EESTIVÄLISPOLIITIKAARENGUKAVA2030

Tallinn 2019

SisukordSissejuhatusVälispoliitika valdkonna ülevaade Välispoliitika seosed teiste valdkondade ning üleilmsete säästva arengu eesmärkidega Välispoliitika valdkonda mõjutavad tulevikusuundumused Välispoliitika valdkonna eesmärgid

1. JULGEOLEKU KINDLUSTAMINE, RAHVUSVAHELISTE SUHETE STABIILSUS, KESTLIK ARENG 1.1 Peamised võimalused ja väljakutsed 1.2 Peamised järeldused 1.3 Eesmärgid, huvid (alaeesmärgid) ja tegevused 1.4 Kuidas me edu mõõdame?

2. VÄLISMAJANDUSPOLIITIKA TUGEVDAMINE 2.1 Peamised võimalused ja väljakutsed 2.2 Peamised järeldused 2.3 Eesmärgid, huvid (alaeesmärgid) ja tegevused 2.4 Kuidas me edu mõõdame?

3. EESTLASKONNA KAASAMINE VÕÕRSIL JA TÕHUSAD KONSULAARTEENUSED 3.1 Peamised võimalused ja väljakutsed 3.2 Peamised järeldused 3.3 Eesmärgid, huvid (alaeesmärgid) ja tegevused 3.4 Kuidas me edu mõõdame?

4. TUGEV VÄLISTEENISTUS 4.1 Peamised võimalused ja väljakutsed 4.2 Peamised järeldused 4.3 Eesmärgid, huvid (alaeesmärgid) ja tegevused 4.4 Kuidas me edu mõõdame? ARENGUKAVA LÜHIKOKKUVÕTE

456

78

101014

2021

2222252630

3131343437

3838393941

4245

4

SissejuhatusVälispoliitika arengukava on koostatud esimest korda ning see hõlmab riigi välispoliitilist tegevust aasta-ni 2030. Välispoliitika arengukava on välja töötatud selleks, et tagada Eesti huvide elluviimine muutuvas keskkonnas.

Arengukavaga:

1) määratakse kindlaks strateegilised välispoliitilised eesmärgid ja tegevused nende elluviimiseks;2) toetatakse Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse välispoliitikat käsitlevate stra-teegiliste alusdokumentide elluviimist (vt joonis 1);3) kavandatakse koostöös teiste ametkondadega välispoliitilisi tegevusi ja ressursse;4) rakendatakse strateegilise planee-rimise juhtimissüsteemi, mis loob eeldu-sed tegevuspõhisele eelarvele ülemine-kuks aastal 2020.

Arengukava elluviimise eest vastutab Välisministee-rium. Arengukava eesmärke viiakse ellu programmi-de ning Välisministeeriumi aastaplaani rakendami-sega. Arengukava aruandlus on seotud valdkonna programmide uuendamisega. Pärast esimese prog-rammiperioodi lõppu tehakse arengukava vahehinda-mine, mille tulemuste alusel kaalutakse vajadust aren-gukava muuta. Arengukava muutmise võib algatada ka oluliste keskkonnast tulenevate muutuste tõttu, seda vajadust hinnatakse iga-aastaselt programmide uuendamisel. Järelhindamine tehakse pärast arengu-kava perioodi lõppu. Nii vahe- kui ka järelhindamist ra-

kendatakse arengukava kõigi meetmete suhtes.

Arengukava koostamiseks moodustati juhtkomisjon, kuhu kuulusid Riigikantselei ning kõigi ministeeriumi-de esindajad. Juhtkomisjoni ülesanne oli seirata aren-gukava koostamist, teha selle eri etappides ettepa-nekuid ning tagada oma ministeeriumi seisukohtade esindamine. Lisaks kaasati arengukava väljatöötamis-se kõik olulised partnerid ja huvirühmad (lisa 1), et ta-gada arengukava laiapindsus. Arengukava koostami-se eest vastutas Välisministeerium.

5

Välispoliitika valdkonna ülevaadeEesti välispoliitika ülesanne on riigi ning kodanike jul-geoleku ja heaolu kindlustamine ning huvide kaits-mine rahvusvahelistes suhetes. Välispoliitika kaudu edendame Eesti julgeolekut ja majandushuve, suu-rendame Eesti tuntust ja head mainet, sh äri- ja inves-teeringute sihtkohana, tutvustame ja arendame Eesti kultuuri, loome paremaid haridus- ja teaduskoostöö võimalusi, panustame arengukoostöö ja humani-taarabi ning välismissioonide kaudu üleilmsesse jul-geolekusse ja kestlikku arengusse.

Nii nagu Eesti välispoliitika mõjutab ümbritsevat kesk-konda, mõjutab Eesti välispoliitikat meid ümbritsev rahvusvaheline keskkond, sh riikide ja teiste välispolii-tikas osalejate tegevus ning rahvusvahelised problee-mid. Julgeolekuolukord pingestub ja reeglitel põhinev rahvusvaheliste suhete süsteem nõrgeneb. Euroopa-liku väärtusruumi üleilmne mõju kahaneb. Väikese, avatud ja ekspordist sõltuva riigina on Eesti haavatav üleilmsetest muutustest.

1 Välispoliitikat ja välissuhtlemist korraldatakse kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse, välissuhtlemis-seaduse ja muude õigusaktidega.2 arengukavas käsitletakse kultuuripoliitikat laiapõhjalise mõistena hõlmates endas ka spordipoliitika valdkonda.

Välispoliitikat soodustavad Eesti tugevused on:

stabiilne äri- ja ettevõtluskeskkond ning tegusad Eesti ettevõtted; kindel sisejulgeolek; majanduse ja heaolu kasv; paindlikkus, vähene bürokraatia, uuendusmeelsus ja kiire otsustusvõime; üleilmne positiivne kuvand tea-tud valdkondades, nagu küberjulgeolek, e-riik, haridus ja teadus, turism, kultuur2 ja riigivalitsemise kerksus; Eesti loomulik loodus- ja elukesk-kond, jätkusuutlik toidutootmine, kaas-aegne põllumajandus- ja kalandussektor, mis on üha tugevamalt integreerunud üleilmsete toidu- ja biomajanduse tar-neahelatega; Eesti elanike ja ettevõtjate suure-nenud huvi maailmas toimuva vastu; Tugevad liitlassuhted ning rahvus-vahelistest kohustuste täitmine julgeole-ku- ja kaitsepoliitika valdkonnas; toimivad rahvusvahelised võrgus-tikud, Eesti välisesinduste võrk, riigi ja ettevõtjate väliskontaktid, sh riikides, kus Eestil välisesindusi ei ole.

Välispoliitika kujundamisel ja elluviimisel teeb Välismi-nisteerium koostööd Riigikogu, ministeeriumide, Rii-gikantselei, Presidendi Kantselei, kodanikuühiskonna, erialaliitude, akadeemiliste ja teiste asutustega ning muude riikide ja rahvusvaheliste institutsioonidega.

6

Välispoliitika seosed teiste valdkondade ning üleilmsete kestliku arengu eesmärki-dega

Välispoliitika on ühtne ning teiste valdkondadega läbi põimunud. Ülevaade välispoliitikaga seotud valdkond-likest arengukavadest ning Eesti panusest üleilmse-tesse kestliku arengu eesmärkidesse on esitatud all-pool (vt joonis 1; täpsemalt lisades 2 ja 3). Välispoliitika omab tihedaid seoseid kõigi valdkonnapoliitikatega ning üleilmsete kestliku arengu eesmärkidega, kuid joonisel 1 on välja toodud olulisemad seosed. Välispo-liitika valdkonna üldine edukus sõltub kõigi osaliste, sh era-, avaliku ja kodanikuühiskonna sektori koostööpõ-himõtete selgusest ja toimimisest.

Joonis 1. Välispoliitika seosed teiste valdkondade ning üleilmsete kestliku arengu eesmärkidega

Eesti 2035 (sh EL poliitika

suunad)

koostamisel

JULGEOLEK, RAHVUSVAHELISTE SUHETE STABIIL-SUS JA KESTLIK ARENG

- Eesti arengukoostöö põhimõtted- Kliimapoliitika põhialused aastani 2050- Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020, Kultuur 2030 ja Spordipoliitika põhialused 2030

- Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2016-2020- Eesti infoühiskonna arengukava, sh küberjulgeoleku strateegia- Siseturvalisuse arengukava- Riigikaitse arengukava 2017-2026 ning Riigikaitse arengukava 2021-2030- Heaolu arengukava

Eesti säästva arengu riiklik

strateegia "Säästev Eesti

21"

ÜRO ülemaailmsed kestliku arengu

eesmärgid

VÄ

LIS

PO

LIIT

IKA

AR

ENG

UK

AV

A

EESTLASKOND VÕÕRSIL

VÄLISMAJANDUS - Eesti ekspordipoliitika põhialused- Kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020 ja Kultuur 2030- Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

- Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020- Eesti infoühiskonna arengukava- Eesti konkurentsivõime kava "Eesti 2020" - Eesti riiklik turismiarengukava 2014-2020- Elukestva õppe strateegia 2020- Metsanduse arengukava 2021-2030- Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030- Teadmistepõhine Eesti 2014-2020- Transpordi arengukava 2014-2020- Eesti äridiplomaatia strateegia

- Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 ja Kultuur 2030

- Eesti infoühiskonna arengukava- Lõimuv Eesti 2020 ja 2030- Globaalse Eesti Programm- Rahvuskaaslate programm 2014-2020- Siseturvalisuse arengukava

7

Jõujooned maailmas on muutumas ning riikide konkurents teravneb. Iseloomulik on uute piirkondade esiletõus majanduse,

innovatsiooni, tehnoloogia, tööstuse ja teenuste vald-kondades, mis võib muuta väljakujunenud välis- ja julgeolekupoliitilisi jõujooni. Eesti senise välispoliitika teostamine eeldab nende muutuste arvesse võtmist.

Rahvastiku ja rändega seotud suundumu-sed. Maailma rahvastik kasvab. Samal ajal läänemaailma, sh Eesti rahvastik vananeb ja

kahaneb, mis toob kaasa vajaduse suurendada tööjõu kättesaadavust. Selles konkureerivad EL liikmesriigid nii üksteise kui ka teiste maailma riikidega. Suureneb rändesurve ja töökohtade mobiilsus ning kasvab lin-nastumine. Tööealiste inimeste osakaal rahvastikus järk-järgult väheneb, mis mõjutab tööjõuturgu ja eel-arvekulusid, muu hulgas tervishoiu- ja sotsiaalkaitse alal.

Kliima ja keskkond ning toit. Globaalne rah-vastiku juurdekasv, tarbimise kasv ja piira-tud loodusvarade üha suurem kasutus ning

kliimamuutused seavad surve alla keskkonna. Lisaks võib tulevikus väheneda toiduga kindlustatus, kasva-da põllumajandusmaa ja puhta vee nappus. Samuti on ohuteguriks haiguste ja taudide levik. Sellised muutu-sed võivad destabiliseerida rahvusvahelist olukorda, viia konfliktide ja kriisideni maailmas ning põhjustada rännet. Samal ajal kiirendab see vajadust võtta kasu-tusele taastuvaid energiaallikaid ja uusi tehnoloogiaid ning kasutada loodusvarasid jätkusuutlikult.

Tehnoloogia areng ja innovatsioon. Uute tehnoloogiate ja digitaliseerumise osakaal majanduses kasvab. Aina enam on tähelepa-

nu keskmesse tõusnud digisõltuvuse ja küberjulge-oleku teemad ning kübervõimete arendamine. Suu-reneb vajadus teha e-riigi kerksuse ning e-valitsemise alast koostööd. Eesti soovib olla üks valdkonna eest-kõnelejaid maailmas. See eeldab valdkonna järjekind-lat edendamist ja erinevate valdkondade põhiselt ning asjakohase võimekuse arendamist.

Välispoliitika valdkonda mõjutavad tuleviku-suundumusedMaailmas toimuvad olulised ja tihti ettenägematud muutused ning Eesti peab olema valmis neile õige-aegselt reageerima ja oma huvisid kaitsma. See eel-dab väliste arengusuundade pidevat jälgimist, mis-tõttu on arengukava ühe osana määratud kindlaks välispoliitikale mõju avaldavad tulevikusuundumused, arvestades nii võimalusi kui ka ohte.

Vastuseis euroopalikule väärtusruumile suureneb. Surve demokraatial, turumajandu-sel, inimõigustel ja õigusriigil põhineva väär-

tusruumi vastu suureneb kogu maailmas. Populismi mõju Lääne ühiskondadele, ühtsusele ja solidaarsuse-le kasvab. Eesti huvid on kõige paremini kaitstud just väärtustel ja reeglitel põhineva rahvusvahelise koos-töö kaudu.

Pinged rahvusvahelistes suhetes kasvavad ning rahvusvaheliste institutsioonide ja reeg-litel põhinev koostöö nõrgeneb. Toimetulek

üleilmastumise mõjude, jätkuvate ja muutuva iseloo-muga konfliktide ning suurenevate humanitaarkriisi-dega on järjest keerulisem. Jõu kasutamine või sel-lega ähvardamine eesmärkide saavutamisel kasvab. Jätkuvalt on pingete allikaks radikaliseerumine, terro-rism, majanduslik ebavõrdsus ning ebaseaduslik rän-ne. Seetõttu tuleb veelgi kindlustada rahvusvahelisel õigusel põhinevat maailmakorda, toetada konfliktide rahumeelset lahendamist ja leevendada kriisides kan-natanud inimeste olukorda.

Julgeolekuohtude mitmekesisus. Lisaks eelmises lõigus nimetatule võib ennustada selliste asümmeetriliste ohtude suuremat

esiletõusu, mis ei tunne riigipiire ja mille allikad on ras-kesti tuvastatavad, kuid mille mõju julgeolekule on sa-maväärne kui traditsioonilistel julgeolekuohtudel.

8

Välispoliitika valdkonna eesmärgidEesti välispoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseaduses ja rahvusvahelises õiguses sisalduvatest väärtustest ja põhimõtetest, demokraatia, vabaduse, sealhulgas südametunnistuse-, usu- ja mõttevabaduse, turuma-janduse, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austa-misest ning üleilmsetest kestliku arengu ja kliimapo-liitika eesmärkidest. Välispoliitika ülesanne on kõigi poliitikavaldkondade potentsiaali realiseerimine rah-vusvahelistes suhetes selleks, et tagada Eesti rahvus-like huvide igakülgne kaitse. Meie vastutus rahvana on ka panustada üleilmselt heaolu suurendamisse ning vaesuse ja kannatuste leevendamisse. Välispoliitikat ellu viies peame läbivalt silmas, et Eesti riigi maine ning mõjukus kasvaks

Välispoliitika üldeesmärk on:

Eesti rahvuse, keele ja kultuu-ri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes; heaolu kasv Eestis ning eestlas-konna huvide kaitse võõrsil; Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse.

Üldeesmärk viiakse ellu välis-poliitika kolme samba toel:

I. Julgeolek, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja kestlik areng II. VälismajandusIII. Eestlaskond võõrsil.

Joonis 2. Välispoliitika eesmärgid

JULGEOLEK, RAHVUS-VAHELISTE SUHETE STABIILSUS, KESTLIK ARENG

Eesti julgeolek ja heaolu kasvab

- Rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja julgeolek- Arengukoostöö ja humani-taarabi- Välispoliitika ja välissuhtluse sidusus

VÄLISMAJANDUS

Eesti kodanike heaolu kasvab soodsama välismajanduskesk-konna toel, milleks on kauban-dustõkete vähendamine, ekspordi edendamine ja välisinvesteeringute jätkusuut-lik kasv

- Ettevõtete toetamine ekspordil- Välisinvesteeringute jätkusuut-lik kasv- Turismi edendamine

Tugevad kahe- ja mitmepoolsed suhtedEesti huvid kaitse ja edendamine rahvusvahelistes organisatsioonides

TUGEV VÄLISTEENISTUS

EESTLASKOND VÕÕRSIL

Eesti kodanikele on konsula-arteenused hästi kättesaada-vad, eestlased on teadliku-mad reisijad.Eesti side võõrsil elava eestlaskonnaga on tugev ja rahvuskaaslaste panus ühiskonna arengusse kasvab, tagasipöördumine on soovi-tud ja sujuv

- Konsulaarteenuste osutamine- Eestlaskonna kaasamine võõrsil ja tagasipöördumise soodustamine

Eesti maine jamõjukus

- Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade,Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus

rahvusvahelistes suhetes- Heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil

- Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse

9

z

Mõõdiku allikas ja sagedus:The World Economic Forum, mõõde-takse korra aastas.

Eesti kohalolu ja mõjumaailmas

82 | 80 | 80

Mõõdiku allikas ja sagedus:Elcano Global Presence Report, mõõt-mised kaheaastase intervalliga.

Arengukoostöö osakaal RKT’st

0,16% | 0,23% | 0,33%

Mõõdiku allikas ja sagedus:OECD DAC, mõõdetakse korra aastas osakaaluna RKT-st.

Välispoliitika arengukava üldeesmärgi saavutamist kirjeldavad mõõdikud

Regionaalne julgeolek

stabiilne | stabiilne | stabiilne

Mõõdiku allikas ja sagedus:Välisministeerium, mõõdetakse korra aastas.

EL-i sidusus

6,8 | 6,8 | 6,8

Mõõdiku allikas ja sagedus:ECFR EU Cohesion Monitor, mõõdetakse korra aastas skaalal 0-10 (individuaalse sidususe keskmine).

Eesti osatähtsusmaailmakaubanduses

0,08% | 0,11% | 0,11% Mõõdiku allikas ja sagedus:World Trade Organization, mõõdetakse korra aastas.

Eesti positsioon maailma konkurentsivõime edeta-belis

32 | 25 | 25

Algtase 2018 Vahetase 2023 Sihttase 2030

Algtase 2018 Vahetase 2023 Sihttase 2030

Algtase 2018 Vahetase 2023 Sihttase 2030

Algtase 2018 Vahetase 2023 Sihttase 2030

Algtase 2018 Vahetase 2023 Sihttase 2030

Algtase 2018 Vahetase 2023 Sihttase 2030

Tabel 1. Üldeesmärgi saavutamist kirjeldavad mõõdikud

10

1. Julgeoleku kindlustamine, rahvusvaheliste suhete stabiilsus, kestlik areng

1.1 Peamised võimalused ja väljakutsed

Rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja julgeolek

Välispoliitikal ja diplomaatial on Eesti julgeoleku kind-lustamisel kaalukas roll. Arvestades praegust olukor-da ja tulevikusuundumusi, sh maailmakorra ja rah-vusvaheliste jõujoonte muutumist ning mitmetahulisi julgeolekuohte, kasvab selle rolli tähtsus veelgi. Eesti julgeolekupoliitika siht on ennetada ohte ja julgeole-kuohtude ilmnemisel nendele paindlikult reageerida. Välispoliitiline ja diplomaatiline tegevus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (NATO) ja Euroopa Liidus (EL) ning rahvusvahelisel tasandil laiemalt, sh pingete ärahoidmine ja vähendamine, stabiilsuse kindlustami-ne, terrorismivastane tegevus, relvastuskontroll ning usutavaks heidutuseks ja kollektiivkaitse rakendami-seks sobivate tingimuste loomine, võimaldab kindlus-tada Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, rahva ja riigi kestmise, territoriaalse terviklikkuse, põhiseadusliku korra, elanikkonna turvalisuse ja kestliku arengu.

Vabadusel, demokraatial, turumajandusel, õigusrii-gil ja inimõiguste austamisel põhineva väärtusruumi üleilmne mõju väheneb ja vastukaal sellele suureneb. Maailmas on võimukeskusi, mis sooviksid toimida universaalsetest põhimõtetest lahknevate tõekspida-miste järgi.

Üleilmne julgeolekukeskkond on pingestunud ja konf-liktide hulk, ka Euroopas ja selle vahetus naabruses, ei ole vähenenud. Mitmele juba varasemast ajast kül-mutatud vastasseisule pole lahendust leitud.

Ideoloogiline ja religioosne äärmuslus, sellest tulenev terrorism ning autokraatlikud valitsemismudelid on üleilmselt laiendanud oma kandepinda ning vastus-

tavad järjest rohkem demokraatlikku maailma ja selle toimimise põhialuseid.

Euroopa julgeolekut mõjutab Venemaa välispoliitika kasvav agressiivsus, sõjalise jõuga ähvardamine ja selle kasutamine, mõjutustegevus ning teiste riikide siseasjadesse sekkumine oma eesmärkide saavuta-miseks. Euroopa koostöine julgeolekusüsteem, mis põhineb usaldusmeetmetel, on nõrgenemas.

Euroopa julgeolekule avaldab mõju ka ebaseadus-lik ränne, mida omakorda võimendab rahvusvaheli-se koostöö ning konfliktilahenduse aeglus ja vähene tõ husus ebaseadusliku rände tõkestamisel. Lisaks mõjutavad meid ohud, mis tulenevad keskkonna- ja kliimaprobleemidest. Kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemi terviklikkust, mis omakorda mõjutab kõiki elu- ja tegevusvaldkondi. Samuti võib julgeole-kut ohustada loodusõnnetusest või keskkonnareostu-sest põhjustatud hädaolukord Eestis või lähiümbruses ning bioloogilised ohud (piiriüleseid nakkused, taudid, kahjurid ning mürgid).

ELi liikmesriikide (joonis 3) solidaarsus on sattunud surve alla. Mõne riigi majandusraskused ja neist välja kasvanud poliitiline ebastabiilsus ning ühe liikmesrii-gi otsus liidust lahkuda on tegurid, mis panevad liidu aluspõhimõtted proovile, nõrgendavad selle poliitilist mõju ning liitu koos hoidvaid sidemeid.

Viimastel aastatel oleme olnud tunnistajaks ebakõ-lade tekkimisele Atlandi-ülestes suhetes, millel on negatiivne mõju seni valitsenud põhimõttelisele üks-meelele välis- ja julgeolekupoliitilistes küsimustes. EL-i raames tehtav kaitsealane koostöö täiendab NATO kollektiivkaitset, kuid ELi kaitsekoostöö eesmärkide erinev mõistmine võib häirida NATO kollektiivkaitse põhimõtteid, millele Euroopa julgeolek on tuginenud. Paljude Euroopa liitlaste poliitilise tahte puudumine tõsta kaitsekulutused kokkulepitud tasemele võib mõjutada NATO jätkusuutlikkust tagada Põhja-Atlan-di lepingu toimimine. NATO (joonis 3) on euroatlanti-lise julgeoleku ja kollektiivkaitse nurgakivi, Eesti huvi-des on kaasa aidata, et kõik liitlased jõuaksid aastaks 2024 õiglasema kulude jagamiseni ja hakkaksid seda nägema pikaajalise investeeringuna ühisesse julge-olekusse.

Ohupilt on viimastel kümnenditel muutunud keeruli-semaks ja ohuallikad mitmekesisemaks. Esile on ker-kinud asümmeetrilised ohud, mis ei tunne riigipiire ja mille allikad on raskesti tuvastatavad, kuid mille mõju julgeolekule on samaväärne kui traditsioonilistel jul-geolekuohtudel. Tehnoloogia areng on toonud kaasa igapäevaelu digitaliseerimise, mis loob nii uusi võima-

11

NATO ja EL liige

NATO liige

EL liige

Joonis 3. EL ja NATO liikmed

2 Maailmapanga klassifikatsioon https://datahelpdesk.worldbank.org/knowledgebase/articles/906519 ÜRO Arenguprogrammi klassifikatsioon http://hdr.undp.org/en/composite/HDI3 Arengukoostöö (development cooperation) on arenguriigile antav rahaline või materiaalne abi või oskusteave.4 Humanitaarabi (humanitarian aid) on teisele riigile antav rahaline

või materiaalne abi, mille eesmärk on päästa loodus- või inimte-gevusest põhjustatud katastroofide ajal või nende järel inimelusid, kaitsta inimesi ja vähendada nende kannatusi ning tagada inim-väärseks eluks hädavajalik; samuti abi, mis on mõeldud nimetatud olukordade ennetamiseks ja nendele reageerimiseks valmisoleku parandamiseks.

lusi (näiteks ELi siseturu ja kaubanduse kontekstis) kui ka tekitab ohte, sh küberjulgeoleku vallas.Meediamaastikul, eelkõige sotsiaalmeedias, levita-takse üha rohkem väärinformatsiooni, et mõjutada avalikku arvamust, kujundada otsustusprotsesse ning süvendada konflikte. Riigid, terrorirühmitused ja or-ganiseeritud kuritegelikud ühendused kuritarvitavad küberruumi järjest enam.

Äärmuslike ja populistlike liikumiste mõju kasv ELi ja NATO liikmesriikides ning muudes demokraatlikes rii-kides on muutnud nii riigisisese kui ka riikidevahelise konsensuse saavutamise välispoliitilistes küsimustes keerulisemaks. Seetõttu ei tule välispoliitika kavanda-misel ja teostamisel keskenduda mitte ainult välistele faktoritele, vaid arvestada ka muutusi demokraatlike ühiskondade sees ja vajadust tugevdada vastupanu-võimet pahatahtlikule välisele survele.

Arengukoostöö ja humanitaarabi roll kestliku

arengu eesmärkide saavutamisel

Rahvusvaheliste kriteeriumide järgi on Eesti kõrge sissetuleku ja väga kõrge inimarengu indeksiga riik. Sellest tulenevalt on Eestil moraalne kohustus, aga ka huvi anda panus üleilmse heaolu saavutamisse, arvestades oma võimalusi ja järgides rahvusvahelisi kokkuleppeid.

Eesti arengukoostöö eesmärk on aidata kaasa üleilm-se vaesuse kaotamisele ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Eesti poolt teistele riikidele osutatava humanitaarabi eesmärk on päästa inimelusid ning abistada loodus- või inimtegevusest põhjustatud ka-tastroofides kannatanuid, pöörates eelkõige tähele-panu kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele.

12

Joonis 5. Ametlik arenguabi ELis 2016. Allikas: Statistikaamet OECD ja Eurostati põhjal

Joonis 4. Eesti panus arengukoostöösse ja humanitaarabisse. Allikas: Välisministeerium.

Eesti arengukoostöö on seni keskendunud prioriteet-setele partnerriikidele, kelleks on Ukraina, Gruusia, Moldova, Valgevene ja Afganistan (täpsemalt lisas 4). ELiga assotsiatsioonilepingud sõlminud riikide puhul on Eesti pööranud põhitähelepanu selliste reformide toetamisele, mille eesmärk on tugevdada nende riiki-de lõimimist ELiga. Valgevene puhul on olnud esma-tähtis koostöö kodanikuühendustega, nende tegevu-se toetamine ja võimestamine. Eesti arengukoostöö Afganistanis on keskendunud julgeolekule, haridusele

ning naiste ja tüdrukute olukorra parandamisele. Li-saks idapartnerluse suunale on oluline pöörata roh-kem tähelepanu arengukoostöö tegevustele Aafrikas, muu hulgas seoses ELi-Aafrika partnerluse tähtsuse suurenemisega.

Humanitaarkriise on maailmas senisest rohkem ja nendega toimetulek rahvusvahelisele kogukonna-le järjest keerulisem. Maailmamajanduse seisund on ebakindel ning kliimamuutuste ja ebavõrdsuse mõjud pingestavad ühiskondi ja pärsivad arengut. Eestil on

5 2018. a. Eurobaromeetri uuringu kohaselt oli Eesti EL liikmesrii-

kide seas arengukoostöö ja humanitaarabi teadlikkuse näitajate osas viimaste hulgas. http://ec.europa.eu/commfrontoffice/pub-licopinion/index.cfm/survey/getsurveydetail/instruments/special/surveyky/2202

13

välja arendatud rahvusvahelistele standarditele vas-tavad hädaolukordadele reageerimise üksused ning vastav kiire käivitusmehhanism.

Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi rahvusvaheline nähtavus on olnud tagasihoidlik. Eesti ei ole saanud täiel määral kasutada võimalusi teha koostööd teiste doonoritega, osaleda rahvusvahelise poliitika kujun-damises ja reeglistiku arendamises. ELi mestimise ja Taiexi programmides osalemiseks on vaja tõhustada Eesti-sisest koordinatsiooni, suurendada ametkonda-de valmisolekut kaasuda ja võimet konkurssidel tule-muslikult osaleda. Oluline on tugevdada ka organisat-sioonide suutlikkust taotleda ELi rahastusvahenditest rahastust.

Arengukoostöö ja humanitaarabi kujundamiseks ja elluviimiseks vajalikku süsteemi tuleb edasi arendada. Näiteks on vaja välja töötada ja juurutada terviklik mõ-jude hindamise süsteem. Tõhustada on vaja ka tea-vitustegevust, et suurendada ühiskonna teadlikkust arengukoostööst ja humanitaarabist ning selle mõjust.

Eesti rahvusvaheline maine ja mõjukus ning välispo-

liitika ja välissuhtluse sidusus

Väikeriigi turvalisus, mõju ja osalus rahvusvahelises koostöös sõltuvad tema tuntusest ja mainest rohkem kui suurtel riikidel. Läbiv element Eesti rahvusvahelise maine tugevdamisel on toetuda meie tugevustele, sh e-riik, digitaalne identiteet ja e-teenused ning küber-turvalisus, kultuurikoostöö ning haridus- ja teadus-koostöö tõhustamine ning rahvusvahelistumine. Kuid vaatamata sellele, et Eesti on neis valdkondades saa-vutanud teatud tuntuse, on veelgi vaja pöörata tähele-panu Eesti tutvustamisele ELis ja kolmandates riikides.

Väikeriigi puhul on esmatähtis koostoimeline ja tõ-hus riigivalitsemine, sh välispoliitika ja välissuhtlemise suurem sidusus ning ühtne rahvusvaheline personali-poliitika. Samal ajal vajab tähelepanu ühiskonna tead-likkus välispoliitikast. Need tegurid on peamised, et tõhusamalt täita välispoliitika eesmärke.

Valdkondade ja välispoliitika eesmärkide elluviimist toetab Eesti rahvusvaheliste organisatsioonide aktiiv-se liikmesuse kaudu. Eesti on 322 rahvusvahelise or-ganisatsiooni liige ning liikmemaksud kokku on 28,6 miljonit eurot aastas sellest 5,5 miljonit Välisministee-riumi eelarves (2019. a riigieelarve seadus), viimaste aastatega on see summa kasvanud umbes 9 miljoni võrra (2013. a riigieelarves 19,7 mln eurot, 318 organi-satsiooni). Oluline on pidevalt jälgida vajadust osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses, hinnata liikmemaksude summa suurust ning selle kooskõla saadud tulemustega.

1.2 Peamised järeldused

Vajadus kasvatada Eesti panust mitmesugustes koos-tööformaatides, julgeolekuolukorra pingestumine ja rahvusvaheliste suhete muutumine eeldab Eestilt ti-hedamat koostööd liitlaste ja partneritega rahvusva-helistes organisatsioonides, kahepoolselt ja regionaal-setes formaatides.

Arvestades USA rahvusvahelist kaalu, Eesti ja USA ühiseid väärtusi ja seda, et ilma USA osaluseta ei ole võimalik toime tulla kõige tõsisemate ohtudega Eesti-le ja Euroopale, peab Eesti strateegiline põhieesmärk olema USA aktiivse osaluse kindlustamine Eesti jul-geoleku tagamise kõigis aspektides. Samuti on väga oluline kasvav majanduslik koostöö maailma suurima majanduse ja tehnoloogilise arengu juhtriigiga, mis ühtlasi toetab strateegilise põhieesmärgi saavutamist ning panustamine ühisesse julgeolekusse.

Hübriid- ja küberohtude kasvu tõttu peab Eesti nen-dele teemadele senisest enam tähelepanu pöörama, eelkõige jätkama aktiivset võitlust hübriidohtudega, tooma esile vajadust kasvatada ühiskondade vastu-panuvõimet inforünnakutele ning kinnistama Eesti rahvusvahelise eestkõneleja rolli, samuti tugevdama välisteenistuse võimekust käsitleda küberteemasid.

Kasvav vajadus lahendada üleilmseid probleeme (nt keskkonna ja kliimaprobleemid, terrorism, vaesus, majanduslik ebavõrdsus, ebaseaduslik ränne) suuren-dab vajadust tihedamalt suhelda Euroopa vahetute naabrite ja kaugemate riikidega ning nõuab suuremat panustamist arengukoostöösse ja humanitaarabisse.

Ühtsema välispoliitika ja välissuhtluse parema sidu-suse eesmärgil hoiab ja suurendab Välisministeerium sünergiat ministeeriumide, organisatsioonide peakor-terite ja esinduste vahel, et tagada infovahetus ja va-hendite maksimaalne kasutus.

Julgeoleku ja suveräänsuse tagamisel on diplomaatial kaalukas roll, seetõttu on kriitiliselt oluline arendada välisteenistuse võimekust (välispoliitiliselt kaalukates võrgustikes osalemine, Eesti võtmeteemadel eestkõ-neleja rolli kindlustamine, teatud piirkondade eripära tundmine).

Vaatamata sellele, et Eesti on teatud valdkondades saavutanud hea maine, on veelgi vaja pöörata tähele-panu Eesti tutvustamisele ELis ja kolmandates riikides, et saavutada julgeoleku ning majanduse eesmärke.

Nende järelduste alusel on arengukavas sõnastatud julgeoleku kindlustamise, rahvusvaheliste suhete sta-biilisuse ning arengukoostöö ja humanitaarabi vald-konna eesmärgid, huvid ja tegevused nende saavu-tamiseks.

14

Olulisemad poliitikamuuda-tused ja võime tugevdamine: Suurendame kohalolekut maailmapoliitikat mõjutavates ja majanduslikult olulistes riikides ning võimalikult paljudes NATO ja ELi liikmesriikides, et edendada Eesti huve. Tugevdame välisesindusi Läänemere regioonis ja tihendame riigisisest temaatilist koordinat-siooni, et edendada Eesti huve. Osaleme aktiivselt aruteludes rahvusvahelise õiguse kohaldumi-sest uutele tehnoloogiatele ning tugevdame koostöös ülikoolide ja teiste asutustega rahvusvahelise õiguse kompetentsi ning selle jät-kusuutlikku arengut kübervaldkon-nas. Laiendame arengukoostööd teistesse prioriteetsetesse piir-kondadesse maailmas, eraldame poliitika kujundamise ja haldamise ning humanitaarabis panustame enam ennetusele. Kujundame ja viime ellu uutel alustel rahvusvahelise personali-poliitika, et toetada eestlaste edu-kat kandideerimist strateegilistele ametikohtadele rahvusvahelistes organisatsioonides. Välispoliitika analüüsi- ja teadmispõhisuse kasvatamiseks loome alused mõjuanalüüsideks, uuringuteks ja stipendiumideks. Pöörame enam tähelepanu teavitustegevustele, et kasvatada teadlikkust välispoliitikast ning tugevdada Eesti kuvandit.

1.3. Eesmärgid, huvid (alaeesmärgid) ja tegevused, KOKKUVÕTE

Rahvusvaheliste suhete ja julgeoleku taga-mise eesmärgid 2030: Reeglitel ja rahvusvaheli sel õigusel põhinev maail- makord on tugev. Euro-Atlandi ala julgeole- kukord on kindel ja jaga- matu. EL on toimiv, mõjukas ja ühtne ning Eesti selle tuu- mikus. Kahepoolsed ja regionaal- sed suhted tagavad Eesti jaoks soodsa väliskesk- konna. Eesti on rahvusvaheliselt kübervaldkonna eestkõne- leja. Arengukoostöö kesken- dub Eesti tugevuste eda- siandmisele ning arengu- koostöö panus ja mõju on kasvanud (arengukoostöö osakaal kasvab 0,33%ni RKTst). Eesti riigi maine ja mõju- kus on kasvanud. Välispoliitika ja välissuht- luse sidusus on suurene- nud.

15

EESMÄRK: Eesti inimeste ja riigi julge-olek on tagatud ning heaolu kasvab

HUVI: Kehtiv reeglitel põhinev rahvusva-heliste suhete süsteem püsib ja tugev-neb

• Eesti toetab igakülgselt reeglitel ja rahvus vahelisel õigusel põhineva maailmakorra säilimist

Tegevused:- Tugevdame ELi ühtset väärtuspõhist ja rah-vusvahelist õigust edendavat välispoliitikat.- Toetame rahvusvaheliste relvastus- ja ekspor-dikontrolli režiimide toimimist.- Aitame süsteemselt kaasa Eesti esindajate mõjukatele ametikohtadele pürgimisele ÜROs, ELis ja NATOs ning teistes rahvusvahelistes organisatsiooni-des.- Viime koostöös samameelsete riikidega ellu ÜRO Julgeolekunõukogu reformi, et julgeolekunõuko-gu vastaks aktuaalsetele väljakutsetele rahvusvahelis-tes suhetes.- Suurendame panust ÜRO rahuvalve tege-vusse ning tsiviilmissioonidesse koordineeritult ning koostöös kõigi asjaomaste ametkondadega.- Seisame hea rahvusvahelise õiguse järjekind-la kohaldamise eest, sh küberruumis. - Arendame Välisministeeriumi rahvusvahelise õiguse eksperditeadmisi aktuaalsetes valdkondades.

• Rahvusvahelise õiguse rikkumine toob rik-kujale kaasa tagajärjed

Tegevused: - Juhime rahvusvahelise õiguse rikkumistele järjekindlalt tähelepanu, omistades neid konkreetse-tele toimepanijatele.- Toetame rahvusvahelist sanktsioonipoliitikat, kasvatame Välisministeeriumi ja teiste asjakohaste asutuste eksperditeadmisi.- Toetame rahvusvaheliste kriminaalkohtute te-gevust, et võidelda karistamatusega. - Saavutame Eesti kohtuniku valimise Rahvus-vahelise Kriminaalkohtu kohtunikuks. - Toetame poliitiliselt ja materiaalselt agressioo-ni ohvriks langenud riike.

• Põhiõigused ja vabadused on kaitstud

Tegevused:- Seisame demokraatia ja õigusriigi põhimõtete

järjekindla rakendamise eest.- Toetame inimõigusi väärtustava õigusruu-mi loomist ja tugevdamist, sh inimõiguste kaitsmist infoühiskonnas, tehisintellekti kasutamisel, piiriülese kuritegevuse vastu võitlemisel ja väljendusvabaduse kaitsel.- Kaitseme ja tugevdame olemasolevat Euroo-pa inimõiguste konventsioonisüsteemi.- Edendame naiste ja laste õigusi, naiste või-mestamist ja võrdõiguslikkuse põhimõtteid ning toe-tame võitlust naistevastase vägivallaga.- Toetame võrdse kohtlemise ja võrdsete või-maluste tagamist.- Oleme aktiivsed Euroopa Inimõiguste Kohtus, Euroopa Liidu Kohtus ja teistes rahvusvahelistes ke-hamites.- Suurendame koostööd teadus- ja haridusasu-tuste, mõttekodade, vabaühenduste ja teiste partneri-tega. - Toetame kodanikuühiskonna tugevdamist, vabaühenduste kaasamist demokraatia edendamis-se.- Panustame infoühiskonna inimõiguste kaitse ja muude põhimõtete väljatöötamisse.- Kaitseme sõna- ja väljendusvabadust, sh vir-tuaalmaailmas.- Seisame põlisrahvaste õiguste eest ning toe-tame maailma kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse säilimist ja arengut.

HUVI: Kindel Euro-Atlandi ala julgeole-kukord

• NATO-l on poliitiline ja sõjaline valmisolek ning võime tagada liitlaste julgeolek

Tegevused: - Panustame NATO kõigi kolme tuumikülesan-de täitmisse: kollektiivkaitsesse, kriisiohjesse ja koos-töisesse julgeolekusse, hoides nende vahel sobivat tasakaalu.- Taotleme NATO heidutus- ja kaitsevõime tu-gevdamist, tagades toimivad plaanid, regulaarsed õp-pused ning liitlaste sõjalise kohaloleku järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse. Selleks osaleme kollektiivkaitse arendamisel, missioonidel ja operatsioonidel. - Lähetame rohkem töötajaid NATO rahvusva-helisse sekretariaati ja eksperte oivakeskustesse.- Toetame NATO partnerlussuhete arendamist, sh usaldusfondidesse raha eraldamise kaudu.

• ELi ja NATO võimalikult suur sisemine üht-

16

sus, omavaheline solidaarsus ning koostöö, tugev Atlandi-ülene side säilib

Tegevused:- Tugevdame kahepoolseid partnerlussuhteid kõigi ELi ja NATO liikmesriikidega ELi ja NATO suure-ma ühtsuse ja sidususe tagamiseks.- Toetame ELi kaitsekoostöö arendamist, mis täiendab NATO kollektiivkaitset, osaleme aktiivselt meie julgeolekut ja võimearendust edendavates ala-lise struktuureeritud kaitsekoostöö projektides. Priori-teediks on parandada sõjalist mobiilsust.- Toetame tsiviilvalmisoleku ja hübriidohtudega toimetuleku võime arendamist ELis ja NATO-s ning ELi ja NATO koostöö tihendamist hübriidohtudevas-tases võitluses.- Tugevdame Eesti julgeolekualaste seisukoh-tade tutvustamist NATO-s ja ELis ning neile toetuse saamist liikmesriikide pealinnades.- Panustame ELi-NATO koostöö tugevdamis-se, toetades ELi-NATO kontaktide tihendamist, ühi-se olukorrateadlikkuse suurendamist, koordineeritud võimearenduse alast tegevust ning strateegilise kom-munikatsiooni võime parandamist. - Tegutseme selle nimel, et jõuda ELi-NATO ühisõppuste läbiviimiseni.

• Euro-Atlandi ühtne väärtusruum laieneb

Tegevused:- Edendame ELi ja NATO koostööd samu väär-tusi järgivate kolmandate riikidega. - Toetame praktilist koostööd NATO avatud uste poliitika elluviimiseks.- Toetame samu väärtusi jagavate ja liikmesus-tingimustele vastavate Euroopa riikide ühinemist ELi-ga.- Toetame ELi ja NATO väärtustega kooskõla saavutamiseks vajalike reformide elluviimist ühineda soovivates riikides. - Edendame ELi naabruspoliitikat, toetame ELi idapartnerite suurenevat poliitilist assotsiatsioo-ni ja majanduslikku integratsiooni, sh neile Euroopa perspektiivi andmist, ning panustame lõunanaabruse suunal ELi ühiste eesmärkide saavutamisse, eelkõige arengukoostöö kaudu.- Osaleme ELi tsiviilmissioonide ettevalmista-mises, korraldamises ning mehitamises.- Pöörame eritähelepanu strateegilisele kom-munikatsioonile ning digitaalsete lahenduste ja e-riigi arendamisele laienemispoliitika ja naabruspoliitika rii-kides, kus on selle vastu huvi.

• Euroopa koostöise julgeoleku struktuurid tugevnevad

Tegevused: - Tegutseme aktiivselt ja nähtavalt Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE), et tu-gevdada regionaalset julgeolekut ning kaitsta inimõi-gusi ja põhivabadusi.- Tegutseme OSCEs relvastuskontrolli- ja jul-geolekuküsimustes seisukohtade koordineerimisel NATO liitlastega, arvestades kollektiivkaitse vajadusi.- Panustame OSCE missioonide ja institutsioo-nide töösse, osaledes ka valimis- ja vaatlusmissiooni-del.- Osaleme aktiivselt NATO partnerlussuhete kujundamisel, keskendudes meie regiooni vahetult mõjutavale koostööle, milleks on NATO suhted Soo-me, Rootsi, Ukraina ja Gruusiaga ning dialoog Vene-maaga. - Jätkame koostööd ning partnerlust riikidega, kus osaleme tsiviil- või sõjalistel missioonidel.

HUVI: Toimiv, mõjukas ja ühtne EL

• Tegevused kavandatakse ja viiakse ellu koos-töös ministeeriumide ja Riigikantselei ELi sekretariaadiga. Tegevused võivad täieneda tulenevalt ELi poliitika prioriteetidest ja vald-kondlikest arengukavadest.

Tegevused: - Osaleme tugeva ELi tuleviku kujundamisel. Eelistame ELi arendamist aluslepingute raames, kaa-sates sellesse võimalikult suurt osa liikmesriike. - Osaleme euroala tuleviku aruteludes, pidades silmas eesmärki tagada euroala stabiilsus ja usaldus-väärsus ning võime lahendada kriise rahaliidu sees.- Toetame ELi ühtse siseturu arengut ja tõhu-sat toimimist, soodustades innovatsiooni, digitaalse-te lahenduste kasutuselevõttu ning andmete vaba liikumist, panustades kaupade ja teenuste turu ning kapitalituru arengusse, tagades isikute vaba liikumi-se ja seda toetava sisejulgeolekupoliitika arengu ning kindlustades siseturu jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu. - Seisame Schengeni ala toimimise eest.- Suurendame energiajulgeolekut ja mitme-kesistame energiaallikaid, selleks sünkroniseerime elektrivõrgu ELi elektrisüsteemiga ja arendame ener-giakandjate taristut.- Parandame transpordiühendusi teiste Euroo-pa riikide ja muude maailma regioonidega. - Tugevdame ELi ühtset toimimist ja mõjukuse

17

kasvu rahvusvahelistes suhetes, selleks aitame kujun-dada ja ellu viia ELi ühist välis-, kaitse-, julgeoleku-, kaubandus- ja keskkonnapoliitikat ning koordineeri-tud arengukoostöö poliitikat, samuti toetame Euroopa välisteenistuse tugevdamist.- Koostöös lähiriikidega keskendume ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika edendamisel idapartnerlu-sele ja suhetele Venemaaga. Panustame solidaarselt lõunapartnerlusse.- Edendame ELi sõjalises ja mittesõjalises vald-konnas tehtavat koostööd.- Panustame võimalikult ühtse ohupildi kujun-damisse, selleks tugevdame ELi koordineerivate asu-tuste tööd.- Tagame eespool nimetatud eesmärkide saa-vutamiseks ministeeriumide, Riigikantselei ELi sek-retariaadi, Välisministeeriumi, sh alalise esinduse ELi juures ja muude saatkondade sidustatud koostöö.

HUVI: Kahepoolsed ja regionaalsed suh-ted tagavad Eesti jaoks soodsa väliskesk-konna

• Kahepoolsed liitlas- ja partnerlussuhted tugevnevad

Tegevused:- Suurendame kohalolekut, sh kahepoolsete vi-siitide ja otsekontaktide kaudu, maailmapoliitikat mõ-jutavates ja majanduslikult olulistes riikides ning või-malikult paljudes NATO ja ELi liikmesriikides. - Tihendame koostööd riikidega, kes panusta-vad aktiivselt meie regiooni julgeoleku ja stabiilsuse tagamisse ning NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tu-gevdamisse.- Arendame kõikehõlmavat ja süvendatud koostööd Ameerika Ühendriikidega, prioriteetselt julgeoleku (sõjaline ja küberkoostöö) ja majandus-koostöö vallas. - Toetame võimalikult tihedat välis- ja julge-olekupoliitilist, samuti sisejulgeolekualast koostööd Ühendkuningriigiga tulevikus, seda nii kahepoolselt kui ka ELi ja Ühendkuningriigi vahel. - Koostöö ja Eesti huvide täpsustamiseks koos-tame strateegiliselt oluliste riikide ja regioonide (regio-naalsetes koostöövõrgustikes osalemise) kohta stra-teegiad.

• Regionaalne koostöö on tihedam ja mõjukam

Tegevused:

- Jätkame tihedat koostööd Läänemere piir-konnas, tugevdades ühtlasi koostööd Balti riikidega piirkondlike taristu- ja energiaprojektide ning kesk-konnaprojektide arendamiseks.- Osaleme aktiivselt Põhja-Balti ja Lääneme-re regionaalsetes koostööformaatides Eestile olulis-tes valdkondades (julgeolek, energeetika, keskkond, haridus- ja teaduskoostöö, majandus ning taristu, sh e-teenused ja andmevahetus, kutsume riike liituma X-tee tuumtehnoloogia ühise arendusega). - Tugevdame välisesindusi Läänemere regioo-nis, tihendame riigisisest temaatilist koordinatsiooni ning kasvatame regionaalse koostöö võimet.

• Riskid kahepoolsetes suhetes on maandatud

Tegevused:- Mõjutame koostöös liitlastega Venemaad loo-buma agressioonist teiste riikide suhtes ja austama rii-kide suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.- Osaleme aktiivselt NATO ja ELi Venemaa po-liitika ja koostööformaatide kujundamises tegevuste kaudu, mis tugevdavad reeglitel põhinevat rahvusva-helist korda.- Töötame selle nimel, et suhted teiste riikidega rajaneksid selgetel lepingulistel alustel, pidades silmas õigusliku järjepidevuse põhimõtet.- Edendame Venemaaga heanaaberlikke ja vastastikku kasulikke suhteid, sh keskkonna- ja trans-pordivaldkonnas. Arendame inimestevahelisi kontak-te, eelkõige piiriülest koostööd turismi-, kultuuri-, hari-dus- ja teaduskoostöö ning keskkonnavaldkonnas.- Tugevdame Venemaa-alast kompetentsi.

• Suhetes maailma teiste piirkondlike jõukeskustega on Eesti huvid kaitstud

Tegevused: - Otsime uusi võimalusi suhtlemiseks, koos-tööks ja kohalolekuks piirkondlike jõukeskustega, jää-des kindlaks oma väärtustele.- Edendame vastastikustest huvidest lähtuvalt majandus-, kaubandus- ja logistikakoostööd.- Edendame samameelsete riikidega majan-duskoostöö kõrval ühistegevust infotehnoloogia, kü-berjulgeoleku, biotehnoloogia ning kõrg- ja kutsehari-duse, teaduse ja kultuuri alal.

HUVI: Eesti on küberjulgeoleku eestkõ-neleja rahvusvahelisel tasandil

18

- Tugevdame küberdiplomaatia ja küberjulge-oleku valdkonna rahvusvahelise õiguse analüüsi või-met. - Arendame ja tugevdame küberjulgeolekual-gatusi ELis, NATOs, ÜROs, OSCEs ja teistes rahvusva-helistes organisatsioonides.- Toetame ja võimendame Eesti rahvusvahelis-te küberalgatuste elluviimist.- Arendame rahvusvahelist kahepoolset küber-koostööd, järgides välis-, julgeoleku-, kaitse- ja majan-duspoliitilisi prioriteete.- Osaleme aktiivselt koos samameelsete riikide-ga küberruumi stabiilsuse ja riikide vastutustundliku käitumise tugevdamisel ning vastutustundetu tege-vuse heidutamisel.- Osaleme aktiivselt aruteludes rahvusvahelise õiguse kohaldumisest uutele tehnoloogiatele ning tu-gevdame koostöös ülikoolide ja teiste asutustega rah-vusvahelise õiguse kompetentsi ning selle jätkusuut-likku arengut kübervaldkonnas.- Edendame partnerriikide jätkusuutlikku kü-bervõimet ja toetame ELi küberarengukoostöö võr-gustiku loomist.- Tagame diplomaatidele süstemaatilise kooli-tuse, et suuta kaasa rääkida kiiresti arenevates küber-julgeoleku- ja uute tehnoloogiate küsimustes.- Loome ametkondadevahelise kübereksperti-de rotatsioonisüsteemi rahvusvahelistesse organisat-sioonidesse ja võtmesaatkondadesse lähetamiseks.

EESMÄRK: Eesti panus üleilmsesse julgeolekusse ja kestlikku arengusse on kasvanud, arengukoostöö ja humanitaar-abi mõju ning tõhusus on laienenud

HUVI: Arengukoostöö ja humanitaarabi mõju ning tõhususe kasv

• Eesti arengukoostöö kavandamine ja ellu-viimine keskendub eelisvaldkondadele, kus Eesti on ise tulemuslikult tegutsenud.6

Tegevused:- Keskendume demokraatia ja õigusriigi aren-gule ning seeläbi aitame kaasa hea valitsemistava juu-rutamisele, kodanikuühiskonna ning inimõiguste, rahu

6 Arengukoostöö tegevustes lähtub Eesti OECD arenguabi komitee

(DAC) väljatöötatud ametliku arenguabi kriteeriumidest.7 Arengu- ja humanitaarabi saab anda vaid OECD arenguabi komi-

tee poolt abikõlblikuks tunnistatud riikidele.

ja stabiilsuse tagamisele. - Edendame ka teisi tegevusi vastavalt sihtriigi vajadustele.- Julgustame sihtriike rakendama laialdasemalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning e-riigi la-hendusi läbivalt eri valdkondades.

• Eesti arengukoostöö keskendub priori-teetsetele sihtriikidele ning arvestab välispoliitilisi arengusuundi uute partnerite määramisel7.

Tegevused:- Tegutseme riigipõhiste strateegiadokumen-tide alusel idapartnerlusriikidele suunatud tegevuste järjepidevuse tagamiseks ja edasiarendamiseks. Need viiakse kooskõlla käesolevast arengukavast lähtuva tegevusprogrammi nelja-aastase tsükliga.- Käsitleme Aafrika-tegevust terviklikult, arves-tades välispoliitilisi arengusuundi ning Euroopa ja Aaf-rika partnerluse edendamist. - Jätkame Eesti välispoliitilistest eesmärkidest ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevalt paind-likku reageerimist ka teiste arenguriikide, eelkõige vähim arenenud ja konfliktijärgsete riikide, arenevate saareriikide ja merepiirita arenevate riikide vajaduste-le.

• Tihendame koostööd teiste doonoritega

Tegevused:- Kasutame aktiivsemalt ELi rahastusvahendite, sh mestimise ja Taiexi programmide võimalusi.- Tihendame kahepoolset koostööd teiste rah-vusvaheliste doonoritega.

• Kujundame ELi arengukoostöö ja humani-taarabi poliitikat

Tegevused:- Osaleme aktiivselt arengukoostöö ja huma-nitaarabi aruteludel ning poliitikadokumentide koos-tamisel, keskendume eelkõige järgmistele valdkon-dadele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), poliitikavaldkondade sidusus, abi tõhusus, sooline võrdõiguslikkus, ränne, humanitaarabi parem sidus-tamine nii elanikkonnakaitse- kui ka arengukoostöö-poliitikaga.

• Lähtume humanitaarabi andmisel inimlik-kuse, erapooletuse, sõltumatuse ja neutraalsuse põhimõttest (täpsemalt lisas 4), suurendame enne-

19

tuse osakaalu ning hoiame alal abistamisvõime.

Tegevused:- Pöörame tähelepanu teravatele ja pikaajalis-tele kriisidele. Abistamisotsuse teeme iga kriisi korral eraldi, võttes arvesse kohapealseid vajadusi, konk-reetset abipalvet ning valmisolekut soovitud abi pak-kuda. - Tugevdame võimet humanitaarkriisidele rea-geerida. Peame oluliseks edendada militaar- ja tsiviil-institutsioonide rahvusvahelist koostööd ja koordinat-siooni, mis võimaldab tõhusalt ühendada päästetöö, hädaabi, esmase taastamistöö ja arengukoostöö ning toetada sihtriigi jätkusuutlikku arengut. - Aitame välja töötada uuenduslikke lahendusi humanitaarabi andmisel, keskendudes kolmele põ-hisuunale: loodus- või inimtegevustest põhjustatud katastroofides kannatanute päästmine ja abistamine; esmane taastamistöö ja ülesehitus; katastroofide en-netamine ja nendeks valmisoleku suurendamine.

• Ühiskonna suhtumine arengukoostöösse ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele kaa-saaitamisse on toetav

Tegevused:- Tõhustame kahepoolset arengukoostööd ja humanitaarabi ning üleilmseid arenguprobleeme kä-sitlevat teavitustegevust, et suurendada ühiskonna teadlikkust arengukoostöö ja humanitaarabi olulisu-sest. - Jätkame maailmahariduse edendamise toe-tamist.- Aitame tugevdada organisatsioonide suutlik-kust taotleda ELi rahastusvahenditest rahastust.

• Eesti arengukoostöö poliitika kujundami-se, rakendamise haldamise ja elluviimise süsteem toimib eesmärgipäraselt ja kulutõhusalt, võttes ar-vesse rahvusvahelist praktikat

Tegevused:- Eraldame arengukoostöö ja humanitaarabi poliitika kujundamise ning rakendamise haldamise, loome arengukoostöö agentuuri.- Suurendame arengukoostöö sidusust muude poliitikavaldkondadega.

EESMÄRK: Eesti riigi maine ja mõjukus kasvab

HUVI: Eesti maine ja mõjukuse kasv on läbivalt oluline nii julgeoleku- kui ka ma-janduspoliitilistel kaalutlustel, mistõttu tuleb välispoliitika tegevusi kavandades seda arvesse võtta.

Tegevused:- Välispoliitika elluviimisel peetakse läbivalt sil-mas, et Eesti maine ja mõjukus kasvaks. Eesti tuntuse suurendamiseks kasutatakse väljatöötatud sõnumeid ning Eesti maine kontseptsiooni (ei algatata uut ja eraldiseisvat mainekava), mille keskmes on e-riik, tark inimene ja puhas loodus.o Toetame välispoliitika kujundamisel uuendus-meelse riigi kuvandit.o Toetame igakülgselt Eesti kui uuendusmeelse digiriigi mainet (kooskõlas Eesti e-maine kavaga).o Toetame Eesti kui konkurentsivõimelise ette-võtluskeskkonnaga ning mitmekesise ja tugeva ma-jandusega riigi mainet.o Toetame Eesti rikkaliku vaimse ja füüsilise kul-tuuripärandiga riigi mainet ning kultuurivahetuse ja kultuuridiplomaatiaga välispoliitika eesmärkide saa-vutamist.o Soodustame hariduse ja teaduse rahvusvahe-listumist Eesti maine kujundamisel.o Aitame arendada ja tutvustada Eesti elu- ja töökeskkonda konkurentsivõimelisena.o Toetame Eesti kui puhta looduskeskkonna ja kvaliteetse ning ohutu toiduga riigi mainet.o Toetame Eesti rahvusvahelisel tasemel tule-muslikku ja väärikat esindatust ning rahvusvahelist koostööd sporditerviklikkuse tagamisel.- Tõkestame Eesti mainet kahjustavaid katseid ja lükkame ümber valeinformatsiooni diplomaatiliste kanalite kaudu.

EESMÄRK: Välispoliitika ja välissuhtlemi-ne on sidusam ning teadlikkus välispolii-tikast on kasvanud

HUVI: Välispoliitika ja välissuhtluse suu-rem sidusus

Tegevused:- Välisministeerium hoiab ja suurendab süner-giat ministeeriumide, organisatsioonide peakorterite ning esinduste ja saatkondade võrgustiku vahel, et tagada infovahetus ja Eesti ressursside maksimaalne kasutamine meie huvide kaitseks ja seisukohtade sel-

20

gitamiseks.o Eesti eesmärkide saavutamine eri valdkonda-des toimub Välisministeeriumi ja teiste ministeeriumi-de, Riigikantselei, alaliste esinduste ning kahepoolsete saatkondade koostöös. o Ametkondade sünergia parima kasutamise eelduseks on toimiv infovahetus, sh sõlmitud amet-kondlikke lepinguid ja vastastikuse mõistmise memo-randumeid käsitleva info vahetus.o Eesmärkide paremaks elluviimiseks tugevda-me igapäevast koostööd ja infovahetust ELi ja NATO liikmesriikides asuvate alaliste esinduste ja kahepool-sete saatkondade ning Välisministeeriumi vahel, sa-muti teeme koostööd teiste ministeeriumidega.o Suurendame välispoliitika ja muude poliiti-kavaldkondade sidusust. o Soodustame igakülgselt asutustevahelist ro-tatsiooni.

HUVI: Eestil on laiapõhjaline ja pikaajali-ne personalipoliitika rahvusvaheliste or-ganisatsioonide suhtes (eriti EL ja NATO)

Tegevused:- Koostame ja viime ellu ametkonnaülese rah-vusvahelise personalipoliitika tegevuskava, määrame kindlaks Eesti jaoks olulised ametikohad.- Lähetame ajutiselt töötajaid ELi ja NATO ins-titutsioonidesse ning teistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Eesti jaoks esmatähtsates vald-kondades. - Toetame eestlaste, sh tippjuhtide kandideeri-mist rahvusvahelistes organisatsioonides Eestile huvi-pakkuvatele ametikohtadele.- Hoiame sidet ELi ja NATO institutsioonides töötavate eestlastega (nt regulaarsed sidustusüritu-sed), soodustame nende tagasipöördumist.- Pakume rahvusvahelistesse organisatsiooni-desse kandideerijatele koolitus- ja ettevalmistustee-nust.

HUVI: Eesti inimesed on teadlikumad välispoliitikast ja julgeolekust.

Ühiskonna sidusust ja lõimitust, seeläbi ka selle kerk-sust ning riskikindlust, saab tugevdada ühiskonna usaldusväärse ja koordineeritud teavitamisega.

Tegevused:- Tervikliku kommunikatsioonikava alusel läbi-viidavad teavitus- ja kommunikatsioonitegevused pa-randavad Eesti avalikkuse teadlikkust välispoliitikast ja

julgeolekust.

HUVI: Rahvusvaheliste organisatsiooni-de liikmesus peab tõhusalt ning parimal moel toetama valdkondlike ja välispoliiti-liste eesmärkide saavutamist

Tegevused:- Riigiasutused hindavad pidevalt vajadust osa-leda rahvusvaheliste organisatsioonide töös ning sel-lega kaasnevaid liikmemakse, liikmemaksu suurus ja osalemisest tulenev reaalne kasu valdkonnapoliitikale või välispoliitikale peavad olema tasakaalus.

21

Eesti inimeste toetusEL-ile

79% | 79% | 79%

Mõõdiku allikas ja sagedus:Riigikantselei tellitud uuring „Elanikkon-na teadlikkus ja suhtumine Euroopa Liidu küsimustes“, mõõdetakse korra aastas.

Eesti inimeste toetus NA-TO-le

76% | 76% | 76%

Mõõdiku allikas ja sagedus:Kaitseministeeriumi tellitud uuring „Avalik arvamus ja riigikaitse“, mõõde-takse korra aastas.

Küberjulgeoleku indeks (positsioon edeta-belis)

2 | 1 | 1

Mõõdiku allikas ja sagedus:NCSI (National Cyber Security Index), mõõdetakse korra aastas.

1.4. Kuidas me edu mõõdame?/arengukava kõik mõõdikud on esitatud lisas 5/

Tabel 2. Eesmärgi saavutamist kirjeldavad mõõdikud

Julgeoleku kindlustamist, rahvusvaheliste suhete stabiilsust ja kestlikku arengut kirjeldavad mõõdikud

Regionaalne julgeolek

stabiilne | stabiilne | stabiilne

Mõõdiku allikas ja sagedus:Välisministeerium, mõõdetakse korra aastas.

Eesti kohalolu ja mõjumaailmas

82 | 80 | 80

Mõõdiku allikas ja sagedus:Elcano Global Presence Report, mõõtmised kaheaastase intervalliga.

Arengukoostöö osakaal RKT’st

0,16% | 0,23% | 0,33%

Mõõdiku allikas ja sagedus:OECD DAC, mõõdetakse korra aastas osakaaluna RKT-st.

Algtase 2018 Vahetase 2023 Sihttase 2030

Algtase 2018 Vahetase 2023 Sihttase 2030

Algtase 2018 Vahetase 2023 Sihttase 2030

Algtase 2018 Vahetase 2023 Sihttase 2030

Algtase 2018 Vahetase 2023 Sihttase 2030

Algtase 2018 Vahetase 2023 Sihttase 2030

22

2. Välismajan-duspoliitika tugevdamine2.1 Peamised võimalused ja väl-jakutsed

Aktiivsed välismajandussuhted toetavad avatud

majanduskeskkonda, mis on Eestile kui väikse sise-

turuga riigile seni toonud majandusliku edukuse ja

inimeste heaolu kasvu.

Maailma reeglipõhine kaubanduskord rajaneb Maail-ma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingutel. Ees-ti ettevõtjatele on välisturgudel abi ka kahepoolsetest lepingutest (sh EL) ja OECDs kokku lepitud reeglitest. Üha enam seavad maailmakaubanduses olulised riigid kahtluse alla WTO lepingute põhimõtteid ja rakenda-takse protektsionistlikke meetmeid, millel on maailma majandusele selge negatiivne mõju (Rahvusvahelise

Valuutafondi hinnangul -0,5% globaalsest SKPst aas-taks 2020). Rahvusvahelised lepingud ja WTO pole suutnud seda tendentsi tõkestada ning WTO reegli-põhise kaubandussüsteemi toimimisvõime hoidmi-ne on osutunud keeruliseks. Samuti on probleemiks takistused e-kaubandust käsitlevate reeglite välja-töötamisel ja andmete vaba liikumise tagamisel, üha keerulisem on leida kaubanduslepingutes tasakaalu kaubanduse ja sellega seotud muude teemade (kesk-kond, sotsiaalküsimused) vahel.

Uute kokkulepete kõrval on oluline, et riigid täidaksid olemasolevaid lepinguid. Rikkumised, sätete erinev tõlgendamine, üha suurenev protektsionism, vastu-käivad ja täiendavad riigisisesed regulatsioonid takis-tavad majandustegevust eksporditurgudel.

Maailmamajandust mõjutab endiselt Hiina majandu-se kasv. Iseloomulik on uute turgude (sh Aasia, Araa-bia ja Aafrika riigid) kaalukuse suurenemine nii üle-maailmselt kui ka Eesti jaoks (joonised 6 ja 7). Uutel turgudel on potentsiaali Eesti IT-lahendusi pakkuvate ja muude ettevõtete toodete ja teenuste müügiks.

Joonis 6. Majanduse jõujooned maailmas on muutumas. EL ja USA kaotavad positsiooni Hiinale ja Indiale. Osakaal maailma SK-

2016 2050

Hiina18% US

16%

12%9%

15%

20%

EU2715% India

7%

Pst 2016 ja 2050. Allikas: IMF 2016; PWC analysis for projections to 2050

23

Joonis 7. Eesti eksport uutele turgudele. Allikas: Statistikaamet

Maailma suurima majandusega riigid on endiselt tu-

Joonis 8. ELi ekspordi osakaal maailma koguekspordis, %. Allikas: Eurostat

Eesti eksport on viimastel aastatel mõnevõrra kasva-nud ning Eesti päritolu toodete ja teenuste osatähtsus maailma koguekspordis on olnud stabiilne. Peamised partnerid on Eesti naaberriigid ja suuremate turgu-dega riigid, nagu Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid. Üha olulisem on toetada suurema lisandväärtusega kaupade ja teenuste eksportimist. Ettevõtja jaoks on Eesti välisesindused enamasti esmaseks kontaktiks, kui on vaja lahendada tõsisemat ettevõtlusega seotud probleemi välisriigis. Meie välisesinduste, Ettevõtlu-se Arendamise Sihtasutuse (EAS) välisesindajate ja aukonsulite võimekust – asukohariigi turu ja tavade ning laiema poliitilise tausta tundmist – kasutavad et-

gevad, vaatamata majanduse kasvutempo langusele. EL on viimase kuue aasta jooksul suutnud säilitada oma osakaalu rahvusvahelises kaubanduses.

tevõtjad edukalt uutele turgudele sisenemisel. Kasvav huvi uute välisturgude vastu koos võimega eksporti-da üha kõrgema lisandväärtusega tooteid nõuab aga välisteenistuselt ja EASi välisesindajatelt valmidust pakkuda uusi tugiteenuseid. Praegune majandusdip-lomaatide ja EASi välisesindajate võrgustik ei vasta selles suhtes ettevõtjate ootustele ega Eesti vajadus-tele, eriti uutele turgudele sisenemisel. Järjest enam pakuvad Eesti ettevõtetele (eriti IT-sektorile, põlluma-jandussaaduste tarnijaile ja toiduettevõtetele) huvi kaugemad turud (nt Aafrika ja Kagu-Aasia) ning neile pääsemiseks on sageli vaja valitsuse poolt lähetatud diplomaadi toetust.

24

Joonis 9. Eesti ekspordi osakaal maailma koguekspordis. Allikas: Maailmapank

Joonis 10. Kaupade ja teenuste osakaal Eesti ekspordis (%). Allikas: Eesti Pank, Statistikaamet

Teenuste osakaal ekspordis ja digiteenuste levik suu-reneb, seepärast on vaja kujundada nendes valdkon-dades EList laiem rahvusvaheline õigusraamistik ning tagada andmete vaba liikumine. Juba praegu moo-dustab teenuste eksport ühe kolmandiku kogueks-pordist ja kaupadega seotud teenuste hulk kasvab pidevalt. Eesti e-riigi (sh turvaliste isikut tõendavate dokumenti-de ja identiteedihaldussüsteemi) ning digitaalsete tee-nuste vastu on huvi kogu maailmas, mistõttu on peale aktiivse osalemise üleilmse õiguskeskkonna kujun-damises oluline ka diplomaatide toetus Eesti võtme-teemade tutvustamisel ning rahvusvahelise koostöö arendamisel. Riigi pakutavate e-teenuste avamine vä-lismaistele ettevõtjatele eeskätt e-residentsuse kaudu on edendanud Eesti e-riigi kuvandit ja majanduskasvu (sh investeeringuid). Samal ajal on digitaalse isikutun-nistuse väljastamisega e-residentidele märgatavalt kasvanud konsulaartoimingute maht ning välisesin-duste võrgu suurus seab piiranguid e-residentsuse võimaluste kasutamisele (joonised 17 ja 18).

Majandusarengu oluline eeldus on välisinvesteerin-gud. Täheldatav on üleilmne konkurents ettevõtete ja välisinvesteeringute sihtriikide vahel ning kuigi otsein-vesteeringute maht Eestisse on aasta-aastalt kasva-nud, on see (aastail 2015–2017) tulnud reinvesteeri-tud ehk jaotamata kasumi arvelt, uudsete (greenfield) investeeringute maht on languses ning kahanenud Baltimaade väikseimaks. 2017. aastal tehti Eestis 13 uudset investeeringut kogumahuga 188 miljonit eurot, mis oli viimase 15 aasta madalaim tase8. Sealjuures on peamine keskenduda kõrgemat lisandväärtust loova-te uute välisinvesteeringute soodustamisele. Paljud arenenud majandusega riigid pööravad üha suuremat tähelepanu investeeringutega seotud julgeolekuoh-tudele ja koostööle teiste riikidega, et investeeringud oleksid võimalikult läbipaistvad.

Konkurentsivõimeline majanduskeskkond eeldab nüüdisaegset taristut. Eesti majandust võivad mõjutada muutused globaalsetel energiaturgudel ning ELi ja Venemaa vaheline energiatarnete sõltuvus. Lisaks on Eesti (otse)lennu- ja teised

8 World investment report

25

Joonis 11. Otseinvesteeringute vood Eestisse (mln eur). Allikas: Eesti Pank

9 Riigikontroll 2014; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2017; Eesti Pank, 201910 Kutsekoda, 201811 Eesti tööturg: hetkeolukord ja tulevikuväljavaated, Arenguseire Keskus 2018. https://www.riigikogu.ee

transpordiühendused muu Euroopaga endiselt ebapiisavad. Transpordivaldkonnas on tähelepanu all Rail Balticu projekt ja Peterburi rongiliini arendamine, laevandussektori konkurentsivõime tugevdamine ning energeetikavaldkonnas Baltic Connector projekt.

Eesti on olukorras, kus rahvastik vananeb ja väheneb ning vajadus töökäte järele aina suureneb. Tööjõu-puudus toob omakorda kaasa surve palgakasvuks, mis aga pole kooskõlas tootlikkuse kasvuga ja mis omakorda seab ohtu ettevõtete konkurentsivõime ning majanduskasvu9. Seetõttu on eriti oluline mõel-da, kuidas tagada piisav töökäte arv majandusvald-kondades, mis on kõrgema tootlikkuse potentsiaali-ga. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosimissüsteem OSKA, mis analüüsib Eesti tööjõu- ja oskuste vajadust tegevus- ja ametialati, ennustab tööjõu vajaduse suu-renemist ennekõike IKT, tervishoiu- ja sotsiaaltöö ning metsanduse- ja puidutööstuse valdkondades10. Rah-vusvahelisel tööturul konkurentsis püsimiseks peab Eesti end samuti tutvustama atraktiivse elamis- ja töötamiskohana11. Tööjõupakkumise suurendamiseks on muude meetmete kõrval oluline toetada eestlaste sujuvat tagasipöördumist välismaalt ning kaasata pi-kaajalisi töötuid tööhõivesse.

2.2. Peamised järeldused

Kasvab vajadus ettevõtteid välisturgudel toetada, et tagada ekspordi jätkusuutlik areng ja lisandväärtu-se kasv, sellele aitab kaasa ettevõtete suurenev huvi uute välisturgude vastu.

Konkurentsivõime tagamiseks on oluline arendada vajalikku taristut, mh kaasa aidata kvaliteetsete lennu-ühenduste loomisele ja sellega seotud lisandväärtuse kasvule.

Koos üleilmse konkurentsi, vabakaubanduspõhimõ-tete ja kehtivate rahvusvaheliste kaubandusreeglite küsimuse alla seadmisega on tekkinud vajadus rea-geerida muutustele ennetavalt ja tõhusalt. Selleks on vaja arendada majandusdiplomaatia võimekust vä-listeenistuses ja teistes välismajandust edendavates ametkondades.Pidevat tähelepanu vajab õige tasa-kaalu leidmine majandus- ja julgeolekuhuvide vahel.

Eesti on olukorras, kus rahvastik vananeb ja väheneb ning vajadus töökäte järele aina suureneb. Tuleb leida lahendus, et kvalifitseeritud tööjõu nappus ei pidur-daks Eesti konkurentsivõimet ja arengut, säilitades alalhoidliku rändepoliitika põhimõtted.

Nende järelduste alusel on sõnastatud arengukava välismajanduse eesmärgid, huvid ja tegevused nende saavutamiseks.

26

Olulisemad poliitikamuudatu-sed ja võime tugevdamine: Tugevdame julgeoleku ja majandushuvide tasakaalu seire võimet, et tagada välisinvestee-ringute jätkusuutlik kasv. Täiustame ettevõtjate toetamiseks mõeldud teenuse-id, sh „Ekspordi targalt“ plat-vormi loomise ja turuanalüüside võimaldamise toel. Tagame ettevõtetele eksporditurgudel ja uute-le turgudele sisenemisel ma-jandusdiplomaatide ning di-gidiplomaatide toe 30 (koos EASiga) Eesti peamistes ekspor-di sihtriikides ning olulistel uutel turgudel. Tagatud on kooskõla Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi äridiplomaatia ja EASi välisesinduste strateegiaga. Kaasame aukonsuleid ja võõrsil elavat eestlaskonda palju rohkem välismajanduse eden-damisse, et parimal moel tagada Eesti huvide kaitsmine võõrsil. Laiendame Eesti välisesin-duste võrku Aasiasse ja tagame esindatuse Aafrikas, et toetada meie eksportijaid uutele tur-gudele sisenemisel. Osutame klientidele viisa-teenust senisest mugavamal ning riigile tõhusamal moel. Parandame Eesti kuvandit tegevustega, mis toetavad ma-janduse ja julgeoleku eesmärkide täitmist tervikuna ning valdkon-napõhiselt

2.3. Eesmärgid, huvid (alaeesmärgid) ja tegevused, KOKKUVÕTE

Välismajandus-poliitika tugevda-mise eesmärgid 2030: Ekspordiks ja investeering-uteks on kõigi peamiste majan-duspartneritega tagatud toimiv ja piisav lepingute baas ja rahvus-vaheline reeglistik ning avatud e-teenused. Kõigil olulistel ekspordi-turgudel tegutsemisel ja uute-le turgudele sisenemisel on ettevõtjatele tagatud Eesti välis-esinduste ja EASi välisesindajate tugi. ELi siseturg toimib. Eesti eksportivatele ettevõt-jatele on loodud töövahend „Ek-spordi targalt“. Eestisse tehtud välisin-vesteeringute kasv on jätkusuut-lik. Turism Eestisse kasvab.

27

12 Soodustame kokkulepete sõlmimist regionaalsete organisat-sioonidega. Näiteks Lõuna-Aafrika arengukomitee (SADC South African Development Committee) Aafrikas, EUROMED Vaheme-re-äärsete riikide ühendus või Laheriikide koostöönõukogu GCC.13 Investeeringute kaitse lepingud on eeskätt Eestist (kui ELi ja OECD liikmesriigist) tehtud investeeringute õiglase kohtlemise tagamise vahend. Lisaks ettevõtete huvidele ja investeeringute mahule on nende sõlmimisel määravaks ELi õiguse põhimõtted. Kolmandate riikidega on lepingud otstarbekas sõlmida ELi tase-mel, kuna ELi mõjusam läbirääkimispositsioon võimaldab tagada ELi investorite võrdse kohtlemise.

EESMÄRK: Eesti kodanike heaolu kasvab soodsama välismajanduskeskkonna toel, mille tagab kaubandustõkete vähenda-mine, ekspordi edendamine ja välisinves-teeringute jätkusuutlik kasv

Välismajanduse valdkonna eesmärke kavandatakse

ja viiakse ellu koostöös Majandus- ja Kommunikat-

siooniministeeriumi ning EASi, Maaelu- ja Kultuu-

riministeeriumi ning teiste ametkondadega ning

kooskõlas valdkonda kujundavate teiste kavadega.

Siin kirjeldatud meetmed ei ole kõikehõlmavad ning

riigi tugi ekspordi edendamiseks on laiem (lisaks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, EASi

ja teiste ametkondade meetmed).

Välismajanduspoliitika eesmärkide saavutamisel on

seejuures kandev roll kolmepoolsel ehk Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi, EASi ning Vä-

lisministeeriumi vahelisel regulaarsel koostööl, mis

toetab Eesti äridiplomaatia strateegias toodud põ-

himõtete rakendamist ja seeläbi ühiste eesmärkide

seadmist, tööplaanide loomist ning tegevuste pla-

neerimist ja elluviimist, et kasvatada eksporti ning

välisinvesteeringuid Eestisse..

HUVI: Ettevõtetele on tagatud soodne ja usaldusväärne rahvusvaheline keskkond

• Ekspordiks ja investeeringuteks on loodud ajakohane toimivate lepingute baas 12

Tegevused:- Aitame kaasa, et ELi vabakaubanduslepingud oleksid sõlmitud olulise osaga maailma riikidest (joo-nis 12), keskendudes meetmete ajakohasusele ja ula-tusele. Teenustele seatud takistuste eemaldamisel on tähelepanu e-kaubandusele.- Aitame kaasa, et peamiste majanduspartneri-tega on sõlmitud välisinvesteeringute kaitse lepingud (joonis 13)13 ning ettevõtjate huvid on kaitstud. - Toetame rahvusvahelise investeerimiskohtu loomist, et tagada investoritele õiguskindlus ja vaid-luste läbipaistev lahendamine. - Tagame, et olulisemate ekspordi sihtriikidega ja uute turupotentsiaali omavate riikidega on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingud (joonis 14). Lepingute sõlmimisel lähtume kaubandusnäitajatest (eksport, välisinvesteeringud), ettevõtjate ja välispolii-

tilistest huvidest (välisesindused regioonis, lepingulisi suhteid soosiv poliitiline taust, regioonipõhine lähene-mine).- Sõlmime ettevõtlussektori huvides vajadus-põhiselt vastastikuse mõistmise memorandumeid riikide ning oluliste piirkondadega, kus sellised kokku-lepped äritegevust hõlbustavad.- Kindlustame, et meie ettevõtete jaoks oleksid majandustegevuseks vajalikud välislepingud sõlmitud kõigis valdkondades (nt transpordilepingud, energee-tikalepingud, põllumajandustoodete ekspordiks vajali-kud lepingud).

• Eesti majandushuvid rahvusvahelistes or-ganisatsioonides on kaitstud

Tegevused:- Töötame selle nimel, et WTO toimiks jätkuvalt rahvusvahelise reeglipõhise kaubandussüsteemi alu-sena. - Tegutseme OECDs, et parandada Eesti ja rah-vusvahelist majanduskeskkonda.

• ELi siseturu ja taristu arendamine

Tegevused:- Arendame koostöös ministeeriumidega ELi siseturgu, sh digitaalset siseturgu. Selleks toetame meile olulisi algatusi ja Eesti ettevõtete lahendusi ELi siseturu väljaarendamiseks.- Edendame toimivat digitaalset andmevahe-tust kõigi Eesti majanduspartneritega Euroopas. Sel-leks toetame andmevahetustaristu ja piiriülest (e-)teenuste arendamist Läänemere regioonis, õigusakti-de ühtlustamist Põhja- ja Baltimaades ning tihedat di-gikoostööd Prantsusmaa ja Saksamaaga, samuti ELi digilahenduste rakendamist idapartnerlusriikides.- Aitame kaasa suurte taristuprojektide ja trans-porditeenuse arendusprojektide teostamisele.

28

2

Leping olemas 2018

Leping olemas 2030

Leping olemas 2018

Leping olemas 2030

Joonis 12. Vabakaubanduslepingud. Allikas: Välisministeerium

Joonis 13. Investeeringute kaitse lepingud. Allikas: Välisministeerium.

29

Joonis 14. Topeltmaksustamise vältimise lepingud. Allikas: Välismi-nisteerium.

2

Leping olemas 2018

Leping ettevalmistamisel 2018

Leping olemas 2030

HUVI: Tagatud on tõhus tugi Eesti ette-võtetele kaupade ja teenuste ekspordi arendamisel

• Eesti ettevõtete eksport välisturgudele kasvab, tähelepanu keskmes on kõrge lisandväär-tusega tooted ja teenused

Tegevused:- Täiustame ettevõtjate toetamist tänapäevaste IT-lahenduste toel, sh vajadusel läbi täiendavate töö-vahendite loomise, et tagada ettevõtetele sihtturgude põhise välispoliitilise ning sektoriaalse info terviklik kättesaadavus. - Koostame ettevõtetele välisturgudele sise-nemiseks turuanalüüsi koos asukohariigi poliitilise ja kultuurilise taustaga ning nõustame ettevõtteid (sh võimalikest riskidest), ühtlasi on piirkonniti määratud eelistatud ekspordivaldkonnad.- Korraldame välisriikides äriseminare ja üritusi, sh ärikomponendiga visiite.- Lahendame eksportivate ettevõtete problee-me ELi siseturul ja muudel sihtturgudel.- Pöörame tähelepanu kõrgemat lisandväärtust loovate ettevõtete ekspordi kasvu toetamisele, sh IT-ettevõtete osakaalu kasvule.

- Seisame sellest eest, et Põhja-Balti regioonis tugineks majanduskasv ennekõike uutel majandus-sektoritel, näiteks uuenduslikud lahendused ja iduet-tevõtted.- Koostame koostöös teiste ametkondade ja erasektori organisatsioonidega eksporti toetavad ma-jandusstrateegiad olulisemate partnerriikide ja piir-kondade kohta (osana riigistrateegiatest).- Tutvustame Eestit kui atraktiivset turismimaad välisesinduste ja EASi võrgustiku, sh olulisematel tu-rismimessidel osalemise, ning välisriikide turismivõr-gustikuga koostöö arendamise kaudu.- Kaasame aktiivsemalt aukonsuleid ja eest-laskonda võõrsil äridiplomaatilistesse tegevustesse, arvestame aukonsulite valikul senisest enam nende äridiplomaatilisi võimeid.- Tugevdame Eesti välisesinduste majandus- ja digidiplomaatide võrgustikku ning suurendame ma-jandusdiplomaatide arvu, lähtudes prioriteetsetest ekspordi ja välisinvesteeringute sihtriikidest ning ar-vestades ettevõtjate huve uutele turgudele sisenemi-sel (30 turul aastaks 2030, koos EASiga). - Tagame eksportivatele või ekspordihuviga ettevõtetele riigi toe Välisministeeriumist ja EAS’st ka riikides, kus Eestil puudub välisesindus.

HUVI: Eestisse tehtavate välisinvestee-ringute jätkusuutlik kasv

30

Tegevused:- Sõlmime senisest rohkem kontakte võimalike välisinvestoritega, korraldades üritusi ja tehes koos-tööd aukonsulitega.- Vahendame võimalike välisinvestorite kontak-te partnerasutustega. - Tagame sujuva koostöö partnerasutustega võimalike välisinvestorite teavitamisel Eesti majan-duskeskkonnast ja neile sobivate partnerite soovita-misel Eestis. - Kindlustame, et esmakontakt Eesti riigiga on võimalikele investoritele positiivne ja tagame kontak-tide jätksuutlikkuse.- Leiame õige tasakaalu avatud majanduskesk-konna ja julgeolekuhuvide vahel kolmandatest riiki-dest pärit välisinvesteeringute puhul.

HUVI: Konsulaarteenused ja välisesinduste muud teenused on tõhusad, vastavad digirii-gile ning toetavad majandusarengut

Tegevused:- Tõhustame viisade (sh e-taotluskeskkond ja e-viisa) ja e-residentide kaartide väljastamist, kaasates selleks välisriikide asjaomaseid ja globaalseid eraette-võtteid. - Toetame e-residentsuse programmi elluvii-mist ning e-residentide panuse kasvu Eesti majan-dusse, sh suurendades nende teadlikkust digitaalsete isikutunnistuste väljastamisega seotud toimingutest võimalike investorite või kaubanduspartneritega. - Soodustame ja tutvustame lisaväärtust tõst-vat õpi- ja töörännet Eestisse ning võimaldame taot-leda pikaajalist viisat (D-viisa). - Tihendame koostööd e-residentide võrgusti-kega, pakkudes neile lisaväärtust (turism, kultuur jms).- Loome e-välisesinduse, et muuta Välisminis-teeriumi avalikud teenused kliendile paremini kätte-saadavaks ja mugavamaks.

Tabel 4. Eesmärgi saavutamist kirjeldavad mõõdikud

Välismajanduspoliitika tugev-damist kirjeldavad mõõdikud

Eesti osatähtsus maailma-kaubanduses

0,08% | 0,11% | 0,11%

2.4. Kuidas me edu mõõdame?/arengukava kõik mõõdikud on esitatud lisas 5/

Mõõdiku allikas ja sagedus:World Trade Organization, mõõdetakse korra aastas

Eesti positsioon maailma konkurentsivõime edetabelis

32 | 25 | 25 Mõõdiku allikas ja sagedus:The World Economic Forum, mõõde-takse korra aastas

Tööjõutootlikkus

75% | 80% | 80%

Mõõdiku allikas ja sagedus:Eurostat, mõõdetakse korra aastas.Eesti tööjõutootlikkuse osakaal EL-i keskmisest. Algtase mõõdetud 2017. a.

Otseinvesteeringute kasv

21mld | 21mld | 21mld

Mõõdiku allikas ja sagedus:Majandus- ja Kommunikatsiooniminis-teerium, mõõdetakse korra aastas.

Eksportööride arv

16062 | 18498 | 20000

Mõõdiku allikas ja sagedus:Eesti Statistikaamet, mõõdetakse korra aastas.

Algtase 2018 Vahetase 2023 Sihttase 2030

Algtase 2018 Vahetase 2023 Sihttase 2030

Algtase 2018 Vahetase 2023 Sihttase 2030

Algtase 2018 Vahetase 2023 Sihttase 2030

31

3. Eestlaskonna kaasamine võõrsil ja tõhusad konsu-laarteenused3.1 Peamised võimalused ja väl-jakutsed

Eestil on suur ja hajali paiknev kogukond võõrsil,

samuti kasvab pidevalt eestlaste välisreiside arv.

Sellest tulenevalt on ühest küljest oluline kaasata

võõrsil elavat eesti kogukonda Eesti arengusse ja

ühiskonnaellu ning toetada eestlaste tagasipöör-

dumist, teisest küljest aga kindlustada kvaliteet-

sed ning kättesaadavad konsulaarteenused kõigile

soovijatele ja abivajajatele Lisaks on oluline kaasata

Eestit toetavate inimeste kogukondi ja väärtustada

Eestit toetavate organisatsioonide rolli Eesti maine

suurendamisel ja julgeoleku tagamisel.

Peamised rahvastikutrendid on seadnud paljud Euroo-pa riigid, Eesti olukorda, kus toimub pidev ühiskonna vananemine sh. Pikalt kestnud rahvaarvu ja töökäte hulga suurenemine Teise maailmasõja järgse sisse-rände tulemusel on asendunud rahvastiku kahanemi-

Joonis 15. Välisriikides elavate Eesti kodanike arv riigi järgi 01.01.2012 ja 01.01.2015. Allikas: Eesti inimarengu aruanne 2016/2017

sega, mis on ühtlasi põhjustanud maksumaksjate ja maksutulust sõltuvate rühmade suhte halvenemise. Üks olulisi rahvastikuprotsesse mõjutavaid tegureid on olnud ka ränne, sh väljaränne. Nii on võõrsil elava eest-laskonna suurus käesoleval sajandil märkimisväärselt kasvanud, küündides hinnanguliselt 150–200 000 inimeseni ja moodustades umbes 15% riigi elanikest. See asjaolu (koos 20. sajandil aset leidnud rahvastiku ulatusliku sisserändega) teeb Eestist ühe kõige enam rändest mõjutatud riigi Euroopas. Eesti rahvaarv on pöördunud kasvule ning osaliselt seostatakse seda ta-gasirände suurenemisega (01.01.2019 andmed, Sta-tistikaamet). Eestist lahkumine on toimunud viimase 150 aasta jooksul valdavalt kolme rändelainena, millel on olnud eri põhjused ja ajendid. Peale Eesti taasise-seisvumist alguse saanud nn kolmanda laine statistika näitab, et kõige enam lahkuvad Eestist 20–39aasta-sed inimesed (kõige suurema rühma moodustavad tööealised mehed), kel on erinev ja mitmekesine sot-siaalne ja majanduslik taust. Neid inimesi on peami-selt lahkuma innustanud soov parandada materiaal-set elujärge, sihtriigi kõrgem elatustase, turvatunnet pakkuv sotsiaalhoolekande süsteem, paremad töö- ja õppimistingimused ning soov avardada oma silma-ringi. Lahkumist on soodustanud ka taskukohased ja kättesaadavad transpordivõimalused, sotsiaalvõrgus-tike, e-riigi ja e-teenuste areng ning rändevõimaluste avardumine seoses isikute vaba liikumise võimaluste laiendamisega (eriti ELis). Seetõttu lahkutaksegi Ees-tist eelkõige kõrgesti arenenud, meist heaolu poolest paremal järjel olevatesse riikidesse Euroopas ja Põh-

32

ja-Ameerikas (Eesti inimarengu aruanne 2016/2017).

Eestlaste lahkumine võõrsile kätkeb endas nii võima-lusi kui ka väljakutseid. Oluline on säilitada eemalolija-te tihedad kontaktid koduriigi ja -kogukonnaga, neid kodanikudiplomaatia kaudu ja muul viisil aktiivselt Eesti ühiskonna ellu ja arengusse kaasata ning soo-dustada võõrsil teadmisi ja kogemusi omandanud kaasmaalaste tagasipöördumist Eestisse.

Uuringud on näidanud, et võõrsil asuvad eestlased säilitavad tihedad sidemed Eestis elavate sõprade ja lähedastega ning on aktiivse kultuurisuhte ning isiklike ja erialaste võrgustike kaudu lähedalt seotud (endise) kodumaaga. Rahvuskaaslaste programmi14 tagasiside kinnitab lisaks võõrsil asuva eestlaskonna kasvavat huvi panustada Eesti ühiskonna arengusse ka võõrsil olles. Selleks, neid kaasata Eesti ühiskonna arengus-se ning soodustada pikemas vaates võõrsil viibivate eestlaste tagasirännet, peab kujundatav diasporaapo-liitika hõlmama nii meetmeid diasporaapoliitika ellu-viimiseks vajaliku koordinatsioonisüsteemi ja taristu ülesehitamiseks, eelduste loomist tõhusa ja tiheda kommunikatsiooni toimimiseks võõrsil asuvate kogu-kondade ning kogukonna ja riigi vahel. Üle tuleb vaa-data ka asjakohane õiguslik raamistik (nii riigisisene õigus kui ka isikute vaba liikumist ja võõrsil toimetu-lekut soodustav rahvusvaheliste lepingute baas) ning tagada ka nende meetmete piisav rahastamine. (Eesti inimarengu aruanne 2016/2017).

Eelkirjeldatu on üheks põhjuseks, et kasvanud on nõudlus avalike teenuste järele meie välisesindustes.

Eesti kodanike kõige enam kasutatav teenus välismaal on isikut tõendavate dokumentide (pass ja isikutun-nistus) taotlemine välisesinduses ning kättesaamine välisesinduses või aukonsulilt (joonised 16 ja 17). See-ga peavad välismaal elavad Eesti kodanikud paljudel juhtudel uue isikut tõendava dokumendi saamiseks pöörduma saatkonda või aukonsuli poole kahel korral. Arvestades meie välisesinduste väikest võrgustikku ning samas suurearvulist diasporaad, tähendab prae-gune lahendus paljudele inimestele reisimist nii riigisi-seselt kui tihti ka teise riiki. Koostöös asjassepuutuvate asutustega on vaja leida praegusest tõhusam ning vä-liskogukonnale mugavam lahendus isikut tõendava-te dokumentide taotlemiseks ja kättetoimetamiseks, võttes arvesse tänapäeva tehnoloogilisi võimalusi ning teiste riikide kogemust selles valdkonnas.

Konsulaarteenuste kasutus on väga kõikuv /joonis 16/ ning sellest tulenevad probleemid ressursside planeerimisel. Kui Eestis pakutavate avalike teenuste puhul on ressursside planeerimine paindlikum, siis vä-lisesinduste puhul tuleb arvestada mitme probleemi-ga. Ebaühtlase viisakoormuse teema on olnud päeva-korral juba pikemat aega, ent alates 2015. aastast on ressursside planeerimise uueks raskuseks osutunud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisega kaasnenud märkimisväärne teenuste tarbimise suu-renemine meie välisesindustes. Praegu moodustab e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamine juba üle neljandiku kõikidest konsulaarteenustest /teemat käsitletakse ka välismajanduse osas/. See-tõttu on vaja paindlikumalt ja uuendusmeelsemalt kavandada personali tööd meie välisesindustes, et ta-

Joonis 16. Konsulaartoimingute arv. Allikas: Välisministeerium

14 https://www.hm.ee/et/tegevused/eesti-keel-ja-voorkeeled/

programmid

33

gada kiire ja meeldiv teenindus kõikidele meie välise-sinduste poole pöördujatele.

Üha suurenev reisimine /joonis 18/ toob kaasa suure-mad ootused konsulaarabile ja selle osutamisele väli-sesindustes. Seega muutub üha tähtsamaks selgesti mõistetav ja reisijatele huvi pakkuv riskikommunikat-sioon ning ennetustegevus. Peamine ressurss peab olema suunatud sellele, et inimesed oleksid reisideks ning võimalikeks ohuolukordadeks võimalikult hästi ette valmistatud, väldiksid liigseid riske ning teaksid,

Joonis 18. Eesti kodanike välisreisid. Allikas Eesti Pank.

Joonis 17. Konsulaartoimingute arvu muutus (2017-2018). Allikas Välisministeerium.

kuidas ennast tüüpolukordades ise või lähedaste kau-du aidata. Konsulaarabikaasuste statistika ning pöör-dumiste sisu alusel ei saa ennetustegevust pidada piisavaks, kuna palju on juhtumeid, mida oleks saa-nud teadlikuma käitumisega vältida. Endiselt on palju kindlustuseta reisijaid, ei omata piisavat infot sihtkoha eripära kohta, reisile asutakse mittekorrektsete doku-mentidega ning Välisministeeriumis registreeritakse alla 1% kõikidest reisidest.

Reisimisega seotud teadlikkuse suurendamise vald-

34

3.3 Eesmärgid, huvid (alaeesmärgid) ja tegevused, KOKKUVÕTE

Eestlaskonna kaasamine võõr-sil ja tõhusad konsulaarteenu-sed, eesmärgid 2030: E-teenuste kasuta-mise osakaal võõrsil elava eestlaskonna seas kasvab. Isikut tõendava dokumendi taotlemine välisriigis on lihtne ja tõhus (st taotlemine e-kesk-konnas, biomeetria hõivamine koos teiste teenustega, väljas-tus posti teel). Kriisiteavitus edastatakse reisijatele automaatselt, ka-sutades nüüdisaegseid infoteh-noloogilisi lahendusi ja võima-lusi. Eesti side võõrsil elava eestlaskonnaga on tugev ja rah-vuskaaslaste panus ühiskonna arengusse kasvab. Tagasipöördumine Ees-tisse on soovitud ja sujuv.

konnas on lisaks ennetustegevusele vaja paranda-da Välisministeeriumi reisiinfo andmise võimet, sest eelkõige tulenevalt meie väikesest saatkondade võr-gustikust on meie võimalused saada adekvaatset in-fot otseallikast piiratud. Oluline on tagada, et reisiinfo oleks reisijatele kasulikum ning sellega arvestatakse rohkem, sh analüüsida võimalusi parandada info kva-liteeti, tehes ühtlasi koostööd ELi partneritega.

Euroopas ja mujal maailmas toimuvad kriisid ja terro-riaktid nõuavad üha suuremat valmisolekut Eesti ko-danikke kaitsta ja kriisidele kiiresti reageerida. Samuti muutuvad üha populaarsemaks reisid sihtkohtadesse, kus looduskatastroofid on tavapärased (Indoneesia, Filipiinid) või nakkushaiguste levik laialdane. Senine kriisiteavitus jõuab väga vähesteni, kuna oma reisi re-gistreerib Välisministeeriumis15 vaid väike osa reisija-test. Ühtlasi ei ole praegune lahendus tehnoloogiliselt jätkusuutlik, et pakkuda kriisiteavitust senisest mär-kimisväärselt suuremale hulgale adressaatidele. Pea-miseks ülesandeks konsulaarvaldkonnas on leida rei-sil viibivatele eestlastele kriisiteavituse lahendus, mis võimaldaks edastada kiiresti ja tõhusalt teavet võima-likult paljudele inimestele, kes kriisipiirkonnas viibivad.

3.2 Peamised järeldused

Suur ja hajali eestlaste kogukond võõrsil ning eestlaste reiside arvu kasv ja reisi sihtkohtade laienemine loob vajaduse muuta konsulaarteenused paindlikumaks ja tõhusamaks, aidata säilitada võõrsil asuva eestlaskon-na identiteeti, kaitsta nende huve ning kaasata neid paremini Eesti ühiskonnaellu ja arengusse. Ühtlasi on vaja luua Eestisse tagasi pöörduda soovijatele selleks sujuv ja takistusteta võimalus. Sel eesmärgil on vaja kujundada valdkondade ülene kõikehõlmav dias-poraapoliitika ning leida konsulaarteenuste pakkumi-seks uuenduslikke ja kulutõhusaid lahendusi.

Nende järelduste alusel on sõnastatud arengukavas kodanike kaitse eesmärgid, huvid ja tegevused nende saavutamiseks.

15 Lühiajalise välisriigis viibimise registreerimise eesmärk on ta-

gada konsulaarkaitse ja -abi Eesti kodanikule, kes viibib välisriigis turistina. Reisi saab registreerida Reisi Targalt kodulehe ja raken-duse vahendusel. Saadud andmeid kasutatakse vaid juhul, kui asukohariigis tekib kriisiolukord ning konsulaarabi korraldamiseks on vaja ülevaadet piirkonnas ajutiselt viibivatest kodanikest. Kriisi puhkedes informeerib välisministeerium registreerunuid SMSi või telefoni teel ning abivajaduse korral osutatakse konsulaarabi.

35

Olulisemad poliitikamuuda-tused ja võime tugevdamine: Osutame konsulaarteenu-seid klientidele senisest muga-vamal ning riigile tõhusamal moel. Töötame välja uuendusli-kud reisiinfo andmise ja riski-kommunikatsiooni lahendused, et jõuda tõhusamalt kliendini ja tagada, et eestlased on tead-likud reisijad. Kaasame võõrsil elavat eestlaskonda rohkem ühiskon-naellu, et tagada eestlaskonna suurem side Eestiga kodani-kudiplomaatia toel.

EESMÄRK: Eesti kodanikele on konsu-laarteenused hästi kättesaadavad ning eestlased on teadlikumad reisijad

HUVI: Kvaliteetsed konsulaarteenused on senisest lihtsamini kättesaadavad ning vastavad Eesti digiriigi mainele

Tegevused:- Toetame võõrsil elava eestlaskonna teadlikku-se kasvu e-teenustest ning isikutunnistuse omamise kasulikkusest, et teenused oleks mugavamalt kätte-saadavad. - Toetame igakülgselt võimaluste loomist, et kõiki isikut tõendavaid dokumentide saaks taotleda kodust lahkumata e-keskkonnas, seejuures on välisrii-kides tagatud kasutajasõbralikud ja turvalised makse-vahendid.- Seisame selle eest, et välismaal elavad eestla-sed ei pea dokumendi kättesaamiseks enam pöördu-ma saatkonna poole, vaid väljastamine toimub posti teel.- Toetame biomeetria hõivamiseks kliendile võimalikult mugavaid lahendusi, näiteks biomeetria hõivamine muu teenuse käigus.- Kindlustame, et tehnilise töö vähenemisel kasvab saatkondade võime pakkuda välismaal elava-tele eestlastele konsulaarteenuseid praegusest pro-fessionaalsemal tasemel, suurendame ja parandame tunduvalt konsulite koolitust.

HUVI: Eesti inimesed on teadlikumad reisijad, reisimisega seotud riskikom-munikatsioonil ja ohuteavitusel pakume uudseid lahendusi

Tegevused:- Kindlustame, et kõikidele IKT-lahendusi kasu-tavatele reisijatele on võimalik kiirelt ja tõhusalt saata asukohapõhiseid kriisiteavitusi üle kogu maailma. - Tagame, et reisimisega seotud riskid ning va-jalikud ennetustegevused on reisijatele laialdaselt tea-da, reisimise kriisiennetus on gümnaasiumi riigikaitse õppekava osaks. - Aitame kaasa, et Euroopa välisteenistus hak-kab oma delegatsioonide abiga andma liikmesriiki-dele igapäevast teavet reisiinfo koostamiseks. Selle tulemusena paraneb reisiinfo kvaliteet ja väheneb oht-likesse piirkondadesse reisimine.

36

ku diplomaatia16 kaudu, sh:o tagame õiguslikud võimalused ning turvalised ja kasutajasõbralikud tehnilised lahendused ühiskon-naelus osalemiseks valimiste ja osalusdemokraatia kaudu;o kaasame eesti ettevõtjaid ja eestlaskonda võõrsil Eesti majanduseesmärkide saavutamisse, sh soodustame ja julgustame võõrsil elavate eesti ette-võtjate investeeringuid Eesti majandusse;o soodustame võrgustike loomist ning teadmis-te, kogemuste ja kontaktide vahetamist kodumaal ja võõrsil elavate teadus- ja arendustegevuses osaleva-te, rahvusvahelistes institutsioonides või tehnoloogia-sektoris tegutsevate eestlaste vahel;o kaasame võõrsil elavaid eesti kultuuri- ja spor-ditegelasi Eesti hea maine kujundamisse ja edenda-misse ning Eesti kui atraktiivse äri-, turismi ja elukoha tutvustamisse maailmas.- Aitame kaasa eestlaste tagasipöördumise-le:o soodustame tagasipöördumist toetavat ma-jandus-, sotsiaalset ja õiguskeskkonda (Eesti atraktiiv-sus);o arendame tagasipöördumist soodustavaid teenuseid, muutes need kättesaadavaks ning taga-sipöörduja vajadustele vastavaks, samuti muudame lihtsalt leitavaks info nende teenuste kohta;o soodustame riigi ja kohaliku omavalitsuse iga-külgselt koostööd tagasipöördumise lihtsustamiseks.- Tagame välislepingute toimivuse seire ja vajaduse korral sõlmime või astume samme, et ta-gada uute välislepingute sõlmimine eestlaskonna huvides.

- Planeerime läbimõeldumalt aukonsulite mää-ramist ning kaasamist, st tegutseme selle nimel, et aukonsulid oleksid motiveeritud; tagame neile juhen-damise ja koolituse. - Osaleme kõiki kolmandaid riike käsitleva ELi ühiste konsulaarkriisiplaanide väljatöötamisel, et ta-gada kriisi korral eestlaste konsulaarkaitse kõikides kolmandates riikides teiste ELi liikmesriikide kaudu.

EESMÄRK: Eesti side võõrsil elava eest-laskonnaga15 on tugev ja rahvuskaaslas-te panus ühiskonna arengusse kasvab, tagasipöördumine on soovitud ja sujuv

Tegevused kavandatakse ja viiakse ellu

koostöös teiste ministeeriumidega ning

kooskõlas rahvuskaaslaste poliitikat kujun-

davate kavadega (sh „Lõimuv Eesti“, rah-

vuskaaslaste programm ja Globaalse Eesti

Programm).

- Kujundame kaasava diasporaapoliitika ning loome ühtse ja tugeva valdkonna koordinat-siooni:o aitame luua ühtset ja tugevat koordinatsiooni ning vastutavatel ametkondadel rakendada teineteise tegevust toetavat diasporaapoliitikat;o nimetame võõrsil paikneva eestlaskonna eriesindaja koos meeskonnaga Välisministeeriumis;o panustame välisesinduste (ja aukonsulite) ti-hedate suhete arendamisse ning võrgustumisse asu-kohariigi eesti kogukonnaga, kujundame välisesindu-se kui esmase kontaktpunkti rolli.- Toetame võõrsil elava eesti kogukonna si-deme tugevdamist Eestiga:o aitame säilitada ja tugevdada eesti identiteeti asukohariigi eesti kogukonna liikmete hulgas;o soodustame pärandi säilitamist ja arendamist;o toetame identiteedi loomiseks ning sidemete säilitamiseks ja arendamist mõeldud kultuuri- ja hari-dusprogramme;o aitame kaasa eestikeelse hariduse kättesaa-davusele mujal, hoiame sidemeid Eesti haridussüs-teemiga;o pöörame eritähelepanu noortele mõeldud programmidele, sh ülikooliharidusele ja üliõpilasvahe-tusele. - Soodustame võõrsil asuva eesti kogukonna panuse kasvu ühiskonnaellu ja arengusse kodani-

15 Eestlaskonna all peame lisaks rahvuskaaslastele laiemalt silmas

Eestit toetavate inimesi, kogukondi ja organisatsioone, kellel on oluline roll Eesti maine suurendamisel ja julgeoleku tagamisel.16

Kodaniku võimalus aidata kujundada ja ellu viia Eesti riigi välispoliitikat.

37

'

Tabel 4. Eesmärgi saavutamist kirjeldavad mõõdikud

Eestlaskonna kaasamist võõrsil ja konsulaarteenuste tõhusust kirjeldavad mõõdikud

Konsulaarteenuste kliend-isõbralikkus ja vastavus digiriigi mainele

45% | 50% | 100%Mõõdiku allikas ja sagedus:Välisministeerium, mõõdetakse korra aastas. Kombineeritud mõõdik.

Eesti esindatus maailmasja teenuste kättesaadavus välisriikides

64% | 80% | 100%Mõõdiku allikas ja sagedus:Välisministeerium, mõõdetakse korra aastas. Kombineeritud mõõdik.

Väliseestlaste valimisaktiivsus

9% | >9% | >9%Mõõdiku allikas ja sagedus:Siseministeerium, mõõdetakse valimiste toimumisel.

Eestlaskonna tagasipöör-dumine Eestisse

2,5% | 2,5% | 2,5%Mõõdiku allikas ja sagedus:Eesti Statistikaamet, mõõdetakse korra aastas, tagasipöördumise määr aastas

3.4 Kuidas me edu mõõdame?/arengukava kõik mõõdikud on esitatud lisas 5/

Algtase 2018 Vahetase 2023 Sihttase 2030

Algtase 2018 Vahetase 2023 Sihttase 2030

Algtase 2018 Vahetase 2023 Sihttase 2030

38

17 EEi arvesta tsiviilmissioonide eksperte, keda hakati lähetama

Välisministeeriumi kaudu alates 2011. aastast.

Joonis 19. Välisministeeriumi valitsemisala eelarve muutus. Allikas: Välisministeerium

4. TugevvälisteenistusPeatükk „Tugev välisteenistus“ on läbiv valdkond ning siin kir-jeldatud tegevused viiakse ellu ja rahastatakse eelpool kirjel-datud kolme valdkonna kaudu.

4.1 Peamised võimalused ja väl-jakutsed

Viimasel kümnendil on Välisministeeriumi eelarve nominaalselt mõnevõrra kasvanud, eelkõige arengu-koostöö ja investeeringute summad, kuid kulude osa-kaal SKPst riigi eelarvestrateegiat ja riigieelarve otsu-seid arvestades on muret tekitavas langustrendis.

31. detsembri 2008. aasta seisuga töötas Välisminis-teeriumi valitsemisalas 654 inimest (taandatuna täis-

tööajale). 31. detsembri 2018. aasta seisuga oli tee-nistujate arv 58617, mis on 68 võrra vähem (10%) kui 2008. aastal. Eesti välisesindustes töötab enam kui pool (56%) kõigist Välisministeeriumi teenistujatest.

Ehkki kasvanud on nii vajadus rahvusvahelises suht-luses Eesti huve kaitsta ja edendada kui ka välisesin-duste arv, on töötajate arvu vähenemine tekitanud organisatsioonile raskusi (sh on esindamata terved piirkonnad ja valdkonnad).

2008. aasta lõpus oli Eesti diplomaatiliselt esindatud maailma 42 paigas, sh Pihkva talitus kui eraldi esindus. 2019. aasta alguses oli välisesindusi 45, lisaks valmis-tatakse ette välisesinduste avamist Abu Dhabis ja San Franciscos. Kogu perioodi jooksul on olnud välisesin-dusi suurusjärgus 42–46.

Eesti välisesinduste võrgustikku on toetanud Eesti au-konsulite ja EASi välisesindajate tegevus. Eestil on 197 aukonsulit 86 riigis (2019). Välispoliitika valdkonna-ülene ülesanne on kindlasti meie aukonsulite võrgus-tiku senisest tõhusam ning Eesti huve enam arvestav kaasamine.

4.2 Peamised järeldused

Eelnevates peatükkides käsitletud probleemide la-hendamine eeldab välisteenistuselt kasvavat panust, et kaitsta ja edendada rahvusvahelistes suhetes Ees-ti huve. Sellest lähtuvalt on koostatud arengukava maksumuse prognoos (lisa 6) ning kirjeldatud suun-dumust on arvesse võetud arengukava mõjuanalüüsi koostamisel (lisa 7).

3,8 2,5 2,8 3,6 3,87,6 9,8 11,9 11,9 11,9 11,9 11,9 11,9 11,9 11,9

39,636,8

40,838,3

41,043,0

47,1 47,1 46,848,9

52,1 52,254,5 55,5 55,5

2,12,0

2,27,8

1,66,7

4,9 2,9 3,120,7

11,9 9,88,5 3,1 3,1

0,28%

0,29%

0,31%0,30%

0,26%

0,30%0,31%

0,30%0,29%

0,35%

0,30%

0,27%0,26%

0,23%0,22%

0,15%

0,20%

0,25%

0,30%

0,35%

0,40%

0,45%

0,50%

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0

70,0

Vä

lisp

olii

tika

Are

ng

u-ko

ost

öö

Vä

lisp

olii

tika

Are

ng

u-ko

ost

öö

Vä

lisp

olii

tika

Are

ng

u-ko

ost

öö

Vä

lisp

olii

tika

Are

ng

u-ko

ost

öö

Vä

lisp

olii

tika

Are

ng

u-ko

ost

öö

Vä

lisp

olii

tika

Are

ng

u-ko

ost

öö

Vä

lisp

olii

tika

Are

ng

u-ko

ost

öö

Vä

lisp

olii

tika

Are

ng

u-ko

ost

öö

Vä

lisp

olii

tika

Are

ng

u-ko

ost

öö

Vä

lisp

olii

tika

Are

ng

u-ko

ost

öö

Vä

lisp

olii

tika

Are

ng

u-ko

ost

öö

Vä

lisp

olii

tika

Are

ng

u-ko

ost

öö

Vä

lisp

olii

tika

Are

ng

u-ko

ost

öö

Vä

lisp

olii

tika

Are

ng

u-ko

ost

öö

Vä

lisp

olii

tika

Are

ng

u-ko

ost

öö

200845,5 mln €

200941,4 mln €

201045,9 mln €

201149,8 mln €

201246,4 mln €

201357,3 mln €

201461,8 mln €

201562,0 mln €

201661,8 mln €

201781,6 mln €

201875,9 mln €

201973,9 mln €

202075,0 mln €

202170,5 mln €

202270,5 mln €

Arengukoostöö Välispoliitika tegevuskulud Välispoliitika investeeringud Osakaal SKPst

miljoneurot

39

Joonis 20. Eesti välisesindused maailmas. Allikas: Välisministeerium

4.3 Eesmärgid, huvid ja tege-vused, KOKKUVÕTE

Tugev välis-teenistus, eesmärgid 2030: Eesti välisesinduste võrk on laienenud ning on kasu-tusele võetud uuenduslikke lahendusi kohaolu suuren-damiseks. Eesti välisteenistus on võimekas ja motiveeritud. Teenused on osutatud kliendile mugavalt, tõhusalt ja uuenduslikult.

Olulisemad poliitikamuuda-tused ja võime tugevdamine: Ettevõtete toetamiseks tugevdame Aasia ja Aafrika suunda, sh avame uued välise-sindused. Loome e-välisesinduse.

Eesti välisesindused maailmas

JOONIS PUUDU

VälisesindusPlaneeritav esindus

40

EESMÄRK: : Välisteenistuse võimekus on kooskõlas välispoliitika prioriteetidega

HUVI: Välisteenistuse valdkondlike ja piirkondlike teadmiste süsteemne ja järjepidev täiendamine ning võimekuse tagamine

Täpsed tegevused kavandatakse Välisministeeriumi personalistrateegias.

Tegevused:- Tagame, et valdkondlike ja piirkondlike tead-miste tase on kooskõlas välispoliitika eesmärkidega, sh: o küber-, äridiplomaatia- ja digitaalvaldkonna ning muud teadmised ja oskused;o Araabia maade, Aasia ja Aafrika piisava asja-tundlikkuse tekitamine ja järjepidev arendamine;o regionaalse koostöövõime kasvatamine.- Seame sihiks, et diplomaatide võõrkeeleoskus vastab välispoliitika eesmärkidele.

HUVI: Välispoliitika on analüüsi- ja tead-mispõhine ning teenused on osutatud tõ-husalt, mugavalt ja kliendisõbralikult

Tegevused:- Seame prioriteediks julgeolekukoostöö, kü-ber- ja digivaldkonna, arengu- ja muu seire võime tu-gevdamise:o suurendame poliitikakujundamisel otsuste teadus- ja tõenduspõhisust;o vähendame tehnilise töö (sh andmekorje ja taustandmed) osakaalu uuenduslike lahenduste abil;o loome e-välisesinduse (kõik Välisministeeriu-mi osutatavad teenused on e-keskkonnas kättesaada-vad).

EESMÄRK: Eesti välisesinduste võrgustik (paiknemine) ja selle areng on kooskõlas välispoliitika eesmärkide ja keskkonnas toimuvate muutustega. Oleme tõhusalt kohal ning kaalume selleks eri võimalu-si.

HUVI: Eesti väliesinduste võrgu aren-damis- ja ressursiotsused (eelarve, kin-nisvara, töötajad) tehakse selgete kri-teeriumide alusel (välisesinduste võrgu kategoriseerimine), st asukohariigi välis-poliitilist olulisust hinnatakse julgeoleku, välismajandussuhete ja võõrsil asuva eestlaskonna alakriteeriumide alusel.

Tegevused:- Avame uued välisesindused, et edendada Eesti huve, selleks:o tagame esindatuse seni esindamata ELi pea-linnades, selleks avame kahe teenistujaga mehitatud esindused Horvaatias, Bulgaarias, Sloveenias ja Slo-vakkias;o tugevdame Eesti välisesinduste võrku Aasias, et toetada ettevõtjate turulepääsu ja seal tegutsemist, selleks avame esinduse Soulis aastal 2020, Singapu-ris, Vietnamis ja Tais aastaks 2023;o tagame Eesti esindatuse Aafrikas, et koostöös Eesti ettevõtete, kolmanda sektori ja valitud partner-riikidega toetada Aafrikas selgetes eelisvaldkondades tehtavat arengukoostööd kooskõlas Aafrika tegevus-kavaga.• Tugevdame Eesti välisesindusi järgmiselt:o majandusdiplomaatide võrgustikku piirkon-dades, mis on olulised eksporditurud (Euroopas) ning uued kasvavad turud (Aafrikas ja Aasias, sh Lõuna-Ko-rea), et toetada ettevõtteid turule sisenemisel ja seal tegutsemisel.o kultuuriesindajate võrgustikku (2-3 uut kul-tuuriesindajat aastaks 2030).

HUVI: Eesti väliesinduste võrk on tõhus ja uuenduslik

Tegevused:- Lähtume põhimõttest, et välisesinduste paik-nemise planeerimis- ja seireprotsessi osa on alati tõ-hususe hinnang.- Eelistame lahendust, kus eri ametkondade esindajad asuvad Eesti välisesindustes koos, et taga-da parem koordinatsioon ja koostöö ning seeläbi Eesti huvide esindamine.- Kaalume uute esinduste loomisel ja võrgu korrastamisel koospaiknemist teiste riikidega, et saa-vutada suuremat sünergiat ja tõhusust.

41

4.4 Kuidas me edu mõõdame?/arengukava kõik mõõdikud on esitatud lisas 5/

Tugevat välisteenistust kirjeldavad mõõdikud

Eesti esindatus maailmas ja teenuste kättesaadavus välisriikides

64% | 80% | 100%Mõõdiku allikas ja sagedus:Välisministeerium, mõõdetakse korra aastas. Kombineeritud mõõdik.

- Kasutame uuenduslikke lahendusi kohaolu suurendamiseks, sh loome ajutised välisesindused.- Seame eesmärgiks, et avatavate alaliste välise-sinduste miinimumsuurus on kaks diplomaati ja kaks haldusteenistujat.

HUVI: Välisesinduste paiknemine ja aren-damine on kooskõlas välispoliitiliste eelis-tuste ja arengusuundadega

Tegevused:- Kinnisvaraotsuste langetamisel lähtutakse saatkondade kategoriseerimisest. Suuremahulised in-vesteeringud tehakse omandis olevasse kinnisvarasse.- Kinnisvara on optimeeritud ja omandis hoitak-se ainult põhitegevuseks vajalik kinnisvara (saatkonnad ja residentsid). Eluruumide puhul lähtutakse üürimude-list (v.a julgeolekukaalutlustel).o Tavapäraste kinnisvaramudelite puhul (omand, üür) lähtutakse saatkonna võimekuse loomisel stan-dardsest ruumiprogrammist. Esinduse rajamisel või kolimisel tagatakse esindus-, kontori- ja konsulaadiruu-mide ning riigisaladuse töötlemise ruumi olemasolu.o Kinnisvarainvesteeringute puhul eelistatakse omandis olevat kinnisvara. Üüripindade puhul lähtu-takse täisteenusrendist. Omaniku- ja halduskohustu-sed jäetakse üürimise korral kinnisvara omanikule.o Eesti saatkonnad peavad väljendama Eesti lugu. Esindus- ja konsulaadiruumide sisearhitektuurse-te lahenduste ning Eesti disaini ja kunsti kaudu antak-se külalistele edasi Eesti kuvandit. Töökeskkonna pu-hul lähtutakse kooskõlas hoone arhitektuuriga eeskätt funktsionaalsuse, motiveeriva töökeskkonna ja turvali-suse nõuetest. o Pikemas vaates on kavas kinnisvara arenduste-gevuse asemel keskenduda vara korrashoiu ja säilivuse tagamisele. o Kinnisvara arendamist, haldamist ja kinnisva-raportfelli juhitakse Välisministeeriumist ning Eesti väli-sesindused keskenduvad oma põhitegevusele.

- Investeeringute puhul vaadatakse objekti ter-vikuna ning lahendatakse ehituslikud, turvalisus- ja si-sustusküsimused ühe projekti raames ning selgete kri-teeriumide alusel (mis on välja töötatud nii kinnisvara soetamiseks, arendamiseks kui ka üürimiseks)o Prioriteetsetes asukohtades soetame kinnisva-ra ja mujal eelistame üürimist.o Arvestame kohalikku turgu ja investeeringuta-suvust ning asukohariigi stabiilsust.

Tabel 5. Eesmärgi saavutamist kirjeldavad mõõdikud

42

Arengukavalühikokkuvõte

Välispoliitikat mõjutada võivad üleilmsed tulevikusuundu-mused

Järeldused ja ülesanded Eesti huvide paremaks kaitsmiseks ja edendamiseks

- Vajadus kasvatada Eesti panust eri koos-tööformaatides. Julgeolekuolukorra pingestumine ja rahvusvaheliste suhete muutumine eeldab Eesti tihe-damat koostööd liitlaste ja partneritega rahvusvahelis-tes organisatsioonides, kahepoolselt ja regionaalsetes

Vastuseis euroopalikule väärtusruumile suureneb. Kogu maailmas kasvab surve demokraatial, turumajandusel, inimõigustel ja õigusriigil põhineva väärtusruumi vastu.

Pinged rahvusvahelistes suhetes kasvavad (üleilmastumise mõjud, muutuva iseloomuga konfliktid, jõu kasutamine, radikaliseerumine, terrorism, majanduslik ebavõrdsus ja ebasea-duslik ränne).

Julgeolekuohtude mitmekesisus. Lisaks eelmises lõigus nimetatule võib ennustada selliste asümmeetriliste ohtude suuremat esiletõusu.

Majanduse, innovatsiooni, tehnoloogia, töös-tuse jm jõujooned maailmas muutuvad, esile tõusevad uued piirkonnad.

Läänemaailma rahvastik väheneb ja vananeb, suureneb ränne ning töökohtade mobiilsus.

Globaalne rahvastiku juurdekasv, tarbimise kasv ja piiratud loodusvarade suurem kasu-tus ning kliimamuutused seavad surve alla keskkonna.

Uute tehnoloogiate ja digitaliseerumise osa-kaal majanduses suureneb.

formaatides.- Hübriid- ja küberohtude kasvu tõttu peab Eesti nendele teemadele senisest enam tähelepanu pöörama, eelkõige jätkama aktiivset võitlust hübrii-dohtudega, tooma esile vajadust kasvatada ühiskon-dade vastupanuvõimet inforünnakutele ning kinnis-tama Eesti rahvusvahelise eestkõneleja rolli, samuti tugevdama välisteenistuse võimekust käsitleda kü-berteemasid. - Diplomaatia olulisus julgeoleku ja suve-räänsuse tagamisel ning välisteenistuse tugev-damine. Kriitiliselt oluline on arendada välisteenistu-se võimekust (välispoliitiliselt kaalukates võrgustikes kaasarääkimine, Eesti võtmeteemadel eestkõneleja rolli kindlustamine, teatud piirkondade eripära tund-mine).- Ühtsem välispoliitika ja välissuhtluse suu-rem sidusus. Välisministeerium hoiab ja suurendab sünergiat ministeeriumide, organisatsioonide peakor-terite ja esinduste vahel, et tagada infovahetus ja va-hendite maksimaalne kasutamine.- Kasvav vajadus lahendada üleilmseid prob-leeme (sh keskkonna- ja kliimaprobleemid, terrorism, vaesus, majanduslik ebavõrdsus, ebaseaduslik ränne) suurendab vajadust tihedamaks suhtlemiseks Eu-roopa vahetute naabrite ja kaugemate riikidega ning nõuab suuremat ja eesmärgistatumat panustamist arengukoostöösse ja humanitaarabisse.- Kasvav vajadus ettevõtteid välisturgudel toetada. Kasvav üleilmne konkurents, vabakauban-duspõhimõtete ja rahvusvaheliste kaubandusreeglite küsimuse alla seadmine toovad kaasa vajaduse rea-geerida muutustele ennetavalt ja tõhusalt. Selleks on tarvis arendada majandusdiplomaatia võimekust vä-listeenistuses ja teistes välismajandust edendavates ametkondades. Aina enam tähelepanu tuleb pöörata õige tasakaalu leidmisele majandus- ja julgeolekuhu-vide vahel.- Suur ja hajali eestlaste kogukond võõrsil ning eestlaste reiside arvu kasv ja reisi sihtkohtade laie-nemine seab täiendavad väljakutsed konsulaar-teenuste paindlikkusele ja tõhususele ning kon-sulaarabi andmisele. Eeltoodu tingib vajaduse leida teenuste pakkumiseks uuenduslikke lahendusi.- Tuleb leida sobivaid lahendusi, et Eesti side võõrsil elava eestlaskonnaga oleks tugev ja rahvus-kaaslaste panus ühiskonna arengusse kasvaks ning tagasipöördumine oleks soovitud ja sujuv.- Eesti välisesinduste võrk vajab kohaoleku suurendamiseks uuenduslikke lahendusi (traditsiooni-liste kõrval).- Vaatamata sellele, et Eesti on mõnes valdkon-nas saavutanud hea maine, on veelgi vaja pöörata

43

nerite määramisel.o Toetame jätkuvalt idapartnerlusriike. o Laiendame arengukoostööd teistesse priori-teetsetesse piirkondadesse maailmas.o Oleme tõsiseltvõetav partner rahvusvahelisel areenil ning täidame endale võetud kohustusi, kas-vatame arengukoostöö vahendeid 0,33%ni RKTst (2030).o Eraldame arengukoostöö ja humanitaarabi poliitika kujundamise ning rakendamise, loome aren-gukoostöö agentuuri.• Suurendame välispoliitika ja välissuhtluse si-dusust.o Koostame ja viime ellu ametkondadeülese rahvusvahelise personalipoliitika tegevuskava.o Suurendame välispoliitika ja muude poliiti-kavaldkondade sidusust.o Toetame ühiskonna teadlikkuse kasvu välis-poliitikast.• Välispoliitikat kujundades ja ellu viies tagame, et Eesti riigi maine ja mõjukus kasvab.o Kujundame uuendusmeelse riigi kuvandit, teeme koostööd partnerasutustega, toome sihttur-gudel järjepidevalt esile Eesti erinevate valdkondade võtmesõnumeid ja tugevusi.o Toetame kultuuridiplomaatia ja kultuurivahe-tusega välispoliitika eesmärkide elluviimist.o Soodustame hariduse ja teaduse rahvusvahe-listumist, mis toetab Eesti maine kasvu.

2. Eesti kodanike heaolu kasvab soodsama välismajan-duskeskkonna kaudu, mille tagab kaubandustõkete vähen-damine, ekspordi edendamine ja välisinvesteeringute jätku-suutlik kasv ning turismi aren-gu toetamine

• Tagame, et meie ettevõtjatele on loodud toodete ja teenuste ekspordiks soodne rahvusva-heline keskkond (rahvusvahelised majanduslepin-gud ja digitaalne andmevahetus).o Teeme olemasolevate lepingute toimivuse seiret. o Sõlmime uusi lepinguid vastavalt turu potent-siaalile.o Tagame digitaalse andmevahetuse koostöös lähimate partneritega. • Tagame ettevõtjatele riigi toe meie peamis-

tähelepanu Eesti tutvustamisele ELis ja kolman-dates riikides, et saavutada julgeoleku ning majan-duse eesmärke.Neid järeldusi arvesse võttes on sõnastatud välispo-liitika eesmärgid, huvid ja tegevused nende saavuta-miseks.

Välispoliitika üldeesmärk

• Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltu-matuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes;• heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvi-de kaitse võõrsil;• Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse.

Alaeesmärgid ja tegevused üldeesmärgi saavutamiseks

1. Eesti julgeolek on tagatud ja heaolu kasvab

• Tugevdame kahepoolseid liitlas- ja partner-lussuhteid.o Suurendame kohalolekut maailmapoliitikat mõjutavates ja majanduslikult olulistes riikides, või-malikult paljudes NATO ja ELi liikmesriikides. o Tugevdame välisesindusi Läänemere regioo-nis ja tihendame riigisisest temaatilist koordinatsiooni.o Koostöö ja Eesti huvide täpsustamiseks koos-tame strateegiliselt oluliste riikide ja regioonide (re-gionaalsetes koostöövõrgustikes osalemise) kohta terviklikud strateegiad, sh Aafrikat ja Aasiat käsitleva tegevuskava.• Tagame, et Eesti on rahvusvaheliselt küber-valdkonna eestkõneleja.o Tugevdame küberdiplomaatia ja rahvusvahe-lise õiguse analüüsi kompetentsi. o Arendame ja tugevdame küberjulgeolekual-gatusi rahvusvahelistes organisatsioonides.o Osaleme aktiivselt aruteludes rahvusvaheli-se õiguse kohaldumisest uutele tehnoloogiatele ning tugevdame koostöös ülikoolide ja teiste asutustega rahvusvahelise õiguse kompetentsi ning selle jätku-suutlikku arengut kübervaldkonnas.• Tagame, et arengukoostöö keskendub Eesti tugevuste edasiandmisele ning arengukoostöö pa-nus ja mõju kasvab.o Eesti arengukoostöös keskendume esma-tähtsatele ja vähestele valdkondadele ja sihtriikidele ning arvestame välispoliitilisi suundumusi uute part-

44

te ekspordi sihtriikides ning uutele turgudele sise-nemisel, selleks tugevdame Eesti välisesinduste majandus- ja digidiplomaatide võrgustikku.o Tagame peamistel eksporditurgudel ja uutele turgudele sisenemiseks täiskohaga majandusdiplo-maatide ning digidiplomaatide toe.o Tagame ülejäänud turgudel ettevõtjatele toe keskselt (Välisministeeriumist).• Toetame ELi ühtse siseturu arengut ja tõ-husat toimimist.• Kaasame aukonsuleid ja võõrsil asuvat eestlaskonda Eesti majandushuvide edendamisse.• Loome ettevõtjatele nüüdisaegsete IT-la-henduste toel töövahendi „Ekspordi targalt“ (sh turuanalüüs), mis sisaldab ka välispoliitilist infot sihtturgude kaupa. • Leiame õige tasakaalu avatud majandus-keskkonna ja julgeolekuhuvide vahel kolmanda-test riikidest pärit välisinvesteeringute puhul. • Toetame välisesinduste kaudu turismi iga-külgset arengut.

3. Eesti kodanikele on kon-sulaarteenused tõhusalt kätte-saadavad, eestlased on teadli-kumad reisijad

• Võimaldame isikut tõendavaid dokumente välisriigis taotleda ja kätte saada kodust lahkumata.• Edastame kriisiteavituse reisijatele automaat-selt, kasutades tänapäevaseid infotehnoloogilisi la-hendusi ja võimalusi.

Eesti side võõrsil elava eestlaskonnaga on tugev ja rahvuskaaslaste panus ühiskon-na arengusse kasvab ning ta-gasipöördumine on soovitud ja sujuv

• Kujundame kaasava diasporaapoliitika ning loome ühtse ja tugeva valdkonna koordinatsiooni (sh loome eriesindaja ametikoha koos meeskonnaga Vä-lisministeeriumis).• Toetame võõrsil elava Eesti kogukonna side-me tugevdamist Eestiga.• Soodustame võõrsil asuva Eesti kogukonna panuse kasvu ühiskonnaellu.• Aitame kaasa eestlaste tagasipöördumisele, sh loome koostöös teiste ametkondadega tagasi-

pöördumist toetava keskkonna.

4. Eestil on tugev välisteenistus

• Tagame, et Eesti välisesindused on seal, kus on meie julgeoleku- ja majandushuvid ning kus asub meie kogukond.• Saavutame kohaloleku ning tugevdame välisesinduste võrgustikku:o meie põhiliste majandus- ja julgeolekupartne-rite juures, sh seni esindamata ELi pealinnades (uuen-duslikud lahendused); o piirkondades, mis on olulised eksporditurud (Euroopas) ning uued kasvavad turud (Aafrikas, Aa-sias), kus toetada ettevõtjaid turul ja sinna sisenemisel.• Loome esimese riigina maailmas e-välise-sinduse ning tagame sellega kohalolu igas maail-ma punktis.• Leiame uuenduslikke lahendusi Eesti esin-damiseks ja nähtavuse parandamiseks. Eri võima-lusi kombineerides leiame sobivaima lahenduse, kuidas edendada sihtriigis Eesti huve.• Väljendame Eesti välisesinduste kaudu pa-rimal moel Eesti uuendusmeelse riigi lugu.• Tagame, et Eesti välisteenistus suudab vaa-tamata suurusele edukalt maailmapoliitikas kaasa rääkida ning Eesti huve väärikalt esindada. Selleks peame tugevdama Eesti välisteenistust järgmiselt:o Aasia ja Aafrika ning teiste välispoliitiliselt olu-liste piirkondade asjatundlikkus; o majandus- ja digidiplomaatide võrgustikku;o arendame muid võimeid, mis on vajalikud välispoliitikas kaasarääkimiseks.

45

LISAD

Lisa 1. Arengukava koosta-misse kaasatud partnerid

Lisa 2. Seosed teiste vald-konna arengukavadega

Lisa 3. Seosed läbivate teemadega

Lisa 4. Arengukoostöö ja humanitaarabi

Lisa 5. Kuidas me edu mõõdame (ülevaade mõõdi-kutest koos sihttasemetega)

Lisa 6. Arengukava maksu-muse prognoos

Lisa 7. Arengukava mõjude analüüs