Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 2. telje meetmete

püsihindamise ülevaade

Livi RoomaPõllumajandusuuringute Keskus

Põllumajandusseire ja uuringute osakond

Alates 2007. aastast on PMK kõigi MAK 2007-2013 perioodi 2. telje meetmete püsihindajaks

Sõltuvalt MAK meetmete eesmärkidest ja rakendumisest on üles ehitatud PMK poolne 2. telje meetmete püsihindamine sh erinevate uuringute teostamine

2. telje meetmed on eelkõige seotud mullastiku, veekeskkonna, eluslooduse, põllumajandusmaastike säilitamise ja parandamisega ning maa-elanikkonna jätkusuutlikkuse tõstmisega - seetõttu on hindamisel keskendutud eeskätt nende eesmärkidega seotud valdkondadele

Meetmete efektiivsuse ja mõju leidmisel arvestatakse arengukavas tegevustele seatud eesmärke, mida hinnatakse läbi väljund-, mõju ja tulemusnäitajate

PMK poolt teostati 2011.a. mullastiku valdkonnas 6, elurikkuse valdkonnas 3, vee valdkonnas 3 ning sotsiaalmajanduse valdkonnas 2, maastiku alal 2 püsi- või ühekordset uuringut, lisaks võrdlev kompleksuuring mahe- ja tavaviljeluse mõjude kohta.

MAK 2007-2013 toetuste jagunemine telgede kaupa Eestis ja maakonniti 2010. aastal, milj EUR

2. telje erinevate toetuste jagunemine maakonniti 2009. ja 2010. aastal, %

Sissetulekud (EUR/põllumajandusmaa hektari kohta), 2010

Ettevõtjatulu (EUR/põllumajandusmaa ha kohta), 2010

AgriNet 2010AgriNet 2010

2. telje kõikide välja makstud toetuste jagunemine suurusgruppide vahel 2010. a.

Arne Ader

2. telje välja makstud toetuste kogusumma jagunemine tootmistüübiti, 2010.a.

2. telje erinevate välja makstud toetuste osakaal 2. telje välja makstud toetuste kogusummas majandusliku suuruse klasside (tuhat EUR) alusel 2010. aastal, %

Määratud pindalatoetused hektarites aastatel 2007-2011

0

100000

200000

300000

400000

500000

600000

700000

800000

900000

1000000

ÜPT ESA NAT KST/KSM MAHE PKT

ha

2007

2008

2009

2010

2011

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

16000

18000

20000

ÜPT POL ESA NAT KST/KSM MAHE

2007

2008

2009

2010

2011

Pindalatoetuste taotlejate arv toetustüüpide lõikes aastatel 2007-2011

Püsirohumaade (KST/KSM tootjate kogu PR pind, kus tuleb täita KSM nõudeid, kuid mis ei ole toetusõiguslik) ja põllukultuuride ning lühiajaliste rohumaade (põld) pindala muutus aastatel 2007-2011 peamiste toetustüüpide lõikes

0

20000

40000

60000

80000

100000

120000

140000

160000

2007 2008 2009 2010 2011 2007 2008 2009 2010 2011 2007 2008 2009 2010 2011

ÜPT KST/KSM MAHE

ha

Liblikõieliste (sh allakülvid) kultuuride pindala

0

100000

200000

300000

400000

500000

600000

700000

püsir

ohum

aa

põllu

maa

püsir

ohum

aa

põllu

maa

püsir

ohum

aa

põllu

maa

püsir

ohum

aa

põllu

maa

püsir

ohum

aa

põllu

maa

ÜPT ESA NAT KST/KSM MAHE

ha

2007

2008

2009

2010

2011

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2007

2008

2009

2010

2011

2007

2008

2009

2010

2011

2007

2008

2009

2010

2011

ÜPT KST/KSM MAHE

teravili allakülviga

teravili

raps, rüps, sinep, rõigas

püsirohumaa

liblikõieline

heintaim, kõrreline

Püsirohumaa ja põllumaa peamiste kultuurigruppide struktuur

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

16000

18000

2007 2008 2009 2010 2011 2007 2008 2009 2010 2011 2007 2008 2009 2010 2011

ÜPT KST/KSM MAHE

ha

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

osat

ähts

us p

õllum

aastMustkesa

toetusalune pind ja osatähtsus põllumaast

Mullaviljakus ja maade kvaliteet lähtuvalt maakasutusestVõrreldi omavahel 5 tasandit (pind 2010. aastal) :

PRIA põllumassiivide registris olev massiivide kogupind 1 181 696 haEestis taotletud ÜPT pind 876 501 (950 743) ha Püsirohumaade pind 268 435 (423 965) ha Nn “euroheinade” (püsirohumaade ja looduslikud rohumaad, mille majandajatel/omanikel puuduvad põllumajandusloomad) 80 177 ha. 2011. a viljelusvõistlusel osalenud põllumassiivid 1 187 ha

Muldade sobivus põllumajandusmaaks mullaliigi alusel

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

PRIA pind ÜPT pind PR pind Euroheina pind Viljeluspõllud

hea põllumajandusmaa

rahuldav põllumajandusmaa

ei sobi põllumajandusmaaks

Põllumajandusmaade perspektiivboniteet

10,8%8,9%

13,6% 13,9%

1,7%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

PRIA pind ÜPT pind PR pind Euroheina pind Viljeluspõllud

0

<20

21-30

31-40

41-50

51-60

>60

<35

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

PRIA pind ÜPT pind PR pind Euroheina pind Viljeluspõllud

liiv

liivsavi

saviliiv

savi

turvas

l,s,t kokku

Erineva maafondi lõimise struktuur

Praegusest ÜPT pinnast sobib hästi põllumajandustegevuseks 78% pinnast, viljeluspõldudel oli vastav näitaja ligi 90%. Põllumajandustegevuseks halvasti sobivaid muldi on ÜPT pinnast ~2,6% ehk ca 25 000 ha

Püsirohumaade ja “euroheinade” mullad on suhteliselt sarnase sobivusega põllumajandustegevuseks – “euroheinadel” on veidi vähem hästi sobivaid muldi ja veidi rohkem halvasti sobivaid muldi

PR ja “euroheinade” mullad on tunduvalt liigniiskemad võrreldes teiste maakasutuse tasanditega, parasniiskeid muldi leidub enam viljeluspõldudel

Nn halbade lõimiste pind on viljeluspõldudel oluliselt väiksem kui teistel maakasutusrühmadel, enim leidus halbade lõimistega muldi PR põldudel. Seega on lõimise seisukohast PR mullad veidi halvemad kui “euroheina” põllud

Kõige happelisemad mullad on “euroheinadel”, viljeluspõldudel happelised mullad puudusid

Mullastiku analüüs näitas, et PR maad ja “euroheinad” on paigutunud üldkokkuvõttes suhteliselt sarnase viljakusega muldadele, kuigi enamuse uuritud kriteeriumite järgi olid PR maad veidi parematel muldadel.

Mullaviljakuse uuring(8 enamlevinud mullatüüpi; ca 1500 analüüsi – 70% valimist)

150,4159,3

143,2 138,0157,6

178,2

149,9 156,8

78,069,580,0

65,369,462,380,3

71,8

6,56,56,56,56,56,46,46,5

020406080

100120140160180200

0 5 0 5 0 5 0 5

KSM MAHE ÜPT Kogu valim

mg/

kg

6,0

6,5

7,0

P

K

pH

38,6%

51,1%56,2%

43,6%

30,2%

46,5%41,4%

14,5%12,4%14,7%12,8%16,1%16,0%14,0%11,4%

21,0%27,7%

22,8%18,7%14,7%

22,2%18,6%

22,3%

45,8%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

0 5 0 5 0 5 0 5

KSM MAHE ÜPT Kogu valim

pH

P

K

pH ja taimetoiteelementide P ja K sisalduse muutus mullas 5 aasta jooksul toetustüüpide kaupa

Mulla vee-erosioonUSLE mudeli alusel arvutatud mulla ärakanne (t/ha/aastas) Eestis intensiivsusklasside alusel

18

Kogu Eesti mulla ärakanne 179 160 t/a

Põllumajandusmaalt 150 587 t (84% Eesti üldisest)

Keskmine mulla vee-erosiooni intensiivsus on 0,04 t/ha/a

Haritavatel põllumaadel kuni 0,46 t/ha/a

Kultuurrohumaadel 0,004 -0,03 t/ha /a

102 832 ha22 628 ha

1 473 ha

Nitraatiooni sisalduse muutus sügaval lasuvates põhjaveekogumites

1992-1994=100%

Ordoviitsiumi-Kambriumi=1,6 mg/l

Kambriumi-Vendi=1,9 mg/l

Nitraatiooni sisalduse muutus maapinnalähedastes põhjaveekogumites

1992-1994=100% Kvaternaari

põhjaveekogum=5,2 mg/l; Devoni põhjaveekogum=0,3

mg/l, Siluri-Ordoviitsiumi

põhjaveekogum=13,8 mg/l)0

100

200

300

400

500

600

700

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

%

Kvaternaari

Devoni

Siluri-Ordoviitsiumi

0

50

100

150

200

250

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

%

Ordoviitsiumi-Kambriumi

Kambriumi-Vendi

0

20

40

60

80

100

120

140

160

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

%

Nitraatiooni kontsentratsiooni suhteline muutus

Kogu Eesti seirejõgedes 1992- 2010.a.

1992-1994=100%=5,84 mg NO3/l

0

20

40

60

80

100

120

140

160

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

%

NTA seirejõgedes 1992-2010.a

1992-1994 =100% = 10,57 MG NO3/l

(KKM KTK andmed)

0

20

40

60

80

100

120

140

160

1992 1993 1994 2006 2007 2008 2009 2010

NO

3 s

uh

teli

ne s

isald

us,

%

0

5

10

15

20

25

30

läm

masti

ku

leo

stu

min

e,

kg

/ha/a

NO3 kontsentratsioon jõgedes

lämmastiku leostumine

Leostumine seirepõldudelt 2011.a.:N KSM ja ÜPT põldudel – 4,0 – 15,2 kg/ha (9-18% väetistega antud Nst) Mahe põldudel – ca 1 kg/haP Nn “tavatootmisega” põldudel (KSM, ÜPT) – 0,03 – 0,17 kg/ha Mahe põldudel – 0,03 kg/ha

RÄPU VALGALA (1600 ha; 60% põldude all)Keskmine üldbilanss 2006-2011:

N 54 kg/ha, P 3 kg/ha; K 2 kg/ha17 põllumassiivil kogupinnaga 617 ha (38%) oli lämmastiku bilanss üle optimaalse, seega suurenes neil aladel ka risk lämmastiku leostumiseksFosfori üldbilanss oli 311 hektaril (19%) negatiivne. Ülejäänud 1 250 hektaril oli bilanss küll positiivne, kuid optimaalseks osutus see vaid 160 hektaril

N bilanss 2004-2010 (kg/ha aastas)

24

30

14

34

19

9

-5

0

5

10

15

20

25

30

35

40

ÜPT KSM (+KST) MAHE

N k

g/h

a a

ast

as

2004-2007

2008

2009

2010

N sisend 2004-2010 (kg/ha aastas)

51

58

33

60

39

65

0

10

20

30

40

50

60

70

ÜPT KSM (+KST) MAHE

N k

g/ha

aas

tas

2004-2007

2008

2009

2010

N sisend ettevõtetes: ÜPT 51-65 kg/ha; KSM (+KST) 58-63 kg/ha; MAHE 33-40 kg/ha

N bilanss ettevõtetes: ÜPT 13-34 kg/ha; KSM(+KST) (-2)-30 kg/ha; MAHE 5-14 kg/ha

ESA andmetel Eesti 29 kg/ha; EL riikide (27 riiki) keskmine N bilanss 2008. aastal 53 kg/ha;

P sisend 2004-2010 (kg/ha aastas)

6 6

01

5

8

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

ÜPT KSM (+KST) MAHE

P k

g/h

a a

ast

as

2004-2007

2008

2009

2010

P sisend ettevõtetes: ÜPT 6-9 kg/ha; KSM (+KST) 4-7 kg/ha; Mahe 0-2 kg/ha

P bilanss ettevõtetes: ÜPT 2-(-2) kg/ha; KSM(+KST) 2-(-8) kg/ha; Mahe (-3)-(-5) kg/ha

EL (15 riiki) 2002-2004 keskmine P bilanss 10 kg/ha.

P bilanss 2004-2010 (kg/ha aastas)

1 2

-3

2

-4

-1

-8

-6

-4

-2

0

2

4

ÜPT KSM(+KST) MAHE

P k

g/h

a a

ast

as

2004-2007

2008

2009

2010

N P K sisendi jagunemine

Peamise osa sisendist moodustavad mineraalväetised ja liblikõielised:

KSM ettevõtetes 2010. aastal mineraalväetistega N 39% liblikõieliste poolt seotud N 38% ( 77%).

ÜPT ettevõtetes mineraalväetistega N 60% liblikõieliste poolt seotud N 10% (70%)

Mahe ettevõtetes min väetiseid ei kasutata liblikõieliste poolt seotud N 70%

Võrreldes 2007. aastaga langes N mineraalväetiste kasutamine ja tõusis liblikõieliste poolt seotud N osakaal

N efektiivsus 2010.a.:

Mahe 79%; KSM 68%; ÜPT 48%

(alates 2004 tõusev trend; tasakaaluline 80-90%)

P efektiivsus 2010.a 63-400% - st majandamine tugeva defitsiidiga

Liblikõieliste ja mineraalväetiste osakaal N, P, K sisendist %

38

52

56

39

10

65

61

60

70

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110

N

N

N

N

P

P

P

P

K

K

K

K

N

N

N

N

2007

2008

2009

2010

2007

2008

2009

2010

2007

2008

2009

2010

2007

2008

2009

2010

N,

P,

K s

isendis

t m

inera

alv

äetiste

ga %

N

sis

endis

tlib

likõie

liste

ga %

%

KSM (+KST) ÜPT Mahe

Võrreldes 2006. aastaga KSM(+KST) ja ÜPT ettevõtetes pestitsiidide kasutuskoormus (kg/ha) pritsitud pinna ja põllumajandusmaa kohta vähenenud

KSM(+KST) ettevõtetes kasutati suuremat pestitsiidide toimeaine kogust (kg/ha) pritsitud pinna kohta kui ÜPT ettevõtetes, samas pritsiti väiksemat osa põllumajandusmaast

Kasutatud pestitsiidide toimeainet toetustüübiti, kg/ha, pritsitud pinna kohta

0.8310.753

0.579

1.095

0

0.2

0.4

0.6

0.8

1

1.2

KSM (+KST) ÜPT

toim

eain

et k

g/ha

2006 2007 2008 2009 2010

Kasutatud pestitsiidide toimeainet toetustüübiti, kg/ha põllumajndusmaa kohta

0.572 0.522

0.3150.402

0

0.2

0.4

0.6

0.8

1

1.2

KSM (+KST) ÜPT

toim

eain

et k

g/ha

2006 2007 2008 2009 2010

Pritsitud pind põllumajndusmaast %, sõltuvalt toetustüübist

6359

69

42

0

10

20

30

40

50

60

70

80

ÜPT KSM (+KST)

%

2006 2007 2008 2009 2010

Eestis 24 liiki kimalasi, kellest 17 enamlevinud, III kaitsekategooria all 18 liikiKimalaseseire alad 2009-...66 seireettevõtet kahes piirkonnas,mõlemas 33 seireettevõtet:

11 MAHE, 11 KSM, 11 ÜPT

Lõuna-Eesti kimalasekooslus on arvukam ja mitmekesisem kui Kesk-Eestis

Kimalaste arvukuses eri toetustüübiga ettevõtetes Kesk- ja Lõuna-Eesti seirepiirkonnas olulist erinevust ei ole leitud

Toetustüüp mõjutab pigem kimalasekoosluste liigirikkust ja mitmekesisust, mis näitab koosluse ühtlust ja on ilmselt pikemaajaliste protsesside tulemus. On mitmel juhul nii Kesk- kui ka Lõuna-Eestis olnud MAHE (vahel ka KSM) ettevõtetes oluliselt kõrgem kui ÜPT ettevõtetes

Kesk-Eesti seirepiirkonnas on õite tihedus ÜPT ettevõtetes oluliselt madalam kui MAHE ettevõtetes

Kimalasekoosluse arvukus, liigirikkus ja mitmekesisus sõltub oluliselt toiduressursi olemasolust

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20

sqrt(K imalaste arv)

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

Õite

tihe

du

se

hin

na

ng

r = 0,51; p < 0,001

Kimalaste arvukus oli oluliselt kõrgem neil seirealadel, kus pestitsiide ei kasutatud (ka pärast õite tiheduse mõju kõrvaldamist).

Pestitsiidide kasutamine mõjutab vahetult kimalaste arvukust (peletava efekti, toidutaimede kao või mürgitamise läbi)

Kimalaste liigirikkuse ja mitmekesisuse ning pestitsiidide kasutamise vahel olulist seost ei leitud

Keskmise põllu suuruse kasvades kimalaste arvukus ja liigirikkus langesid oluliselt

Kimalaste arvukus ja liigirikkus langesid oluliselt pärast seda kui keskmine põllu suurus ületas 5-6 ha

M ean M ean±SE

Jah Ei

Pes tits iidi kas utamine

28

30

32

34

36

38

40

42

44

46

48

50

52

54K

imal

asi t

rans

ektil

(1 p

allis

e õite

tihedu

se k

oht

a)

F(1;195) = 5,7136; p = 0,0178

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Keskmine põllu pindala (ha)

-0 ,5

0 ,0

0 ,5

1 ,0

1 ,5

2 ,0

2 ,5

3 ,0

3 ,5

Kes

kmin

e ki

mal

aste

arv

uku

s (l

og

) 10

0 m

tran

sekt

i ko

hta

Lõuna-Eesti piirkonnas olid analüüsitud linnunäitajad statistiliselt oluliselt kõrgemad kui Kesk-Eesti piirkonnas. See on ilmselt tingitud maastiku mitmekesisuse, kompensatsioonialade ja üldise tootmise intensiivsuse erinevustest kahe piirkonna vahel

Eri toetustüüpide võrdlusel 2011. a linnunäitajate vahel statistiliselt olulisi erinevusi ei leitud

Trendina oli Mahe toetustüüp kõrgemate näitajatega kui ÜPT ja KSM

Linde, kes Eestis on seotud põllumajandusmaastikuga, on umbes 100-120 linnuliiki, regulaarseid pesitsejaid 210 liiki. Eestis kokku registreeritud 380 liiki

Riiklikud seireandmed põllulindude indeksina (FBI) näitasid, et linnustiku seisukorra võib 2010.-2011. aasta andmetel lugeda stabiilseks

Plot of Means

Toetustüüp

Pes

itsev

ate

liiki

de a

rv

12

34

5

KSM MAHE ÜPT

piirkond

Kesk-EestiLõuna-Eesti

Kultuurigruppide analüüs näitas, et eri linnuliikide nõudlused põllukultuuride osas on erinevad. Sellest võib järeldada, et peamine viis elurikkuse tagamiseks põllumajandusmaal on säilitada selle elupaigaline ja maastikuline mitmekesisus, kuna eri liigid on kohastunud kasutama erinevaid ökoloogilisi nišše. Näiteks:

põldlõokesed – rohumaad, teraviljad;

kiivitaja – suvivili;

kadakatäks – rohumaad;

pruunselg-põõsalind – rohumaade servad, madalad või üksikult paiknevad puud;

metsvint, metskiur, talvike – väike puude grupp

Tänud tähelepanu eest !

Lisainfot (sh kokkuvõtted teostatud uuringutest) MAK 2007-2013 hindamistegevuste kohta on võimalik leida PMK kodulehelt:

http://www.pmk.agri.ee/pkt/