EESTI MAAÜLIKOOL

Metsandus ja maaehitusinstituut

Metsakorralduse osakond

Teele Sikka

Elanike harjumused olmejäätmete liigiti kogumisel Eestis

Bakalaureusetöö loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal

Juhendaja: dotsent Mait Kriipsalu

Tartu 2012

2

Lõputöö koostasin iseseisvalt. Kõigile töös kasutatud teiste autorite töödele ja andme-

allikatele on viidatud. Kinnitan, et annan oma intellektuaalomandi varalised õigused

lõputöö tulemuste suhtes üle Eesti Maaülikoolile.

…………………………………………

kuupäev / nimi / allkiri /

Tunnistan lõputöö kaitsmisvalmiks.

Juhendaja:

…………………………………………

kuupäev / nimi / allkiri /

3

SISUKORD

Sissejuhatus ....................................................................................................................... 4 1. Olmejäätmetest ja nende liigiti kogumisest Eestis .................................................... 6

1.1. Eesmärgid olmejäätmete kogumisel ................................................................... 6 1.2. Tegevused olmejäätmetega ................................................................................ 8 1.3. Biolagunevate jäätmete käitlemine..................................................................... 8 1.4. Saavutatud tulemused ....................................................................................... 10 1.5. Olmejäätmete põletamine ................................................................................. 10

2. Uurimuse eesmärgid, metoodika ja läbiviimine ..................................................... 13 3. Tulemused ............................................................................................................... 15

3.1. Küsitluse tagasiside analüüs ............................................................................. 15 3.2. Valimi iseloomustus ......................................................................................... 16

3.3. Harjumused ...................................................................................................... 20 3.4. Jäätmeliigid ja jäätmete hulk ............................................................................ 22 3.5. Suhtumine ......................................................................................................... 25 3.6. Teadlikkus ........................................................................................................ 29 3.7. Biolagunevad jäätmed ...................................................................................... 32 3.8. Tulevikuootused ............................................................................................... 35

4. Arutelu .................................................................................................................... 38 4.1. Jäätmekäitlussüsteem ....................................................................................... 38 4.2. Jäätmevedu ja konteinerid ................................................................................ 39 4.3. Inimeste teadlikkus ........................................................................................... 40 4.4. Biolagunevate jäätmete käitlemine................................................................... 41 4.5. Lahendused tulevikuks ..................................................................................... 41

4.6. Väljapakutavad ideed ....................................................................................... 42 Kokkuvõte ....................................................................................................................... 44

Summary in English ........................................................................................................ 46 Kasutatud kirjandus ......................................................................................................... 48 Kasutatud lühendid.......................................................................................................... 50 LISAD ............................................................................................................................. 51 Lisa 1. Küsitluse ankeet ............................................................................................... 52

Lisa 2. Küsitlusele vastanute tulemused....................................................................... 60

4

Sissejuhatus

Käesoleva bakalaureusetöö uurimusteema valikul on lähtutud selle vajalikkusest ning

päevakohasusest. Vastavalt Eesti Vabariigi jäätmeseadusele [1], pidi alates 2005. aastast

jäätmevedu olema korraldatud. Jäätmetest tuleb välja sortida ohtlikud jäätmed, aia-

pargijäätmed (puulehed, oksad, pügatud muru), vanapaber ja papp (ajalehed-ajakirjad,

raamatud, kontoripaber jmt) [2], pakendijäätmed, sega-olmejäätmed. Alates 2013 aasta

16. juulist ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas olla biolagunevaid

jäätmeid üle 30 massi%.

Uurimuse alguses püstitati hüpotees, et inimestele ei meeldi sorteerida korraldatud

jäätmeveo tähenduses. Uurimustöö eesmärk on uurida, kuidas suhtuvad inimesed

sorteerimisse ja mis on põhilised takistused jäätmete sorteerimisel.

Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgnevad tööülesanded, et teada saada:

1) Kas ja kui suurel hulgal inimesed erinevates elamutüüpides sorteerivad?

2) Mis häirib inimesi antud jäätmekäitluse juures?

3) Kuivõrd ollakse valmis biolagunevate jäätmete sorteerimiseks?

4) Mida oleks vaja muuta, et parandada praegust jäätmekäitluskorraldust?

Loetletud tööülesannete täitmiseks kasutati ühte põhilist meetodit – küsitlust. Inimeste

arvamuste kaardistamiseks koostas käesoleva töö autor küsitluse ankeedi, mida levitati

EMÜ erinevate erialade listides, tuutorite listis, Keskkonnakaitse üliõpilaste seltsi

(KÜS) [3], Eesti Metsaüliõpilaste seltsi (EMEÜS) [4], TTÜ Säästva arengu klubi

(SAK) [5], Tartu Ülikooli Looduskaitse Ringi (TYLKR) [6], Loodusaja (LA) [7]

listides ja suhtlusportaalis Facebook [8] jm. Vastanuid kogunes 510. Kuna küsitlus oli

anonüümne, eeldati, et küsimustikule vastati ausalt.

5

Bakalaureusetöö koosneb referatiivsest ning uurimuslikust osast. Referatiivses osas on

kirjutatud üldiselt olmejäätmete sorteerimisega seotud nõuetest, sihtarvudest ja ees-

märkidest ning õigusaktidest tulenevatest kohustustest. Uurimuslik osa on koostatud

küsitluse tulemuste põhjal ja esitatud jooniste ning tabelite näol. Tulemustele järgnevad

arutelu, järeldused ning kokkuvõte.

Autor tänab küsitlusele vastanud inimesi ja dotsenti Mait Kriipsalu, kelle juhendamisel

käesolev bakalaureusetöö valmis.

6

1. Olmejäätmetest ja nende liigiti kogumisest Eestis

Olmejäätmete käitlemise kavandamisel tuleb üha rohkem tähelepanu pöörata jäätme-

tekke vältimisele ja jäätmete taaskasutamisele. Jäätmete taaskasutamise edendamiseks

on õigusaktidega kehtestatud terve rida piiranguid ja taaskasutuseesmärke, mis sunnivad

otsima tõhusaid ja keskkonnale sobivaid jäätmete käitlemise alternatiive. [9]

Eesti Vabariigi jäätmeseadus [1] käsitleb olmejäätmeid kui jäätmeid kodumajapida-

misest ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste

poolest samalaadsed jäätmeid, mis võivad sisaldada nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.

Pakendijäätmete taaskasutuse nõue tulenev pakendiseadusest, mille kohaselt pidi 2004.

aasta 1. maiks pakendijäätmete taaskasutamine moodustama 50% jäätmete kogumassist,

kuid selle tulemuseni jõuti 2006. aastal. 2010. aastaks oli sihtarvud seatud juba

60%-ni [9] sh ringlussevõttu 55–80%-ni. [10]

Olmejäätmete kogumissüsteemiga oli 2005. aastal liitunud üle Eesti 80% leibkondadest,

kuid 2012. aastaks oli see tõusnud 95%-ni. Elamutest olid kogumisüsteemiga liitunud

vaid 40% ning nüüdseks on selle osakaal 82%, mis on üle kahe korra suurem. [9]

1.1. Eesmärgid olmejäätmete kogumisel

Eesti riigi eesmärgid võtab kokku riigi jäätmekava, mis on seatud aastateks 2008–

2013. [9] Selle kava eesmärgiks on jäätmekäitluse arendamine riigi tasandil, järgides

seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Põhieesmärk on saavutada jäätme-

7

hierarhia rakendamine, mille puhul jäätmeteket tuleks vältida või kui see ei olnud

võimalik, siis jäätmeid võimalikult suures ulatuses taaskasutada, s.h korduskasutada,

ringlusse võtta. Prügilasse suunatakse jäätmeid võimalikult vähe. Põhieesmärgiks on

seose katkestamine majanduskasvu ja keskkonnakoormuse vahel. Jäätmepoliitika

elluviimine eeldab abinõude kompleksi, kus märksõnadeks on säästev tootmine ja

tarbimine, terviklik tootearendus, tootjavastutus, toote keskkonnamõju jälgimine kogu

olelustsükli vältel, roheline riigihange jne. [10] Selle rakendamine sõltub väga suures

osas kohalikust omavalitsusest, kelle ülesandeks on jäätmejaamade, taaskasutatavate

jäätmete kogumiskohtade rajamine. [9]

Eestil on ka oma keskkonnastrateegia, mis on seatud 2030. aastani, mille põhilisi

eesmärke on vähendada ladestatud olmejäätmete koguseid võrreldes baastasemega, mis

on 283 kg elaniku kohta aastas. Samuti tõsta jäätmete taaskasutamise osatähtsust kogu

jäätmetekkes klaasi, paberi ja plasti osas (baastasemed vastavalt 53%, 36% ja

45%). [10] Keskkonnastrateegia eesmärk on vähendada 2030. aastaks tekkivate

jäätmete ladestamist 30% võrra on selgelt alahinnatud, sest juba praeguseks on see

saavutatud ning Iru põletusseadme valmides muutub töötlemata jäätmete ladestamine

marginaalseks.

Kui prügilatesse ladestatavad jäätmekogused on aastatel 2003–2007 püsinud enam-

vähem samal tasemel, siis nende osakaal võrreldes kogu jäätmetekkega on aasta-aastalt

vähenenud 69%-lt 58 %-ni. Seega on üldine eesmärk, vähendada jäätmete ladestamist,

täidetud.

Lähtuvalt 2005.aastast alustatud korraldatud jäätmeveoga jäätmed taaskasutatakse või

kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas

ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Enne segunenud

olmejäätmete ladestamist prügilasse, tuleks neid sortida. Sortimisel eraldatakse

taaskasutatavad jäätmed ning ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest, kui see on

tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. [11]

8

1.2. Tegevused olmejäätmetega

Keskkonnamõju ja majanduse seisukohalt on optimaalne selline jäätmekäitlus-

stsenaarium, kus võimalikult suur kogus olmejäätmeid suunatakse taaskasutusse

materjali ringlussevõtuna ning ülejäänud jäätmed põletatakse võimalikult suures

koguses energiatootmise eesmärgil. Taaskasutuse hulka loetakse ka orgaaniliste

jäätmete käitlemine. Jäätmekäitluse kavandamisel tuleb arvestada, et erinevates Eesti

piirkondades võivad optimaalsed jäätmekäitlusvalikud olla erinevad. Samas tuleb

arvestatud ka üldise jäätmekäitlussüsteemi arenguga, st asjaolud ajas muutuvad ja koos

sellega ka jäätmekäitlus. Siinkohal on oluline, et piirkondlikud projektid oleksid oma-

vahel koordineeritud. Vastasel juhul on oht, et toimub jäätmekäitlusvõimsuste üle- või

aladimensioneerimine, dubleerimine jne. [9] Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja

taaskasutussüsteemi toimimiseks rakendatakse pakendi tagasivõtmise kohustust. [10]

Kodumajapidamise tasandil on olulised tegevused liitumine korraldatud jäätmeveoga,

olmejäätmete sortimine tekkekohas, pakendi ja pakendijäätmete eraldi kogumine,

ohtlike jäätmete eraldamine ja nende viimine kogumispunkti jm. juhindudes valla või

linna jäätmehoolduseeskirjast. [9] Narva jäätmeuuringu põhjal on peamisteks

keskkonnamõju põhjustajaiks tekkivad prügilagaas ja nõrgvesi. [13]

Nagu olmejäätmete osas, on ka pakendijäätmete puhul olulised korraldavad ülesanded

kohalikel omavalitsustel. Oluline on rõhutada, et pakendijäätmete kogumine ja

käitlemine toimub „tootjavastutuse“ põhimõttel, kus KOV-l ei ole mingeid rahalisi

kohustusi, küll aga on KOV-l n-ö korraldav funktsioon, et süsteem toimiks kohalike

elanike vajadusi arvestades. [9] Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses

olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks

õigust omavale isikule. [1]

1.3. Biolagunevate jäätmete käitlemine

Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: [1]

9

1) üle 45 massi% alates 2010. aasta 16. juulist;

2) üle 30 massi% alates 2013. aasta 16. juulist;

3) üle 20 massi% alates 2020. aasta 16. juulist.

Biolagunevaid jäätmeid on aga segaolmejäätmetes hinnanguliselt 60–65%. Prügilasse

ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla üle 30 massi%

alates 2013. aasta 16. juulist. Biolagunevate jäätmete eraldamiseks on sisuliselt ainult

üks võimalus – tekkekohal liigitikogumine. Tekkekohas sortimisega saadakse kõrge-

kvaliteediline toore kompostimiseks, kuid see tegevus nõuab jäätmetekitajatelt kõrget

motivatsiooni ja tahet, eelkõige aga selgeid korralduslikke meetmeid kohalike oma-

valitsuste poolt. [9] Sõltumata jäätmepõletustehaste ja/või mehaanilis-bioloogiline

töötlemine (MBT) olemasolust peavad omavalitsused rakendama biolagunevate jäät-

mete liigiti kogumist ning arendama välja vastava käitlussüsteemi. Biolagunevate

jäätmete prügilasse ladestamise vähendamiseks võetavate meetmete eesmärk peaks

olema ka biolagunevate jäätmete lahuskogumine, üldine sortimine, taaskasutamine ja

ringlussevõtt. [1]

Tallinna linna võimalike jäätmekäitlusstsenaariumite olelusringipõhine keskkonna-

mõjude ja majanduskulude hindamine ja võrdlemise analüüs toob välja jäätmete liigiti

kogumise otstarbekuse ning taaskasutusse suunamise vajaduse. Biolagunevate jäätmete

käitussüsteemi laiendamisel tuleks arvestada, et panus keskkonnamõju vähendamisse on

suhteliselt väike, kuid majanduskulud võivad olla küllaltki suured. Kuna antud uuringu

eesmärk oli erinevate jäätmekäitluslahenduste võrdlemine ühtse metoodika alusel ning

saadud tulemused põhinevad metoodika alusel siis tulemusi saab vaadata, kui

lisainformatsiooni jäätmekäitluse edasisel kavandamisel. [17]

Biolagunevad jäätmete konteinerisse sobivad aiajäätmed ja köögijäätmed ning muud

biojäätmed. Aiajäätmete hulka kuuluvad puu- ja põõsalehed, taimeosad, kuivanud lilled

ning puukoored. Köögijäätmete hulka kuuluvad toiduvalmistamisel tekkivad toiduainete

jäätmed, köögi- ja juurviljade ning kanamunade koored, marjade, puu- ja köögiviljade

puhastusjäätmed, kalade puhastusjäätmed, toiduainete ülejäägid, kohvi ja teepaks koos

filterpaberiga, kuivanud ja riknenud toiduained. Muud biojäätmed on defineerimata aga

loogika põhjal võib kompostitavate jäätmete hulka liigitada ka nt lillemulla. [14]

10

1.4. Saavutatud tulemused

Aastail 2004-2007 oli jäätmevaldkonnas muutuste aeg, mis oli tingitud Eesti liitumisest

Euroopa liiduga. Liitumisega jõustus uus jäätme- ja pakendiseadus ning nende alusel

kehtestatud alamad õigusaktid. Vähenes keskkonnanõuetega vastuolus olevate prügilate

hulk ning suurenesid taaskasutusmäärad ja rakendati taara tagatisrahasüsteem. Jäätme-

vedu ei hõlma veel kõiki omavalitsusi, kuid võimaldab süsteemi arendamist maapiir-

kondades.

Olmejäätmeid tekkis aastail 1999–2007 keskmiselt 400 kg elaniku kohta. Olmejäätmete

koguste vähenemine on osaliselt tingitud metoodilistest muudatustest ja jäätmeandmete

kvaliteedi paranemisest. Alates 2001. aastast on jäätmete õigele klassifitseerimisele

pööratud suurt tähelepanu. [15]

Tänapäeval üha enam käsitletakse jäätmeid kui kütust. Erinevalt teistest fossiilsetest

kütustest on olmejäätmed heterogeense koostisega. Tuha hulk jäätmete põletamisel

moodustab u 20-35% põletavate jäätmete kaalust ning veesisaldus võib olla vahemikus

15-40%, toidujäätmetel ka rohkem. Kütteväärtus sõltub jäätmete koostisest ja muutub

aasta lõikes, kuid segaolmejäätmete kütteväärtuseks on hinnatus 8-12 MJ/kg ehk 2,2-3,3

MWh/t (keskmiselt 9 MJ/kg). Olmejäätmete kütteväärtus sortimata jäätmetes võib

tulevikus suureneda, kuna suureneb ühekordsete pakendite kasutamine ja biolagunevate

jäätmete liigiti kogumine. Teisalt võib jäätmetekitajate juures jäätmete liigiti kogumine

vähendada kütteväärtust, kuna järjest suurem osa kõrge kütteväärtusega materjale

suunatakse taaskasutusse. [16]

1.5. Olmejäätmete põletamine

Olmejäätmete (sh MBT käigus saadud jäätmekütuse) põletamine tänapäevases nõuetele

vastavas jäätmepõletuskäitises panustab muude uuritud jäätmekäitlusmoodustega

võrreldes vähem keskkonnamõju tekkesse ning on samas positiivse keskkonnamõjuga.

11

Üha tõusvate energiahindade valguses omab nimetatud jäätmekäitlusmoodus ka

arvestatavat majanduslikku efekti. [9]

Jäätmekäitlussüsteem, kus enamus olmejäätmeid prügilasse ladestatakse, on suurima

keskkonnamõjuga ning omab samas ka majanduskulusid. Olelusringi mudeli tulemused

näitavad, et jäätmete põletamine energia tootmisega võib olla perspektiivikas

jäätmekäitlusmoodus nii keskkonnamõju kui ka majanduslikust seisukohast

vaadatuna. [17]

Olmejäätmete põletamine on seni veel halvasti defineeritud valdkond. Kui võrrelda

2007. aasta jäätmete tekke ja ladestamise tulemusi siis erinevad allikad käsitlevad neid

erinevalt. Keskkonnaülevaade aastast 2009 sõnastab segajäätmete lauspõletamise

rakendamise olukorra, kus inimese kohta aastas 415 kg jäätmeid taaskasutatakse ja 25

kg ladestatakse prügilasse. [15] Jäätmeseadus käsitleb jäätmete kõrvaldamist

toiminguna, kus jäätmed ladestatakse prügilasse, põletatakse ilma energiakasutuseta või

muu samaväärse toiminguna, mis ei ole taaskasutus. Samuti ei kuulu taaskasutuse alla

jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene

tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. [1, 18]

Tulevikuvisioone silmas pidades on oluline märkida, et vaatamata masspõletustehase

rajamisele Irus, on siiski vajalik biolagunevate jäätmete liigiti kogumine ning eraldi

käitlemine. Biolagunevate jäätmete põletamisega väljuks taimetoitained aineringest ja

mullad jääks vaesemaks. Kompost aga viiks mulda lämmastiku, fosfori ja süsiniku.

Esiteks ei käivitu jäätmete masspõletus olulises mahus kindlasti enne aastaid 2013–

2014. Samas, sihtarve silmas pidades, on ladestatavates jäätmetes biolagunevate

jäätmete vähendamist vajalik alustada võimalikult kiiresti. Teiseks on vajalik tõsta

jäätmete taaskasutusmäära jäätmete ringlussevõtu kaudu. Ringlussevõtuks loetakse

jäätmete kompostimist, kuid mitte masspõletust. [9] Praktikas tuleb aga arvestada, et

erinevates Eesti piirkondades võivad optimaalsed jäätmekäitlusvalikud olla erinevad

ning mõningatel juhtudel võib majanduslikult kasulikuks osutuda mõni alternatiivne

käitlusviis (näiteks MBT). [19]

Keskkonnamõju seisukohalt on seega optimaalsemad need jäätmekäitlusstsenaariumid,

kus võimalikult suur kogus olmejäätmeid suunatakse taaskasutusse materjali ringlusse-

võtuna ning ülejäänud jäätmed põletatakse võimalikult suures koguses energiatootmise

12

eesmärgil. Olmejäätmete käitlemise sh liigiti kogutud jäätmematerjalide taaskasutamise

majanduskulud sõltuvad paljus aga kogumissüsteemi korraldusest ja valitud jäätme-

käitluslahendustest. Hoolimata sellest, et jäätmepõletustehase rajamise alginvesteering

on väga suur, võib WAMPS uuringu tulemustele ja ka teiste riikide kogemusele

tuginedes eeldada, et segaolmejäätmete põletamise hind jääb võrreldes teiste alterna-

tiivsete jäätmekäitluslahendustega (sh MBT) mõnevõrra madalamaks ja ka pikaajaliselt

stabiilsemaks. [13]

13

2. Uurimuse eesmärgid, metoodika ja läbiviimine

Uurimuse eesmärk oli uurida inimeste suhtumist sorteerimisse ja põhilisi takistusi

jäätmete sorteerimisel. Uuringuga sooviti teada saada inimeste harjumustest jäätmetega,

täiendada infot inimeste arvamustest, hirmudest ning rõõmudest sorteerimisel, saada

aimu inimeste valmisolekust biolagunevate jäätmete sorteerimisel.

Küsitlus koostati Google Docs’i abil. [20] Küsitluse loomiseks antud keskkonnas tuleb

alustada käsuga Create Form. Küsitluse kujundusel kasutati kujundust „Garden“ .

Kokku oli 29 küsimust. Küsimused koostati nii, et kolmel juhul sai vastata vabas teksti

vormis. Kahel juhul neist küsiti asukoha kohta (linn, linnaosa) ja kolmandal oli vaba

vorm oma tähelepanekuteks. Ülejäänud küsimused olid valikvastustega. 17-l juhul sai

valida ainult ühte vastusevarianti ja 9-l juhul sai valida mitut vastusevarianti. Kohustus-

likud olid küsimused 21-l juhul. Ankeedi koostamisel ja kujundamisel ei võimaldatud

nuppu ankeedi täitmise katkestamiseks. Ankeedi kujunduses oli võimaldatud olukord,

kus vastaja sai mööda ankeeti edasi-tagasi rännata ning muuta varem antud vastuseid.

Andmete töötlemisel kasutati Microsoft Exceli tabelarvutussüsteemi [21] ja MapInfo

kaarditöötlusprogrammi [22].

Küsitlus oli üleval kahes kohas. Esimeseks kohaks oli küsimustiku enda keskkond

Google Docs keskkonnas ja teine koht oli Eesti Maaülikooli serveris leheküljel

http://ph.emu.ee/tsikka. Küsitluse vorm on kättesaadav Lisa 1-s .

Küsitletavate värbamine toimus läbi interneti. Esmane küsitluse levitamise koht oli

Facebooki suhtlusportaal. Teiste edastusvahendina kasutasin erialaliste, Eesti Maaüli-

kooli tuutorite listi, seltside listides nagu KÜS ja EMEÜS. Kasutasin ka sõprus-tudengi-

organisatsioonide TYLKR-i ja SAK-i ning listi Loodusaeg ning samuti oli üleval EMÜ

14

Üliõpilasesinduse kodulehel. Eesti oludes interneti kogukond on meil liiga väike

leidmaks piisavalt palju ja erinevaid vastajaid. Arvutita kasutajad on pigem noorema-

poolsed ja antud listide kaudu võimalik kätte saada vaid teatud sortiment inimesi.

Küsitlus toimus 30. jaanuar 2012 kuni 19. märts 2012.

15

3. Tulemused

3.1. Küsitluse tagasiside analüüs

Kvantitatiivuuringutes [23] peaks vastajate arv olema soovitavalt üle 400. Antud

küsimustikule vastas 510 inimest. Vastanuid oli kõigis vanuse valdkondades. Küsitlust

võib pidada kvantitatiivseks. Vastuseid oli pärit üle Eesti. Vastajad ei leitud juhuvaliku

printsiipe järgides vaid listi liikmete ja lähimate tuttavate ringkonnast, mistõttu ei ole

uuringu tulemusi võimalik üldistada kõigile vastavate sihtrühma liikmetele Eestis.

Internetiküsitluses antud vabas vormis vastused on kas napisõnalised, või vastupidi,

sõnaohtrad. Tegelikku käitumist peegeldavad küsimused on täpsemad, sest küsitletav

valib endale sobiva ning piisava aja vastamiseks. Kuna puudub intervjueerija mõju, on

vastajad ausamad, kriitilisemad ja vähem tõrksad tundlike teemade suhtes.

Küsitluse üks küsimus oli vabas vormis oma tähelepanekute jagamine. Seda kasutati nii

enda arvamuse täpsustamiseks, teema üle arutlemiseks kui ka küsitluse ülesehituse

analüüsiks. Küsitluse ankeedi väliselt tundsid mõned vastajad huvi uuringu tulemustest.

Autor plaanib avaldada töö tulemused artiklina Rohelise eluviisi portaalis Bioneer [24].

Küsitlusele vastanute tähelepanekutest tuleb välja, et tihti jäi küsimuste juures puudu

vajalikest vastuvariantidest. Kõige rohkem toodi välja eelarvamuse küsimuse juures

varianti „eelarvamus puudub“ puudumist. Küsitluse koostamisel seati eesmärgiks,

võimalikult ausate vastuste tagasisaamise. Tihti on inimestel lihtsalt raske tunnistada, et

neil on eelarvamus millegi suhtes. Siiski oleks pidanud võimaldama antud vastuse-

variandi olemasolu. Samuti sõna „eelarvamus“ ise oleks saanud asendada millegi

16

neutraalsemaga, nt „hoiak“. Samuti toodi välja, et küsimused tundusid olevat mõeldud

rohkem linnainimestele korterelamus. Siiski püüti küsimuste koostamisel arvestada

võimalikult erinevate olukordadega.

Kuna inimeste teadlikkus jäätmemõistetest on tagasihoidlik siis tuleks ka alati üle defi-

neerida erialaga seotud mõisted. Samuti tuleks alati selgitada iga küsimuse juures

täpsemalt, mis sorti jäätmetega seoses küsimus on. Arusaamatuks jäi ka jäätmete

tekkimise hulga arvestuses, kas tuleb arvestada mahu või massi järgi. Küsimuste

kohustuslikkus oli tihti inimeste kohati ebameeldivust tekitav. Samuti eeldati, et ühe

küsimuse vastamine välistab järgmise küsimuse. Kohustuslikkus seati nii suurel määral

põhjusel, et inimesed ei jätaks lihtsalt laiskuse pärast osadele küsimusetele vastamata,

mis neis algselt ei huvita.

Küsimuste puhul, mis eeldasid vastajalt rohkem fantaasiat, kiputi siiski antud olukorra

analüüsima. Kuna biolagunevate jäätmete sorteerimine ei ole teatavasti väga arenenud

siis lähtusingi küsimuste ülesehitusel, et inimesed annaks infot tegevuse kohta, kui neil

oleks antud võimalus. Kiputi ikkagi antud olukorda analüüsima. Sellest võib järeldada,

et tuleks täpsemalt kirjeldada, kuidas küsitlusele vastaja peaks toimima.

3.2. Valimi iseloomustus

Vanus

Enamuse küsitlusele vastajatest moodustasid inimesed vanuses 19-26. See viitab tuge-

vale tudengite ülekaalule ja nooremate arvamuste enamusele ja sellele, et küsitluse

läbiviimise meetod, interneti abil, on rohkem kättesaadav noortele. Ühe kolmandiku

ulatuses oli vastajaid ka 27-40 aastates.

17

Joonis 3.2.1. Vanus

Amet

Küsitlusele vastajast üle kahe kolmandiku moodustasid tudengid. Tudengid jaotusid

veel eraldi töötavateks tudengiteks ja mitte-töötavaks tudengiteks. Ligi üks kolmandik

vastajatest oli ka lihtsalt töötavad inimesed. Ülejäänute osakaal moodustab 6%

vastustest.

Joonis 3.2.2. Amet

Tegevusvaldkond

Tugeva enamuse moodustas loodusteaduse või põllumajanduse valdkond, mis oli üle

ühe kolmandiku vastustest. Sellele järgnes haridus või teaduse valdkond, kus oli vasta-

jaid ligi ühe kuuendiku ulatuses.

0% 20% 40% 60% 80%

>60

41-60

27-40

19-26

<18

0% 10% 20% 30% 40% 50%

tudeng

töötav inimene

kodune

pensionär

töötu

ettevõtja

töötav tudeng

õpilane

18

Joonis 3.2.3. Tegevusvaldkond

Päritolu

Vastajate päritolus joonistub selgelt välja Tartu ja Tallinna ülekaal. Tartlaste vastuseid

oli siiski kaks korda rohkem. Ülejäänud vastajad jaotuvad ühtlaselt üle Eestimaa.

0% 10% 20% 30% 40%

Õigusala või korrakaitse või turva

Tööstus või tootmine

Turundus või reklaam või pr

Turism või hotellindus

Transport või logistika

Toitlustus

Tervishoid või farmaatsia

Riigi- ja avalik haldus

Rahandus

Müük

Mehaanika või tehnika

(Uus) meedia või loomemajandus

Loodusteadused või põllumajandus

Kultuur või meelelahutus

Koolitus või personal

Klienditeenindus

Juhtimine

Infotehnoloogia või e-kaubandus

Haridus või teadus

Energeetika või loodusvarad

Elektroonika või telekommunikatsioon

Ehitus või kinnisvara

Assisteerimine või administreerimine

19

Joonis 3.2.4. Vastanu asukoht

Elamutüüp

Vastanutest ligi kaks kolmandikku moodustavad kortermajade elanikud. Ülejäänud üks

kolmandik moodustab pigem eramaja tüüpi elamu nagu ridaelamu, kaksik- või kahe-

pereelamu ja ühepereelamu.

Joonis 3.2.5. Elamutüüp

0% 10% 20% 30% 40%

ühepereelamu

kaksik- või kahepereelamu

ridaelamu

vähem kui viie korrusega

mitmekorteriline elamu

viie või enamkorruseline

paljukorteriline elamu

20

Leibkonna suurus

Võrdse osa, kokku ligi pool vastajatest, moodustavad leibkonnad suurusega üks või

kaks inimest. Sellest järeldaksin, et pool vastajatest on saavad rohkem kontrollida

jäätmete sorteerimist oma elukohas. Suuremate leibkondade puhul oleneb juba enamuse

leibkonna liikmete käitumistest. Kui üks soovib ainult sorteerida ja ta ei suuda selles

teisi veenda, siis tema võimalused sorteerimiseks on raskendatud.

Joonis 3.2.6. Inimeste arv leibkonnas

3.3. Harjumused

Liigiti kogumine

Ligi kaks kolmandikku vastajatest kogub jäätmeid eraldi. Lisaks ligi neljandik

vastajatest, kes kas kogub mõnikord või osaliselt. Vastanuid, kes üldse ei kogu, on

ainult alla 10%.

0% 10% 20% 30%

8

7

6

5

4

3

2

1

21

Joonis 3.3.1. Osavõtt liigiti kogumisest

Tudengite harjumuste muutumine seoses elukoha vahetusega

Tudengi elukoha vahetusel õpingute ajaks toob palju uut igapäevaellu. Kui kodus on

pere sorteerinud jäätmeid siis isegi üle poolte vastanutest teeb seda ka uues elukohas.

Samas ligi kümnendik ei sorteeri kummaski kohas ning teine kümnendik ainult õpingute

ajal. Kolmandik vastajatest sorteerib aga ainult kodus.

Joonis 3.3.2. Tudengite harjumuste muutumine seoses elukohavahetusega

Toodete pakenditega arvestamine

Ligi kaks kolmandikku ehk ka enamuse lähtuvad siiski hinnast. Natuke üle kolmandiku

puhul pole pakendi arvestamine oluline samas teine osa, ligi kolmandik, eelistab osta

pakendamata toiduaineid. Samuti ligi viiendik ostab korraga suurema koguse, et oleks

vähem pakendeid. Suuremate koguste puhul on ka tavaliselt toote kilo hind odavam.

Vastajad ise tõid veel välja, et kui toote valik on kindel ja pole võimalik teist

pakendamist valida siis hoitakse kokku liigsest kilekoti majandamisest. Tihti mõeldakse

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%

jah

mõnikord

ei

osaliselt

pole kindel

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%

Ei ole muutunud, sorteerin mõlemas

kohas

Sorteerin ainult kodus

Sorteerin ainult õpingute perioodil uues

elukohas

Ei sorteeri kummaski kohas

22

ka sellele, et mis otstarve oleks sellel pakendil pärast toote kasutamist. Samuti leidub

vastajaid, kes käivad sihilikult, kas turul või ostavad võimalikult palju asju lahtiselt.

Samas vastasleer rõhub toidu pikaajalisemale säilimisele ja kättesaadavusele.

Joonis 3.3.3. Pakendi mõju otsusele toote valiku üle ostu tegemisel

3.4. Jäätmeliigid ja jäätmete hulk

Eraldi kogutavad jäätmed

Inimeste arusaam jäätmete liigiti kogumisest on vägagi erinev. Enamus kogub eraldi

pappi ja paberit. Kui arvestada vastajate enda tähelepanekuid, siis tuleb ka välja, et papp

ja paber on ka üks põhilisi jäätmeliike, mida kogutakse ka ainukese jäätmeliigina maja-

pidamises. Tihti sorteeritakse jäätmeid rohkem kui ühe liigituse ulatuses. Populaar-

seimaiks kujunes kombinatsioon, kus sorteeritakse pappi ja paberit ning pakendit ja

klaasi.

0% 10% 20% 30% 40%

ebamugav

ei näe mõtet

ei oska

ei viitsi

kiirem, mugavam ja lihtsam on ühte

konteinerisse visata

konteiner on tihti täis

läheduses puudub konteiner

majapidamises pole võimalik eraldi

koguda

23

Küsitlejate vastustest tuli ka välja, et sorteerimine varieerub vastavalt hooajale: suvel

sorteeritakse rohkem just biolagunevaid jäätmeid ja pappi ning paberit. See asjaolu

tuleneb sellest, et peredel on võimalus kasutada maakohta ja seal olevat komposti-

hunnikut ning lõkkekohta, linnas pole aga selleks võimalust. Olenemata ohtlike

jäätmete eraldi kogumise vastuse võimalusest, viidati eraldi patareide, tablettide,

lambipirnide, luminofoorlampide jm liigiti kogumisele, kuigi ka need moodustavad

ohtlikud jäätmed. See viitab sellele, et inimesed pole lihtsalt informeeritud ohtlike

jäätmete olemusest.

Samuti võiks täheldada, et isegi kui liigiti kogumise peatükis (vt. Liigiti kogumine)

vastas pea kümnendik, et ei sorteeri jäätmeid siis siin taandus see alla 2%. Sellest võiks

järeldada, et inimesed pole päris täpselt aru saanud sorteerimise olemusest.

Joonis 3.4.1. Eraldi kogutavad jäätmed

Võrdlus majapidamises tekkivate jäätmeliikide vahel

Jäätmekava järgi tekkis 2005. a biolagunevaid jäätmeid 65% olmejäätmetest. [9] Antud

võrdlus eri tüüpi jäätmete koguse hindamise osas näitas, et inimesed hindavad erinevalt

jäätmete tekkimise hulka. Kui räägitakse koguseliselt suuremast hulgast jäätmetest, jääb

inimestele rohkem silma see, mida on mahult rohkem. See mahu arvestuse erinevus

võib tuleneda sellest, et kuigi pakendeid tekib rohkem mahu järgi arvestades, siis massi

0% 10% 20% 30% 40%

papp/paber

pakend

klaas

biolagunevad jäätmed

taara

ohtlikud jäätmed

ei kogu

24

järgi tekibki kõige rohkem biolagunevaid jäätmeid. [15] Pakendid on kergemad ja

võtavad ühiku kohta rohkem ruumi.

Hoolimata sellest, et eelnevas peatükis (vt. Eraldi kogutavad jäätmed) ilmnenud

põhilisteks kogutavateks jäätmeliikideks on papp ja paber ning klaas ja pakendid, siis

vastanute arvates tekib kõige rohkem just pakendeid. See, mida aga inimesed

ennustavad majapidamistes enim tekkivaks jäätmeliigiks, ei erine väga sellest, mida neil

endal enim tekib.

Joonis 3.4.2. Võrdlus majapidamises tekkivate jäätmeliikide vahel

Konteinerite kasutamine

Ligi pool vastajatest viib oma jäätmed konteineritesse maja ees, ehk suurel enamusel on

siiski võimalus jäätmete sorteerimiseks elukoha vahetusläheduses. Natuke üle ühe

kolmandiku kasutab, kas konteinereid paarisaja meetri raadiuses või konteinereid

lähima kaubanduskeskuse juures. Jäätmejaama kasutab vaid üks kümnendik vastajatest.

0% 20% 40% 60%

biolagunevad jäätmed

klaas

pakendid

pandipakendid

papp/paber

segajäätmed Ennustavalt

enim tekkiv

jäätmeliik

majapidamises

Enim tekkiv

jäätmeliik

majapidamises

25

Joonis 3.4.3. Konteinerite kasutamine

3.5. Suhtumine

Suhtumine sorteerimisse

Jäätmete sorteerimine peaks olema igapäevase tegevuse loomulik osa, kuid pärast toote

muutumist jäätmeks ei leia see alati teed taaskasutusse ja võib lõpetada kasutu prügina.

See sõltub asjaoludest, kuidas inimesed antud tegevusse suhtuvad ja kuivõrd nad edasist

tegevust usaldavad. Kolm neljandikku vastajatest peab liigiti kogumist vajalikuks. See

on hea, et inimesed selle tähtsust näevad. Kui vastajate tähelepanekuid arvestada siis tuli

välja ka, et isegi kui sorteerimist peetakse vajalikuks, siis ligi kuuendik vastanutest tõid

asjaolu, et hoolimata vajalikkusest on see üpris ebamugav tegevus. Inimesed teadvus-

tavad endale selle vajalikkust aga sellest hoolimata leiavad vabanduse. Negatiivse poole

pealt nagu mõttetu või kulukam kui mitte liigiti koguda oli vastuseid kokku ligi 7%.

0% 20% 40% 60%

konteineritesse maja ees

konteineritesse lähima

kaubanduskeskuse juures

jäätmejaama

konteineritesse paarisaja meetri

raadiuses

konteinerid puuduvad

26

Joonis 3.5.1. Suhtumine sorteerimisse

Ettekäänded jäätmete liigiti kogumiseks

Jäätmete sorteerimiseks tuuakse erinevaid ettekäändeid. Antud küsimuse juures leidis

kolm viiendikku vastajatest põhjuse jäätmete mitte sorteerimiseks. Kõige populaarsem

põhjus on see, et läheduses puudub konteiner ja seda natuke ühe neljandiku. Tihti

arvestatakse sellega, et jäätmeid saab ära visata lähimasse konteinerisse ja kui seda

võimalust pole, jäetakse jäätmed sorteerimata. Teine, samuti ligi neljandiku moodustav

ettekääne on seotud inimeste seisukohaga, et pole ruumi sorteerimiseks. Kolmanda

veerandi moodustab ettekääne mugavustsoonist ehk kiirem, mugavam ja lihtsam on

ühte konteinerisse visata. Neljanda neljandiku moodustavad ettekäänded, mis on veel

seotud mugavusega, oskuste, võimaluste ja skeptilisusega.

0% 20% 40% 60% 80%

vajalik

mõttetu

vaevarikas

kulukam kui mitte liigiti koguda

vahet pole

27

Joonis 3.5.2. Ettekäänded jäätmete liigiti kogumiseks

Eelarvamused

Ligi kolmandik vastajatest peab pakendite pesule kulutatavat veehulka liiga väärtus-

likuks ning ei pea eraldi kogumist piisavalt väärtuslikuks. Kuna küsimus oli kohustuslik

aga polnud võimaldatud vastust eelarvamuse puudumisest, tekitas see algselt vastajates

meelehärmi. Lõpuks kogunes vastuseid eelarvamuse puudumisest üks viiendik.

0% 10% 20% 30% 40%

ebamugav

ei näe mõtet

ei oska

ei viitsi

kiirem, mugavam ja lihtsam on ühte

konteinerisse visata

konteiner on tihti täis

läheduses puudub konteiner

majapidamises pole võimalik eraldi

koguda

28

Joonis 3.5.3. Eelarvamused

Alternatiivsed meetodid jäätmetest vabanemiseks

Jäätmetest vabanemiseks kasutatakse vahel ka kõrvalisi meetodeid. Üks populaarsemaid

on oma kompostihunniku omamine, mis moodustab kolmandiku vastustest. Umbes üks

viiendik kasutab ka jäätmetest vabanemiseks põletamisest. Vastuste tähelepanekutest

võib täheldada, et põletusse läheb enamuses siiski papp ja paber. Alternatiivseid meet-

meid mitte kasutavaid oli kokku peaaegu kahe viiendiku osas. Siiski ligi kaks viien-

dikku ei kasuta alternatiivseid meetodeid. Ülejäänute osakaal jääb ühte kümnendiku.

0% 10% 20% 30% 40%

ebameeldiv aroom

ebameeldiv tühjendamine

eelarvamus puudub

ei ole kättesaadav

kulukas tegevus

linnud/loomad laastavad konteinerit

läheduses puudub konteiner

pakendite pesule kulutatav veehulk ei

ole eraldi kogumist väärt

pole aega

putukad ja vaglad vm kahjurid

hakkaksid levima

skeptilisus süsteemi suhtes

võtab palju ruumi

29

Joonis 3.5.4. Alternatiivsed meetodid jäätmetest vabanemiseks

3.6. Teadlikkus

Motiveeritus loodusvarade säästmiseks

Kui inimesele öelda, et tema sorteerimine säästab loodusvarasid siis kindlasti moti-

veeriks see nii mõndagi inimest järjepidevamalt sorteerima. Antud juhul motiveeris see

ligi kolmveerandit inimesi. Kuid üks viiendik vastajatest moodustab osa, kes on

loodusvarade säästmise osas kahtleval arvamusel. Inimesed pole näinud elavat tõestust,

et kas see tõesti kasu toob loodusele. Samuti viidatakse vee kui loodusvarade säästmise

vajadusele.

0% 10% 20% 30% 40% 50%

ei

jah, põletan

jah, matan

jah, viin metsa alla

jah, viin töökoha konteinerisse

jah, viin lähisugulase juurde

mul on oma kompostihunnik/komposter

30

Joonis 3.6.1. Motiveeritus loodusvarade säästmiseks

Põhjus jäätmete kogumiseks

Kui vastanutel tekivad põhjused ja eelarvamused jäätmete mitte sorteerimiseks siis

siiski on enamasti ka informeeritud, mis on sorteerimise põhjuseks. Neli viiendikku

vastajatest peabki peamiseks põhjuseks jäätmete sorteerimiseks jäätmete taaskasutamist.

Umbes kuuendik vastajatest peab seda ka iseenesest mõistetavaks. Kas ei leia põhjust

või peab sorteerimist kasutuks, on kokku vaid ligi 3%.

Joonis 3.6.2. Põhjus jäätmete kogumiseks

0% 20% 40% 60% 80%

jah

ei

vahet ei ole

võib-olla inspireeriks

skeptiline jäätmemajanduses

0% 20% 40% 60% 80%

iseenesest mõistetav

jäätmete taaskasutamine

peaks,aga ei tea põhjust

ei oska öelda

ei pea eraldi koguma

31

Teadlikkus pakendite puhtuse nõudest

Pakendite sorteerimise juures ei täideta tihti kõiki tingimusi. Pakendite taaskasutuseks

on kehtestatud nõue, et pakendid peavad puhtad olema[25]. Ligi kolmveerand

vastanutest olid sellest teadlikult ja veerandi juhul oli info puudulik.

Joonis 3.6.3. Teadlikkus pakendite puhtuse nõudest

Jäätmete mittesobivusest biolagunevate jäätmete konteinerisse

Küsitlusele vastanud on üpris teadlikud, mida ei tohiks biolagunevate jäätmete

konteinerisse panna. Kõige populaarsemad olid lapsemähkmed, ravimid, suitsukonid,

plastmass ja ühekordsed pabernõud. Nendest, mida tegelikult tohib biolagunevate

jäätmete konteinerisse panna on samuti osadel juhtudel välja arvatud. Ka kohvi- ja tee-

puru, toidujäätmeid ning näiteks puuviljade, juurikate ja munade koored on mõnel juhul

peetud mitte-sobivaks.

0% 20% 40% 60% 80%

jah

ei

teadsin osaliselt

32

Joonis 3.6.4. Jäätmete mittesobivusest biolagunevate jäätmete konteinerisse

3.7. Biolagunevad jäätmed

Biolagunevate jäätmete sorteerimine konteineri olemasolul

Vaatamata sellele, et biolagunevate jäätmete konteinereid ei ole väga populaarsed linna-

pildis on vastanud suuremas osas valmis sorteerima biolagunevaid jäätmeid. Nende

seast, kes juba koguvad, toimub see enamasti kompostihunniku baasil.

0% 10% 20%

ühekordsed pabernõud

puuviljad, juurikate ja munade koored

plastmass

majapidamispaber ja paberlinikud

keemiliselt töötlemata puidu jäätmed

aiajäätmed(rohi, lehed, oksad)

suitsukonid

tuhk ja tolmuimeja tolm

ravimid

linased riided

toidujäätmed

lemmiklooma väljaheited

lapsemähkmed

lillemuld ja taimejäätmed

kohvi- ja teepuru

33

Joonis 3.7.1. Biolagunevate jäätmete sorteerimine konteineri olemasolul

Esmane koht biolagunevate jäätmete kogumiseks

Vastustest on näha, et eestlased on lihtsad inimesed ja eelistavad tavalist ämbrit esma-

seks biolagunevate jäätmete kogumiseks. Umbes üks viiendik vastajatest märkis lihtsalt

ära, et kogub juba eraldi, kuid ei andnud infoks asukohta. Mõnel üksikul juhul mainiti

ka eelmisest peatükist kõlama jäänud kompostihunnikut. Ligi üks kolmandik vastajatest

oleks isegi huvitatud koguma spetsiaalsesse biolagunevate jäätmete ämbrisse, hoolimata

sellest, et paljud ei teadnud millega täpselt tegu, tundus asi uus ja huvitav.

Joonis 3.7.2. Esmane kogumiskoht biolagunevate jäätmete sortimisel

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%

ei

jah

juba kogun eraldi

mõnikord

suuremate koguste korral

0% 10% 20% 30% 40%

eelistaksin biolagunevat prügikotti

ei kogu

ei oska öelda

eraldi tavalisse ämbrisse

juba kogun regulaarselt

juba kogun regulaarselt

(kompostihunnik)

kilekotti

spetsiaalselt biolagunevate

jäätmete ämbrisse

34

Biolagunevate jäätmete konteineri vajalikkus

Kaks viiendikku vastajatest peab biolagunevate jäätmete konteinerit vajalikuks.

Võrreldes sellega, kas inimesed koguksid jäätmeid eraldi (vt 3.4.1) on huvi

biolagunevate konteineri vastu langenud. Kui sorteerimisel oli kas juba kogumas eraldi

või nõus koguma kaks kolmandikku vastanutest siis kindlalt vajalik on see ainult kahele

kolmandikule vastanutele. Ligi kolmandiku ulatuses ei ole aga konteiner inimestele

vajalik.

Joonis 3.7.3. Biolagunevate jäätmete konteineri vajalikkus

Biolagunevate jäätmete konteineri tühjendamise sagedus

Kuna biolagunevate jäätmete köögis pidamine erineb teistest jäätmeliikidest võib antud

olukorras tekkida konteineri tühjendamise vajadus varem. Umbes kaks viiendikku

vastajatest viiks biolagunevad jäätmed õue konteinerisse 1-2 korda nädalas. Igapäevast

või 5-6 korda nädalas viiks biolagunevad jäätmed välja alla kuuendiku. Järelikult üle

päeva biolagunevate jäätmete hoidmine köögis ei tekita enamustele probleemi.

Jäätmekäitlejate soovitustel parim variant oleks üle päeva, mitte harvem.

0% 10% 20% 30% 40% 50%

jah

ei

ei oska öelda

35

Joonis 3.7.4. Biolagunevate jäätmete konteineri tühjendamine õuekonteinerisse

3.8. Tulevikuootused

Aktsepteeritav hinnatõus paremini korraldatud jäätmeveo eest

Kui rääkida hinnatõusust paremini korraldatud jäätmeveo eest tekib vastanute seas

kolme erinevat tüüpi seisukohti. Esimene ja kõige suurem on vastanute hulk, kes ei ole

nõus mitte mingil juhul rohkem välja käima. Nende hulk kuuluvad ka need, kes isegi

ootavad pigem hinnaalandust või tasuta äravedu või lausa peale maksmist toorme eest.

Teine, peaaegu võrdne, hulk inimesi on neid, kes on nõus hinnatõusuga ja osad isegi üle

15%. Kolmanda osa moodustab need, kes ei pea muutusi vajalikuks ja on süsteemiga

rahul. Neid on küll alla ühe kümnendiku, kuid see toetab teist osa inimesi, kes on nõus

investeerima jäätmeveosse. Samas ei ole otseselt räägitudki, mis paremini korraldatud

jäätmekäitlus endaga kaasa tooks. Nendele, kes poleks nõus rohkem maksma, tuleks

selgitada, mis on senise teenuse hinna taga. Tegelikult tuleks inimestega rääkida mitte

protsentides vaid absoluutarvudes ja seostada see teenuste kvaliteediga.

0% 10% 20% 30% 40% 50%

1-2 korda nädalas

3-4 korda nädalas

5-6 korda nädalas

ei kasutaks

ei tea

harvem

iga päev

vastavalt vajadusele

36

Joonis 3.8.1. Aktsepteeritav hinnatõus paremini korraldatud jäätmeveo eest

Liigiti kogumist motiveeriv faktor

Tihti on vaja inimest motiveerida tegema asju, mida ta igapäevaselt nii meeldivalt ei

teeks. Kui erinevates peatükkides tuli välja erinev inimeste hulk, kes ei kogu jäätmeid

eraldi siis nad ei jäta jäätmeid sorteerimata kiusu pärast vaid ilmselt on lihtsalt

protsessis mõni ebamugav tegevus. Populaarseim faktor, mis motiveeriks inimesi liigiti

koguma on prügikonteinerite parem kättesaadavus. Viiendik vastanutest ootaks soodus-

tusi antud prügiveol. Neid, kes juba koguvad, ei ole vaja niivõrd enam vaja motiveerida,

kuid ka neil on omad kõhklushetked. Vastajate tähelepanekutest võib välja tuua, et

kurdetakse just pakendite pesu nõude üle ja uskumuse kohta, et prügifirmad endiselt

kallavad kõik jäätmed ühte autosse.

0% 10% 20% 30% 40%

üle 15% hinnatõus

11-15% hinnatõus

6-10% hinnatõus

1-5% hinnatõus

ei oleks nõus rohkem maksma

ei oska öelda

ootan hinnaalandust

rahul jäätmemajandusega

vastavalt hüvedele

37

Joonis 3.8.2. Liigiti kogumist motiveeriv faktor

0% 10% 20% 30% 40%

kogun regulaarselt

soodustused prügiveol

tasuta kilekotid

parem teavituskampaania

linnavalitsuse premeerivad kingitused

prügikonteinerid oleksid paremini

kättesaadavad

38

4. Arutelu

4.1. Jäätmekäitlussüsteem

Inimesed siiski näevad jäätmetes pigem ressurssi kui koormat. Samas tahavad inimesed

kindlustunnet, et see, mida me teeme on õige ja hea eesmärgi nimel.

Ühtlasi kasutatakse tihti erinevaid võimalusi jäätmete käitlemiseks. Üha rohkem on

populaarsust kogumas biolagunevate jäätmete sorteerimine ja kompostimine kohapeal

oma kompostihunnikus. Ühtlasi põletatakse endiselt kodus paberit ja pappi. Pakendeid

pestakse ja viiakse pakendikonteinerisse. Siinkohal tekitab paljudele elanikele

meelehärmi see, et ühest küljest justkui eeldatakse, et elanikud sordiksid jäätmeid

võimalikult palju, teisalt aga on segajäätmete kogumine korraldatud nii, et seda

tühjendatakse liiga sageli ning ära viiakse ka pooltühje konteinereid. Elanikele jääb

mulje, et prügikasti peab ilmtingimata täis panema, kui aga osa pakendeid sellest välja

sortida, siis kast täis ju ei saa. Praegu oleks eramajade elanikud nagu kohustatud

viskama võimalikult palju tavaprügikasti. Prügikastid saaks sellise aktiivse sortimise

juures täis mitme kuu jooksul, mitte aga nädala või paariga. Jäätmefirma pakub küll

selle lahenduseks värviliste kilekottide süsteemi, kuid nende äraveoks peab need õigel

ajal jäätmevedajale kättesaadavaks tegema. Samuti puudub konkreetne jäätmete puhtuse

nõue, mis tekitab ebausaldusväärsust ja kahtlusi.

Tundub, et Eesti jäätmekäitlussüsteem liigub pigem edasi ressursimahukamate

tegevustega nagu jäätmete taaskasutamine ja ei tähtsusta niivõrd jäätmete tekke

vähendamist. Sortimissüsteemi paremaks korraldamiseks oleks päris paljud nõus isegi

39

jäätmeveo hinna tõusuga, kuid samas ei nähta praegu selle õigustatust. Elanikud

eeldavad, et parema süsteemiga annaks rohkem pakendeid taaskasutusse suunata ning

väärtuslikku komposti teha ja jäätmefirma saaks ise selle pealt vajaliku investeeringu

arengusse. Vastanud on valmis jäätmeid suunama taaskasutusse, aga kaheldakse selle

efektiivsuses. Põhiline küsimus on tasuvusanalüüs – kas ikka tekib aineline või

energeetiline võit.

4.2. Jäätmevedu ja konteinerid

Kõige suuremat hirmu ja eelarvamusi tekitavad prügiautod, mis on elanikele halvas

mõttes silma jäänud. Küsitlusele vastanute seas oli palju neid, kes on jätnud

prügisorteerimise minevikku tänu sellele, et nägid erinevat liiki jäätmete läbisegi

tühjendamist samasse autosse.

Samuti tekitab trotsi, et jäätmete konteinereid pole piisavavalt ja nad on tihti täis. Prügi-

firma on aga ettekäändeks toonud ebapädeva väite, et kui konteinerite tühjendamist

intensiivistada siis hakkavad ka konteinerid kiiremini täituma ning on ka oht suuremale

konteinerite ümbruse reostumisele.

Lisaprobleemiks peetakse konteinerite väikesi täiteavasid. Inimesed ootaks, et saaks

mugavalt korraga kogu jäätmekoti konteinerisse visata, kuid tihti ei suudeta ette näha, et

sellega võivad teised inimesed sinna ka segaolmejäätmete koti visata.

Prügiveo hea korraldamise õppimiseks tasuvat vastanute kommentaaride põhjal võib

vaadata nt Põhjamaade või ka mitmete Lääne-Euroopa riikide korraldatud

prügimajanduse eeskujude poole. Saksamaal kehtivat süsteem, kus on eraldi prügiautod

segajäätmete, pakendite, paberi ja papi ning biojäätmete jaoks – sorteerimine on

kohustuslik ning toimib.

40

4.3. Inimeste teadlikkus

Jäätmete sorteerimise süsteem hakkab toimima siis, kui inimesi on selle eesmärkidest ja

korraldusest hästi informeeritud. Sellest aga on Eestis veel liiga vähe või liiga segaselt

räägitud. Inimesed on küll osaliselt kursis, kuid otsest teavet süsteemi toimimise ja

edusammude, st tagasiside, kohta puuduvad. On küll korraldatud erinevaid kampaaniaid

ja teavitusi, kuid see ei too edu kui see pole laiaulatuslik ja järjepidev. Riik saaks

teavituskampaaniatega palju muuta, kui sellega vaeva näha. Samas, korraldatud

jäätmevedu on omavalitsuse kompetentsis ja võib arvata, et omavalitsuste võimekus

jäätmekäitlust suunata on erinev. Selleks, et süsteem toimima saada tuleks palju rohkem

tähelepanu pöörata jäätmete liigiti kogumisele. Suuremat rolli peaksid mängima

pakendiorganisatsioonid, kelle pädevusse kuulub pakendijäätmete kogumine.

Küsitlusele vastanud viitavad vähesele info liikumisele ja möönavad, et sooviks rohkem

teada, kuidas jäätmetega ümber käia. Samuti peaks elanikke teavitama sellest kui suurt

kahju tekitab prügi valimatu põletamine ja jäätmekonteinerite risustamine valet tüüpi

jäätmetega.

Tihti tekib inimestel küsimus, mida ikkagi sorteeritud jäätmetega tehakse. Hipilik

looduse säästmine ei ole inimestele nii motiveeriv kui näha reaalset tulemust. Võiks

leida põhjuseid, kuidas inimesele on reaalselt kasulikum hoida kodus kolme prügikasti

ning sortida jäätmeid eraldi. Samamoodi tunnevad elanikud puudust üldisest

tunnustamisest.

Maal elavad inimesed oleks isegi rohkem motiveeritud, kui oleks võimalusi ja tead-

likkust, kuna nad elavad niigi tihedas koostöös loodusega. Internetist ei kiputa infot

otsima ja sortimise kohta uurimustööd tegema, vaid oodatakse teavituskampaaniat.

Vähesed teavad võimalusi, kuidas, kuhu ning mil viisil sorteerida.

41

4.4. Biolagunevate jäätmete käitlemine

Biolagunevate jäätmete kohta esitatud küsimustest tuli välja, et paljud ikkagi kõhklevad,

mida võib või ei või kompostihunnikusse panna. Teatakse biolagunevate jäätmete

üldisest jaotusest aga mõningate jäätmeliikide juures jäädakse kahtlema. Samuti peaks

biolagunevate jäätmete konteinerid sama kättesaadavad olema nagu teiste liikide omad.

Kui biolagunevate jäätmete eraldi kogumine oleks rohkem aktuaalne, siis teataks ka

paremini, mis sinna käib. Samuti võrreldakse liigitust oma kompostihunnikuse ja

biolagunevate jäätmete konteinerisse kuuluva vahel, kuna peetakse neid erinevateks

sorteerimise alusteks.

4.5. Lahendused tulevikuks

Ratsionaalsematel juhtudel soovitakse, et süsteem ümber tehtaks ning kõik suunataks

põletusse ning inimestele veel peale makstaks sorteeritud jäätmete eest. Prügis nähakse

tihti tooret sooja saamiseks.

Konteinerite olemasolu ja kättesaadavuse paremaks logistikaks pakuti välja, et korter-

majade seintele võiks paigutada stende vajaliku infoga. Lahenduseks pakuti ka

sorteerijatele "kliendikaart", millega saab nt taaskasutatud igapäevatooteid soodsa

hinnaga ning kaardi omanikele oleks biolagunevad kilekotid poes tasuta. Soodustused

võiks olla sellega ka prügiveol. Kui tekiks reaalne käegakatsutav põhjus, miks eelistada

prügi sorteerimist, siis inimestel oleks mille nimel sorteerida. Alustada võiks ka kange

alkoholi taara kaasaamisest pandipakendi süsteemi.

Samuti võiks prügi sorteerimisele olla üle Eesti sarnased reeglid Kuna inimesed on

liikuvad aga sorteerimise süsteem erinevates Eesti osades erinev, tekitab see palju

segadust. Veel absurdsem on see näiteks Tallinna ja naabervaldade piirid, mis lähevad

isegi läbi elamurajoonide aga sorteerimine on erinev.

42

Pakutakse ka võimalust valesti sorteerijaid trahvida. Keskkonnatrahvid on juba toimiv

süsteem aga kuna puudub järelvalve jäätmekonteinerite kasutuse üle, oleks see väga

raskesti teostatav.

Mainitakse ka võimalust toidujäätmed läbi prügihundi kanalisatsiooni juhtida. See

meetod on isegi mõnel pool kasutuses, kuid laialdane juurutamine tooks kaasa vajaduse

ümber töötada ka veepuhastusseadmed.

Juba 2002. aastal ilmunud M. Kriipsalu artikkel viitas, et kliendi tulevikuootused

prügiveo suhtes võiksid olla prügi või jäätmete lihtne kogumine, konteinerid nähku

head välja ning äravedu ei tohiks kedagi häirida ja ei tohiks olla ohtu tervisele. Kõige

selle juures ei tohiks jäätmete äravedu olla kallis. Samuti vääris juba siis tähelepanu

jäätmete käitlemine tekkekohas, et vähendada veo sagedust ja maksumust. [26]

Jäätmekäitlus peab olema majanduslikult tasuv, kuid seda ei tohi saavutada keskkonna

arvelt. Jäätmekäitluse põhjalik muutmine võib tekitada võõristust, ometi peame oma

igapäeva elus sellele üha suuremat tähelepanu pöörama. Jäätmekäitlus peab saama

iseenesestmõistetavaks ja motiveeritud tegevuseks meie ühisvara – puhta elukeskkonna

hoidmisel. [27]

4.6. Väljapakutavad ideed

Tulenevalt inimeste teadlikkuse puudulikkusest, tuleks rakendada aktiivsemat

teavitustööd jäätmekäitluse tutvustamiseks. Kuna nii suurele hulgale inimestele tekitab

kahtlust ja kõhklusi jäätmekonteinerite äravedu, võimaldaks tutvuda käesoleva

tehnoloogiaga ja kogu pakendi teekonnaga olelusringi vältel.

Elanikele on küll tutvustatud sorteerimist mõningate näidete näol, aga endiselt jäädakse

sellega hätta. Selleks, et tõsta inimeste teadlikkust sellest, kuhu miski pakend käib,

võiks uues jäätmekavas sees olla punkt, et turul olevatele pakenditele trükkida peale

märk (Joonis 4.1), informeerimaks, kuhu pakend peale kasutust suunata.

43

Joonis 4.1. Pakenditele lisatavad piktogrammid

Lisaks pakuks välja, et omavalitsused seaks eesmärgiks koostada vallale jäätmekäitluse

kalender. Kalender võik meelde tuletada seda, kuna toimub vähempopulaarsemate

jäätmeliikide kogumise aktsioonid nagu puulehed, autokummid, puidujäätmed,

jõulukuused jm. Varakult võik panna aastaks paika konteinerite asukohad ja tegevused

nende majandamiseks. Samuti annaks kalender värskeima info omavalitsuse

jäätmekäitlusega seonduvast.

44

Kokkuvõte

Uurimuse alguses püstitatud hüpotees, et inimestele ei meeldi hetkel toimiv jäätmeveo

süsteem, ei leidnud kinnitust. Uurimustöö eesmärk oli uurida, kuidas suhtuvad inimesed

sorteerimisse ja mis on põhilised takistused jäätmete sorteerimisel. Eesmärgi saavuta-

miseks püstitati tööülesanded, et teada saada sorteerimise ulatust, häiringutest jäätme-

käitluses, valmisolekust biolagunevate jäätmete sorteerimiseks ja vajaminevatest muu-

datustest jäätmekäitluskorralduses.

Põhimeetodiks püstitatud eesmärkide saavutamiseks oli internetipõhine küsitlus.

Üldiselt moodustas enamuse vastanutest Tartu ja Tallinna tudengid ja töötavad inimesed

vanuses 19-27 aastat, kes tegelesid loodusvarade või põllumajandusega ning osad veel

hariduse või teaduse või ka tervishoiu või farmaatsiaga. Vastanute eluasemeks on

põhiliselt korterelamud, leibkonna suurusega kuni neli inimest.

Küsitluse vastustest selgub, et enamikule inimestest meeldib sorteerida ja sellega

ollakse suures osas harjunud. Korraldatud jäätmeveo nõue, kus igal majapidamine peab

liituma korraldatud jäätmeveoga, [1] tekitab aga endiselt ebameeldivusi. On jäänud

mulje, et olmejäätmete konteiner tuleb iga hinna eest täis saada (et õigustada selle

äraveo hinda), aga siis kaob inimestel ära huvi jäätmeid liigiti koguda. Sellest tuleneb ka

inimeste mõttemugavus jäätmed kõik ühte olmejäätmete konteinerisse visata. Samas

suhtutakse sorteerimisse kui vägagi vajalikku ja loomulikku tegevusse. Ka teadmine, et

sorteerimine säästab loodust, motiveerib inimesi jäätmeid koguma, samas ei olda kindel

süsteemis ja ei teata, mis jäätmetest edasi saab. Sageli napib ruumi jäätmete

sorteerimiseks. Pakendeid pestakse, aga hästi ei meeldi teadmine selleks kuluvast vee

hulgast. Avalikkusesse on juurdumas ka arusaam, et pakendid peavad ilmtingimata

puhtad olema, kuna muidu ei ole võimalik neid taaskasutusse suunata. Selle asemel

45

tuleks propageerida sõnumit, et pakendite loputamine aitab elanikel oma kodus puhtust

hoida ja on prügivedaja suhtes viisakas.

Biolagunevaid jäätmeid kogubki juba suur hulk vastanuid oma kompostihunnikusse

ning teadvustatakse vajadust neid eraldi sortida. Üle poole vastanutest peab vajalikuks

biolagunevate jäätmete äravedu ja selleks siis õuekonteineri olemasolu. Inimesed pole

veel päris hästi informeeritud, mida ikkagi võib biolagunevate jäätmete konteinerisse

panna.

Jäätmekäitluse üldise arengu nimel poleks enamus nõus rohkem maksma. See tähendab,

et inimestele tuleb rohkem selgitada, mida hetkel korraldatud jäätmevedu tagab ja mida

nad paremini korraldatud jäätmeveoga võidaksid. Inimestele meeldiks kui konteinerid

oleks kättesaadavad ja oleks täielik ülevaade jäätmete edasisest käitlemisest. Taas-

kasutuse sihtarvude saavutamiseks peaks esmajoones läbi viima teavituskampaaniad ja

looma parema läbisaamine jäätmevedajate ja elanike vahel. Kriitiline seis on ka elanike

ja jäätmepõletusjaama vahel. Selgelt ei teata, mis nende käivitumisel juhtuma hakkaks.

Vastanuile meeldib sorteerida, kuid jäätmepõletusjaamade käivitamisel tuleks esma-

joones selgeks teha, missuguseid jäätmeid näiteks Iru elektri- ja soojuse koostootmis-

jaama suunatakse.

46

Summary in English

The hypothesis stated at the beginning of the present study, that people do not like the

waste management system, was not confirmed. The goal of the study was to investigate

how do people feel about waste sorting and what are the main obstacles. In order to

accomplish it, tasks were set to find out the extent of sorting waste, disturbances,

readiness for sorting biodegradable waste and required changes of the waste

management.

The main method to fulfill the goals was internet based questionnaire. Overall, the

majority of the respondents were students from Tartu and Tallinn and working people of

19-27 years of age whose purview were agriculture and natural resources management,

or healthcare and pharmacy. Habitation type of the respondents were mostly apartment

buildings, household size up to four people.

The responses of the survey show that most people like to sort waste and they are in

general used to it. The requirement of organized waste transport, where each household

has to join the organized waste management [1], however, still poses difficulties. There

is an impression that waste containers have to be filled up at any cost (to justify the

price of their removal), but then people lose interest to sort their waste. This habit

results in such a behaviour where people throw all their domestic waste only in one

container. At the same time they take their attitude towards it as a natural and much

needed action. Also knowing that waste sorting saves nature motivates people to collect

waste, but at the same time they are not sure in the system and do not know what will

happen to the waste afterwards. There is often a lack in space for waste

sorting. Packages are washed but knowing the amount of water required for doing it

makes it unpleasant. An understanding that the packages have to be absolutely clean has

47

been deepening in the public, as otherwise it would not be possible to recycle these.

Instead, a message that washing their packages can help people keep their homes clean

and to be polite to their garbage collector, should be promoted. A large number of

respondents collect their biodegradable waste already to their compost heap and

acknowledge the need to sort it separately. Over half of the respondents consider

biodegradable waste removal and the existence of curbside containers to be

necessary. People are not yet well informed of what they can put into a biodegradable

waste container.

The majority of the respondents would not be willing to pay more for overall

development of waste management. This means that people must be more informed

what are the results of the present waste management and what would they gain from

better organized waste management. People would like the public waste containers to be

more available and to have a complete overview of the following handling of waste. In

order to achieve the recycling targets one should primarily carry out information

campaigns and create a better social understanding between waste handlers and waste

producers. The critical situation is also between people and waste burning power

plants. It is not known clearly what would happen when these waste burning power

plants would start working. The respondents like sorting waste but when waste burning

power plants are started up, it should be made clear first of all, what type of waste will

be directed for example to the waste incineration unit at the Iru combined heat and

power plant.

48

Kasutatud kirjandus

1. Jäätmeseadus [https://www.riigiteataja.ee/akt/749804]

2. Korduma kippuvad küsimused: Jäätmete sorteerimine

[http://www.envir.ee/959496]

3. EMÜ Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts [http://www.fooniks.com/kys/]

4. Eesti Metsaüliõpilaste Selts [http://emeus.ee/]

5. TTÜ Säästva arengu klubi [http://sak.ee/]

6. Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering [http://looduskaitsering.blogspot.com/]

7. Loodusaja listi koduleht [http://loodusaeg.blogspot.com/] (17.05.2012)

8. Suhtlusportaal Facebook [http://www.facebook.com] (17.05.2012)

9. Riigi jäätmekava 2008-2013

[http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1075105/RIIGI+J%C

4%C4TMEKAVA+2008-2013.pdf]

10. Leevik-Polli, M. 2009. Jäätmed. – Rmt: Antso, K., Kaukver, K. (toim.). Eesti

keskkonnaseisundi näitajad 2009. Tallinn: Auratrükk. 57–64.

11. Prügilasse jäätmete vastuvõtmise kriteeriumid ja kord

[http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1126730/Pr%FCgilas

se+j%E4%E4tmete+vastuv%F6tmise+kriteeriumid+ja+kord.pdf]

12. Pakendiseadus [https://www.riigiteataja.ee/akt/13328511]

13. Moora, H. 2009. Narva jäätmeuuring. Tallinn. lk 30.

[http://web.narva.ee/files/2727.pdf] (15.05.2012)

14. Moora, H. 2008. Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja

biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs. Segaolmejäätmete

sortimisuuring. Tallinn. lk 43–44.

49

[http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1085199/Olmej%E4

%E4tmete+uuring+2008.pdf] (15.05.2012)

15. Leevik-Polli, M., Liiver, M., Viisimaa, M., Möller, U.-K., Virak, S., Piirsoo, M.,

Kiviselg, R., Jõekaar, P. 2009. Jäätmed. – Rmt: Kaukver, K. (toim.).

Keskkonnaülevaade 2009. Tallinn: AS Ecoprint. 146–159.

16. Punning, J.-M., 2008. Taskutark I: Energia, kliima, jäätmed. Tallinn: AS

Ecoprint. 48–49.

17. Moora, H., Sundqvist, J.-O., Stenmarck, Å. 2006. Kokkuvõte Tallinna

jäätmekäitlusalternatiivide keskkonna- ja majanduskulude analüüsist.

[http://www.seit.ee/failid/24.doc] (15.05.2012)

18. Keppart, V. 2011. Keskkonnakaitse:Jäätmekäitlus. Argo. lk 22.

19. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030

[http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=462256/keskkonnastr

ateegia.pdf]

20. Google Docs [http://docs.google.com] (17.05.2012)

21. Microsoft Corporation . Microsoft Excel 2007. [http://office.microsoft.com]

22. Mapinfo Corporation. MapInfo Professional 10.5 [http://www.mapinfo.com]

23. Kaal, E. 2000. Internetiküsitluse võimalused ja karid.

[http://www.emor.ee/internetikusitluse-voimalused-ja-karid/] (21.05.2012)

24. Rohelise eluviisi portaal Bioneer [http://www.bioneer.ee/]

25. Pakendijäätmete sorteerimisjuhend

[http://www.novavald.ee/docs/undefined/sorteerimisjuhend.pdf]

26. Kriipsalu, M. 2002. Prügiveo homne päev. – Rmt: Maastik, A. (toim.) Jäätmed

ja loodushoid. Tartu-Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 25–34.

[http://www.zbi.ee/talkk/materjalid/Jaatmekogumik.pdf] (15.05.2012)

27. Kriipsalu, M. 2001. Jäätmeraamat. Tallinn: Ehitame. lk 91.

50

Kasutatud lühendid

EL – Euroopa Liit

EMEÜS – Eesti Metsaüliõpilaste Selts

EMÜ – Eesti Maaülikool

EV – Eesti Vabariik

KOV – Kohalik omavalitus

KÜS – MTÜ Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts

MBT – Mehaanilis-bioloogiline töötlemine

MTÜ – Mittetulundusühing

RT – Riigi Teataja

SAK – MTÜ Tallinna Tehnikaülikooli Säästva Arengu Klubi

TTÜ – Tallinna Tehnikaülikool

TYLKR – Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering

vt – vaata

WAMPS – Olelusringi hindamise mudel jäätmekäitlussüsteemide keskkonna- ja

majandusaspektide ning kulude hindamiseks (Waste Management

Planning system)

51

LISAD

Lisa 1. Küsitluse ankeet ............................................................................................... 52 Lisa 2. Küsitlusele vastanute tulemused....................................................................... 60

Lisa 2.1. Valimi iseloomustus .................................................................................. 60 Lisa 2.2. Harjumused ............................................................................................... 64 Lisa 2.3. Jäätmeliigid ja jäätmete hulk ..................................................................... 66 Lisa 2.4. Suhtumine ................................................................................................. 67 Lisa 2.5. Teadlikkus ................................................................................................. 69 Lisa 2.6. Biolagunevad jäätmed ............................................................................... 71 Lisa 2.7. Tulevikuootused ........................................................................................ 73

�����

��������� ��������������������������������������

����������������������������������������������������������

�����������������������������������������������������

���������������������������������

�������������������� ���� �����!���������������������������

����������

"���������� ��������������������#���������

"�������������������������

�

$����������������!

�����������

����������%������

�������������� ����

http://ph.emu.ee/~tsikka/

�

�Lisa 1. Küsitluse ankeet

52

�������� ���������������������� ��

�������������������������� �������� ������������ ��������������������

������������������&

�����������������������������

������������������������&�'

� ��!�������

������"� ������!�������

��������

� �������� ���������#�������������������

� �� ����������������!����������������

"����������������&�'

�$"%&

�%'"()

�(*"+$

�+%")$

�)$,

"������������������&�'

������� �������� �������

������#

��--�� ������

�������

�!�������

��--��

������!������!������.�

�������������������������&

/��������������������������� ���� ���������

�0�������������0������������

�1����������� ���

�1����������������������������

�1���#��������/����� ����

�2�����

�3��������������

���������4�����������/������������

�5�6��������#����1"���7�����

��������������������������&�'

53

��������

�������������

����������8������

��������������������

�/����������������8����������

������������������

�� �

�9#"����� ��������

���� �������2��������

���������

������!������/�#����

���������3�������

������������9��������89

��--��������������

�:#����������������������� �

������!������!������.�

����������������������������&�'

/�7������������!���� ����������������� ��� �������� �#��������������!�����������

��#��� ������������������� ���!���������������

�%

�(

�;

�+

�<

�)

�*

������!������!������.�

"������������� �������������&�'

����

��

�!�������

��������

������!������!������.�

��������� ����������������������&�'

������� �������� �������

�!�!!�!�7��

�!�����

�����

54

�7��#��� ����������

������!������!������.�

"���������(������ ��������������������&�'

������� �������� �������

� ����

��������

� �� �����

����������������#����#���

������!������!������.�

"����������������������� ����������)�������!��������������������������������������

� �������������������������������&

���� ����������� ����������� ������!��������������������#� �����������������������

�������=

�1�����������������������������������

�>������������������

�>��������������!�#����!������������������

�1����������������������

������������������������������������� �����������&�'

������� �������� �������

�����������������������

�����������������������7������������������

������������

���������������!����������������������

�����������!���� ��

������!������!������.�

"��������������� �����������!�������&

������� �������� �������

��� ��

��������������������

������������

����������!����7���������

�����!�������!��� ������������#���

���������#� ��������������� ���������������� ����

������!������!������.�

��������������������� ����������������������&�'

55

��7����� �� ���������

��7����� ������

�!���������� �#��� �������������������� ��

����������������� ������������

�!��������!������������ � ������������������#����� ����

������!������!������.�

��������� �������������������&�'

�����������������

�����������������������

�!�������#��������!������

��������-���

���!����������#���

������!������!������.�

"���������������!������� ��������������������!����������!�����������������������

��(���&�'

����������!������������������������������������� ������ ��#�������������!���������7���������

�������!� # ����������#��������������� ���� �������� ��!��7�����������������������

!����������������� ����������������!������!������ ������ ���������������!� #������������7

��������������������������������#������--�

����

��

��������������

"������������ ���������������������������������&�'

������� �������� �������

��

������!�����

�����������

������ ����������

������ ���--����������������

������ ������#�����������

��������������!������������!�����

������!������!������.�

"������������������������������������������&�'

������� �������� �������

�����������������������!�������������������

�����������������!��������������������

����������

56

�������������

������������#������������#������������� �����!�������

������!������!������.�

"��������������������������������� ���������������!�������������������&�'

����

��

��������

�������������#����������

������!������!������.�

"��������������������������� ������������!���(����������������&

���7����#�����#�������

�������� �������7����

��!���������7��#��� ���������������7����

������!������!������.�

"���������������� ��������������������������������&

����

��

��������-���

"��������������)����������������������� ���������������������������&�'

�#��!��

�;"+�������������

�%"(�������������

���� ��

������!������!������.�

�����������!����������� ������������������������������������(���&�'

�!�!!�!�7��

�!������

�!���!������

�7��#��� ����������

�����

���#��������

��� �����������������������������������������(���������&�'

���#��������

57

�!�!!�!�7��

�!������

�!���!������

�7��#��� ����������

�����

"������������������������������������������� �������������(����� ����� ���&�'

��������������������������

������������������

�%"<?���������

�)"%$?���������

�%%"%<?���������

� ��%<?���������

������!������!������.�

*���������������� �����������������������(��������������������������"���������

������������ ��!������������������ ��������������������&�'

����

� ���������

� �7"�����!������

������!������!������.�

������������������� ��������������������&�'

������� �������� �������

���#�����#�������

�������������!� # ��

��������������

�!�������� ������!����

���� �������!������ �����#�����

�!� #����������������!���������������� ��

������!������!������.�

�������������������������������������� �����������������&�'

��������7���7 ��

� ����������!�7������

�!�� ������������������������������

�!�������

�����!����!�7������!�7������

����������--�������!�����������

����������������������������

58

����������

���������������������

��� ��

�����������

������������

���������� ��������

��!���������

��������������������

���� "�������!���

������ ��������������������(��&

���!������������� ������������!����������

8�@�����7A�B��#��C�D�

9�!����07����"��������6�>�� D��"�0������������

59

60

Lisa 2. Küsitlusele vastanute tulemused

Lisa 2.1. Valimi iseloomustus

Lisa 2.1.1. Vanus

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kui vana Te

olete?“

Tabel Lisa 2.1.1. Vanus

Lisa 2.1.2. Amet

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kes Te ametilt

olete?“

Tabel Lisa 2.1.2. Amet

Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus

<18 3 0,6%

19-26 327 64,1%

27-40 158 31,0%

41-60 21 4,1%

>60 1 0,2%

Vastanute hulk 510 100%

Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus

Tudeng 221 43,3%

Töötav inimene 151 29,6%

Kodune 9 1,8%

Pensionär 4 0,8%

61

Lisa 2.1.3. Tegevusvaldkond

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Mis

valdkonnaga Te tegelete?“

Tabel Lisa 2.1.3. Tegevusvaldkond

Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus

Õigusala, korrakaitse või turva 3 0,6%

Tööstus või tootmine 11 2,4%

Turundus või reklaam 5 1,1%

Turism või hotellindus 3 0,6%

Transport või logistika 3 0,6%

Toitlustus 2 0,4%

Tervishoid või farmaatsia 41 8,8%

Riigi- ja avalik haldus 24 5,1%

Rahandus 12 2,6%

Müük 12 2,6%

Mehaanika või tehnika 4 0,9%

Meedia või uus meedia või loomemajandus 6 1,3%

Loodusteadused või põllumajandus 178 38,1%

Kultuur või meelelahutus 17 3,6%

Koolitus või personal 3 0,6%

Klienditeenindus 13 2,8%

Juhtimine 3 0,6%

Infotehnoloogia või e-kaubandus 12 2,6%

Haridus või teadus 78 16,7%

Energeetika või loodusvarad 10 2,1%

Elektroonika või telekommunikatsioon 1 0,2%

Ehitus või kinnisvara 21 4,5%

Assisteerimine või administreerimine 5 1,1%

Vastanute hulk 467 100%

Lisa 2.1.4. Päritolu

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Mis linnas Te

elate?“

Töötu 9 1,8%

Ettevõtja 2 0,4%

Töötav tudeng 109 21,4%

Õpilane 5 1,0%

Vastanute hulk 510 100%

62

Tabel Lisa 2.1.4. Vastanu asukoht

Nr Linn/Vald Maakond Vastanute arv

1 Tallinna linn Harju maakond 112

2 Harku vald Harju maakond 4

3 Rae vald Harju maakond 3

4 Saue vald Harju maakond 3

5 Kiili vald Harju maakond 2

6 Viimsi vald Harju maakond 2

7 Anija vald Harju maakond 1

8 Jõelähtme vald Harju maakond 1

9 Keila linn Harju maakond 1

10 Kose vald Harju maakond 1

11 Kuusalu vald Harju maakond 1

12 Maardu linn Harju maakond 1

13 Raasiku vald Harju maakond 1

14 Saku vald Harju maakond 1

15 Saue linn Harju maakond 1

16 Emmaste vald Hiiu maakond 1

17 Käina vald Hiiu maakond 1

18 Avinurme vald Ida-Viru maakond 1

19 Iisaku vald Ida-Viru maakond 1

20 Jõhvi vald Ida-Viru maakond 1

21 Maidla vald Ida-Viru maakond 1

22 Põltsamaa linn Jõgeva maakond 4

23 Tabivere vald Jõgeva maakond 4

24 Jõgeva linn Jõgeva maakond 1

25 Kasepä vald Jõgeva maakond 1

26 Pajusi vald Jõgeva maakond 1

27 Pala vald Jõgeva maakond 1

28 Puurmani vald Jõgeva maakond 1

29 Torma vald Jõgeva maakond 1

30 Paide linn Järva maakond 1

31 Paide vald Järva maakond 1

32 Väätsa vald Järva maakond 1

33 Haapsalu linn Lääne maakond 1

34 Lihula vald Lääne maakond 1

35 Risti vald Lääne maakond 1

36 Kadrina vald Lääne-Viru maakond 4

37 Rakvere linn Lääne-Viru maakond 4

38 Haljala vald Lääne-Viru maakond 2

39 Vinni vald Lääne-Viru maakond 2

40 Väike-Maarja vald Lääne-Viru maakond 2

41 Rakke vald Lääne-Viru maakond 1

42 Tapa vald Lääne-Viru maakond 1

43 Räpina vald Põlva maakond 2

44 Põlva linn Põlva maakond 1

45 Põlva vald Põlva maakond 1

46 Vastse-Kuuste vald Põlva maakond 1

63

Nr Linn/Vald Maakond Vastanute arv

47 Pärnu linn Pärnu maakond 5

48 Audru vald Pärnu maakond 2

49 Are vald Pärnu maakond 1

50 Häädemeeste vald Pärnu maakond 1

51 Kihnu vald Pärnu maakond 1

52 Paikuse vald Pärnu maakond 1

53 Sauga vald Pärnu maakond 1

54 Tahkuranna vald Pärnu maakond 1

55 Märjamaa vald Rapla maakond 2

56 Kehtna vald Rapla maakond 1

57 Rapla vald Rapla maakond 1

58 Kuressaare linn Saare maakond 2

59 Tartu linn Tartu maakond 235

60 Elva linn Tartu maakond 7

61 Tartu vald Tartu maakond 7

62 Ülenurme vald Tartu maakond 7

63 Tähtvere vald Tartu maakond 6

64 Nõo vald Tartu maakond 4

65 Luunja vald Tartu maakond 3

66 Konguta vald Tartu maakond 2

67 Haaslava vald Tartu maakond 1

68 Mäksa vald Tartu maakond 1

69 Rannu vald Tartu maakond 1

70 Vara vald Tartu maakond 1

71 Võnnu vald Tartu maakond 1

72 Otepää vald Valga maakond 3

73 Puka vald Valga maakond 1

74 Sangaste vald Valga maakond 1

75 Taheva vald Valga maakond 1

76 Tõlliste vald Valga maakond 1

77 Valga linn Valga maakond 1

78 Viljandi linn Viljandi maakond 5

79 Karksi vald Viljandi maakond 3

80 Käo vald Viljandi maakond 1

81 Pärsti vald Viljandi maakond 1

82 Tarvastu vald Viljandi maakond 1

83 Viiratsi vald Viljandi maakond 1

84 Võru linn Võru maakond 3

85 Meremäe vald Võru maakond 2

86 Haanja vald Võru maakond 1

87 Misso vald Võru maakond 1

88 Rõuge vald Võru maakond 1

89 Sõmerpalu vald Võru maakond 1

90 Vastseliina vald Võru maakond 1

91 Võru vald Võru maakond 1

64

Lisa 2.1.5. Elamutüüp

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Mis on Teie

kodu elamutüüp?“

Tabel Lisa 2.1.5. Elamutüüp

Vastusevariant Vastanute

arv

Protsentuaalne

jaotus

Ühepereelamu 146 28,6%

Kaksik- või kahepereelamu 33 6,5%

Ridaelamu 9 1,8%

Vähem kui viie korrusega mitmekorteriline elamu 158 31,0%

Viie või enamkorruseline paljukorteriline elamu 164 32,2%

Vastanute hulk 510 100%

Lisa 2.1.6. Leibkonna suurus

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Mitu inimest on

Teie leibkonnas?“

Tabel Lisa 2.1.6. Inimeste arv leibkonnas

Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus

1 inimest 141 27,6%

2 inimest 132 25,9%

3 inimest 85 16,7%

4 inimest 100 19,6%

5 inimest 42 8,2%

6 inimest 7 1,4%

7 inimest 2 0,4%

8 inimest 1 0,2%

Vastanute hulk 510 100%

Lisa 2.2. Harjumused

Lisa 2.2.1. Liigiti kogumine

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kas Te kogute

jäätmeid liigiti?“

65

Tabel Lisa 2.2.1. Osavõtt liigiti kogumisest

Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus

jah 337 66,1%

ei 38 7,5%

pole kindel 8 1,6%

mõnikord 115 22,5%

osaliselt 12 2,4%

Vastanute hulk 510 100%

Lisa 2.2.2. Tudengite harjumuste muutumine seoses elukoha vahetusega

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kui olete teisest

linnast pärit tudeng/õpilane, kuidas on muutunud Teie poolt teostatav jäätmete sorteeri-

mine õpingute ajal?“

Tabel Lisa 2.2.2. Tudengite harjumuste muutumine seoses elukoha vahetusega

Vastusevariant Vastanute

arv

Protsentuaalne

jaotus

Ei ole muutunud, sorteerin mõlemas kohas 177 52,4%

Sorteerin ainult kodus 98 29,0%

Sorteerin ainult õpingute perioodil uues elukohas 31 9,2%

Ei sorteeri kummaski kohas 32 9,5%

Vastanute hulk 338 100%

Lisa 2.2.3. Toodete pakenditega arvestamine

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kas valite poes

tooteid ka pakendeid arvestades?“

Tabel Lisa 2.2.3. Pakendi mõju otsusele toote valiku üle ostu tegemisel

Vastusevariant Vastanute

arv

Protsentuaalne

jaotus

jah, eelistan letist osta pakendamata toiduaineid 130 18,1%

eelistan hermeetilisi pakendeid (toidu säilimine) 39 5,4%

ei ole oluline 158 22,0%

lähtun hinnast 280 39,1%

ostan korraga suurema koguse, et oleks vähem pakendeid 81 11,3%

eelistan loodussõbralikku pakendamist 5 0,7%

vastavalt olukorrale 3 0,4%

võimalikult vähe pakendamist 16 2,2%

eelistan loodussõbralikku pakendamist 5 0,7%

Vastuste hulk 717 100%

66

Lisa 2.3. Jäätmeliigid ja jäätmete hulk

Lisa 2.3.1. Eraldi kogutavad jäätmed

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Milliseid

jäätmeid te eraldi kogute?“

Tabel Lisa 2.3.1. Eraldi kogutavad jäätmed

Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus

papp/paber 423 31,4%

pakend 279 20,7%

klaas 359 26,7%

biolagunevad jäätmed 197 14,6%

taara 23 1,7%

ohtlikud jäätmed 44 3,3%

ei kogu 22 1,6%

Vastuste hulk 1347 100%

Lisa 2.3.2. Enim tekkiv jäätmeliik majapidamises

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Mis jäätmeid

teil Teie arvates tavaliselt kõige rohkem tekib?“

Tabel Lisa 2.3.2. Enim tekkiv jäätmeliik majapidamises

Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus

papp/paber 6 1,2%

pakendid 351 68,8%

pandipakendid 4 0,8%

biolagunevad jäätmed 37 7,3%

klaas 0 0,0%

segajäätmed 112 22,0%

Vastanute hulk 510 100%

Lisa 2.3.3. Ennustavalt enim tekkiv jäätmeliik majapidamises

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Mis Te arvate,

mis liiki jäätmeid tekib kodumajapidamises kõige rohkem?“

67

Tabel Lisa 2.3.3. Ennustavalt enim tekkiv jäätmeliik majapidamises

Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus

segajäätmed 145 28,4%

papp/paber 15 2,9%

pakendid 318 62,4%

pandipakendid 4 0,8%

biolagunevad jäätmed 27 5,3%

klaas 1 0,2%

Vastanute hulk 510 100%

Lisa 2.3.4. Konteinerite kasutamine

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Millistesse

konteineritesse Te sorteeritud jäätmeid viite?“

Tabel Lisa 2.3.4. Konteinerite kasutamine

Vastusevariant Vastanute

arv

Protsentuaalne

jaotus

konteineritesse maja ees 338 47,7%

konteineritesse lähima kaubanduskeskuse juures 155 21,9%

Jäätmejaama 74 10,5%

konteineritesse paarisaja meetri raadiuses 98 13,8%

konteinerid puuduvad 43 6,1%

Vastuste hulk 708 100%

Lisa 2.4. Suhtumine

Lisa 2.4.1. Suhtumine sorteerimisse

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kuidas Te

suhtute jäätmete eraldi kogumisse?“

Tabel Lisa 2.4.1. Suhtumine sorteerimisse

Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus

vajalik 449 77,3%

mõttetu 18 3,1%

vaevarikas 91 15,7%

kulukam kui mitte liigiti koguda 22 3,8%

vahet pole 1 0,2%

Vastanute hulk 581 100%

68

Lisa 2.4.2. Ettekääne jäätmete liigiti kogumiseks

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kui Te ei kogu

jäätmed eraldi, siis miks? “

Tabel Lisa 2.4.2. Ettekääne jäätmete liigiti kogumiseks

Vastusevariant Vastanute

arv

Protsentuaalne

jaotus

ebamugav 1 0,3%

ei näe mõtet 19 6,2%

ei oska 2 0,6%

ei viitsi 25 8,1%

kiirem, mugavam ja lihtsam on ühte konteinerisse visata 74 24,0%

konteiner on tihti täis 19 6,2%

läheduses puudub konteiner 89 28,9%

majapidamises pole võimalik eraldi koguda 79 25,6%

Vastuste hulk 308 100%

Lisa 2.4.3. Eelarvamus

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Mis on teie

eelarvamus jäätmete liigiti kogumisel?“

Tabel Lisa 2.4.3. Eelarvamus

Vastusevariant Vastanute

arv

Protsentuaalne

jaotus

ebameeldiv aroom 53 10,4%

ebameeldiv tühjendamine 96 18,8%

eelarvamus puudub 109 21,4%

ei ole kättesaadav 6 1,2%

kulukas tegevus 3 0,6%

linnud/loomad laastavad konteinerit 15 2,9%

läheduses puudub konteiner 8 1,6%

mul oma konteiner 2 0,4%

pakendite pesule kulutatav veehulk ei ole eraldi

kogumist väärt 164 32,2%

pole aega 1 0,2%

putukad ja vaglad vm kahjurid hakkaksid levima 7 1,4%

skeptilisus süsteemi suhtes 30 5,9%

võtab palju ruumi 16 3,1%

Vastanute hulk 510 100%

69

Lisa 2.4.4. Alternatiivsed meetodid

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kas vabanete

jäätmetest alternatiivsetel meetoditel? “

Tabel 0. Alternatiivsed meetodid

Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus

ei 236 38,1%

jah, põletan 150 24,2%

jah, matan 5 0,8%

jah, viin metsa alla 2 0,3%

jah, viin töökoha konteinerisse 22 3,6%

jah, viin lähisugulase juurde 18 2,9%

mul on oma kompostihunnik/komposter 186 30,0%

Vastuste hulk 619 100%

Lisa 2.5. Teadlikkus

Lisa 2.5.1. Motiveeritus loodusvarade säästmiseks

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Liigiti kogutud

jäätmete taaskasutuse arvelt hoitakse kokku loodusvarasid. Kas võimalus loodusvarasid

säästa, motiveerib Teid jäätmeid liigiti koguma?“

Tabel Lisa 2.5.1. Motiveeritus loodusvarade säästmiseks

Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus

jah 378 74,1%

ei 0 0,0%

vahet ei ole 26 5,1%

võib-olla inspireeriks 94 18,4%

skeptiline jäätmemajanduses 12 2,4%

Vastanute hulk 510 100%

Lisa 2.5.2. Põhjus jäätmete kogumiseks

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Miks peaks

jäätmeid liigiti koguma?“

70

Tabel Lisa 2.5.2. Põhjus jäätmete kogumiseks

Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus

iseenesest mõistetav 81 15,9%

jäätmete taaskasutamine 413 81,0%

peaks, aga ei tea põhjust 7 1,4%

ei oska öelda 4 0,8%

ei pea eraldi koguma 5 1,0%

Vastanute hulk 510 100%

Lisa 2.5.3. Teadlikkus pakendite puhtuse nõudest

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kas Te teadsite

et, kõik välja sorditud pakendid, kilekotid, vanapaber peavad olema puhtad?“

Tabel Lisa 2.5.3. Teadlikkus pakendite puhtuse nõudest

Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus

jah 366 71,8%

ei 32 6,3%

teadsin osaliselt 112 22,0%

Vastanute hulk 510 100%

Lisa 2.5.4. Jäätmete mittesobivusest biolagunevate jäätmete konteinerisse

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Millised

loetelust ei sobi biolagunevate jäätmete konteinerisse?“

Tabel Lisa 2.5.4. Jäätmete mittesobivusest biolagunevate jäätmete konteinerisse

Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus

ühekordsed pabernõud 288 9,9%

puuviljad, juurikate ja munade koored 8 0,3%

plastmass 496 17,1%

majapidamispaber ja paberlinikud 172 5,9%

keemiliselt töötlemata puidu jäätmed 74 2,5%

aiajäätmed (rohi, lehed, oksad) 0 0,0%

suitsukonid 396 13,6%

tuhk ja tolmuimeja tolm 179 6,2%

ravimid 489 16,8%

linased riided 202 7,0%

toidujäätmed 11 0,4%

lemmiklooma väljaheited 87 3,0%

lapsemähkmed 477 16,4%

lillemuld ja taimejäätmed 10 0,3%

kohvi- ja teepuru 17 0,6%

Vastuste hulk 2906 100%

71

Lisa 2.6. Biolagunevad jäätmed

Lisa 2.6.1. Biolagunevate jäätmete sorteerimine konteineri olemasolul

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kui oleks eraldi

ka biolagunevate jäätmete konteiner, kas koguksite eraldi?“

Tabel Lisa 2.6.1. Biolagunevate jäätmete sorteerimine konteineri olemasolul

Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus

ei 48 9,4%

jah 282 55,3%

juba kogun eraldi 48 9,4%

mõnikord 56 11,0%

suuremate koguste korral 76 14,9%

Vastanute hulk 510 100%

Lisa 2.6.2. Esmane koht biolagunevate jäätmete kogumiseks

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kui koguksite

biolagunevaid jäätmeid eraldi, kuhu esmalt koguksite?“

Tabel Lisa 2.6.2. Esmane kogumiskoht biolagunevate jäätmete sortimisel

Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus

eelistaksin biolagunevat prügikotti 7 1,5%

ei kogu 2 0,4%

ei oska öelda 7 1,5%

eraldi tavalisse ämbrisse 206 43,4%

juba kogun regulaarselt 108 22,7%

juba kogun regulaarselt (kompostihunnik) 5 1,1%

kilekotti 4 0,8%

spetsiaalselt biolagunevate jäätmete ämbrisse 136 28,6%

Vastanute hulk 475 100%

Lisa 2.6.3. Biolagunevate jäätmete konteineri vajalikkus

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kas

biolagunevate jäätmete konteiner on Teile vajalik?“

72

Tabel Lisa 2.6.3. Biolagunevate jäätmete konteineri vajalikkus

Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus

jah 206 41,8%

ei 143 29,0%

ei oska öelda 144 29,2%

Vastanute hulk 493 100%

Lisa 2.6.4. Biolagunevate jäätmete konteineri tühjendamise sagedus

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kui sageli

viite/viiksite biolagunevaid jäätmeid köögist õuekonteinerisse?“

Tabel Lisa 2.6.4. Biolagunevate jäätmete konteineri tühjendamine õuekonteinerisse

Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus

1-2 korda nädalas 210 41,2%

3-4 korda nädalas 141 27,6%

5-6 korda nädalas 1 0,2%

ei kasutaks 4 0,8%

ei tea 5 1,0%

harvem 39 7,6%

iga päev 78 15,3%

vastavalt vajadusele 32 6,3%

Vastanute hulk 510 100%

73

Lisa 2.7. Tulevikuootused

Lisa 2.7.1. Aktsepteeritav hinnatõus paremini korraldatud jäätmeveo eest

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kui palju

oleksite nõus paremini korraldatud jäätmeveo eest rohkem välja käima?“

Tabel Lisa 2.7.1. Aktsepteeritav hinnatõus paremini korraldatud jäätmeveo eest

Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus

ei oleks nõus rohkem maksma 191 37,5%

ei oska öelda 15 2,9%

ootan hinnaalandust 58 11,4%

rahul jäätmemajandusega 18 3,5%

vastavalt hüvedele 14 2,7%

1-5% hinnatõus 140 27,5%

6-10% hinnatõus

11-15% hinnatõus

51

13

10,0%

2,5%

üle 15% hinnatõus 10 2,0%

Vastanute hulk 510 100%

Lisa 2.7.2. Liigiti kogumist motiveeriv faktor

Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Mis motiveeriks

Teid jäätmeid liigiti koguma?“

Tabel Lisa 2.7.2. Liigiti kogumist motiveeriv faktor

Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus

kogun regulaarselt 232 21,7%

soodustused prügiveol 233 21,8%

tasuta kilekotid 92 8,6%

parem teavituskampaania 116 10,8%

linnavalitsuse premeerivad kingitused 54 5,0%

prügikonteinerid oleksid paremini kättesaadavad 343 32,1%

Vastuste hulk 1070 100%