Piia Kirsimäe 10B

Vana- Kreeka kunst

Kogu kreeklaste kunstielu on seotud nende

religioonidega ja müütidega.

Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ning skulptuuris kujutati enamasti just jumalaid.

Jumaliku perekonda kuulus 12 jumalat, kes elasid

Olümpose mäel

Vana – Kreeka kunst7.s. – 1.s.e.m.a.

Kreeka kunsti arengus võib eristada 3 ajastut:1. Arhailine e. vana aeg 7-6 saj. eKr.

2. Klassikaline e. õitseaeg 5-4 saj. eKr.

3. Hiline e. hellenistlik aeg 3-1 saj. eKr.

Kunstiliikidest on olulisimad:

1. Arhitektuur2. Skulptuur3. Maalikunst

Kreeka arhitektuur Arhitektuuri tähtsamaks alaks oli

templiehitus.

Ehitusmaterjaliks oli marmor, detailid ühendati omavahel

metallklambtitega. Tempel koosnes akendeta

ruumist, kus asus

jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas

seisvaist sammastest.

Templi välisvaates võib eristada 3 osa:

1. Tempel seisab

platvormil, mis on maapinnast 2-3 astme kõrgusel

2. Platvormilt kerkib

sammastik3. Sammastikule toetub

talastik koos katusega

Samba ehituse järgi eristatakse 3 arhitektuuristiili: Dooria - pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja

kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega,

kapiteel on kaunistusteta.

Joonia- pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi.

Korintos - pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik.

Hera tempel

Parthenon

Vana-Kreeka arhitektuuri näidised

•Võidujumalanna Nike tempel •Erechteioni tempel

Zeusi altar Pergamonis

Zeusi altari reljeef

Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli

marmor ja pronks. Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene.

Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks.

Vana-Kreeka skulptuur7.s. – 1.s.e.m.a.

I. Arhailine perioodSkulptuur oli küllaltki

primitiivne ja kohmakas.

Kehade proportsioonid olid

ebaloomulikud ja poosid

kõnelevad Egiptuse kunsti

mõjust.

Skulptuuri iseloomustab sirge,

tardunud seisang ja tihedalt

vastu külgisurutud käed.

• Kuros

Figuurid muutuvad vabaks.

Kujutatakse ka keerukamaid liikumist.Näoilmed on tõsisemad ja rahulikumad.

Kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid.

Kuulsamad skulptorid on Polykleitos, Myron, Praxiteles.

II. Klassikaline periood

• Kettaheitja

•Kaapija

•Hermes dionysosega

III.Hellenistlik perioodSuurepärane

tehnika.Suurte mõõtmetega

figuuridKeerukamad ja

dramaatilised poosid.

Teosed muutuvad

emotsionaalsemaks.

•Samothrake Nike

•Laokooni grupp

• Milose Veenus

Kreeka maalikunsti tunneme peamiselt vaasimaali põhjal.

Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud:

1. Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks.

2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu.Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel.

3. Krateer- on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini.

Vana-Kreeka maalikunst

•Amfora

•Hüdria

•Krateer

Arenes 2 vaasimaali stiili:Mustafiguuriline

vaasimaal – kujutised kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale.

Punasefiguuriline vaasimaal – tagapind kaeti värviga, figuurid jäid punased.

Akropol