1

Narva-Jõesuu Keskkooli arengukava 2014-2016 Vastu võetud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.03.2014.a. määrusega nr 17

Sisukord:

1. Sissejuhatus 2

2. Üldiseloomustus 2

3. Missioon, visioon, põhiväärtused 3

4. Õpilased 3

5. Kooli personal 5

6. Personali täienduskoolitus 7

7. Õppe ja kasvatustöö 7

8. Karjäärinõustamine 8

9. Huvitegevus 10

10. IT areng 11

11. Tegevuskava 12

12. Arengukava uuendamine 17

2

1. Sissejuhatus

Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostas kool koostöös hoolekoguga kooli 2014-2016

aasta arengukava.

Käesolev arengukava on valminud rühmatööde tulemusena kus osalesid kõik kooli töötajad,

õpilasomavalitsuse liikmed ja kooli hoolekogu.

Alanud arengukava periood kätkeb endas märkimisväärseid muutusi kooli elus. Järkjärguline

kujunemine põhikooliks, osalise eestikeelse aineõppe sisseviimine kõikide klasside

õppetöösse. Need on märkimisväärsemad vormilised muutused.

Kool on valmis uuteks väljakutseteks täitmaks ülesandeid mida püstitab talle omanikuna

Narva-Jõesuu volikogu ja linnavalitsus.

2. Ajalugu ja üldiseloomustus

1862. a. avati meie linnas algkool, kus õppis 22 õpilast. 1907. a. kolis kool Haridusseltsi

koolimajja ehk Seltsikooli. Sellel ajal oli õpetus tasuline. Õpiti usuõpetust, looduslugu,

ajalugu, geograafiat, laulmist ning eesti- ja vene keelt. 1908. a. õppis koolis 137 õpilast.

Alates 1918. aastast töötasid eesti ja vene koolid eraldi hoonetes. 1935.a. viidi koolid kokku.

II maailmasõja ajal katkes kooli tegevus, aga 1944.a. lõpus kooli tegevus jätkus. 1945.a.

kevadel õppis koolis 29 õpilast. 1945.a. tegutses kool Narva-Jõesuu 5. Algkooli nime all, olles

osa Narva linna koolisüsteemist. 1997.a. alustati tööd Narva-Jõesuu Keskkoolina.

Keskkoolina töötas kool Narva-Jõesuus 2013.aaastani. 2013.a. kevadel võttis Narva-Jõesuu

volikogu vastu otsuse reorganiseerida keskkool järkjärguliselt põhikooliks. Praegu õpib koolis

138 õpilast, seda ilma kümnenda klassita. Kool töötab aadressil J.Poska 36. Koolis õpivad

venekeelsed lapsed. Õppetöö toimub vene keeles. Osa õppeaineid õpetatakse eesti keeles.

2013.a. sügisest alustati esimeses klassis õppetegevust osaliselt eesti keeles. Eesmärgiks on

minna osalisele eestikeelsele aineõppele üle kõigis klassides. Järkjärgult osalise eestikeelse

õppega esimesi klasse avades kulub selleks veel kaheksa aastat. Kool osaleb Haridus ja

Teadusministeeriumi pilootprojektis „Vene õppekeelega kooli valikud toetada õpilaste

toimetulekut põhikoolijärgses eestikeelses õppes.“

Koolil on raamatukogu väikese lugemissaaliga, võimla ja kaks arvutiklassi. Mitte kõigis

klassides ei ole veel arvutit ja projektorit. Õpilasi ja õpetajaid toitlustab kooli söökla oma

köögiga. Jõusaali arendamisega oleme hetkel veel algusjärgus. Koolil pole oma aulat.

Suuremat ruumi vajavad kooli üritused toimuvad kolmandal korrusel asuvas tantsuklassis. See

ruum võimaldab mahutada korraga maksimaalselt kaks kooliastet. Kooli kõrval paikneb väike

spordiväljak, mis võimaldab hädapäraselt kehalise kasvatuse tundide läbiviimist.

Narva-Jõesuu Keskkool on Narva-Jõesuu linnale kuuluv munitsipaalasutus. Kooli

teeninduspiirkonnaks on Narva-Jõesuu linn. 2014.a. alguses käib meil 36 õpilast Narvast.

Õpilaste üldarvust on see 26%. Narvas elavate töötajate suhtarv on suurem.

Meie kooli peamised sotsiaalsed partnerid on omanikuna Narva-Jõesuu Linnavalitsus. Linna

allasutused: Narva-Jõesuu Lasteaed „Karikakar“, Narva-Jõesuu muusika ja kunstikool, Narva-

Jõesuu koduloomuuseum, Narva-Jõesuu raamatukogu. Lisaks: Narva-Jõesuu SOS Lasteküla,

3

Narva-Jõesuu Sanatoorium, Päästeameti Ida päästekeskuse Narva-Jõesuu päästekomando ja

Tartu Ülikooli Narva Kolledž.

3. Missioon, visioon, põhiväärtused

Missioon

Meie eesmärk on harida ja kasvatada kõiki Narva-Jõesuu linna kooliealisi lapsi ning aidata

neil valida oma huvidele ja võimetele kohane edasine õpitee.

Visioon

Meie kool on isikupära arvestav turvaline õpi- ja töökeskond. Kooli lõpetajad on valmis

võrdväärsete kodanikena õppima ja töötama nii Eestis kui Euroopa Liidus. Kool lähtub oma

tegevuses õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate

ettepanekutega.

Põhiväärtused

Tolerantsus-Tolerantsus tagab turvalisuse kollektiivi liikmetele. Nii vaimses kui füüsilises

mõttes

Sihikindlus- Sihikindlus tagab edenemise. Ei keskenduta ainult tulemusele, vaid täiustatakse

ka protsesse

Avatus- Protsessid on kergesti jälgitavad ja avatud. Otsuste aluseks on ühtsed kriteeriumid.

Hoolivus- Iga üksiku inimese käekäik organisatsioonis on oluline

4. Õpilased

Jaanuar 2014.a. seisuga õpib Narva-Jõesuu Keskkoolis 138 õpilast. Seoses gümnaasiumi

klasside järkjärgulise lahkumisega koolist väheneb õpilaste arvukus veelgi. 2015.a. sügisest

jätkame tegevust põhikoolina. Kuna sündivus linnas on viimasel seitsmel aastal püsinud

stabiilsena, ei ole oodata esimesse klassi astujate arvu märgatavat tõusu meie linnast.

Soovides ideaalis saavutada iga klassi õpilaste arvuks 15-20, peame pakkuma õpivõimalust ka

Narva lastele. Peame olema valmis vastu võtma Narva lapsi mitte ainult esimesse klassi vaid

ka vanematesse klassidesse. Tähtsamaks eesmärgiks on aga kõigi Narva-Jõesuu laste

koolitamine oma linna koolis.

Allolev tabel näitab õpilaste arvu dünaamikat lähtudes laste arvust linnas ja koolis hetkel

reaalselt õppivatest õpilastest.

Klass 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

1 8 18 16 18 17 16 11 17

2 9 8 18 16 18 17 16 11

3 9 9 8 18 16 18 17 16

4 11 9 9 8 18 16 18 17

5 17 11 9 9 8 18 16 18

4

6 15 17 11 9 9 8 18 16

7 14 15 17 11 9 9 8 18

8 11 14 15 17 11 9 9 8

9 13 11 14 15 17 11 9 9

11 15

12 16 15

Kokku

138

127

117

121

123

122

122

130

Järgnev tabel kajastab õpilaste arvu prognoosi ideaalis, kui meil õppivate Narva linna laste

osakaal on oluliselt kasvanud.

Klass 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

1 8 18 19 20 20 20 16 20

2 9 8 18 19 20 20 20 16

3 9 9 8 18 19 20 20 20

4 11 9 9 8 18 19 20 20

5 17 11 9 9 8 18 19 20

6 15 17 11 9 9 8 18 19

7 14 15 17 11 9 9 8 18

8 11 14 15 17 11 9 9 8

9 13 11 14 15 17 11 9 9

11 15

12 16 15

Kokku

138

127

120

126

131

134

139

150

Narva-Jõesuu kooli, mis töötab põhikoolina, seega 9 klassilisena optimaalseks õpilaste arvuks

on 150 õpilast. 15-20 õpilast klassis võimaldab õpetajatel individuaalset lähenemist õpilasele,

diferentseerida piisavalt õppeprotsessi vastavalt õpilase võimetele ja vajadustele ning annab

õpilasele võimaluse ka piisavalt sotsialiseeruda.

Eesti õpilastest

Narva-Jõesuu eesti lapsed õpivad valdavalt Narva Eesti Gümnaasiumis. Hetkel õpib seal 1-9

klassis 25 õpilast. Neist:

1. klass 3 õpilast

2. klass 2 õpilast

3. klass 3 õpilast

Teoreetiliselt võib kaaluda I kooliastmes eesti laste õpetamist Narva-Jõesuus. Majanduslikult

ei ole see aga põhjendatud. Veel olulisemaks tuleb pidada vajakajäämist lapse sotsiaalses

arengus. Killustades eestikeelse hariduse andmist Narva piirkonnas teeme me karuteene

ennekõike lastele.

5

Kui eestikeelsed lapsevanemad soovivad oma lapsi panna õppima Narv-Jõesuu kooli

keelekümblusklassidesse, kus õpe toimub eesti keeles, siis pole selleks mingeid takistusi.

Kolme viimase aasta jooksul on gümnaasiumiastme lõpetanud meie koolis 29 õpilast. Nendest

20 (69%) asus edasi õppima kõrgkooli, 5 (17%) kutseõppeasutusse. 3 (10%) endist õpilast

asus tööle ja 1(3%) asus sõjaväeteenistusse.

5. Kooli personal

Kooli juhtkonda kuulub direktor ( 1 ametikoht), õppealajuhataja (0,64 ametikohta), huvijuht

(0,65 ametikohta) ja tehnoloog ( 1 ametikoht; täidab majandusjuhataja ja infojuhi

funktsiooni).

Tugipersonali koosseis on:

Pikapäevarühma kasvataja 0,6 ametikohta

Laborant 0,5 ametikohta

Valvur 3,5 ametikohta

Raamatukogu juhataja 1,0 ametikohta

Huvijuht 0,65 ametikohta

Hügieenispetsialist 0,5 ametikohta

Sekretär 1,0 ametikohta

Kojamees 1,0 ametikohta

Remonditööline 1,0 ametikohta

Koristaja 4,5 ametikohta

Kokk 2,0 ametikohta

Ringijuht 2,5 ametikohta

Riidehoidja 1,0 ametikohta

Logopeed 0,5 ametikohta

Tehnoloog 1,0 ametikohta

6

Kokku: 21,25 ametikohta

2013-2014 õppeaastal töötab koolis 22 õpetajat. Õpetajate ametikohti on 14,6. 5 õpetajat

omavad täit koormust.

Õpetajate vanuseline struktuur:

20-30 aastat 5 õpetajat

31-40 aastat 4 õpetajat

41-50 aastat 4 õpetajat

51-60 aastat 6 õpetajat

Üle 60 aasta 3 õpetajat

Õpetajate keskmine vanus on 45 aastat.

21 õpetajat omavad kõrgemat pedagoogilist haridust; 1 õpetaja omab kesk-eri haridust (poiste

käsitöö).

9 õpetajat (41%) annavad tunde eesti keeles omades vastavat kvalifikatsiooni.

Alates 2015 aasta sügisest, alustades tööd põhikoolina muutub õpetajate koosseis

alljärgnevaks:

Klassiõpetaja 3,5 ametikohta

Vene keel ja kirjandus 1,19 ametikohta

Eesti kirjandus 0,1 ametikohta

Eesti keel 1,14 ametikohta

Inglise keel 1,1 ametikohta

Matemaatika 1,24 ametikohta

Loodusõpetus 0,43 ametikohta

Geograafia 0,24 ametikohta

Bioloogia 0,24 ametikohta

Keemia 0,19 ametikohta

Füüsika 0,19 ametikohta

Ajalugu 0,43 ametikohta

Inimeseõpetus 0,19 ametikohta

Ühiskonnaõpetus 0,14 ametikohta

Muusika 0,71 ametikohta

Kunstiõpetus 0,29 ametikohta

Tööõpetus 0,7 ametikohta

Kehaline kasvatus 0,67 ametikohta

Valikained 0,10 ametikohta

Kokku: 12,79 ametikohta

6. Personali täienduskoolitus

Õpetajate koolitusvajadus käesoleval arengukava perioodil:

Õpilaste motiveerimine omandamaks õppekavas nõutud teadmisi ja oskusi

Õpilaste motiveerimine õppimaks osa õppeaineid eesti keeles

Kujundav hindamine

Õpilasuurimuste ja praktiliste tööde korraldamine ja juhendamine

Lihtsustatud õppe läbiviimine

7

Infotehnoloogia võimaluste kasutamine õpetamisel

Lõimitud õppe korraldamine

Lisa erialade omandamine vältimaks tööd väikese koormusega

Hariduskorralduslikud koolitused juhtkonnale

Tervisekaitse koolitused kooli juhtkonnale

Toetuste taotluste võimaluste otsimise ja kirjutamise koolitus

Koolitusi saab tellida ja neil osaleda koostöös kohalike lasteasutustega (lasteaed, SOS

lasteküla)

Tugipersonali koolitusvajadus:

Päästeameti, Tööinspektsiooni, Tervisekaitsetalituse poolt nõutavad spetsiifilised koolitused.

7. Õppe ja kasvatustöö

Riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekavad loovad tingimused õpilaste võimete

tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

Seosed kooli järkjärgulise üleminekuga põhikooliks on vaja muuta kooli õppekava üldsätteid.

Iga-aastaste korrigeerimiste käigus on vaja esmajärjekorras kaasajastada matemaatika ja

loodusainete ainevaldkondade sisu.

2016.a. sügisest on eesmärk minna kõigis klassides vähemalt 25% ulatuses õppeainetest

eestikeelsele õppele. Eestikeelseks muudetavad õppeained toovad kaasa ka muutuse kooli

õppekavas.

Kõik kooli õppekava muutused toovad kaasa vastava ainete õpetajate tööplaanide muutused.

Vajadusel võib ja peab kool kehtestama põhikooli lihtsustatud õppekava. Põhikooli

lihtsustatud õppekava on mõeldud intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjoni

soovitusel ja vanemate nõusolekul soovivad õppida lihtsustatud õppes. Kõigile lihtsustatud

õppes olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava.

Kool määratleb õpetajad, kes õpetavad lihtsustatud õppekava järgi ja tagab neile koolituse

võimaluse.

Kõik esimese kooliastme õpilased saavad vajadusel logopeedilist abi.

Õppe korraldamisest tagasisidet saab kool iga-aastastest tasemetöödest 3,6,9 klassides. Tööde

tulemuste põhjal korrigeerivad õpetajad vajadusel oma tegevust.

Iga aasta kevadel korraldatakse rahulolu uuring õpilaste, lastevanemate ja õpetajate seas.

Küsitluste tulemused aitavad planeerida kooli juhtkonna tegevusi järgmistel aastatel.

Kooliga tutvumist alustavad lapsed juba aasta enne kooli esimesse klassi astumist. Igal

nädalal ühel päeval tutvuvad lapsed kooli töökorraldusega. Teise poolaasta alguses saavad

lapsevanemad valida kas panna oma laps sügisel osaliselt eesti keeles õppima või alustama

õppimist keelekümblusmeetodil. Võimalusel tuleb kool vastu vanema valikule.

Kolmandas kooliastmes kasutame täielikult ära õppekava sisesed karjääriõpetuse võimalused.

Lisanduvad selleteemalised õppekäigud ja kohtumised.

Inglise keelt on võimalik õppida ka õppekavas ettenähtust suuremas mahus.

Õppeprotsessis olulist osa kannavad õppekäigud, mis on seotud erinevate õppeainete osadega.

Näiteks on koostöö linna muuseumiga, ajaloo õppekava täitmiseks.

8

Õppekeskkonna parandamiseks on selle arengukava perioodi jooksul plaanis rajada üks

arvutiklass uute arvutite ja tarkvaraga.

Igasse klassi on ette nähtud arvuti, projektor ja ekraan.

Kehalise kasvatuse kaasajastamiseks rajame ka uute seadmetega jõusaali.

Vajalikud õpperuumid alates septembrist 2015.a.

1. 1.klass 3. korrus

2. keelekümblusklass 3. korrus

3. 2.klass 3.korrus

4. keelekümblusklass 3. korrus

5. 3.klass 3.korrus

6. vene keel ja kirjandus 2. korrus

7. eesti keel; eesti kirjandus 2. Korrus

8. eesti keel 1.korrus

9. inglise keel 3. korrus

10. matemaatika 2. korrus

11. loodusained 2.korrus

12. ajalugu; ühiskonnaõpetus; inimeseõpetus ; karjääriõpetus 2. korrus

13. muusika 1. korrus

14. kunst; tüdrukute tööõpetus 2. korrus

15. poiste tööõpetus 1. korrus

16. laulmine 1. korrus

17. arvutiklass 1. korrus

8. Karjäärinõustamine

Karjääriteenust koolis osutab karjäärikoordinator nii “Karjääriõpetuse” aine kui ka teiste

tegevuste kaudu. Karjääriteenuste osutamisel on kaasatud kaudselt ka klassijuhatajad,

huvijuht ja aineõpetajad.

Narva-Jõesuu Põhikooli karjääriteenuste osutamise eesmärk on aidata õpilastel jõuda

selgusele oma huvides ja võimetes ning tagada valmisolekut õpingute jätkamiseks järgneval

haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Selle eesmärgi saavutamiseks on kavandatud järgmised

tegevused:

Keskonna loomine

- Karjääriplaneerimise infostend

- Kohtumised erinevate ametite esindajatega, nende edulood.

- Õpilastele on pakutud valikuvõimalusi osaleda erinevates karjääriplaneerimist

toetavates tegevustes

- Ainealased ülesanded, loovtööd, uurimistööd jne.

- Ekskursioonid ettevõttesse ja õpeasutustesse.

- Vanemate teavitamine õpilaste edasiõppimisvõimalustest.

- Koostöö lastevanemate ja õpilastega.

9

Läbivate teemade õpetus

Karjäär on paljute õppeainete läbiv teema, mille eesmärgiks on anda õpilastele piisavat infot

aineteadmiste kasutamisel karjääris ja elukestva õppimise tähtsustamiseks.

Läbiva teema käsitlemine I kooliastmes aitab õpilasel kujundada positiivset hoiakut õppimisse

ning toetab esmaste õpioskuste omandamist

Läbiva teema käsitlemine II kooliastmes keskendub õpilase sotsiaalsetele ja

toimetulekuoskustele,

oma huvide ja võimete tundmaõppimisele ning arendamisele.

III kooliastmes keskendub õpilase võimete, huvide, vajaduste ja

hoiakute teadvustamisele, õpioskuste arendamisele ning esmaste kutsevalikutega

seostamisele.

Õpilasi juhitakse mõtlema oma võimalikele tulevastele tegevusvaldkondadele ning arutlema,

millised eeldused ja võimalused on neil olemas, et oma soove ellu viia.

Aine „Karjääriõpetus“

Karjääriõpetus keskendub õpilase isiksuse omaduste teadvustamisele ning esmaste

karjäärivalikutega seostamisele. Õpilased õpivad hindama elukestva õppe tähtsust: saavad

teavet erinevatest edasiõppimisvõimalustest ja oskavad seda kasutada oma plaanide

elluviimisel.

Iga õpilane koostab isiklikku karjääriplaani (õpiplaani).

Koostöösuhted kooliväliste koostööpartneritega

Narva-Jõesuu Põhikool korraldab koostööd teiste õppeasutuste ja partneritega sõltuvalt

õpilaste vajadustest:

- Tööandjad, nende liidud, kohalikud ettevõtted

- Eesti Töötukassa

- EAS

- MTÜ VitaTiim

- Narva-Jõesuu Linnavalitsus

- Narva Noortekeskus jne.

Narva-Jõesuu Põhikooli lõpetaja:

- On võimeline kujundama reaalset pilti iseendast (huvid, võimed, oskused,

isiksuseomadused, väärtused);

- Tunneb huvi haridustee jätkamise võimaluste vastu, oskab selle kohta infot koguda,

süstematiseerida ja analüüsida;

- Mõistab hariduse, elukutsete ja ametite vahelisi seoseid;

- Omab teadmisi tööturu kohta;

- Koostab isiklikku karjääriplaani.

- On teostanud teadliku valiku õpingute jätkamiseks

- Omab ühte või mitut alternatiivi õpingute jätkamiseks

9. Huvitegevus

10

Huvitegevus täidab peamiselt õpilast kasvatavat ülesannet. Huvitegevuse abil peab õpilane

tulevikus suutma ennast täisväärtuslikult teostada avalikus elus. Huvitegevus toetab õpilase

enesereflektsiooni, kriitilise mõtlemisvõime ja tahteliste omaduste arengut ning loova

eneseväljenduse, sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

Ülaltoodud eesmärkide saavutamiseks on õpilastel võimalik osaleda järgmises huviringides:

Džuudo 1-6 klass

Kaasaegne tants 3-9 klass

Male 1-3 klass

Kunst 1-3 ; 4-7 klass

Laulukoor 1-5 klass

Breik tants 3-7 klass

Jooga 11-12 klass

Jalgpall 4-8 klass

Huviringi toimimise eelduseks on vähemalt 10-12 õpilase osavõtt ringi tööst. Õpilaste huvi

langus toob kaasa ringi sulgemise. Piisava arvu huviliste korral on võimalik avada uue

tegevusalaga huviring. Ettepanekud huviringide kohta on oodatud kõigilt õpilastelt ja

lastevanematelt. Huviringe on võimalik finantseerida kooli eelarvest kui ka lastevanemate

arvelt.

Kasvatuslikku eesmärki täidavad koolil alljärgnevad traditsioonilised ettevõtmised:

Õpilasomavalitsuse päev oktoober kõik klassid

Sügiskross oktoober kõik klassid

Kodanikupäev november kõik klassid

Sügisnäitus november kõik klassid

Näidendite festival detsember 1-4 klass

Jõulukujunduste konkurss detsember kõik klassid

Aabitsa pidu jaanuar 1 klass

Valentinipäev veebruar kõik klassid

Eesti Vabariigi aastapäev veebruar kõik klassid

Lahtiste uste päevad märts-aprill kõik klassid

Lõpukell aprill lõpuklassid

Perepäev mai 1-5 klass

Hüvastijätt algkoolig mai 3 klass

Ekskursioon parimatele õpilastele mai kõik klassid alates 3 klassist

Suvine lastelaager juuni 1-4 klass

Kool on avatud kõigile pakkumistele koostööks ja otsib ka ise võimalusi mitmekesistada

klassivälist tegevust, eriti sellist, mis vastab meie visioonile õpilase arengust.

Õpilasomavalitsus on oluliseks koostööpartneriks kooli juhtkonnale. Õpilasomavalitsuse

tegevust kureerib kooli huvijuht. Toimimiseks on õpilasomavalitsusele eraldatud oma ruum.

Kõikidel kooli üritustel osalevad korraldamises õpilasomavalitsuse liikmed saades sellest

kogemusi ettevõtlikkuses.

11

10. IT areng

Käesoleval ajal on koolil 2 arvutiklassi. Ühes neist 10 arvutit, teises 11 arvutit. Tegutsedes

põhikoolina piisab meile ühest arvutiklassist, milles on õpilaste käsutuses 16 arvutit ja lisaks

õpetaja arvuti.

Käesoleval ajal olemasolevatest 36 arvutist vajavad väljavahetamist 26 arvutit. Meie eesmärk

on, et lisaks arvutiklassile paikneb igas õpperuumis arvuti, projektor ja ekraan. Aktiivse

kasutusega õpperuume on meie koolis 14.

Infotehnoloogia vajadus koolis:

1. Arvutid

Klassid 14

Arvutiklass 17

Raamatukogu 3

Administratsioon 5

Kehaline kasvatus 1

Kokku 40

Väljavahetamist mitte vajavaid arvuteid käesoleval ajal 10

2. Projektorid

Õpperuumid 15

Kaasaskantav 1

Kokku 16

Väljavahetamist mittevajavaid projektoreid käesoleval ajal 12

3. Ekraanid

Õpperuumid 15 12 õpperuumi on varustatud ekraaniga

Kool vajab arvutivõrgu töö parandamiseks serverit ja traadita interneti leviala suurenemist

koolis. Paljundusaparaate ja võrguprintereid peab olema kaks. Üks raamatukogus ja üks

administratiivosas. Õppe ja tööruumidesse eraldi printimise- ja paljundusvõimalust

perspektiivis vaja pole.

Raamatukogu vajab elektroonilist andmebaasi ja kasutuskeskkonda. Ilmselt on otstarbekas

liituda sama programmiga mida kasutab Narva-Jõesuu raamatukogu. Kool on alustamas

elektroonilise dokumendihaldussüsteemi Amphora kasutamist. Kasutajateks peavad olema

kõik viis juhtkonna liiget.

Kõikide klasside varustatus arvuti, projektori ja ekraani teeb võimalikuks kasutada õppetöös

rohkem internetikeskkondi. See seab õpetajatele kohustuse täiendada ennast regulaarselt

elektrooniliste õppevahendite kasutamise alal.

12

11. Tegevuskava

Narva-Jõesuu Keskkooli arengukava 2014-2016.a. tegevuskava

Finantseerimisallikad:

LE – linna eelarvest

RE – riigi eelarvest

PE – projektide eelarvest

Õppetegevus

Eesmärk Tegevus Vastutaja Aeg Maksumus, Finantseerimisallikas

Õppeprotsessi mitmekesisus. Administreerimise efektiivsus.

Riigikeele lõpueksami tulemus vähemalt 75 punkti. Individuaalne töö õppetöös kiiremini edasi jõudvate lastega Kõik kohaliku lasteaia lõpetajad tulevad õppima Narva-Jõesuu Keskkooli. Kõik linna lapsed käivad linna lasteaias Õpilased saavad aru ja oskavad rääkida eesti keelt

Uuendada IT tehnikat ja tarkvara. 30 arvutit programmi- dega; 4 projektorit; 3 ekraani; uus arvutiklass; ühe klassi mööbel Väliklassi ehitamine Võtta tööle riigikeelt vajalikul tasemel valdavad õpetajad, kes õpetaksid osa õppeaineid eesti keeles. Õpilasvahetuse käivitamine eestikeelsete koolidega. Valmistada ette õpilasi osalemaks olümpiaadidel ja ainekonkurssidel Regulaarne koolieelne tegevus lasteaia vanema rühmaga Lapsevanemad külastavad 1.klassi tunde. Leida võimalusi erinevateks klassivälisteks tegevusteks

Tehnoloog Tehnoloog Õppealajuhataja Õppealajuhataja

Osade kaupa igal aasta 2015 Igal aastal Iga õppeaasta 15.09.- 15.05 Igal aastal

44 000 LE; PE 2000 LE 1500 RE 600 RE 3000 LE

13

Õpitud teoreetiliste teadmiste kasutusvõimaluste leidmine praktilises elus

Igal klassil on võimalus osaleda vähemalt kahel õppekäigul õppeaasta jooksul. Kõik Narva-Jõesuu kooliealised lapsed õpivad Narva-Jõesuu Keskkoolis, samuti paremad Narva õpilased. Õppe ja kasvatusprotsess kõrgel tasemel Õpilaste võõrkeelte oskuse parandamine.

arendamaks eesti keele oskust, selgitustöö lastevanemate seas; suvised keeltelaagrid Eesti keeles õpetatavate tundide maht vähemalt 25% Võimalusel avada täieliku keelekümblusega klassid Õpitud teoreetiliste teadmiste kasutusvõimaluste leidmine praktilises elus. Õppekäigud korraldatakse õppekavade alusel ja nende sisu valmistab ette vastav aineõpetaja. Muudatused õpetajate töökavadesse

Planeerida kooli eelarvesse vastavad summad, leida võimalusi osaleda vastavates projektides Koostada Narva-Jõesuu laste kaasamiseks tegevuskava ja asuda seda täitma; mitmekesistada klassivälist tegevust; regulaarselt kajastada kooli tegemisi linna lehes ja kooli koduleheküljel; lahtiste uste päevade korraldamine lastevanematele; valikainete mitmekesisuse suurendamine; kooli õppekava täiendamine; välitundide korraldamine; koostöö Narva-Jõesuu ja Narva lasteaedadega; Narva- Narva-Jõesuu bussi tellimine. Arengukava tegevuskava täitmine, koostöö teiste koolidega nii Eestis kui ka lähivälismaal

Õppetundide arvu korrigeerimine, uute õppematerjalide soetamine. Lastevanemate finantseerimisel võõrkeele ringi rakendamine

Huvijuht

Õppealajuhataja Õppealajuhataja Direktor Huvijuht Õppealajuhataja Direktor Direktor Huvijuht Õppealajuhataja

Järkjärgult igal Õppeaastal Igal aastal

Igal aastal

2014 Igal aastal Igal aastal Igal aastal

1950 RE 27 000 LE 900 LE

14

Õpetajad on võimelised õpetama nii vene kui ka eesti keeles. Iga õpilase arengupotentsiaali avamine.

Kõik kooli lõpetajad on valinud oma võimetele ja huvidele vastava õppeasutuse edasi õppimiseks. Õpilastes loomingulisuse arendamine. Ettevõtlikud õpilased. Õpilased omandavad algteadmisi lisaks inglise keelele ka teistest keeltest. Mitmekesine klassivälise tegevuse võimalus õpilastel. Õpilased sooritavad lõpueksamid vastavalt oma võimete tipule. Erivajadustega õpilastel jõukohane õpe.

Õpetajad tegelevad oma eesti keele oskuse täiendamisega.

Individuaalne lähenemine õpilasesse. Kooli õppekava võimaldab kõikidel õpilastel saada

selgust oma huvide ja võimete kohta; osalemine edasiõppimisvõimalusi tutvustavatel

üritustel; koostöö õppeasutustega kus perspektiivis meie

õpilased hakkavad edasi õppima; karjäärinõustaja ametikoha (0,1) loomine. Kooli siseste konkursside korraldamine, osalemine koolivälistel konkurssidel. Integreeritud tundide korraldamine. Ettevõtlikkusega

seotud klassiväliste ürituste korraldamine

Küsitluse korraldamine lastevanemate seas teise võõrkeele määramiseks ja selgunud keeles õppetöö korraldamine huviringina Pakkuda õpilastele võimalust osaleda erinevate ringide töös. Vajadusel vahetada huviringide sisu Õpilased määravad lõpueksamite tulemuste eesmärgid ja õppeainete prioriteetsuse arvestades edasisi plaane.

Individuaalsete õppekavade rakendamine

Õppealajuhataja Karjäärinõustaja Direktor Huvijuht Huvijuht Huvijuht Karjäärinõustaja Õppealajuhataja

Igal aastal 01.01.2014 Igal aastal Igal aastal Igal aastal

Igal aastal Vastavalt Vajadusele

900 RE 900 RE 5400 RE 3000 LE 1500 LE 1800 LE

15

Õppe ja kasvatustöö analüüs Õpilaste arengu seire

Sisehindamisaruande koostamine Arenguvestluste läbiviimine õpilastega

Direktor Õppealajuhataja

2016 Igal aastal

Tugitegevused Vastutaja Aeg Maksumus

Kollektiivis hea mikrokliima Õpetajad on motiveeritud hästi töötama Õpilaste silmaringi ja suhtlusringkonna laienemine Kool on turvaline õpi ja töökeskkond Tugipersonali töötingimuste parandamine Tõrgeteta toitlustuse korraldamine Kooli töötajad ja külalised omaksid võimaluse parkida oma autod

Koos kollektiiviga korraldada erinevaid tegevusi Töötada välja ja viia kasutusse süsteem õpetajate tunnustamiseks; Õpetajate töö tasustamisel arvestada nende panust kooli arengusse. Vastavasisuliste projektide koostamine ja neis ka partnerina osalemine; Kooli raamatukogu võimaluste kasutamine. Katuse remont; sooja vee kasutusvõimaluse laiendamine; Tööinspektsiooni ettekirjutuste täitmine; Päästeameti ettekirjutuste täitmine; igapäevane meditsiinitöötaja kohalolek; psühholoogi kasutamise võimalus; vee ja kanalisatsiooni torustik, elektrijuhtmestik Riietusruumi ja dušinurga välja ehitamine koristajatele Söökla toitlustab õpilasi vastavalt korrale Luua võimalus 10 auto parkimiseks

Huvijuht Õppealajuhataja Direktor Huvijuht Tehnoloog Tehnoloog

Igal aastal Igal aastal Igal aastal Igal aastal 2016 2015 Igal aastal Igal aastal 2016 2015

3000 PE 200 000 PE 4000 LE 1500 LE 16500 LE 400 000 RE 6000 LE

16

Võimalus täita kehalise kasvatuse õppekava vabas õhus, õpilastel hea tervis Kooli eelarve vastab kooli arengu vajadustele Õpilastes ühtsustunde ja oma kooli tunde kasvatamine IT kasutamine õppetöös Oma kooli tunde kasvatamine

Rekonstrueerida kooli spordiväljak; jätkata ujumisõpetust Jõusaali rajamine Kogu kollektiiv osaleb järgmise aasta eelarve projekti koostamisel ja selle põhjendamisel, kool on aktiivne ja kasulik partner omavalitsusele; Õppevälisel ajal anda võimalus külalistele tasu eest kasutada kooli ruume Ühtsed nõuded koolis kantavale riietusele; kaasata õpilased kooli ja kooli territooriumi heakorda tagavatele tegevustele; autasustada õpilasi kooli sümboolikaga meenetega IT klassi laiendamine naaberklassi arvelt Kolme klassi ühendamine väikeseks saaliks

Tehnoloog Direktor Huvijuht Tehnoloog Tehnoloog

2014 2016 2014 Igal aastal 2015 2016

9000 LE 50 000 PE 2500 LE 2400 LE 30 000 LE 35 000 LE

17

12. Arengukava uuendamine

1. Arengukava kuulub uuendamisele seoses muudatustega seadusandluses, muudatustega

kooli investeeringutes, õppenõukogu või hoolekogu ettepanekutega, kooli

arengukavas ettenähtud tähtaja möödumisel.

2. Järgneva perioodi arengukava koostamine toimub hiljemalt poole aasta jooksul, enne

eelneva kehtivuse lõppu, tuginedes eelneva perioodi analüüsile.

3. Uuendatud arengukava kiidavad heaks õppenõukogu, hoolekogu ning seejärel kinnitab

kooli arengukava Narva-Jõesuu linna volikogu.