Kreeka kiri, haridus, kirjandus, teater ja filosoofia

Ajalugu – 10 klass

Madli-Maria Naulainen

Kiri

• Kreeka tähestik alfabeet on loodud foiniikia tähestiku alusel u 800 eKr

• Kreeka tähestikus on 24 märki, milles esineb ka vokaale, erinevalt foiniikiast

• Edaspidi mugandati kreeka tähestik ka itaallaste poolt ja tekkis ladina tähestik, mis on kasutusel tänapäevani

• Kreeka tähestiku alusel loodi ka slaavi täh.

Kirjaoskus

• Tänu tähestiku lihtsusele kasutati seda üsna laialdaselt, loodi seadusi, luulekogusid jne

• Kirjaoskus ei olnud ainult aristokraatide privileeg, vaid ulatus ka lihtrahavani

• Kreekas oli normaalne, et iga inimene tunneb elementaarsel tasemel kirja

• Igapäevaelus aeti asju siiski suuliselt

Haridus• Kodanike hariduse eest hoolitsesid polised

• Nt Ateenas läksid poisid kooli 7-aastaselt

• Rikkamates perekondades toimus õpetamine kodudes pedagoogi käe all

• Koolis õpetati lastele lugemist, kirjutamist, muusikat, gümnastikat

• Tavakodanike haridus piirduski paari aasta kooliharidusega, jõukamate perede lapsed jätkasid enda täiendamist mõne tuntud õpetlase (sofisti) käe all

Kangelaseeposed

• Juba Mükeene ajastul lauldi lugulaule kangelastest ja nende vägitegudest

• Kujunes välja mitu eepilist teemat, millest olulisim oli Trooja sõja lugu

• Lugusid kandsid edasi rändlaulikud – rapsoodid usupidustustel või sümpoosionitel

• Kahe kuulsa eepose “Iliase” ja “Odüsseia” autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost

Pime laulik Homeros

Lüürika

• Lüürilised luulevormid olid populaarsed

• Luuletusi kanti ette muusika saatel (lüüra)

• Peamiselt tegelesid sellega aristokraadid

• Avalik lüürika ettekandmine jagunes– soololüürikaks ja koorilüürikaks

• Luulega anti edasi elutarkust, moraali, poliitilist kriitikat (nt Solon) jm

• Üks tuntuim lüürik oli Pindaros (ülistuslaulud)

Teater• Teatrietendus – draama – kasvas välja

Dionysosele pühendatud koorilauludest

• Esialgu oli näidend koori ja ühe näitleja vaheline dialoog; hiljem lisandus näitlejaid, kuid koor jäi mängima keskset osa

• Etendused toimusid teatris, mille keskmeks oli näiteplats (orkestra) ja selle taga lavakonstruktsioon (skeene)

• Teatrietenduses on oluline roll muusikal

• Kooris ja näitlejatena esinesid vaid mehed

Teater

• Teatrietendused olid usupidustuste osa

• Žürii valis välja esinevad autorid– Komöödiad (lõbusa sisuga näitemängud)– Tragöödiad (tõsise sisuga näitemängud)

• Etendustele määrati rahastajad

• Näitekirjanik ise oli lavastaja, tihti ka näitleja

• Võideldi auhindade eest, hororari funktsioon

Teatrietendused

• Kömöödiate temaatikaks oli poliitiline elu, poliitikute üle visati nalja

• Tragöödiad põhinesid mütoloogilisel süžeel – sisu oli vaatajale teada, oluline oli autori oskus tuua välja õpetlik iva

• Kuulsaimad näitekirjanikud olid Aischylos (“Oresteia”) ja Sophokles (“Kuningas Oidupus”) – näidendid rääkisid inimeste ja jumalate vahelisest seosest ja suhtlemisest