HARIDUS JA KULTUUR LIIVIMAAL

Inga Zemit

Katoliku hariduselu

Toomkoolid tegutsesid toomkapiitlite juures (Tallinnas, Tartus, Vana - Pärnus). Jagasid kasvatust tulevastele toomhärradele (hiljem hakati viimaste käest kõrgharidust nõudma)

Kõrgharidust saadi peamiselt Saksamaa ülikoolides – Rostokis, Erfurdis ja Leipzigis – kuid samuti ka Bolognas, Pariisis, Prahas jm (on teada üksikuid eestlastest üliõpilasi)

Kloostrikoolid – Tallinna dominiiklaste kool ja Kärkna tsistertslaste kool (tõenäiliselt oli oma kool ka mitmetel teistel kloostlitel)

Kõrgema ladinakooli asutamine idee

Linnakoolid

Linnade kodanike lapsed vajasid ilmaliku sisuga haridust

Linna ehk ladinakoolid tegutsesid kirikute juures, kuid allusid esmajoones raele

Kiriklike ainete kõrval õpetati linnakoolides lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Suurt tähelepanu pöörati ladina keele ja kirjanduse õppimisele

Esimene linnakool nimetatud 1432.a. Tallinnas Oleviste kiriku juures, järgnevalt asutati linnakoole Narvas, Uus – Pärnus, Paides, Tartus, Rakveres.

Luterlik haridus ja eestikeelne trükisõna

Vajadus eestikeelse piibli ja hariduse järele

1525. a. ilmus Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat eesti-, liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga. Kogu tiraaž hävitati Lübecki rae poolt

1535.a. trükiti Saksamaal Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti koostatud ja Pühavaimu kiriku eestlastest eesti jutlustaja Johann Koelli tõlgitud luterlik katekismus. Vasemal pool alamsaksa-, paremal eestikeelne tekst. Raamat keelustati mõne aasta pärast Tallinna rea poolt „rohkete vigade tõttu“

Katekismus

Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.

Näiteks: Viies käsk 

Sina ei tohi tappa.Mis see tähendab?Meie peame Jumalat kartma ja armastama, et me oma ligimese ihule ei tee ühtki kahju ega kurja, vaid et me teda aitame ja teeme temale head kõigis ihuhädades.

http://www.eelk.ee/katekismus.html

Piibli ja lauluraamatute tõlkimise katsed

1549.a. tegeles piibli tõlkimisega katku surnud Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi

Susi kapital, rahasumma, mis määras vanaema Hans Susi haridusele, mille viimane pärandas vaese koolipoisi koolitamiseks.

Ehituskunst keskaja teisel poolel

Omalaadne arhitektuur: Kesk – Eesti kolmelöövilised, Lääne – Eesti ja Saaremaa ühelöövilised kirikud. Tartu telliskividest kirikutüüp.

Tallinna kiviarhitektuur. Hilisgootika stiilis ehitatud ühiskondlikud hooned ja elamud, mis on säilinud

VALJALA KIRIK SAAREMAAL PÜHALEPA KIRIK HIIUMAAL

Kolmelööviline Jõelähtme kirik

Tartu Jaani kirik

Tallinna raekoda

Suurgildi hoone

Niguliste kirik

Kujutav kunst

Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskiju eelkõige Saksamaa, hiljem Madalmaad

Seinamaale on säilinud vähe, peamiselt Saare – Lääne piiskopkonna kirikutes

Tuntuimad teosed on XV sajandi II poole Lübecki maaljate Herman Rode Niguliste kiriku tiibaltar ja Bernt Notke kappaltar Pühavaimukirikus.

Bernt Notke „Surmatants“ (säilinud vaid 7,5 m) Paljud kirikud ja kloostrid kannatasid

pildirüüste käigus

Niguliste kiriku tiibaltar

Surmatants

Russowi kroonika

XVI sajandi II poolel kijutas Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja Balthasar Russow alamsaksakeelse „Liivimaa provintsi kroonika“, mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid.

Kroonika ilmus 1578.a. Rostockis Kroonika põhisisuks on Liivi sõda, kuid

kirjeldatud on ka Liivimaa sõjaeelset elu