22
ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL] MATRIX PROGRAM PLANNING [MPP] 2016 - 2020 OBJECTIVES INDICATORS MEANS OF VERIFICATION ASSUMTION / RISK IMPACT Jovens Siviku - - - OUTCOME 1. Jovens iha abilidade moris saudavel 1.1 Ate fim do ano de 2020, 1230 juventude kada Postu Administrativu housi Munisipius 9 ne'ebe identifikadu iha território Timor-Leste, iha konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hadok-an no hakribi NAPZA [Narkotika, Psikotropika & Zat Aditif], MHRS [Moras Hadaet Relasaun Sexual] ka saúde reprodutiva no kaben sedu. (1) Dadus/informasaun housi Ministéri Saude; (2) Dadus/informasaun Servisus Saude Munisipal; (3) Dadus/informasaun Ministériu Agrikultura no Peskas; (4) Dadus/informasaun housi NGO Local no Ajensias Internasionais sira; (5) Dadus pesquiza/survey/assesment rasik no/ka housi terseira parte. 1.2 480 juventude kada Postu Administrativu housi Munisipius 10 ne'ebe identifikadu iha território Timor-Leste iha konsiensia no sensível ba meiu-ambiente, inklui saúde ambiental, ate fim do ano de 2020. 2. Jovens iha abilidade moris siviku 2.1 1430 juventude kada Postu Administrativu housi Munisipius 13 iha território Timor-Leste, iha konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan sidadaun siviku, hadok-an housi krime, hakribi violensia, responsáveis no sensivel ba jeneru, iha periodu 2016 - 2020. (1) Dadus/informasaun housi Ministéri Seguransa; (2) Dadus/informasaun Servisus PNTL/Polisia komunitariu ; (3) Dadus/informasaun housi NGO Local no Ajensias Internasionais sira; (4) Dadus pesquiza/survey/assesment rasik no/ka housi terseira parte. 2.2 Iha fim do ano de 2020, minimu 2600 juventude kada Munisipiu iha território Timor-Leste partisipa ativamente iha prosesu toma desizaun konaba dinamika dezenvolvimentu lokal, no mos iha interesse partisipa iha identifikasaun no koomprensaun ba komunidade ninia problemas no aprezenta solusoens. 2.3 Durante periodu 2016 - 2020, 900 juventude iha Munisipius 13 hola parte no hatudu talentu, kreatividade no prestasaun iha atividades juventude, arte, desporto. OUTPUT 1.1 Jovens iha konhesimentu konaba moris saudavel Ate fim do ano de 2020: (1) Dadus/informasaun housi Ministéri Saude; (2) Dadus/informasaun Servisus Saude Munisipal; (3) Dadus/informasaun Ministériu Edukasaun; (4) Dadus/informasaun housi NGO Local no Ajensias Internasionais sira; (5) Dadus pesquiza/survey/assesment rasik no/ka housi terseira parte. 1.1.1 Jovens nain 1230 kada Postu Administrativu housi Munisipius 9 ne'ebe maka identifikadu iha territoriu Timor-Leste partisipa ativamente iha formasaun/treinamentu konaba: a. NAPZA [Narkotika, Alkohol, Psikotropika, Zat Adiktif]. b. MHRS [Moras Hadaet Relasaun Sexual] no Saude Reprodutiva. c. Abilidade baziku Pre-Parentil. d. Sanitasaun Baziku. e. Risku no/ka disvantazen housi kaben sedu. 1.1.2 Minimu jovens nain 2 kada Postu Administrativu housi Munisipius 9 ne'ebe identifikadu iha território Timor-Leste mak partisipa ona fomasaun/treinamentu konaba NAPZA [Narkotika, Psikotropika & Zat Aditif], MHRS [Moras Hadaet Relasaun Sexual] ka saúde reprodutiva no risku housi kaben sedu sai nudar formador, hodi fasilita formasaun/treinamentu ba jovens sira seluk iha ida-idak ninia Postu Administrativu. Page 1 of 22

ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

  • Upload
    vanngoc

  • View
    243

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]MATRIX PROGRAM PLANNING [MPP] 2016 - 2020

OBJECTIVES INDICATORS MEANS OF VERIFICATION ASSUMTION / RISK IMPACT

Jovens Siviku - - - OUTCOME

1. Jovens iha abilidade moris saudavel

1.1 Ate fim do ano de 2020, 1230 juventude kada Postu Administrativu housi Munisipius 9 ne'ebe identifikadu iha território Timor-Leste, iha konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hadok-an no hakribi NAPZA [Narkotika, Psikotropika & Zat Aditif], MHRS [Moras Hadaet Relasaun Sexual] ka saúde reprodutiva no kaben sedu.

(1) Dadus/informasaun housi Ministéri Saude; (2) Dadus/informasaun Servisus

Saude Munisipal; (3) Dadus/informasaun Ministériu Agrikultura no Peskas; (4)

Dadus/informasaun housi NGO Local no Ajensias Internasionais sira; (5) Dadus

pesquiza/survey/assesment rasik no/ka housi terseira parte.

1.2 480 juventude kada Postu Administrativu housi Munisipius 10 ne'ebe identifikadu iha território Timor-Leste iha konsiensia no sensível ba meiu-ambiente, inklui saúde ambiental, ate fim do ano de 2020.

2. Jovens iha abilidade moris siviku

2.1 1430 juventude kada Postu Administrativu housi Munisipius 13 iha território Timor-Leste, iha konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan sidadaun siviku, hadok-an housi krime, hakribi violensia, responsáveis no sensivel ba jeneru, iha periodu 2016 - 2020.

(1) Dadus/informasaun housi Ministéri Seguransa; (2) Dadus/informasaun Servisus

PNTL/Polisia komunitariu ; (3) Dadus/informasaun housi NGO Local no

Ajensias Internasionais sira; (4) Dadus pesquiza/survey/assesment rasik no/ka housi

terseira parte.

2.2 Iha fim do ano de 2020, minimu 2600 juventude kada Munisipiu iha território Timor-Leste partisipa ativamente iha prosesu toma desizaun konaba dinamika dezenvolvimentu lokal, no mos iha interesse partisipa iha identifikasaun no koomprensaun ba komunidade ninia problemas no aprezenta solusoens.

2.3 Durante periodu 2016 - 2020, 900 juventude iha Munisipius 13 hola parte no hatudu talentu, kreatividade no prestasaun iha atividades juventude, arte, desporto.

OUTPUT 1.1 Jovens iha

konhesimentu konaba moris saudavel

Ate fim do ano de 2020:

(1) Dadus/informasaun housi Ministéri Saude; (2) Dadus/informasaun Servisus

Saude Munisipal; (3) Dadus/informasaun Ministériu Edukasaun; (4)

Dadus/informasaun housi NGO Local no Ajensias Internasionais sira; (5) Dadus

pesquiza/survey/assesment rasik no/ka housi terseira parte.

1.1.1 Jovens nain 1230 kada Postu Administrativu housi Munisipius 9 ne'ebe maka identifikadu iha territoriu Timor-Leste partisipa ativamente iha formasaun/treinamentu konaba:a. NAPZA [Narkotika, Alkohol, Psikotropika, Zat Adiktif].b. MHRS [Moras Hadaet Relasaun Sexual] no Saude Reprodutiva.c. Abilidade baziku Pre-Parentil.d. Sanitasaun Baziku.e. Risku no/ka disvantazen housi kaben sedu.

1.1.2 Minimu jovens nain 2 kada Postu Administrativu housi Munisipius 9 ne'ebe identifikadu iha território Timor-Leste mak partisipa ona fomasaun/treinamentu konaba NAPZA [Narkotika, Psikotropika & Zat Aditif], MHRS [Moras Hadaet Relasaun Sexual] ka saúde reprodutiva no risku housi kaben sedu sai nudar formador, hodi fasilita formasaun/treinamentu ba jovens sira seluk iha ida-idak ninia Postu Administrativu.

Page 1 of 22

Page 2: ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]MATRIX PROGRAM PLANNING [MPP] 2016 - 2020

OBJECTIVES INDICATORS MEANS OF VERIFICATION ASSUMTION / RISK1.1.3 Minimu 1230 juventude kada Postu Administrativu housi Munisipius 13 iha território Timor-Leste

asesu ba informasaun konaba NAPZA [Narkotika, Psikotropika & Zat Aditif], MHRS [Moras Hadaet Relasaun Sexual] ka saúde reprodutiva no risku housi kaben sedu liu housi meius publikasaun oi-oin mak asesivel, inklui kada Postu Administrativu iha Kuadru de Informasaun minimu 1 [ida].

1.1.4 Realiza ona Konkursu Diskursu konaba moris saudável ba juventude sira hodi kompete ba premiu “Jovens Saudavel” mak halao durante tinan 5 [tinan ida dala ida], ho lalaok:

a. Minimu jovens nain 3250 [kada tinan nain 650] housi Postu Administrativu 65 iha Munisipiu 13 partisipa ona iha Konkursu Diskursu nível Postu Administrativu [halao iha Kapital Postu Administrativu], no nain 325 [kada tinan nain 65] selesionadu hodi reprezenta ida-idak nia Postu Administrativu ba kompete iha nível Munisipiu.

b. Konkursu Diskursu nível Munisipiu [halao iha Kapital Munisipiu] partisipa ona housi reprezentante selesionadunain 325 [nain 65 kada tinan] housi Postu Administrativu 65 iha Munsipius 13, no nain 65 [kada tinan nain 13] selesionadu hodi reprezenta ida-idak nia Munsipiu ba kompete iha nível nasional.

c. Konkursu Diskursu nível Nasional partisipa ona housi reprezentante selesionadu nain 65[kada tinan nain 13] housi Munisipius 13 hodi kompete ba premiu “Jovens Saudavel”, halao iha Dili.

1.1.5 Realiza ona Kompetisaun Certame konaba moris saudável ba juventude sira hodi kompete ba premiu “Jovens Kompetitivu” mak halao durante tinan 5 [tinan ida dala ida], ho lalaok:

a. Kada tinan, hahu tinan 2016, minimu Equipa 3 kada equipa jovens nain 3] kada Postu Administrativu partisipa ona iha Kompetisaun Certame nível Postu Administrativu [halao iha Kapital Postu Administrativu], no Equipa 1 [ida] selesionadu hodi reprezenta nia Postu Administrativu ba kompete iha Kompetisaun Certame Nivel Munisipiu.

b. Kada tinan, hahu tinan 2016, Equipa 65 mak selesionadu através Kompetisaun Certame nível Postu Administrativu [Equipa 1 kada Postu Administrativu] kompete ona iha Kompetisaun Certame nível Munisipiu[halao iha Kapital Munisipiu], no Equipa 13 [kada Munisipiu Equipa 1] selesionadu hodi reprezenta ida-idak nia Munsipiu ba kompete iha Kompetisaun Certame nível Nasional.

c. Halao ona Kompetisaun Certame nível Nasional mak realiza tinan ida dala ida, partisipa housi equipa 13 mak selesionadu através Kompetisaun Certame nível Munisipiu, reprezenta Munisipius 13 hodi kompete ba premiu “Jovens Kompetitivu” mak halao iha Dili.

1.2 Jovens iha konhesimentu konaba meiu-ambiente, inklui saude ambiental

Ate fim do ano de 2020:

(1) Dadus/informasaun housi Ministéri Saude; (2) Dadus/informasaun Servisus

Saude Munisipal; (3) Dadus/informasaun housi Ministeriu Administrasaun Estatal (4)

Dadus/informasaun housi Ministériu Agrikultura no Peskas; (5)

Dadus/informasaun housi Ministeriu Edukasaun (6) Dadus/informasaun housi

NGO Local no Ajensias Internasionais sira; (7) Dadus pesquiza/survey/assesment rasik

no/ka housi terseira parte.

1.2.1 480 juventude kada Postu Administrativu housi Munisipius 10 ne'ebe maka identifikadu iha território Timor-Leste partisipa ativamente iha formasaun/treinamentu konaba meiu-ambiente no saúde ambiental, no minimu nain 2 kada Postu Administrativu sai nudar formador hodi fasilita treinamentu ba jovens sira seluk iha kada Postu Administrativu.

1.2.2 Realiza ona atividade reflorestasaun iha área hirak nebe kritis, inisia no partisipa housi 50 juventude iha Munisipiu 5 ne'ebe identfikadu halao minimu tinan 1 dala 1, no minimu 50% atinji rezultadus esperadus.

Page 2 of 22

Page 3: ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]MATRIX PROGRAM PLANNING [MPP] 2016 - 2020

OBJECTIVES INDICATORS MEANS OF VERIFICATION ASSUMTION / RISK1.2.3 Finaliza ona programa “Uma Ida, Ai-Horis Ida”, nebe minimu 1625 uma-kain iha kada Postu

Administrativu kuda-ona ai-horis minimu hun 5, partikularmente ai-horis produtivu [sabraka, has, derok, nst.].

(1) Dadus/informasaun housi Ministéri Saude; (2) Dadus/informasaun Servisus

Saude Munisipal; (3) Dadus/informasaun housi Ministeriu Administrasaun Estatal (4)

Dadus/informasaun housi Ministériu Agrikultura no Peskas; (5)

Dadus/informasaun housi Ministeriu Edukasaun (6) Dadus/informasaun housi

NGO Local no Ajensias Internasionais sira; (7) Dadus pesquiza/survey/assesment rasik

no/ka housi terseira parte.

1.2.4 Iha ona lisu-fatin permanenti ba publiku, kada Postu Administrativu minimu 2 no funsiona ho optimal, nune’e mos minimu uma kain 5 iha kada Postu Administrativu, iha fatin hodi soe foer, nebe halo uza material lokal [por ezemplu uza au ka ke’e rai-kuak].

1.2.5 Jovens Estudante Ensino Baziku no Ensinu Sekundariu iha Munisipiu Dili partisipa ona iha Kompetisaun “Hygine School” nível Munisipal Dili, nebe halao tinan ida dala ida no konkorenti mais qualifikadu hetan premiu “Hygine School”.

1.2.6 Durante tinan 5 lima nia laran, semana ida dala ida minimu 150 jovens kada Postu Administrativu iha Munisipiu Dili hola parte iha atividades limpeza geral no rezulta sidade/vila laran mos hosi lisu/foer.

1.2.7 Realiza ona Konkursu Diskursu konaba ambiental ba juventude sira hodi kompete ba premiu “Jovens Verde” mak halao durante tinan 5 [tinan ida dala ida], ho lalaok:

a. Minimu jovens nain 3.250 [kada tinan nain 650] housi Postu Administrativu 65 iha Munisipiu 13 partisipa ona iha Konkursu Diskursu nível Postu Administrativu [halao iha Kapital Postu Administrativu], no nain 325 [kada tinan nain 65] selesionadu hodi reprezenta ida-idak nia Postu Administrativu ba kompete iha nível Munisipiu.

b. Konkursu Diskursu nível Munisipiu [halao iha Kapital Munisipiu] realiza no partisipa ona housi reprezentante selesionadu nain 325 [nain 65 kada tinan] housi Postu Administrativu 65 iha Munsipius 13, no nain 65 [kada tinan nain 13] selesionadu hodi reprezenta ida-idak nia Munsipiu ba kompete iha nível nasional.

c. Konkursu Diskursu nível Nasional partisipa ona housi reprezentante selesionadu nain 65 [kada tinan nain 13] housi Munisipius 13 hodi kompete ba premiu “Jovens Verde”, halao iha Dili.

1.2.8 Realiza ona Kompetisaun Certame konaba ambiental ba juventude sira hodi kompete ba premiu “Jovens Verde” mak halao durante tinan 5 [tinan ida dala ida], ho lalaok:

a. Kada tinan, hahu tinan 2016, minimu Equipa 3 kada equipa jovens nain 3] kada Postu Administrativu partisipa ona iha Kompetisaun Certame nível Postu Administrativu [halao iha Kapital Postu Administrativu], no Equipa 1 [ida] selesionadu hodi reprezenta nia Postu Administrativu ba kompete iha Kompetisaun Certame nível Munisipiu.

b. Kada tinan, hahu tinan 2016, Equipa 65 mak selesionadu através Kompetisaun Certame nível Postu Administrativu [Equipa 1 kada Postu Administrativu] kompete ona iha Kompetisaun Certame nível Munisipiu [halao iha Kapital Munisipiu], no Equipa 13 [kada Munisipiu Equipa 1] selesionadu hodi reprezenta ida-idak nia Munsipiu ba kompete iha Kompetisaun Certame nível Nasional.

Page 3 of 22

Page 4: ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]MATRIX PROGRAM PLANNING [MPP] 2016 - 2020

OBJECTIVES INDICATORS MEANS OF VERIFICATION ASSUMTION / RISKc. Halao ona Kompetisaun Certame nível Nasional mak realiza tinan ida dala ida, partisipa housi

equipa 13 mak selesionadu através Kompetisaun Certame nível Munisipiu, reprezenta Munisipius 13 hodi kompete ba premiu “Jovens Verde” mak halao iha Dili.

2.1 Jovens iha konhesimentu siviku / sidadania

2.1.1 Ate fim do ano de 2020:

(1) Dadus/informasaun housi Ministéri Edukasaun; (2) Dadus/informasaun

Ministeriu Administrasaun Estatal; (3) Dadus/informasaun SEJD; (4)

Dadus/informasaun housi SEM (5) Dadus/informasaun housi NGO Local no

Ajensias Internasionais sira; (6) Dadus pesquiza/survey/assesment rasik no/ka housi

terseira parte.

a. Minimu jovens nain 210 kada Postu Administrativu [kada tinan nain 10] iha Munisipiu 5 ne'ebe identifikadau hetan ona formasaun konaba Lideransa no iha qualifikasaun hodi hanorin fali jovens seluk iha sira nia Postu Administrativu.

b. Minimu jovens nain 280 kada Postu Administrativu [tinan ida nain 10] iha Munisipiu 5 ne'ebe identifikadu partisipa ona treinamentu Edukasaun Sidadania no pratika iha sira nia vida moris lor-loron.

c. Minimu jovens nain 170 kada Postu Administrativu [kada tinan nain 10] iha Munisipiu 5 ne'ebe identifikadu hetan ona formasaun konaba Public Speaking no iha qualifikasaun hanorin fila fali jovens seluk iha sira nia Postu Administrativu.

d. Minimu jovens nain 270 kada Postu Administrativu [kada tinan nain 10] iha Munisipiu 5 ne'ebe identifikadu hetan ona formasaun konaba Tekniku Debate/Diskusaun no iha qualifikasaun bele pratika no hanorin fila fali jovens seluk iha sira nia Postu Administrativu.

e. Minimu jovens nain 260 kada Postu Administrativu [tinan ida nain 10] iha Munisipiu 5 ne'ebe identifikadu partisipa ona treinamentu no konhesimentu baziku konaba komputador no internet saudável.

f. Minimu jovens nain 240 kada Postu Administrativu [tinan ida nain 10] iha Munisipiu 5 ne'ebe identifikadu partisipa ona treinamentu konaba Igualdade Jeneru no pratika iha sira nia vida moris lor-loron.

2.1.2 Ate fim do ano de 2020, realiza ona Kompetisaun Certame konaba sidadania/sivika ba juventude sira hodi kompete ba premiu “Sidadania Diak” mak halao durante tinan 5 [tinan ida dala ida], ho lalaok:

a. Kada tinan, hahu tinan 2016, minimu Equipa 3 kada equipa jovens nain 3] kada Postu Administrativu partisipa ona iha Kompetisaun Certame nível Postu Administrativu [halao iha Kapital Postu Administrativu], no Equipa 1 [ida] selesionadu hodi reprezenta nia Postu Administrativu ba kompete iha Kompetisaun Certame nível Munisipiu.

b. Kada tinan, hahu tinan 2016, Equipa 65 mak selesionadu através Kompetisaun Certame nível Postu Administrativu [Equipa 1 kada Postu Administrativu] kompete ona iha Kompetisaun Certame nível Munisipiu [halao iha Kapital Munisipiu], no Equipa 13 [kada Munisipiu Equipa 1] selesionadu hodi reprezenta ida-idak nia Munsipiu ba kompete iha Kompetisaun Certame nível Nasional.

c. Halao ona Kompetisaun Certame nível Nasional mak realiza tinan ida dala ida, partisipa housi equipa 13 mak selesionadu através Kompetisaun Certame nível Munisipiu, reprezenta Munisipius 13 hodi kompete ba premiu “Sidadania Diak ” mak halao iha Dili.

Page 4 of 22

Page 5: ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]MATRIX PROGRAM PLANNING [MPP] 2016 - 2020

OBJECTIVES INDICATORS MEANS OF VERIFICATION ASSUMTION / RISK2.1.3 Ate fim do ano de 2020, realiza ona Konkursu Diskursu konaba sidadania/sivika ba juventude sira

hodi kompete ba premiu “Jovens Siviku” mak halao durante tinan 5 [tinan ida dala ida], ho lalaok:

(1) Dadus/informasaun housi Ministéri Edukasaun; (2) Dadus/informasaun

Ministeriu Administrasaun Estatal; (3) Dadus/informasaun SEJD; (4)

Dadus/informasaun housi SEM (5) Dadus/informasaun housi NGO Local no

Ajensias Internasionais sira; (6) Dadus pesquiza/survey/assesment rasik no/ka housi

terseira parte.

a. Minimu jovens nain 3,250 [kada tinan nain 650] housi Postu Administrativu 65 iha Munisipiu 13 partisipa ona iha Konkursu Diskursu nível Postu Administrativu [halao iha Kapital Postu Administrativu], no nain 325 [kada tinan nain 65] selesionadu hodi reprezenta ida-idak nia Postu Administrativu ba kompete iha nível Munisipiu.

b. Konkursu Diskursu nível Munisipiu [halao iha Kapital Munisipiu] realiza no partisipa ona housi reprezentante selesionadu nain 325 [nain 65 kada tinan] housi Postu Administrativu 65 iha Munsipius 13, no nain 65 [kada tinan nain 13] selesionadu hodi reprezenta ida-idak nia Munsipiu ba kompete iha nível nasional.

c. Konkursu Diskursu nível Nasional partisipa ona housi reprezentante selesionadu nain 65 [kada tinan nain 13] housi Munisipius 13 hodi kompete ba premiu “Jovens Siviku ”, halao iha Dili.

2.2 Inisiativas no kreatividades juventude dezenvolvidu

Ate fim do ano de 2020:

(1) Dadus/informasaun housi Secretaria Estado Arte Kultura; (2) Dadus/informasaun

Autoridade lokal; (3) Dadus/informasaun housi NGO Local no Ajensias Internasionais

sira; (5) Dadus pesquiza/survey/assesment rasik no/ka housi terseira parte.

2.2.1 Jovens, minimu hosi Postu Administrativu 6 iha Munisipiu Dili hola parte no hatudu ona sira nia produtu kreatividade mak relasiona ho moris saudável no siviku atraves eventu “Expozisaun Kreatividade Juvenil” mak halao tinan 1 dala 1. Melhor ba atividade ida ne’e hetan premiu “Sosiedade Mais Kreativu”.

2.2.2 Jovens, minimu hosi Postu Administrativu 6 iha Munisipiu Dili hola parte no hatudu ona sira nia kreatividade mak relasiona ho moris saudável no siviku atraves eventu “Kompetisaun Jornal Paredi” mak halao tinan 1 dala 1, no melhor partisipante hetan premiu “Juventude Kreativu no Sensivel”.

2.2.3 Tinan ida dala ida juventude 2.600 kada Munisipiu 50 realiza ona Konferensia Juventude nível Munisipiu hodi elabora hanoin mak konstrutivu no kritiku konaba prosesu dezenvolvimentu lokal, no ninia rezultadus rekomenda ba Autoridade Lokal.

2.2.4 Tinan ida dala ida, minimu jovens nain 10 hosi Munisipiu 13 halo ona exersisiu hodi partisipa iha programa “Espiritu Juventude”, nebe sira lao-ain housi Postu Administrativu ida-idak mai Dili hodi selebra Loron Nasional Juventude 12 de Novembro, no sei hetan premiu/sertifikadu apresiasaun/rekonhesimentu nudar “Juventude Pioneer” housi Alta Entidades República Democrática de Timor-Leste.

3. APFTL forte no pratika ona prinsipius boa governasaun

Ate fim do ano de 2020:

3.1 Iha ona MoU/Kontratu kooperasaun ho Governo, ajensias nasionais no/ka internasionais minimu 5 hodi finansia programas/atividades APFTL, no mos fortifika kapasidade institusional no rekursus humanus APFTL.

(1) Dadus/informasaun interna APFTL

3.2 Kapasidade instituisional APFTL dezenvolvidu, indika ho:

a. APFTL, iha ona edifisiu 1 [ida], ne’ebé apropriadu hodi hala’o servisu APFTL nian.b. APFTL iha ona computer maximu 10 hodi fasilita servisu administrasaun ho diak.

Page 5 of 22

Page 6: ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]MATRIX PROGRAM PLANNING [MPP] 2016 - 2020

OBJECTIVES INDICATORS MEANS OF VERIFICATION ASSUMTION / RISKc. APFTL iha ona fasilidade hanesan,Armariu 3, kadeira 30, meza 4 ho kualidade ne’ebé diak hodi

asegura dokumentus no uza ba servisu APFTL nian.

(1) Dadus/informasaun interna APFTL

d. APFTL asesivel ba rede internet ho velosidade minimu 500 KBps hodi fasilita servisus.e. Hala’o ona assembleia jeral annual tinan ida dala ida hodi avalia no aprova plano/ programa

APFTL nian.f. Hala’o ona Kongresu Nasional APFTL ba dala rua hodi halo revizaun ba estatutu, hili estrutura

2020-2025 no aprova plano estrategiku ba tinan lima.g. Iha ona sistema jestaun finanseira ne’ebé transparente, akontavel, efikas, efisiente tuir padraun

kontabilidade.h. Iha ona sistema kontrolu internal ne’ebé forte hodi asegura servisu operasional la’o tuir

regulamentu administrativus no normas legais ne’ebé vigora. Nune’e mos kada fulan 6 dala ida korpu fiscal halo ona servisu auditoria hodi garante servisus operasionais no implementasaun programa hala’o ho efikas no efisiente.

i. Iha rezultadu monitoring, avaliasaun, assessment, no survey mak kredivel relasiona ho implementasaun programa/aktividade APFTL.

j. Iha ona rezultadu Program Mapping ne’ebé kompletu no bele fiar hodi asegura implementasaun programa ho efikas no efisiente (prevene duplikasaun programa no alokasaun rekursu).

3.3 Kapasidade Rekursu Humanu APFTL dezenvolve ona, hatudu ho:a. APFTL, iha ona ema nain 50 ne’ebé iha konhesementu naton konaba jestaun organizasaun, no

iha abilidade jere organizasaun ho efikas, efisiente, no responsaveis.b. APFTL iha ona ema nain 50 ne’ebé iha konhesementu klean ba kontabilidade no sistema

software kontabilidade apropriadu, no mos pratika ona iha organizasaun.c. APFTL iha ona ema nain 50 ne’ebé hatene ona metodu peskija ho diak, no mos iha rezultadu

pesquiza, minimu 1 mak rekomenda ona ba parte kompetente.d. APFTL iha ema nain 50 mak hetan ona formasaun saúde reprodutivu, no ema nain iha 10

abilidade nudartreinador/formador basaúde reprodutiva.e. Membrus APFTL nain 50 hetan ona formasaun konaba edukasaun sivika, no minimu ema nain

10 iha abilidade nudar fasilitador ba edukasaun sivika.

f. Membrus APFTL nain 50 hetan ona formasaun konaba Life Skill Basic Education [LSBE], no minimu ema nain 20 iha abilidade nudar fasilitador ba LSBE.

g. Membrus APFTL nain 20 partisipa ona formasaun konaba jestaun kooperativa, no iha abilidade hodi jere jestaun kooperativa banati tuir prinsipius boa governasaun.

3.4 APFTL iha rasik fundus mak sufisiente hodi apoia servisus operasionais no implementa programas/atividades APFTL ninian [abilidadeauto finansiamentu ], liu housi esforsu:a. Kontribuisaun mensal hosi membrus [kada fulan USD 0.50 -USD 1.00 kada pessoa] ho total

montante [durante tinan lima] USD 3,870.00 – USD 7,740.00.

b. 10% hosi total montante per diem ka profissional fee ba membros APFTL hirak nebe partisipa eventus nasionis no/ka internasionais.

Page 6 of 22

Page 7: ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]MATRIX PROGRAM PLANNING [MPP] 2016 - 2020

OBJECTIVES INDICATORS MEANS OF VERIFICATION ASSUMTION / RISKc. Iha ona kooperativa APFTL ho numeru membrus kooperativa minimu nain 50, no cooperativa

refere iha abilidade kontribui 20% kada tinan hosi total lukru, hodi apoia servisus operasionais APFTL.

(1) Dadus/informasaun interna APFTL

Page 7 of 22

Page 8: ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

Page 8 of 22

Page 9: ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

Page 9 of 22

Page 10: ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

Page 10 of 22

Page 11: ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

Page 11 of 22

Page 12: ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

Page 12 of 22

Page 13: ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

Page 13 of 22

Page 14: ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

Page 14 of 22

Page 15: ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]WORK PLAN 2016 - 2020

NO. ATIVIDADE PRINSIPAL REZULTADUS ESPERADUS LOKAL IMPLEMENTA-SAUN PRIORIDADE [H/M/L]

TEMPU IMPLEMENTASAUN2016 2017 2018 2019 2020

1. DEZENVOLVE KONHESIMENTU JUVENTUDE [IHA AREA SAUDE]1.1 Formasaun/Treinamentu Area Saude:

1.1.1 Realiza treinamentu/formasaun konaba NAPZA Jovens iha konhesimentu konaba NAPZA Munisipiu: Dili High X X X X

1.1.2 Realiza treinamentu/formasaun konaba Saude Reprodutiva / MHRS

Jovens iha konhesimentu konaba Saude Reprodutiva/ MHRS

Munisipiu 5: Bobonaru, Dili, Covalima, Baucau, Oe-cusse, Ermera. High X X X X X

1.1.3 Realiza treinamentu/formasaun konaba Abilidade Baziku Pre-Parentil

Jovens iha konhesimentu konaba Abilidade Baziku Pre-Parentil

Munisipiu 5: Oe-cusse, Ermera, Bobonaru, Viqueque. Middle X X X X

1.1.4 Realiza treinamentu/formasaun konaba Sanitasaun Baziku

Jovens iha konhesimentu konaba Saude Komunitaria

Munisipiu 5: Dili, Baucau, Ainaru, Bobonaru, Manatuto. Low X X X X

1.1.5 Realiza treinamentu/formasaun konaba Risku no Disvantazen housi Kaben Sedu.

Jovens iha konhesimentu konaba Risku Kaben Sedu

Munisipiu 5: Dili, Baucau, Oe-cusse, Bobonaru, Ermera. High X X X

1.2 Formasaun TOT Area Saude ba Juventude:

1.2.1 Realiza treinamentu/formasaun TOT konaba NAPZA

Jovens iha konhesimentu no abilidade nudar fasilitador konaba NAPZA Dili Middle X X X X

1.2.2 Realiza treinamentu/formasaun TOT konaba Saude Reprodutiva / MHRS

Jovens iha konhesimentu no abilidade nudar fasilitador konaba Saude Reprodutiva /

MHRS

Munisipiu 5: Bobonaru, Dli, Covalima, Baucau, Oe-cusse Middle X X X X

1.2.3 Realiza treinamentu/formasaun TOT konaba Abilidade Baziku Pre-Parentil

Jovens iha konhesimentu no abilidade nudar fasilitador konaba Abilidade Baziku Pre-

Parentil

Munisipiu 5: Dili, Baucau, Ermera, Bobonaru, Viqueque. Middle X X X X

1.2.4 Realiza Formasaun/Treinamentu TOT konaba Sanitasaun Baziku

Jovens iha konhesimentu no abilidade nudar fasilitador konaba Abilidade saude

komunitariu

Munisipiu 5: Dili, Baucau, Ainaru, Bobonaru, Manatuto. Middle X X X X

1.2.5 Realiza Formasaun/Treinamentu TOT konaba risku no/ka Disvantazen housi kaben sedu

Jovens iha konhesimentu no abilidade nudar fasilitador konaba Abilidade risku no/ka

Disvantazen housi kaben sedu

Munisipiu 5: Dili, Baucau, Oe-cusse, Bobonaru, Ermera. Middle X X X X

1.3 Divulgasaun informasaun:

1.3.1 Estabelese kuadru informasaun iha Postu Administrativu

Iha ona kuadru informasaun hodi publika informasaun ba juventude kona ba NAPZA,

MHRS, Saude Reprodutiva, Sanitasaun Baziku no risku housi Kaben sedu.

65 Postu Administrativu Middle X X X X

1.3.2 Produs Pakote Radiu [Jovens Saudavel]

Jovens asesivel ba informasaun kona ba NAPZA, MHRS,Saude Reprodutiva,

Sanitasaun Baziku no risku housi Kaben sedu, atraves Radiu komunidade, RTTL,

TVTL.

Radiu Komunidade 13 Munisipiu High X X X X X

Page 15 of 22

Page 16: ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

NO. ATIVIDADE PRINSIPAL REZULTADUS ESPERADUS LOKAL IMPLEMENTA-SAUN PRIORIDADE [H/M/L]

TEMPU IMPLEMENTASAUN2016 2017 2018 2019 2020

1.4 Konsursu Diskursu Jovens Saudavel:

1.4.1 Realiza Konkursu Diskursu Nivel Postu Administrativu

Jovens Iha Konhesementu Kona Ba Moris Saudavel No Konkorentes Selesionadu

Reprezenta Postu Administrativu Ba Kompete Iha Nivel Munisipiu.

65 Postu Administrativu Middle X X X X

1.4.2 Realiza Konkursu Diskursu Nivel Munisipiu

Jovens Iha Konhesementu Kona ba Moris Saudavel No Konkorentes Selesionadu

Reprezenta Munisipiu Ba Kompete Iha Nivel Nasional.

13 Munisipiu Middle X X X X

1.4.3 Realiza Konkursu Diskursu Nivel NasionalJovens Iha Konhesementu Kona ba Moris

Saudavel No Konkorentes klasifikadu hetan primeiu “Jovens Saudavel”

Dili Middle X X X X

1.5 Kompetisaun Certame “Jovens Kompetitivu”:

1.5.1 Realiza kompetisaun Certame Nivel Postu Administrativu

Jovens Iha Konhesementu Kona ba Moris Saudavel No Konkorentes Selesionadu

Reprezenta Postu Administrativu ba Kompete Iha Nivel Munisipiu.

65 Postu Administrativu Middle X X X X

1.5.2 Realiza kompetisaun Certame Nivel Munisipiu

Jovens Iha Konhesementu Kona ba Moris Saudavel No Konkorentes Selesionadu

Reprezenta Munisipiu Ba Kompete Iha Nivel Nasional.

13 Munisipiu Middle X X X X

1.5.3 Realiza kompetisaun Certame Nivel NasionalJovens Iha Konhesementu Kona ba Moris

Saudavel No Konkorentes klasifikadu hetan primeiu “Jovens Kompetitivu”

Dili Middle X X X X

2. DEZENVOLVE KONHESIMENTU NO SENSIBILIDADE JUVENTUDE SOBRE MEIU-AMBIENTE NO SAUDE AMBIENTAL2.1 Formasaun/Treinamentu no TOT area Meiu-ambiente no Saude Ambiental:

2.1.1 Realiza treinamentu/formasaun konaba Meiu-Ambiente

Jovens iha konhesimentu konaba Meiu-Ambiente

Munisipiu 5: Aileu, Lautem, Viqueque, Liquisa, Ermera. High X X X X

2.1.3 Realiza treinamentu/formasaun konaba Saude Ambiental

Jovens iha konhesimentu konaba Saude Ambiental

Munisipiu 5: Ainaru, Baucau, Bobonaru, Dili, Oe-cusse. Middle X X X X

2.1.2 Realiza TOT konaba Meiu-Ambiente Jovens iha konhesimentu no abilidade hodi fasilita formasaun konaba Meiu-Ambiente

Munisipiu 5: Aileu, Lautem, Viqueque, Liquisa, Ermera. Low X X X X

Page 16 of 22

Page 17: ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

NO. ATIVIDADE PRINSIPAL REZULTADUS ESPERADUS LOKAL IMPLEMENTA-SAUN PRIORIDADE [H/M/L]

TEMPU IMPLEMENTASAUN2016 2017 2018 2019 2020

2.1.4 Realiza TOT konaba Saude Ambiental Jovens iha konhesimentu no abilidade hodi fasilita formasaun konaba Saude Ambiental

Munisipiu 5: Ainaru, Baucau, Bobonaru, Dili, Oe-cusse. Low X X X X

2.2 Programa Reflorestasaun no Sosializasaun:

2.2.1 Realiza aktividade konaba Reflorestasaun ‘’Uma Ida, Ai-horis Ida’’ Jovens iha interese ba hadomi Ambiente 65 Postu Administrativu Middle X X X X

2.2.2 Realiza socilizasaun konaba lisu fatin Jovens iha interese ba hadomi Ambiente 65 Postu Administrativu Middle X X X X

2.2.3 Realiza kompetisaun konaba ‘’Sidade Limpa’’ Jovens iha antusiasmu boot ba partisipasaun Sidade Mos Dili Middle X X X X

2.2.4 Realiza programa Limpeza Jeral Jovens iha interese ba hadomi Ambiente Dili Middle X X X X

2.3 Konsursu Diskursu Jovens Verde

2.3.1 Realiza Konkursu Diskursu konaba Meiu-ambiente iha nivel Posto Administrativu

Jovens iha konhesimentu konaba Meiu-Ambiente no konkorentes selesionadu ba

kompete iha nivel Municipal65 Posto Administrativu Middle X X X X

2.3.2 Realiza Konkursu Diskursu konaba Meiu-Ambiente iha nivel Munisipal

Jovens iha konhesimentu konaba Meiu-Ambiente no konkorentes selesionadu ba

kompete iha nivel Nasional13 Munisipius Middle X X X X

2.3.3 Realiza Konkursu Diskursu konaba Meiu Ambiente iha nivel Nasional

Jovens iha konhesimentu konaba Meiu-Ambiente no konkorentes klasifikadu hetan

premiu ‘’Jovens Verde’’Dili Middle X X X X

2.4 Kompetisaun Certame "Jovens Verde"

2.4.1Realiza Kompetisaun Certame nivel Postu Administrativu konaba ambiental ba juventude sira.

Jovens iha konhesimentu konaba Meiu-Ambiente no konkorentes klasifikadu

reprezenta nia Postu Administrativu ba kompete iha nivel Munisipiu

65 Postu Administrativu Middle

2.4.2 Realiza Kompeisaun Certame nivel Munisipiu konaba ambiental ba juventude sira

Jovens iha konhesimentu konaba Meiu-Ambiente no konkorentes klasifikadu

reprezenta nia Munisipiu ba kompete iha nivel Nasional

13 Munisipiu Middle X X

2.4.3 Realiza Kompeisaun Certame nivel Nasional konaba ambiental ba juventude sira

Jovens iha konhesimentu konaba Meiu-Ambiente no konkorentes klasifikadu hetan

preimu " Jovens Verde"Dili Middle X X

Page 17 of 22

Page 18: ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

NO. ATIVIDADE PRINSIPAL REZULTADUS ESPERADUS LOKAL IMPLEMENTA-SAUN PRIORIDADE [H/M/L]

TEMPU IMPLEMENTASAUN2016 2017 2018 2019 2020

2.4.4 Kompetisaun Eskola Higiene Jovens estudante sensivel ba Meiu-Ambiente Dili High X X

3. DEZENVOLVE HAHALOK SIVIKU JUVENTUDE3.1 Formasaun/Treinamentu Sivika ba jovens:

3.1.1 Realiza Formasaun/Treinamentu kona ba lideransa Jovens iha konhesementu kona ba lideransa Munisipiu 5: Aileu, Ainaru, Viqueque, Liquisa, Ermera. Middle X X X X

3.1.2 Realiza Formasaun/Treinamentu kona ba Edukasaun Sidadania

Jovens iha konhesementu kona ba Edukasaun Sidadania hodi pratika iha sira nia

moris loro-loron.

Munisipiu 5: Baucau, Viqueqeu, Bobonaro, Dili, Ermera High X X X X X

3.1.3 Realiza Formasaun/Treinamentu kona ba Public Speaking

Jovens iha konhesementu kona ba Public Speaking .

Munisipiu 5: Aileu, Lautem, Manufahi, Liquisa, Ainaro. High X X X X

3.1.4 Realiza Formasaun/Treinamentu kona ba Tekniku Debate/Diskusaun

Jovens iha konhesementu kona ba tekniku debate/diskusaun nune’e mos pratika iha vida

moris loro-loron.

Munisipiu 5: Ainaru, Bobonaru, Covalima, Baucau, Manufahi. Middle X X X X

3.1.5 Realiza Formasaun/Treinamentu baziku kona ba komputer no internet saudavel.

Jovens iha konhesementu baziku kona ba Komputador no internet saudavel.

Munisipiu 5: Oe-cusse, Manatuto, Viqueque, Aileu, Covalima. Middle X X X X

3.1.6 Realiza Formasaun/Treinamentu kona ba Igualidade jeneru

Jovens iha konhesementu kona ba igualidade jeneru no pratika iha vida moris loro-loron.

Munisipiu 5: Aileu, Lautem, Covalima, Ermera, Liquisa High X X X X

3.2 Formasaun TOT Sivika ba Jovens

3.2.1 Realiza Formasaun/Treinamentu TOT konaba lideransa

Jovens iha konhesementu no abilidade nudar fasilitador kona ba lideransa

Munisipiu 5: Aileu, Ainaru, Viqueque, Liquisa, Ermera. Middle X X X X

3.2.2 Realiza Formasaun/Treinamentu TOT kona ba Public Speaking

Jovens iha konhesementu no abilidade nudar fasilitador kona ba public Speaking

Munisipiu 5: Aileu, Lautem, Manufahi, Liquisa, Ainaro. Middle X X X X

3.2.3 Realiza Formasaun/Treinamentu TOT kona ba tekniku debate/diskusaun

Jovens iha konhesementu no abilidade kona ba tekniku debate/diskusaun.

Munisipiu 5: Ainaru, Bobonaru, Covalima, Baucau, Manufahi Middle X X X X

3.3 Kompetisaun Certame sidadania sivika:

Page 18 of 22

Page 19: ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

NO. ATIVIDADE PRINSIPAL REZULTADUS ESPERADUS LOKAL IMPLEMENTA-SAUN PRIORIDADE [H/M/L]

TEMPU IMPLEMENTASAUN2016 2017 2018 2019 2020

3.3.1 Realiza kompetisaun Certame sidadania sivika Nivel Postu Administrativu

Jovens Iha Konhesementu Kona ba sidadania sivika no Konkorentes Selesionadu Reprezenta Postu Administrativu ba

Kompete Iha Nivel Munisipiu.

65 Postu Administrativu Middle X X X X

3.3.2 Realiza kompetisaun Certame sidadania sivika Nivel Munisipiu

Jovens Iha Konhesementu Kona ba sidadania sivika no Konkorentes Selesionadu

Reprezenta Munisipiu ba Kompete Iha Nivel Nasional.

13 Munisipiu Middle X X X X

3.3.3 Realiza kompetisaun Certame sidadania sivika Nivel Nasional.

Jovens Iha Konhesementu Kona ba sidadania sivika no Konkorentes klasifikadu hetan

premiu “ Sidadania Diak”.Dili Middle X X X X

3.4 Konkursu Diskursu kona ba sidadania sivika:

3.4.1 Realiza konkursu diskursu kona ba sidadania sivika Nivel Postu Administrativu

Jovens iha konhesementu kona ba Sidadania sivika no konkorente selesionadu reprezenta Postu Administrativu ba kompete iha Nivel

Munisipiu.

65 Postu Administrativu Middle X X X X

3.4.2 Realiza konkursu diskursu kona ba sidadania sivika Nivel Munisipiu

Jovens iha konhesementu kona ba Sidadania sivika no konkorente selesionadu reprezenta Munisipiu ba kompete iha Nivel Nasional.

13 Munisipiu Middle X X X X

3.4.3 Realiza konkursu diskursu kona ba sidadania sivika Nivel Nasional

Jovens iha konhesementu kona ba Sidadania sivika no konkorente klasifikadu hetan

premiu ”Jovens Siviku”.Dili Middle X X X X

4. DEZENVOLVE KREATIVIDADES NO INISIATIVAS JUVENTUDE4.1 Programa Kreatividades juvenile:

4.1.1 Realiza Expozisaun Kreatividade JuvenilJovens iha konesimentu konaba Moris

Saudavel, siviku no sai vencedor ba premiu ‘’Sociedade mais Kreativu’

Dili Middle X X X X

Page 19 of 22

Page 20: ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

NO. ATIVIDADE PRINSIPAL REZULTADUS ESPERADUS LOKAL IMPLEMENTA-SAUN PRIORIDADE [H/M/L]

TEMPU IMPLEMENTASAUN2016 2017 2018 2019 2020

4.1.2 Realiza Kompetisaun Jornal Parede kona ba ‘Moris saudavel no Siviku’

Jovens Iha Konhesementu no abilidade Kona ba Moris Saudavel no siviku,grupu

klasifikadu hetan premiu”Juventude Kreativu no Sensivel”

Dili Middle X X X X X

4.2 Jovens Konstrutivu, Kritiku no Analitiku

4.2.1 Realiza Konferensia Juventude Jovens iha hanoin konstrutivu no kritiku kona ba prosesu dezenvolvimentu lokal 65 Postu Administrativu Middle X X X X

4.2.2 Realiza Eventu Lao Ain

Jovens halo exersisiu Lao Ain hodi selebra loron komemorasaun 12 de Novembro,no

hetan hetan premiu/sertifikadu apresiasaun ba “Juventude Pioneer”

13 Munisipiu Middle X X X X X

5. KAPASITASAUN INSTITUSIONAL5.1 Dezenvolve Kapasidade Instituisional

5.1.1 Estabelese edifisiu APFTL APFTL iha fatin apropriadu halo servisu. Dili High X

5.1.2 Aranja ekipamentu informatika APFTL iha ona komputador hodi halao servisu administrasaun lao diak. Dili High X X X X X

5.1.3 Aranja ekipamentu eskritoriuAPFTL iha armariu,kaderia,meza ho

kualidade diak hodi assegura dokumentus no uza ba servisu APFTL nian.

Dili High X X X X X

5.1.4 Aranja rede internet APFTL iha ona rede internet ho velosidade lais liu hodi fasilita servisu. Dili High X

5.1.5 Realiza reuniaun Asembleia Jeral AnnualAPFTL halao ona Asembleia Jeral Annual

hodi avalia no aprova planu programa APFTL nian.

Dili High X X X X X

5.1.6 Realiza Kongresu Nasional APFTL ba daruakAPFTL halao ona Kongresu Nasional hodi halo revizaun ba Estatutu, hili Estrutura no

prova Planu Estrategiku ba tinan lima.Dili High X

5.1.7 Dezenvolve sistema jestaun finanseiru apropriadu

APFTL iha ona sistema jestaun finanseiru ne’ebe transparante,

akontavel,efikaz,efisiente tuir padraun kontabilidade.

Dili High X X X X X

Page 20 of 22

Page 21: ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

NO. ATIVIDADE PRINSIPAL REZULTADUS ESPERADUS LOKAL IMPLEMENTA-SAUN PRIORIDADE [H/M/L]

TEMPU IMPLEMENTASAUN2016 2017 2018 2019 2020

5.1.8 Estabelese sistema kontrolu interna ne’ebe forteIha ona sistema kontrolu Interna ne’ebe forte

hodii asegura servisu operasional administrative normas legais.

Dili High X X X X X

5.1.9 Monitorizasaun no Avaliasaun Iha ona monitorizasaun no avaliasaun no assessment mak kredivel . Dili High X X X X X

5.1.10 MappingIha ona rezultadu programa mapping ne’ebe

kompletu no bele fiar hodi asegura implementasaun ho efikaz no efisiente.

Dili High X X X X X

5.2. Dezenvolve Kapasidade Rekursu Humanu:

5.2.1. Formasaun/ treinamentu konaba Jestaun Organizasaun

APFTL iha konhesimentu no abilidade konaba Jestaun Organizasaun Dili High X X X X X

5.2.2. Realiza formasaun/treinamentu konaba sistema kontabiliddade no sistema software

Iha ona konhesimentu no abilidade konaba sistema kontabilidade no uza sistema

software apropriadu.Dili Middle X X X X X

5.2.3. Realiiza formasaun/treinamentu konaba metodo peskiza

Iha konhesimentu konaba metodo peskiza ho diak. Dili High X X X X X

5.2.4. Realiza formasaun/treinamentu konaba saude reprodutiva.

APFTL iha konhesimentu konaba saúde reprodutivu. Dili High X X X X X

5.2.5. Realiza formasaun/treinamentu konaba edukasaun sidadania

APFTL iha konhesimentu konaba edukasaun sidadania. Dili High X X X X X

5.2.6. Realiza formasaun/treinamentu konaba LSBE APFTL iha konhesimentu konaba Life Skill Basic Education (LSBE). Dili High X X X X X

5.2.7. Realiza formasaun/treinamentu konaba jestaun kooperativa

APFTL iha konhesimentu konaba jestaun kooperativa, no iha abilidade hodi jere

jestaun kooperativa banati tuir prinsipius boa governasaun.

Dili High X X X X X

5.3 Formasaun TOT ba APFTL:

5.3.1 Realiza Formasaun/Treinamentu TOT konaba saude reprodutivu

Jovens iha konhesementu no abilidade nudar fasilitador kona ba saude reprodutivu. Dili High X X X X X

5.3.2 Realiza Formasaun/Treinamentu TOT edukasaun sivika

Jovens iha konhesementu no abilidade nudar fasilitador kona ba edukasaun sivika. Dili High X X X X X

5.3.3 Realiza Formasaun/Treinamentu TOT LSBEJovens iha konhesementu no abilidade nudar

fasilitador kona ba Life Skill Basic Education(LSBE)

Dili High X X X X X

5.3.4 Realiza Formasaun/Treinamentu TOT jestaun kooperasaun

Jovens iha konhesementu no abilidade nudar fasilitador kona ba jestaun kooperativa Dili High X X X X X

Page 21 of 22

Page 22: ALUMNI PARLAMENTU FOINSA'E TIMOR-LESTE [APFTL]apftl.org/sites/default/files/mpp.pdfTimor-Leste iha konsiensia no ... konsiensia hodi pratika iha hahalok lor-loron nian kultura hanesan

NO. ATIVIDADE PRINSIPAL REZULTADUS ESPERADUS LOKAL IMPLEMENTA-SAUN PRIORIDADE [H/M/L]

TEMPU IMPLEMENTASAUN2016 2017 2018 2019 2020

5.4 Dezenvolve Abilidade Auto-Finansiamentu:

5.4.1 Realiza fundraising Kontribuisaun mensal housi membrus APFTL Dili High X X X X X

5.4.2 Realiza fundraising Kontribuisau housi membrus APFTL ne’ebé tuir eventu nasional no internasional. Dili High X X X

5.4.3 Realiza kooperativa Kooperativa refere iha abilidade hodi kontribui ba cash APFTL. Dili High X X X

Page 22 of 22