4
2018 04 Iha loron 6 fulan Marsu tinan 2018, Timor-Leste no Austrália asina Tratadu Fronteira Marítima istóriku ida iha Nasoens Unidas nia Sede iha Nova Iorke. Tratadu Fronteira Marítima ne’e estabelese ba dahuluk fronteiras marítimas permanente entre Timor-Leste no Austrália iha Tasi Timor. Asina tratadu ne’e hakotu prosesu konsiliasaun obrigatória, tuir Nasoens Unidas nia Konvensaun ba Lei Tasi nian, ne’ebé Timor-Leste mak hahú iha fulan Abril tinan 2016. Tratadu ne’e estabelese fronteiras marítimas permanente iha Tasi Timor bazeia ba lei internasional, hodi hakotu Timor- Leste nia disputa naruk kona-ba fronteira marítima ho Austrália. Hodi fó rekoñesimentu ba Timor- Leste ninia direitu ba nia tasi sira, asina Tratadu ne’e marka hakat importante tebes ida ba povu Timoroan iha sira nia luta ba soberania kompleta no independénsia. Tratadu Fronteira Marítima estabelese liña mediana ida iha Tasi Timor, ho ajustamentu oitoan deit hodi hetan rezultadu ekitativa ida tuir ezizénsia lei internasional nian. Tuir akordu ne’e, Timor-Leste no Austrália sei fahe Greater Sunrise, ho maioria iha Timor-Leste nia área marítima no maioria husi reseita ne’e sei mai Timor-Leste. Fronteira marítima ne’ebé konkorda ona ne’e tau kampu rekursu sira uluk iha Área Dezenvolvimentu Petrolíferu Hamutuk (JPDA) iha Timor-Leste nia plataforma kontinental. Ida ne’e katak, la hanesan ho aranjus fahe rekursu sira iha molok ne’e, títulu ba reseita sira iha futuru husi kampu Bayu-Undan no Kitan sei transfere ba Timor-Leste. Gabinete Fronteiras Marítimas dezenvolve ona fixa informativu ida relasiona ho Tratadu Fronteira Marítima hodi informa ba públiku kona-ba akordu ne’e no nia prosesu tomak. Bele hetan fixa ne’e iha www.gfm.tl Agora fronteiras marítimas entre Timor-Leste no Austrália rezolve tiha ona, Gabinete Fronteiras Marítimas sei kontinua nia servisu hodi fó apoia ba rezolusaun ida ba fronteiras marítimas entre Timor- Leste no Indonézia, ne’ebé konsistente ho UNCLOS no lei internasional. Reprezentante ba Timor-Leste iha Konsiliasaun, Ministru Agio Pereira asina Tratadu Fronteira Marítima ho Austrália nia Ministra Negósius Estranjeirus Julie Bishop iha Nasoens Unidas nia Sede, Nova Iorke, iha loron 6 fulan Marsu tinan 2018. Timor-Leste no Austrália asina Tratadu Fronteira Marítima ida Gabinete Fronteiras Marítimas mak Sekretáriadu ba Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas, ne’ebé responsabiliza ba negosiasaun ba fronteiras marítimas ho Indonézia no Austrália. Gabinete Fronteiras Marítimas Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas Díli, Timor-Leste +670 7742 5544 [email protected] BOLETIN NOTÍSIAS ABRIL 2018 TIMOR-LESTE NIA KONSILIASAUN HO AUSTRÁLIA KONA-BA FRONTEIRAS MARÍTIMAS Iha 11 Abril 2016, Governu Timor-Leste hahú konsiliasaun obrigatória ho Austrália tuir Nasoens Unidas nia Konvensaun ba Lei Tasi nian (UNCLOS). Husi ne’ebá kedas, nasaun rua ne’e halo ona pasu bo’ot ho nia objetivu atu hetan akordu ida kona-ba fronteiras marítimas permanentes. Saida mak konsiliasaun obrigatória? Konsiliasaun obrigatória hanesan prosesu ida tuir UNCLOS ne’ebé iha painel konsiliador ida asisti parte Estadu sira hodi hetan solusaun amigavél ida ba sira nia disputa. Bele uza prosesu ida ne’e bainhira iha sirkumstánsia hirak ne’ebé Estadu viziñu sira la hetan akordu ida no Estadu ida halo deklarasaun hodi hasees-án husi jurisdisaun orgaun obrigatória hodi buka rezolusaun ba disputa kona-ba fronteiras marítimas. Konsiliasaun ne’e painel ida ho konsiliador independente nain lima mak halao, ne’ebé ema hanaran Komisaun Konsiliasaun. Komisaun ne’e buka atu komprende faktu sira no pozisaun legal husi estadu idak-idak. Timor-Leste mak nasaun ida ne’ebé hahú uluk konsiliasaun obrigatória tuir UNCLOS. Saida mak ita atinji ona iha kosiliasaun ne’e? Audiénsia sira: Audiénsia prosesual dahuluk ba konsiliasaun ne’e halao iha Haia iha 28 Jullu 2016. Tuir fali audiénsia públika ida iha 29 Agostu 2016, ne’ebé Timor-Leste no Austrália aprezenta sira nia pozisaun publikamente. Audiénsia ne’e fó sai direta husi Tribunal Arbitrajen Permanente (PCA) nia website. Kompeténsia: Austrália dezafia komisaun nia kompeténsia (ne’e mak, legalidade ba prosedimentu sira) durante audiénsia prosesual ida iha 31 Agostu 2016. Maibé, hafoin ne’e Komisaun desidi ho lian ida deit katak sira iha kompeténsia (ka ‘jurisdisaun’) hodi rona disputa ne’e no fó sai desizaun ne’e iha 26 Setembru 2016. Hakotu CMATS: Reuniaun seluk tan halao iha Singapura husi 13 Outubru 2016. Iha reuniaun hirak ne’e Governu Timor-Leste no Austrália konkorda ba pakote medida integradu ida hodi kria kondisaun hodi hetan akordu ida ba fronteiras marítimas permanentes. Hanesan parte ba pakote ne’e, Timor-Leste notifika Austrália iha 10 Janeiru 2017 kona-ba nia intensaun atu hakotu Tratadu Ajuste Marítimu Balu iha Tasi Timor (CMATS), tratadu provizóriu hodi fahe rekursu sira. Tratadu ne’e sei mate iha fulan 3 nia laran hahú husi data notifikasaun. Timor-Leste no Austrália konkorda katak, tuir fali CMATS nia terminasaun, Tratadu Tasi Timor 2002 no nia kuadru regulador sei vigora nafatin tuir nia forma orijinal. Ida ne’e sei fó serteza ba investidor mina sira to’o fronteiras marítimas rezolve ona. Hapara kazu legal sira seluk: Hanesan parte husi pakote medida integradu ne’e konkorda hodi loke dalan ba negosiasaun kona-ba fronteiras marítimas, Timor-Leste hakotu kazu arbitrajen rua kontra Austrália iha 20 Janeiru 2017, relasiona ho jurisdisaun fiskal no alegada espionajen durante negosiasaun ba tratadu CMATS nian. Negosiasaun kona-ba fronteiras marítimas: Iha Dezembru 2016, Timor-Leste no Austrália halo kompromisu istóriku hodi halo negosiasaun kona-ba fronteiras marítimas permanentes ho Komisaun Konsiliasaun nia apoiu, fó sai iha Deklarasaun Konjunta ida iha 9 Janeiru 2017. Komisaun halao reuniaun tan iha Janeiru 2017 iha Singapura hodi esplora nasaun rua nia pozisaun kona-ba fronteira marítima iha Tasi Timor ne’e tenki to’o iha ne’ebé. Saida mak sei halo tuir mai? Negosiasaun ne’e sei kontinua iha tinan ne’e nia laran, bazeia ba konfidensialidade, molok prosesu konsiliasaun remata iha Setembru 2017. Timor-Leste no Austrália konfirma tiha ona katak sira sei tuir prosesu ne’e ho boa fé ho vizaun ida atu hetan akordu ida kona-ba fronteiras marítimas iha Setembru. Se la hetan akordu ida, Komisaun Konsiliasaun sei fo relatóriu ida ba Sekretáriu Jeral Nasoens Unidas nian ho rekomendasaun hodi hetan rezolusaun. Austrália no Timor- Leste sei iha obrigasaun atu halao negosiasaun ho boa fé bazeia ba komisaun nia relatóriu. Oinsa ho Indonézia? Indonézia no Timor-Leste konkorda tiha ona atu negosia fronteiras marítimas permanentes bilateralmente, tuir lei internasional. Indonézia la hola parte ba konsiliasaun ne’ebé agora lao hela ne’e tanba prosesu hirak ne’e só haree deit ba fronteira entre Timor-Leste no Austrália. Rezultadu final husi konsiliasaun nian sei la afeta ba Indonézia nia direitu marítima. Haree informasaun tan kona-ba prosesu konsiliasaun nian iha PCA nia website: https://pcacases.com/web/view/132 Aprende tan @ www.gfm.tl ka kontaktu: Gabinete Fronteiras Marítimas Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas Governu Demokrátika Repúblika Timor-Leste e: [email protected] tel: +670 7742 5544 FIXA INFORMASAUN 2017 Komisaun Konsiliasaun konsisti husi Embaixador Peter Taksøe-Jensen (Prezidente) (Dinamarka), Juiz Abdul Koroma (Serra Leoa), Juiz Rüdiger Wolfrum (Alemaña), Dra Rosalie Balkin (Austrália) no Profesor Donald McRae (Kanadá no Nova Zelándia). TIMOR-LESTE NIA KONSILIASAUN HO AUSTRÁLIA KONA-BA FRONTEIRAS MARÍTIMAS Iha 11 Abril 2016, Governu Timor-Leste hahú konsiliasaun obrigatória ho Austrália tuir Nasoens Unidas nia Konvensaun ba Lei Tasi nian (UNCLOS), ne’ebé Tribunal Permanente Arbitrajen (PCA) mak administra. Liu hosi prosesu ida ne’e, Komisaun Konsiliasaun hasoru malu beibeik ho Timor-Leste no Austrália ho objetivu, atu hetan akordu ida kona-ba fronteiras marítimas. Iha 1 Setembru 2017, PCA fó sai katak Timor-Leste no Austrália hetan ona akordu prinsípiu kona-ba elementu sentral ba akordu fronteira marítima ida. Saida mak konsiliasaun obrigatória? Konsiliasaun obrigatória hanesan prosesu ida tuir UNCLOS ne’ebé iha painel konsiliador ida asisti parte Estadu sira hodi hetan solusaun amigavél ida ba sira nia disputa. Bele uza prosesu ida ne’e bainhira iha sirkumstánsia hirak ne’ebé Estadu viziñu sira la hetan akordu ida no Estadu ida halo deklarasaun hodi hasees-án husi jurisdisaun orgaun obrigatória hodi buka rezolusaun ba disputa kona-ba fronteiras marítimas. Konsiliasaun ne’e painel ida ho konsiliador independente nain lima mak halao, ne’ebé ema hanaran Komisaun Konsiliasaun. Komisaun ne’e buka atu komprende faktu sira no pozisaun legal husi estadu idak-idak. Timor-Leste mak nasaun ida ne’ebé hahú uluk konsiliasaun obrigatória tuir UNCLOS. Saida mak ita atinji ona iha kosiliasaun ne’e? Audiénsia sira: Audiénsia prosesual dahuluk ba konsiliasaun ne’e halao iha Haia iha 28 Jullu 2016. Tuir fali audiénsia públika ida iha 29 Agostu 2016, ne’ebé Timor-Leste no Austrália aprezenta sira nia pozisaun publikamente. Audiénsia ne’e fó sai direta husi Tribunal Permanente Arbitrajen (PCA) nia website. Kompeténsia: Austrália dezafia komisaun nia kompeténsia (legalidade ba prosedimentu sira) durante audiénsia prosesual ida iha 31 Agostu 2016. Maibé, hafoin ne’e Komisaun desidi ho lian ida deit katak sira iha kompeténsia (ka ‘jurisdisaun’) hodi rona disputa ne’e no fó sai desizaun ne’e iha 26 Setembru 2016. Hakotu CMATS: Reuniaun seluk tan halao iha Singapura husi 13 Outubru 2016. Iha reuniaun hirak ne’e Governu Timor-Leste no Austrália konkorda ba pakote medida integradu ida hodi kria kondisaun hodi hetan akordu ida ba fronteiras marítimas permanentes. Hanesan parte ba pakote ne’e, Timor-Leste notifika Austrália iha 10 Janeiru 2017 kona-ba nia intensaun atu hakotu Tratadu Ajuste Marítimu Balu iha Tasi Timor (CMATS), tratadu provizóriu hodi fahe rekursu sira. Tratadu ne’e mate iha 10 Abril 2017. Timor-Leste no Austrália konkorda katak, tuir fali CMATS nia terminasaun, Tratadu Tasi Timor 2002 no nia kuadru regulador sei vigora nafatin tuir nia forma orijinal. Ida ne’e sei fó serteza ba investidor mina sira to’o nasaun rua ne’e rezolve ona fronteiras marítimas. Hapara kazu legal sira seluk: Hanesan parte husi pakote medida integradu ne’ebé konkorda ona hodi loke dalan ba negosiasaun kona- ba fronteiras marítimas, Timor-Leste hakotu kazu arbitrajen rua kontra Austrália iha 20 Janeiru 2017, ne’ebé relasiona ho jurisdisaun fiskal no alegada espionajen durante negosiasaun ba tratadu CMATS nian. Negosiasaun kona-ba fronteiras marítimas: Iha Dezembru 2016, Timor-Leste no Austrália halo kompromisu istóriku hodi halo negosiasaun kona-ba fronteiras marítimas permanentes ho Komisaun Konsiliasaun nia apoiu, ne’ebé fó sai iha Deklarasaun Konjunta ida iha 9 Janeiru 2017. Komisaun halao reuniaun tan iha Janeiru 2017 iha Singapura hodi esplora nasaun rua nia pozisaun kona-ba fronteira marítima iha Tasi Timor ne’e tenki to’o iha ne’ebé. Akordu Prinsipal: Iha 30 Agostu 2017, durante reuniaun ba konsiliasaun sira iha Kopenhagen, Timor-Leste no Austrália hetan akordu prinsípiu kona-ba akordu abranjente ida ba fronteira marítima. Loron ida ne’e iha signifika istóriku ba Timor-Leste tanba iha loron ne’e mós Timor-Leste marka aniversáriu ba dala 18 ba referendu ne’ebé lori Timor-Leste ba nia independénsia. Ho delimitasaun ba fronteiras marítimas, akordu Kopenhagen ne’e haree mós ba estadu Greater Sunrise nian, dalan ida hodi dezenvolve rekursu, no mós buka dalan oin nusa hodi fahe reseita husi rezultadu ne’e. Saida mak sei halo tuir mai? Tratadu final: Timor-Leste no Austrália fiar katak sei finaliza komponente importante ba akordu ne’e iha reuniaun tuir mai iha Outubru 2017. Hein katak sei asina tratadu final molok 2017 remata. Komisaun nia relatóriu: Hodi hakotu prosesu konsiliasaun ne’e, Komisaun Konsiliasaun sei hato’o relatóriu ida ba Sekretáriu-Jeral Nasoens Unidas nian tuir nia obrigasaun bazeia ba Anexu V UNCLOS nian, ne’ebé fó sai elementu importante sira kona-ba akordu ne’ebé Parte sira konkorda ona. Oinsa ho Indonézia? Indonézia la hola parte ba konsiliasaun ne’ebé lao hela tanba prosesu sira ne’e só haree deit ba fronteira entre Timor-Leste no Austrália. Rezultadu ikus husi konsiliasaun ne’e sei la afeta Indónezia nia direitu marítimas. Timor-Leste no Indonézia konkorda tiha ona atu halo negosiasaun bilateralmente tuir lei internasional no hahú tiha ona. Haree informasaun tan kona-ba prosesu konsiliasaun nian iha PCA nia website: https://pcacases.com/web/view/132 Aprende tan @ www.gfm.tl ka kontaktu: Gabinete Fronteiras Marítimas Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas Governu Demokrátika Repúblika Timor-Leste e: [email protected] tel: +670 7742 5544 FIXA INFORMASAUN Setembru 2017 Iha loron 6 fulan-marsu tinan 2018, Timor-Leste no Austrália asina ona Tratadu Fronteira Marítima istóriku ida iha Sede Nasoens Unidas nian iha Nova Iorke. Tratadu Fronteira Marítima ne’e estabelese ba dahuluk fronteiras marítimas permanente entre Timor-Leste no Austrália iha Tasi Timor. Asina Tratadu ne’e mak hakotu prosesu konsiliasaun obrigatória, tuir Nasoens Unidas nia Konvensaun ba Lei Tasi nian, ne’ebé Timor-Leste mak hahú iha fulan-abril tinan 2016. Tratadu ne’e estabelese fronteiras marítimas permanente iha Tasi Timor bazeia ba lei internasional, hodi hakotu Timor-Leste nia disputa marítima naruk ho Austrália. Hodi rekoñese Timor-Leste nia direitu ba nia tasi sira, asina Tratadu ne’e marka hakat importante ida ba Timoroan sira iha sira nia luta ba soberania kompleta no independénsia. Saida mak iha Tratadu Fronteira Marítima ne’e? Reprezentante ba Timor-Leste iha Konsiliasaun, Ministru Agio Pereira asina Tratadu Fronteira Marítima ho Austrália nia Ministra Negósiu Estranjeiru Julie Bishop iha Sede Nasoens Unidas nian, Nova Iorke, iha loron 6 fulan-marsu tinan 2018 Fronteiras Marítimas entre Timor-Leste no Austrália iha Tasi Timor, hanesan konkorda ona iha Tratadu foun ne’e Tratadu Fronteira Marítima ne’e asegura liña klaran ida iha Tasi Timor, ho ajustamentu oitoan deit hodi hetan rezultadu ekitativa ida tuir ezizénsia lei internasional nian. Maioria husi liña klaran ne’e ‘abranjente’, katak nia kobre hotu ‘plataforma kontinental’ (ne’ebé envolve direitu hodi halo esplorasaun ba rikusoin sira iha tasi-kidun, hanesan petróleu) no ‘zona ekonomia eskluziva’ (ne’ebé envolve direitu hodi halo esplorasaun ba rikusoin sira iha bee laran, hanesan peska). Tuir akordu ne’e, rikosion Greater Sunrise ne’e sei fahe entre Timor- Leste no Austrália, ho maioria iha Timor-Leste nia tasi laran no maioria husi reseita ne’e sei ba hotu Timor-Leste. Fronteira marítima ne’ebé konkorda ona tau kampu minarai sira molok ne’e iha Área Dezenvolvimentu Petrolíferu Hamutuk (JPDA) iha Timor-Leste nia plataforma kontinental. Ida ne’e katak, la hanesan ho aranjus fahe rekursu sira molok ne’e, títulu ba reseita sira hotu iha futuru husi kampu Bayu Undan no Kitan sei transfere ba Timor-Leste. Iha oeste, fronteira tasi-kidun ne’ebé konkorda ona halai sai liu husi JPDA molok ne’e no rezulta kampu mina Buffalo transfere husi Austrália ba Timor-Leste. Akordu ba fronteiras marítimas ne’e kompletu no final, maibé, parte balu husi fronteira tasi-kidun ne’e provizóriu no submete ba ajustamentu automátiku ho eventu balu tuir mai. Fronteira tasi-kidun provizóriu iha nordeste no oeste bele haluan tan hodi hasoru pontu trilateral ne’ebé sei konkorda hamutuk iha negosiasaun tuir mai ho Indonézia. Ida ne’e katak, depende ba rezultadu negosiasaun ho Indonézia, Timor-Leste bele haluan liu tan nia área marítima. Timor-Leste nia Tratadu Fronteira Marítima ho Austrália Aprende tan @ www.gfm.tl ka kontaktu: Gabinete Fronteiras Marítimas Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas Governu Demokrátika Repúblika Timor-Leste e: [email protected] tel: +670 7742 5544 FIXA INFORMASAUN 2018 Iha loron 6 fulan-marsu tinan 2018, Timor-Leste no Austrália asina ona Tratadu Fronteira Marítima istóriku ida iha Sede Nasoens Unidas nian iha Nova Iorke. Tratadu Fronteira Marítima ne’e estabelese ba dahuluk fronteiras marítimas permanente entre Timor-Leste no Austrália iha Tasi Timor. Asina Tratadu ne’e mak hakotu prosesu konsiliasaun obrigatória, tuir Nasoens Unidas nia Konvensaun ba Lei Tasi nian, ne’ebé Timor-Leste mak hahú iha fulan-abril tinan 2016. Tratadu ne’e estabelese fronteiras marítimas permanente iha Tasi Timor bazeia ba lei internasional, hodi hakotu Timor-Leste nia disputa marítima naruk ho Austrália. Hodi rekoñese Timor-Leste nia direitu ba nia tasi sira, asina Tratadu ne’e marka hakat importante ida ba Timoroan sira iha sira nia luta ba soberania kompleta no independénsia. Fronteiras Marítimas entre Timor-Leste no Austrália iha Tasi Timor, hanesan konkorda ona iha Tratadu foun ne’e Tratadu Fronteira Marítima ne’e estabelese, ba dahuluk, fronteiras marítimas permanente entre Timor-Leste no Austrália iha Tasi Timor. Tratadu ne’e hametin liña klaran ida iha Tasi Timor ho ajustamentu oitoan deit hodi hetan rezultadu ekitativa ida tuir ezizénsia lei internasional nian. Fronteiras marítimas ne’ebé dada ona entre Timor-Leste no Austrália, hanesan hatudu iha mapa ne’e, konsisti ho buat hirak tuir mai ne’e: Liña fronteira abranjente ida entre pontu TA-5 no TA-10 (hatudu iha kor-mean). ‘Abranjente’ katak nia kobre hotu ‘plataforma kontinental’ (ne’ebé envolve direitu hodi halo esplorasaun ba rikusoin sira iha tasi-kidun, hanesan petróleu) no ‘zona ekonomia eskluziva’ (ne’ebé envolve direitu hodi halo esplorasaun ba rikusoin sira iha bee laran, hanesan peska). Liña fronteira sira seluk iha mapa ne’e kona-ba plataforma kontinental deit. Tuir Tratadu foun ne’e, Timor-Leste nia plataforma kontinental permanente (hatudu iha kor-mean no kor- kinur) kobre Área Dezenvolvimentu Petrolíferu Hamutuk (JPDA) molok ne’e tomak no habelar tan ba oeste no leste. Fronteira marítima ne’ebé delimita ona ne’e final no permanente, só fronteiras provizoriu sira iha oeste no leste (hatudu iha kor- malahuk) mak lae. Fronteira hirak ne’e submete ba ajustamentu automátiku, no só sai permanente bainhira eventu balu akontese: Fronteira plataforma kontinental entre pontu TA-1 no TA-2 iha oeste ne’e provizóriu to’o fronteira plataforma kontinental entre Timor-Leste no Indonézia tama ona ba vigor no kampu Corallina no Laminaria ne’ebé agora lao hela ne’e sei hapara. Oras ne’e daudauk, fronteira ne’e bele muda sai liu ba oeste husi TA-1 to’o nia hasoru pontu ida ne’ebé fronteira plataforma kontinental ne’ebé sei konkorda entre Timor-Leste no Indonézia hasoru Tratadu tinan 1972 nian entre Indonézia no Austrália. Fronteira plataforma kontinental entre pontu TA-11 no TA-13 iha leste ne’e provizóriu to’o fronteira kontinental ida entre Timor-Leste no Indonézia tama ona ba vigor no kampu Greater Sunrise (Sunrise no Troubadour) ne’ebé lao hela sei hapara. Oras ne’e daudauk, fronteira ne’e bele muda sai liu ba leste husi TA-11 to’o nia hasoru pontu ne’ebé fronteira plataforma kontinental ne’ebé sei konkorda entre Timor-Leste no Indonézia hasoru Tratadu tinan 1972 nian entre Indonézia no Austrália. Saida mak iha Tratadu Fronteira Marítima ne’e? Aprende tan @ www.gfm.tl ka kontaktu: Gabinete Fronteiras Marítimas Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas Governu Demokrátika Repúblika Timor-Leste e: [email protected] tel: +670 7742 5544 FIXA INFORMASAUN 2018

NOTÍSIAS ABRIL Timor-Leste no Austrália asina …2018 04 Iha loron 6 fulan Marsu tinan 2018, Timor-Leste no Austrália asina Tratadu Fronteira Marítima istóriku ida iha Nasoens

  • Upload
    others

  • View
    62

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: NOTÍSIAS ABRIL Timor-Leste no Austrália asina …2018 04 Iha loron 6 fulan Marsu tinan 2018, Timor-Leste no Austrália asina Tratadu Fronteira Marítima istóriku ida iha Nasoens

201804

Iha loron 6 fulan Marsu tinan 2018, Timor-Leste no Austrália asina Tratadu Fronteira Marítima istóriku ida iha Nasoens Unidas nia Sede iha Nova Iorke. Tratadu Fronteira Marítima ne’e estabelese ba dahuluk fronteiras marítimas permanente entre Timor-Leste no Austrália iha Tasi Timor. Asina tratadu ne’e hakotu prosesu konsiliasaun obrigatória, tuir Nasoens Unidas nia Konvensaun ba Lei Tasi nian, ne’ebé Timor-Leste mak hahú iha fulan Abril tinan 2016. Tratadu ne’e estabelese fronteiras marítimas permanente iha Tasi Timor bazeia ba lei internasional, hodi hakotu Timor-Leste nia disputa naruk kona-ba fronteira marítima ho Austrália. Hodi fó rekoñesimentu ba Timor-Leste ninia direitu ba nia tasi sira, asina Tratadu ne’e marka hakat importante tebes ida ba povu Timoroan iha sira nia luta ba soberania kompleta no independénsia.

Tratadu Fronteira Marítima estabelese liña mediana ida iha Tasi Timor, ho ajustamentu oitoan deit hodi hetan rezultadu ekitativa ida tuir ezizénsia lei internasional nian. Tuir akordu ne’e, Timor-Leste no Austrália sei fahe Greater Sunrise, ho maioria iha Timor-Leste nia área marítima no maioria husi reseita ne’e sei mai Timor-Leste.

Fronteira marítima ne’ebé konkorda ona ne’e tau kampu rekursu sira uluk iha Área Dezenvolvimentu Petrolíferu Hamutuk (JPDA) iha Timor-Leste nia plataforma kontinental. Ida ne’e katak, la hanesan ho aranjus fahe rekursu sira iha molok ne’e, títulu ba reseita sira iha futuru husi kampu Bayu-Undan no Kitan sei transfere ba Timor-Leste.

Gabinete Fronteiras Marítimas dezenvolve ona fixa informativu ida relasiona ho Tratadu Fronteira Marítima hodi informa ba públiku kona-ba akordu ne’e no nia prosesu tomak. Bele hetan fixa ne’e iha www.gfm.tl

Agora fronteiras marítimas entre Timor-Leste no Austrália rezolve tiha ona, Gabinete Fronteiras Marítimas sei kontinua nia servisu hodi fó apoia ba rezolusaun ida ba fronteiras marítimas entre Timor-Leste no Indonézia, ne’ebé konsistente ho UNCLOS no lei internasional.

Reprezentante ba Timor-Leste iha Konsiliasaun, Ministru Agio Pereira asina Tratadu Fronteira Marítima ho Austrália nia Ministra Negósius Estranjeirus Julie Bishop iha Nasoens Unidas nia Sede, Nova Iorke, iha loron 6 fulan Marsu tinan 2018.

Timor-Leste no Austrália asina Tratadu Fronteira Marítima ida

Sesaun fahe informasaun husi GFMGFM kontinua fahe informasaun ba organizasaun sira, komunidade no grupu relijiozu sira no sosiedade sivil kona-ba Timor-Leste nia fronteiras marítimas.

Iha Kuarta-feira, loron 21 fulan Marsu tinan 2018, GFM fahe informasaun ba ekipa husi La’o Hamutuk kona-ba tratadu fronteira marítima entre Timor-Leste no Austrália.

GFM halo aprezentasaun rua ba UNTL. Ida iha Sexta-feira, loron 30 fulan Marsu ba estudante 65 husi Kursu Koalia Inglés (ECC) no ida seluk iha Kuarta-feira, loron 4 fulan Abril ba estudante 40 husi Departamentu Relasaun Internasional. Estudante sira iha interese tebe-tebes ba iha prosesu konsiliasaun obrigatória no tratadu ne’ebé hanesan rezultadu husi prosesu ne’e.

Iha Kuarta-feira, loron 28 fulan Marsu, GFM fahe informasaun ba estudante besik 30 no professor balu iha Universidade João Saldanha iha Becora, Díli.

GFM fó apoia ba Xefe Negosiador Kay Rala Xanana Gusmão hodi fahe informasaun ba públiku dala rua kona-ba fronteiras marítimas – ida iha loron 3 fulan Abril ba ema besik 600 iha Salaun Katedral, Vila-Verde no ida seluk iha loron 8 fulan Abril ba estudante besik 2000 iha Sentru Treinamentu Don Bosco iha Díli. Ema hirak ne’ebé atende sesaun sira ne’e iha interese no ativu hodi rona kona-ba fronteiras marítimas no tratadu fronteira marítima ho Austrália ne’e signifika saida ba Timoroan sira.

GFM fahe informasaun ba estudante sira iha UNTL

Ekipa La’o Hamutuk no ekipa GFM

Xefe Negosiador Kay Rala Xanana Gusmão fahe informasaun ba públiku iha Díli, loron 3 fulan Abril tinan 2018

Gabinete Fronteiras Marítimas mak Sekretáriadu ba Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas, ne’ebé responsabiliza ba negosiasaun ba fronteiras marítimas ho Indonézia no Austrália.

Gabinete Fronteiras MarítimasKonsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras MarítimasDíli, Timor-Leste+670 7742 [email protected]

BOLETIN NOTÍSIAS ABRIL 2018

Boletin Notísias Abril 2018

Atu hetan tan informasaun bele kontaktu:

Gabinete Fronteiras Marítimas Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste [email protected] +670 7742 5544

TIMOR-LESTE NIA KONSILIASAUN HO AUSTRÁLIA

KONA-BA FRONTEIRAS MARÍTIMAS

Iha 11 Abril 2016, Governu Timor-Leste hahú konsiliasaun obrigatória ho Austrália tuir Nasoens Unidas

nia Konvensaun ba Lei Tasi nian (UNCLOS). Husi ne’ebá kedas, nasaun rua ne’e halo ona pasu bo’ot ho

nia objetivu atu hetan akordu ida kona-ba fronteiras marítimas permanentes.

Saida mak konsiliasaun obrigatória?

Konsiliasaun obrigatória hanesan prosesu ida tuir UNCLOS

ne’ebé iha painel konsiliador ida asisti parte Estadu sira hodi

hetan solusaun amigavél ida ba sira nia disputa.

Bele uza prosesu ida ne’e bainhira iha sirkumstánsia hirak

ne’ebé Estadu viziñu sira la hetan akordu ida no Estadu ida halo

deklarasaun hodi hasees-án husi

jurisdisaun orgaun obrigatória

hodi buka rezolusaun ba disputa

kona-ba fronteiras marítimas.

Konsiliasaun ne’e painel ida ho

konsiliador independente nain

lima mak halao, ne’ebé ema

hanaran Komisaun Konsiliasaun.

Komisaun ne’e buka atu

komprende faktu sira no pozisaun

legal husi estadu idak-idak.

Timor-Leste mak nasaun ida

ne’ebé hahú uluk konsiliasaun obrigatória tuir UNCLOS.

Saida mak ita atinji ona iha kosiliasaun ne’e?

Audiénsia sira: Audiénsia prosesual dahuluk ba konsiliasaun

ne’e halao iha Haia iha 28 Jullu 2016. Tuir fali audiénsia públika

ida iha 29 Agostu 2016, ne’ebé Timor-Leste no Austrália

aprezenta sira nia pozisaun publikamente. Audiénsia ne’e

fó sai direta husi Tribunal Arbitrajen Permanente (PCA) nia

website.

Kompeténsia: Austrália dezafia komisaun nia kompeténsia

(ne’e mak, legalidade ba prosedimentu sira) durante

audiénsia prosesual ida iha 31 Agostu 2016. Maibé,

hafoin ne’e Komisaun desidi ho lian ida deit katak sira iha

kompeténsia (ka ‘jurisdisaun’) hodi rona disputa ne’e no fó sai

desizaun ne’e iha 26 Setembru 2016.

Hakotu CMATS: Reuniaun seluk tan halao iha Singapura husi

13 Outubru 2016. Iha reuniaun hirak ne’e Governu Timor-Leste

no Austrália konkorda ba pakote medida integradu ida hodi

kria kondisaun hodi hetan akordu ida ba fronteiras marítimas

permanentes. Hanesan parte ba pakote ne’e, Timor-Leste

notifika Austrália iha 10 Janeiru 2017 kona-ba nia intensaun

atu hakotu Tratadu Ajuste Marítimu Balu iha Tasi Timor

(CMATS), tratadu provizóriu hodi fahe rekursu sira. Tratadu

ne’e sei mate iha fulan 3 nia laran hahú husi data notifikasaun.

Timor-Leste no Austrália konkorda katak, tuir fali CMATS nia

terminasaun, Tratadu Tasi Timor 2002 no nia kuadru regulador

sei vigora nafatin tuir nia forma orijinal. Ida ne’e sei fó serteza

ba investidor mina sira to’o fronteiras marítimas rezolve ona.

Hapara kazu legal sira seluk: Hanesan parte husi pakote

medida integradu ne’e konkorda hodi loke dalan ba

negosiasaun kona-ba fronteiras marítimas, Timor-Leste

hakotu kazu arbitrajen rua kontra Austrália iha 20 Janeiru 2017,

relasiona ho jurisdisaun fiskal no alegada espionajen durante

negosiasaun ba tratadu CMATS nian.

Negosiasaun kona-ba fronteiras marítimas: Iha Dezembru

2016, Timor-Leste no Austrália halo kompromisu istóriku hodi

halo negosiasaun kona-ba fronteiras marítimas permanentes

ho Komisaun Konsiliasaun nia apoiu, fó sai iha Deklarasaun

Konjunta ida iha 9 Janeiru 2017. Komisaun halao reuniaun tan

iha Janeiru 2017 iha Singapura hodi esplora nasaun rua nia

pozisaun kona-ba fronteira marítima iha Tasi Timor ne’e tenki

to’o iha ne’ebé.

Saida mak sei halo tuir mai?

Negosiasaun ne’e sei kontinua iha tinan ne’e nia laran, bazeia

ba konfidensialidade, molok prosesu konsiliasaun remata iha

Setembru 2017. Timor-Leste no Austrália konfirma tiha ona

katak sira sei tuir prosesu ne’e ho boa fé ho vizaun ida atu

hetan akordu ida kona-ba fronteiras marítimas iha Setembru.

Se la hetan akordu ida, Komisaun Konsiliasaun sei fo

relatóriu ida ba Sekretáriu Jeral Nasoens Unidas nian ho

rekomendasaun hodi hetan rezolusaun. Austrália no Timor-

Leste sei iha obrigasaun atu halao negosiasaun ho boa fé

bazeia ba komisaun nia relatóriu.

Oinsa ho Indonézia?

Indonézia no Timor-Leste konkorda tiha ona atu negosia

fronteiras marítimas permanentes bilateralmente, tuir lei

internasional. Indonézia la hola parte ba konsiliasaun ne’ebé

agora lao hela ne’e tanba prosesu hirak ne’e só haree deit ba

fronteira entre Timor-Leste no Austrália. Rezultadu final husi

konsiliasaun nian sei la afeta ba Indonézia nia direitu marítima.

Haree informasaun tan kona-ba prosesu konsiliasaun nian iha

PCA nia website: https://pcacases.com/web/view/132

Aprende tan @ www.gfm.tl ka kontaktu:

Gabinete Fronteiras Marítimas

Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas

Governu Demokrátika Repúblika Timor-Leste

e: [email protected] tel: +670 7742 5544 FIXA INFORMASAUN 2017

Komisaun Konsiliasaun

konsisti husi Embaixador

Peter Taksøe-Jensen

(Prezidente) (Dinamarka),

Juiz Abdul Koroma (Serra

Leoa), Juiz Rüdiger Wolfrum

(Alemaña), Dra Rosalie Balkin

(Austrália) no Profesor

Donald McRae (Kanadá no

Nova Zelándia).

TIMOR-LESTE NIA KONSILIASAUN HO AUSTRÁLIA

KONA-BA FRONTEIRAS MARÍTIMAS

Iha 11 Abril 2016, Governu Timor-Leste hahú konsiliasaun obrigatória ho Austrália tuir Nasoens Unidas nia Konvensaun ba

Lei Tasi nian (UNCLOS), ne’ebé Tribunal Permanente Arbitrajen (PCA) mak administra. Liu hosi prosesu ida ne’e, Komisaun

Konsiliasaun hasoru malu beibeik ho Timor-Leste no Austrália ho objetivu, atu hetan akordu ida kona-ba fronteiras marítimas.

Iha 1 Setembru 2017, PCA fó sai katak Timor-Leste no Austrália hetan ona akordu prinsípiu kona-ba elementu sentral ba akordu

fronteira marítima ida.

Saida mak konsiliasaun obrigatória?

Konsiliasaun obrigatória hanesan prosesu ida tuir UNCLOS ne’ebé

iha painel konsiliador ida asisti parte Estadu sira hodi hetan solusaun

amigavél ida ba sira nia disputa.

Bele uza prosesu ida ne’e bainhira iha sirkumstánsia hirak ne’ebé

Estadu viziñu sira la hetan akordu ida no Estadu ida halo deklarasaun

hodi hasees-án husi jurisdisaun orgaun obrigatória hodi buka

rezolusaun ba disputa kona-ba fronteiras marítimas.

Konsiliasaun ne’e painel ida ho konsiliador independente nain lima

mak halao, ne’ebé ema hanaran Komisaun Konsiliasaun. Komisaun

ne’e buka atu komprende faktu sira no pozisaun legal husi estadu

idak-idak.

Timor-Leste mak nasaun ida ne’ebé hahú uluk konsiliasaun

obrigatória tuir UNCLOS.

Saida mak ita atinji ona iha

kosiliasaun ne’e?Audiénsia sira: Audiénsia prosesual dahuluk ba konsiliasaun ne’e

halao iha Haia iha 28 Jullu 2016. Tuir fali audiénsia públika ida iha

29 Agostu 2016, ne’ebé Timor-Leste no Austrália aprezenta sira nia

pozisaun publikamente. Audiénsia ne’e fó sai direta husi Tribunal

Permanente Arbitrajen (PCA) nia website.

Kompeténsia: Austrália dezafia komisaun nia kompeténsia (legalidade

ba prosedimentu sira) durante audiénsia prosesual ida iha 31 Agostu

2016. Maibé, hafoin ne’e Komisaun desidi ho lian ida deit katak sira

iha kompeténsia (ka ‘jurisdisaun’) hodi rona disputa ne’e no fó sai

desizaun ne’e iha 26 Setembru 2016.

Hakotu CMATS: Reuniaun seluk tan halao iha Singapura husi

13 Outubru 2016. Iha reuniaun hirak ne’e Governu Timor-Leste

no Austrália konkorda ba pakote medida integradu ida hodi

kria kondisaun hodi hetan akordu ida ba fronteiras marítimas

permanentes. Hanesan parte ba pakote ne’e, Timor-Leste notifika

Austrália iha 10 Janeiru 2017 kona-ba nia intensaun atu hakotu Tratadu

Ajuste Marítimu Balu iha Tasi Timor (CMATS), tratadu provizóriu hodi

fahe rekursu sira. Tratadu ne’e mate iha 10 Abril 2017. Timor-Leste no

Austrália konkorda katak, tuir fali CMATS nia terminasaun, Tratadu Tasi

Timor 2002 no nia kuadru regulador sei vigora nafatin tuir nia forma

orijinal. Ida ne’e sei fó serteza ba investidor mina sira to’o nasaun rua

ne’e rezolve ona fronteiras marítimas.

Hapara kazu legal sira seluk: Hanesan parte husi pakote medida

integradu ne’ebé konkorda ona hodi loke dalan ba negosiasaun kona-

ba fronteiras marítimas, Timor-Leste hakotu kazu arbitrajen rua kontra

Austrália iha 20 Janeiru 2017, ne’ebé relasiona ho jurisdisaun fiskal no

alegada espionajen durante negosiasaun ba tratadu CMATS nian.

Negosiasaun kona-ba fronteiras marítimas: Iha Dezembru 2016,

Timor-Leste no Austrália halo kompromisu istóriku hodi halo

negosiasaun kona-ba fronteiras marítimas permanentes ho Komisaun

Konsiliasaun nia apoiu, ne’ebé fó sai iha Deklarasaun Konjunta ida

iha 9 Janeiru 2017. Komisaun halao reuniaun tan iha Janeiru 2017 iha

Singapura hodi esplora nasaun rua nia pozisaun kona-ba fronteira

marítima iha Tasi Timor ne’e tenki to’o iha ne’ebé.

Akordu Prinsipal: Iha 30 Agostu 2017, durante reuniaun ba

konsiliasaun sira iha Kopenhagen, Timor-Leste no Austrália hetan

akordu prinsípiu kona-ba akordu abranjente ida ba fronteira marítima.

Loron ida ne’e iha signifika istóriku ba Timor-Leste tanba iha loron

ne’e mós Timor-Leste marka aniversáriu ba dala 18 ba referendu

ne’ebé lori Timor-Leste ba nia independénsia. Ho delimitasaun ba

fronteiras marítimas, akordu Kopenhagen ne’e haree mós ba estadu

Greater Sunrise nian, dalan ida hodi dezenvolve rekursu, no mós buka

dalan oin nusa hodi fahe reseita husi rezultadu ne’e.

Saida mak sei halo tuir mai?

Tratadu final: Timor-Leste no Austrália fiar katak sei finaliza

komponente importante ba akordu ne’e iha reuniaun tuir mai iha

Outubru 2017. Hein katak sei asina tratadu final molok 2017 remata.

Komisaun nia relatóriu: Hodi hakotu prosesu konsiliasaun ne’e,

Komisaun Konsiliasaun sei hato’o relatóriu ida ba Sekretáriu-Jeral

Nasoens Unidas nian tuir nia obrigasaun bazeia ba Anexu V UNCLOS

nian, ne’ebé fó sai elementu importante sira kona-ba akordu ne’ebé

Parte sira konkorda ona.

Oinsa ho Indonézia?

Indonézia la hola parte ba konsiliasaun ne’ebé lao hela tanba prosesu

sira ne’e só haree deit ba fronteira entre Timor-Leste no Austrália.

Rezultadu ikus husi konsiliasaun ne’e sei la afeta Indónezia nia direitu

marítimas.

Timor-Leste no Indonézia konkorda tiha ona atu halo negosiasaun

bilateralmente tuir lei internasional no hahú tiha ona.

Haree informasaun tan kona-ba prosesu konsiliasaun nian iha PCA nia

website: https://pcacases.com/web/view/132

Aprende tan @ www.gfm.tl ka kontaktu:

Gabinete Fronteiras Marítimas

Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas

Governu Demokrátika Repúblika Timor-Leste

e: [email protected] tel: +670 7742 5544 FIXA INFORMASAUN Setembru 2017

Iha loron 6 fulan-marsu tinan 2018, Timor-Leste no Austrália asina

ona Tratadu Fronteira Marítima istóriku ida iha Sede Nasoens

Unidas nian iha Nova Iorke. Tratadu Fronteira Marítima ne’e

estabelese ba dahuluk fronteiras marítimas permanente entre

Timor-Leste no Austrália iha Tasi Timor. Asina Tratadu ne’e mak

hakotu prosesu konsiliasaun obrigatória, tuir Nasoens Unidas

nia Konvensaun ba Lei Tasi nian, ne’ebé Timor-Leste mak hahú

iha fulan-abril tinan 2016. Tratadu ne’e estabelese fronteiras

marítimas permanente iha Tasi Timor bazeia ba lei internasional,

hodi hakotu Timor-Leste nia disputa marítima naruk ho Austrália.

Hodi rekoñese Timor-Leste nia direitu ba nia tasi sira, asina

Tratadu ne’e marka hakat importante ida ba Timoroan sira iha sira

nia luta ba soberania kompleta no independénsia.

Saida mak iha Tratadu Fronteira Marítima ne’e?

Reprezentante ba Timor-Leste iha Konsiliasaun, Ministru Agio Pereira asina

Tratadu Fronteira Marítima ho Austrália nia Ministra Negósiu Estranjeiru Julie

Bishop iha Sede Nasoens Unidas nian, Nova Iorke, iha loron 6 fulan-marsu

tinan 2018

Fronteiras Marítimas entre Timor-Leste no Austrália iha Tasi Timor, hanesan

konkorda ona iha Tratadu foun ne’e

Tratadu Fronteira Marítima ne’e asegura liña klaran ida iha Tasi

Timor, ho ajustamentu oitoan deit hodi hetan rezultadu ekitativa ida

tuir ezizénsia lei internasional nian. Maioria husi liña klaran ne’e

‘abranjente’, katak nia kobre hotu ‘plataforma kontinental’ (ne’ebé

envolve direitu hodi halo esplorasaun ba rikusoin sira iha tasi-kidun,

hanesan petróleu) no ‘zona ekonomia eskluziva’ (ne’ebé envolve

direitu hodi halo esplorasaun ba rikusoin sira iha bee laran, hanesan

peska).

Tuir akordu ne’e, rikosion Greater Sunrise ne’e sei fahe entre Timor-

Leste no Austrália, ho maioria iha Timor-Leste nia tasi laran no

maioria husi reseita ne’e sei ba hotu Timor-Leste.

Fronteira marítima ne’ebé konkorda ona tau kampu minarai sira

molok ne’e iha Área Dezenvolvimentu Petrolíferu Hamutuk (JPDA)

iha Timor-Leste nia plataforma kontinental. Ida ne’e katak, la

hanesan ho aranjus fahe rekursu sira molok ne’e, títulu ba reseita

sira hotu iha futuru husi kampu Bayu Undan no Kitan sei transfere

ba Timor-Leste. Iha oeste, fronteira tasi-kidun ne’ebé konkorda ona

halai sai liu husi JPDA molok ne’e no rezulta kampu mina Buffalo

transfere husi Austrália ba Timor-Leste.

Akordu ba fronteiras marítimas ne’e kompletu no final, maibé,

parte balu husi fronteira tasi-kidun ne’e provizóriu no submete ba

ajustamentu automátiku ho eventu balu tuir mai. Fronteira tasi-kidun

provizóriu iha nordeste no oeste bele haluan tan hodi hasoru pontu

trilateral ne’ebé sei konkorda hamutuk iha negosiasaun tuir mai ho

Indonézia. Ida ne’e katak, depende ba rezultadu negosiasaun ho

Indonézia, Timor-Leste bele haluan liu tan nia área marítima.

Timor-Leste nia Tratadu Fronteira Marítima ho Austrália

Aprende tan @ www.gfm.tl ka kontaktu:

Gabinete Fronteiras Marítimas

Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas

Governu Demokrátika Repúblika Timor-Leste

e: [email protected] tel: +670 7742 5544 FIXA INFORMASAUN 2018

Iha loron 6 fulan-marsu tinan 2018, Timor-Leste no Austrália asina ona Tratadu Fronteira Marítima istóriku ida iha Sede Nasoens Unidas

nian iha Nova Iorke. Tratadu Fronteira Marítima ne’e estabelese ba dahuluk fronteiras marítimas permanente entre Timor-Leste no Austrália

iha Tasi Timor. Asina Tratadu ne’e mak hakotu prosesu konsiliasaun obrigatória, tuir Nasoens Unidas nia Konvensaun ba Lei Tasi nian,

ne’ebé Timor-Leste mak hahú iha fulan-abril tinan 2016. Tratadu ne’e estabelese fronteiras marítimas permanente iha Tasi Timor bazeia

ba lei internasional, hodi hakotu Timor-Leste nia disputa marítima naruk ho Austrália. Hodi rekoñese Timor-Leste nia direitu ba nia tasi sira,

asina Tratadu ne’e marka hakat importante ida ba Timoroan sira iha sira nia luta ba soberania kompleta no independénsia.

Fronteiras Marítimas entre Timor-Leste no Austrália iha Tasi Timor, hanesan konkorda ona iha Tratadu foun ne’e

Tratadu Fronteira Marítima ne’e estabelese, ba dahuluk, fronteiras

marítimas permanente entre Timor-Leste no Austrália iha Tasi

Timor. Tratadu ne’e hametin liña klaran ida iha Tasi Timor ho

ajustamentu oitoan deit hodi hetan rezultadu ekitativa ida tuir

ezizénsia lei internasional nian.

Fronteiras marítimas ne’ebé dada ona entre Timor-Leste no

Austrália, hanesan hatudu iha mapa ne’e, konsisti ho buat hirak tuir

mai ne’e:

• Liña fronteira abranjente ida entre pontu TA-5 no TA-10 (hatudu

iha kor-mean). ‘Abranjente’ katak nia kobre hotu ‘plataforma

kontinental’ (ne’ebé envolve direitu hodi halo esplorasaun ba

rikusoin sira iha tasi-kidun, hanesan petróleu) no ‘zona ekonomia

eskluziva’ (ne’ebé envolve direitu hodi halo esplorasaun ba

rikusoin sira iha bee laran, hanesan peska).

• Liña fronteira sira seluk iha mapa ne’e kona-ba plataforma

kontinental deit. Tuir Tratadu foun ne’e, Timor-Leste nia

plataforma kontinental permanente (hatudu iha kor-mean no kor-

kinur) kobre Área Dezenvolvimentu Petrolíferu Hamutuk (JPDA)

molok ne’e tomak no habelar tan ba oeste no leste.

• Fronteira marítima ne’ebé delimita ona ne’e final no permanente,

só fronteiras provizoriu sira iha oeste no leste (hatudu iha kor-

malahuk) mak lae. Fronteira hirak ne’e submete ba ajustamentu

automátiku, no só sai permanente bainhira eventu balu akontese:

– Fronteira plataforma kontinental entre pontu TA-1 no TA-2 iha

oeste ne’e provizóriu to’o fronteira plataforma kontinental entre

Timor-Leste no Indonézia tama ona ba vigor no kampu Corallina

no Laminaria ne’ebé agora lao hela ne’e sei hapara. Oras ne’e

daudauk, fronteira ne’e bele muda sai liu ba oeste husi TA-1 to’o

nia hasoru pontu ida ne’ebé fronteira plataforma kontinental

ne’ebé sei konkorda entre Timor-Leste no Indonézia hasoru

Tratadu tinan 1972 nian entre Indonézia no Austrália.

– Fronteira plataforma kontinental entre pontu TA-11 no TA-13

iha leste ne’e provizóriu to’o fronteira kontinental ida entre

Timor-Leste no Indonézia tama ona ba vigor no kampu Greater

Sunrise (Sunrise no Troubadour) ne’ebé lao hela sei hapara.

Oras ne’e daudauk, fronteira ne’e bele muda sai liu ba leste

husi TA-11 to’o nia hasoru pontu ne’ebé fronteira plataforma

kontinental ne’ebé sei konkorda entre Timor-Leste no

Indonézia hasoru Tratadu tinan 1972 nian entre Indonézia no

Austrália.

Saida mak iha Tratadu Fronteira Marítima ne’e?

Aprende tan @ www.gfm.tl ka kontaktu:

Gabinete Fronteiras Marítimas

Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas

Governu Demokrátika Repúblika Timor-Leste

e: [email protected] tel: +670 7742 5544 FIXA INFORMASAUN 2018

Page 2: NOTÍSIAS ABRIL Timor-Leste no Austrália asina …2018 04 Iha loron 6 fulan Marsu tinan 2018, Timor-Leste no Austrália asina Tratadu Fronteira Marítima istóriku ida iha Nasoens

Hola parte ba prosesu Komisaun Konsiliasaun UNCLOS ne’e, husu para Timor-Leste, atu konsidera konteudu lokal, treinamentu no aspetu dezenvolvimentu nasional ba dezenvolvimentu no esplorasaun Greater Sunrise nian. Atu fó asisténsia ba prosesu ne’e, GFM apoia Xefe Negosiador Kay Rala Xanana Gusmão ne’ebé lidera vizita ba planta Gás Natural Likifeitu (LGN) iha Bontang iha Indonézia, no Papua Nova Guiné. Iha vizita ne’e tomak, Xefe Negosiador hasoru malu ho líderes industrial sira, matenek nain sira ne’ebé promove dezenvolvimentu lokal no rejional, kria kampu servisu nasional no treinamentu industrial nian, ho vizaun ida atu haforsa kooperasaun entre nasaun sira no bele komprende no aprende husi sira nia esperiénsia.

Konsellu Atlántiku nia Fórum Global kona-ba Enerjia iha Abu Dhabi – fulan Janeiru tinan 2018 Konsellu Atlántiku nia Forum Global kona-ba Enerjia iha Abu Dhabi mak fórum internasional prinsipal ba governu, industria, no líderes sira nia hanoin hodi estabelese ajenda ba enerjia global ba tinan ne’e no antisipa no responde ba mudansa iha mundu enerjia nian.

Halao ho patronajen Sua Eselensia Sheikh Mohammed bin Zayed Al Nahyan, Prínsipe Erdeiru Abu Dhabi no Komandante Supremu Adjuntu Forsas Armadas ba Emiradus Árabes Unidos (EAU) nian, Fórum ne’e halao ho parseria ho Ministériu Enerjia Emiradus Árabes Unidus, ADNOC, no Mubadala.

Timor-Leste nia Xefe Negosiador Kay Rala Xanana Gusmão hetan konvite, atu fó diskursu importante ida iha Fórum ne’e, ko’alia kona-ba “Diversifika Ekonomia iha Rejiaun, Prátika Diak liu no Modelu Negósiu ne’ebé Sustentável: Lisaun sira ne’ebé Timor-Leste aprende ona.”

Husi loron 11-14 fulan Janeiru tinan 2018, Xefe Negosiador no delegasaun kiik ida husi Timor-Leste vizita Abu Dhabi hodi partisipa iha Fórum Enerjia Global ne’e no halao reuniaun balu ho líderes prominente EAU nian, jestores Fundu Rikeza Soberania nian, no kompañia mina sira.

Vizita ida ne’e susesu hodi aumenta tan ema nia koñesimentu kona-ba Timor-Leste no nia akordu foun kona-ba fronteira marítima ho Austrália liu husi Nasoens Unidas nia prosesu Konsiliasaun Obrigatória no aprende dalan foun no prátika diak sira iha jestaun rikusoin husi fundu soberania rikusoin bo’ot balu iha mundu.

Xefe Negosiador Kay Rala Xanana Gusmão hasoru malu ho Ministru Estadu ba Negósius Estranjeirus ba EAU, Dr. Anwar Gargash.

Xefe Negosiador Kay Rala Xanana Gusmão fó diskursu importante ida iha Konsellu Atlántiku nia Fórum Global kona-ba Enerjia.

Sentru Treinamentu Planta LNG iha Papua Nova Guiné, Dezembru 2017

Konseitu dezenvolvimentu no vizita ba konteudu lokal iha rejiaun

Selebrasaun Aniversáriu 42 ba Prokalamasaun Independénsia Timor-Leste nian (loron 22-29 fulan Novembru tinan 2017), CovalimaIntegradu ho selebrasaun ba aniversáriu 42 ba proklamasaun independénsia Timor-Leste nian, Gabinete Fronteiras Marítimas simu konvite hodi partisipa iha espozisaun ida, husi loron 22-29 fulan Novembru iha Suai, Munisípiu Covalima.

Gabinete Fronteiras Marítimas haruka funsionariu 11 ba espozisaun ne’e, hodi informa ba públiku kona-ba Timor-Leste nia ajenda fronteira marítima nian. Vizitante sira inklui estudante sira, membru komunidade sira, ajente governu nian, diplomata, veteranus, reprezentante NGO sira, militáriu no polísia sira no akadémikus, no seluk tan.

Ema liu husi 1.140, husi tinan no profisaun oin-oin, vizita GFM nia Baraka. Vizitante sira espresa sira nia interese iha kestaun fronteira marítima no haforsa sira nia apoiu ba kestaun nasional ida ne’e, liu-liu husu atu hametin dame no estabilidade iha Timor-Leste, no husu atu ukun nain sira proteje didiak rikusoin hirak ne’ebé Timoran nian ba jerasaun sira tuir mai. Vizitante sira hatudu sira nia interese ba iha kestaun fronteiras

marítima no fó apoiu ba kestaun nasional ida ne’e.

Kuriozu nafatin! Ekipa GFM ho Sr. Hendra Kusnoto

Kursu iha Rekursu Umanu no Jestaun ba Profisionais no Ezekutivu sira, iha Jakarta, IndonéziaHusi loron 2 to’o loron 8 fulan Dezembru, ofisial nain tolu husi Gabinete Fronteiras Marítimas partisipa iha kursu “Rekursu Umanu no Jestaun ba Profisionais no Ezekutivus” no “Kompeténsia ba Lideransa no Jestaun” iha Jakarta. Kursu ida ne’e Sentru Formasaun Referénsia, Sentru Spectra, mak fó no promove kompeténsia husi elementus prinsipal sira iha área jestaun no finansas nian.

Kursu Espesializada iha Fotografia iha Sydney, AustráliaHusi loron 4 – 8 fulan Dezembru, ofisial komunikasaun nain rua husi Gabinete Fronteiras Marítimas atende kursu fotografia ne’ebé haree liu-liu ba tékniku hasai foto nian, ne’ebé Sydney Photographic Workshop mak fó.

Kursu ne’e kobre aspetu importante sira husi fotográfia nian, inklui atu uza mákina fotografia, tékniku ba fókus, hasai fotografia uza manual, sukat naroman, halo dokumentasaun no introdusaun ba fotojornalizmu.

Partesipante ida deskreve esperiensia treinamentu ne’e hanesan “semana ida ne’ebé májika”. Kursu ne’ebé iha balansu diak tebes entre teória no prátika ne’e fó ba partisipante sira baze ne’ebé forte hodi hasai fotografia ho kualidade profisional.

Page 3: NOTÍSIAS ABRIL Timor-Leste no Austrália asina …2018 04 Iha loron 6 fulan Marsu tinan 2018, Timor-Leste no Austrália asina Tratadu Fronteira Marítima istóriku ida iha Nasoens

Hola parte ba prosesu Komisaun Konsiliasaun UNCLOS ne’e, husu para Timor-Leste, atu konsidera konteudu lokal, treinamentu no aspetu dezenvolvimentu nasional ba dezenvolvimentu no esplorasaun Greater Sunrise nian. Atu fó asisténsia ba prosesu ne’e, GFM apoia Xefe Negosiador Kay Rala Xanana Gusmão ne’ebé lidera vizita ba planta Gás Natural Likifeitu (LGN) iha Bontang iha Indonézia, no Papua Nova Guiné. Iha vizita ne’e tomak, Xefe Negosiador hasoru malu ho líderes industrial sira, matenek nain sira ne’ebé promove dezenvolvimentu lokal no rejional, kria kampu servisu nasional no treinamentu industrial nian, ho vizaun ida atu haforsa kooperasaun entre nasaun sira no bele komprende no aprende husi sira nia esperiénsia.

Konsellu Atlántiku nia Fórum Global kona-ba Enerjia iha Abu Dhabi – fulan Janeiru tinan 2018 Konsellu Atlántiku nia Forum Global kona-ba Enerjia iha Abu Dhabi mak fórum internasional prinsipal ba governu, industria, no líderes sira nia hanoin hodi estabelese ajenda ba enerjia global ba tinan ne’e no antisipa no responde ba mudansa iha mundu enerjia nian.

Halao ho patronajen Sua Eselensia Sheikh Mohammed bin Zayed Al Nahyan, Prínsipe Erdeiru Abu Dhabi no Komandante Supremu Adjuntu Forsas Armadas ba Emiradus Árabes Unidos (EAU) nian, Fórum ne’e halao ho parseria ho Ministériu Enerjia Emiradus Árabes Unidus, ADNOC, no Mubadala.

Timor-Leste nia Xefe Negosiador Kay Rala Xanana Gusmão hetan konvite, atu fó diskursu importante ida iha Fórum ne’e, ko’alia kona-ba “Diversifika Ekonomia iha Rejiaun, Prátika Diak liu no Modelu Negósiu ne’ebé Sustentável: Lisaun sira ne’ebé Timor-Leste aprende ona.”

Husi loron 11-14 fulan Janeiru tinan 2018, Xefe Negosiador no delegasaun kiik ida husi Timor-Leste vizita Abu Dhabi hodi partisipa iha Fórum Enerjia Global ne’e no halao reuniaun balu ho líderes prominente EAU nian, jestores Fundu Rikeza Soberania nian, no kompañia mina sira.

Vizita ida ne’e susesu hodi aumenta tan ema nia koñesimentu kona-ba Timor-Leste no nia akordu foun kona-ba fronteira marítima ho Austrália liu husi Nasoens Unidas nia prosesu Konsiliasaun Obrigatória no aprende dalan foun no prátika diak sira iha jestaun rikusoin husi fundu soberania rikusoin bo’ot balu iha mundu.

Xefe Negosiador Kay Rala Xanana Gusmão hasoru malu ho Ministru Estadu ba Negósius Estranjeirus ba EAU, Dr. Anwar Gargash.

Xefe Negosiador Kay Rala Xanana Gusmão fó diskursu importante ida iha Konsellu Atlántiku nia Fórum Global kona-ba Enerjia.

Sentru Treinamentu Planta LNG iha Papua Nova Guiné, Dezembru 2017

Konseitu dezenvolvimentu no vizita ba konteudu lokal iha rejiaun

Selebrasaun Aniversáriu 42 ba Prokalamasaun Independénsia Timor-Leste nian (loron 22-29 fulan Novembru tinan 2017), CovalimaIntegradu ho selebrasaun ba aniversáriu 42 ba proklamasaun independénsia Timor-Leste nian, Gabinete Fronteiras Marítimas simu konvite hodi partisipa iha espozisaun ida, husi loron 22-29 fulan Novembru iha Suai, Munisípiu Covalima.

Gabinete Fronteiras Marítimas haruka funsionariu 11 ba espozisaun ne’e, hodi informa ba públiku kona-ba Timor-Leste nia ajenda fronteira marítima nian. Vizitante sira inklui estudante sira, membru komunidade sira, ajente governu nian, diplomata, veteranus, reprezentante NGO sira, militáriu no polísia sira no akadémikus, no seluk tan.

Ema liu husi 1.140, husi tinan no profisaun oin-oin, vizita GFM nia Baraka. Vizitante sira espresa sira nia interese iha kestaun fronteira marítima no haforsa sira nia apoiu ba kestaun nasional ida ne’e, liu-liu husu atu hametin dame no estabilidade iha Timor-Leste, no husu atu ukun nain sira proteje didiak rikusoin hirak ne’ebé Timoran nian ba jerasaun sira tuir mai. Vizitante sira hatudu sira nia interese ba iha kestaun fronteiras

marítima no fó apoiu ba kestaun nasional ida ne’e.

Kuriozu nafatin! Ekipa GFM ho Sr. Hendra Kusnoto

Kursu iha Rekursu Umanu no Jestaun ba Profisionais no Ezekutivu sira, iha Jakarta, IndonéziaHusi loron 2 to’o loron 8 fulan Dezembru, ofisial nain tolu husi Gabinete Fronteiras Marítimas partisipa iha kursu “Rekursu Umanu no Jestaun ba Profisionais no Ezekutivus” no “Kompeténsia ba Lideransa no Jestaun” iha Jakarta. Kursu ida ne’e Sentru Formasaun Referénsia, Sentru Spectra, mak fó no promove kompeténsia husi elementus prinsipal sira iha área jestaun no finansas nian.

Kursu Espesializada iha Fotografia iha Sydney, AustráliaHusi loron 4 – 8 fulan Dezembru, ofisial komunikasaun nain rua husi Gabinete Fronteiras Marítimas atende kursu fotografia ne’ebé haree liu-liu ba tékniku hasai foto nian, ne’ebé Sydney Photographic Workshop mak fó.

Kursu ne’e kobre aspetu importante sira husi fotográfia nian, inklui atu uza mákina fotografia, tékniku ba fókus, hasai fotografia uza manual, sukat naroman, halo dokumentasaun no introdusaun ba fotojornalizmu.

Partesipante ida deskreve esperiensia treinamentu ne’e hanesan “semana ida ne’ebé májika”. Kursu ne’ebé iha balansu diak tebes entre teória no prátika ne’e fó ba partisipante sira baze ne’ebé forte hodi hasai fotografia ho kualidade profisional.

Page 4: NOTÍSIAS ABRIL Timor-Leste no Austrália asina …2018 04 Iha loron 6 fulan Marsu tinan 2018, Timor-Leste no Austrália asina Tratadu Fronteira Marítima istóriku ida iha Nasoens

201804

Iha loron 6 fulan Marsu tinan 2018, Timor-Leste no Austrália asina Tratadu Fronteira Marítima istóriku ida iha Nasoens Unidas nia Sede iha Nova Iorke. Tratadu Fronteira Marítima ne’e estabelese ba dahuluk fronteiras marítimas permanente entre Timor-Leste no Austrália iha Tasi Timor. Asina tratadu ne’e hakotu prosesu konsiliasaun obrigatória, tuir Nasoens Unidas nia Konvensaun ba Lei Tasi nian, ne’ebé Timor-Leste mak hahú iha fulan Abril tinan 2016. Tratadu ne’e estabelese fronteiras marítimas permanente iha Tasi Timor bazeia ba lei internasional, hodi hakotu Timor-Leste nia disputa naruk kona-ba fronteira marítima ho Austrália. Hodi fó rekoñesimentu ba Timor-Leste ninia direitu ba nia tasi sira, asina Tratadu ne’e marka hakat importante tebes ida ba povu Timoroan iha sira nia luta ba soberania kompleta no independénsia.

Tratadu Fronteira Marítima estabelese liña mediana ida iha Tasi Timor, ho ajustamentu oitoan deit hodi hetan rezultadu ekitativa ida tuir ezizénsia lei internasional nian. Tuir akordu ne’e, Timor-Leste no Austrália sei fahe Greater Sunrise, ho maioria iha Timor-Leste nia área marítima no maioria husi reseita ne’e sei mai Timor-Leste.

Fronteira marítima ne’ebé konkorda ona ne’e tau kampu rekursu sira uluk iha Área Dezenvolvimentu Petrolíferu Hamutuk (JPDA) iha Timor-Leste nia plataforma kontinental. Ida ne’e katak, la hanesan ho aranjus fahe rekursu sira iha molok ne’e, títulu ba reseita sira iha futuru husi kampu Bayu-Undan no Kitan sei transfere ba Timor-Leste.

Gabinete Fronteiras Marítimas dezenvolve ona fixa informativu ida relasiona ho Tratadu Fronteira Marítima hodi informa ba públiku kona-ba akordu ne’e no nia prosesu tomak. Bele hetan fixa ne’e iha www.gfm.tl

Agora fronteiras marítimas entre Timor-Leste no Austrália rezolve tiha ona, Gabinete Fronteiras Marítimas sei kontinua nia servisu hodi fó apoia ba rezolusaun ida ba fronteiras marítimas entre Timor-Leste no Indonézia, ne’ebé konsistente ho UNCLOS no lei internasional.

Reprezentante ba Timor-Leste iha Konsiliasaun, Ministru Agio Pereira asina Tratadu Fronteira Marítima ho Austrália nia Ministra Negósius Estranjeirus Julie Bishop iha Nasoens Unidas nia Sede, Nova Iorke, iha loron 6 fulan Marsu tinan 2018.

Timor-Leste no Austrália asina Tratadu Fronteira Marítima ida

Sesaun fahe informasaun husi GFMGFM kontinua fahe informasaun ba organizasaun sira, komunidade no grupu relijiozu sira no sosiedade sivil kona-ba Timor-Leste nia fronteiras marítimas.

Iha Kuarta-feira, loron 21 fulan Marsu tinan 2018, GFM fahe informasaun ba ekipa husi La’o Hamutuk kona-ba tratadu fronteira marítima entre Timor-Leste no Austrália.

GFM halo aprezentasaun rua ba UNTL. Ida iha Sexta-feira, loron 30 fulan Marsu ba estudante 65 husi Kursu Koalia Inglés (ECC) no ida seluk iha Kuarta-feira, loron 4 fulan Abril ba estudante 40 husi Departamentu Relasaun Internasional. Estudante sira iha interese tebe-tebes ba iha prosesu konsiliasaun obrigatória no tratadu ne’ebé hanesan rezultadu husi prosesu ne’e.

Iha Kuarta-feira, loron 28 fulan Marsu, GFM fahe informasaun ba estudante besik 30 no professor balu iha Universidade João Saldanha iha Becora, Díli.

GFM fó apoia ba Xefe Negosiador Kay Rala Xanana Gusmão hodi fahe informasaun ba públiku dala rua kona-ba fronteiras marítimas – ida iha loron 3 fulan Abril ba ema besik 600 iha Salaun Katedral, Vila-Verde no ida seluk iha loron 8 fulan Abril ba estudante besik 2000 iha Sentru Treinamentu Don Bosco iha Díli. Ema hirak ne’ebé atende sesaun sira ne’e iha interese no ativu hodi rona kona-ba fronteiras marítimas no tratadu fronteira marítima ho Austrália ne’e signifika saida ba Timoroan sira.

GFM fahe informasaun ba estudante sira iha UNTL

Ekipa La’o Hamutuk no ekipa GFM

Xefe Negosiador Kay Rala Xanana Gusmão fahe informasaun ba públiku iha Díli, loron 3 fulan Abril tinan 2018

Gabinete Fronteiras Marítimas mak Sekretáriadu ba Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas, ne’ebé responsabiliza ba negosiasaun ba fronteiras marítimas ho Indonézia no Austrália.

Gabinete Fronteiras MarítimasKonsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras MarítimasDíli, Timor-Leste+670 7742 [email protected]

BOLETIN NOTÍSIAS ABRIL 2018

Boletin Notísias Abril 2018

Atu hetan tan informasaun bele kontaktu:

Gabinete Fronteiras Marítimas Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste [email protected] +670 7742 5544

TIMOR-LESTE NIA KONSILIASAUN HO AUSTRÁLIA

KONA-BA FRONTEIRAS MARÍTIMAS

Iha 11 Abril 2016, Governu Timor-Leste hahú konsiliasaun obrigatória ho Austrália tuir Nasoens Unidas

nia Konvensaun ba Lei Tasi nian (UNCLOS). Husi ne’ebá kedas, nasaun rua ne’e halo ona pasu bo’ot ho

nia objetivu atu hetan akordu ida kona-ba fronteiras marítimas permanentes.

Saida mak konsiliasaun obrigatória?

Konsiliasaun obrigatória hanesan prosesu ida tuir UNCLOS

ne’ebé iha painel konsiliador ida asisti parte Estadu sira hodi

hetan solusaun amigavél ida ba sira nia disputa.

Bele uza prosesu ida ne’e bainhira iha sirkumstánsia hirak

ne’ebé Estadu viziñu sira la hetan akordu ida no Estadu ida halo

deklarasaun hodi hasees-án husi

jurisdisaun orgaun obrigatória

hodi buka rezolusaun ba disputa

kona-ba fronteiras marítimas.

Konsiliasaun ne’e painel ida ho

konsiliador independente nain

lima mak halao, ne’ebé ema

hanaran Komisaun Konsiliasaun.

Komisaun ne’e buka atu

komprende faktu sira no pozisaun

legal husi estadu idak-idak.

Timor-Leste mak nasaun ida

ne’ebé hahú uluk konsiliasaun obrigatória tuir UNCLOS.

Saida mak ita atinji ona iha kosiliasaun ne’e?

Audiénsia sira: Audiénsia prosesual dahuluk ba konsiliasaun

ne’e halao iha Haia iha 28 Jullu 2016. Tuir fali audiénsia públika

ida iha 29 Agostu 2016, ne’ebé Timor-Leste no Austrália

aprezenta sira nia pozisaun publikamente. Audiénsia ne’e

fó sai direta husi Tribunal Arbitrajen Permanente (PCA) nia

website.

Kompeténsia: Austrália dezafia komisaun nia kompeténsia

(ne’e mak, legalidade ba prosedimentu sira) durante

audiénsia prosesual ida iha 31 Agostu 2016. Maibé,

hafoin ne’e Komisaun desidi ho lian ida deit katak sira iha

kompeténsia (ka ‘jurisdisaun’) hodi rona disputa ne’e no fó sai

desizaun ne’e iha 26 Setembru 2016.

Hakotu CMATS: Reuniaun seluk tan halao iha Singapura husi

13 Outubru 2016. Iha reuniaun hirak ne’e Governu Timor-Leste

no Austrália konkorda ba pakote medida integradu ida hodi

kria kondisaun hodi hetan akordu ida ba fronteiras marítimas

permanentes. Hanesan parte ba pakote ne’e, Timor-Leste

notifika Austrália iha 10 Janeiru 2017 kona-ba nia intensaun

atu hakotu Tratadu Ajuste Marítimu Balu iha Tasi Timor

(CMATS), tratadu provizóriu hodi fahe rekursu sira. Tratadu

ne’e sei mate iha fulan 3 nia laran hahú husi data notifikasaun.

Timor-Leste no Austrália konkorda katak, tuir fali CMATS nia

terminasaun, Tratadu Tasi Timor 2002 no nia kuadru regulador

sei vigora nafatin tuir nia forma orijinal. Ida ne’e sei fó serteza

ba investidor mina sira to’o fronteiras marítimas rezolve ona.

Hapara kazu legal sira seluk: Hanesan parte husi pakote

medida integradu ne’e konkorda hodi loke dalan ba

negosiasaun kona-ba fronteiras marítimas, Timor-Leste

hakotu kazu arbitrajen rua kontra Austrália iha 20 Janeiru 2017,

relasiona ho jurisdisaun fiskal no alegada espionajen durante

negosiasaun ba tratadu CMATS nian.

Negosiasaun kona-ba fronteiras marítimas: Iha Dezembru

2016, Timor-Leste no Austrália halo kompromisu istóriku hodi

halo negosiasaun kona-ba fronteiras marítimas permanentes

ho Komisaun Konsiliasaun nia apoiu, fó sai iha Deklarasaun

Konjunta ida iha 9 Janeiru 2017. Komisaun halao reuniaun tan

iha Janeiru 2017 iha Singapura hodi esplora nasaun rua nia

pozisaun kona-ba fronteira marítima iha Tasi Timor ne’e tenki

to’o iha ne’ebé.

Saida mak sei halo tuir mai?

Negosiasaun ne’e sei kontinua iha tinan ne’e nia laran, bazeia

ba konfidensialidade, molok prosesu konsiliasaun remata iha

Setembru 2017. Timor-Leste no Austrália konfirma tiha ona

katak sira sei tuir prosesu ne’e ho boa fé ho vizaun ida atu

hetan akordu ida kona-ba fronteiras marítimas iha Setembru.

Se la hetan akordu ida, Komisaun Konsiliasaun sei fo

relatóriu ida ba Sekretáriu Jeral Nasoens Unidas nian ho

rekomendasaun hodi hetan rezolusaun. Austrália no Timor-

Leste sei iha obrigasaun atu halao negosiasaun ho boa fé

bazeia ba komisaun nia relatóriu.

Oinsa ho Indonézia?

Indonézia no Timor-Leste konkorda tiha ona atu negosia

fronteiras marítimas permanentes bilateralmente, tuir lei

internasional. Indonézia la hola parte ba konsiliasaun ne’ebé

agora lao hela ne’e tanba prosesu hirak ne’e só haree deit ba

fronteira entre Timor-Leste no Austrália. Rezultadu final husi

konsiliasaun nian sei la afeta ba Indonézia nia direitu marítima.

Haree informasaun tan kona-ba prosesu konsiliasaun nian iha

PCA nia website: https://pcacases.com/web/view/132

Aprende tan @ www.gfm.tl ka kontaktu:

Gabinete Fronteiras Marítimas

Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas

Governu Demokrátika Repúblika Timor-Leste

e: [email protected] tel: +670 7742 5544 FIXA INFORMASAUN 2017

Komisaun Konsiliasaun

konsisti husi Embaixador

Peter Taksøe-Jensen

(Prezidente) (Dinamarka),

Juiz Abdul Koroma (Serra

Leoa), Juiz Rüdiger Wolfrum

(Alemaña), Dra Rosalie Balkin

(Austrália) no Profesor

Donald McRae (Kanadá no

Nova Zelándia).

TIMOR-LESTE NIA KONSILIASAUN HO AUSTRÁLIA

KONA-BA FRONTEIRAS MARÍTIMAS

Iha 11 Abril 2016, Governu Timor-Leste hahú konsiliasaun obrigatória ho Austrália tuir Nasoens Unidas nia Konvensaun ba

Lei Tasi nian (UNCLOS), ne’ebé Tribunal Permanente Arbitrajen (PCA) mak administra. Liu hosi prosesu ida ne’e, Komisaun

Konsiliasaun hasoru malu beibeik ho Timor-Leste no Austrália ho objetivu, atu hetan akordu ida kona-ba fronteiras marítimas.

Iha 1 Setembru 2017, PCA fó sai katak Timor-Leste no Austrália hetan ona akordu prinsípiu kona-ba elementu sentral ba akordu

fronteira marítima ida.

Saida mak konsiliasaun obrigatória?

Konsiliasaun obrigatória hanesan prosesu ida tuir UNCLOS ne’ebé

iha painel konsiliador ida asisti parte Estadu sira hodi hetan solusaun

amigavél ida ba sira nia disputa.

Bele uza prosesu ida ne’e bainhira iha sirkumstánsia hirak ne’ebé

Estadu viziñu sira la hetan akordu ida no Estadu ida halo deklarasaun

hodi hasees-án husi jurisdisaun orgaun obrigatória hodi buka

rezolusaun ba disputa kona-ba fronteiras marítimas.

Konsiliasaun ne’e painel ida ho konsiliador independente nain lima

mak halao, ne’ebé ema hanaran Komisaun Konsiliasaun. Komisaun

ne’e buka atu komprende faktu sira no pozisaun legal husi estadu

idak-idak.

Timor-Leste mak nasaun ida ne’ebé hahú uluk konsiliasaun

obrigatória tuir UNCLOS.

Saida mak ita atinji ona iha

kosiliasaun ne’e?Audiénsia sira: Audiénsia prosesual dahuluk ba konsiliasaun ne’e

halao iha Haia iha 28 Jullu 2016. Tuir fali audiénsia públika ida iha

29 Agostu 2016, ne’ebé Timor-Leste no Austrália aprezenta sira nia

pozisaun publikamente. Audiénsia ne’e fó sai direta husi Tribunal

Permanente Arbitrajen (PCA) nia website.

Kompeténsia: Austrália dezafia komisaun nia kompeténsia (legalidade

ba prosedimentu sira) durante audiénsia prosesual ida iha 31 Agostu

2016. Maibé, hafoin ne’e Komisaun desidi ho lian ida deit katak sira

iha kompeténsia (ka ‘jurisdisaun’) hodi rona disputa ne’e no fó sai

desizaun ne’e iha 26 Setembru 2016.

Hakotu CMATS: Reuniaun seluk tan halao iha Singapura husi

13 Outubru 2016. Iha reuniaun hirak ne’e Governu Timor-Leste

no Austrália konkorda ba pakote medida integradu ida hodi

kria kondisaun hodi hetan akordu ida ba fronteiras marítimas

permanentes. Hanesan parte ba pakote ne’e, Timor-Leste notifika

Austrália iha 10 Janeiru 2017 kona-ba nia intensaun atu hakotu Tratadu

Ajuste Marítimu Balu iha Tasi Timor (CMATS), tratadu provizóriu hodi

fahe rekursu sira. Tratadu ne’e mate iha 10 Abril 2017. Timor-Leste no

Austrália konkorda katak, tuir fali CMATS nia terminasaun, Tratadu Tasi

Timor 2002 no nia kuadru regulador sei vigora nafatin tuir nia forma

orijinal. Ida ne’e sei fó serteza ba investidor mina sira to’o nasaun rua

ne’e rezolve ona fronteiras marítimas.

Hapara kazu legal sira seluk: Hanesan parte husi pakote medida

integradu ne’ebé konkorda ona hodi loke dalan ba negosiasaun kona-

ba fronteiras marítimas, Timor-Leste hakotu kazu arbitrajen rua kontra

Austrália iha 20 Janeiru 2017, ne’ebé relasiona ho jurisdisaun fiskal no

alegada espionajen durante negosiasaun ba tratadu CMATS nian.

Negosiasaun kona-ba fronteiras marítimas: Iha Dezembru 2016,

Timor-Leste no Austrália halo kompromisu istóriku hodi halo

negosiasaun kona-ba fronteiras marítimas permanentes ho Komisaun

Konsiliasaun nia apoiu, ne’ebé fó sai iha Deklarasaun Konjunta ida

iha 9 Janeiru 2017. Komisaun halao reuniaun tan iha Janeiru 2017 iha

Singapura hodi esplora nasaun rua nia pozisaun kona-ba fronteira

marítima iha Tasi Timor ne’e tenki to’o iha ne’ebé.

Akordu Prinsipal: Iha 30 Agostu 2017, durante reuniaun ba

konsiliasaun sira iha Kopenhagen, Timor-Leste no Austrália hetan

akordu prinsípiu kona-ba akordu abranjente ida ba fronteira marítima.

Loron ida ne’e iha signifika istóriku ba Timor-Leste tanba iha loron

ne’e mós Timor-Leste marka aniversáriu ba dala 18 ba referendu

ne’ebé lori Timor-Leste ba nia independénsia. Ho delimitasaun ba

fronteiras marítimas, akordu Kopenhagen ne’e haree mós ba estadu

Greater Sunrise nian, dalan ida hodi dezenvolve rekursu, no mós buka

dalan oin nusa hodi fahe reseita husi rezultadu ne’e.

Saida mak sei halo tuir mai?

Tratadu final: Timor-Leste no Austrália fiar katak sei finaliza

komponente importante ba akordu ne’e iha reuniaun tuir mai iha

Outubru 2017. Hein katak sei asina tratadu final molok 2017 remata.

Komisaun nia relatóriu: Hodi hakotu prosesu konsiliasaun ne’e,

Komisaun Konsiliasaun sei hato’o relatóriu ida ba Sekretáriu-Jeral

Nasoens Unidas nian tuir nia obrigasaun bazeia ba Anexu V UNCLOS

nian, ne’ebé fó sai elementu importante sira kona-ba akordu ne’ebé

Parte sira konkorda ona.

Oinsa ho Indonézia?

Indonézia la hola parte ba konsiliasaun ne’ebé lao hela tanba prosesu

sira ne’e só haree deit ba fronteira entre Timor-Leste no Austrália.

Rezultadu ikus husi konsiliasaun ne’e sei la afeta Indónezia nia direitu

marítimas.

Timor-Leste no Indonézia konkorda tiha ona atu halo negosiasaun

bilateralmente tuir lei internasional no hahú tiha ona.

Haree informasaun tan kona-ba prosesu konsiliasaun nian iha PCA nia

website: https://pcacases.com/web/view/132

Aprende tan @ www.gfm.tl ka kontaktu:

Gabinete Fronteiras Marítimas

Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas

Governu Demokrátika Repúblika Timor-Leste

e: [email protected] tel: +670 7742 5544 FIXA INFORMASAUN Setembru 2017

Iha loron 6 fulan-marsu tinan 2018, Timor-Leste no Austrália asina

ona Tratadu Fronteira Marítima istóriku ida iha Sede Nasoens

Unidas nian iha Nova Iorke. Tratadu Fronteira Marítima ne’e

estabelese ba dahuluk fronteiras marítimas permanente entre

Timor-Leste no Austrália iha Tasi Timor. Asina Tratadu ne’e mak

hakotu prosesu konsiliasaun obrigatória, tuir Nasoens Unidas

nia Konvensaun ba Lei Tasi nian, ne’ebé Timor-Leste mak hahú

iha fulan-abril tinan 2016. Tratadu ne’e estabelese fronteiras

marítimas permanente iha Tasi Timor bazeia ba lei internasional,

hodi hakotu Timor-Leste nia disputa marítima naruk ho Austrália.

Hodi rekoñese Timor-Leste nia direitu ba nia tasi sira, asina

Tratadu ne’e marka hakat importante ida ba Timoroan sira iha sira

nia luta ba soberania kompleta no independénsia.

Saida mak iha Tratadu Fronteira Marítima ne’e?

Reprezentante ba Timor-Leste iha Konsiliasaun, Ministru Agio Pereira asina

Tratadu Fronteira Marítima ho Austrália nia Ministra Negósiu Estranjeiru Julie

Bishop iha Sede Nasoens Unidas nian, Nova Iorke, iha loron 6 fulan-marsu

tinan 2018

Fronteiras Marítimas entre Timor-Leste no Austrália iha Tasi Timor, hanesan

konkorda ona iha Tratadu foun ne’e

Tratadu Fronteira Marítima ne’e asegura liña klaran ida iha Tasi

Timor, ho ajustamentu oitoan deit hodi hetan rezultadu ekitativa ida

tuir ezizénsia lei internasional nian. Maioria husi liña klaran ne’e

‘abranjente’, katak nia kobre hotu ‘plataforma kontinental’ (ne’ebé

envolve direitu hodi halo esplorasaun ba rikusoin sira iha tasi-kidun,

hanesan petróleu) no ‘zona ekonomia eskluziva’ (ne’ebé envolve

direitu hodi halo esplorasaun ba rikusoin sira iha bee laran, hanesan

peska).

Tuir akordu ne’e, rikosion Greater Sunrise ne’e sei fahe entre Timor-

Leste no Austrália, ho maioria iha Timor-Leste nia tasi laran no

maioria husi reseita ne’e sei ba hotu Timor-Leste.

Fronteira marítima ne’ebé konkorda ona tau kampu minarai sira

molok ne’e iha Área Dezenvolvimentu Petrolíferu Hamutuk (JPDA)

iha Timor-Leste nia plataforma kontinental. Ida ne’e katak, la

hanesan ho aranjus fahe rekursu sira molok ne’e, títulu ba reseita

sira hotu iha futuru husi kampu Bayu Undan no Kitan sei transfere

ba Timor-Leste. Iha oeste, fronteira tasi-kidun ne’ebé konkorda ona

halai sai liu husi JPDA molok ne’e no rezulta kampu mina Buffalo

transfere husi Austrália ba Timor-Leste.

Akordu ba fronteiras marítimas ne’e kompletu no final, maibé,

parte balu husi fronteira tasi-kidun ne’e provizóriu no submete ba

ajustamentu automátiku ho eventu balu tuir mai. Fronteira tasi-kidun

provizóriu iha nordeste no oeste bele haluan tan hodi hasoru pontu

trilateral ne’ebé sei konkorda hamutuk iha negosiasaun tuir mai ho

Indonézia. Ida ne’e katak, depende ba rezultadu negosiasaun ho

Indonézia, Timor-Leste bele haluan liu tan nia área marítima.

Timor-Leste nia Tratadu Fronteira Marítima ho Austrália

Aprende tan @ www.gfm.tl ka kontaktu:

Gabinete Fronteiras Marítimas

Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas

Governu Demokrátika Repúblika Timor-Leste

e: [email protected] tel: +670 7742 5544 FIXA INFORMASAUN 2018

Iha loron 6 fulan-marsu tinan 2018, Timor-Leste no Austrália asina ona Tratadu Fronteira Marítima istóriku ida iha Sede Nasoens Unidas

nian iha Nova Iorke. Tratadu Fronteira Marítima ne’e estabelese ba dahuluk fronteiras marítimas permanente entre Timor-Leste no Austrália

iha Tasi Timor. Asina Tratadu ne’e mak hakotu prosesu konsiliasaun obrigatória, tuir Nasoens Unidas nia Konvensaun ba Lei Tasi nian,

ne’ebé Timor-Leste mak hahú iha fulan-abril tinan 2016. Tratadu ne’e estabelese fronteiras marítimas permanente iha Tasi Timor bazeia

ba lei internasional, hodi hakotu Timor-Leste nia disputa marítima naruk ho Austrália. Hodi rekoñese Timor-Leste nia direitu ba nia tasi sira,

asina Tratadu ne’e marka hakat importante ida ba Timoroan sira iha sira nia luta ba soberania kompleta no independénsia.

Fronteiras Marítimas entre Timor-Leste no Austrália iha Tasi Timor, hanesan konkorda ona iha Tratadu foun ne’e

Tratadu Fronteira Marítima ne’e estabelese, ba dahuluk, fronteiras

marítimas permanente entre Timor-Leste no Austrália iha Tasi

Timor. Tratadu ne’e hametin liña klaran ida iha Tasi Timor ho

ajustamentu oitoan deit hodi hetan rezultadu ekitativa ida tuir

ezizénsia lei internasional nian.

Fronteiras marítimas ne’ebé dada ona entre Timor-Leste no

Austrália, hanesan hatudu iha mapa ne’e, konsisti ho buat hirak tuir

mai ne’e:

• Liña fronteira abranjente ida entre pontu TA-5 no TA-10 (hatudu

iha kor-mean). ‘Abranjente’ katak nia kobre hotu ‘plataforma

kontinental’ (ne’ebé envolve direitu hodi halo esplorasaun ba

rikusoin sira iha tasi-kidun, hanesan petróleu) no ‘zona ekonomia

eskluziva’ (ne’ebé envolve direitu hodi halo esplorasaun ba

rikusoin sira iha bee laran, hanesan peska).

• Liña fronteira sira seluk iha mapa ne’e kona-ba plataforma

kontinental deit. Tuir Tratadu foun ne’e, Timor-Leste nia

plataforma kontinental permanente (hatudu iha kor-mean no kor-

kinur) kobre Área Dezenvolvimentu Petrolíferu Hamutuk (JPDA)

molok ne’e tomak no habelar tan ba oeste no leste.

• Fronteira marítima ne’ebé delimita ona ne’e final no permanente,

só fronteiras provizoriu sira iha oeste no leste (hatudu iha kor-

malahuk) mak lae. Fronteira hirak ne’e submete ba ajustamentu

automátiku, no só sai permanente bainhira eventu balu akontese:

– Fronteira plataforma kontinental entre pontu TA-1 no TA-2 iha

oeste ne’e provizóriu to’o fronteira plataforma kontinental entre

Timor-Leste no Indonézia tama ona ba vigor no kampu Corallina

no Laminaria ne’ebé agora lao hela ne’e sei hapara. Oras ne’e

daudauk, fronteira ne’e bele muda sai liu ba oeste husi TA-1 to’o

nia hasoru pontu ida ne’ebé fronteira plataforma kontinental

ne’ebé sei konkorda entre Timor-Leste no Indonézia hasoru

Tratadu tinan 1972 nian entre Indonézia no Austrália.

– Fronteira plataforma kontinental entre pontu TA-11 no TA-13

iha leste ne’e provizóriu to’o fronteira kontinental ida entre

Timor-Leste no Indonézia tama ona ba vigor no kampu Greater

Sunrise (Sunrise no Troubadour) ne’ebé lao hela sei hapara.

Oras ne’e daudauk, fronteira ne’e bele muda sai liu ba leste

husi TA-11 to’o nia hasoru pontu ne’ebé fronteira plataforma

kontinental ne’ebé sei konkorda entre Timor-Leste no

Indonézia hasoru Tratadu tinan 1972 nian entre Indonézia no

Austrália.

Saida mak iha Tratadu Fronteira Marítima ne’e?

Aprende tan @ www.gfm.tl ka kontaktu:

Gabinete Fronteiras Marítimas

Konsellu ba Delimitasaun Definitiva ba Fronteiras Marítimas

Governu Demokrátika Repúblika Timor-Leste

e: [email protected] tel: +670 7742 5544 FIXA INFORMASAUN 2018