keskkonnast, olukordadest, inimestest jne)

Väärtuskasvatus

teab mõistete ausus ja autus tähendust ja oskab vastavalt käituda;

oskab järgida käitumisreegleid erinevates olukordades (kaupluses, teatris, muuseumis, kirikus jne);

mõistab vastutust oma tegude ja käitumise eest;

oskab luua ja hoida sõprussuhet;

teab sõpruse tähendust, kirjeldab sõbraks olemist;

kirjeldab tundeid, mis tekivad tülitsedes ja leppides;

kirjeldab emotsioone ja tundeid;

oskab kaasinimestega tähelepanelikult käituda (vanemad, vanavanemad);

oskab arvestada erinevate arvamuste, huvide ja vajadustega;

teab erivajadustega inimeste erinevaid abivahendeid;

teab rahvakalendri tähtpäevi: mihklipäev, kadripäev, mardipäev, jõulud, küünlapäev, vastlapäev, jüripäev, jaanipäev;


laps saab teadmisi vanasõnade kaudu ja tajub vanasõnade seost elunähtustega;




teab tunnustatud käitumisnorme rühmas, toidulauas, üldruumides; tänab - palub, tervitab ja kasutab muid viisakussõnu;

oskab mängudes kaotajaks jääda;


7.2 Keel ja kõne

Eesmärgid:

· laps tuleb toime igapäevases suhtluses;

· laps kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme

ja mitmekesist lauseehitust;

· laps tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on

omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused.

Sisu:

· keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika;

· suhtlemine, jutustamine, kuulamine;

· häälimine, lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus. Eesti rahvajutud ja- laulud, vanasõnad, mõistatused.

· lastekirjandus – tuntud lastekirjanike looming

· jutukese või näidendi lavastamine

· luuletuste deklameerimine, intonatsiooni kasutamin

· jutustamine piltide, pildiseeriate, juhtumuste, elusündmuste, kirjanduspalade ja fantaasia järgi

· tegelaste, olukordade, sündmuste jne. kirjeldamine ja iseloomustamine

· vestlemine erinevatel teemadel

· õppemängud jutustamise- ja vestlusoskuse arendamisek

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel:

· lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel ja oma tegevuse kavandamisel;

· lapse kõne arengut toetatakse kõigis tegevustes (mängimine, õppe-tegevused, käelised tegevused, liikumis-igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet, tal on vaja ja ta saab ise kõnelda;

· lapsi suunatakse erinevate tegevuste (ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise jm.) kaudu kirjandust mõistma ja hindama; ettelugemiseks valitakse liigiliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist;

· õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi seostatult mängude, õppe- ja igapäevategevustega.

Keel ja kõne

2 - aastane laps

Eesmärgid

Suhtlemine:

· suhtleb täiskasvanuga esemetega tegutsemise ajal;

· eelistab suhtluspartnerina peamiselt tuttavat täiskasvanut;

· kasutab suheldes mitteverbaalseid vahendeid (osutamist) koos üksikute sõnadega;

· vastab täiskasvanu küsimusele ja korraldusele tuttavas olukorras mingi tegevuse, häälitsuse või 1-2 sõnalise ütlusega;

Grammatika:

· kasutab tuttavas situatsioonis ja tegevuses grammatiliselt vormistamata 1-2 sõnalisi lauseid;

· kasutab üksikuid käände- ja pöördevorme juhuslikult mõne sõna puhul;

· kasutab sõnu enamasti ühes, üksikuid sõnu juhuslikult 2-3 vormis;

· väljendab kõnes mõnda järgmistest suhetest: eitus (ei taha), kuuluvus (tädi lusikas), asukoht (emme siia),omadust (auto katki), subjekti-objekti suhe (issi anna pall);

Sõnavara:

· kasutab oma kogemustega seostuvaid konkreetse tähendusega sõnu (umbes 50) tuttavas olukorras;

· kasutab nimi- ja tegusõnu (nt näu, anna, oppa), ase- ja määrsõnu (nt siia, seal, nii);

· mõistab sõnu (rohkem kui 50) ühes kindlas tähenduses tuttavas olukorras;

Hääldamine:

· hääldab õigesti mõnda üksikut lühikest sõna;

· hääldab sõnades õigesti häälduslikult lihtsamaid häälikuid (nt a, e, i, o, u, p, m ,t, l);

Kirjalik kõne:

· vaatab koos täiskasvanuga pildiraamatuid, täiendab täiskasvanu juttu osutamisega pildile või üksiku sõna ütlemisega pildi kohta;

Keel ja kõne

3-aastane laps

Eesmärgid

Suhtlemine:

· suhtleb täiskasvanuga esemetega tegutsemise ajal;

· eelistab suhtluspartnerina peamiselt tuttavat täiskasvanut;

· kasutab suheldes mitteverbaalseid vahendeid (osutamist) koos üksikute sõnadega;

· vastab täiskasvanu küsimusele ja korraldusele tuttavas olukorras mingi tegevuse, häälitsuse või 1-2 sõnalise ütlusega;

Grammatika:

· kasutab tuttavas situatsioonis ja tegevuses grammatiliselt vormistamata 1-2 sõnalisi lauseid;

· kasutab üksikuid käände- ja pöördevorme juhuslikult mõne sõna puhul;

· kasutab sõnu enamasti ühes, üksikuid sõnu juhuslikult 2-3 vormis;

· väljendab kõnes mõnda järgmistest suhetest: eitus (ei taha), kuuluvus (tädi lusikas), asukoht (emme siia),omadust (auto katki), subjekti-objekti suhe (issi anna pall);

Sõnavara:

· kasutab oma kogemustega seostuvaid konkreetse tähendusega sõnu (umbes 50) tuttavas olukorras;

· kasutab nimi- ja tegusõnu (nt näu, anna, oppa), ase- ja määrsõnu (nt siia, seal, nii);

· mõistab sõnu (rohkem kui 50) ühes kindlas tähenduses tuttavas olukorras;

Hääldamine:

· hääldab õigesti mõnda üksikut lühikest sõna;

· hääldab sõnades õigesti häälduslikult lihtsamaid häälikuid (nt a, e, i, o, u, p, m ,t, l);

Kirjalik kõne:

· vaatab koos täiskasvanuga pildiraamatuid, täiendab täiskasvanu juttu osutamisega pildile või üksiku sõna ütlemisega pildi kohta;

Keel ja kõne

4- aastane laps

Eesmärgid:suhtlemine

· Algatab aktiivselt ise suhtlust;

· Suhtleb meelsasti ja aktiivselt eakaaslastega koostegevuses,

· Küsib täiskasvanult palju küsimusi teda ümbritsevate asjade kohta;

· Kommenteerib enda ja kaaslase tegevust ( räägib, mida tehti);

· Räägib 2-3 lausega mõnest hiljuti kogetud emotsionaalsest kogemusest;

· Jutustab pildiseeria järgi, öeldes iga pildi kohta ühe lause;

Grammatika

· Kasutab kõnes eri tüüpi lihtlauseid;

· Kasutab lihtsamaid suhteid väljendavaid rindlauseid;

· Kasutab kõnes õigesti tegusõna lihtmineviku vorme (nt sõitis, lauseid);

Sõnavara

· Mõistab ja kasutab kõnes nii üld- kui ka liignimetusi (nt kuusk, kask- puud);

· Kasutab kõnes objektide osade/ detailide nimetusi;

· Kasutab kõnes mõningaid liitsõnu ja tuletusi ( nt täpiline)

Hääldamine:

· Kasutab oma kõnes tuttavaid 2-3 silbilisi sõnu õiges vältes ja silbistruktuuris;

· Hääldab sõnades õigesti lihtsamatest häälikutest koosnevaid konsonantühendeid ( nt- nt, - lt, - mp jne);

Kirjalik kõne:

· Tunneb täiskasvanu häälimise või rõhutatud hääldamise järgi kuulamise teel ära hääliku häälikute reas

· Tunneb ära ja nimetab üksikuid tähti

· Matkib lugemist ja kirjutamist, kritseldades kriidi või pliiatsiga

Keel ja kõne

5 -aastane laps

Eesmärgid:

Suhtlemine:

· algatab ja jätkab täiskasvanuga dialoogi ka väljaspool tegevussituatsiooni (nt vahetab vesteldes muljeid oma kogemuste põhjal, esitab tunnetusliku sisuga küsimusi);

· kasutab rollimängus erinevat intonatsiooni ja hääletugevust;

· kasutab õigesti mõningaid viisakusväljendeid;

· kirjeldab täiskasvanu abiga olupilti ja annab edasi pildiseerial kujutatud sündmust;

· annab kuuldud teksti sisu edasi täiskasvanu suunavate küsimuste abil, väljendades end peamiselt üksikute, sidumata lausetega;

· jutustab nähtust, tehtust ja möödunud sündmustest 3-5 lausega;

· loeb peast kuni 4realisi liisusalme/luuletusi;

· mõistab teksti, mis pole otseselt seotud tema kogemusega;

Grammatika:

· kasutab kõnes lihtsamaid põimlauseid;

· kasutab kõnes nud- ja tud- kesksõnu;

· kasutab kõnes omadussõna võrdlusastmeid (suur, suurem, kõige suurem);

· kasutab tingivat kõneviisi (nt mängiksin);

· ühildab sõnu arvus (nt karud söövad) ja käändes (nt ilusale lillele, punase palliga);

· kasutab kõnes õigesti enamikku nimisõna käändevorme mitmuses (nt ilusatel lilledel);

Sõnavara:

· kasutab kõnes mõningaid vastandsõnu;

· kasutab kõnes mõningaid iseloomuomadusi ja hinnangut väljendavaid omadussõnu (nt arg, kaval, igav);

· kasutab kõnes aega väljendavaid nimisõnu (hommik, päev, õhtu, öö);

· moodustab vajaduse korral sõnu uudsete või võõraste objektide, nähtuste või tegevuste tähistamiseks (nt tikkudest maja – tikumaja);

Hääldamine:

· hääldab õigesti kõiki emakeele häälikuid;

· hääldab õigesti 3-4silbilisi tuttava tähendusega sõnu;

· hääldab õigesti kõiki häälikuühendeid 1-2silbilistes tuttava tähendusega sõnades;

· hääldab õigesti sageli kasutatavaid võõrsõnu (nt taburet, banaan, diivan);

Kirjalik kõne:

· tunneb kuulates iseseisvalt ära hääliku häälikute reas ja sõnades (v.a. häälikuühendites);

· kuulab ettelugemist, olles seejuures aktiivne (osutab piltidele, küsib, parandab ettelugejat tuttava teksti puhul);

· kirjutab õigesti üksikuid sõnu trükitähtedega.

Keel ja kõne

6-aastane laps

Eesmärgid:

Suhtlemine:

· räägib iseendast ja esitab küsimusi täiskasvanu kohta;

· kasutab ja mõistab suhtlemisel nalja, narritamist;

· püsib teemas, vajaduse korral läheb kaasa teiste algatatud teemamuutusega;

· annab edasi kuuldud teksti sündmuste järgnevust, põhjusi ning tegelaste käitumist suunavate küsimuste abil;

· jutustab pildi või kogemuse põhjal seotud lausetega;

· jutustades seob lauseid peamiselt sõnadega ja, siis, ja siis;

· suunab kõnega kaaslaste tegevust ja annab sellele hinnanguid;

· loeb peast kuni 8-realisi liisusalme/luuletusi;

Grammatika

· kasutab kõnes õigesti saava ja rajava käände vorme;

· märkab grammatikavigu kõnes (nt lugeb p.o. loeb);

· kasutab kõnes enamasti õigesti umbisikulist tegumoodi (nt loetakse,pesti);

Sõnavara

· kasutab kõnes õigesti aega väljendavaid määrsõnu (eile, täna, homme);

· kasutab kõnes mõningaid samatähenduslikke sõnu (nt jookseb, lippab, sibab);

· mõistab samatüveliste sõnade tähenduste erinevusi (nt joonistaja, joonistus, jooneline);

· kasutab õigesti sihilisi ja sihituid tegusõnu (nt veereb – veeretab);

· nimetab vähemalt ühe õpitud kategooria piires vähemalt 2 sõna (nt lilled: tulp, roos);

Hääldamine

· kordab järele ja hääldab ise õigesti kõiki emakeele häälikuid ja tuttava tähendusega sõnu.

Lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemine e kirjalik kõne

· häälib täiskasvanu abiga (järele korrates, abivahendeid- nööpe, klotse, nuppe – kasutades) 1-2 silbilisi sulghäälikuta ja häälikuühendita sõnu;

· määrab hääliku asukoha (alguses, lõpus, sees) häälikuühendita sõnas;

· kordab täiskasvanu eeskujul eri vältes kahest sõnast koosnevaid ridu (nt koli- kolli (III välde), koli- kolli (II välde);

· loeb üksikuid sõnu kindlas situatsioonis (nt poe- ja tänavanimed, sildid);

· kuulab tähelepanelikult etteloetavat ja oskab täiskasvanu suunavate küsimuste abil kuuldut ümber jutustada.

Keel ja kõne

7- aastane laps

Eesmärgid:

Suhtlemine

· tuleb toime suhtlemisega igapäevaelus- kaasvestlejana, kuulajana, algatajana ;

· saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;

· suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;

· jutustab pildi, kuuldud teksti ja oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid ja vahendab oma tundeid;

· kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid;

· kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;

· kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;

· valdab suhtlemiseks piisavalt sõnavara ja suudab vajaduse korral ise sõnu moodustada;

· hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnu ning tunneb kirjapildis ära mõned sõnad;

· kirjutab joonistähtedega 1-2 silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega;

· teab peast emakeelseid luuletusi ja laule.

· Eesti rahvajutud ja- laulud, vanasõnad, mõistatused.

· Lastekirjandus – tuntud lastekirjanike looming

· Jutukese või näidendi lavastamine

· Luuletuste deklameerimine, intonatsiooni kasutamine

· Jutustamine piltide, pildiseeriate, juhtumuste, elusündmuste, kirjanduspalade ja fantaasia järgi

· Tegelaste, olukordade, sündmuste jne. kirjeldamine ja iseloomustamine

· Vestlemine erinevatel teemadel

· Õppemängud jutustamise- ja vestlusoskuse arendamiseks

Suhtlemine:

· kasutab dialoogis erinevaid suhtlusstrateegiaid (nt veenmine, ähvardamine) sõltuvalt suhtluseesmärkidest;

· valib intonatsiooni ja sõnu olenevalt kaassuhtlejast (laps, täiskasvanu) ja/või suhtlusolukorrast (kodu, võõras koht);

· mõistab kaudseid ütlusi (otsene ütlus. Pane aken kinni! Kaudne ütlus: Mul on jahe);

· jutustab olu- ja tegevuspiltide järgi, kirjeldab tuttavaid esemeid ja nähtusi, andes edasi põhisisu ning olulised detailid;

· tuletab mõttelüngaga ( info, mis on otseselt välja ütlemata, mille laps tuletab ise oma teadmiste ja kogemuste põhjal) tekstis iseseisvalt puuduva info;

· räägib sellest, mida hakkab tegema ( plaanib välikõnes tuttavaid tegevusi);

· Laiendab jutustades täiskasvanu suunamisel teksti (tuletab eelnevat ja järgnevat teksti);

· Jutustamise ajal parandab ja täpsustab oma teksti;

Grammatika:

· Kasutab kõnes kõiki käändevorme ainsuses ja mitmuses

· Kasutab kõnes käändevorme harva esinevates funktsioonides;

· Kasutab kõnes õigesti osastava ja sisseütleva käände erinevaid lõpuvariante (nt palju linde, konni, autosid);

· Kasutab kõnes õigesti laadivahelduslikke sõnu ( poeb – pugeda)

· Laps valib intonatsiooni ja sõnu olenevalt kaassuhtlejast (laps, täiskasvanu) ja/või suhtlusolukorrast (kodu, võõras koht);

Sõnavara

· Laps oskab kirjeldada tuttavate esemete, nähtuste omadusi, iseloomustada lihtsate sõnedega tuttavaid ja kirjanduslikke tegelasi;

· Suudab õppida pähe luuletusi, näidendi teksti ja neid esitada

· Laps oskab sõnaliselt edasi anda oma mõtteid, tundeid ja suhtumist. Oskab esitada küsimusi, näeb põhjuse- tagajärje seoseid.

· Laps valdab aktiivselt mitmekesist sõnavara

· Oskab leida sünonüüme

Lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemine e kirjalik kõne

· häälib 1- 2 silbilisi sõnu (ka sulghäälikuid sisaldavaid sõnu)

· suudab kirja panna 1- 2 silbilisi sõnu, mis ei sisalda häälikuühendeid

· laps teab mõisteid: lause, sõna, häälik, täht

· kordab täiskasvanu eeskujul eri vältes kahest sõnast koosnevaid ridu (nt koli- kolli (III välde), koli- kolli (II välde);

· loeb üksikuid sõnu kindlas situatsioonis (nt poe- ja tänavanimed, sildid);

· kuulab tähelepanelikult etteloetavat ja oskab täiskasvanu suunavate küsimuste abil kuuldut ümber jutustada.

7.4 Matemaatika

Valdkonna „matemaatika”

eesmärgid :

1) laps rühmitab esemeid 1- 2 tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki;

2) laps järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuse põhjal;

3) laps tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi;

4) mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas;

5) mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid;

6) tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid;

7) näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes.

sisu:

1) asjad: esemete järjestamine, rühmitamine, orienteerumine ajas ja ruumis, hulgad;

2) arvud: loendamine, arvud, arvutamine;

3) suurused: mõõtmine, mõõtühikud;

4) kujundid: tasapinnalised ja ruumilised geomeetrilised kujundid.

põhimõtted:

1) esemete maailmas aitab orienteeruda nende järjestamine, rühmitamine, võrdlemine ja jaotamine suurus- ja asenditunnetuste järgi;

2) ümbritsevat ruumi kirjeldatakse kujundimõistete abil;

3) ajas orienteerumisel toetutakse päevakava järgimisele ja vastavate mõistete kasutamisele oma tegevuse kirjeldamiseks;

4) mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud seostatakse matemaatikaga, suunates last sealjuures kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemis-, haistmis- ning kompimisaistingut;

5) suunatakse last ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama (arvud, mõõtühikud, kujundite nimetused jm);

6) toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist – erinevates objektides sarnaste ning erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudud

Matemaatika

2- aastane laps

Hulgad, loendamine, arvud, arvutamine

· rühmitab esemeid ühe sarnase tunnuse (värvus, kuju, suurus vms) järgi hulgaks;

· leiab erinevate esemete hulgast palju ja üks;

· loendab asju kolme piires ning vastab küsimusele mitu on?;

Suurused- mõõtmine

· näeb ja leiab esemetes erinevusi ( suur-väike);

Geomeetrilised kujundid

· leiab samasuguse kujundi peale-, kõrvuti- või sisseasetamise teel;

· kompimise- veeretamisega eristab ümmargusi ja kandilisi esemeid, sh ringi ja ruutu;

Orienteerumine ajas

· vestleb ööle ja päevale iseloomulikust ning matkib tegevusi mängus;

Orienteerumine ruumis

· orienteerub oma kehal ja näitab, mis asub ülal- all, kõrval, ees- taga.

Matemaatika

3-4 aastane laps:

Eesmärgid

Hulgad, loendamine, arvud ja arvutamine

· otsustab, kas nimetatud ese kuulub (ei kuulu) moodustatud hulka;

· paaride moodustamisega (üks ühesesse vastavusse seadmisega) saab teada, et esemeid on võrreldavates hulkades sama palju, ühepalju ehk võrdselt;

· loendab 5 piires ja tunneb arvude rida 5-ni;

Suurused ja mõõtmine

· võrdleb (järjestab) kahte eset suuruse (suurem- väiksem), pikkuse (pikem- lühem), laiuse (laiem- kitsam) järgi ning kasutab mõisteid;


· eristab kolmnurka ja nelinurka ning leiab kujunditega sarnaseid esemeid rühmatoast, õuest ja tänavalt;

Orienteerumine ajas

· leiab aastaaegadele iseloomulikke tunnuseid (piltidel, vestluses vm);

· eristab hommikut ja õhtut (kirjeldab tegevusi);


· määrab teiste laste ja esemete asukohta enda suhtes: ülal- all, ees- taga (minu ees, minu taga jne).

Matemaatika

4-5 aastane laps:

Eesmärgid:


· rühmitab esemeid, olendeid kahe erineva tunnuse alusel;

· võrdleb esemete hulki paaridesse seades ning otsustab, mida on rohkem või vähem;

· tutvub arvudega 10-ni;

Suuruste mõõtmine

· järjestab esemeid kõrguse järgi

· järjestab 3 eset suuruse, pikkuse, laiuse ja kõrguse järgi ja asetab kasvavas ja kahanevas järjekorras;


· näeb ja oskab kirjeldada ruudu ning ristküliku sarnasusi ning leida sarnaseid kujundeid ümbritsevast;

Orienteerumine ajas

· teab ööpäeva osi (hommik- päev- õhtu), kirjeldab tegevusi ja sündmusi eile- täna- homme;


· määrab enda asukohta teiste laste ja asjade suhtes;

· vahetab liikumise suunda

· määrab vasakut ja paremat poolt.

Matemaatika

5- 6 aastane laps:

Eesmärgid


· Loendab 12- piires, teab arvude rida 12-ni

· Oskab nimetada antud arvule eelnevat/ järgnevat arvu;

· Tunneb numbrimärke;

· Võrdleb arve( on suurem kui, on väiksem kui);

· Paneb kokku kahe hulga esemeid ja liidab

· Võtab ühest hulgast esemeid ja lahutab.

Suurused ja mõõtmine

· Järjestab kuni 5 eset suurustunnuste järgi

· Leiab vaadeldavast objektist silma järgi suurema- väiksema- sama suure ning kontrollib objekte kõrvutades;

· Hindab kaugust silma järgi;

· Mõõdab pikkust, laiust, kõrgust kokkulepitud mõõtvahendiga;

· Järjestab raskuse ja paksuse järgi.


· Koostab mustreid,, laob pilte kujunditest;

· Rühmitab kujundeid vormi, suuruse, värvuse vm järgi.

Orienteerumine ajas

· Kirjeldab tegevusi erinevatel nädalapäevadel ja teab nädalapäevade järjestikuseid nimetusi;

· Eristab mõisteid kiiresti- aeglaselt, varsti, hiljem, kohe.


· Määrab esemete asukohta teise eseme suhtes: all- peal, kohal, keskel, äärel, vasakul- paremal.

· Orienteerub ruumis (õues) juhendite järgi

Matemaatika

6-7 aastased lapsed

Eesmärgid:

Laps:

· kuulab ja paneb tähele, suudab jälgida ja meeles pidada seda, mida selgitatakse;

· eristab olulist ebaolulisest;

· tunneb ja nimetab lihtsamaid tasapinnalisi (ring, ruut, kolmnurk, ristkülik) ja ruumilisi (kera kuup, risttahukas) kujundeid;

· teab kujundite osi: tahud, servad, tipud, küljed, nurgad;

· tunneb, punkti, sirgjoont (sirge), kõverjoont, sirglõiku;

· tunneb enamkasutatavate mõõt- ja rahaühikute nimetusi (meeter, liiter, kilogramm, euro, sent). Teab, kus neid igapäevaselt kasutatakse;

· teab arvude 1- 12 järjestust, oskab nimetada eelnevaid ja järgnevaid arve;

· tunneb märke <, >,+, -, = , - ;

· tunneb numbrimärke ja oskab neid kirjutada;

· Teeb pilguga haarates kindlaks esemete arvu- kuni neli eset; vastab küsimusele „Mitu on?” .

· Oskab pulga või nööri abil mõõta esemete pikkust;

· Järjestab ja rühmitab esemeid ja nähtusi suuruse, asendi ja ajatunnuse järgi (suur- väike, ees- taga, enne- pärast jne.);

· Määrab oma asukoha ümbritsevate esemete suhtes (seisan kapi kõrval, poen laua alla jne.);

· Tunneb kella täis-, veerand-, pool- ja kolmveerand- tundi;

· Võrdleb kahte esemete hulka paaride moodustamise teel;

· Teab, et esemete arv ei sõltu nende paigutusest;

· Üldistab, leides esemete hulgale ühise tunnuse, ja jaotab esemeid kahe erineva tunnuse alusel;

· Kasutab mõisteid rohkem, vähem ja võrdselt;

· Moodustab antud hulgale vastavalt sama suuri hulki;

· Liidab ja lahutab 10 piires;

· Mõtleb kahe etteantud hulga järgi välja tekstülesandeid ja lahendab neid

7.4 Kunstitegevused

Eesmärgid:

1) tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest;

2) kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma;

3) vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ja tarbeesemeid;

4) kasutab õpitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvahendeid ja –võtteid;

5) kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt;

6) vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut

sisu:

1) kujutamine ja väljendamine: mõtete ning tunnete edasiandmine nähtaval kujul;

2) kujundamine: objektile vormi, kuju ja esteetilise lisaväärtuse andmine;

3) tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine;

4) kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest ja kunstist.

põhimõtted:

1) kunstitegevuste puhul on kõige olulisemad saadud kogemused, elamused, rõõm ja rahulolu, võimalused väljendada oma maailmanägemist;

2) kunstitegevused põhinevad suunatud vaatlusel ja tegevusele järgneval analüüsil;

3) teemasse sisseelamiseks kasutatakse mängu, muusikat, lihtsat vaatlust, jutu lugemist jne.;

4) kodu ja loodus on esimesed kunstikasvatajad. Loodusest saadud elamused on kunsti põhielemendid: tundmused, ilu, erinevad tajud, valguse-varju mäng;

5) kasutatavad kunstivahendid on eakohased ja mitmekesised;

6) julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö mitmekesistamiseks ning ergutatakse lapse kujutlus- ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks lapse isikupärane eneseväljendus;

7) kunstitegevusi viiakse läbi ka õues, kasutades kunsti väljendamiseks erinevaid loodulikke materjale;

8) last suunatakse tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi just sellisel viisil, kuidas ta oma tööga rahule jäi;

9) kujundatakse tolerantset suhtumist kaaslaste töödesse ning analüüsitakse nii teiste laste töid ja kunstiteoseid, põhjendades oma hinnangut.

Kunst

1,5- 3 aastane laps

Eesmärgid:

voolimine

· tutvub voolimismaterjalidega, aluspindadega;

· mudib, muljub, pigistab, silitab, tükeldab, vajutab, rullib, surub kokku ja veeretab voolimismaterjali juhendaja abiga;

· annab sõrmede ja peopesadega voolingule erineva kuju, vajutab voolimismaterjali sisse teisi materjale või sõrmega süvendeid, lohukesi.

· loob lihtsaid esemeid ja figuure. Vabas tegevuses saab laps voolimismaterjali vabalt tunnetada;

maalimine

· tutvub maalimisvahenditega, kasutab korraga ühte kuni kolme värvi;

· kannab värvi aluspinnale erilaiuste pintslitega, tilgutamisega, valamisega ning trükib sõrmedega, käega, erinevate esemetega jm.

· maalimisel asendab pintslit kortsutatud paberiga, sulega, jne, tekitades nii erinevaid pindu;

· leiab ümbritsevas juhendamise toel sinise, kollase, rohelise, punase värvi;

· tõmbab pintsliga erineva suunaga jooni, ümarvorme, teeb täppe ning katab pindu;

· trükib ehk teeb jäljendeid, vajadusel kannab paberile niisutamiseks vett, et tekiks akvarellile iseloomulik aluspind;

joonistamine

· tutvub joonistusvahenditega, tal on kritseldamise ja äratuntavate kujundite periood;

· joonistab spontaanselt ehk kritseldab ja tõmbab erisuunaga jooni ning moodustab ümarvorme, spiraale jm.

· joonistab lisaks tavapärastele vahenditele ka sõrmega, pulgaga, tekitab iseseisvalt erinevaid jälgi ( täppe ning vertikaalseid, horisontaalseid, sirgeid, lainelisi, katkendlikke ja spiraalseid jooni), püüdes püsida aluspinna piirides, milleks sobib – arvestades ealist iseärasust, suurem pind, mille võib lauale kinnitada teibiga;

meisterdamine

· rebib väikese paberi küljest tükke ning suuremat paberit teeb väiksemaks käristades ja moodustab neist kujutise liimides neid alusele;

· kortsutab paberit, luues neist objekte, puistab liimisele pinnale erinevaid esemeid (seemned, suled, lõngajupid, kangaribad jne);

· meisterduses kasutab ka juhendaja poolt valmistatud detaile vms.

· kasutab ka segatehnikat (näiteks maalitud paberile paigutab joonistatud objekte, lisades veel plastiliinist detaile);

· vaatleb pilte, illustratsioone ning vestleb suunavate küsimuste toel;

· Näitab teistele oma tööd kui kunstiteost ja räägib sellest;

·

Kunstitegevused

4-5 aastane laps

Eesmärgid:

Voolimine

· õõnestab ümarvorme pöidlaga süvendit vajutades;

· muudab voolimismaterjali kuju väljavenitamise, –pigistamise ja –surumise võtetega;

· oskab silumist, servade tasandamist ja detailide kokku liitmist ;

· kasutab voolimispulka esemete ja nähtuste iseloomulike tunnuste esiletoomiseks, ent ka kaunistamiseks, luues mustreid;

· kasutab iseseisvalt omandatud oskusi ja teadmisi;

Joonistamine

· Jooni ja kujundeid ühendades joonistab sümbolitega,

· Joonistab ja värvib pindu värvi- ja viltpliiatsitega, kriitide, söega;

· Kasutab joonistusvahendeid liigse surveta

Maalimine

· Võtab pintsliga vajadusel värvi juurde ja katab pindu

· Maalib väiksemaid detaile pintslivajutuste ja - tõmmetega;

· Ei kata maalides korduvalt juba värvitud pinda;

· segab põhivärvusi ;

Meisterdamine

· rebib ja lõikab paberist ribasid ja kujundeid ning kleebib neid;

· lükib paelale, traadile auguga esemeid;

· valib meelepäraseid meisterdamisvahendeid

· meisterdab looduslik materjaliga;

Kunsti vaatlemine ja vestlused kunstist

· vaatleb raamatuillustratsioone ja kunstitöid;

· jutustab küsimuste toel oma töödes kujutatust ning oskab nimetada kasutatud materjale;

· suhtub heasoovlikult kaaslaste töödesse.

Kunstitegevused

5-6 aastane laps

Eesmärgid

voolimine

· voolib loovalt ja julgelt, kasutades koos natuurile omastega ka fantaasiaelemente;

· soovi korral oskab edasi anda eseme osade suurusvahekordi, kehaosade asendeid ja lihtsamat tegevust, kuid tuleb jälgida, et endiselt teostab laps siiski lihtsamaid figuure ja esemeid;

· toimib edukalt juba meeskonnatöö ning seega tehakse ka vastava mahuga töid;

· valmistab koos juhendajaga lihtsamaid voolimismasse;

· värvib, täiendab muude materjalidega voolimistööd;

· rakendab kõiki õpituid võtteid ja tehnikaid, kasutab loovust ja fantaasiat ning omandatud teadmisi;

· püüab jäljendades jälgida natuuri ja kujutist, et võimalikult usutavalt edasi anda voolitav objekt. Laps ei unusta ka tööd siluda;

maalimine

· segab omavahel värvusi, kasutab maalimisel erinevaid maalikunsti suundi ja žanre, eri tehnikaid;

· täiustab oma loomingut (ühe kunstitöö tegemine võib kesta mitu päeva);

· kasutab pildi sisu ja meeleolu edastamisel erinevaid koloriite, loob kompositsioone;

joonistamine

· joonistab tuttavaid esemeid, objekte ja loob pilte fantaasia järgi;

· suudab joonistada plaane, skeeme, kujundada väikeste ja täpsete detailide abil edasiantavat;

· kasutab rahvusornamentikat;

· kasutab joonistusvahendeid mitmekülgselt - loob erinevaid pindu.;

· joonistab mitmekesiselt ja sisukalt, püüdes arvestada proportsioonidega;

meisterdamine

· valib väljenduseks vajamineva materjali, teostab tööd kasutades omandatud oskusi, rakendades teadmisi ja loovust;

· teeb ka lihtsamat õmblustööd, punumist, põimimist, sõlmimist;teeb ta lihtsamaid voltimistöid;

kunsti vaatlemine ja vestlused kunstist

· räägib meelsasti enda kunstitöödest ja suudab loodu põhjal fantaseerida;

· kasutab oma töid mängus;

· tutvub jätkuvalt erinevate kunstidega ja kunstnike loominguga;

· külastab koos täiskasvanuga näitusi, muuseume, kunstiüritusi;

· avaldab arvamust, suudab püstitada ka probleeme, vestleb kunsti teemadel;

· on tolerantne kaaslaste loomingu ja arvamuste suhtes.

Kunstitegevused

6-7 aastane laps

Eesmärgid

Voolimine:

1. voolimisel rullib, venitab, süvendab, pigistab, veeretab, muljub jms.

1. kasutab iseseisvalt tuttavaid voolimismaterjale, arvestades nende eripära;

1. valmistab õpetajaga koos uusi voolimissegusid;

1. selgitab omavalmistatud voolimistöö otstarvet või nimetab koha, kuhu see sobib;

1. kasutab omandatud teadmisi, oskusi, voolimisvahendeid oma töö teostamisel;

1. kasutab lisamaterjale säästvalt. Viimistleb ja korrastab voolimistöö ning ei unusta silumist;

1. loob figuuride ja vormide süžeelisi kompositsioone;

maalimine

1. segab värve uute toonide saamiseks;

1. kasutab töös eri jämedusega pintsleid;

1. väldib värvide määrdumist ja vajadusel vahetab pintsli loputusvett;

1. kasutab maalimisel pintslit erinevalt;

1. rakendab omandatud oskusi ja teadmisi, on loov ning fantaseerib;

1. kasutab enda väljendamiseks erinevaid maalikunsti võimalusi ja ka segatehnikat;

1. tunneb erinevaid värvitoone ja nimetab neid (näiteks tinahall, meresinine jne);

1. rõhutab kõige tähtsamat oma töös värvi, suuruse või asukoha valikuga;

joonistamine

1. joonistused on küllaltki realistlikud, sest kujutatav on äratuntav ja sarnane kujutatava objektiga;

1. kasutab soovi korral koos erinevaid joonistusvahendeid nende olemusest lähtudes;

1. sobitab pindu kattes heledaid ja tumedaid, erineva jämedusega jooni;

1. värvib kontuuriga detaile (näiteks värviraamatu kujundid) piirjoont ületamata;

1. kasutab loovalt geomeetrilisi kujundeid ja nende kombinatsioone keerukamate objektide ülesehitamiseks;

1. püsib töös valitud teemas seda isikupäraselt tõlgendades, loob mustreid ehk rütme ja jätkab neid, loob kaunistusmotiive;

1. kujundab ja täiendab oma tööd, lisades sellele erinevaid materjale, detaile jm. ;

meisterdamine

1. valib eri materjalide liitmiseks ühendusviisidest oma mõtte teostamiseks sobivamad või leiab oma võtted;

1. valmistab meisterdusi mänguks, eksponeerimiseks, didaktilisteks ülesanneteks, dekoreerimiseks, erinevate kunstiliikide väljendamiseks;

1. on julge oma mõtte avaldamises kunsti kaudu;

kunsti vaatlemine ja vestlused kunstist

· märkab teoseid või ümbruses leiduvaid objekte vaadeldes detaile ja värve ning tajub meeleolu;

1. kasutab raamatuillustratsioone, fotosid ja kunstiteoseid (sh skulptuure) oma töö lähtealusena, luues oma vaba ja isikupärase variandi;

1. jutustab temaatilistes töödes tegelaste tegevusest, omavahelistest suhetest ning tegevusajast ja – kohast, koostab võimalusel dialoogi;

1. fantaseerib loole mineviku ja tuleviku, selgitab omavalmistatud esemete otstarvet;

1. tutvub erinevate kunstiliikidega, žanritega, kunstnike loominguga õpetaja juhendamisel, avaldab nähtust ja kogetust arvamusi;

1. külastab koos täiskasvanuga kunstiüritusi ja vestleb nähtust ning kogetust.

7.5 Muusika

eesmärgid:

1) laps tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest;

2) laps suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale;

3) laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu;

4) laps suudab musitseerida nii rühmas kui ka üksi.

sisu:

1) laulmine;

2) muusika kuulamine;

3) muusikalis-rütmiline liikumine;

4) pillimäng.

põhimõtted:

1) muusikategevust kavandades on esikohal emotsionaalne ja aktiivne muusikaalane tegevus;

2) muusikaliste tegevuste kaudu luuakse alus nii üksinda kui ka ühiseks musitseerimiseks;

3) muusikalise kasvatuse tulemusi mõjutab positiivselt täiskasvanu heatahtlikkus, sõbralikkus, emotsionaalsus, usaldus;

4) repertuaari valikul arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi, jõukohasust ning toetutakse eduelamusele ja tunnustusele;

5) muusikategevuse planeerimisel jälgitakse pühi ja tähtpäevi, muusika- ja kultuurielu sündmusi - lapsel süveneb rahvustunne;

6) muusikat kasutatakse lõimiva tegevusena ka teistes õppe- ja kasvatustegevuste valdkondades;

7) muusika on igapäevaelu osa nii argi- kui ka pidulike sündmuste puhul;

8) üksteisega seostatakse muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline liikumine, mängud ja tantsud

Muusika

2-3 aastased

eesmärgid:

laulmine

· kuulab ja jälgib õpetaja laulu.

· püüab õpetajaga kaasa laulda (lauldes kaasa nt üksikuid silpe, sõnu, laululõike).

· matkib täiskasvanu häält ja intonatsiooni.

Muusikalis- rütmiline liikumine

· sooritab koos õpetajaga lihtsaid liikumisi vastavalt laulu tekstile ( nt paigaltammumine, keerutamine üksikult, sulghüpped, lehvitamine, käte peitmine selja taha, viibutamine sõrmega, kükitamine)

· annab edasi matkivate liigutustega muusika erinevat iseloomu (karu, jänes, lind, auto, tuul, vihm, puu jne)

· kasutab liikumisel erinevaid vahendeid (puulehed, lilled, rätid, lindid, lumehelbed jne.

Muusika kuulamine

· tunneb rõõmu kuulatavast laulust ja muusikapalast.

· tunneb ära tuttava muusikapala.

Pillimäng

· mängib lihtsaid rütmipille: kõlapulgad, marakas, kuljused

· mängib õpetaja ettenäitamisel kaasa kuuldud muusikale kehapillil (plaksutab, patsutab kaasa pulssi või rütmi).

· oskab reageerida kaheosalise muusikapala osade vaheldumisele.

Soovitav tulemus

· huvi ja armastus muusika vastu.

· lapsel areneb kuulamistaju ja keskendumisoskus.

· kuulab laule ja lihtsamaid muusikapalu.

· kuulab hääli loodusest ja tänavalt (looma- ja linnuhääled, automürin jm.).

· tajub erinevaid meeleolusid muusikas.

· laulab kaasa koos täiskasvanuga lihtsamaid laule ja ka rahvalaule.

· matkivate liigutustega annab edasi muusika erinevat iseloomu.

· oskab laulu või muusika saatel õpetaja järel või iseseisvalt kõndida,joosta, hüpata, minna üle uuele liikumisele kaheosalise muusika muutumise järgi.

Muusika

3- 4 aastased

Eesmärgid:

laulmine

· huvitub laululisest tegevusest, püüab õpetajaga kaasa laulda.

· osaleb laulude esitamises (plaksutab või laulab kaasa).

· lapsel kujuneb järellaulmise oskus regilaulude toel.

· kordab järgi rütmiriime ja liisusalme.


· liigub koos õpetajaga vastavalt muusika meeleolule, arvestades pulssi ja meetrumit (nt kõnd ja jooks, päkkadel kõnd, ühe ja vaheldumisi kahe jalaga koputamine)

· oskab meetrumi ja rütmi edasi anda plaksutades, koputades, kehapillidel jne.

· sooritab erinevaid tantsusamme: otsegalopp, põlvest vetrumine, keerutamine ühe – ja kahekaupa.

· liikumisel kasutab erinevaid vahendeid (lehed, lilled, lindid, rätid, helbed jms).

· liigub loovalt ja vabalt erinevate muusikapalade järgi.

· oskab lihtsamaid laulumänge, mille käigus õpib ringjoonel liikumist.

Muusika kuulamine

· reageerib emotsionaalselt muusika iseloomule (nt plaksutab, kõigutab keha jms).

· kuulab helisid looduses (tuulevihin, linnulaul) ja linnas (sammud tänaval, automürin)

· kuulab muusikalisi lühipalu, mille karakter ja sisu võimaldavad luua seoseid last ümbritseva igapäevaeluga.

Pillimäng

· mängib muusikat kuulates, liikudes ja lauldes kaasa pulssi või rütmi kehapillil.

· mängib rütmipille õigete mänguvõtetega ( marakas, kõlapulgad, kuljused, tamburiin).

Soovitav tulemus

· Huvi ja armastus muusika vastu.

· Kuulab helisid looduses.

· Osaleb laulude esitamises.

· Omandab koos- ja järellaulmise oskuse.

· Oskab lihtsamaid rütmi- ja liisusalme.

· Oskab muusika järgi rütmiliselt kõndida, joosta ja hüpata.

· Omandab lihtsamaid tantsusammud.

· Saadab lihtsamatel rütmipillidel, on omandanud õiged mänguvõtted.

Muusika

4- 5 aastased

eesmärgid:

laulmine:

· laulab rühmaga samas tempos.

· laulab peast lihtsamaid õpitud rahva- ja lastelaule, ka üksinda.

· õpib hääleaparaadi tunnetamist kõne- ja tekstiharjutustega.


· laulab selge diktsiooniga ja ilmekalt

· Kasutab tantsudes eakohaseid tantsuelemente (põlvetõstekõnd ja –jooks, liikumine hanereas ja ringis, külggalopp)

· Osaleb laulumängudes.

· Tunnetab eri karaktereid muusikas ja oskab nende järgi loovalt liikuda.

Muusika kuulamine

· kuulab laulu ja muusikapala.

· teab muusikalisi põhimõisteid: aeglane – kiire, kõrge-madal, vaikne-vali, rõõmus-kurb, pidulik, naljaks.

· iseloomustab kuuldud muusikapala.

· õpib kuulama meloodia suunda, erinevaid helivältuseid.

· väljendab emotsionaalselt kuulatud muusikas tajutud kontrastseid meeleolusid liigutuste ja liikumisega.

· tunneb kuulmise järgi ära tuttavaid õpitud laule.

Pillimäng

· mängib rütmipille õigete mänguvõtetega (trumm, kõlakarp, kastanjett, kuljused, tamburiin) muusika kuulamise, liikumise ja laulmise saateks.

· eristab kuulates neid tämbri järgi.

· tutvub eesti rahvaviiside kaudu erinevate rahvapillidega (vilepill, torupill, kannel).

·

Documents

Tallinna linna ametlik koduleht > Tallinn - 6. Õppe- ja ... · Web viewLasteaed omab koolitusluba nr 4567 HTM, mis on välja antud 30.05.2007 Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt