-
ELANIKE HINNANGUD
TERVISELE JA ARSTIABILE 2013
19.02.2014
-
UURINGU TAUST
Eesmärk: saada ülevaade elanike hinnangutest oma tervisele,
Eestis pakutavale arstiabile ning teistele tervishoiuga seotud
valdkondadele ning samuti vaadelda pikemaajalisi trende.
Metoodika:
Sihtgrupp: Eesti elanikud vanuses 15-74 aastat
Küsitlusmeetod: silmast silma intervjuud
Vastajate valiku meetod: proportsionaalne juhuvalim
Vastanute arv: 1501
Küsitlusaeg: 9. november – 1. detsember 2013
Uuringu tellija: Haigekassa, Sotsiaalministeerium
Uuringu läbiviija: Saar Poll OÜ
Võrdlusandmed: perioodil 2008-2012 läbi viidud samalaadsed
uuringud
Uuringutulemiste võrdlemisel aastate lõikes tuleb silmas pidada,
et 2012. aastal oli valimi koostamise ning andmete kaalumise
metoodika erinev käesoleva aasta uuringus kasutatust. Kuivõrd
valimi koostamine ning kaalude rakendamine mõjutavad suuresti
uuringu tulemusi, võib erinev metoodika põhjustada erinevusi
võrreldavate aastate tulemustes.
2
-
Hinnangud oma tervislikule seisundile
15-74-aastasest elanikkonnast pool hindab oma tervist heaks, 13%
aga halvaks. Hinnang on olnud aastate jooksul stabiilne, suuri
muutusi ei ole toimunud.
Tugev seos vanuse ja tervisehinnangu vahel.
Pikaajalisi kroonilisi haigusi või terviseprobleeme esineb 42%
elanikest.
Pikaajalist haigust põdevatest inimestest 82% leiab, et see
terviseprobleem piirab nende igapäevaelu (sh 34% olulisel
määral).
3
14
20
14
14
15
15
15
13
51
33
14
7
2
1
15
11
13
13
13
14
16
36
36
36
36
33
37
36
36
35
47
55
42
28
12
37
35
38
36
39
30
36
37
33
37
38
42
36
36
37
11
19
24
41
52
54
35
40
37
33
34
38
37
12
10
11
9
8
10
12
12
1
1
6
9
14
29
11
12
11
15
11
15
10
2
2
2
2
1
2
1
2
2
3
3
1
2
1
3
2
4
1
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KÕIK 2013 KÕIK 2012 KÕIK 2011 KÕIK 2010 KÕIK 2009 KÕIK 2008
SUGU Mees Naine
VANUS 15-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-74
RAHVUS Eestlane
Mitte-eestlane PIIRKOND
Põhja-Eesti Lääne-Eesti
Kesk-Eesti Kirde-Eesti
Lõuna-Eesti
Väga hea
Pigem hea
Keskmine
Pigem halb
Väga halb
Raske öelda
-
Erinevate meditsiiniteenuste kasutamine 12 kuu jooksul
Kõige enam on aasta jooksul külastatud perearsti.
19% inimestest ei ole viimase aasta jooksul ühegi uuringus
kajastatud meditsiiniteenusega kokku puutunud.
Lisaks loetletud teenustele:
19% elanikest on aasta jooksul sattunud või pöördunud
erakorralise meditsiini osakonda või traumapunkti.
Koduõe teenust on kasutanud 1% elanikest
Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni numbrile 1220 helistamise
võimalust on kasutanud 21% elanikest.
4
67
45
39
25
10
9
6
61
38
35
18
7
66
46
40
19
8
64
45
38
18
8
68
51
46
25
9
70
47
49
16
11
0 20 40 60 80
Käinud perearsti juures
Käinud eriarsti juures
Käinud hambaarsti juures
Käinud pereõe juures
Viibinud haiglaravil**
Kutsunud endale või Teile on kutsutud kiirabi
Viibinud päevaravil**
2013
2012
2011
2010
2009
2008
**Aastatel 2008-2012 oli kategooria üldistatud sõnastuses
„Viibinud haiglas uuringutel või ravil“, seetõttu ei ole võimalik
tulemusi võrrelda.
-
Hambaarsti külastamise sagedus
Soovitusliku sagedusega ehk vähemalt korra aastas käib
hambaarsti juures 36% elanikest.
Need vastajad, kes ei käi vastavalt soovitustele vähemalt üks
kord aastas hambaarsti juures, toovad peamise põhjendusena välja
kaebuste puudumise (47%) ning majanduslikud põhjused (41%).
5
Kui tihti Te tavaliselt hambaarsti juures käite?
9
10
11
10
11
12
27
32
28
26
26
32
26
21
22
23
21
17
12
9
11
11
10
6
19
21
18
20
21
14
7
7
9
11
10
19
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2013
2012
2011
2010
2009
2008
Sagedamini kui kord aastas
Vähemalt kord aastas
Vähemalt kord kahe aasta jooksul
Vähemalt kord kolme aasta jooksul
Harvem kui kord kolme aasta jooksul
Raske öelda
-
Eelistused haiglaravi osas
Ligikaudu pooled (48%) väljaspool Harjumaad ja Tartumaad
elavaist vastajaist eelistaksid saada ravi aga Tallinnas või Tartus
asuvas piirkondlikus haiglas, juhul kui seal on uuringu- ja
ravivõimalused paremad kui oma maakonna haiglas.
Päevaravi eelistaks võimalusel 47% ning statsionaarset ravi 41%
Eesti elanikest.
6
Kus Te eelistaksite haiglaravi vajava seisundi korral ravi
saada?
(väljaspool Harjumaad ja Tartumaad elavad vastajad)
39
33
34
41
48
54
47
48
2
2
3
2
10
11
16
9
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2013
2011
2010
2009
Ravi võimalikult kodulähedases, näiteks oma maakonna haiglas
Ravi Tallinnas või Tartus asuvas piirkondlikus [2010:
regionaalses] haiglas, juhul kui seal on uuringu- ja ravivõimalused
paremad kui teie maakonna haiglas
Ravi mõnes teises maakonnas, v.a Harju- või Tartumaal asuvas
piirkondlikus [2010: regionaalses] haiglas, juhul kui seal on
uuringu- ja ravivõimalused paremad kui teie maakonna haiglas Raske
öelda/ puudub kindel eelistus
-
Hinnangud riiklikule tervishoiusüsteemile
Hinnang Eesti tervishoiu korraldusele on läbi aastate olnud
üldiselt stabiilne. Tänavu hindab seda heaks 61% ja halvaks 37%
elanikest.
7
MEELDIB Arstiabi üldine kättesaadavus (8%)
Digiretsepti olemasolu ja mugavus (8%) Hoolitsev, tähelepanelik,
viisakas suhtumine (7%)
Kõrge kvalifikatsioon, kompetentsus (6%) Perearstisüsteem, oma
perearsti olemasolu (6%)
Uus kaasaegne tehnika, ruumid jm varustus, ehitatakse uusi
haiglaid (4%)
Tasuta arstiabi, hüvitised ja uuringud Haigekassa kulul,
tervisekindlustuse olemasolu (4%)
JNE
Miski ei meeldi (7%) Raske öelda (23%)
HÄIRIB
Pikad järjekorrad, pikk ooteaeg, vastuvõtuaegadest ei peeta
kinni (50%)
Teenused tasulised, kallid (12%) Hoolimatu suhtumine,
tähelepanematus(6%)
Ebaprofessionaalsus, madal kvaliteet (6%) Arstiabi kättesaadavus
halb(5%)
Arstide vähesus (4%) Eriarstile keeruline pääseda (3%)
JNE
Miski ei häiri (7%) Raske öelda (11%)
13
17
12
13
14
15
48
50
50
50
47
46
29
22
26
25
25
23
7
7
7
7
7
6
2
4
6
5
7
10
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2013
2012
2011
2010
2009
2008
Hea
Pigem hea
Pigem halb
Halb
Raske öelda
-
Hinnangud arstiabi kvaliteedile ja kättesaadavusele
Praegust arstiabi kvaliteeti Eestis peab heaks 74% ja halvaks
24%
elanikest.
Praegust arstiabi kättesaadavust Eestis peab heaks 47% ja
halvaks 51% elanikest.
8
17
24
16
17
22
19
56
54
56
57
52
54
21
15
20
17
16
14
4
4
4
3
3
3
2
3
3
5
7
9
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2013
2012
2011
2010
2009
2008
Hea Pigem hea Pigem halb Halb Raske öelda
11
17
13
13
16
17
36
38
38
42
38
36
39
29
36
34
31
31
12
15
10
8
9
10
1
1
3
3
6
7
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2013
2012
2011
2010
2009
2008
Hea Pigem hea Pigem halb Halb Raske öelda
-
Perearstisüsteem
Perearstisüsteemiga, mis võimaldab mistahes terviseprobleemiga
pöörduda perearsti juurde, on rahul 80% Eesti elanikest.
Rahul on oma praeguse perearstiga 86% ja pereõega 93% kunagi
arsti/õega kokku puutunutest.
Perearsti valikul peetakse valdavalt määravaks teguriks kas
elukohalähedast asukohta (29%), arsti kompententsust (23%) või
tuttavatalt kuuldud soovitusi arsti kohta (22%).
9
Kuivõrd Te olete rahul perearstisüsteemiga, mis võimaldab
mistahes terviseprobleemiga pöörduda perearsti poole?
18
25
16
11
22
24
62
58
61
64
58
55
11
11
15
14
11
10
6
3
4
5
3
3
3
3
4
5
6
7
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2013
2012
2011
2010
2009
2008
Väga rahul
Üldiselt rahul
Üldiselt pole rahul
Üldse pole rahul
Raske öelda
-
Perearsti kättesaadavus
Aasta jooksul perearsti külastanutest (viimase korra
põhjal):
85% sai registreerimisel vastuvõtule soovitud aja;
66% pääses oma perearsti vastuvõtule kahe päeva jooksul, sh 32%
samal päeval
Elanikest:
89% saab vajadusel oma perearstilt või pereõelt nõu küsida
telefoni teel ning 7% e-posti teel;
25% peab oluliseks, et perearst võtaks vähemalt ühel korral
nädalas vastu ka pärast kella kuut õhtul, ligi 2% sooviksid, et
seda teeks pereõde ning 15% vastajatest sooviks sellist võimalust
hoolimata sellest, kas vastu võtab perearst või pereõde.
Kui ruttu Te alates registreerimisest pääsesite viimasel
külastusel oma perearsti vastuvõtule?
10
32
32
36
30
41
34
34
36
30
35
32
35
22
22
20
22
16
19
8
5
7
9
8
7
3
3
6
2
2
3
1
2
2
1
1
1
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2013
2012
2011
2010
2009
2008
Samal päeval
1-2 päeva jooksul
3-4 päeva jooksul
5-7 päeva jooksul
Rohkem kui nädala jooksul Raske öelda
-
Eriarsti kättesaadavus
Pooled aasta jooksul perearsti külastanud vastajaist on saanud
selle perioodi vältel perearstilt suunamise eriarsti vastuvõtule,
sh 28% perearsti initsiatiivil ja 22% patsiendi soovil või
nõudmisel.
Registreerides eriarsti vastuvõtule, valib ligi neljandik
vastajaid arsti, kelle juures on nad varem käinud. 1/5 vastajaist
lähtub eriarsti valikul perearsti soovitusest.
Aasta jooksul eriarsti külastanutest (viimase korra põhjal):
58% sai registreerimisel vastuvõtule soovitud aja;
31% pääses eriarsti vastuvõtule nädala jooksul pärast
registreerimist, samas 41% pidid ootama rohkem kui kuu;
35% on kogenud olukorda, kus teda ei registreeritud kohe
eriarsti järjekorda, sest registreerima hakati alles teatud kuu-
või nädalapäevast.
Kui ruttu alates registreerimisest pääsesite viimasel külastusel
eriarsti vastuvõtule?
11
6
7
7
7
12
11
6
6
4
8
7
7
8
6
7
7
8
7
11
13
10
11
13
12
13
10
16
16
13
12
13
12
15
13
13
17
24
21
25
23
30
31
17
22
14
11
2
3
3
3
2
3
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2013
2012
2011
2010
2009
2008
Samal päeval
1-2 päeva jooksul
3-4 päeva jooksul
5-7 päeva jooksul
8 päeva kuni 2 nädala jooksul
3-4 nädala jooksul
1-2 kuu jooksul (2010-13)/ kauem kui kuu jooksul (2006-09)
Rohkem kui 2 kuu jooksul*
Raske öelda
-
Rahulolu tervishoiutöötajatega
Valdav enamik tervishoiutöötajatega kokku puutunud inimestest on
oma viimase kokkupuutega rahule jäänud.
Hambaarsti ja eriarstiga rahul olijate osakaal on viimastel
aastatel püsinud küllaltki stabiilsena, jäädes hambaarsti puhul
vahemikku 93-96% ja eriarsti puhul vahemikku 87-90%. Rahulolu
perearsti ja kiirabiga on aastail 2008-2013 olnud kõikuva
iseloomuga, jäädes perearsti puhul vahemikku 86-92%, kiirabi puhul
vahemikku 85-91%.
Rahulolematud vastajad toovad sagedaste probleemidena välja
arsti ükskõikset või ebameeldivat suhtumist ja vähest
kompetentsust.
Mõeldes viimasele korrale, siis kuivõrd rahule Te selle arsti
või tervishoiutöötajaga jäite?
12
41
51
34
32
32
29
55
38
56
57
56
57
3
1
7
9
8
11
1
1
3
2
2
3
8
1
1
2
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Hambaarst (N=586)
Pereõde (N=376)
Eriarst (N=683)
Perearst (N=1004)
Kiirabibrigaad (N=406)
Haigla (N=251)
Väga rahule Üldiselt rahule Üldiselt ei jäänud rahule Üldse ei
jäänud rahule Raske öelda
-
Ootused tervishoiu rahastamisele
60% elanikest eelistaks, et ravikindlustusest rahastataks
kõiki
raviteenuseid, isegi kui ravijärjekorrad võivad olla kohati väga
pikad.
Valmisolek ravi eest maksta, et inimene ise või tema pereliige
saaks väljaspool üldist järjekorda kiiremini arstiabi:
Kuni 10 euro piires oleks nõus ise panustama 33% elanikest,
11-50 eurot 29% ja üle 50 euro 9% elanikest.
Ligi neljandik (23%) vastanuist ei oleks nõus ise üldse
maksma.
Kumba võimalust Te eelistate? A - Ravikindlustusest rahastatakse
kõiki raviteenuseid, kuid ravijärjekorrad võivad olla kohati väga
pikad. B - Ravikindlustusest rahastatakse ainult piiratud hulka
raviteenuseid ja ravijärjekordi praktiliselt pole või need on väga
lühikesed.
13
26
28
22
22
22
20
34
35
36
37
34
28
25
28
24
24
28
27
6
3
5
6
6
7
9
6
12
11
10
18
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2013
2012
2011
2010
2009
2008
Kindlasti A
Pigem A
Pigem B
Kindlasti B
Raske öelda
-
DIGITAALNE TERVISELUGU: teadlikkus ja vajalikkus
Tervise infosüsteemi ehk Digiloo käivitumisest on kuulnud
järjest rohkem inimesi – tänavu 66%.
93% Digiloo käivitumisest kuulnud vastajaist peavad seda
vajalikuks.
Patsiendiportaali olemasolust on teadlik 28% elanikest.
Teadlikest vastajatest iga kolmas (32%) on portaali ise
külastanud.
85% elanike arvates peaksid ravijärjekorrad erinevates
raviasutustes ja erinevate arstide juurde olema internetis
näha.
14
76
54
36
35
31
16
6
1
2
2
84
58
41
45
39
27
13
1
1
2
70
45
32
25
24
11
1
4
4
69
41
32
24
28
17
1
5
8
71
12
28
24
14
2
4
11
78
13
24
36
20
2
5
0
0 20 40 60 80 100
Infovahetus arstide vahel muutub kiiremaks ja turvalisemaks
[2006-2009: Infovahetus arstide
vahel paraneb]
Digiretsept muudab retseptiravimite väljakirjutamise ja
väljaostmise lihtsamaks
Patsiendil on juurdepääs oma terviseandmete kogule
Ravi kvaliteet tõuseb
Saab end ise arsti vastuvõtule registreerida / vastuvõtuaega
tühistada (digiregistratuur)
Patsiendil on võimalik näha, kes on tema andmetega tegelenud
ning soovi korral piirata
andmetele ligipääsu
Patsient saab Digiloo kaudu sisestada enda tervist puudutavat
infot tervishoiutöötajale**
Muu kasu
Kasu puudub
Ei oska öelda
2013
2012
2011
2010
2009
2008
-
RAVIMID: hinnangud ravimikorraldusele ja digiretseptile
Viimase aasta jooksul on retseptiravimeid ostnud 65%
elanikest.
Praegust retseptiravimite väljakirjutamise ja apteekidest
väljaostmise korraldust tervikuna peab heaks 93% inimestest (varem
73-91%).
Viimase 12 kuu jooksul retseptiravimeid ostnutest hindas suisa
97% praegust retseptiravimite väljakirjutamise ja väljaostmise
korraldust kas väga heaks või pigem heaks.
Enamik elanikke (87%) jäi viimasel korral digiretseptiga ravimi
väljaostmisel digiretsepti kasutamisega rahule.
Kuivõrd hea on Teie hinnangul praegune retseptiravimite
väljakirjutamise ja apteekidest väljaostmise korraldus
tervikuna?
15
40
47
27
16
25
20
53
43
60
65
57
53
2
2
4
6
4
6
0
1
1
5
8
9
13
13
20
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2013
2012
2011
2010
2009
2008
Väga hea
Pigem hea
Pigem halb
Väga halb
Raske öelda
-
Lisainfo
Saar Poll OÜ
Endla 4, 10142 Tallinn, Eesti
Tel: 6 311 302
E-post: [email protected]
www.saarpoll.ee
16
mailto:[email protected]://www.saarpoll.ee/
