Baltimaade ettevõtlusbaromeeter - SEB · 2017. 2. 17. · toote- ja teenusearenduse valdkonnas. Ainar Leppänen Juhatuse liige, SEB Pank • Eelmise uuringuga võrreldes on Eesti,

Vaatamata tagasihoidlikule SKP kasvule viimastel aastatel on Balti riikide majandus suutnud vältida tõsiseid tagasilangusi, kuigi poliitiliste keerdkäikude ja majanduslike raputuste tõttu edastasid Euroopa ja maailma turud 2016. aastal üsna vastakaid signaale. Et hinnata meeleolusid uue majandusaasta alguses, viis SEB läbi traditsioonilise uuringu Balti riikide väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE-d) seas, et koguda teavet 4542 uuringusse kaasatud VKE-lt Balti riikides. „Baltimaade ettevõtlusbaromeetri” (Baltic Business Outlook) uus väljaanne tutvustab uuringu tulemusi.

Erilist tähelepanu on pööratud alustavatele ettevõtetele, mille all on mõeldud kuni kolm aastat tegutsenud ettevõtteid. Eestis ja Leedus esitati uutele ettevõtetele küsimused, mis veidi erinesid VKE-de omadest, et saada ülevaade nende ootustest majandusele 2017. aastal.

Kuigi üldine optimism ettevõtluskeskkonna suhtes on Balti riikide VKE-de seas veidi vähenenud, keskenduvad ettevõtted oma tugevatele külgedele, näiteks eelistades koduturgu ekspordile, kui mujal valitsevad tingimused tunduvad ebasoodsad, või jätkates stabiilses tempos investeerimist, et parandada oma konkurentsivõimet. Paljud ettevõtted on teadlikud innovatsiooni otsustavast tähtsusest jätkusuutliku ettevõtluse tagamisel, eelkõige toote- ja teenusearenduse valdkonnas.

Ainar Leppänen Juhatuse liige, SEB Pank

• EelmiseuuringugavõrreldesonEesti,LätijaLeeduVKE-duuemajandusaastaväljavaadetesuhtesvähemoptimistlikud.2017.aastalonoptimistideehkvähemalt15%käibekasvuprognoosivateettevõteteosakaalvähenenudkõigiskolmesriigis,kusjuureskõigepositiivsemolihoiakLeedus,kusselliseidoptimisteoli15%.ErinevaltEestistjaLeedust,kuspessimisteolialla50%,oliLätissellisteettevõteteosakaaltunduvaltsuurem(61%).

• BaltiriikideVKE-dkeskenduvadendisestenamkoduturule —79%Lätis,76%Eestisja71%Leedus —,mistähendab,etuutelevõiolemasolevateleeksporditurgudelesuunatudtegevusegaettevõteteosakaaloliLeedus,EestisjaLätisvastavalt29%,24%ja21%.

• Kuna2017.aastaloodatakseväiksematkäibekasvu,eikiirustaettevõtjaduusitöötajaidpalkama —seenäitajaonvähenenudkõigiskolmesriigis,kuigi27%Leeduettevõtjatestkavatsebsiiskitöötajaidjuurdevõtta.Samas80%Eestiettevõtjatesteiplaanimuudatusipersonalihulgasja19%Lätiettevõtjatestkavatsebtöötajatearvuhoopisvähendada.

• Endiseltoneelistatudtoodetejateenusteinnovatsioon —35%Eesti,32%Leeduja21%LätiVKE-destkinnitasid,et2017.aastalkavatsevadnadkeskendudasellele,kuigikõigisriikidesonhuvisellevaldkonnainnovatsioonivastuvähenenud.VeidionkasvanudärimudeliinnovatsioonLeedus(7%-lt11%-le)jatöötajaidarendavinnovatsioonLätis(12%-lt16%-le).

• Soovinvesteerida2017.aastaltundubpaljulubav,sestüle30 000eurokavatsebinvesteerida18%LeeduVKE-destning13%EestijaLätiVKE-dest —kõikneednäitajaonüsnalähedaleelmiseaastatasemele.Ettevõtjaid,kes2017.aastalinvesteeridaeikavatse,onallapoole:20%Leedus,22%Eestisja40%Lätis.

Baltimaade ettevõtlusbaromeeterJaanuar2017

Kommenteeritud kokkuvõte

Eessõna

Baltimaade ettevõtlusbaromeeter Jaanuar2017

2/15

MetoodikaKäibe kasvUuringusnimetatakse2017.aastalüle15%käibekasvulootvaidettevõtteid„optimistideks”,kuni15%kasvuootavaidettevõtteid„mõõdukateksoptimistideks”jaülejäänuidehkkäibevähenemiseennustajaid„pessimistideks”.

TööhõiveTööhõiveväljavaateosasjagunevadettevõttedkolmerühma:need,kespalkavad2017.aastaluusitöötajaid;need,kelletöötajatearvjääbsamaks,ningneed,keskavatsevadpersonalivähendada.

EksportVastajadjagunevadkolmeks:ettevõtted,miskavatsevad2017.aastalsisenedauuteleturgudele;ettevõtted,miskavatsevadkasvadaolemasolevateleksporditurgudel,jaettevõtted,miskeskenduvadkoduturule.

InnovatsioonAnalüüsitaksekahteettevõtjaterühma:need,keskavandavad2017.aastaluuendusi —ükskõikkassiistoodetejateenusteväljatöötamisejatäiustamise,ärimudelimuutmiseja/võitöötajatekoolitamisekujul —ningneed,kesühtegimainituduuendusteikavanda.

InvesteeringudSuurteinvesteeringutepiiriksonkäesolevasuuringusseatud30 000eurot;kaksesimestettevõteterühmaonneed,keskavandavadsellestsummastvastavaltkassuuremaidvõiväiksemaidinvesteeringuid,jakolmandasserühmakuuluvadettevõtted,kes2017.aastalinvesteeridaeikavatse.

Põhinäitajad

Eesti Läti Leedu

Rahvaarv (seisugajaanuar2016) 1.32mln 1.97mln 2.89mln

Valuuta euro euro euro

SKP inimese kohta (EU=100,2015) 75 64 75

SKP reaalkasv (2015) 1.4% 2.7% 1.8%

Inflatsioon (2016) 0.8% 0.1% 0.7%

Töötuse määr(Q32016) 7.5% 9.5% 7.5%

Allikad: SEB Nordic Outlook (november 2016), Eurostat

Majandusprognoos aastaks 2017

SKP kasv Inflatsioon

Eesti 2.2% 2.4%

Läti 3.5% 2.1%

Leedu 2.5% 1.5%

Allikas: SEB Nordic Outlook (november 2016)


3/15

Baltimaade väljavaadete kokkuvõte

Käibekasvu suuroptimistide osakaal on kolme aasta madalaim

Mõõdukad optimistid

Eesti

Läti

Leedu

58% ↑31% ↓66% ↑

Optimistid

Eesti

Läti

Leedu

11% ↓8% ↓15% ↓

Selge eelistus on endiselt koduturul

Uued turud

Eesti

Läti

Leedu

8% ↓7% ↓14% →

Eesti

Läti

Leedu

16% ↑14% ↑15% ↓

Olemasolevad turud

Eesti

Läti

Leedu

76% ↑79% ↑71% ↑

Siseturg

Värbamisplaanid on varasemast tagasihoidlikumad

Suurendab töötajate arvu

Eesti

Läti

Leedu

14% ↓12% ↓27% ↓

Eesti

Läti

Leedu

80% ↑69% ↓64% →

Muudatusi ei planeeri

Eesti

Läti

Leedu

5% ↓19% ↑9% ↑

Vähendab töötajate arvu

Huvi toodete ja innovatsiooni vastu on suurim

tooted/teenused

Eesti

Läti

Leedu

35% ↓21% ↓32% ↓

Eesti

Läti

Leedu

8% →8% →11% ↑

ärimudel

Eesti

Läti

Leedu

15% ↓16% ↑19% →

töötajad

Uuendused:

Investeerimisaktviisus jääb eeldatavasti samale tasemele

Üle 30 000 euro suurused investeeringud

Eesti

Läti

Leedu

13% ↓13% →18% ↑

Eesti

Läti

Leedu

26% ↑23% ↑27% ↑

Kuni 30 000 euro suurused investeeringud

Eesti

Läti

Leedu

22% ↓40% →20% ↓

Investeeringuid ei planeeri

Pessimistid

Eesti

Läti

Leedu

31% ↑61% ↑19% ↓

Uutele eksportturgudele

laienemine

Senistel eksportturgudel

laienemine

Koduturule keskendumine

Kasv üle 15%

Kasv kuni 15%

Käibe langus

Töötajate arvu kasv

Töötajate arv ei muutu

Töötajate arvu langus

Toodete või teenuste innovatsioon

Ärimudel muutus

Investeerinud töötajate

arendamisse

Üle 30 000 euro suurused

investeeringud

Kuni 30 000 euro suurused

investeeringud

Investeeringuid ei planeeri


4/15

Eesti VKE-d• EestiVKE-deväljavaatedonmuutunudveidikahvatumaksjaainult11%vastajatestprognoosibüle15-protsendilistkäibekasvu,

misonviimasekolmeaastaväikseimnäitaja,samaskuikäibekahanemistnäebette31%vastajatest.

• Üllatuslikultonoptimistidejamõõdukateoptimistideosakaalkõigesuurempõllumajanduses(76%);järgnevadharidusjatervishoid(71%),majutuskoostoitlustuseganingtootmine(mõlemad70%).Pessimistidesuurimaosakaaluga(34%)paistabsilmatranspordi-jalogistikasektor.

• Uutelevälisturgudelesisenedavõiolemasolevatellaienedakavatsevateettevõteteosakaalonvähenenud27%-lt24%-le,mistähendab,et76%VKE-depõhitegevustoimubpeamiseltkoduturul.

• Töötajatepalkamiseväljavaatedeioleparanenud,sestvõrreldesmöödunudaasta18%-gakavatseb2017.aastaluusitöötajaidpalgataainult14%VKE-dest.Seetähendab,etlõviosa(80%)VKE-desteiplaanitöötajaskonnasuurustmuutajaainult5%plaanibtöötajatearvuvähendada.

• Selaastalkavatsebinvesteeridaligi40%VKE-dest,13%neistüle30 000euro,samaskui26%kavatsebpaigutadainvesteeringutessekuni30 000eurot —seegasellesvaldkonnasviimase12kuujooksulolulisimuutusitoimunudeiole.

• InnovatsioonitegevustkavandabvalimissekuulunudEestiVKE-dest64%,stveidivähemkuieelmiseaasta68%.Umbes35%kinnitas,etinnovatsioonkeskendubpeamiselttoodetelejateenustele.

Ettevõtluskeskkond riikide kaupa

VKE-de vastused: innovatsioon keskendub riistvarale ja seadmetele• „Meinvesteerimetootmissejatootearendusse;toodeteväärtusesuurendamiseksteemekoostöödteadlastega.”• „Meilonplaanisomapõllumajandusettevõtetlaiendadajatootminedigiteerida.”• „Meinvesteerimearvutiprogrammidessejariistvarasse.”

Eesti: VKE-de plaanid aastaks 2017

80%76%

43%

40%

jätabtöötajatearvusamaks

keskendubjätkuvaltsiseturule

teebinvesteeringuid

kavandabuuendusiärimudelisvõitoodetesjateenustes

Optimistid ja pessimistid: kes need on?

• Põllumajandussektor• Harjumaa• Rohkemkui10töötajat• Käive65 000–200 000eurot

• Kutse-,teadus-,jatehnikasektorningtranspordi-jalogistikasektor

• Ida-Virumaa,Pärnumaa• 1–9töötajat• Käivekuni65 000eurot

Optimistid

11%Pessimistid

31%

Järgmise aasta käive

Optimistid

11% ↓

Kasv üle 15%

58% ↑


Kasv kuni 15%

31% ↑

Pessimistid

Käibe langus


5/15

14% 24% 24% 38%

16% 25% 19% 40%

32% 39% 8% 16% 5%

27% 36% 11% 24% 2%

Innovatsioon

36% 35% 8% 15% 5%2016

2015

2014

EikavandauuenduslikketegevusiKavandabtoote/teenuseuuendusiMuudabärimudelitInvesteeribtöötajatearendamisseMuu

Investeerimisprojektid

13% 27% 23% 38%2016

2015

2014

Jah,mahusüle30000euroJah,mahuskuni30000eurotEiEiteaveel

12% 15% 73%

16% 12% 72%

Eksporditurud

PlaneeribsisenedauuteleeksporditurgudelePlaneeribkasvadaolemasolevateleksporditurgudelKeskendubsiseturule

2016

2015

2014

8% 16% 76%

Kõige populaarsemad eksporditurud: Läti,Rootsi,Saksamaa,Soome,Venemaa

Töötajate arv järgmisel aastal

18% 76% 6%

23% 73% 4%

SuuremSamaVäiksem

2016

2015

2014

14% 80% 5%

Välisriikidest pärit töötajate arv

6% 1% 0% 8% 84%2016

1–2töötajat3–10töötajatRohkemkui10töötajatEiole,kuidolemehuvitatudvärbamastEiolejaeikavatsevärvata

Välisriikidest pärit töötajad on:

47%39%

25%

9%

spetsialistid

juhid

töötajad

muu

Piirkond

HarjumaaTartumaaPärnumaa

Ida-VirumaaRaplamaa

Lääne-VirumaaViljandimaaVõrumaaJärvamaa

JõgevamaaLäänemaaSaaremaaPõlvamaaValgamaaHiiumaa

47%11%8%6%4%4%3%3%3%3%2%2%2%2%1%

Majandussektor

MajutusjatoitlustusAvalikhaldusjatugiteenused

Põllumajandus,metsandus,kalandusKunst,meelelahutus,vabaaeg

EhitusHaridus

Elektrienergia,gaasi,aurujakonditsioneeritudõhugavarustamineFinantsjakindlustus

TervishoidjasotsiaaltööInformatsioonjakommunikatsioon

TööstusMäetööstus

MuudteenusedKutse-,teadus-jatehnikaalanetegevus

KinnisvaraTransportjalogistika

Veevarustus;kanalisatsioon,jäätme-jasaastekäitlusKaubandus;mootorsõidukiteremont

3%5%7%2%10%1%0%1%2%4%8%0%4%18%8%7%0%19%

Eesti küsitluse läbilõige(Kokkuosales2127ettevõtet)

Töötajate arv

1–9

10–19

20–49

50–99

89%

6%

4%

1%

Aastakäive

Kuni65000eurot65000–200000eurot201000–650000eurot

650000–2000000eurotÜle2000000euro

56%21%13%7%3%


6/15

Eesti alustavad ettevõtted

Alustavad ettevõtted

Eesti: alustavate ettevõtete plaanid aastaks 2017

66%56%

39%

keskendubsiseturule

uuendabtooteidjateenuseid

plaanibsuurendadatöötajatearvu

• Küsitletud1099-stkunikolmaastattegutsenudEestiettevõttestprognoosib67%2017.aastakskuni50 000-eurostkäivet.


kuni10000eurotkuni50000eurotkuni100000eurotkuni500000eurotüle500000euro

31%36%17%11%5%

• Eestialustavatestettevõtetestkavatseb2017.aastaltöötajaidjuurdepalgata39%ningainult2%kavatsebpersonalivähendada.Umbes10%ontöölevõtnudvälisriikidekodanikke.

Välisriikideest pärit töötajad on:

56%30%

27%

10%

spetsialistid

töölised

juhid

muu


8% 1% 1% 90%2016

1–2töötajat3–10töötajatRohkemkui10töötajatEi


SuuremSamaVäiksem

2016 39% 59% 2%

Alustavateettevõtetenaonmõeldudkunikolmaastattegutsenudettevõtteid.

Keskendumine välis- ja siseturgudele

66% 8% 26%

keskendubsiseturulekeskendubvälisturulekeskendubniisise-kuikavälistuturule

2016

• 66%vastajatestütles,etalustavadettevõttedtunnevadendkoduturulkindlamalt.VälisturgudestonkõigeolulisemadSoome,Läti,Leedu,USA,Horvaatia,Saksamaa,Taani,ÜhendkuningriikjaVenemaa.

Kes nad on?

70%53%

16%

15%

11%

onkäivealla22000euro

asuvadHarjumaaljaTallinnas

tegutsevadkaubanduses

tegutsevadkutse-,teadus-,jatehnikasektoris

tegutsevadehitussektoris

2016

2015

2014

030006000900012000150001800021000

21 064

22 063

19 835


7/15

Hinnake palun viiepalliskaalal, millised on suurimad väljakutsed Teie ettevõttes 2017. aastal?

Hinnake palun viiepalliskaalal, millised olid suurimad väljakutsed oma ettevõtte alustamisel?

• 2017.aastalonEestialustavateettevõtetejaokssuurimaksprobleemikssuurmaksukoormusningraskusedklientidejarahastajateleidmisel.Suuredmaksudonkasuurimtakistusettevõtlusegaalustamisel.

Muu:Laenutooted,soodsadarveldusedalustavateleettevõtetele,paindlikkus,rohkemtasutateenuseid,k.aseminaridjakonsultatsioonid

Kuidas saaksid pangad toetada alustavaid ettevõtteid?

SoodsadfinantseerimisetingimusedEritingimused/soodustusedalustavateleettevõtetele

HuvitavatejadigitaalsetelaehendustepakkuminealustavateleettevõteteleErinevadkoolitusedjaseminaridErinevatepartneritepakkumised

Abiettevõtteasutamisel/kontoavamiselÄrialustamisejaäritegevusenõustamine

Muu

70%69%46%40%33%27%24%3%

• Alustavadettevõttedloodavadpankadeltsoodsaidlaenutingimusi(sedaasjaolumainis70%vastajatest)ningeritingimusijasoodustusiuuteleettevõtetele(69%).

Muud põhjused:soovtegutsedaiseseisvalt,uuedväljakutsed,maksudeoptimeerimine,headideedvajasidtäideviimist

Miks otsustasite asutada enda ettevõtte?

TahanollaendatööandjaTahtsinparandadaendaelustandardit/suurendadasissetulekut

NäginärivõimalustendahobisTahtsinvabamattöögraafikut

MuuJäintöötuks

35%26%20%7%6%5%

• Peamineettevõtlusealustamiseajendonsoovollaiseendaletööandjajaülemus(35%vastajatest),millelejärgnessoovparandadaomaelujärgejasuurendadasissetulekuid(26%).

Eesti küsitluse läbilõige

Aastakäive

kuni22000eurot23000–44000eurot45000–200000eurot201000–650000eurot

üle1miljonieuro

70%12%13%4%0%

56% 20% 30% 23% 5%

Innovatsioon

2016

Kavandabtoote/teenuseuuendusiMuudabärimudelitInvesteeribtöötajatearendusseEikavandauuenduslikketegevusiMuu

• 77%alustavatestettevõtetestkavandabinnovatsioonitoodetejateenuste,ärimudeli,töötajatearendamisejakoolitusevaldkonnas.

KõrgemaksukoormusEttevõttealustamiseksonraskeleidaalgkapitali

KoormavseadusandlusjaliignebürokraatiaMugavustsoonistväljatulemine

KartusvõttariskiHeaäriideepuudumine

Ettevõttealustamisekohtaonraskeleidapiisavaltinformatsiooni

3,63,23,12,92,82,41,9

3,53,03,02,92,92,62,6

KõrgemaksukoormusKlientideleidmine

KeerulinefinantsvahenditekättesaadavusProbleemidteenustelejatoodeteleturuleidmisel

KvalifitseeritudtöötajatepuudusArvetemaksmatajätminevõimaksetegaviivitamineklientidepoolt

Raskusedkoostööpartneriteleidmisel


8/15

Majandusanalüütiku kommentaar

Eesti majandus on kaks aastat järjest liikunud teosammul. 2016. aasta kolme esimese kvartali jooksul kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) reaalväärtuses tühised 1,2% võrreldes 2015. aasta sama perioodiga.

Nagu ka 2015. aastal, on aeglase kasvu peamiseks põhjuseks väikesed investeeringud. Kuigi pärast kaheksat negatiivse kasvuga kvartalit kasvas kapitali kogumahutus põhivarasse teises kvartalis 5,6%, nullis kolmanda kvartali järsk 8,4% langus selle kasvu täielikult. Nii avalik kui ka erasektor on investeerimisel ettevaatlikud. Võttes aga arvesse võimalikke suuremaid makseid EL-i tõukefondidest ja uue valitsuskoalitsiooni suurejoonelisi plaane taristusse investeerimiseks, peaks vähemalt avaliku sektori kapitalikulutused varsti kasvama hakkama. Ettevõtluse seisukohast on väljavaated siiski hägusemad. Viimastes kvartalites on investeeritud pigem jaekaubandus- ja kinnisvarasektoris, samas kui tööstusettevõtted on olnud palju ettevaatlikumad. Suhteliselt kõrge tootmisvõimsuse kasutamine ja optimistlikum ärikliima viitavad siiski sellele, et olukord hakkab paranema. Samal ajal on leibkonnad olnud kinnisvaraturul üsna aktiivsed. 2016. aasta novembri lõpuks oli tasumata hüpoteeklaenude saldo 2% suurem kui aasta tagasi ning hüpoteeklaenude kogumaht suurenenud 5% võrra.

Kui 2015. aastal peeti nigela majanduskasvu põhjuseks vähenevat eksporti, siis 2016. aastal üldpilt paranes. Võrreldes 2015. aasta 0,6% vähenemisega suurenes kaupade ja teenuste eksport 2016. aasta esimese üheksa kuu jooksul 3,8%. Kahjuks ei ole selline kasv laiapõhjaline. Lõviosa kaubavahetuse kasvust läheb elektriseadmete, peamiselt elektrooniliste sideseadmete müügi ja energiasektori arvele. Loomulikult teeb igasugune

ekspordikasv rõõmu, kuid ei tohi unustada, et elektroonika- ja energiasektoris domineerib vaid paar suurettevõtet, mis aga ei ole Eesti ülejäänud ettevõtetega kuigi tihedalt lõimunud. Vaatamata 2016. aasta tunduvalt parematele kogunäitajatele oli puidutöötlemissektoris ekspordi kasv aeglasem kui 2015. aastal ning metallitööstuses isegi negatiivne, kusjuures mõlemad sektorid on väga olulised tööandjad.

Majanduskasv on jätkuvalt toetunud kõrgele leibkondades tarbimisele. Eratarbimine suurenes 2016. aasta esimese kolme kvartali jooksul reaalväärtuses 4,2% ning see on olnud eratarbijale suunatud ettevõtjatele õnnistuseks. Leibkonnad on saanud rohkem tarbida tänu reaalpalga kiirele kasvule, mis jätkus aeglasest majanduskasvust hoolimata. Keskmine brutopalk kasvas 2016. aasta esimese ja kolmanda kvartali võrdluses 7,6%. Lisaks tarbimise suurendamisele võimaldas see leibkondadel ka rohkem säästa: eraisikute hoiused Eesti pankades on stabiilselt kasvanud 7–8%. Tööandjate jaoks on palgakasv probleemiks, eelkõige tulude aeglast kasvu silmas pidades. Eesti ärisektori (välja arvatud finantseerimisasutused) müügitulu kasvas 2016. aasta esimeses kolmes kvartalis vaid 1,7%, samas kui kogukasum vähenes 6,3%. Tundub, et ettevõtluskeskkond on olnud väikeettevõtjate jaoks isegi ebasoodsam, sest nende tulud kasvasid veelgi aeglasemalt.

Kiiresti kasvava keskmise palga ja aeglaselt suurenevate tulude tõttu on tööjõukulude osakaal SKT-st kasvanud peaaegu 50%. Kuigi ettevõtlusuuringute kohaselt ollakse töötajate palkamise suhtes siiani veel optimistlikud, kasvas töötuse määr 2016. aasta kolmandas kvartalis 7,5%-ni võrreldes 2015. aasta sama perioodiga, mil see oli 5,2%. Kuigi tundub ebatõenäoline, et tööturu olukord hakkab kiiresti halvenema, on kasvavate tööjõukulude aeglase majanduskasvuga kooskõlla viimine vältimatu. Kuni tööpuudus jääb alla hinnangulist loomulikku töötuse määra, jätkub tugev surve palkade tõstmiseks. Reaalpalk kasvab sellele vaatamata palju aeglasemalt, sest pärast kaks aastat kestnud deflatsiooni on inflatsioon taastunud.

Mihkel NestormakroökonomistSEB Eesti

Piirkond

HarjumaaTartumaaPärnumaa

Ida-VirumaaViljandimaa

Lääne-VirumaaLäänemaaSaaremaaVõrumaaRaplamaaJärvamaa

JõgevamaaValgamaaPõlvamaaHiiumaa

53%10%6%6%4%4%3%3%3%2%2%2%2%1%1%

Sektor

MajutusjatoitlustusAvalikhaldusjatugiteenused

Põllumajandus,metsandus,kalandusKunst,meelelahutus,vabaaeg

EhitusHaridus

Elektrienergia,gaasi,aurujakonditsioneeritudõhugavarustamineFinantsjakindlustus

TervishoidjasotsiaaltööInformatsioonjakommunikatsioon

TööstusMuudteenused

Kutse-,teadus-jatehnikaalanetegevusKinnisvara

TransportjalogistikaVeevarustus;kanalisatsioon,jäätme-jasaastekäitlus

Kaubandus;mootorsõidukiteremont

3%5%7%3%11%2%0%2%2%8%9%6%15%7%4%0%16%


9/15

Läti VKE-d• LätiVKE-don2017.aastaväljavaadetesuhteskõigeettevaatlikumad.

• Käibevähenemistprognoosivateettevõteteosakaalonhüppeliseltkasvanudeelmiseuuringu28%-lt61%-niningainult8%vastajatestootab2017.aastalvähemalt15%käibekasvu.

• 2017.aastasuhtesonoptimistlikulthäälestatudtranspordi-jalogistikasektor,kusoptimistidejamõõdukateoptimistideosakaalulatus84%-ni;neilejärgnesidharidusjatervishoid80%-ga.Kõigepessimistlikumonmajutus-jatoitlustussektor(33%).

• LätiVKE-detulevikuplaanidonseotudpeamiseltkoduturuga,sestvõrreldeseelmiseaasta29%-gakavatsebainult21%sisenedauuteleturgudelevõilaienedaolemasolevatel.

• Enamikettevõtteid(69%)eikavatsetöötajatearvumuuta.12%plaanibpersonalisuurendadaja19%vähendada.

• Sarnaselteelmiseuuringugakavatseb13%LätiVKE-destinvesteeridaüle30 000euro,kuid40%vastajatesteiplaani2017.aastalüldseinvesteeringuidja24%eioleveelotsustanud.

• Innovatsioonigaeioleolukordkuigivõrdparem,sesteelmiseaasta51%asemeloninnovatsioonitegevusiplaneerinudvaid49%VKE-dest,21%neistpeamiselttoodetejateenustevaldkonnas.

VKE-de vastused: ettevõtte seisundi tugevdamine• „Investeerintöötajatearendamisse.”• „Ettevõtekavatsebosta2017.aastaläritegevusejaoksveelühesõiduki.”• „Kavatsenleidavälispartnerid,ethakatatooteideksportimajatootmistlaiendada.”

Läti: VKE-de plaanid aastaks 2017

79%69%

45%

37%



kavandabuuendusiärimudelisvõitoodetes/teenustes

teebinvesteeringuid

Optimistid ja pessimistid: kes need on?

• Avalikhaldusjateenused,majutusjatoitlustus,teisedsektorid

• Ettevõttedrohkemkui250töötajaga• Käivekuni65000eurot

• Majutusjatoitlustus;tööstusjaenergia;kaubandussektor

• 1–9töötajat• Käive200000–650000eurot

Optimistid

8%Pessimistid

61%



2016

2015

2014

10 770

03000600090001200015000

14 965

12 807

Optimistid

8% ↓

Kasv üle 15%

31% ↓


Kasv kuni 15%

61% ↑

Pessimistid

Käibe langus


10/15

13% 16% 40% 31%

18% 10% 39% 33%

41% 36% 8% 12% 3%

61% 26% 3% 6% 4%

Innovatsioon

51% 21% 8% 16% 4%2016

2015

2014

EikavandauuenduslikketegevusiKavandabtoote/teenuseuuendusiMuudabärimudelitInvesteeribtöötajatearendamisseMuu


13% 23% 40% 24%2016

2015

2014

Jah,üle30000euroJah,kuni30000eurotEiEiteaveel

16% 13% 71%

8% 10% 82%

Eksporditurud


2016

2015

2014

7% 14% 79%

20% 70% 9%

13% 84% 3%


SuuremSamaVäiksem

2016

2015

2014

12% 69% 19%


3% 1% 0% 6% 91%2016



41%33%

16%

10%

spetsialistid

juhid

töölised

muu

Läti küsitluse läbilõige(Kokkuosales1554ettevõtet)

Töötajate arv

1–9

10–19

20–49

50–99

100–249

250+

76%

11%

7%

4%

2%

1%

Aastakäive

Kuni65000eurot65000–200000eurot201000–650000eurot

650000–2000000eurotÜle2000000euro

49%21%15%9%6%

Piirkond

Riia/RiiapiirkondVidzemeKurzemeZemgaleLatgale

Vastamata

38%21%12%11%5%13%

Majandussektor

MuuPõllumajandus,kalandus

KaubandusVastamata

AvalikhaldusjateenusedTööstusjaenergia

EhitusTransportjalogistikaHaridus,tervishoidMajutus,toitlustus

24%19%15%13%12%8%4%2%2%1%


11/15


2016. aasta kolmandas kvartalis oli SKP kasv üllatavalt väike — 0,8%, kusjuures pettumust valmistasid nii eratarbimine kui ka ehitus- ja muud sektorid. See mõjutab ka terve aasta tulemust. SEB prognoosi kohaselt kasvas Läti SKP 2016. aastal 1,6%; tänu Euroopa Liidu rahastatavatele projektidele jätkub kasv 2017. ja 2018. aastal, ulatudes 3,5%-ni. Järgmistel aastatel peab Läti tagama, et riigi majanduse konkurentsivõime säiliks ja tugevneks, tegema teoks struktuurireformid ja järk-järgult vähendama majanduse sõltuvust Euroopa Liidu vahenditest pärast 2020. aastat. Brexiti mõjust ja geopoliitilisest olukorrast tingitud jätkuva ebakindluse tõttu võib majanduskasv osutuda prognoositust aeglasemaks. Samuti ohustavad investeeringuid ja tarbimist 2017. aasta üldvalimiste ettearvamatud tulemused Euroopa riikides.

Lootused, et kapitalikulutuste suureneva 2016. aastal ehitussektoris ja mujal Euroopa Liidu vahendite toel ei täitunud. Eratarbimine oli oodatust kesisem. Maailmamajanduse kehvapoolne kasv ja geopoliitilise ebakindluse suurenemine on mõjunud kahjulikult ka Läti majanduskasvule.

Läti on deflatsiooni selja taha jätnud ning hinnad kasvavad lähikuudel üha kiiremini. SEB prognoosi kohaselt ulatub inflatsioon 2017. aasta alguseks 2%-ni. Tarbijahinnaindeksi inflatsioon oli 2016. aastal 0,1% ning ulatub 2017. aastal 2,1%-ni ja 2018. aastal 1,8%-ni — osaliselt suureneva inflatsiooni tõttu teenuste sektoris ning ka energiahindade kasvu tõttu.

Surve palkade tõstmiseks on suur ja tööandjatel on raske sellele vastu seista. SEB prognoosib järgmisel paaril aastal aastaseks kasvuks 4%. Demograafiliste muutuste (elanikkonna vananemine) ja väljarände tõttu väheneb tööjõu pakkumine ning see suurendab survet sotsiaalkindlustussüsteemidele.

SEB prognoosi kohaselt väheneb töötuse määr 8,9%-lt 2016. aastal 7,2%-ni 2018. aasta lõpuks. 2017. ja 2018. aastal aitavad eratarbimise taastumisele kaasa tööturu suundumused ja oodatav reaalpalga kasv. Läti ettevõtted maadlevad tootlikkuse aeglase kasvu ja sellest tingitud kulude suurenemisega, kuid siiani on nende tulemused head; tootmine kasvab võtmesektorites, näiteks puidu ja puidutoodete sektoris ning metalli- ja elektroonikatoodete tootmises.

Oodatust loium majandustegevus 2016. aastal on vastuolus Läti maksutulude kasvuga. 2016. aasta esimese üheksa kuu jooksul kogus riik 7,4% rohkem makse kui aasta varem. Üheks põhjuseks on meetmed maksudest kõrvalehoidmise takistamiseks ja varimajanduse ohjeldamiseks. Parimal juhul võib riigi rahanduse seisukord olla märk selle kohta, et SKP kasv on olnud suurem kui seniste andmete põhjal teada.

Valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2015. aastal 1,3% SKP-st. Eeldatavalt jääb puudujääk 2016. aastal samale tasemele ning väheneb 2018. aastaks järk-järgult 1%-ni. Lätil on võimalus viia eelarve tasakaalu. Eeldatavalt väheneb riigivõlg veidi praeguselt 36%-lt SKP-st. 2017. aastal on valitsuse tähelepanu all tervishoid, riigikaitse ja haridus. Keskpikas perspektiivis tuleb tegeleda demograafiliste probleemidega. Tugeva riigi rahanduse saavutamiseks on vaja tasakaalu. Seega ei saa välistada, et vajalikuks võib osutuda maksutõus.

Krediidimaht on aeglaselt kasvamas. Eeldatavalt aitab see majanduskasvule kaasa. Nii leibkondade kui ka ettevõtete tasumata laenude maht kasvab umbes 2% aastas. Aeglases kasvus kajastub jätkuv võlgade ümberkorraldamise protsess, samas kui erinevatele näitajatele tuginedes on ka nõudlus laenude järele suhteliselt väike. Kui kaugemasse tulevikku vaadata, siis eeldatavalt kiirendab krediidimahu kasvu EKP ekspansiivne rahapoliitika.

Dainis GašpuitisökonomistSEBLäti


12/15

Leedu VKE-d• OmaBaltinaabritegavõrreldesonLeeduVKE-d2017.aastaväljavaadetesuhtesveidioptimistlikumad.

• KuigiLeedusonoptimistideosakaalvähenenud20%-lt15%-le,onkõigelõunapoolsemBaltiriikteistegavõrreldeskõigelootusrikkam.81%vastajatestolidoptimistidvõimõõdukadoptimistidningseeannabmärkuLeeduparemastkindlustundest.

• SarnaseltteisteBaltiriikidegaeelistavadLeeduVKE-dkoduturgu,midakinnitas71%vastajatest.Võrreldeseelmiseaastagaeioleeksporditurgudelesuunatusmuutunud.

• Kuigieelmiseuuringugavõrreldesvähem,kavatseb27%LeeduVKE-destpalgatauusitöötajaid,64%muudatusieikavandajaainult9%plaanibkoondamisi.

• InvesteerivateVKE-deosakaalonLeedusviimaseviieaastasuurim(45%)ningumbes27%ettevõtetestkavatsebtehakuni30 000 eurosuurusiinvesteeringuid.

• Innovatsioonitegevusionkavandanud67%Leeduettevõtetest,keskendudestoodetejateenustesektorile,midamainis32%vastajatest.

VKE-de vastused: soovitakse saada paremaks• „Täiustameomaärimudelit,tugevdamejaekaubandustjateenuseidningtäiustameraamatupidamisarvestust.”• „Võtamekasutuseleuuetarkvarajasuurendametööefektiivsust.”• „Soovimekasvada,importida,müüarohkemkaupujateenuseid.”

Leedu: VKE-de plaanid aastaks 2017

71%64%

45%

43%



teebinvesteeringuid

kavandabuuendusiärimudelisvõitoodetes/teenustes



30% 64% 6%

29% 65% 6%

SuuremSamaVäiksem

2016

2015

2014

27% 64% 9%


5% 1% 1% 8% 85%2016



37%34%

24%

5%

juhid

spetsialistid

töölised

muu

Optimistid

15% ↓

Kasv üle 15%

66% ↑


Kasv kuni 15%

19% ↓

Pessimistid

Käibe langus


13/15

2016

2015

2014

10 248

03000600090001200015000

10 157

13 837

16% 25% 22% 37%

17% 12% 32% 39%

30% 39% 7% 19% 5%

31% 46% 5% 14% 4%

Innovatsioon

33% 32% 11% 19% 5%2016

2015

2014

EikavandauuenduslikketegevusiKavandabtoote/teenuseuuendusiMuudabärimudelitInvesteeribtöötajatearendusseMuu


18% 27% 20% 35%2016

2015

2014

Jah,üle30000euroJah,kuni30000eurotEiEiteaveel

14% 16% 70%

17% 16% 67%

Eksporditurud


2016

2015

2014

14% 15% 71%

Kõige populaarsemad eksporditurud: EuroopaLiiduriigid;Läti,Norra,Rootsi,Saksamaa,Venemaa,Valgevene


• Küsitletud191Leedualustavastettevõttestprognoosib42%2017.aastakskuni50 000-eurostkäivet.Umbes13%agatahabkäibeülepoolemiljonieuro.


kuni10000eurotkuni50000eurotkuni100000eurotkuni500000eurot

rohkemkui500000eurot

15%27%25%20%13%

Leedu: alustavate ettevõtete plaanid aastaks 2017

63%50%

47%


plaanibsuurendadatöötajatearvu

uuendabtooteidjateenuseid

Leedu alustavad ettevõtted

Alustavateettevõtetenaonmõeldudkunikolmaastattegutsenudettevõtteid.

47% 15% 25% 30% 4%

Innovatsioon

2016

Kavandabtoote/teenuseuuendusiMuudabärimudelitInvesteeribtöötajatearendusseEikavandauuenduslikketegevusiMuu

• 70%alustavatestettevõtetestkavatsebinnovatsioonitoodetejateenuste,ärimudeli,töötajatearendamisejakoolitusevaldkonnas.

Keskendumine välis- ja siseturgudele

63% 18% 19%

keskendubsiseturulekeskendubvälisturulekeskendubniisise-kuivälistuturule

2016

• Leedualustavadettevõttedtegutsevadpeamiseltkoduturul —sedakinnitas63%vastajatest.


14/15

Hinnake palun viiepalliskaalal, millised on suurimad väljakutsed Teie ettevõttes 2017. aastal?

KõrgemaksukoormusKeerulinefinantsvahenditekättesaadavus

KvalifitseeritudtöötajatepuudusKlientideleidmine

ProbleemidteenustelejatoodeteleturuleidmiselRaskusedkoostööpartneriteleidmisel

Arvetemaksmatajätminevõimaksetegaviivitamineklientidepoolt

3,93,63,53,02,92,82,7

• 2017.aastalonLeedualustavateettevõtetesuurimaksprobleemikskindlastisuurmaksukoormus,millelejärgnevadraskusedrahastajateleidmiseljavajalikuväljaõppegatöötajatenappus.

Kuidas saaksid pangad toetada alustavaid ettevõtteid?

Eritingimused/soodustusedalustavateleettevõteteleSoodsadfinantseerimisetingimused

HuvitavatejadigitaalsetelaehendustepakkuminealustavateleettevõteteleÄrialustamisejaäritegevusenõustamine

ErinevadkoolitusedjaseminaridErinevatepartneritepakkumised

Abiettevõtteasutamisel/kontoavamiselMuu

73%70%36%33%33%31%21%3%

• Alustavadettevõttedloodavadpankadelttugeeritingimustejasoodustuste(sedamainis73%vastajatest)ningsoodsatelaenutingimuste(70%)näol.

Miks otsustasite asutada enda ettevõtte?

Tahtsinparandadaendaelustandardit/suurendadasissetulekutTahanollaendatööandja

NäginärivõimalustendahobisKaotasintöö

MuuTahtsinvabamattöögraafikut

35%30%19%8%7%1%

• Peamineettevõtlusealustamiseajendonsoovparandadaomaelujärgejasuurendadasissetulekuid(35%)jamuutaomasotsiaalsetstaatust —ollaiseendatööandjajaülemus(30%).

Hinnake palun viiepalliskaalal, millised olid suurimad väljakutsed oma ettevõtte alustamisel?

KõrgemaksukoormusEttevõttealustamiseksonraskeleidaalgkapitali

KoormavseadusandlusjaliignebürokraatiaMugavustsoonistväljatulemine

KartusvõttariskiHeaäriideepuudumine

Ettevõttealustamisekohtaonraskeleidapiisavaltinformatsiooni

4,13,73,62,92,92,52,4

• Suurimaksprobleemiksettevõtlusealustamiselnimetatialgkapitalileidmist.Veelmõjutabuusiettevõtteidliigabürokraatlikjakeerukasõiguslikraamistik.


50% 42% 8%

SuuremSamaVäiksem

2016


8% 4% 1% 87%2016

1–2töötajat3–10töötajatRohkemkui10töötajatEi


89%36%

26%

5%

spetsialistid

töölised

juhid

muu• 50%ofLeedualustavatestettevõtetestkavatsebpalgata2017.aastaluusitöötajaidningainult8%kaalubtöötajatearvuvähendamist;umbes13%ontöölevõtnudvälisriikidekodanikke.


15/15

Leedu SKP aastane kasv oli 2016. aasta esimese üheksa kuu jooksul 2%, mis on väiksem kui aasta varem prognoositu. Ehitus- ja põllumajandussektori kogulisandväärtuse vähenemine avaldas oodatust väiksemale SKP kasvule kõige negatiivsemat mõju. Ehitusvaldkonna panus vähenes, kuna rahastamise puudujäägi tõttu, mis tekkis pärast strateegiliste projektide valmimist 2015. aastal ning enne 2017. ja 2018. aastal EL-i fondidest kaasrahastatavate projektide alustamist, vähenesid riiklikud investeeringud. Põllumajandussektorit mõjutasid 2016. aasta kehv viljasaak ja vähenenud piimatoodang.

2017. aastal kasvab majandus tänu taastuvatele avaliku sektori investeeringutele ja kaupade suurenenud ekspordile ilmselt kiiremini. SKP kasvab 2017. aastal 2,5% ja järgmisel aastal kuni 3%. Isegi kui eratarbimine kasvab 2017. aastal aeglasemalt, on see siiski SKP kasvu peamine tõukejõud. Keskmine palk kasvab sel aastal aeglasemalt, sest vastupidiselt 2016. aastal toimunud kahele palgatõusule ei ole miinimumpalga tõusu kavandatud. Töötuse vähenemine ja oskustööjõu nappus aga toetavad jätkuvalt tööjõukulude kasvu. Ettevõtted püüavad ka edaspidi lahendada tööjõupuuduse probleemi kolmandatest riikidest töötajate värbamisega. Kuigi loodame, et väljaränne Leedust sel aastal väheneb, on see ikkagi suur ja avaldab negatiivset mõju sisenõudlusele, sest tarbijad lahkuvad riigist.

Energiahindade ja tööjõukulude kasvu tõttu ületab inflatsioon 2017. aastal tõenäoliselt 2%, mis mõjutab sel aastal negatiivselt ka reaalpalga kasvu. Ka valitsus kiirendab inflatsiooni, tõstes alates 1. märtsist 2017 aktsiisimakse, mis tähendab alkohoolsete jookide kallinemist ligikaudu 15%.

Tänu ekspordikaupade madalamatele hindadele vähenes 2016. aastal nominaalne eksport. Meie arvates suureneb eksport 2017. aastal veidi tänu olukorra paranemisele eksporditurgudel. Samas võib maailmas valitsev geopoliitiline ebakindlus kiiresti muuta majandustingimusi välisturgudel ning seega on olukord välisturgudel sel aastal isegi raskemini prognoositav. Prognoosime, et suurim võimalus 2017. aastal eksporti suurendada on piimatoodete, liha, mööbli ja metallitoodete tootjatel.

Lisaks lubab paremaid eksporditulemusi loota Venemaa majanduse taastumine. USA dollar on euro suhtes jätkuvalt tugev, toetades Leedu kaupade eksporti dollarites arveldavatesse riikidesse. Sel aastal peaksid vilja kandma ka Leedu eksportijate pingutused uute eksporditurgude leidmisel. Vastupidiselt kaupade ekspordile oli teenuste eksport 2016. aastal rekordiline, seda tänu suurepärastele tulemustele maateevedude, finants- ja tootmisvaldkonna teenuste eksportimisel. Loodame, et teenuste eksport kasvab sel aastal veelgi, kuid seda takistab tugevalt töötajate vähesus tööjõuturul.

Ettevõtted suurendasid 2016. aastal kapitaliinvesteeringuid umbes 10%. Usume, et see suundumus jätkub ka 2017. aastal, sest praegune tootmisvõimsuste rakendusaste on saavutamas rekordtaset, ettevõtted mõistavad, et tuleb suurendada tööviljakust, ning laenukulud on ikka veel väikesed. Samas on eksporditurgudel valitsev ebakindlus takistanud mõne ettevõtte intensiivsemat laienemist. Seetõttu on ettevõtted ka rohkem dividende välja maksnud — see on suundumus, mis kindlasti jätkub ka 2017. aastal. Ettevõtete kasumlikkus väheneb suuremate tööjõukulude ning energia ja materjali kallinemise tõttu.

Vilniuse kinnisvaraturul toimub jätkuvalt vilgas tegevus. Kuigi korterite ostutehinguid tehakse 2017. aastal ilmselt mullusest vähem, kasvavad hinnad kuni 5%. Turistide majutust käsitlevate näitajate suurenemine on andnud tõuke hotelliarendusprojektidele, mis peaks järgmistel aastatel Leetu meelitama veelgi rohkem turiste.

Tadas PovilauskasvanemanalüütikSEB Leedu


Balti riikide VKE-d hindavad jätkusuutlikku ettevõtlustSEBGruppuurisBaltiriikideVKE-delt,misonnendearvatesjätkusuutlikuettevõtluseliikumapanevjõud.Eelistusedeiole12kuujooksulmuutunud:küsitletudettevõtetejaoksonjätkuvaltkõigeolulisemvastutustundlikäritegevus.Seehõlmabvastutustundlikkumüükijanõustamist,läbipaistvatfinantsaruandlust,tugevatbrändijamainetningriskidevältimisttarneahelas —viiepalliskaalaloliLeedukeskmine4,45palli,Eestikeskmine4,3pallijaLätikeskmine4,2palli.

PeaaegusamaolulineonBaltiriikideVKE-dejaokspanustaminetöötajatessejaühiskonda.Seekajastublojaalsuses,suuremastöötajatekaasamises,väiksemastööjõuvoolavuses,suuremastööviljakusesjakogukondapanustamises.Sedapõhimõtetpeavadkõigeolulisemaksleedulased(4,1palli),kellelejärgnevadeestlasedjalätlased(mõlemad3,9palli).

Kõigevähemväärtustativastutustundlikkusuhtumistloodusvaradesse,misväljendubressurssidetõhusaskasutamisesjakeskkonnasäästlikustootmises —koguregioonisjääbsiinhinnang3,6ja3,7pallivahele.

Documents

Baltimaade ettevõtlusbaromeeter - SEB · 2017. 2. 17. · toote- ja teenusearenduse valdkonnas. Ainar Leppänen Juhatuse liige, SEB Pank • Eelmise uuringuga võrreldes on Eesti,