Katoliku kirik Liivimaal

Reformatsioon

Inga Zemit

Katoliku kiriku korraldus Liivimaal

Kirikuelu juht oma valdustes ning kiriklike

süütegude asjus kõrgeim kohtunik Õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke,

pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja – ristu, pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi

Sinod – teostas vaimulikku järelvalvet

Piiskop

Kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes

reeglina 12 toomhärrast ehk kanoonikust Valis piiskopi, oli piiskopile nõuandvaks

organiks kirikuelu juhtimisel ja maa – ala valitsemisel. Missade pidamine.

Toomkapiitel

Usuelu korraldamine maal oli

kihelkonnapreestrite ülesandeks XVI sajandil oli Eestis 97 kihelkonda. Kihelkonnakeskuseks oli kihelkonnakirik Kaugematesse osadesse asutati kabeleid, kus

teenisid preestriasendajad – vikaarid.

Usuelu maal

Sai elatist talle eraldatud maalapilt, mõisast maksvast

kirikukümnisest ning kogudusliikmete annetustest. Preestri määramist mõjutasid Liivi ordu ja maa – aadli

eeslitused, kuna nad pidasid kirikuid üleval Preester jagas kogukonnaliikmetele seitse

sakramendi (ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidimine, preestriks pühitsemine, laulatamine) ja õpetas jumalasõna

Õpetas talurahvale meie isa palvet ja „Ave Mariat“ning 10 käsku.

Pühitsemata abielud ja ristimise mahapesemine keelati surmanuhtluse ähvardusel.

Preester

Tsisterslased asutasid mungakloostri XIII sajandil

Kärknas ja XIV sajandil Padisel. Hiljem tekkisid nunnakloostrid Tallinnas, Tartus ja Lihulas

Aktiivselt tegutsesid dominikaanlaste ja fransisklaste kerjumungaordud. Oskasid kohaliku rahva keelt, kuulutasid jumalasõna rännates mööda maad.

Munkadel oli kohalike märgatav poolehoid, kuid tekkisid konfliktid ametliku vaimulikuhierarhia liikmetega - toomkapiitliga.

1407.a. Rajati augustiinlaste ordu segaklooster – Püha Birgitta ja Neitsi Maarjale pühendatud klooster Pirital

http://www.youtube.com/watch?v=LdSPCQiGPQQ

Kloostrid

Palverännakukohad

Vastseliina linnuse kabel, Pärnu Nikolai kirik, Viru – Nigula Maarja kabel, Pririta klooster

Vastseliina linnuse varemed.

Kabeli asukoht

XVI sajandil tekkis vastusesid paavsti juhitud

kiriklikule keskvalitsusele Poliitiline ja vaimne opositsioon 1517. a. Martin Luther algatas reformatsiooni

Saksamaal 1523. a. jõudis reformatsioon Tallinnasse,

proterstantliku jutlustajana tegutses Lutheri õpilane Hermann Marsow

1525.a. Levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus - Pärnusse

Usupuhastus

Vastureformatsioon

Katoliku kiriku kaitseks astusid välja ordumeister Wolter fon Plettenberg ja Riia peapiiskop Johennes Blankenfeld

Plettenbergi manitseskirja ettelugemine põhjustas Tallinnas suured korratused

Pildirüüste

14. septembril 1524.a. rüüstas 400 – 500 liikmeline sakslastest ja eestlastest rahvahulk dominiiklaste kloostrikirikut, Pühavaimu ja Oleviste kirikuid Tallinnas

Tartus jutlustaja Melchior Hoffmani juhtimisel rüüstati põhjalikult toomkirik ja toomhärrade majad ning all – linna kirikud.

Erinevalt Põhja- ja Kesk – Euroopast, kus katoliku

kiriku asutused suleti ja kirik jäi oma valdustest ilma, suutsid Vana – Liivimaa reformatsioonivastased jõud osa oma endistest positsioonist säilitada.

Peale Saksa rüütliordu likvideerumist, jätkas Liivi ordu 1525.a. alates tegevust iseseisvana.

Kuigi enamikvasallegi läks 1530 – ndatel protestantismi poolele üle, jäi reformatsioon poliitilises tähenduses lõpetamata. Katolikud piiskopid, toomkapiitlid, Liivi ordu ja enamik kloostreid püsisid orduaja lõppuni.

Tulemused