eesti elanike võimalused end tööga elatada on ahtad

Tasuta nädala- leht

Reede, 13. veebruar 2015 linnaleht.ee

Vabriku tänava koolil täitub sajandKalamajja Lausmanni heinamaa veerde sajand tagasi kerkinud kool oli toona Tallinna moodsaim, nüüd on too pealinna üks paremas korras koole. Praegu käivad ettevalmistused sügisel peetavaks juubeliks ja kogutakse mälestusi.

eesti elanike võimalused end tööga elatada on ahtad

tallinn lk 6

Kingakujuline lollide laev läheb pilveKaspar Jancis ja Riho Unt teevad koos iirlaste ja kanadalastega nukufilmi „Morten lollide laeval”. Rahvusvaheline ühistöö sün-nib interneti ja andmepilve vahendusel. tegusad tegelased lk 8

Suusatalve üksik päiksekiirKuigi Eesti talisportlastel pole tuleval nädalal alga-vatel Falunis toimuvatel maailmameistrivõistlustel kõrgemasse mängu asja, võib vähemalt kahevõist-leja Kail Piho jõuda tea-tud taset näitava 20 pare-ma hulka. sport lk 18

● Mida küpsetada sõbrapäevaks?

● Kuidas keeta head suppi?

● Kas traditsiooniliste vastlakuklite kõrval on põnevamaid variante?

● Miks süüa praegu just külmutatud köögivilju?

toit ja jook lk 11–13

päevateema lk 4

2 3

HambaraviVabriku 2

Tel 621 5661, 5302 2904

Hambaravi, kirurgia, proteesimine, implantatsioon,

laste hambaravi kuni 19 a TASUTA

[email protected]

MAKSA LIPPUDE EEST ÕIGLAST HINDA!

www.liputehas.ee

LIPUD, MASTID, STENDIDriikide lipud, logolipud, autolipud

valla- ja linnalipud jne

Punane 68, Tallinn Tel: +372 646 [email protected]

MAKSA LIPPUDE EEST ÕIGLAST HINDA!MAKSA LIPPUDE EEST ÕIGLAST HINDA!

Uued Microlife vererõhuaparaadid on usaldusväärsed meditsiiniseadmed, mille abil mõõdetakse vererõhku. Aparaati on lihtne kasutada, see on täpne ning sobib väga hästi kodustes tingimustes õlavarrelt vererõhu mõõtmiseks. Aparaat on välja töötatud koostöös arstidega ning selle täpsus on kliiniliste uuringutega tunnistatud väga heaks.*

* Nendes seadmetes kasutatakse sama mõõtmistehnoloogiat kui Briti Hüpertensiooni Seltsi (British

Hypertension Society, BHS) protokolli järgselt testitud ja auhinnatud «BP 3BTO-A» mudelis.

Microlife vererõhuaparaatidel on kasutusel PAD tehnoloogia, mis aitab tuvastada südame rütmihäireid. Arütmia sümbol ilmub näidikule mõõtmise järel, kui mõõtmise ajal on sedastatud südame rütmihäire. Kui sümbol ilmub sageli (nt mitu korda nädalas vererõhu igapäevasel mõõtmisel), soovitame patsiendil pöörduda arsti poole. Aparaat ei asenda südameuuringuid, kuid aitab varases staadiumis südame rütmihäireid avastada.

Kasutusel nii BP A2 Basic, BP A3 Plus kui ka BP A6 PC mudelites.MAM tehnoloogia võimaldab ühe nupuvajutusega mõõta vererõhku kolm korda järjest. Peale kolme järjestikust mõõtmist ilmub ekraanile automaatse analüüsi tulemusena vererõhunäit. Kuna vererõhk on pidevas muutumises, saadakse nii usaldus-väärsemad tulemused kui ühekordsel mõõtmisel. See on kasutusel nii BP A3 Plus kui BP A6 PC mudelis.

Microlife AFIB tehnoloogia on maailma juhtiv digitaalne vererõhu mõõtmise tehnoloogia, mis võimaldab varakult kindlaks teha kodade virvendusarütmiat (atrial fibrillation e AFIB) ja kõrgvererõhktõbe, mis on kaks peamist insuldi või südamehaiguse riskitegurit. Äärmiselt oluline on tuvastada kodade virvendusarütmiat ja kõrgenenud vererõhku juba nende tekke varases staadiumis, isegi ajal, mil te ei taju mingeid sümptomeid. Õige ravi võib vähendada võimalust haigestuda insulti. Seetõttu külastage oma raviarsti, kui teie vererõhuaparaat näitab vererõhu mõõtmise ajal AFIB teadet. Microlife AFIB algoritmi on uuritud mitme prominentse kliinilise uuringu käigus ja nendest on selgunud, et see seade tuvastab patsientidel kodade virvendusarütmia 97-100% tõenäosusega.1,2 Kasutusel vaid BP A6 PC mudelis.

Microlife rütmihäirekindlad vererõhuaparaadidon saadaval apteekides!

Maaletooja:

BP A2 Basic

BP A6 PC

BP A3 Plus

INSULDI ennetus

BP A2 Basic

BP A6 PC

BP A3 Plus

INSULDI ennetus

BP A2 Basic

BP A6 PC

BP A3 Plus

INSULDI ennetus

1 Stergiou GS, Karpettas N, Protogerou A, Nasothimiou EG, & Kyriakidis M. Diagnostic accuracy of a home blood pressure monitor to detect atrial � brillation. J Hum Hyperten 2009; 1-5.

2 Wiesel J, Fitzig L, Herschman Y, & Messineo FC Detection of Atrial Fibrillation Using a Modi�ed Microlife Blood Pressure Monitor. Am J Hypertens 2009; 848-852.

arvamus Reede, 13. veebruar 2015 Reede, 13. veebruar 2015 arvamus

Pole halba heata, teadis vanarahvas juba ammustel aegadel. Täpselt samuti on nüüd, kui teadus ja tehnoloogia kannavad igapäevaselt ette uusi võimalusi, millega aga tihti kaasneb riske ja küsitavusi.

Neljapäeval paljundas meedia teadet, et on olemas veebileht, kust saab vaadata enda käikude trajektoori lausa punasega kaardile joonistatult. Tark Mees on talletanud arvutisse kõik meie käigud sekundi ja sammu täpsusega. Püha müristus! Kas see on nüüd hea või halb?

Oma teekonna nägemiseks pead olema keskkonda sisse logitud sama telefoniga, mis sinu liikumise kohta su taskust teateid saatis. Kui telefoni ei ole, oled vist pääsenud. Raske on küll kujutleda elu ilma targa sõbrata, aga vähemalt ei saa ka Vanem Vend sel juhul jälgida. Koliks õige tagasi koopasse?

Rääkisin just hiljuti puuetega laste emadega, kes kasutavad oma laste turvamiseks mobiilirakendust. Nii autist kui ka intellektipuudega laps peaks harjutama iseseisvust, aga isegi teel koolist koju võib selline kodanikuhakatis valele teeotsale sattuda. Vanasti järgnes sellele paanika ja politsei. Nüüd võib aparaadi jütsile kotti või jope salataskusse panna ja kui ta õigeks ajaks välja ei ilmu, saab telefoniga tuvastada, kus ta asub. Samal moel võiks ka mõni vanamemm jääda seenemetsa eksimata.

Mõte, et sind jälgib keegi, kellel on „oma plaanid”, pole muidugi enam nii meeldiv. Aga ka küsimus hea ja kurja piiridest on inimühiskonnas olemas olnud aegade algusest.

Tiina Kangro, peatoimetaja

toimetaja veerg

Kui telefoni ei ole, oled vist pääsenud.

www.linnaleht.ee

Väljaandja AS SL Õhtuleht Narva mnt 13, 10151 TallinnTel 614 4085Faks 614 4195 E-post [email protected] 6 (1290 Tallinn, 924 Tartu ja Pärnu)Trükk AS Printall

Peatoimetaja Tiina Kangro, [email protected] Ander Sibrik, [email protected]õik Linnalehes avaldatud artiklid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille suhtes autoriõiguse teostamine, sh nende edastamine ja reprodutseerimine Linnalehe nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaas-töid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

Koopasse või kosmosesse?

nä

da

l r

uu

du

s

Peep Linno

valimisaja pungi

Tallinn läks ValkaValga linnavalitsus lükkab ümber keskera-kondlasest Tallinna kesklinna vanema Alar Nääme väited, et piirilinnas korraldatud kontserdid on Valga võimude ettevõtmine. Tallinna sotsiaaldemokraatide algatusel politsei uurimise alla sattunud üritused olevat Nääme valimiskampaania, mis on Tallinna raha eest korraldatud.

Kesk sõidab PoskagaTallinna keskerakondliku linnavalitsuse meediaorgan Tallinna Televisioon korral-dab valimiste eel kontserdituuri „Jaan Pos-ka ja tema aeg”, kus astub lavale ka Tallin-na meer, Keskerakonna esimees Edgar Sa-visaar. Hea valimistava valvur Toomas Mat-tson nimetas üritust Keskerakonna vali-miskampaaniaks ja viitas, et see käib mak-sumaksja raha eest.

Pihl hülgas sotsidVarasem Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Jüri Pihl astus erakonnast välja. Endi-ne siseminister ja kaitsepolitsei juht tea-tas, et solvumist või konflikti selle taga ei ole ning tegu on sügavalt isikliku otsuse-ga. Mõnda teise erakonda Pihl enda sõnul „kohe kindlasti” astuda ei kavatse ning ta plaanib jätkata tegutsemist erasektoris.

ojulandi hülgamineRahva Ühtsuse Erakonnale esitas lahku-misavalduse ka selle endine aseesimees Margus Annuk. Erakonna esimesel sünni-päeval, 31. jaanuaril teatasid lahkumisest erakonna aseesimees Peeter Reemann ja juhatuse liige Imre Termonen, kes tõid põhjuseks, et ei ole nõus ega rahul läbi-paistvusega erakonnas. Erakonna juht Kris-tiina Ojuland teatas selle peale: „Mina ar-van, et kui saast lahkub, siis läheb orga-nism tugevamaks.”

Maksjad sekkuvad asjasseEesti Maksumaksjate Liit kuulutas endise rahandusministri Jürgen Ligi koos Reformi-erakonnaga mitme seadusmuudatusega seoses teist aastat järjest maksumaksja vaenlaseks. Sõbratiitli sai Vabaerakond, sest riigi poliitiline süsteem ja riigivalitse-mise korraldus vajavat muutusi.

Kõik, mis pole keelatud, ei ole keelatud, ja holokausti käsitlemine ei kuulu Eestis õnneks seadusega reguleeritud asjade hulka. Semiootik Mihhail Lotman kirjutab Tartu kunstimuu-seumis kirgi kütva näituse kohta, et teine asi on viha õhutamine, aga seda võib teha ka holokaustita. Ja üldse – lõpetatagu ära, kas tähtsamat pole teha?

Helsingi ja Tallinna vahelise tunneli eeluuring oli paljulubav

Oh ja aiJüri Pino kirjatsura

Või peaks hüüdma „oy vey”, et ikka korralikult antisemiitlik ja poliitiliselt ebakorrektne olla. Ah ja oi, no kohe teps ei viitsi. Mõhkugi jälle aru ei saa, millest kisa mingi näituse üle. Õieti, miks see kisa nii suur on. Kui polnuks, ma ei teakski, et see toime pandi.

Matsi värk. Tulnuks keegi haritum, et tõmbaks Tartu, seal on muuseumis üleval piire nihutav moodsamaid vahendeid kasutav (oeh, targad sõnad said otsa) näitus holokausti teemal, mis ikka vastata? Ei vist enamat, et mis siis, eks see jälle üks purkisittumine ole nagu kõik moodne kunst. Las kõrgelaubalised toimetada omavahel, mul leib ahjus ja õlu poest toomata.

Originaalitsemine on ju nagu raha: kui seda trükitakse liiga palju, läheb odavaks. Sama lugu on solvumisega. Kumbki kutsub ammu esile vaid haigutuse. Et oligi oodata. Puhake jalga, tegelege millegi mõistlikumaga, et teid tõsiselt võetaks. Sest tõesti, mida on solvuda, kui üks hudo arvab, et kullimäng gaasikambris on kunst. Konst om taa, mis ole’i illos, nagu üks mu tädi ütleb. See pole ju huvitav, naljakas, isegi ilge ega vastik mitte, lihtsalt piinlik. Viisakas inimene peaks lihtsalt pilgu kõrvale pöörama. Panema kõrva taha, millist seltskonda edaspidi vältida. Kogu moos.

See on umbes sama tase kui lapsepõlised anekdoodid koonduslaagri kohta, ainult et veel nõmedamad. Ei viitsi isegi tuletama hakata, mis võiks väljamõtlejal kolus mõlkuda. Tõenäoliselt ei midagi, tundub.

Too teine pahameelt põhjustanud film, kus kunagine laagriasukas oma tätoveeringut uuendab, isegi midagi nagu oleks. Toob pähe küll. Siin tekib küll iroonia, et tätoveering ju kulub aja jooksul. Nagu mälestused. Kogu aeg vaja värskendada ja tampida, nagu Wiesenthali punt seda teeb. Et te kõik olete süüdi, makske nüüd kinni. Samamoodi devalveerunud jutt, mistõttu holokausti mälestuspäev – mäletab keegi, millal see on? – samasugune haigutus kui 3. jaanuaril vaherahu meenutuseks kaks minutit vakka ja paigal olek. Ehk tegelikult selle ilkumise peale vihastatigi,

kullimäng võeti niisama nimekirja, et tegelik mõte väga välja ei paistaks.

Mis tahes. Ei näi siin kellelgi eriti õigust olevat, ühed tolad kõik. Kunstnikud, kellele ei tule pähe, et võllanaljad peavad olema tõsiselt vaimukad, mitte lihtsalt oma vabameelsuse, vanas keeles pidurdamatuse väljatoomine. Nn juudi kogukond, kes ei ole märganud, kuidas pidev halamine tüütuks ja tühjaks muutunud.

Üks hästi tore taat väljendas end kord oigajate kohta peenetundeliselt, aga mitte kõige paremini. Kasutas väljendit „poolikjuudid”. Mina, kes olin ta käest nii viis minutit varem saanud määratluse „suhteliselt sõbralik ja haritud antisemiit”, ei saanud küsimata jätta, mis see poolikjuut tähendab. Taat vaatas hästi kavalalt ja vastas: sihuke, keda kunagi sünagoogis pole nähtud, kes sealiha kahe suupoolega sööb, aga kui vähegi natsism jutuks, on vaatamata üleeile sündimisele kõigis mõeldavates laagrites kannatanud ja muidu ka Juudas Makabeuse otsene järeltulija.

See taat, muide, on rabi. Täisvereline.

See pole ju huvitav, naljakas, isegi ilge ega vastik mitte, lihtsalt piinlik. Literaat Jüri Pino leiab Tartu kunstimuuseumi näitu-selt „Minu Poola” praeguseks kõrvaldatud eksponaati-de näitel, et korralik inimene peaks lamedustest kõr-vale hoidma

Pakt teaduse õppimiseksÄsja sõlmitud teadus- ja tehno-loogiapakti eesmärk on meeli-tada noori õppima loodus- ja täppisteadust ning tehno-loogia eriala ning julgustada neid edaspidi töötama teaduse, tehnoloogia ja inseneeria vald-konnas. See siht viiakse ellu rii-gi, kohalike omavalitsuste, et-tevõtlus-, haridus- ja kolmanda sektori koostöös, sest üksnes haridussüsteemis tehtavatest jõupingutustest selle eesmärgi täitmiseks ei piisa.

Eesti majanduse suurimaks väljakutseks tulevikus peetakse inseneride, infotehnoloogide, aga ka osavate kätega oskus-tööliste nappust.

on nüüd ühtne hädaabinumber.

Sellele tasuta Euroopa ühtsele numbrile helistades saab kutsuda kiirabi, päästjaid ja polit-seid. Senine politsei number 110 kaob pärast üleminekuae-ga. Numb rid 01, 02, 03 ja 04 ei kehti ju-ba ammu.

112

Vahe rahulaadne toode

Uus riigi kaitse seadusSeni eraldi seadustena kehtivad rahu-aja riigikaitse seadus, sõjaaja riigikait-se seadus ja rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus koondati riigikaitse-seadusse. Seaduse peamine eesmärk on tagada Eesti kiirem ja parem val-misolek muutunud julgeolekuohtude-le. Nüüd on riigikaitses ühendatud rii-gi sõjalise kaitsega ka valitsusasutus-te töö, ühiskonna osalemine riigikait-ses ja elanike kaitse. Seaduse raken-damiseks on vaja muuta 37 seaduse sätteid. Riigikaitseseadus võeti vastu 67 poolthäälega, Keskerakonna frakt-sioon jättis hääletamata.

Saksamaa ja Prantsusmaa riigi-peade Angela Merkeli ja François Hollande’i eestvõttel ning Ukraina presidendi Petro Porošenko ja Ve-nemaa presidendi Vladimir Putini ning Ida-Ukraina isehakanud piir-konnajuhtide osalusel sõlmiti Minskis teisel katsel vaherahu. Pühapäeval kehtima hakkava rel-varahuga koos luuakse relvavaba tsoon, viiakse võõrväed Ukrainast OSCE järelevalve all välja, vaheta-

takse omavahel kõik vangid, saa-detakse mässajate üksused laiali, muudetakse Ukraina põhiseadust föderaliseerimise suunal, korral-datakse mässulistes piirkondades eritingimustel valimised, taasta-takse sotsiaalmajanduslikud suh-ted ning antakse riigipiir Kiievi kontrolli alla. Ühtlasi sätestati leppes mässajaile täielik amnes-tia. Kokkuleppes pole sõnagi Krimmist. Angela Merkel ja François Hollande

AFP/Scanpix

Parim pakkumine koduse veekvaliteedi parendamiseks!

Kõik filtrikorpused ja elemendid

–25% Lisaks leiate Akvedukti kauplusest kõik vajaminevad tarvikud,

et kodune veevarustus toimiks laitmatult!

Veevärgiseadmete kauplus AKVEDUKT Tallinnas Punane 56

Punane

Esindus on avatud E–R 9–18 Info tel 607 5033 www.akvedukt.ee

Pakkumine kestab 28. veebruarini

4 5

Kõik naisteja meeste

talvejalatsidkuni–70%

TALLINN Viru väljak 4,0 korrus, Viru keskusNarva mnt 23 Liivalaia 32

TALLINN Vikerlase 23 (Laagna keskus)Kopli 2B (Põhja-Tallinn)Ümera 3 (Ümera keskus) MAARDU Nurga 1

NARVA Kreenholmi 52XX MaximaRAKVERE Lõõtspilli 2 (Vaala keskus)Haljala 4 (Põhjakeskus)

PÄRNU Riia mnt 131 XXX MaximaTARTU Kalda tee 1C, Eedeni keskus

Vikerlase 23 Vikerlase 23

5 €27 €

27 €

27 €

9 €

13,50 €

27 €

27 €

9,60 €

9,60 €

10,80 €

EE_G

luco

sam

in_A

d_Li

nnal

eht_

0114

_143

x82

Pakkumine kehtib veebruaris hästi varustatud apteekides.

Abiks sinu liigestele!Kahekordse jõuga Bio-Glucosamine FORTE

kuni

-20%

Abiks sinu liigestele!

Kas oled väsinud töö otsimisest?

Soovid parandada oma rahalist olukorda?

Tule meile ja saad uue elukutse!

Tallinna Erateeninduskool pakub

professionaalseid kursusi

järgmistel erialadel:

Kokk Pagar-kondiiter Florist dekoraator

Õppekeel: eesti keel

Me garanteerime töökoha

vahetult pärast praktikat! Väljaõpe tagab töökoha!

Info tel: 555 33345 Sõle 3, Tallinn

www.tetkool.ee

-

Vaata rohkem koolitusi www.reiting.ee Lisainfo ja koolitustele registreerumine [email protected] või telefonil 652 5982

Koolitused toimuvad Reiting Koolituskeskuse ruumides aadressil Pärnu mnt 67A

TÖÖALASED KOOLITUSED TALLINNAS

• Lapsehoidjate kursus koos juhendatud praktikaga (240 ak/h) 4.03–6.05

• Hooldustöötaja koolitus koos juhendatud praktikaga (198 ak/h) 5.03–5.05

• Esmaabikoolitus (16 ak/h) 6.–7.04

• Personalitöö (40 ak/h) 5.–18.03

• Raamatupidamise kursus (110 ak/h) 13.04–9.06Akadeemiline tund kestab 45 min

www.linnaleht.ee

Tule vaata uut Linnalehe veebilehte

Reede, 13. veebruar 2015 päevateemapäevateema Reede, 13. veebruar 2015

Vaid neljandik rahvast suudab teenida välja elu pealpool vaesuspiiriTiina Kangro [email protected]

Statistikaamet avaldas inimeste toimetulekust uue kokkuvõtte, millest selgub, et endiselt elab Eestis vaesuses pisut üle 30 protsendi elanikest ehk ligi 400 000 inimest.

Kui aga vaadelda inimeste sissetulekuid ilma sotsiaaltoetuste ja pensioniteta, elaks Euroopa sellel äärekesel vaesuses lausa 73,3 protsenti inimestest. Seega tuleb välja, et Eesti elanike võimalused end tööga elatada on päris ahtakesed. Neid, kes elavad oma leibkonnas palgatöö või ettevõtlusega teenitud sissetulekust ja seejuures vaesusega võitlemata, on vaid 350 000. Kuna nende hulgas on ka lapsed, siis järelikult suudab

tööga elamisväärse sissetuleku teenida paarsada tuhat inimest.

Teisisõnu öelduna tähendab see, et Eesti 1,3 miljonist elanikust saaks iseseisvalt ja suuremate probleemideta eluga hakkama vaid neljandik. Ülejäänutel hoiab hinge sees põhiliselt seesama neljandik, kes maksab oma sissetulekutelt makse, millega saab sotsiaalkaitse korras toetada neid, kes ei tööta või piisavalt ei teeni.

Ülalpeetavad

Peale paremal järjel teenijatelt maksude kogumise keerutatakse raha pisut ringi toimetulematute inimeste palkadelt. Näiteks maksab tööl käiv, kuid 390eurost miinimumpalka

kodused lood

Mis tuleb päeval pärast südameid? Te küsite: „Mida ma ootan oma mehelt valentinipäeval?” Ma vastan: „Sedasama, mida ootan temalt igal argipäeval.”

Lilled vaasi pandud, vahukoorega maasikakuhi lauale sätitud, šampus klaasidesse välja valatud – ning päev täis südameid võib alata. Valentinipäev on üks neist, kus paljud ootavad oma kallimalt seda, millest tavalistes argipäevades vajaka jääb – tähelepanu, hoolivust, tunnustust.

Paraku on nii, et vaatamata sellele, kas romantikahõngu täis päevale järgnev öö kujuneb lühikeseks või pikaks, lööb ühel hetkel taevas taas hahetama. Hommikul näeme laual seismas juba enam mitte nii värskeid lilli, krimpsu tõmbunud maasikaid ja imelikuvõitu ollust, mis alles loetud tunnid tagasi oli veel maitsev vahukoor. Järele jäänud šampusest on aga saanud lihtsalt üks lahtunud vedelik raskest klaasist tumedas pudelis. Nii ongi saanud alguse päev pärast südameid – argipäev.

Algab meist endist

Suhted ei püsi ainuüksi tähtpäevade najal. Need jäävad tugevaks vaid siis, kui suudame muuta argipäevad mitte just nii väga argiseks. Sest tehes teineteisele romantilisi žeste, väljendades tunnustust ning jagades tähelepanu ja hoolivust vaid nimekatel või üldtunnustatud tähtpäevadel, on oht, et enamik päevi jääb lihtsalt külmaks ja kiretuks.

Kogu selle loo juures on aga üks konks, mida tõenäoliselt suurem osa meist (eriti just naised) endale tunnistada ei soovi. Nimelt ei saa natuke vähem argised päevad alguse mitte meie kallimatest, vaid meist endist.

Ei tasu oodata ja eeldada teiselt seda, mida ise talle ei paku. Sest täpselt nii nagu me ise mõistame sekundiga, kas meile tehtud žest on siiras ja tuleb südamest või on tegu pelga näitemänguga strateegilise mulje avaldamiseks, saavad ka kallimad aru, kui oleme teinud kingituse või poetanud kiitva märkuse vaid selleks, et hiljem midagi vastu saada.

Öelda argipäevadelgi midagi sooja või toetada oma kallimat niiöelda tühiste asjade eest siiralt ja südamest ei lähe meile ju midagi maksma. Ometigi loeb see suhte kvaliteedile lõpuks mitu korda enam kui kõik lilled, maasikad ja šampused kokku.

Iga suhe on ka ise nägu ning nii ei saa eeldada ega oodata, et kõik mehed jooksevad oma armastuse näitamiseks ringi lilled pihus ja šampusepudel kaenlas. Või et kõik naised, kes oma mehi armastavad, veedavad ilmtingimata tunde pliidi ääres küpsetades. Oleme kõik erinevad ja seepärast on erinev ka iga suhe, mistõttu me ei saa oma suhet võrrelda naabrite, sõprade või sugulaste omadega. Me ei pea olema kellegi teise moodi. Me vajame lihtsalt, et see miski, mida meie kallim teeb või ütleb, puudutaks meie südant.

Asi on siiruses

Ja nii ma vastangi, kallis lugeja, sinu küsimusele, et ootan oma mehelt valentinipäeval sedasama mida igal argipäeval – ootan temalt natukene vähem argiseid argipäevi. Sest kui ta on mind taas kostitanud teatega: „Kallis, ma tõesti vaatan, et sa oled oma kahest rahvusest pärinud vaid mõlema halvad küljed, nimelt slaavlaste hullu temperamendi ja eestlaste kidura välimuse!” – siis vaatamata sellele, et paljud kõrvalseisjad ei pruugi mõista selle väljaütlemise tähendust, tean mina, et just selles oligi olemas kõik, mida ma sel päeval vajasin – tähelepanu, hoolivus ja tunnustus. Mis aga peamine, see oli täpselt tema moodi võtmes esitatud siiras armastusavaldus. Teie riTa anTon-Laugawww.anton-lauga.ee

Kui vaadelda inimeste sissetulekuid ilma sotsiaaltoetuste ja pensioniteta, elaks sellel Euroopa äärekesel vaesuses lausa 73,3 protsenti inimestest.

üks inimene ära elama ilma, et ta olukorda saaks nimetada absoluutseks vaesuseks. Leibkonna peale seda summat aga ei liideta, vaid arvutatakse vastava valemiga, kus iga järgmine pereliige peaks toime tulema pisut väiksema summaga – hulgapeale tulevad ju mitmesugused asjad odavamad.

See aga viitab, et keeruline on toime tulla ka üksikutel inimestel, kui nad ei tööta või teenivad kasinalt. Nemad peavad ju kõik majapidamiseks vajaliku soetama üksinda.

Kolmandik riigieelarvest

Teine tähtis mõiste, millest toimetuleku juures räägitakse, on suhteline vaesus. 2013. aastal, mille kohta statistikaameti värske ülevaade käib, oli Eestis suhtelise vaesuse piir 358 eurot kuus. See on raha, mille inimene saab kätte, mitte brutosumma töölepingus. Ka see summa on mõeldud üksiku inimese või siis leibkonna esimese liikme kohta. Arvestusega, et mitmekesi elades on võimalik majandada pisut odavamalt.

Nii näitavadki statistilised andmed, et absoluutses vaesuses elab Eestis iga 12. inimene (8 protsenti), suhtelises vaesuses aga juba iga neljasviies (22,1 protsenti). Alanud aasta riigieelarve seletuskirjast loeme, et valitsus on võtnud sihiks vähendada absoluutses vaesuses inimeste hulka 6,8 protsendile (see oleks siis iga 15. inimene) ja suhtelises vaesuses inimeste hulka 16,5 protsendile (iga 6. inimene). Eelarvesse on planeeritud 2,5 miljardit eurot sotsiaalkindlustustoetuste jaoks. See on ligi 30 protsenti riigieelarvest.

Ometi on teada, et samas rütmis pensioni ja lastetoetuste kasvuga on suurenenud osa hindu, mis puudutavad just nendesamade varasemast suuremate toetuste saajaid. Näiteks kasvasid sel aastal lasteaiatasud, sest need olid mitmel pool seotud miinimumpalgaga.

Statistikaameti andmeil on Eesti elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute er inevus 6,6kordne.

Üksikemad ja üksikisadKõige suuremas vaesusriskis elavad ühe rahateenija ja mitme ülalpeetavaga leibkonnad. Eestis puudutab see kõige valusamini madalapalgaliste üksik-emadega perekondi.

■ Euroopa üksikemaga leibkondade tabelit juhivad Läti, Eesti ja Leedu. Lätis on iga neljas leibkond üksikemaga, Leedus iga viies. Eesti asub nende kahe vahel. ■Kõige vähem, umbes 10 protsenti, on üksikemaga leibkondi Küprosel, Šveitsis, Hollandis ja Rootsis. ■Üksikisadega leibkondi leidub enim Soomes, aga ka teistes põhjamaades. Vana Euroopa keskmisega võrreldes on üksikisasid arvukalt ka kõigis Ida-Euroopa riikides. ■Nn vabaabielus elavaid leibkondi on teistest enam Rootsis, Eestis, Soomes, Norras ja Prantsusmaal. Allikas: Eurostat

omavalitsuse sotsiaalosakonnast paar krossi juurde toimetulekutoetuse näol.

Üksikud

Absoluutset vaesust mõõdetakse Eestis ametliku elatusmiinimumiga, milleks on juba mitu aastat olnud 205 eurot. Selle rahaga kuu kohta peaks

Tairo Lutter (Õhtuleht)

teeniv kahe lapsega üksikema riigile umbes 45 eurot tulumaksu kuus, kuigi ta teenistusest jagub iga pereliikme jaoks vaid 112 eurot. Kui lisada lastetoetus, tuleb pereliikme kohta 142 eurot kuus, mis jätab leibkonna ikkagi absoluutsesse vaesusse. Nüüd hakkab pere eluasemekulude suurusest sõltuma see, kas ta saab küsida

Läti, Eesti ja Leedu on Euroopa riiki-de esirinnas üksikemade rohkuse poo-lest.

Kallis, ma tõesti vaatan, et sa oled oma kahest rahvusest pärinud endale vaid mõlema halvad küljed, nimelt slaavlaste hullu temperamendi ja eestlaste kidura välimuse!Rita Anton-Lauga kirjeldab siira armastu-se avaldust just talle sobivas vormis

Erakogu

6 7

NB! Finantsteenus! Näide: 10 000 € 5 aastaks: fikseeritud aastaintress 10,47%, keskmine kulukusemäär 11,07%, krediidi igakuine tagasimaksmise summa 253 €. Tutvuge tingimustega ja vajadusel konsulteerige spetsialistiga. Kinnisvaralaenugakaasneb kindlustuslepingu sõlmimise kohustus.Laenusumma alates 1400 €, maksimaalselt 70% tagatise turuväärtusest.

Parimad hüpoteeklaenu tingimused!Laenud alates 1400 €

www.odavlaen.ee6 777 888, 555 80 111

G4S Eesti esindused asuvad Tallinnas, Tartus,Pärnus ja Jõhvis. G4S Eesti kontserni käive oli 2011. aastal 54 miljonit eurot ja töötajate arv ligi 3000. G4Sil on üle 45 000 püsikliendi.

Lisainfo telefonil 6511 787, 13322 või e-posti aadressil [email protected] meie tööpakkumisi www.g4s.ee/karjaar.

Sinu turvaline tööandja

Jelena Kleimanlennundusjulgestusteenindaja ja 3 lapse ema

„Olen pühendunud oma perele. G4S on teinud kõik, et minu töögraafi k oleks pereinimesele sobiv ning mul oleks aega lastega koos olla.“

G4S ON PERESÕBRALIK TÖÖANDJA!

Pakume:•

•

• •

•

• • •

•

ausaid töösuhteid (õigeaegseid palga-makseid, vastavalt seadusele ületundideja riigipühadel töötamise tasustamist jne)kvaliteetseid koolitusi s.h tasuta kvalifikatsioonikoolitustbrutopalka keskmiselt 620 EURi kuusvõimalust teenida tulemustasu

paindlikku ja osalise tööajaga töötamise võimalustvajadusel majutust meie ühiselamusöisel ajal transporti objektile ja kojukarjäärivõimalusi liikumaks kõrgemale ametikohale ja leidmaks uusi väljakutseidsportimisvõimalusi läbi G4S Spordiklubi

Tule ja ühine meie sotsiaalseltvastutustundliku teenindusettevõttega!

HINNA-

19.02.2015VÕIDUPÄEV

Toidukorv

nüüd veelgi

soodsam!

Linnapoes toimub erakordne hinnavõidupäev: suurem kaubavalik, hinnaüllatused ja auhinnaloos kell 11:00, mida juhib linnapea Edgar Savisaar.Tallinlaste elujärje edendamiseks loodud Linnapood asub Lasnamäel Punane 48a. Avatud E-P 9-19.

Reede, 13. veebruar 2015 tallinntallinn Reede, 13. veebruar 2015

Sajandivanune Kalamaja kool paistab praegugi kaugele

Ühe lausega

Botaanikaaed kutsub sõbrapäeval heategevus-kontserdile, kus tutvusta-takse suvel valmivat eri-vajadustega külastajatele mõeldud meelte aeda.

Kalamaja lastemuuseum (Kotzebue 16) ootab lapsi laupäeval kell 11 ja 13 meisterdama voolimis-massist ja pärlitest süda-meid.

esmaspäeval taasavatakse trammiliin nr 3 marsruu-dil Tondi–Kadriorg ning bussiliin nr 52 suletakse.

Teisipäeval kell 14 tähis-tatakse Haaberstis Škoda jäähallis vastlapäeva uisutamisega.

Kultuurikatla Katelde saali (Põhja pst 27a) val-mimise pidu algab kol-mapäeval kell 13.30 ja kestab neljapäeva kesk-ööni.

Viimsis rannarahva muuseumis on avatud näitus „Kala poseerib nõudekapis”, kus näeb peamiselt 20. sajandi esi-mesest poolest pärine-vaid portselan- ja fa-janssnõusid perekond armuliku erakogust.

Mullu tehti Tallinnas kinnisvaraga 73 tehingut, mille maksumus ületas miljoni euro piiri, ning kalleim hoone vahetas omanikku 26 miljoni eu-roga, selgus maa-ameti statistilistest andmetest.

Kaalumisel on raudteetunnel Tallinna ja Helsingi vaheleHelsingi–Tallinna püsiühenduse eeluuringus toetatakse kahe pealinna tunneliga ühenda-mise ideed. Uuringu järgi on tähtsaim hoida reisiaeg võimalikult lühike, selleks aga on pa-rim lahendus raudteetunnel, mis ühendab olemasolevaid transpordivõrke. Püsiühenduse loomise üks eeldusi on kiire raudteeühendus Euroopaga Rail Balticu näol.

Mullu alustatud uuringut rahastati Euroo-pa Liidu Läänemere strateegia seemnerahas-tust, selle partnerid on Harju maavalitsus, Helsingi ja Tallinna linn ning Femern Belt Development Fund. Uuringu viisid läbi Sweco Grupi eksperdid Eestist, Soomest ja Rootsist, Eesti Geoloogiakeskus, Kohateam Oy ja Fi-nantsakadeemia OÜ.

Kaksiklinna visiooni kohaselt avaldab pü-siühenduse loomine majandusele positiivset mõju Eestis, Soomes ja kogu Läänemere re-gioonis. Paranenud reisijate- ja kaubaveo või-malused ühendaksid Läänemere piirkonna ti-hedamalt Ida- ja Kesk-Euroopa ning Vaheme-re piirkonnaga. Peale selle kaoks tunneli tõt-tu pudelikael Euroopa transpordivõrgustiku Põhja-Jäämere – Balti koridoris. Visiooni järgi kestaks sõit Tallinnast Helsingisse eeldata-valt vaid 30 minutit.

Tunneli kalkuleeritud rajamiskulu, mis hõl-mab liikluskorraldust, logistikakeskusi ja vee-remit, oleks uuringu andmetel umbes 9–13 miljardit eurot ning projekti tasuvusaeg 35–40 aastat. Eeluuringut koostades võeti alu-seks tunneli arvestuslik valmimine 2030. aas-tate lõpul. LinnaLeHT

anTS ViLL [email protected]

Vabriku tänavas on kool, millel täitub sel sügisel 100. tegutsemisaasta. Hele hoone kõrgub ümbruskonna elamute ja suureks kasvanud puude kohal.

Läinud sajandi alguses hakkas Kalamaja linnaosa kujunema tööstuspiirkonnaks, koole aga nappis. Nii ehitaski linn masinaehitustehase taha Lausmanni heinamaa ja Vabriku tänava vahele linnaarhitekt Georg Hellati projekti järgi moodsa uusklassitsistliku koolihoone, kus tolle aja kohta erandlikult oli sees isegi keskküte. Nüüd troonib endise heinamaa keskpaigas Nikita ajal püstitatud Salme kultuurikeskus, ümberringi aga seisavad koolist aastakümneid hiljem ehitatud elamud.

Uued ajad

Kooli ajalugu uurides selgub, et Tallinna 9. poeglaste ja tütarlaste algkoolina alustanud ning hilisemal ajal ka 18. kaheksaklassilise koolina tegutsenud õppeasutuse minevikku jääb palju muutusi. Majas on isegi keskkooli peetud. Kooli ajaloost koostatakse siiani täpsemat ülevaadet, esimese poolsajandi kohta on kokkuvõte ju

ba kooli kodulehel lugeda. Nüüd, sajand hiljem, on kool

ilmselt üks paremini korda tehtud haridustempleid pealinnas. „Ma olen mujal Euroopas koo

le külastanud, neil oleks enamasti põhjust meid kadestada,” ütles kooli direktor Marko Rööpson. „Olen siin töötanud kooli sajandist ligi kolmandi

ku,” meenutab 1984. aastal pärast ülikoolis geograafia eriala lõpetamist kooli tööle saabunud ja 1996. aastast kooli juhtinud Rööpson. „Siis oli koolis ka täiskasvanute keskkool, kaks peremeest aga tähendab, et peremeest polegi. Kool oli väga halvas seisus,” märkis ta. „Kui direktoriks sain, tuli veel kümme aastat uksi kulutada, linna teised koolid olid kõik juba korda tehtud. Aga tulemus on väga hea,” ütles Rööpson, kui koolis ringkäiku tegime.

„Vahepeal oli terve Kalamaja halvas olukorras, inimesed kolisid mujale, korda tehtud majadesse. Viimasel ajal on aga Kalamaja hinda läinud, eriti kultuuriinimeste seas, nüüd ei kipu lapsed enam kooli ära mahtuma,” jutustas direktor. Sel ajal, kui meie olime kooli saabunud, oli parasjagu vahetund, koridor lapsi tihedalt täis. Paar aastat tagasi oli Kalamaja põhikoolis õpilasi 300, sel aastal aga 425. On olnud aegu, kus kooli on mahutatud ka tugevalt üle tuhande õppuri.

„2008. aastal sai remont lõpuks valmis. Kõik sai korda, keldrisse tehti katlamaja asemele söökla laiendus, pööningule aga raamatukogu,” tutvustas direktor. Vaatasime ka klasside uste vahelt sisse. Polegi aastakümneid koolis käinud, tõdesin endamisi ja tundsin

kohmetust, kui lapsed tervituseks viksisti püsti tõusid.

Aga kus aed on, küsisin. Mäletasin seda linnakooli jaoks erandlikku nähtust ajast, kui ise selles koolis käisin. „Me tegime selle asemele jalgpalliplatsi, seda on rohkem vaja läinud. Ega kellestki õiget aiahooldajat poleks ka olnud, õpetajad pidid rohtu vikatiga niitma, muruniidukiga ei mahtunud,” selgitas direktor.

Ajad muutuvad

„Ja kuidas lapsed praegusel ajal on?” uurisin Rööpsonilt, kes maateaduse kõrval ka väga paljusid muid aineid õpetanud. „Varem oli nii, et kool oli ühiskonnas suunanäitaja. Nüüd muutub ühiskond nii kiiresti, et keegi eriti ei taipa, kuhupoole liikuda,” ütles Rööpson. „Üks, mida jätkuvalt tähtsaks pean, on see, et lapsi tuleb õpetada maailma mõistma. Tehnoloogia on vaid abiks, see ei saa ei koolis ega ühiskonnas asendada vahetut suhtlemist ega ise mõtlemist,” nentis suure kogemustepagasiga õpetaja ja direktor. „Aga tulge ise vaatama, sügisel kooli juubelinädala ajal on kõik oodatud. Juba praegu on oodatud muidugi ka kõik meenutus ja mälestuskillud. Koolil on pikk ajalugu ning väga palju vilistlasi ja õpetajaid.”

Kalamaja kool on ka praegu,

Repro

Soome lahe aluse tunneli kaudu võiks Tallinnast Helsingisse jõuda poole tunniga.

Kalamaja põhikool 100

■Kooli juubelit tähistatakse 16. oktoobril kell 18 Salme kultuurikeskuses. ■Kooli ja juubeli kohta saab lähemalt lugeda lehelt www.kp.tln.edu.ee. Sealt leiab ka kooli esimese 50 aasta loo, vilistlaste ja õpetajate nimekirjad. ■Mälestusi, fotosid ja muid ajaloomater-jale kogub infojuht Priit Dello (tel 5688 2810, [email protected]).

kui puud kõrgemaks ja linn suuremaks kasvanud, ikkagi selle kandi üks kõrgemaid ehitisi. Kui raamatukogu aknast välja vaatan (see suur ümmargune aken fassaadi ülanurgas), paistab sealt lisaks Kalamajale pool Pelgulinna ära. Ja vist ka meri.

Arhiiv

Kalamaja kool Vabriku tänavas oli valmimise ajal linna moodsaim kool ja on sajand hiljem üks paremas korras koolimaju. Kooli 10. aastapäeva aegu (ülemisel pildil) olid puud veel väiksed.

Heiko Kruusi

Kalamaja põhikooli direktor Marko Rööpson näitab Vabadussõjas sõdinud õpetajate mälestustahvli kavandit.

Heiko Kruusi

Quality for life

AS Otto Bock Estonia on tootmisettevõte, kes kuulub rahvusvahelisse üle 7000 töötajaga Otto Bocki gruppi peakorteriga Saksamaal. Tallinna tehases toodetakse ortopeedilisi tugi- ja soojendussidemeid. Vaata lisaks www.ottobock.com ja www.rehband.com.

Otsime oma meeskonda

TRANSPORTTÖÖLIST Põhitööülesanneteks on ettevõtte materiaalsete väärtustega (sh materjalid, valmistoodang, seadmed jm) seonduvad teisaldustööd, kauba kontroll, suhtlemine tarnijatega ning materjalide transport tootmisüksuste vahel.

Väljaõpe kohapeal. Vajalikud eeldused: autojuhiluba, kodukasutaja arvutioskus, hea eesti keele oskus, eelise annab tõstuki juhiluba ja/või töökogemus sellel. Kandidaat on positiivse ellusuhtumisega ka pingelises olukorras, austab kokkuleppeid, teeb ettepanekuid, talle meeldib transporditöö ja teiste inimestega töötamine.

NB! Töö on füüsiliselt raske. Terviseseisund peab lubama raskusi tõsta.

Pakume tööd kiirelt arenevas ettevõttes, konkurentsivõimelist palka, ettevõttepoolseid soodustusi ja väga häid töötingimusi.

Tööleasumine KOHE

Töötasu, tööaeg Tunnitasu alusel, täistööaeg

Asukoht Punane 72 / Kuuli 8, Lasnamäe, Tallinn

Kandideerimine AINULT sooviavalduse alusel (kehtivad kontaktandmed, senine töökogemus). Avaldus saata 4. märtsini aadressile [email protected] või Punane 72 / Kuuli 8, 13619 Tallinn. Proovitööle pääsenutega võetakse ühendust.

Quality for life

AS Otto Bock Estonia kuulub rahvusvahelisse üle 7000 töötajaga Otto Bocki gruppi peakorteriga Saksamaal. Mahukast kontserni tooteportfellist toimub Tallinna tehases ortopeediliste tugi- ja soojendussidemete tootmine, mis eksporditakse täies mahus. Ettevõtte tuntumateks kaubamärkideks on Rehband ja Ottobock. Eestis ulatub ettevõtte tegevus aastasse 1989 ning praeguseks on rakendust leidnud üle 100 inimese. Vaata lisaks www.ottobock.com ja www.rehband.com.

Seoses töömahu jätkuva kasvuga võtame tööle

ÕMBLEJAID päevasesse ja õhtusesse vahetusse

Tööleasumine KOHE, tööleping alaline

Tööaeg Täis- ja osaline tööaeg; osaline tööaeg on 4 tundi päevas kella 16.30–20.30 (võimalikud üksikud muud variandid)

Töötasu Tunnitasu 3,95 € , (sisaldab 1€ � ks. lisatasu katseajal). Katseaja järel grupiboonus. Õmblejate 2014. aasta brutotunnitasu (koos grupiboonusega) oli 4,09–6,22 €.

Nõuded Vajalik eelnev õmblustöö kogemus tööstuses (spetsmasinatel), eesti keel suhtlemisoskuse ja tööülesannetest arusaamise tasemel, distsiplineeritus, kiirus, kvaliteetse töö tegemise oskus, positiivne hoiak

Pakume Väga hea töökeskkond (kaasaegsed töö- ja olmeruumid, ventilatsioonisüsteem, tasuta tee/kohv puhkepausil), soodustused (spordi- ja tervisekulude kompensatsioon jm)

Asukoht Punane 72 / Kuuli 8, Tallinn

Kandideerimiseks (sh proovitööle) helistada tel 680 1034, 5696 1034 tööpäeviti kella 8.30–16.00 (muul ajal telefon välja lülitatud)

SOODSAD KODUMASINAD

www.kodukaubad.eeSuurim valik kasutatud kodumasinaid

Õismäe tee 1B Nurmenuku keskus

tel 657 1557

Külmkapid, sügavkülmad, jahekapid, elektripliidid, pesumasinad, kuivatid, nõudepesumasinad ja integreeritav tehnika

8 9

Vana mõistujutt„Lollide laev, mis pealkirjas nimetatud, on väga vana, kesk-aegne metafoor. Lollide laev oli mõistujutt, milles inimeste patte ja puudusi kehastavad tegelased mehitavad laeva, mil-lel pole kaptenit,” selgitab Kaspar Jancis filmi laiemat kultuu-riloolist tausta. „Kõik käib ikka võimu ja ahnuse ümber, pole siin mingit paljast moodsa kapitalismiaja kriitikat, lugu on al-legooria, täiskasvanute maailm nukufilmi peeglis,” lisab ta.

tegusad tegelased Reede, 13. veebruar 2015 Reede, 13. veebruar 2015 reklaam

Kingakujuline lollide laev, mis valmib pilve vahenduselanTS ViLL [email protected]

Priimabaleriin kolis tühjenevasse rannakülasse ja Morten tegi endale laeva. See on lähtekoht, sealt edasi läheb lugu üha kummalisemaks.

„Majaka peab vist tegema veidi väiksemaks, et perspektiiv paremini esile tuleks. Elektripostid, näe, lähevad silmapiiri poole päris kiiresti lühemaks,” ütleb Riho Unt ja viipab kolme meetri kaugusel asuva horisondi poole. Uudistan pooleteise meetri kõrgust puud. Tamm? Ei, vaher hoopis. „Sellega oli vist palju tööd? Iga leht ju eraldi tehtud,” uurin. „Jah, ja muru tegime põrandamatist, pügasime madalamaks ning värvisime kulu karva. Päris muru pole õiges mastaabis,” selgitab Kaspar Jancis ja kummardab samuti perspektiivi uurima. Silmapiiril asuv majakas mõjub nagu päris, aga on ikka vist veidi suurevõitu, leiavad mõlemad. Kuulsusrikka Nukufilmi stuudios Kalamajas Niine tänavas valmistutakse uue filmi võteteks.

„Kas toome laeva ka?” küsib režissöör Unt, režissöör Jancis noogutab, kohale tõtanud valgustaja paneb ka meie jaoks prožektorid põlema. Kahvatusse pärastlõunavalgusse ilmub kaks hoonet. Nende ette see poole meetri pikkune laevuke paigutataksegi. See film pole tavaline, vaid nukufilm. „Morten lollide laeval” on täispikk ehk 80-minutine film, mida toodetakse korraga kolmes paigas: Eestis, Iirimaal ja Kanadas.

„Loodame sel aastal enamiku võtteid lõpetada. Film peaks valmis saama tuleva aasta esimeses pooles,” ütleb Jancis.

Meri, king ja pilv

Mängulaevukese on peategelane Morten ise ehitanud, see on kingakujuline. Mängimiseks. „Aga siis toimub selline muinasjutuime, Morten läheb mängu sisse, muutub nii väikseks, et saab selle laevaga sõita. Sõit toimub kohvikus, kus on veeuputus ja vesi üha tõuseb,” kirjeldab Kaspar Jancis. „Film tehakse kolmes osas, selle alguse ja lõpuosa ehk pool ekraaniajast teeme meie siin. Iirlased teevad selle osa, kus Morten tillukeseks muutub. Ning Kanadas luuakse animeeritud meri, mille lainetel hõljuval laeval toimub suur osa tegevusest,” kirjeldab

Jancis. Unt lisab, et Iirimaal on laev koguni kolme meetri pikkune, et 30sentimeetrised nukud seal sõita saaksid. Tallinna laev on kümme korda väiksem.

„Kahe võttegrupi ja Kanada animaatorite koordineerimine on suur töö. Aga meil on sellele moodne lahendus. Kogu materjal pannakse andmepilve ning seda saavad kõik grupid jooksvalt kasutada ja kokku sobitada. Lainetav meri tehakse muide enne valmis ja muu tegevus pannakse lainete järgi liikuma,” selgitab Nukufilmi kunstiline juht Arvo Nuut ning jätab režissöörid asjast lähemalt kõnelema. Ühes ruumis on lauale ehi

tatud kuldsete servadega punasest sametist eesriidega lavakarp, teises Anna kohviku sisevaade. Siia tuleb aga madruste kirik, endine lõbumaja, näitab Riho Unt. Nukufilmi tegemine on nagu nukkudega mängimine, aga nukud ise, nende rõivad, nõud, mööbel – üldse kõik, mis olustiku moodustab – kõik selle peab filmi jaoks õiges mõõtkavas valmis tegema. Iga detail on peen ja mahukas käsitsitöö.

Võtame töötoas istet, kõrval laua taga valmistab tütarlaps parasjagu üht suurte silmadega nukku. „Nitrolahusti lõhna eriti täna pole,” ütleb Riho Unt, kui istet võtame. Laua peal on

muu pudipadi vahel tuttava kujuga ese – viie sentimeetri pikkune kingakujulise laevukese mudel, paelte ja purjedega. Mastaabimuutused ajasid esialgu vist ka filmitegijail endil mõtte krussi, mõtlen.

Üks lugu, kolm varianti

„Lugu, mille alusel filmi teeme, on pärit mu lasteraamatust „Seiklus Salamandril”. Raamatu kirjutasin kümme aastat tagasi, selle juurde käis ka muusikaga plaat, mille oma bändiga sisse olin mänginud. Algul tahtsin ma raamatu asemel hoopis teatritükki teha, hakkasin sellele muusikat kirjutama ja lugu arendama. Aga siis andis mu sõber, kirjastaja, nõu sellest raamat teha. Veidi puiklesin, aga kirjutasin valmis ja see võeti küllalt hästi vastu. Siis jäi raamat näppu Nukufilmi osanikule Andres Männale, kes arvas, et sellest võiks filmi teha. Hakkasime rahastust otsima,” meenutab Kaspar Jancis pika tee algust. „Eks see tundus ikka päris hullult suurejooneline plaan,” lisab Riho Unt. „Lugu on tulnud palju kohendada, aga põhiolemus on sama. Aga filmil on oma eripära, lugu tuleb teist moodi jutustada,” jätkab Jancis. Filmiks vormimise mõttega aga loo elukäik ei lõppenud. „Teatrivariant tuli VATteatriga 2011. aastal Kuressaare teatris lavale, sellest sai rändav etendus. Mängisime Turus, Ahvenamaal ja Tallinnas. Rändasime vana purjelaevaga, Ruhnu Karuga. Ekstreemne

teatrikogemus, meri oli tormine. Sihtkohas kolm tundi lavaehitust, tund etendust, kaks tundi mahavõtmist ja 16 tundi oksendamist, kuni järgmisse kohta kohale jõudsime,” lisab Jancis.

„Lugu, millest me nüüd filmi teeme, räägib väiksest poisist Mortenist, kes ehitab endale purjelaeva mudeli. Ta kasutab kättepuutuvaid materjale: kinga, kohvikusildi Etähte, kahvlit, pudeliavajat jne. Meeskonnaks paneb ta peale putukad. Ja siis, läbi väikse ime nagu ikka muinasjutus satub ta koos putukatega ise sellele laevale. Põhikonflikt on see, et Morten arvab, et tema on laeva kapten, putukad aga arvavad teisiti. Ta satub enda seatud lõksu. Loo laiem moraal on aga: kellelgi pole õigust ära võtta teise olendi vabadust. Selline iseseisvuse lugu,” ütleb Jancis loo tutvustamiseks.

Päris nukud ja klaar lugu

„Kaspar jättis ütlemata, et putukad, kes kingakujulist laeva mehitavad ning võimust võtma kipuvad, sarnanevad täiskasvanutega, kes Mortenile oma tahtmist peale suruvad,” lisab Riho Unt. Tema kui pika loomekogemusega nukufilmitegija hoole all on pigem filmi visuaalne pool, seni peamiselt joonisfilme teinud Kaspar Jancise osa loo dramaturgiline külg.

„Kuna film on plaanitud teha visuaalselt realistlikus võtmes, siis ei saa näiteks merelainete loomisel kasutada mingit tinglikku lahendust, meri ani

meeritakse arvutitel võimalikult ehtsaks. Samas aga kasutame päris nukke, mitte arvutianimatsiooni. Ehkki tehnoloogia on kaugele arenenud, eelistab inimese silm ehtsat, materjalist nukku, arvutiga tehtu tundub kunstlik. Üldse tundub, et nukufilm on maailmas tõusuteel,” nendib Jancis.

Selle filmi jaoks töötati välja uut tüüpi konstruktsioon, liigenditega nukud. Liikumine on loomulikum, saab teha raskemaid ja suuremaid, seega ilmekamaid nukke, kinnitab ta.

„Selle filmiga tahame jõuda paljude vaatajateni, meil on sihiks teha autorifilmi ja peavoolufilmi vahepealne linateos. Aeg läheb edasi, publik on hakanud samuti järele kasvama, autorifilmid on üha edukamad ka nn laia auditooriumi hulgas. Proovime olla veidi vanaaegsed, lisada päris pilkupüüdvale seikluslikkusele taas seda kunagi rohkem moes olnud mõtteaine külge,” märgib režissöör.

„Lopsaka fantaasiaga loo vormimine ranget vormi nõudvaks filmiks on keerukas värk. Anarhiline vabadus, mis on ratsionaalselt organiseeritud, annabki tulemuseks loomingulise plahvatuse. Seda kunsti valdab hästi Priit Pärn, kellelt on mul olnud väga palju õppida, kes on mind väga palju just loo jutustamise analüütilise külje poolelt suunanud,” ütleb Jancis. Ta on ka Turu ülikoolis Pärna juures õppimas käinud.

Küsin Kaspar Janciselt, kuidas filmitegemise kõrval bänditegemine edeneb. Varem oli sellest nagu rohkem kuulda. „Kriminaalne Elevant on jah veidi tagaplaanile jäänud. Ma lõpetan ju veel üht joonisfilmi. Viimane projekt oli viis kuud tagasi, etendasime Riias tänavateatrite festivalil elukutseliste tsirkuseartistidega suurejoonelise vaatemängu „Viktor ja Kollane kera”, see on tore projekt, mis ootab edasiarendamist. Loodame võimaluse korral asja Eesti publiku ette tuua.”

„Kui otsad kokku tõmmata – siis on põnev aeg. Ja üha põnevamaks läheb. Sedamööda, kuidas filmitegemine edeneb,” märgib Kaspar Jancis esimese pika filmi võtteperioodi künnisel.

Loo laiem moraal on aga: kellelgi pole õigust ära võtta teise olendi vabadust.Režissöör Kaspar Jancis tutvustab allegoorilise nukufilmi „Morten lollide laeval” sõnumit

Ragnar Neljandi

Morten enne laevale asumist.

Heiko Kruusi

Nukufilmi „Morten lolli-de laeval” võtteplatsil on Kaspar Jancis, kinga-kujuline laev ja Riho Unt. Taamal vaher ning perspek-tiiv.

Leidsin võimaluse, kuidas hoida normikohast veresuhkrutaset«Juba mitu aastat on mul olnud probleemeveresuhkruga. Tean, et pidevalt suurenenud ja kontrollimatu veresuhkrutase on tervisele ohtlik, seetõttu on väga oluline, et vere glükoosisisaldus oleks normis. Kuigi piirasin süsivesikuid sisaldavate toitude söömist, oli normaalse veresuhkrutaseme hoidmine üsna raske.»

Ootamatu avastus«Hakkasin tundma huvi, mis veel võiks aidata hoida normaalset veresuhkrutaset. Ühel päeval leidsin huvitavat infot Skan-dinaavia Mulberry tablettide kohta, milles on bioloogiliselt aktiivseid aineid – moorus-puulehtede ekstrakti ja kroomi. Sain teada, et kroom aitab reguleerida veresuhkrutaset ja mooruspuulehtede ekstrakt soodustab süsivesikute ainevahetust organismis.»

Kiire efekt«Ostsin apteegist Mulberry tablette. Tar-vitasin tablette nii, nagu on soovitatud. Märkasin juba mõne päeva pärast, et veresuhkrutase on normaliseerunud. Olen veendunud – Mulberry tabletid on just see, mida vajan.»

Valge mooruspuu (Morus alba L.)Valge mooruspuu on unikaalne taim. Jaapanis ja teistes riikides on mooruspuud kasvatatud juba iidsetest aegadest. Taime lehtedest valmistatakse teed, marjadest keedetakse moosi, mooruspuulehtedel kasvatatakse siidiusse, mille kookonitest

saadakse naturaalset siidi.Tänapäeva teadus on teinud kindlaks ja kin-nitanud, et mooruspuulehed sisaldavadaineid, mis aitavad hoida normaalset süsivesikute ainevahetust organismis. Tänu nendele omadustele juuakse Jaapanis mooruspuulehtedest valmistatud teed juba rohkem kui 700 aastat.

MOORUSPUUTABLETID MULBERRYToidulisand Mulberry on valmistatud Rootsis mooruspuulehtede standarditud ekstraktist ja kroomist. Mulberry tablettide koostises olev kroom aitab hoida normikohast veresuhkrutaset. Mooruspuulehtede ekstrakt toetab normaalset süsivesikute ainevahetust organismis. Soovitatav on võtta üks Mulberry tablett 15–30 minutit enne sööki kolm korda päevas niikaua, kuni vaja. Samuti on tähtis järgida mitmekesist ja tasa-kaalustatud toitumist ning tervislikku eluviisi.

OLULISED FAKTIDSuurenenud vere glükoosisisaldust esineb 3–4 protsendil kõigist inimestest, kuid pal-jud isegi ei kahtlusta seda.

Pidevalt suurenenud ja kontrollimatu ve-resuhkrutase on ohtlik.

Mulberry tablettide koostises olevad ained aitavad hoida normaalset süsivesikute ainevahetust organismis ja normikohast veresuhkrutaset.

Mulberry tablette saate osta apteegist või tootja kodulehelt www.newnordic.ee. Kui teil on küsimusi, helistage telefonil 684 3838.

123

Juba mitu aastat on Marial olnud raskusi normaalse veresuhkrutaseme hoidmisega. «Nagu tuhanded teised, otsisin ka mina pidevalt viise, kuidas hoida normaalset vere glükoosisisaldust. Pidasin süsivesikutevaest dieeti, kuid sellest ei piisanud. Midagi oli puudu,» räägib Maria.

Juba mitu aastat on Marial olnud raskusi normaalse Juba mitu aastat on Marial olnud raskusi normaalse

Nüüd tean, mis aitab hoida normaalset vere glükoosisisaldust!

NORMAALNE VERESUHKRUTASE !

NEW NORDICUinternetipood

REKLAAMTEKST

Tra

ns

po

rt

To

om

e k

orru

se

leK

ok

ku

pa

ne

kM

eh

ha

nis

mid

e v

ah

etu

sV

an

a m

öö

bli

util

ise

erim

ine

Po

ro

loo

nF

urn

itu

ur

Va

lgu

stid

PÜ

SIK

LIE

NT

IDE

LE

A

LL

AH

IND

LU

S

Ve

dru

ma

dra

ts

id:

85

×1

85

– 5

0 €

80

×2

00

90

×2

00

12

0×

20

01

40

×2

00

– 1

00

€1

60

×2

00

– 1

20€

WWW.DIFFERO.EE

Pa

ldis

ki

mn

t.

77

E–

R 1

0–

19

, L

10

–1

6T

el

65

6 6

30

5

Diivan-voodi Gloria-Eko-nom 2 , vedruplokk - 285 €

Diivan-voodi Vega-8, vedruplokk - 360 €

Diivan Vega-10 -185 €

Diivan-voodi Vega-12, pesukast - 445 €

Diivan-voodi Gloria Akar-dion, voodikoht 160x200

Voodi Lamino 80/90/120/140/160x200 - 60 €

Laud-voodi Junior, voodikoht 190x90 - 435 €

Lastetuba Junior, komplek-teerimise valikud - 450 €

Diivan-voodi nr. 1 - 140 €

Kušett 90/120/140/160x200,pesukast, vedruplokk - 310 €

Voodi Lux 120/140/160x200,pehme peatsiga -130 €

Voodi Massiv 90/120/140/160x200, täispuidust -100 €

Pehme nurgadiivan riiulitega, voodikoht 125x200 - 670 €

Kušett Novinka 90/120/140/160x200 - 350 €

Diivan-voodi nr. 2, vedru-plokk, pesukast -180 €

Diivan-voodi, kahekohaline, vedruplokk - 450 €

Nurgadiivan Gloria-14 -630 €

Nurgadiivan Vega-12, 2 pesukasti, voodikoht 150x195 - 550 €

Nurgadiivan Vega-13, voodikoht 150x200 - 580 €

Vega Tik Tak käetugedega,voodikoht 160x200 - 485 €

Nurgadiivan Vega-24, voodikoht 130x220

Nurgadiivan Vega Tik-Tak, 2 pesukasti, voodikoht 150x200 - 560 €

Nurgadiivan Vega Tik-Tak, käetugedega, voodikoht 150x200 - 550 €

Diivan-voodi Vega-16 - 350 €

Sohva 90x200, pesukast - 285 €

Diivan-voodi Gloria, erinevad mõõdud - 395 €

Diivan-voodi Gloria-4 - 475 €


Lahtikäiv voodi kaunistus-tega, 140/160x200 - 470 €

www.differo.ee

KöögidPlastaknadLombard

Diivan-voodi Vega-4,pesukast - 270 €

Vega-13, voodikoht 160x200 - 495 €

Diivan-voodi Vega-14,täispuidust - 295 €


Diivan-voodi Vega-2,käetoed täispuidust - 255 €


Diivan-voodi Vega-30,voodikoht 150x200, pesukast - 440 €

Diivan-voodi Vega-31,voodikoht 160x200,pesukast - 285 €

Diivan-voodi Tik-Tak,voodikoht 160x200 - 460 €


Diivan-voodi Vega-18, seljatoe 3 asendit - 350 €

Diivan-voodi Vega-25 , seljatoe 3 asendit,voodikoht 120*210



Diivan-voodi Vega-17D - 435 €

Karkassid on täispuidust, lisaks

vedrumadrats

KOGU KAUP KUNI -20%!

Nurgadiivan Vega-21, käetugedes riiulid, voodikoht 155x195 - 660 €

KREDIIDIVÕIMALUSilma esimese sissemakseta Suur kangavalik, erinevat värvi puit






Voodi Lamino 80/90/120/140/160x200 - 60 €








Kušett Novinka 90/120/140/160x200 - 350 €
















www.differo.ee


















vedrumadrats









Voodi Lamino 80/90/120/140/160x200 - 60 €








Kušett Novinka 90/120/140/160x200 - 350 €
















www.differo.ee


















vedrumadrats




Tran

spor

tTo

ome

korr

usel

eKo

kkup

anek

Meh

hani

smid

e va

hetu

sVa

na m

ööbl

i uti

lisee

rim

ine

Poro

loon

Furn

ituu

rVa

lgus

tid

PÜSI

KLIE

NTI

DEL

E AL

LAH

IND

LUS

Vedr

umad

rats

id:

85×1

85 –

50 €

80×2

0090

×200

120×

200

140×

200 – 1

00 €

160×

200 – 1

20€

WWW.DIFFE

RO.EE

Pald

iski

mnt

. 77

E–R

10–1

9, L

10–

16Te

l 656

630

5

Tra

ns

po

rt

To

om

e k

orru

se

le

Ko

kk

up

an

ek

Me

hh

an

is

mid

e v

ah

etu

sV

an

a m

öö

bli u

tilis

ee

rim

in

e

Po

ro

lo

on

Fu

rn

itu

ur

Va

lg

us

tid

PÜ

SIK

LIE

NT

ID

EL

E

AL

LA

HIN

DL

US

Ve

dru

ma

dra

ts

id

:

85

×1

85

–

5

0 €

80

×2

00

90

×2

00

12

0×

20

01

40

×2

00

–

1

00

€

16

0×

20

0 –

1

20€

WWW.DIFFERO.EE

Pa

ld

is

ki m

nt. 7

7E

–R

1

0–

19

, L

1

0–

16

Te

l 6

56

6

30

5

TransportToome korruseleKokkupanekMehhanismide vahetusSuur kangavalik erinevat värvi puit

PoroloonFurnituurValgustidKöögidPlastaknadLombard

KREDIIDIVÕIMALUSilma esimese sissemakseta

Vedrumadratsid:

85×185 – 50 €80×20090×200120×200140×200 – 100 €160×200 – 120€

WWW.DIFFERO.EEPaldiski mnt. 77E–R 10–19, L 10–16Tel 656 6305

Karkassid ontäispuidust, lisaks

vedrumadrats

KOGU KAUPKUNI –20%!

10 11

Lauriinhapperikas

pole transrasvasidKuldne tulemus!

Royal Green kookosrasvadErinevalt teistest õlidest talub kookosrasv hästi

kõrget temperatuuri ilma, et tekiks kahjulikke

ühendeid või vabasid radikaale. Samuti sisaldab

see lauriinhapet, millel on põletikuvastased

omadused.

Orgaaniline kookosrasv sobib hästi kasutamiseks

oliiviõli asemel ja on suurepärane valik nii

küpsetamiseks kui ka leivakatteks.

Saadaval on lõhnavaba ja maitsetu kookosrasv

ning esimese pressi kookosrasv, milles on

säilinud kookose lõhn ja maitse.

Royal Green kookosrasvad on saadaval Prismas, Selveris, Kaubamajas, Keila TÜ kauplustes ja Mahemarketis.Maaletooja Austan Loodust Grupp OÜ, [email protected]

Sobib asendamatavalist võid

Lauriinhapperik

as

pole transra

svasidKuldne tulemus!





omadused.









Lauriinhapperikas

pole transrasvasidKuldne tulemus!





omadused.









2500ml 500ml 250ml

Skal 025099NL-BIO-01Non-EU Agriculture

325ml 1400ml2500ml 500ml 250ml


325ml 1400ml

2500ml 500ml 250ml


325ml 1400ml

2500ml 500ml 250ml


325ml 1400ml

Erinevalt teistest õlidest talub kookosrasv hästi kõrget temperatuuri ilma, et tekiks kahjulikke ühendeid või vabasid radikaale.

Samuti sisaldab see lauriinhapet, millel on põletikuvastased omadused.

Orgaaniline kookosrasv sobib hästi kasutamiseks oliiviõli asemel ja on suurepärane valiknii küpsetamiseks kui ka leivakatteks.

Saadaval on lõhnavaba ja maitsetu kookosrasvning esimese pressi kookosrasv, milles on säilinud kookose lõhn ja maitse.

Royal Green kookosrasvad on saadaval Prismas, Selveris, Kaubamajas, Keila TÜ kauplustes ja Mahemarketis. Maaletooja Austan Loodust Grupp OÜ, [email protected]

Royal Green kookosrasvad

Jaga ja rõõmusta! Tegelikult võiksid ju kõik päevad olla sõbrapäevad, aga just 14. veebruaril pööratakse oma armsamale ja sõpradele erilist tähelepanu. Võtke veidi aega ja valmistage lähedasele inimesele midagi eriti maitsvat, mida seejärel teineteisega jagada ja koos nautida! Jagatud rõõm on ju teatavasti suurem.

Vaarikarullid (u 12 tk)Biskviit3 muna150 g Dansukkeri heledat Muscovado suhkrut120 g nisujahu10 g Dansukkeri vanillisuhkrut7 g küpsetuspulbrit30 ml keevat vett Täidis 500 ml vahukoort150 g vaarikaid400 g valget šokolaadi30 ml Dansukkeri glükoosisiirupit

Kaunistuseks 300 ml vahukoort, marju ja piparmündilehti

Vahustage munad suhkruga kohevaks vahuks. Segage jahu, vanillisuhkur ja küpsetuspulber ning lisage jahusegu vaheldumisi veega ettevaatlikult segades munavahule. Küpsetage ahju keskmises osas 250 °C juures umbes 5 minutit. Kummutage kook suhkruga ülepuistatud küpsetuspaberile. Lõigake biskviit umbes 12 ribaks, veeretage ribadest rullid ja laduge serveerimisnõusse. Et rull paremini koos püsiks, siduge selle umber meelepärane lint või pael.

Täidise tegemiseks kuumutage paksupõhjalises keedunõus koort koos vaarikate ja glükoosisiirupiga. Murdke šokolaad tükkideks ja lisage kuuma segusse. Segage, kuni šokolaad sulab, ja asetage siis külmikusse jahtuma. Vahustage jahtunud segu paksuks vahuks ja täitke biskviidirullid vahuga.

Vahustage koor, tõstke igale rullile vahukoorest mütsike ja kaunistage meelepäraste marjade ning piparmündilehtedega.

Veel maitsvaid retsepte ja muud inspireerivat leiate meie kodulehelt www.dansukker.ee või meie õhinapõhisest kokaraamatust www.d-kokaraamat.ee.

Reede, 13. veebruar 2015 reklaam Reede, 13. veebruar 2015

Sõbrapäeval teevad ilma maitsvad südamekesed

D-vitamiiniga rikastatud toiduained toovad tervisele topelt kasuSel ajal kui päikest paistab veel vähe, võib tekkida D-vitamiini puudus, sest seda sünteesitakse nahas just päiksekiirte toimel. D-vitamiini puuduse vältimiseks soovitatakse süüa rasvast ka-la (kalamaksaõli), munakollast, võid, maksa, pärmi ja toiduai-neid, millesse on täiendavalt D-vitamiini lisatud. Eestis on näi-teks müügil mõned D-vitamiiniga rikastatud piimatooted, Lei-buri Päikeseleib ja Kuldne kaeraröstsai ning Risso+ rapsiõli. LL

lihtne ja kiire

Spagetid kitsejuustu ja rohelise paprikaga (neljale)

■ 375 g spagette ■ 2 küüslauguküünt ■ 2 rohelist paprikat ■ 8 keskmist talisibu-lat ■ 30 ml D-vitamiiniga rikastatud Risso+ rapsiõli ■ pipart-soola ■ 90 g kitsejuustu

Keeda spagetid soolaga maitsestatud vees valmis, nõruta ja jäta sooja. Purusta küüslauk, viiluta paprika ja haki sibul. Pruu-nista küüslauku ja paprikat õlis keskmisel kuumusel aeg-ajalt segades paar minutit. Lisa sibul, must pipar ja sool ning hauta veel minuti jagu. Kalla juurde spagetid ja murendatud kitse-juust, sega roog läbi ning serveeri kohe. Retsept: Risso

Noor kokandushuviline ja toidublogija Liisi Laanemäe katsetas kahte sõbrapäevaks sobilikku südamekeste retsepti.

Aleksandri kook ■ 200 g toasooja võid ■ 1,5 dl suhkrut ■ 5 dl jahu ■ 1 tl küpsetuspulbrit ■ 1 muna ■ 2 dl hapukat moosi (nt pohla-moosi) ■ 100 g tuhksuhkrut ■ 2 spl mahla (nt kirsimahla)

Sega kuivained, lisa juurde toasoe või ning näpi purutaoliseks tainaks. Lisa muna ja sega tainas ühtlaseks. Rulli tainas kahe küpsetuspaberi vahel ahjuplaadi mõõtu ja küpseta 175kraadises ahjus umbes 15 minutit, kuni see on kuldne. Lõika plaat pooleks, määri ühele poolele moosi ja tõsta peale teine pool. Lõika kook tükkideks või vajuta piparkoogivormiga südamekujulisteks koogikesteks. Jäta jahtuma.

Glasuuri jaoks sega tuhksuhkur mahlaga. Tõsta glasuur koogikesele ja aja vette kastetud märja noa abil laiali. Lase kookidel enne serveerimist taheneda. Retsept: Nami-Nami

Šokolaadi martsi panisüdamed

■ 1 pakk mandlimartsipani ■ šokolaadi (soovi korral erinevaid) ■ kaunistuseks kuivatatud puuvilju, pistaatsiapähkleid, tordikaunistu-si, jõhvikapulbrit vms

Sulata veevannil šokolaad ja lase veidike jahtuda. (Mina kasutasin šokolaadi temperatuuri mõõtmiseks lihatermomeetrit. Kui eriti täpne olla, siis valge šokolaadi jaoks on sobiv temperatuur 29 kraadi, piimašokolaadil 30 kraadi ja tumedal šokolaadil 31 kraadi. Kui termomeetrit käepärast ei ole, proovi lihtsalt huulega, et šokolaad väga kuum ei oleks.)

Rulli martsipan kahe küpsetuspaberi vahel 0,5 sentimeetri paksuseks. Lõika piparkoogivormi abil välja sobivad kujundid ja kasta sulašokolaadi. Ülejäänud martsipanist vormi ümmargused pallikesed ja kasta samuti šokolaadi. Kaunista maiustused meelepäraste kaunistustega ja tõsta siis külmkappi tahenema. Allikas: „Terevisioon”

Retseptide autor endastOlen toidublogimisega tegelnud juba mitu aastat, esimene sissekanne jääb viie aasta taha. Kuna olen suur magusasõber, leiab mu blogist kõige rohkem magusaretsepte, kuid üha enam ka tervislikke salateid ja soolaseid küpsetisi. Naudin köögis toime-tamist ja retseptide katsetamist. Õnnestu-nud retseptid, mida tahan ka teistega jaga-da, pildistan üles ja jagan oma blogis aad-ressil liisil.blogspot.com. LiiSi LaaneMäe

to

it j

a j

oo

k

Cargill Oil Packers BVBA

Liisi Laanemäe

*Pilt

on

illus

trat

iivse

tähe

ndus

ega

Tallinn: Vesse 3 • E-R: 10:00-20:00 L: 10:00-18:00 P: 10:00-16:00 • tel.: 603 6514Narva: Puškini 4A • E-R: 10.00-19.00 L-P: 10.00-16.00 • tel.: 356 3000Tartu: Teguri tn. 39 Mööblikeskus • E-R: 10.00-19.00 L-P: 10.00-16.00 • tel.: 776 0201Rakvere: Lille 18 • E-R: 10.00-19.00 L-P: 10.00-16.00 • tel.: 53 031 718Valga: Kesk 7 • E-R: 10.00-19.00 L-P: 10.00-16.00 • tel.: 53 269 222

W W W . G I G A N T M O O B E L . E E

ERINEVATES LINNADES – ERINEV MÖÖBEL

LIHTNE JA MUGAV JÄRELMAKS! KASUTA VÕIMALUST!

söögilaud

ERINEVATES LINNADES – ERINEV MÖÖBELERINEVATES LINNADES – ERINEV MÖÖBELERINEVATES LINNADES – ERINEV MÖÖBELERINEVATES LINNADES – ERINEV MÖÖBEL212.-

köök ELIZA

320.-

diivanvoodi JUGLA

ERITELLIMUSMÖÖBEL • PARIM HIND TAGATUD • TOODETUD EESTIS

180/240

386.-

köök MODENA

320.-320.-320.-320.-320.-320.-320.-320.-309.-

köök MORENA

369.-

köök PRIMO

MADRATSID!metallist voodi

al. 82.-

voodi KALLE

al. 105.-

al. 399.-

nurgadiivanvoodi BOSTON nurgadiivanvoodi RALF 2

299.-

al. 136.- al. 95.-

diivanvoodi KLASSIK

229.-

diivanvoodi DANIELS

156.-

diivanvoodi NORDdiivanvoodi GRAND ROYAL

499.-

180.-

280.-MADRATSID!

kušett ALEX

205.-

al. 1246.-

al. 619.-al. 683.-

al. 319.-

1466.-

komplekt REGLAINERIS3+1+1

relax-mehhanism voodiga, suur värvivalik, tehtud EU

212.-

nurgadiivanvoodi VIVA

599.-750.-

voodi ROMEO

390.-520.-

nurgadiivanvoodi REGIS

al. 1241.-1460.-

erinevad värvid, tehtud EU

nurgadiivanvoodi VENERA 2

al. 549.-649.-

nurgadiivanvoodi PALERMO

al. 730.-859.-

suur värvivalik

nurgadiivanvoodi VEGAS

al. 779.-909.-

luksuslik nurgadiivanvoodi peatoega

voodi REIMARI 160x200täispuit

päevavoodi LOTTA + Pocket Lux madrats90x200

1030.-

köögimööbel HELINA

940.-

Laius: 191,6 cm x 160 cm

899.-

köögimööbel LUISA

820.-

Laius: 160x300cm

699.- 599.-

208.-

al. 18.-

nurgadiivanvoodi BAZEL ST magam. koht 160x200

diivanvoodidiivanvoodi DANIELS DANIELS DANIELS DANIELS

579.- 499.-

198.-

diivanvoodi BAZEL TS magam. koht 160x200

nurgadiivanvoodi OLIMP167x127x59

riidepuu

vasak,parem nurk

2-ne – 469.- 1-ne – 299.-

KALLE

kanapeemust, valg (vasak, parem)

199.-

nurgadiivanvoodi LION +

kušett kušett 184x84x65kušett KAJTEK

sektsioon CHANELL

260.-

475.-

diivanvoodi TORO

550.-

620.-650.-

sektsioon GLOBAL

590.-

voodi SANTAtäipuidust - MUST LEPP90x200 120x200 - 230.-

140x200 - 244.- 160x200 - 268.-180x200 - 285.-

riidekapp LUPO II

pesukastiga160x200

910.-

nurgadiivanvoodi GLORIA-23

850.-

271x175 (130x200)

Alla saab panna voodikasti - 45.-

al. al. 99.-

3-ne –

12 13

Aura Freshi armastatud mahla-jookide sarja lisandus uus maitse – eksootiline tropic mix. Selles mahlajoogis segunevad päikese-liste palmisaarte viljad apelsin ja ananass mahedalt mahlase porgandi maitsega. Just nendes viljades peituvad vitamiinid on see, mida me oma päikesevaeses kliimas kõige enam vajame. Klaas igal hommikul aitab reipamalt tööle või kooli!

AURA FRESH – TERVE PERE LEMMIK!

UUS AURA FRESHtropic mixAura Freshi armastatud mahla-jookide sarja lisandus uus maitse – eksootiline tropic mix. Selles mahlajoogis segunevad päikese-liste palmisaarte viljad apelsin ja ananass mahedalt mahlase porgandi maitsega. Just nendes viljades peituvad vitamiinid on see, mida me oma päikesevaeses kliimas kõige enam vajame. Klaas igal hommikul aitab reipamalt tööle või kooli!


UUS AURA FRESHtropic mix

Aura Freshi armastatud mahla-jookide sarja lisandus uus maitse – eksootiline tropic mix. Selles mahlajoogis segunevad päikese-liste palmisaarte viljad apelsin ja ananass mahedalt mahlase porgandi maitsega. Just nendes viljades peituvad vitamiinid on see, mida me oma päikesevaeses kliimas kõige enam vajame. Klaas igal hommikul aitab reipamalt tööle või kooli!


UUS AURA FRESHtropic mix

AMBERFISH – kalakonservid Lätist

Soovime teile häid maitseelamusi!

Nagu ka Läänemere hinnatuim aare –merevaik on Amberfi shi kalakonservid ajast aegahinnatud tooted

Reede, 13. veebruar 2015 toit ja jooktoit ja jook Reede, 13. veebruar 2015

Kuum supp paneb külmal ajal vere käimaHea supi alus on ise kontidest keedetud puljong, tõdeb Tallink ExpressCafé peakokk Epp Raudsepp ning pakub välja kaks retsepti, mis külmal ajal seesmist soojendust ja toekat kehakinnitust pakuvad.

Juustune kanaläätsesupp (neljale)

■ 2,5 l vett ■ 3 kanakoiba ■ 1 mugulsibul ■ 2 keskmist porgandit ■ 100 g suitsupeekonit ■ 80 g varssellerit ■ 2 keskmist tomatit ■ 250 g kiirkeeduläätsi ■ 400 g sulatatud juustu ■ basiilikut ■ pipart ja soola ■ hakitud peterselli

Vala potti vesi, lisa kanakoivad ja keeda valmis puljong. Kui liha tuleb kontide küljest lahti, võta koivad veest välja ja ribasta liha. Lõika sibul, porgand ja peekon kuubikuteks, prae ära ja kalla puljongisse. Kui porgand on muutunud krõmpsuks, lisa tükeldatud varsseller ja tomat, ribastatud kana ning kiirkeeduläätsed. Keeda läätsi viis minutit, siis lisa sulatatud juust ja väikse

maks rebitud basiilik ning maitsesta suppi soolapipraga. Serveeri värske peterselliga.

„Kuigi kõige maitsvama puljongi saab kontidest, võib kasutada ka broilerifileed ja puljongikuubikut,” lisab Epp Raudsepp.

■ 350 g lambaliha (või sea- või veiseliha) ■ 100 g pärlkuskussi ■ 3 küüslauguküünt ■ 1 tšillipipar ■ veidi granaatõunasiirupit ■ peotäis kuivatatud aprikoose ■ 0,5 paprikat ■ 400 g konservtomateid ■ paprikapulbrit ■ rosmariini, tüümiani, münti ■ praadimiseks õli ■ serveerimiseks koriandrit

Lõika sibul ja porgand kuubikuteks ning liha suupärasteks tükkideks. Pruunista pannil sibul ja porgand, seejärel liha. Vala need potti, kalla peale ve

si ja jäta hauduma. Samal ajal keeda eraldi potis valmis kuskuss. Haudumise ajal lisa supile p u r u s t a t u d küüslauk, tšilli, granaatõunasiirup, aprikoosid, hakitud paprika, tomatid ja mait

seained. Kui liha on juba pehme, lisa kuskuss. Serveeri hakitud koriandriga.

„See supp on nagu pajatoit – seda ei keedeta mulinal, vaid lastakse sel vaikselt haududa. Supp valmib umbes poolteist tundi,” soovitab retsepti autor. Retseptid on ilmunud Õhtulehes

Midagi erilist vastlapäevaksKokkaja ja toidublogija Ragne Värk soovitab teada-tuntud vahukoorega kuklite kõrval proovida vastlapäeval huvitavate maitsetega ja lisanditega kuklikooslusi.

kerkima. Seejärel lisa suhkur, sool, kookoshelbed, vanillisuhkur ja pool muna ning hakka seda vaikselt mikseri või köögikombainiga (tainasegamiskonksudega) segama. Tasapisi hakka juurde lisama jahu. Lisa ka või ning mikserda ühtlaseks. Vajadusel lisa jahu, õige tainas peab jääma ühtlane, läikiv ning kausi servadest eemaldunud. Seejärel jäta tainas uuesti vähemalt 30 minutiks sooja kohta rätiku alla kerkima.

Kerkinud tainas mikserda uuesti kergelt läbi ning hakka siis tainast eraldama pisikesi pätsikesi. Neid peaks kogunema 15. Võta pätsike ja rulli see jahuste käte vahel hoolikalt pallikeseks (tainapind peab jääma ühtlane ja läikiv). Pane vormitud pallid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning lase veel umbes 15 minutit rätiku all kerkida. Pintselda need pealt munaga ning küpseta 200 kraadi juures 15–20 minutit. Lase jahtuda.

Kitsejuustuvaht ■ 2 dl 35% koort ■ 1 tl vanillisuhkrut ■ 1–2 sl suhkrut ■ 55 g kitsejuustu ■ 1 tops šokolaadiga toorjuustukreemi ■ veidi tuhksuhkrut

Vahusta koor suhkru ja vanillisuhkruga vahule. Sega kitsejuust lahti ning lisa vahustades vahukoorele. Pane igasse kuklisse veidike šokolaadikreemi. Täida vastlakuklid vahukooreseguga ning raputa üle tuhksuhkruga. Retsept: Ragne Värk (kokkama.ee)

Tiina Kõrtsini (Õhtuleht)

Lambalihasupp kuskussiga (neljale)

■ 1 mugulsibul ■ 2 keskmist porgandit ■ 2,5 l vett

Tallinki kohviku ExpressCafé peakokk Epp Raudsepp tõdes Õhtulehes, et kohvikus on lõunane supi-buffet juba 16 aastat toiminud.

Juustune kana-läätsesupp Lambalihasupp kuskussiga

Kookosemaitselised vastlakuklid šokolaadi kreemi ja kitsejuustuvahuga (u 15 tk)

■ 30 g presspärmi ■ 3 dl käesooja piima ■ 9–10 dl jahu ■ 1,5 dl suhkrut ■ 0,5 tl soola ■ 1,5 dl kookoshelbeid ■ 1,5 tl vanillisuhkrut ■ 1 muna ■ 75 g sulatatud ja jahutatud võid ■ 0,5 muna

See kuklitainas valmib samal moel nagu tavaline kuklitainas. Pudenda presspärm käesooja piima. Lisa pool jahu kogusest, sega ühtlaseks ning jäta sooja kohta rätiku alla vähemalt 20 minutiks

Ragne Värk

nipp

Kuigi olen alati arvanud, et pärmitainast tu-leb ikka käega sõtkuda, olen aru saanud, et palju kiirema ja parema tulemuse saab siis, kui kasutada tainasegamiskonksudega köö-gikombaini või mikserit. Kuklid tulevad õhu-lised, kohevad, siiski pisut tummised/taina-sed ning valmivad äärmiselt kiiresti. Sõtku-misele kuluva aja asemel saab hoopis täidi-se valmistada ning sellega maiustada.

kas teadsid?

Viis põhjust, miks praegu kasutada külmutatud köögivilju

■Kõhutäis on tervislik. Värskete köögivilja-de toiteväärtus hakkab vähenema mõni tund pärast korjamist. Poest ostetud värs-ked viljad on enne toidulauale jõudmist kaotanud märkimisväärse osa oma toite-väärtusest. Uuringute tulemused kinnita-vad, et kui vilju õigesti külmutada, säilib nende kvaliteet ning neis sisalduvate vi-tamiinide ja mineraalide hulk ei vähene. ■ Valmistamisviise on palju. Köögivilja-dest saab toitu teha mitmel moel. Kõige rohkem vitamiine säilib sel juhul, kui toitu valmistada aurutades. Kiiresti val-mib roog köögivilju pannil praadides Sealjuures võib külmutatud köögiviljad pannile panna kohe, ilma neid üles su-latamata või keetmata. Ahjus saab köö-giviljadest valmistada maitsva vormiroa. ■ Eine on maitsev ja mitmekesine. Külmuta-tud köögiviljadest võib valmistada sama hea eine nagu värsketest. Need sobivad nii suppidesse, praadidesse kui ka vokki-desse ja hautistesse. Peaasi, et köögivilju enne keetmist või praadimist ei sulatata, sest nii säilivad nende parimad mait-seomadused ja tekstuur. ■ Külmutatud viljade kasutamine on aja-säästlik ja rahakotisõbralik. Värskeid köö-givilju puhastades on kaod küllalt suu-red. Külmutatud köögiviljadel jääb ära puhastamise vaev ning kaotsi ei lähe mi-dagi. Külmutatud köögiviljasegud on val-mistatud hooajal, mil viljade vitamiinisi-saldus on suurim, ja säilitamisel on vita-miinide kadu väike. Samuti on külmuta-tud köögiviljade ostmine aja- ja raha-säästlik, sest näiteks vokiroa valmistami-seks ei pea eri komponente kokku ostma. ■ Külmutatud viljad on saadaval aasta lä-bi. Külmutatud köögivilju leidub poelet-tidel alati, ka praegu, mil värskeid puu- ja köögivilju napib. Allikas: tunnetoitu.ee

MUSTAMÄE TURULVilde tee 75a, Tallinn

14.02.2015

17.02.2015

SÕBRAPÄEVA LAAT JA TORE KONTSERT

VASTLAPÄEVA ÜRITUSED

kell 10.00-16.00

algusega 13.00

14 15

Teenus

■ Nii vanade kui ka uute telerite re-mont puhkepäevadeta. Tel 518 9839

■ VANA MÖÖBLI, VANAKRAAMI ÄRAVEDU. KORRALIKUD LAADIJAD. Tel 502 8148

■ KOLIMISTEENUSED. KORRALIKUD LAADIJAD. Tel 507 2694

■ VÕTAME VASTU OLMEMASINAID JM VANAMETALLIKS. TASUTA. LAADI-ME ISE PEALE. Tel 662 0892

■ DEMONTEERIMINE JA EHITUS-PRAHI VÄLJAVEDU. Tel 552 3321

■ Õmblusmasinate parandus. Tel 516 8180 (Hillar)

■ Ohtlike puude hooldus, langetus, saetööd, räästarennide puhastus aas-ta läbi. Tel 5551 2104

■ PESUMASINATE REMONT. TEL 5561 0873

■ KOLIMINE JA VEOTEENUS. TEL 5196 1690

■ KÖÖSNER JA RÄTSEP. Olemas töö-kogemus. Tel 554 8295

■ Pesumasinate, pliitide, mikrolai-neahjude, boilerite, külmkappide ja arvutite tasuta äravedu. Tel 509 6897

■ Pensionäridele tasuta lõi-kus (23.01, 30.01, 6.02, 13.02, 20.02, 27.02) Astangu 52, MIRELLA ilusalong. Buss nr 36 (Järveotsa kool), buss 61 (Harku-Kadaka). Tel 5682 7372

■ HOIUSED kuni 8% aastas. Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu, Ahtri 12, Tallinn. Tel 623 0230. WWW.EESTIHOIUS.EE

■ Viin ära kasutult seisvad asjad ja vanaraua. Tel 5565 5009

■ Veo- ja kolimisteenus, prügivedu, 24/7. Tel 509 6513

■ AKORDIONIST PEOL! TEL 5596 7838

■ Ripsmepikenduste paigaldamine Pelgulinnas. Tasuta parkimine. Tel 521 6592

■ DEMONTEERIMINE JA VÄLJAVE-DAMINE: PESUMASINAD, PLIIDID, VANNID, RADIAATORID, VANAMETALL – TASUTA. TEL 648 4164, 565 1487

■ Vannide emailimine. Tel 557 0877 ■ Boilerite puhastamine, remont ja

paigaldamine. Tel 5803 3282 ■ Sõiduautode, väikekaubikute ja

haagise rent: web:carrentest.webs.com, tel 5560 7644

■ KÜBARAPOOD NARVA MNT 2 VÕ-TAB VASTU KÜBARATE TELLIMUSI. VALIKUS ÜLE 40 MUDELI. ÜMBER-VORMIMINE, TEEME TEIE VANALE KÜBARALE UUE KUJU. AVATUD IGA PÄEV KL 9–20, PÜHAPÄEVAL KL 10–18. TELEFON 515 5029

■ TELERITE REMONT. MADALAD HINNAD. TASUTA KOJUKUTSE. TEL 5593 1473

■ ÕMBLUSTEENUS Mustamäe tee 5, II korrus, tel 5561 8147. Naiste ja meeste ülerõivad (kostüümid, mant-lid, peakatted), kodutekstiilid (kardi-nad, padjakatted, päevatekid), rõivas-te parandamine ja uuendamine

■ Pehme mööbli parandus. Tel 5631 3996

ÄriTeenus

■ Laenud eraisikutele. Tel 566 80344, www.laeninvest.ee

■ ÕMBLUSTEENUS Mustamäe tee 5, II korrus, nr 201, tel 5561 8147. Naiste ja meeste ülerõivad (kostüü-mid, mantlid, peakatted), kodutekstii-lid (kardinad, padjakatted, päevate-kid), rõivaste parandamine ja uuen-damine

ehiTus/remonT

■ Kõik san-tehnilised tööd. Tel 5805 9414

■ Torutööd, küte, vesi, kanalisat-sioon, san-seadmete müük ja paigal-dus, vannitubade renoveerimine. Tal-linn–Harjumaa. Tel 5649 1815 (Egon Vool)

■ Ehitusjärelevalve. Ekspertiis. Soodne. Tel 509 8432 (Aarne)

■ Sanitaartehnilised ja elektritööd. Tel 5820 1968

■ PVC-akende remont. Tel 5362 0778

■ Maalri-, kipsi-, toru-, elektri- ja pui-dutööd. Tallinn, tel 521 3010

■ POLSTERDAN UKSI. TEL 5557 9563

■ Vannide restaureerimine. San-tehnika. Tel 5555 2203

■ Vannitubade remont. Tel 5565 6744

■ Korralik ehitusmees teeb ehitus- ja remonditöid. Tel 5824 6149

Müüa ehituslikku saematerjali; terrassi-, põranda- ja voodrilauda.

Eri pikkused ja laiused. Vedu tasuta. Tel 528 2268

■ Santehnilised tööd. Tel 5697 6455

■ Korterite, vannitubade remont; elektri-, san-tehnilised, maalritööd. Tel 501 1413

■ Elektri-, san-tehnilised, keskkütte-tööd. Boilerid, elektripistikud. Tel 5850 8713

■ Kvaliteetne MAALRI-, TAPEETI-MIS- ja VIIMISTLUSTÖÖ. Tel 5382 4428 (Priit)

■ Vilunud meistrilt soodne korteri-remont! Kõik MAALRI-, TAPEEDI- ja PARKETITÖÖD. Tel 5624 1861 (Martin)

■ Valmistame ja restaureerime pui-tuksi, aknaid ja klaasime rõdusid. Tel 5551 1325

■ Sanitaartehnilised tööd. Tel 5613 3818

■ Maalritööd. Hind soodne. Tel 5456 7998

KooliTus

■ Laotõstukijuhi 10-päevane praktiline baaskoolitus toimub 13.–24. aprillini Tallinnas (tööleasu-mise võimalus). Vaata: www.ameti-koolitus.ee. Lisainfo tel 5886 7665

KAARDID ENNUSTAVAD tel 900 1727. 24 h.

H 1,09 €/min. www.ennustus.ee

laenud igaks otstarbekskinnisvara tagatisel

Tartu mnt 29, tel 648 6083www.aolaenud.ee

Tutvuge �nantsteenuse tingimustega, vajadusel konsulteerige asjatundjaga!

A&O LaenuGrupp AS

Eralogopeed/ eripedagoog

Estonia pst 15, tel 5889 9766logopeed.onepagefree.com

SEENIORIDE ERIREISIDrahulikus tempos ja huvitava kultuuriprogrammiga

PÄEV HELSINGIS – kauni laevaga Viking XPRS28. märtsil Helsingi linnaekskursioon ja aiandusmessi külastus. 2.–3. aprillil Helsingi linnaekskursioon ja ooperi „Émilie” esietendus Soome Rahvusooperis. 27. mail, 9. juunil ja 4. juulil Helsingi linnaekskursioon ja mereretk Helsingi saarestikus. Soodushind 105 € (tavahind 156 €)

LISSABON5.–9. mail lennureis imelisse Lissaboni, kus kuninglik minevik kohtub nüüdisaegse kultuuriga. Soodushind 599 € (viimased 5 kohta)

GOTLAND JA VISBY14.–16. juunil laevareis Gotlandile. Teeme saarel ekskursiooni, näeme kauneid loodusvaateid ja kohalikke rannakülasid. Pärastlõunal saabume pealinna Visbysse. Soodushind 199 € (tavahind 399 €)

AHVENAMAA – TUHANDE SAARE MAA9.–12. juulil toimuval laevareisil ootavad ees punased kaljud, lookas õunapuud ja sädelevad lahesopid. Soodushind 299 € (tavahind 399 €)

MADEIRA TERVISE- JA KULTUURIREIS4.–12. oktoobril toimuval reisil külastame pealinna Funchalit, teeme ringreisi Lääne- või Ida-Madeiral, tervisepäeva Porto Santo saarel ja osaleme rahvusõhtul. Soodushind 799 € (tavahind 999 €)

Info, registreerimine ja programmid:EXITravel, Tallinn, Rävala 8, tuba 609Tel 620 7676, e-post [email protected]

Soodushinnad kehtivad registreerimisel 15. märtsini ja selle reklaami ettenäitamisel. Helistage ja andke oma soodustusest teada!

www.seeniorid.ee

SELVER on Eesti lemmikpood! Oleme tegutsenud alates 1995. aastast ja praegu on meil 44 kauplust üle Eesti. Meil töötab

täna üle 2400 väga tubli inimese. Tänu neile saame olla parim kauplusekett, kus sisseostude tegemine on meeldiv ja sujuv.

Ootame oma uude avatavasse VIIMSI SELVERISSE

TEENINDAJAIDTEENINDUSJUHTE

KAUBAKATEGOORIAJUHTE(kauba tellijaid)

Täpsema ülevaate tööülesannete ja kandidaadile esitatavate ootuste kohta leiad meie kodulehelt www.selver.ee. Kui soovid meie perega

liituda, siis palun saada oma CV kuni 22. veebruarini 2015 k.a [email protected] või täida kohataotlusankeet kodulehel.

Lisainfo saamiseks palun helista telefonil 667 3785 või 5343 5337, Kristi Aasa.

NB! Võtame ühendust vaid välja valitud kandidaatidega.

Vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemide ehitus ning renoveerimine.

Teeme ka väikesemahulisi töid.www.torumees.eu

tel 5302 6106

Veebruari lõpuni hauakivid–20%

Raamatupidamisteenusederinevatele äriühingutele

Tel 5556 5292 ja 554 5825E-post [email protected]

www.arelia.ee

LIHTSA INIMESE SÕBER

Lae alla!

SPORDI-UUDISEDSINUMOBIILIS

ÕHTULEHTON SPORTLIKU INIMESE SÕBER

TALLINNMüük

■ Küttepuud ja -klotsid võrkkotis. Tel 5198 9070, www.unitedexpo.ee

■ Kuivad küttepuud. Tel 503 6941 ■ 3-meetrised küttepuud (leht-

puu) kohaletoomisega, 16 €/rm. Tel 5626 2271

■ Küttepuud: segapuu 30 €/rm, kask 38 €/rm. Tel 506 2645

■ Halupuud. Brikett. Kviitung. Tam-maru farm, tel 654 1100, 523 8852

■ 200-liitrised plastikvaadid. Tel 5803 3282

■ Libedusetõrje graniitkillustik. Pakitud 30 kg kottidesse, hind 4 €. Tel 509 2936

■ Müügil uued ja kasutatud muusi-kainstrumendid. Valikus erinevad ki-tarrid, akordionid, karmoškad jpm. Meie e-pood: www.kayansound.com. Asume Paldiski mnt 19a, Tallinn. E–R 10–18, L 10–15

OsT

■ Eesti ja Vene mündid, paberrahad, postkaardid, ordenid, medalid, mär-gid, margikogud, etiketid, sildid, va-nemad esemed. Korras esemete eest hea hind. Raha kohe. Kuulutus ei ae-gu. Iga päev tel 657 0263, 5595 5996

■ Nostalgiakaup ostab vanu raama-tuid, märke, fotosid, mänguasju, nõu-sid jne. Tel 514 0618 (Andres)

■ Ostan vanu märke, münte, paber-raha, mänguasju jm. Tel 553 1952 (Raido)

■ Ostan nõukogudeaegseid SUVE-NIIRMUDELAUTOSID (mõõtkava 1:43) ja PIKO ronge. TEL 510 7375

■ Ostan kõiki autosid. Tel 5842 9308

■ Autode ost. Parim hind. Tel 5566 6338

■ Vinüülplaate, tehnikat. Tel 501 7713

■ Ostan vanu maale, graafikat, münte, paberraha, teenetemärke, spordimärke, raamatuid, ordeneid, postkaarte, fotosid, mööblit, nõusid, kelli, ehteid jne. Tel 5829 9810

■ VANADASJAD ANTIIK ostab õmb-lusmasinaid, kelli, kunsti, medaleid, märke, münte, mööblit, nõusid, piib-leid, portselani, kristalli, samovare, kuld- ja hõbeasju, postkaarte, fotosid, raamatuid ja muud. Raha tasume ko-he. Pakkuda võib kõike! Tel 516 1111

■ PERE OSTAB NÕUKOGUDEAEG-SEID LAUANÕUSID, LILLEVAASE. TEL 5859 9737

■ Raamatuid, vinüülplaate, märke. Tel 504 0999

■ Ostan KM-KOHUSLASE FIRMA. Tel 5888 8088

■ Ostan merevaiku. Kuuseehted. Tel 5560 9478, 5806 4955

kINNIsvArA Müük

■ Maa-alune garaaž. Tel 5594 7889 ■ Kodu saunasõbrale! Müüa avar

4-toaline korter Pirital Tuule tee 28, kus ka soome saun ja aurusaun. Roh-kem infot korteri kuulutuses interne-tis, näiteks www.kv.ee, tel 5820 0800

kINNIsvArA OsT

■ Soovitakse kolida Läänemaalt Tallinna külje alla. Mesila Kinnisvara otsib kliendile maja Tallinnast kuni 40 km kaugusele. Maja võib vajada remonti. Oodatud kõik pakkumised! Tel 5635 4402

■ Ostan omanikult suvila. Tel 501 9544

■ Mesila Kinnisvara ostab vanema-le prouale 2-toalise korteri. Eelista-tud Mustamäe. Oodatud kõik pakku-mised. Tel 5635 4402

■ 1–2-toaline korter (1.–4. korru-sel) Pelgurannas. Omanikult. Tel 502 0700

■ Kinnisvara kiirost Tallinnas! Tel 5615 0084, www.latipac.eu

ANNAN reNdILe

■ 1-toaline korter Õismäel. Tel 5562 1452

võTAN reNdILe

■ OMANIKULT KORTERI TALLIN-NAS. TEL 508 9052

PAkuN Tööd

Pakume tööd valve- ja turvatöötajatele. Vajalik vanus al 19. eluaastast, hea füüsiline vorm.

Kontakttelefon 659 7003, [email protected]

OÜ Baltika Tailor võtab tööle õmblejaid ja õmblejaõpilasi.

Töö ühes vahetuses. Võimalus töötada täis- või

osalise tööajaga. Info telefonil 526 2866

■ Turu-uuringute AS pakub tööd KÜSITLEJALE. Tööks on Tallinna ela-nike küsitlemine nende kodudes. Kü-sitlus toimub arvutiga. Info tel 5668 9898

■ Pehmet mööblit valmistav ette-võte Tallinnas pakub tööd kogemus-tega õmblejale (diivanikatete õmb-lemine) ja saetöölisele-karkassikoos-tajale. Helistada E–R kella 9–15 tel 5344 1045

■ 1–Print Security OÜ – kui tunned huvi turvavaldkonna vastu, oled vä-hemalt 19 aastat vana ja kohtulikult karistamata, valdad eesti keelt ema-keelena või omad keeletasemetun-nistust. Küsimuste korral helistada tööpäevadel tel +372 5854 2047

■ Lasnamäel tegutsevas tootmiset-tevõttes pakutakse töömahu suure-nemise tõttu tööd koosteosakonna ja plastivalu operaatoritele. Tööülesan-neteks on detailide monteerimine, valmistoodangu võrdlemine näidis-toodetega ja pakkimine/komplektee-rimine. Töö on kahes ja kolmes vahe-tuses. Huvi korral palun saata soo-viavaldus koos kontaktandmetega [email protected] või tulla kohale aadressil Sõstramäe 8 (Talent Plastics Tallinn AS). Lisainfo tel 605 9330

■ Seoses tootmise laiendamisega otsime õmblejaid. Tel 656 7530, [email protected]

■ Restoran Pääskülas (Pärnu mnt. 484) pakub tööd nõudepesijale. Tööks on nõude pesemine nõudepe-sumasinaga, kuivatamine ja poleeri-mine; ruumide korrashoid. Väärikas töötasu. Töö graafiku alusel kl 10–22. Lisainfo tel 5308 0804

■ Otsime Tallinna Lennujaama puhastusteenindajat-masinisti, kelle tööks on põrandapesu masinaga. Töötasu 2,34 €/h. Huvi korral palu-me ühendust võtta telefonil 5340 6216

■ Koristajale! Mustamäel Marja kaupluse juures 6 päeval nädalas, 4 tundi õhtuti kl 18–22. Palk 310 € (kätte); Ülemiste keskuse kõrval, töö-maht 2,5 h 5 päeval nädalas alates kl 18–20.30, palk 145 € (kätte) (lisa-

teenimise võimalus); suurpuhastus-töölisele, kuu töömaht u 150 tundi, palk 550 € katseajal, põhipalk 600–650 € kuus. Palume kõikidel soovijatel helistada tel 661 4041, lisaks saada e-kiri [email protected]. Eesti keele oskus B1 tasemel vajalik. Lepingud ja töökavad on eestikeelsed

■ Töö puhastusteenindajatele. Pe-terburi teel: päevane valvekoristaja 8.00–20.00 – 2 tööl, 2 vaba (naiste-rahvas). Vahetustega lao koristaja 2 päeva 8.00–20.00, 2 ööd 20.00–8.00 ja 4 päeva vaba (meesterahvas). Kadaka teel: kaupluse valvekoristaja laupäeval 9.00–15.00 ja pühapäeval 10.00–14.00. Lasnamäe: valvekoris-tus E–R 15.00–20.00. Jüri: tootmis- ja kontoripindade koristaja, E–R õh-tune koristus. Lisainfo tel 5561 7637 (Leila)

■ Koolisöökla Nõmmel otsib 0,5 kohaga köögiabilist (suveni, bruto-palk 200 €). Tööaeg E–R kl 7.30–11.30. Tel 5663 3982

OTsIN Tööd

■ Viin lapsed turvaliselt kooli, tren-ni, hiljem koju tagasi. Tel 5853 2450

AuTOd

■ Ostame teie auto parima hinnaga Eestis. Võtame ARK-is arvelt maha. Tel 550 0724

■ Ostame igasuguses tehnilises sei-sukorras autosid, võtame arvelt maha. Tel 5807 9320

■ Autode kokkuost. Soodsalt! Tel 5893 7714

■ Ostan kõiki autosid. Tel 5842 9308

■ Ostan ükskõik millises seisukorras auto. ARK-ist kustutami-ne. Tel 5823 8310

■ Ostan sõiduauto, võib vajada re-monti. ARK-ist kustutamine. Tel 5629 8239

Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud 40 l võrkkottides, transport tasuta.

Tel 52 38 503, 4 333 130

Pallaslaste jt Eesti kunstnike maalide, graafika, skulp-tuuride ost ja hindamine.

Ostame ka vanaaegset mööblit, lauahõbedat, ikoone, münte jm vanavara.

Raha kohe! Tel 55 46 341

SHIFARA GALERIIOstab münte, medaleid, märke,

postkaarte, paberraha, postmarke.Lauahõbedat ja portselani: Lorup,Langebraun. Hõbe- ja kuldehteid,

maale, ikoone.Raha kohe!

Vana-Posti 7. Tel 644 3536

Bussisalongide koristaja ametikoht Lux Express Estonia AS-is.

Tööaeg kl 20–8. Palk 3,50 €/h + tulemustasu. Sooviavaldus saata

[email protected]. Lisainfo tel 5883 4008

VEO- ja KOLIMISTEENUS

OSTAME-MÜÜME-ÜÜRIME TEIE KINNISVARA

• Kiire ja korrektne vormistamine• 15 a. töökogemus• Konsultatsioon tasuta!

ARKAADIA PUHASTUSE OÜootab tööle

PUHASTUSTEENINDAJAIDja KOJAMEHI

Tallinnasse, Viimsisse jaVana-Pääskülasse

Pakume erinevaid tööaegu ja väljaõpet objektil

Info tööpäeviti kella 9–17tel 602 8062

Aardla Kaubandus OÜTartu,

Ropkamõisa 10 hoovisE–R 10–16, L 10–14

Tel 520 7727www.aardlakaubandus.ee

ROPKAMÕISA LÕNGAPOOD

UUS KAUP!

100% puuvillane lõim 10 €/kg(4-kordne 2250 m,6-kordne 1500 m,

12-kordne 750 m 1 kg kohta) 1 pool kaalub u 1 kg

100% villane lõng nüüd 25 €/kg (enne 30 €/kg)

Villane sokilõng 15 €/kg

Kesk-ja vanalinnamaakler

527 9189ANNIKA LEET

508 8957

Kesk-ja vanalinnakutseline maakler

503 1898


SÕBRALIK JA PROFESSIONAALNE KINNISVARATEENUS!

EVE KAUNIS


515 0069MARGIT SILD

UUVE MAST

Kuulutusi võetakse vastu: Internetis kuulutus.linnaleht.ee

TALLINNAS: Linnalehe toimetuses Narva mnt 13, Pro Kapitali maja, III korrus, tel 614 4121 E–R 9–17, Reklaamipunktis Maneeži 5, OÜ Excellance, tel 644 4920 E–R 10–17, Ajakirjandusmajas Pärnu mnt 67A, OÜ Leontravel, tel 631 0090 E–R 10–17, Balti jaamas Toompuiestee 37 (R-kioski kõrval), OÜ Leontravel, tel 631 0090 E–R 10–17. TARTUS: Linnalehe Tartu toimetuses Lutsu 14, tel 614 4193 E–N 10–15.

KUULUTA LINNALEHES EESTI JA VENE KEELES

Raid & Ko Kinnisvara- ja

Õigusbüroo www.raid.ee

Mati Palmettelefon 503 5395

Meie kliendid OSTAVAD ja

ÜÜRIVAD kinnisvara!

www.jaaguranna.ee

Õunapuude ja hekkidelõikus kõikjal Eestis

Soovi korral okste äravedu.Aiandusagronoom

Jaak Tomson

tel 5556 3639

ARKAADIA PUHASTUSE OÜootab nooremapoolse personaliga ärimajja

ADMINISTRAATORIT Tööaeg tööpäeviti kella 8–17

Kuutöötasu 445 €

Info tööpäeviti 10–17 tel 5326 8607 (Mare)

Puhastusfirma otsib ERIPUHASTUSTÖÖTAJAT

Eelnev töökogemus vajalik Tunnitasu 4 € (neto)

Töö võib olla öisel ajal Telefon 5566 9866

Reede, 13. veebruar 2015 kuulutusedkuulutused Reede, 13. veebruar 2015 Kuuluta Linnalehes: kuulutus.linnaleht.ee, tel 614 4121

16 17vaba aeg Reede, 13. veebruar 2015 Reede, 13. veebruar 2015 reklaam

Osolin: „Eesti laulul” sõltub väga palju laval esinemisest„Eesti laulu” esimese poolfinaali üks üllatajaid oli kindlasti finaali jõudnud Maia Vahtramäe, kes seljatas Olav Osolini lauluga „Üle vesihalli taeva” nii Karl-Erik Taukari kui ka Liis Lemsalu.

„Mis mõtet oleks võistelda, kui me ise oma laulu edusse ei usuks!” ütleb Osolin, lootes, et nüüd, kus laul on poolfinaalist juba edasi pääsenud, võiks see olla edukas ka finaalis.

Avalikkuse jaoks on Olav Osolin tuntud reklaamimehena, kuid ta on varemgi laule loonud. „Üle vesihalli taeva” on ta kolmas avalikkuse ette jõudnud laul. „Kuna mu eelmise laulu, „Musta kiviga sõrmuse” arranžeeris Heini Vaikmaa oma lauljast tütre Aneti tarvis, siis küsisin Heinilt, kas ta oleks nõus ette võtma veel ühe loo, mida tahtis laulda Maia Vahtramäe. Laulsin Heinile loo ette ja ta oli kohe päri. Kui lugu oli salvestatud ja selgus, et selle pikkus on kolm minutit, mis

vastas „Eesti laulu” reeglitele, siis otsustasime üheskoos, et saadame selle konkursile,” räägib Osolin.

Keda peab aga muusikaasjatundjanagi tuntust kogunud Osolin laulusaate teise poolfinaali soosikuteks? „Favoriitide ennustamiseks peaksin kõikide osalejate liveesinemise ära nägema, sest „Eesti laulus” määrab see väga palju, kuidas artist laval mõjub ja otse laulmisega hakkama saab,” vastab

ta. Osolin on teise poolfinaali lugusid ainult ühe korra kuulanud ja seetõttu saab ta selle põhjal öelda vaid seda, kes talle on rohkem meeldinud. Need on Daniel Levi, Kali Briis, Born & Rästa, Niitoja & 4John ning Wilhelm. „Aga ma arvan, et kõik nad ei mahu finaali. Hoian pöialt ka Luisale ja Marvile, sest olen nendega telesaadetes koostööd teinud ja nad on vahvad tegelased,” lisab ta. KriSTJan rooS

Kuidas laineid tekitada ja end uppuvalt laevalt päästa?

Põhja-Tallinna endine laulja Maia Vahtra-mäe esitab „Eesti laulul” Olav Osolini lugu.

Arno Saar (Õhtuleht)

Lennusadamas on värskelt ava-tud meremuuseumi ja Ahhaa teaduskeskuse koostöös loo-dud Eesti üks tehniliselt keeru-kamaid väljapanekuid „Ujub või upub”.

Lennusadama pressiesindaja Jüri Paltseri sõnul on näitusel kasutatud väga palju tehnili-selt keerulisi lahendusi. Näi-teks saavad lapsed mängida virtuaalses liivakastis, kus liiv muudab värvi vastavalt pinna-vormidele. Samuti on keeruli-sed lahendused laeva lüüsidel, vooluvariatsioonidel ja allvee-robotitel. „Kõik selle on välja töötanud ja teoks teinud Ahhaa keskuse leiutajad ja konstruk-torid. Sisu on loonud mere-muuseumi teadur Priit Lätti,” selgitab Paltser.

Kuna Ahhaas on näitus juba üleval olnud, võib eeldada, milli-sed 14-st käed-külge-eksponaa-dist saavad kõige populaarse-maks. Paltser pakub, et põnevad peaksid olema lainete ja keerise tekitamine, rõhu tunnetamine ja juba mainitud virtuaalne liiva-kast. Samuti saab proovida, mis tunne on end uppuvalt laevalt päästa. Näituse koostajad looda-vad, et pärast külastust on nii

mõnigi laps loodusjõudude toi-mimise vallas targem.

Laupäeval kella 12–16 toi-mub näituse „Ujub või upub” perepäev. Võistlusmängud, vik-toriinid, meisterdamised ja tea-dusteater annavad näitusele lõbusa ja hariva sissejuhatuse. Päeva juhib Aigar Vaigu, tele-saate „Rakett 69” saatejuht, kes tutvustab eksponaate ning ju-hib mänge. KriSTJan rooS

Eesti meremuuseum

Näituse „Ujub või upub” lii-vakast mee-nutab topo-graafilist maakaarti.

Kõmufilm tõotab kassaeduReedel jõuab kinodesse tänavuse aasta ilmselt üks kõmulise-maid filme „Viiskümmend halli varjundit”. Tung eriilmeliste sek-sistseenidega vürtsitatud filmi vaatama on suur: linateose maale toova filmilevitaja VaataFilmi juht Siim Rohtla tõdes, et Eestis pole kunagi varem müüdud mõnele filmile tuhandeid pileteid ette juba kuu aega enne selle kinno jõudmist. Film on vändatud E. L. Jamesi samanimelise raamatu põhjal, mis pälvis kõikjal maailmas koduperenaiste erootiliste fantaasiate piibli staatuse ja seda müüdi rekordilised 100 miljonit eksemplari.

Mustpeades kõlab kammermuusikaKolmapäeval kell 19 esitavad Tallinnas Mustpeade majas Ludwig van Beethoveni ja Ernő Dohnányi teoseid keelpillitriole interpreedid Harry Traksmann (viiul), Kaija Lukas (vioola) ja Leho Karin (tšello). Vaata ka www.interpreet.ee.

www.nordoptika.ee

SILMAARSTI VASTUVÕTTPrillide tellijale silmakontroll 6 €

PRO KAPITAL Narva mnt 13, tel 660 1902MUSTAKIVI KESKUS Mahtra 1, tel 633 3350, 602 4696

TELLISKIVI KESKUS Telliskivi 61, tel 648 4359RIMI HÜPERMARKET Sõpruse pst 174/176, tel 655 5290

BENTONI KAUBANDUSKESKUS Õismäe tee 107a, tel 651 2823, 660 8090RIMI HÜPERMARKET Haabersti 1, tel 656 8551

BRAVO KESKUS Pae 80, tel 601 0199TUULEMAA, 21, tel 601 0999

LUXOTTICA SFEROFLEX MENRAD MORGAN

METZ FERUCCI

RAY-BANEMPORIO ARMANI

PLASTKLAASID 1.5 PEEGELDUSVASTASE KATTEGA kuni +/– 4,0 cyl 2,0

99 €139 €PRILLIRAAMIGA

PRILLIRAAMIGA

Kõik pakkumised kehtivad klaaside ja prilliraami koosostul kuni märtsi lõpuni

Soodustused prilliraamidele kuni –85%

OSTES 2 KARPI CooperVision Biofinityt – ühe paki hind ehk 3 läätse 22 € 12 € või

CooperVision Frequency 55 AB ASP-d – ühe paki hind ehk 3 läätse 20 € 9 € või

OSTES 1 KARBI J&J Aсuvue Oasist – ühe paki hind ehk 6 läätse 40 € 24 €SAATE KINGITUSEKS KONTAKTLÄÄTSEDE VEDELIKU Avizor Alvera (60 ml)

Blue Berry™

Originaalsed Rootsi tabletid ja kapslid teie silmadele

Tugevad silmad – hea nägemine

Aitavad säilitada normaalset nägemist*

Sobivad igas vanuses inimesteleMustikas, harilik silmarohi, luteiinOomega-3, tsink, A-vitamiinOomega-3, tsink, A-vitamiin

Kas teate?Nägemine on üks olulisemaid ja imelisemaid aist-inguid. Nägemismeele kaudu saab inimene vä-liskeskkonnast kõige rohkem infot. Silmade võime fookustada teravat ja selget pilti võib halveneda, kui silmadel on puudus mõningatest toitainetest. Paljud tunnevad seda, kui loevad kehvas valguses, juhivad öösel autot või püüavad niiti nõelasilmast läbi ajada. Seetõttu ei peaks ootama, kuni teie sil-mad väsivad või hakkavad vett jooksma. Silmade eest tuleb kogu aeg hoolitseda.

Originaalsed Rootsi tabletid ja kapslid Blue BerryToidulisandi Blue Berry tabletid sisaldavad sil-madele kasulikku mustika ja hariliku silmarohu

ekstrakti. *Mustikaekstrakt aitab säilitada nor-maalset nägemist. *Silmarohu ekstrakt toetab nor-maalset nägemist ja võrkkesta funktsiooni. Blue Berry tabletid sisaldavad ka viinamarjaseemnete ekstrakti ja kollast pigmenti luteiini. Viinamar-jaseemnete ekstraktis leiduvad polüfenoolid on tuntud oma antioksüdatiivsete omaduste poolest ning luteiini leidub silma kollatähnis maakulas, mis vastutab kesknägemise eest.

Lisaks mustika ja hariliku silmarohu ekstrak-tile ning luteiinile on toidulisandi Blue Berry Omega 3 kapslite koostises oomega-3-rasvhapped – EPA (eikosapentaeenhape) ja DHA (dokosa-heksaeenhape), A-vitamiin ja tsink. *A-vitamiin ja tsink aitavad säilitada normaalset nägemist. *DHA toetab normaalset nägemist, kui päevas

tarbitakse 250 mg DHAd.Blue Berry tablette ja Blue Berry Omega 3

kapsleid soovitatakse tarvitada kõigil, kes loevad palju, juhivad autot ja töötavad arvutiga. Blue Berry tabletid ja Blue Berry Omega 3 kapslid so-bivad igas vanuses inimestele, kaasa arvatud neile, kes kannavad prille või kontaktläätsi. Tähtis on ka mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis.

Blue Berry tablette ja Blue Berry Omega 3kapsleid saab osta apteekidest või tootja kodulehelt www.newnordic.ee. Lisainfo telefonil684 3838.

See on huvitav!Vaccinium myrtillus on Põhja-Euroopale omanemustikaliik ning levi-numaid metsikult kas-vavaid taimi. Mustika-ekstrakt, mida kasuta-takse Blue Berry tab-lettide ja kapslite val-

mistamiseks, saadakse madalakasvulise Vaccinium myrtillus’e marjadest, mis on eriti hinnatud neis leiduvate bioloogiliselt aktiivsete ainetele ja inten-siivse värvi poolest. Mustika kasulikkust nägemisele täheldati juba II maailmasõja ajal, kui Briti piloodid osalesid öistel õhurünnakutel.

See on huvitav!

NEW NORDICUinternetipood

REKLAAMTEKST

Krooniline väsimus… On see talvel paratamatu?Dr Natalja BulatšikSelgroo- ja Liigestehaiguste Ravikeskuse spetsialist

Paljud Eesti inimesed tunnevad end talve keskpaigaks väsinuna ja jõuetuna. Päikest ja valgust on vähe ning külmetushaigused kimbutavad. Jõudu ei ole, masendus hiilib ligi, ei õnnestu end kuidagi välja puhata. Kahjuks võib selle kõige tagajärg olla üsna ebameeldiv. Pikad üleväsimuse perioodid võivad viidata tõsisele hai-gusele, mis on tuntud kroonilise väsimuse sündroomina. Enamasti tabab see naisi. Sellise häire korral tuleb pöör-duda abi saamiseks arsti poole. Arst selgitab välja orga-nismi häired, mis liigväsimust põhjustavad, ning määrab taastumisprotseduure ja taastumist soodustavaid mine-raale ja vitamiine.

Mõned üleväsimuse põhjused� Kroonilist väsimust võib põhjustada teatud ravimite

võtmine. Seda võivad tekitada külmetuse, köha- või iiveldusvastased ravimid, antihistamiinikumid ja al-lergiavastased preparaadid, unerohud, rasedusvasta-sed vahendid.

� Hingamisteede haigused, näiteks krooniline bronhiit ning astma.

� Unehäired ja ebatervislik toitumine. Peale üleväsimuse annavad kroonilisest väsimusest mär-

ku mälu- ja keskendumisvõime häired, kaela ja kaen-laaluste lüm� sõlmede põletik, seletamatu lihasevalu, selgroo- ja liigesevalu, tugevad peavalud, ülemäärane kurnatus. Põhjamaade elanikud tunnevad puudust ka päikeseval-gusest, mille toimel tekib nahas D-vitamiin. Seega on äärmiselt tähtis ühe talvise väsimuse põhjuse – D-vi-tamiini puuduse vältimiseks õigesti toituda. Järgmisel korral räägin lähemalt sellest, kuidas mõjutab inimest D-vitamiini puudus ning mil moel saaks seda vältida.

Mida saab teha kodustes tingimustes?Planeerige oma aega õigesti. Tõuske varem üles, siis kaob vajadus kiirustada ning päev ei alga väsimustundega. Püüdke vähemalt 20–30 minutit päevas värskes õhus lii-kuda. Ärge tehke siiski enne magamaminekut palju tren-ni – see võib tekitada unehäireid ning hommikul tunnete ennast väsinuna. Magage piisavalt, 8–9 tundi. Vaadake vähem telerit. Kui vaatate telerit lõõgastumi-seks, siis varem või hiljem võite avastada, et olete koh-makas ja aeglane. Püüdke leida sobiv lõdvestusviis: joo-ga, ujumine, rahuliku muusika kuulamine, meeldivate inimestega suhtlemine, teatri külastamine jne.

Dr NATALJA BULATŠIK (D00891) – arst, re� eksoterapeut, kaaniravispetsialist

TASUTA KONSULTATSIOON!675 0057, Mustamäe tee 5, V korrus www.goltsman.ee

Venemaa 2-aastane äriviisa 119 €• viisa saamiseks vajalik kaks järjestikust aastast äriviisat• viimasest viisast ei ole möödunud 3 kuud

Türgi, 5*, UAI, 499 €Türgi, Bodrum, 5*, AI, 569 € Hispaania, Salou, 3*, HB, 449 €Araabia Ühendemiraadid, Dubai, 3*, BB, 699 €Hinnad kehtivad 22. veebruarini või kuni kohti jätkub!

Touresti messihinnad!

18 19

Eesti Vabaõhumuuseumis Eesti Vabaõhumuuseumis

VASTLADVASTLAD

15. ja 17. veebruaril Vastlatralli kava: www.evm.ee

Kuulan ära kõik suured ja väikesed mured! Helista Lasteabi tasuta numbrile 116111 kasvõi öösel.Meie aitame!

OLEN ÜKS SUUR KÕRV

116111Kuulan ära kõik suured ja väikesed mured! Helista Lasteabi tasuta numbrile 116111 kasvõi öösel.Meie aitame!

OLEN ÜKS SUUR KÕRV

116111Lasteabitelefonile on oodatud helistama nii lapsed ise kui ka täiskasvanud lastega seotud teemadel ja lapsi puudu-tavates küsimustes. Sekkumine ei ole kaebamine, helistami-sega saab aidata. Helista, kui tunned, et vajad abi või tead kedagi, kes seda vajaks!

Võta lasteabitelefonile kõne:

• kui sul on tekkinud mure või tead kodus, koolis, huviringis või sõpruskonnas kedagi, kes vajaks suhteprobleemide asjus abi;

• kui laste ja täiskasvanute vahel on tekkinud arusaamatusi ning

sa ei tea, kuidas olukorda lahendada või kuhu pöörduda;

• kui oled märganud kiusamist või koged ise kiusamist kodus, koolis, huviringis või internetis;

• kui sul on tekkinud küsimusi lapse kasvatamise või hooldamise kohta või tekkinud sellega raskusi;

• kui märkad või tead last, kes tarvitab mõnuaineid;

• kui tead või oled märganud last, kes vajaks rohkem hoolimist ja hoolitsust;

• kui oled märganud või tead last, kelle pere vajaks abi;

• kui märkad kodutut või kerjavat last;

• kui oled märganud või sul on füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla kahtlus.

* Lasteabi on leitav ka nutiseadmetest otsingusõnaga „Lasteabi“.

www.linnaleht.ee

Kasvuhoonemeister.ee

Euromekka keskus (Tallinn, Punane 50), 1 korrusTel 5662 1454, www.kasvuhoonemeister.eeEuromekka keskus (Tallinn, Punane 50), 1 korrusTel 5662 1454, www.kasvuhoonemeister.ee

Märtsi lõpuni soodustus 10%Märtsi lõpuni soodustus 10%Kasvuhoonete müük

Polükarbonaadi müük

Alanud onkevadkaupade ostmise aeg!

Tule ja osta oma kasvuhoone!

Veebruari lõpuni allahindlus 10%

50 38 045

ilvesepartei reklaam. Oled eestlane või ei ole!” age -avaro elo ie ees aj ,eletsimilav ugokigiiR aj elaveäpatsaa igiirabaW dutadnehüP“

Ivan Orav

Osades:

(Tallinna Linnateater)

Autor:

Jant ühes vaatuses, kestab üle ühe tunni

Ilves: „Ma ei taha oma naise minevikus tuhnida, ma ei taha talle midagi ette heita, igalühel võib olla eelmiseid suhteid, aga ma tahan siiski teada… Miks ta mulle neist kogu aeg räägib?Kas suhted jätkuvad? Minu selja taga?“ Orav: „Oma naise pärast võid sa küll päris rahulik olla!“

14.02 TALLINN, LAAGRI CITY kl 19 välja müüdud! 15.02 RAKVERE TEATER kl 15 välja müüdud! 15.02 PAIDE KULTUURIKESKUS kl 19

20.02 JÜRI, RAE KULTUURIKESKUS kl 19 21.02 HAAPSALU KULTUURIKESKUS kl 15 21.02 PÄRNU KONTSERDIMAJA kl 19 22.02 VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA AIT kl 16 22.02 TARTU KONTSERDIMAJA kl 19.30

Lisaetendused: 14.02 TALLINN, LAAGRI CITY kl 16.30 15.02 RAKVERE TEATER kl 12 14.03 TALLINN, SALME KULTUURIKESKUS kl 16 15.03 KUUSALU RAHVAMAJA kl 15 04.04 PÄRNU KONTSERDIMAJA kl 15

MÜÜGIL KINKEKAARDID!MÜÜGIL KINKEKAARDID!

JÄÄHALL

Täpsem info: www.icearena.ee

MÜÜGIL KINKEKAARDID!

MÜÜGIL KINKEKAARDID!MÜÜGIL KINKEKAARDID!

Kogu sõbrad kokku ja tule uisutama!VÄHEMALT 10 INIMESEGA RÜHMADELE SOODUSTUS!Lisaks pakume peresoodustusi ja firmadele võimalusi ürituste korraldamiseksPärast uisutamist saab kohvikus keha kinnitada ja mõnusalt aega veeta

sport Reede, 13. veebruar 2015 Reede, 13. veebruar 2015 vaba aeg

teadmiste kontroll

dila

ila@

linna

leht

.ee

Eelmise sudoku lahendus

Vene roki-legend Tallinnas

Tuntud Vene rokkansambel DDT annab pühapäeval Tal-linnas Tondiraba jäähallis kontserdi, mille erikülali-seks on eesti rahvusmees-koor. DDT muusikud on ju-ba üle 30 aasta olnud Vene-maal võimude kriitikud ja rahva lemmikud.

Kumu üheksanePühapäeval kella

12–18 peab Kumu üheksan-dat sünnipäeva. Kavas on ringkäigud näitustel, töö-toad kunstnik Jüri Kase juhtimisel ning uute ette-võtmiste tutvustamine. Vaata kogu sünnipäeva-programmi muuseumi ko-dulehelt www.kumu.ee.

43. Tartu maratonKüllap on igal eestla-

sel vähemalt keegi tutvus-ringkonnast pühapäeval Tar-tu maratoni stardis. 63-kilo-meetrisele klassikadistantsi-le minejaid näitab ka eTV, kus ülekanne algab kell 8.45. Laupäeval toimuvad Tähtve-re spordipargis Tartu mara-toni lasteüritused.

Bulls

Bulls

1. Barista A Kohvivalmistaja2. Felinoloog B Joogikelner3. Groomer C Kassiaretaja4. Künoloog D Koerajuuksur5. Sommeljee E Koerateadlane6. Taksidermist F Topisevalmistaja Teadmiste kontrolli vastus:

1A, 2C, 3D, 4E, 5B, 6F

Tiit Koppel

Marek Kuubsudoku

tii

ge

rb

iza

rro

ristsõna

Millega tegelevad need spetsialistid?

Bulls

Hullude välismaa-laste küüsis vol. 2

Nagu teate, puutusin hiljuti tööl kokku padukatoliiklastest italiano’dega. Pärast seda helistasid mulle aga kaks sõbrantsi, kes veel kreisimate võõramaalastega kimpus.

Üks neist käis paar aastat tagasi Argentinas vabatahtlikuks. Kohalikud olid ülisõbralikud, kutsusid teda grillipidudele, pulmadesse, ristsetele jne. Ta oli neile muidugi külalislahkuse eest ülitänulik ning lubas, et kui nad kunagi Eestisse tulevad, vastab ta samaga.

Hiljuti sai ta aga feissaris kirja ühelt eriti getolt argentiinlaselt. „Suurepärane uudis! Ma tulen Euroopasse!” teatas see. „Kui lahe! Kuhu kanti siis?” oli sõbrantsil esiti hea meel. „Ikka sinu juurde sinna Eestisse!” teatas kutt. „Turistina saan 90 päeva kohal olla, nii et esialgu kolmeks kuuks!” Sõbrants muutus kahtlustavaks: „Ja kus sa peatud?” Kutt teatas: „Ikka sinu majas!”

„Selge, ja millal sa siis saabud?” hakkasid sõbrantsil otsaesisele hirmuhigipullid tekkima. „Järgmine nädal! :D” teatas argentiinlane.

Nüüd on sõbrantsi viimane lootus tuttavad tollis, kes kuti loodetavasti mingi ettekäändega vahele võtavad ja tagasi saadavad.

Teine sõbrants aga kohtus netis mehega, kes talt nüüd immigratsiooniabi palub. Algu

ses paistis, et tegu on imeilusa vene kutiga, kes Moskvas glamuurset elu elab. Tema

ga kohtudes aga selgus, et ta on hoopis 50aastane kiilakas ülekaaluline töötu lahutatud mees. Kahjuks aga on Jevgenil mu sõbrantsi kodune aadress, telefon,

Skype ja tuhat muud võimalust temaga kontakti saada. Nüüd üritab

sõbrants teda veenda, et elu Eestis on palju kehvem kui Venemaal.

Ahjaa, mu uuel sõbrantsil on kahtlane komme mul restoranis

või kohvikus käest kinni hoida. Kas peaksin talle mainima, et olen sellest pisut häiritud, või on tal äkki pisut enam kui sõbralikud tun

ded?

kas tead?

■Tartus on tuvastatud 11 kaitstavat looma-liiki (haruldasim on Eestis ainult Supilin-na serval asuvas tii-gis elutsev järve-konn) ning 15 kaits-tavat taimeliiki.

1.

kuhu minna?

2.

3.

Õhtuleht

DDT solist Juri Ševtšuk

raamatureklaam

Tsiviilseadustik 2015Koostanud: Andrus LaurenKirjastus: AgitaatorLehekülgi: 440Spiraalköide

■ Kogumik sisaldab Eesti tsiviilõiguse põ-hilisi õigusakte 1. jaanuari 2015 seisuga.

See järgib oma eelkäijaid alates kogumi-kust „Tsiviilõigus 2002 & kommentaarid”, sisaldades tsiviilseadustikku kuuluva viie seaduse kõrval nende rakendusseadused, kinnistusraamatu-, korteriomandi-, perekon-naseisutoimingute ning rahvusvahelise eraõiguse seaduse. Juhul kui paragrahvi vii-mased lõiked või punktid on kehtetuks tun-nistatud, siis ei ole kehtetusviidet toodud. Lõpus kommentaarid, mis annavad seadus-test üldülevaate.

Kail Piho tahab MM-il jõuda esikahekümnesseKriSTJan rooS [email protected]

Eelneva suusatalve tulemusi arvesse võttes võiks 18. veebruaril Falunis algavate suusatamise maailmameistrivõistluste Eesti suurimaks lootuseks pidada kahevõistleja Kail Pihot.

Muidugi võib pauk tulla ka luuavarrest. Nii juhtus näiteks kaks aastat tagasi Val di Fiemmes toimunud MMil, kus Aivar Rehemaa tuli 15kilomeetrises vabatehnikasõidus seitsmendaks. Pilk MKsarja tulemustele näitab aga selgelt, et MMil võistlevatest sportlastest on tiitlivõistlustel parimad eeldused kahevõistleja Kail Pihol. Ta on jõudnud jaanuarist alates kolmel korral MKsarja punktikohale (23., 22. ja 29. koht) ning on kogutud 19 punktiga kahevõistlejate pingereas 51. kohal. Parimal suusatajal Peeter Kümmelil on vastu panna 31 punkti ja MKsarja üldarvestuse 91. koht.

Jõuluaegne murdepunkt

Kaks aastat tagasi Val di Fiemmes 27. kohal olnud Kail Piho hooaeg algas tegelikult kehvasti. MKsarja punktiarve avas ta alles jaanuaris. Murdepunktiks oli aga jõuluaegne kodune puhkus. „Tundsin detsembris kurnatust, kuid õigel ajal tõmbasin pidurit, puhkasin

rahulikult kodus ja laadisin akusid. Siis läksin Norrasse tagasi treenima ja ehitasin murdmaavormi üles. Ka hüppeasendis tegin muutusi,” räägib Piho. Tasakaaluasendit vahetades õnnestus tal ka hüpped aasta

alguses stabiilseks muuta. Järgnesidki õnnestunud MKetapid. Praegu Norras treeniv ja pühapäeval Faluni sõitev Piho usub, et kui tervist jagub, siis peaks vormikõver veelgi tõusma. „MMil on mu eesmärk jõuda esikahekümne hulka. See oleks reaalne ja hetkel mind ka rahuldaks. Kaks aastat tagasi olin 27. kohal ja usun, et olen selle ajaga ikkagi paremaks läinud,” ütleb Piho. Tema sõnul peaks esikahekümnesse jõudmiseks hüppemäel lõpetama vähemalt 30 parema hulgas.

Faluni MMi hüppemägi on Pihole tuttav: ta käis seal võistlemas MKsarjast aste nõrgemas sarjas Continental Cupil ja on ka muul ajal Faluni mäel treeninud. „Faluni mäed on korralikud ja modernsed. Sellise profiiliga mäed mulle meeldivad,” ütleb Piho rahulolevalt.

Piho võistlused

■ 20. veebruaril kell 10.50 kahevõistluse suusahüpped normaal-mäelt, kell 16.50 10-kilomeetrine murd-maadistants ■ 26. veebruaril kell 10.50 kahevõistluse suusahüpped suurelt mäelt, kell 16.05 10-kilomeetrine murd-maadistants

Kahevõistleja Kail Piho loodab Falunis teha oma senise parima tiitlivõistluste tulemuse.

Stanislav Moškov (Õhtuleht)

20 reklaam Reede, 13. veebruar 2015

Uued Maxima XX kauplused pakuvad tööd järgmistele ametikohtadele

NB! Uuri avatavate kaupluste ahvatlevat motivatsioonipaketti!

•vahetusevanem•vahetusevanema asetäitja•ostujuht(vildetee77)

•PeaKassaPidaja•KassaPidaja-mÜÜja•letiteenindaja•saalitÖÖtaja

Täida tööotsija ankeet meie kodulehel WWW.maXima.eeSaatke oma CV [email protected],55566372

Meil on tulevikku!

uuteKauPlusteasuKohad

✓ Vilde tee 77, Tallinn

✓ Tallinna mnt.25, Keila

Documents

eesti elanike võimalused end tööga elatada on ahtad