Foto: Bjørn-Kåre Iversen, helsefak. uit.no

MII DÁHPÁHUVVÁ ISKOSIIGUIN JA DIEĐUIGUIN DU BIRRA?Du iskosat ja dieđut mat registrerejuvvojit du birra gal-get dušše geavahuvvot nu go guorahallama ulbmilis lea čilgejuvvon. Dearvvašvuođadieđuid dahje iskkusmate-riála viidáset gieđahallan čuovvu dearvvašvuođa- dutkanlága ja vejolaš eará áigeguovdilis lágaid. Buot dieđut ja iskosat gieđahallojuvvojit nama ja riegádan-nummara haga, dahje eará dieđuid haga mat sáhttet muitalit gii don leat. Koda čatná du iežat dieđuide ja iskosiidda nammalisttu bokte. Dat mearkkaša ahte dieđut leat eret-identifiserejuvvon. Leat dušše dohkke-huvvon bargit prošeavttas geat ožžot nammalisttu ja geat sáhttet guorrat dieđuid dutnje. Ii leat vejolaš iden-tifiseret du guorahallama bohtosiid vuođul ge go dat almmuhuvvojit. Don sáhtát maŋŋel oažžut jearaldaga vástidit liigejearahallanskovi.

Dieđut mat registrerejuvvojit du birra leat dieđut mat leat čohkkejuvvon jearahallanskovi, dearvvašvuođa- iskkadeami mihtidemiid ja varraiskkusanalysaid vuođul. Datatilsynet ja/dahje REK dohkkeheami vuođul sáhttet dieđut du birra čadnojuvvot dieđuide eará dutkanulbmiliid registariin. Dát sáhttet leat re-gistarat oaju, buozanvuođa, dietnasa, oahpu, fidnu ja dieđuid birra eará dearvvašvuođaiskkademiin main leat oassálastán. Áigeguovdilis registarat leat Boras-dávdaregisttar, Jápminsivvaregisttar, Álbmotregisttar, Reseaptaregisttar, Medisiinnalaš riegádanregisttar, Váibmo- ja varrasuotnaregisttar ja eará našuvnnalaš registarat buozanvuođaid birra mat dutkojuvvojit dán iskkadeamis, ja vel Statistalaš guovddášdoaimmahaga ja olmmošlohkamiid registarat. Buot dáin oktavuođain sihkkojuvvo namma ja riegádannummar. Dáhkádus-fitnodagat dahje eará kommersiála ásahusat eai beasa oaidnit dieđuid.

Prošeaktaloahppa lea biddjon juovlamánu 31. beaivái 2067. Maŋŋel dán anonymiserejuvvojit buot dieđut.

BIOBÁŊKU Varraiskosat vurkejuvvojit nu gohčoduvvon dutkan-biobáŋkui Romssa universitehtas dahje vejolaččat eará našuvnnalaš biobáŋkovuorkái mas lea alit sihkar-vuohtadássi iskosiid kvalitehta ja persovdnasuddjema hárrái maid guoskevaš instánssat leat dohkkehan. Jus mieđihat searvat iskkadeapmái, de mieđihat maiddái dasa ahte varraiskosat váldojit dán biobáŋkui. Romssa universitehtas lea ovddasvástádus dutkanbiobáŋkui.

GIEĐAHALLANOVDDASVÁSTÁDUSRomssa universitehta hálddahuslaš direktevrra bokte lea diehtogieđahallanovddasvástideaddji.

RIEKTI OAIDNIT JA SIHKKUT DIEĐUID JA ISKOSIIDJus don mieđihat searvat iskkadeapmái, de lea dus riek-ti beassat oaidnit makkár dieđut leat registrerejuvvon du birra. Dus lea maid riekti divvut vejolaš boasttu-vuođaid dain dieđuin maid mii leat registreren. Jus don geassádat guorahallamis, de sáhtát gáibidit ahte čohkkejuvvon iskosat ja dieđut sihkkojuvvojit, ear-ret jus dieđut leat juo geavahuvvon analysain dahje dieđalaš almmuhemiin.

BUHTADUSIi addojuvvo makkárge ekonomalaš buhtadus jus searvá guorahallamii earret go dat ahte buot oasseváldit leat mielde vuorbádeame guokte mátkeskeaŋkagoartta maid árvu lea kr. 10.000,- goappásge. Dasa lassin vuorbáduvvojit guokte liige skeaŋkagoartta dan suohkanis gos leat eanemus oasseváldit.

EKONOMIIJARegionála dutkanfoanda Davvi-Norggas, golbma davimus fylkkasuohkana, Davvi Dearvvašvuohta, Sámediggi, Romssa universitehta ja Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta leat dutkanruđaid bokte ruhtadan guorahallama ja biobáŋkku. Ii ovttasge dáin instánssain leat beroštusriiddut iskkadeamis.

DÁHKÁDUSOasseváldit leat gokčojuvvon pasieantavahát- buhtaduslága bokte.

DUOGÁŠ JA ULBMILDát lea jearaldat dutnje searvat dutkanprošektii mii galgá buoridit máhtu dearvvašvuođa, buozanvuođa ja eallineavttuid birra dakkár guovllus gos lea sámi ja dáčča ássan. Don gii searvvat iskkadeapmái beasat iskat leat go dus dihto nu gohčoduvvon eallinvuohkedávddat dahje lea go várra ahte don sáhtát oažžut dakkáriid.

Don leat bovdejuvvon searvat iskkadeapmái danne go leat gaskal 40 ja 79 jagi boaris ja go orut suohkanis mii lea válljejuvvon suohkaniid searvvis. Lea Sámi dear-vvašvuođadutkama guovddáš, Servodatmedisiinna in-stituhtta Romssa universitehtas mii čađaha iskkadeami.

MAID SISTTISDOALLÁ GUORAHALLAN?Don bovdejuvvot vástidit jearahallanskovi mii lea mielddusin ja váldit dan mielde go boađát dieđihuvvon dutkanstašuvdnii iežat suohkanis. Dáppe mihtidit var-radeattu, pulssa, allodaga, deattu ja čoavje- ja spiral-mihtu, ja váldit maiddái varraiskosa.

Varraiskkus sáhttá maŋŋel analyserejuvvot bieb-moávdnasiid, birasmirkkuid, buoideávdnasiid ja mihtilmasvuođaid dáfus mat sáhttet čadnojuvvot eallinvuohkedávddaide dahje diliide nu go diabetesii (sohkardávda), váibmo- ja varrasuotnedávddaide, ja oađđinváttuide. Sáhttá maid šaddat áigeguovdil váldit čađahit genehtalaš varraanalysa gávnnahan dihte vejo-laš sivaid namuhuvvon eallinvuohkedávddaide/diliide.

Regional komitè for medisinsk og helsefaglig forskningsetikk – REK nord galgá dohkkehit buot varraiskkusgeavaheami.

Mielddusin leat dieđut iskkadeami áiggi ja báikki birra. Jus evttohuvvon áigi ii heive, de sáhtát boahtit almmá dieđikeahttá ovdalgihtii.

VEJOLAŠ OVDAMUNIT JA HEITTOT BEALITIi vurdojuvvo makkárge riska go oassálastá iskka-deamis. Varraiskkus váldojuvvo dan bokte ahte čug-gesta varrasutnii gieđas. Ieš iskkadeapmi bistá sullii diibmobeale. Iskkadettiin sáhtát oažžut dieđuid iežat bohtosiid birra nu go varradeattu, pulssa, allodaga, deattu ja čoavje-spiralmihtu, varraproseantta ja HbA1c (gaskamearálaš varrasohkar maŋemus 6-8 vahkku). Don sáhtát gieldit muitaleames iskkadeami bohtosiid dutnje. Muhto jus okta dáin iskkusbohtosiin lea dakkár ahte lea dárbu oažžut doavttirdivššu jođánit, de gal goitge oaččut dieđu dakkaviđe. Ii mearkkaš ahte sáhttá eará doavttiriskkadeami diktit jus oassálastá dán iskka-deamis. Jus várohat ahte lea juoga boastut du dearvvašvuođain, de fertet vel dasa lassin váldit okta-vuođa iežat fástadoaktáriin.

DearvvašvuođaDieđalaš fakultehtaRomssa univeRsitehta uit

Romssa univeRsitehta uitDEARVVAŠVUOĐADIEĐALAŠ FAKULTEHTAuit.no/helsefak

S minor 2Helse- og levekårsundersøkelse

S minor 2Helse- og levekårsundersøkelse

S minor 2Helse- og levekårsundersøkelse

S minor 2Helse- og levekårsundersøkelse

S minor 2Helse- og levekårsundersøkelse

S minor 2DEARVVASVUODA JA EALLINDILLE ISKKADEAPMI

gr

afi

sk f

or

m: B

jør

n-k

år

e iv

erse

n, f

or

mid

lin

gst

jen

este

n, u

it.n

o/h

else

fak

Foto: Bård Løken/NordNorsk Reiseliv

JeaRaLDat seaRvat DeaRvvaŠvuoĐa-

Ja eaLLinDiLLe- isKKaDeaPmÁi

DIEĐUT GUORAHALLAMA BOHTOSA BIRRAIskkadeami bohtosat almmuhuvvojit riikkaidgaskasaš

ja našuvnnalaš dieđalaš áigečállagiin, iešguđetlágan populearadieđalaš kanálaid ja mediaid lassin.

EAKTODÁHTOLAŠ OASSÁLASTINLea eaktodáhtolaš searvat guorahallamii. Jus don

háliidat searvat, de boađát dieđihuvvon báikái ja áigái. Dáppe bivdit du vuolláičállit mieđiheami oassálastimii. Don sáhtát vaikko goas ja almmá makkárge čilgehusa

haga geassádit guorahallama oassálastimis.

Jus don maŋŋel háliidat geassádit dahje jus leat jearal-dagat guorahallama birra, de sáhtát váldit oktavuođa minguin min prošeaktatelefovnna bokte: 404 90 467

dahje e-poastta bokte: saminor@ism.uit.no

Don gávnnat eambbo dieđuid guorahallama birra min neahttasiiduin http://site.uit.no/helseoglivsstil/

Magritt Brustad Prošeaktajođiheaddji Professor

Ann Ragnhild Broderstad Dutki Váldodoavttir Dr.med.

BURES BOAHTIN ISKKADEAPMÁI

DEARVVAŠVUOHTA JA EALLINVUOHKIBiebmodoallu – diabetes – váibmo- ja varrasuotnadávddat – birasmirkkot

– bátnedearvvašvuohta – oađđin